Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, teisest aprillist. Stuudios on Kai Vare, paavst Johannes Paulus, teise tervis läheb järk-järgult halvemaks, aeg-ajalt kaotab ta teadvuse, kuid kuumas ei ole. Vatikani teatel on paavst siiski suremas. Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit esitasid täna üksteisele oma seisukohad, koalitsioonikõnelusteks algavad esmaspäeval. Reformierakond peab äärmiselt oluliseks tasakaalustatud arve poliitikat. Keskerakond taotleb mõistliku astmelise tulumaksuvarianti, mis looks juurde ühe astme 33 protsenti rahva vajalikuks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar usub, et 15 aastat tagasi tema juhitud valitsus oli kõige targem valitsus Eesti taasiseseisvumisega Aja jooksul. Draamateatris esietendub Lutsu kevade. Lavastaja Priit Pedajase sõnul on tema kevade kammerlike intiimne ning tahab meenutada kaugeid unustatud aegum. Viljandis koos kooliteatrid ja žürii liige Andrus Kivirähk kiidab kooliteatrite mängulist lähenemist lavastustele. Taanis tähistatakse 200 aasta möödumist Hans Christian Anderseni sünnist. Sünniaastapäeva tähistatakse 60. riigis. Ilm on sademeteta, kohati on udu. Öösel on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Homme on sooja seitse kuni 12, rannikul kohati viis kraadi. Paavst Johannes Paulus teise üldine seisund halveneb järk-järgult, teatab Vatikan. Aeg-ajalt kaotab taas teadvuse, kuid Vatikani esindaja Joaquin Navarro rõhutas, et paavst ei ole koomas. Lisas, et kui paavst räägib, on ta silmad avatud ja ta püsib teadvusel, aga vahepeal tundub Ta uinuvad. Navarro lubas õhtupoole uuesti paavsti seisundist teada anda. Vatikan valmistub matusteks sellest annab märku asjaolu, et Püha Peetri väljakult on maha võetud sinna rajatud poodium. Esmaspäev Päeval algavad Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsiooniläbirääkimised. Täna kella neljaks pidid pooled partneritele oma seisukohad teatamata, esmaspäeval saaks konkreetselt edasi liikuda. Reformierakonna juht Andrus Ansip. Reformierakond läheb koalitsiooniläbirääkimistele nendesamade seisukohtadega, mis on olulised ka meie programmis. Me soovime, et Eesti senine julgeoleku ja kaitsepoliitika ning välispoliitika ei muutuks põhialused jääksid endiseks. Üldiselt tasakaalustatud eelarvepoliitika eest ja see on nüüd selline seisukoht, millest meie järeleandmisi ei ole nõus tegema. Me soovime loomulikult, et vanemahüvitise maksmist jätkatakse senistel alustel maksmist, perioodi pikendatakse kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni ja muidugi soovime, et ka maksupoliitika põhiseisukohad jääksid endiseks. Ja et jätkatakse ka tulumaksumäära alandamist. Millised on need punktid, milles Reformierakond on nõus järeleandmisi tegema? Kõik läbirääkimistele minejad lähevad läbirääkimistele oma lähteseisukohtadega ja mitte keegi ei kuuluta, kus kohas ja mil määral on ta järeleandmist, eks valmis, see selgub läbirääkimiste käigus. Täname, vahetame läbirääkimiste põhiseisukoht ja läbirääkimised algavad alles esmaspäeval kell 12. Mall Mälberg küsis ka Keskerakonna peasekretäri Kadri mustalt, missugused on Keskerakonna lähtekohad esmaspäevasteks koalitsioonikõnelusteks. Meie lähtekohad on, neid on nii palju, neid on 30, et kõiki ükshaaval üles lugeda ei saa. Aga loomulikult on meile taotlused näiteks astmeline tulumaks, pensionide tõstmine, et keskmine pension täisvanaduspension on 3000 krooni kuus. See, et riik katakse erakoolides lõunasöögi kuni üheksandas klassis õppivatele õpilastele ja kutsekeskkoolides. Samuti on Meie taotlus kohalike omavalitsuste normaalse toimimise kindlustamine, milleks me näeme erinevaid vahendeid, mida me pakkusime ka välja rahvaliidule ja Reformierakonnale. Kuidas on nende punktidega, milles Keskerakond on valmis koalitsioonipartneritele järeleandmisi tegema? Tänase seisuga esitasime me need mõtted, mida meie tahaksime näha järgmises koalitsioonileppes. Loomulikult me teame, et koalitsioonilepe on kolme osapoole ühine kompromiss aga järeleandmisi hakatakse arutama kindlasti alles esmaspäeval. Me ei lähel läbirääkimiste laua taha tüli norima. Me tahame jõuda üksmeelele ja loomulikult on igasugused mõistlikud kompromissid võimalikud. Aga siin me eeldamegi, et kolm partnerit näevad seda, mis jaoks valitsus kokku tuleb ja mida on riigil vaja saavutada erinevates valdkondades ühtemoodi eraldi on maksusüsteem kindlasti üks suur vaidluste koht. Siin on loomulikult võimalus öelda sellel tulevasel koalitsioonile, et asi külmutatakse, maksude suunas, ei tehta midagi. Võib-olla on olemas ka erinevaid alternatiive, kuidas saavutada teisi lahendusi? Meie oleme välja pakkunud suhteliselt mõistliku astmelise tulumaksuvariandi, mis looks uue astme, see aasta oleks 33 protsenti ja see aste oleks on teile inimestele, kellel on aasta palku ja 300000 krooni Rahvaliidu põhimõtteid tutvustab rahvaliidu riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. Me peame praeguses niisuguses olukorras vajalikuks, et me suudaksime taastada rahva usu riigivõimus see ja see siis tähendaks vajadust demo kratiseerida ka valitsemist ennast peaksime parandama näiteks riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust siis me peaksime korrastama ametnikkonna palgasüsteemi, praegu on see nii-öelda kontrolli alt väljunud siis loomulikult peame me siin silmas kohalikku omavalitsust, iseseisvuse, tulubaasi ja maakondliku koostöö suurendamist ja parandamist. Aga meie niisugusteks põhilisteks soovideks on jätkuvalt tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest ja seda juba 2006. aasta esimesest jaanuarist keskmise vanaduspensioniviimine paari lähema aasta jooksul 3000 kroonini ja teise pensionisambasse suunatud vahendite kompenseerimine pensionikassale, aga loomulikult peame tähtsaks hariduse, sealhulgas kutsehariduse, paremat vastamist õppekavade ja, ja haridusbaasi kaasajastamist ja loomulikult ka tervishoiu probleemide lahendamist, läbianalüüsimist ja, ja parema rahastamise tagamist. Aga eeskätt on see siis tehtav haiglate kapitalikulude kompenseerimise kaudu. Kas toetate Keskerakonna nõudmist astmelist tulumaksu kehtestada ja Reformierakonna nõudmist tulumaksu jätkuvalt vähendada? Kahtlemata ongi see üheks niisuguseks millegipärast raskemaks probleemiks koalitsiooni tekkes. Me kardame ka seda. Me arvame, et mõlemad peaksid otsima kompromissi ja, ja meie poolt pakutav tulumaksukoormuse vähendamine maksuvaba miinimumi suurendamise kaudu ja selle laiendamine tulenevalt laste arvust, see oleks ehk see kompromiss ja kahtlemata väga hea lahendus. Kunagine peaminister, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kutsus Pärnusse kokku oma 15 aastat tagasi moodustatud valitsuse liikmelt Toomas šalda, jätkab. Tollase Edgar Savisaare valitsuse liikmete kooskäimine on tegelikult traditsioon, koos on käidud Toompeal Maardu ja Kalvi mõisas. Tänasel peol pakub Savisaar oma ministritele õhtusööki ja kontserti, mille peaesinejaks Jassi Zahharov. Küsisin Edgar Savisaarelt, millised olid tollase valitsuse trumbid. Eks. Ikkagi alustas väga suurte ambitsioonidega, ma ütleks, et see on ainus valitsus, kes on ka teinud seda, mida ta on lubanud, lubas viia Eesti iseseisvusele ja viis ka ta oli kindlasti väga tark valitsus ja ma olen väga uhke, et ma olen nende meeste ja naistega koos võtanud kaks akadeemikut kolm või neli teadvust, doktorit, mitu teaduste kandidaati. Ma ei arva, et nii tarka valitsust on varem või hiljem 20. sajandil Eesti vabariigis olnud, aga ka ülesanne, milles valitsus endale võttis, oli üle igasuguste piiride. Kõrge hinnangu Savisaare juhitud valitsusele andis ka tollane välisminister Lennart Meri. Kõige suurem kunst on tasakaalu säilitamine rahva soovide ja riigi võimaluste vahel ja ja selles mõttes olen ma uhke ja rõõmus. Ma olen olnud Edgar Savisaare valtsi. Savisaare 15 aastat tagasi moodustatud valitsuse sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir rõhutas tollase valitsuse üksmeelt, ma olen, oldi kolmes valitsuses, seetõttu on, millega võrrelda ja see oli väga kokkuhoidev, valitsus ei olnud ja siis nüüd kõik olid üks poliitiline Erakond nendele hakkasid tekkima. Oli mõnevõrra erinevaid vaateid, aga hoidke kokku ja hoiti teineteist olevast valitsust võib vist nimetada ka spetsialistide valitsuseks kindlasti. Ma arvan, et tänane minister peab ka spetsialist olemas, jääb ikka aru saama, mida sa juhid Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Draamateatris jõuab lavale Oskar Lutsu kevade seekordse versiooni lavastaja Priit Pedajas. Temaga ajas juttu Mall Mälberg. Draamateatri lava on hele hele, nii on ka Priit Pedajas tahtnud kevade meelt edasi anda millegi kauge ja heledam. Ta on üks niisugune kauge mälestus ja ühest küljest hele ja teisest küljest midagi niisugust, mis kipub juba ununema. Kui nüüd rääkida maadest Lutsu kevadest, siis noh, need ajad on ikkagi nii jäädavalt kaugeltki, et ega me neid enam ei mäleta ju. Ja ka tõtt-öelda proovis avastasime selle, et iga eestlane teab küll filmi aega, raamatut noh, detailideni ju, millal me lugesime seda lapsena ja seetõttu noh, sealt on avastada palju. Lavastus on Priit Pedajase sõnul hästi kammerlik, intiimne ja ka hell. Samas on kevade mürgel Kentucky Lõvi kapsarauad lati pats kõige olemas. Priit Pedajase Toots Kiir köster on pisut teistsugused. No nad on niisugused, kes kõiki neid asju, mida nad teevad, teevad esimest korda. Ja seetõttu noh, nad on natukene kohmakad, natuke häbelikud noh, ütleme ütleme nõnda, tähendab, meie keskendus, on ju ikkagi see Lutsu jutustus. Me loeme raamatut ja, ja vaatan seda, noh nagu pilguga. Samas ei tahtnud midagi noh, nagu vägisi teistmoodi teha. Ei, seda eesmärk on just korraks seisma jääda. Tuletada meelde, võib mõelda selle seal hästi kauge kevade peal, mitmes kevadel avastasin Draamateatris. Minu ajal ei ole seda tehtud, viimane lavastus oli Draamateatris ju hästi kuulus lavastus kuuekümnendatel, kus mängisid vaatleja orgudes, kes siis mängivad Tootsi kiirteele tarnat. Toots on meil, Rasmus Kaljujärv. Riina Maidre on Teele, Arno on teatrikooli kolmanda kursuse üliõpilane. Lauri, Lagle ja ja keda ma ütlesin, kiir? Taavi Teplenkov. Aga vanematel vedester Lible, Laur Lible, Jaan Ulfsak köster on kark, lauri mängib Veikko Täär. Kas täna õhtuks on kõik piletid välja müüdud ja saalid on täis? Huvi on suur. Kooliteatrid on jälle koos, sedakorda Viljandis. Piret rist annab teada. Teatrifestival Viljandi alternatiiv 2005 on oma sisult kooliteatrite festival, mis algatati alternatiiviks vabariiklikule kooliteatrite festivalile aastaid tagasi kahe päeva jooksul saab vaadata seitsme kooliteatrietendusi alates draamast muusikalini. Nii nagu alternatiivse teatrite festivali toimumispaik on igal aastal erinev, nii on erinev ka žürii koosseis. Tänavu hindavad kooliteatrite alternatiivseid tegemisi VAT teatri juht Tiina Rebane, Endla teatri dramaturg Kiti Kaur, koreograaf Einar Lints, teatrikriitik Valle-Sten Maiste ja kirjanik Andrus Kivirähk. Esimesed muljed on väga positiivsed juba ainuüksi see, et mängimiseks oli võetud seest Iron Mati Romulus, Suur seal nii väga armas, et tänapäeval loetakse remont ja mäletatakse ja, ja tehakse tema näidendid ja see oli küll minu arust väga kenasti tehtud, ei olnud nagu hakatud punnitama siukest meeletult tõsist teatrit, vaid oli seda lahendada niimoodi mänguliselt ja kujundlikult. Kindlasti on koolid teatril lihtsam läheneda oma ülesannetele mänguliselt, kui püüda neid selliseid loogilise sügavuse poole. Seika nõuab hoopis suuremaid näitlejavõimeid, mis ei tähenda seda, et need peaks mängima tööandjaid, et kindlasti võib ka väga tõsistest asjadest rääkida, aga seda ei pea tegema. Võib-olla sellises süvapsühholoogilises laadis. Hugo Treffneri gümnaasiumist osaleb alternatiivselt kooliteatrite festivalil kaks trupi kooliteatri näitleja Piret Väljaots arvab, et tore on esineda olenemata sellest, kas kooliteatrite festival on alternatiivne või mitte. Sellel Mati näidend Romulus Suur valiti teatrifestivalile õpilaste endi poolt. Üks tüdruk istus koridori peal maas, lugeses, palusin endale ette lugeda meile ja jõle naljakas oli, mõtlesime, et see sobib küll. Täna möödub 200 aastat Hans Christian Anderseni sünnist. Taanis on muinasjutuvestja sünniaastapäeva puhul suured pidustused. Riina Eentalu annab teada Anderseni sünnilinnas tooden seest. Aga see oli täna tänavail kaebaja kontserdimaja ja Hans Christian Anderseni maja juures, kuhu saabusid kuninganna Margrethe teine kutsutud kõrged külalised ja Hans Christian Anderseni saadikud. Kogu maailmas, nende seas ka Kristina Šmigun, eesti ootan sees, anti täna kätte Anderseni auhinnad. Anderseni komitee aupreemia sai üks raske saatusega laste erikool Venemaalt Saksa kirjanik Günter Grass ja filmirežissöör Jörgen leerida ning oodentsee linn annab välja oma Anderseni auhinna. 50000 euro suuruse auhinna sai Ameerika Ühendriikide kirjandusprofessor Harold Bloom. Pidustustele on kutsutud kõik Hans Christian Anderseni saadikud üle maailma. Üks neist on Sydney olümpiavõitja 400 meetri jooksus käti friiman, kes ütles intervjuus raadiole, et peab oma ülesandeks innustada lapsi lugema ja arendama oma kujutlusvõimet. Kui tähtsad on Kädi priimani meelest õieti muinasjutud meie elus? Nagu kuulsite, muinasjutud on väga tähtsad, aitavad äratada emotsioone, aitavad mõista oma võimeid, aitavad avada meelt ja südant, leiab tädi priiman pooden see on Hans Christian Anderseni sünnilinn, kuid Kopenhaagen on see koht, kuhu ta igatses juba lapsest peale. Pea kogu elu elas. Kui näete Kopenhaagenis valgeid jalajälgi, siis need on Anderseni jalajäljed. Neid mööda võite käia Anderseni radusest linnas. Ja täna õhtul avab Taani pealinn suurejoonelise etendusega parkanis staadionil aasta lõpuni kestva üritustesarja 600 esinejat Taanis ja kogu maailmast loovad staadionil muusika sõna filmi ja tantsu kaudu Anderseni muinasjutumaailma. Aga kaugem eesmärk oli panna maailm tähistama Anderseni 200.-ks seda päeva ja seda tehaksegi 60. riigis. Tõsi, Taanis kostab ka hääli, et miks peaks see pidu on nii suur olema. Üks korraldajaid Christian Haavee vastavas intervjuus Eesti raadiole, nii, sest Andersen oleks seda soovinud. Ja ei saa me küll enam kuidagimoodi kontrollida. Puidet Hans Christian Andersen on kogu maailma muinasjutuvestja, see on tõsi. Riina Eentalu lauden seest Kopenhaagenisse. Ja nüüd veel ilmast ilm on meile oluliste sademeteta, öösel ja hommikul on kohati udu. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss kolme kraadini, homme päeval on seitse kuni 12 kraadi sooja, rannikul on kohati sooja viis kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.