Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned 22. juuli sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Juminda poolsaare lähistel merepõhjas lebav objekt, mida algul peeti allveelaeva Kalev vrakiks, on tegelikult Nõukogude armee kasutuses olnud aerostaat, mis 1900 seitsmekümnendatel aastatel kadunuks jäi. Meremuuseum jätkab Kalevi vrakki otsimist. Plahvatuslikult on kasvanud vargused kaubanduskeskustest, suurenenud on ka salakaubavedu ja liikluskuriteod. Tervise arengu valdkonna möödunud aasta aruanne näitab, et tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenes ja meeste enesetappude arv suurenes, aga samas vähenes alkoholi tarbimine ja kasvas tervelt elatud aastate arv. Viljandis algas pärimusmuusika festival. Muusikud on arenenud koos festivaliga ja publik tuleb kohale üha kindlamad ootustega, arvavad osalejad. Ilm on öösel sademeteta, homseks lubatakse paljudes kohtades hoovihma. Sooja on öösel 18 kuni 22, päeval 22 kuni 32 kraadi. Täna selgus, et Juminda poolsaare lähistel merepõhjas lebav objekt ei ole 1941. aastal kadunuks jäänud allveelaeva Kalev. Sellist leidu ei ole meremuuseumi allveearheoloogid varem avastanud, kuid kaleviotsinguid tuleb veel jätkata, ütles Vallo kelmsaarele allveelaeva allveekaamera salvestisi uurinud meremuuseumi teadur Vello mäss. Mis siis seekord, mere põhjast leiti? 1900 seitsmekümnendatel aastatel nähti merel sõitvatel laevadelt Juminda poolsaare tipust 500 meetri pikkuse trossi otsas taevasse üles laastud hiigelairostaati. Ja elu viis mind hiljem kokku seal paiknenud raadiotehnilise väeosa inimestega. Inimesed seletasid mulle, et need varsti üles pikki Nõukogude Leedu merepiiri palju ja iga tross kujutas enesest hiigelantenni ühte osa. Ja kui ma siis nüüd peale ümberkujutluste vaatamist sain kiiresti ühendust ühega neist meestest, kes seal teenisid tol ajal ja küsin nende käest, et ega seal midagi ära ei kaotanud. Mehed jah, et meil juhtus tõesti niisugune lugu, et arvatavalt 1978. aastal pääses üks Kairost ta lendu. Nii et tegemist on leiuga, millist meile 33 aasta pikkuse töö jooksul kordagi ette pole sattunud, väärib seda suurimistele kindlasti meremuuseum, mille ei paku see huvi. Aga allveelaeva Kalev otsingud jätkuvad, kuid täpsed andmetel üldse kalevi hukkumise kohta on. Kalevi hukkumise kohta ei ole mitte mingisuguseid andmeid. Kalev väljus Kroonlinna sadamast 29. oktoobril 1941. aastal. Ta pidi tulema Eesti rannikule, ta pidi panema siin Tallinna Helsingi laevaliinil siis miinitõkked. Ta pidi panema põhjarannikule maha kolme inimeses lise luuregrupi ja allveelaev sidesse. Rohkem ei tulnud. Peale sadamast lahkumist ei tulnud kidessega luuregrupp. Täiesti kindlasti hukkus allveelaev Juminda miiniväljal sellepärast et tema lahinguülesande kurss viis läbi Juminda miinivälja kõige paksema miinisuppi. Me jätkame tööd Juminda miiniväljal kindlasti. Aga ega meil ei ole teada isegi ligilähedaselt, kui ligidal, kui kaugel ta hukkus. Lihtsalt jätkame süstemaatilist vraki otsingut. Me oleme leidnud sealt 50 uppunud laeva. Ja parafraseerides Heinz Valku, ütleksin ma nii, et allveelaeva Kalev leiame me niikuinii ükskord. Kriminaalkuritegusid on selle aasta esimese kuue kuu jooksul toime pandud rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tänavu kriminaalkuritegusid toime pandud koguni viie protsendi võrra rohkem, ütles justiitsminister Rein Lang. Samas lisas ta, et rohkem pole olnud mitte raskeid kuritegusid, vaid kuritegude statistikat on kujundanud eeskätt vargused ja salakaubavedu. Plahvatuslikult on tõusnud varguste arv kaubandusettevõtetest ehk siis eelkõige kõikvõimalikest kaubanduskeskustest, tähendab korterivarguste arv väheneb ja kauplusevarguste arv suureneb ja suureneb ka sissemurdmist Arv autodesse. Ehk siis sõnum võiks olla siis see, et ärge jätke autodesse asju, mida on võimalik sealt varastada ja on suurenenud ka salakaubavedu ja see selle arvel, et seadus on muutunud ja täna tohib siis Eestisse sisse tuua kaks pakki sigarette kolmandast riigist ehk siis Venemaalt teatavasti Euroopa liidu liikmesriikidega meil ei ole tollipiiranguid. Ja osa inimesi ei ole seda lihtsalt ilmselt tähele pannud, et selline hinnang on, et kui nad teist korda sellise teoga hakkama saavad siis võidakse neid kriminaalkorras süüdi mõista. Suurenenud on ka liikluskuritegude arv koguni üheksa protsendi võrra, kuid sellegi põhjuseks on seadusemuudatus. See kõik on seotud alkoholiga, ehk kui enne seda viimase seadusemuudatust esimene kord ka neljapromillise joobega sõitmine lõppes väärteokaristusega, siis nüüd alates ühest koma viiest promillist lõppeb see kriminaalkaristusega. Ja paraku on neid ikkagi, kes seda ühte koma viite promilli ületavad üksjagu palju. Ja samas neid väärteo toimepanija Need on oluliselt vähem, et kummaline on see, et ei jõua nagu pärale inimestele see, et 1,5 promilli tähendab ikkagi väga selgelt juba kriminaalkaristust sõltuvalt prokuröri ja kopsuäranägemisest võib neid oodata lausa vanglakaristused. Tasub mõelda enne, kui purjus peaga rooli minna. Justiitsministri hinnangul on aga kuritegude arvu suurenemise taga ka majanduskriisi mõju. Mina isiklikult poleks oodanud, et kaubanduskeskustest varastamine hakkab niivõrd tõsiselt tõusma. Ma natukene uurisin ka turvafirmadega ja seda, et mida siis varastatakse ja mismoodi see trend on. Ja tegemist ei ole mitte tänasel päeval omal üksnes mingit noorte selliste mängudega, et lihtsalt vaadata, et kas on võimalik mitte vahele jääda mingi deodorandi või ripsmetuši vargusega, vaid üritatakse nagu oma elustandardit säilitada, et pannakse korv asju täis ja siis midagi pannakse veel põue ka takkaotsa, et ei maksa sellega riskida. Kriminaalkaristus on üks võrdlemisi ebameeldiv asi. Sotsiaalminister Hanno Pevkur andis täna valitsusele ülevaate rahvastiku tervise arengukava eesmärkide täitmisest. Tema sõnul oli möödunud aastal nii rõõmustavat kui ka murettekitavat. Tervena elatud aastate tõus on kindlasti väga positiivne, et, et meil siin viimase ja aastaga on pea viie aasta võrra ka oodatav tervena elatud, aastate arv tõusnud, aga meie ambitsioon on kindlasti oluliselt suurem. Kui vaadata rahvastiku tervise arengukava üldist eesmärki, siis seal on seatud see meestel vähemalt 60-le eluaastale. Kui ta praegu on siis peaaegu 55. Ja naistel siis 65-le eluaastale tervena elatud aastatesse, praegu on ta siis kuskil seal 59 juures ja keskmine oodatav eluiga on tõusnud päris kenasti, et kui meie üldine eesmärk meestel peaks olema siis aastaks 2020 75 aastat ja naistel 94 aastat, sest meil on olemas ametlik statistika 2008. aasta kohta see on praegu meestel 68 pool ja naistel 84. Kui vaadata veel positiivsema poole pealt, siis mis mõjutab rahvastiku tervist, on kindlasti liiklussurmade vähenemine 100 peale ja kindlasti ka alkoholi tarvitamise vähenemine. Samas ei saa jätta mainimata ka negatiivseid asjaolusid, mis meie rahvastiku tervist siiski mõjutavad. Natukene. Eelmisel aastal tõusid meeste enesetappude arvud ja tervishoiu rahastamine vähenes seoses sotsiaalmaksu vähenemisega ka ja see kindlasti, kui need 2009. aasta näitajatele võib-olla otsest mõju ei avaldanud, aga see võib mõju avaldada siin 2010 2011. Ja kindlasti iga selline kaotatud inimelu Eestis, olgu see siis uppumis või liiklussurma näol tegelikult mõjutab ka statistiliselt oodatavat eluiga ja need, kes meil õnnetussurmade sukkuvad on, on peamiselt noored mehed. Et see kindlasti mõjutab ka meeste eeldatavat eluiga. Viljandis algas 18. pärimusmuusika festival, mis kannab tänavu nime, seest tuleb tants, meeleolusid kogus. Trist kuna seest tuleb üks tants, siis sai rahvusringhäälingu raadiouudiste jaoks Soomest pärit seltskonnaga ehk Viljandil istavate ka ehk siis Viljandi sõpradega pärimusmuusika festival lahti tantsitud. Festivali esimese kontserdi andis tänavu pärimusmuusika õppelaager, eesti etno ja esimene lugu oli kokku pandud Austria ja Eesti labajalal. Vabariigi president ütles festivali avamisele, et tema küll tantsida ei oska, aga soovis kõigile ikkagi rõõmsat ja toredat pidu. Eesti pärimusmuusikud aga soovivad festivali esimesel päeval teineteisele head uut aastat. Kõikidele pärimusmuusika festivalidel osalenud muusik Tiit Kikas ütleb, et pärimusmuusika on kasvanud koos Viljandi festivaliga ja festival arenenud koos pärimusmuusikud. Aga kui palju noori muusikuid on just tänu sellele Viljandi folgil näinud, kuhu üldse on võimalik areneda tänu nendele väliskülalistele, see on hämmastav, kuivõrd palju on noori häid muusikuid juba praegu ja ka peale tulemas siin tänu just sellele festivalile. Muusik Tarmo Noormaa on olnud festivali programmijuht, aga tõsi, tänavu on ta aastasele programmijuhi puhkusel, kuid ilma festivalid dada siiski ei saa. Väga põnev on olla esinejana festivalil. Ma ootan seda, et oleks võimalikult palju võimalusi muusikat. Ivari toimkonna liikmele Terje trosinskile toob iga algav pärimusmuusika festival, olgu see siis 18. või tulevikus kasvõi 80. meelde oma elutähtsama sündmusega. Sellel festivalil nägime oma tulevast kaasat, need siis seitse aastat tagasi, kui Häida makid esimest korda Viljandisse Eestis seltsid olid. Viljandi festivalil esinesid, tere päevast, vabandage rahvusring, häälingu, raadio uudised tülitavad. Kui teile öeldakse, Viljandi pärimusmuusika festival 2010 muutunud natuke rohkem tantsulise sky eelnevatel taastates, seda märksõna olen kuulnud seostuma, olen perega siis nagu sellist pereüritust ka, võib-olla rohkem mulle väga sellistel istuvatele kontserditel võib olla väga käia, ei meeldigi. Öeldakse Viljandi pärimusmuusika festival, mida te mõtlete igasuguste erinevate kultuuride, rahvamuusika? Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, Lääne-Eestis pöördub tuul läände ja loodesse ja puhub neli kuni üheksa, hommikul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on seal 18 kuni 22 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, on äikest. Tuul pöördub põhjakaarde kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on meil homme 22 kuni 28, Kagu-Eestis kuni 32 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.