Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 26. juuli olulisematest päeva sündmustest. Stuudios on Uku toom siseministrile terminit peetakse meie riigi sisejulgeolekut päris heaks, lähema ja väljakutsed on euro tuleku turvamine ja võltsimist avastamine. Samas teevad kõigile kõige enam muret liiklusõnnetused, uppumised, tulekahjud, töötukassa kevadine prognoos. Ma usun, et sügiseks on registreeritud töötuid umbes 83000 on positiivselt ületatud, praegu on neid juba 6000 võrra vähem. Töötukassa juht Meelis Pavel nendib, et juurde on tekkinud ka hulk uusi töökohti. Töötukassa nõukogu liige Harri Taliga leiab, et tegelikult koondamised jätkuvad. Taastuvenergia tootmine on Eestis väga kasulik, toetused on ühed suuremad Euroopa liidus ega ilmaasjata ei ole taotlusi tuulikute ehitamiseks üle 4000 megavati. Tänane seadusandlus annab võimaluse püsti panna 10 korda vähem. Veebileht Wiki Leaks avaldas üle 90000 saladokumendi, mis on seotud afganistani sõjaga. USA avaldas selle üle nördimust. Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks uued Iraani vastased sanktsioonid. Nende hulgas on ka piirangud investeeringutele selle Iraani nafta ja gaasitööstusesse. Euroopa Liit alustab liitumisläbi vaikimisi Islandiga. Eesti on valmis Islandit läbirääkimistel toetama. Haiglad ootavad veredoonoreid, täiendava otsakorral verevarusid. Viljandi pärimusmuusika festival ja Saaremaa ooperipäevad on lõppenud mõlemaga rahul, nii korraldajad kui külalised. Narva-Jõesuurand on taas külastajatele avatud. Eesti ilm püsib soe. Öösel on plusskraade 17 kuni 22, homme päeval 24 kuni 33. Alustame sellest, et siseministeeriumis tehti täna poolaasta kokkuvõtteid sisejulgeolekustatistikast ja peamistest arengutest. Mall Mälberg käis kuulamas. Sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort andis Eesti sisejulgeolekule üldises mõttes väga hea hinnangu. Vaatamata eelarve kärbetele olen suutnud ikkagi inimestele turvatunnet pakkuda, aga eks eelarve kärped on ka teinud oma töö, mis puudutab investeeringuid ja jätkusuutlikkust. Mis on tuleviku seisukohast kõige olulisem? Lähiajal kindlasti neurotulek on selline suurem projekt, mis meil ees seisab. Loomulikult on jätkuv liiklus, tule, uppumissurmade vähendamine, see, millega me tööd teeme. Aga kindlasti ei tohi unustada mobiilid. Kübermaailm pakub rohkem võimalusi ka küberkuritegevusele ehk valmisolek ka selleks, et meie e-riiki ehitades on alati vaja valmis olla selleks, et kui e eest ära võtta ka riik tava Allasemaks. Siseminister Marko Pomerants sile teevad praegu muret kõige enam inimesed. Meie saame oma ressurssidega pidada teenistused üleval, kas seal ennetada erinevaid võimalikke ohtusid või siis reageerida ja seetõttu jääb selle kodaniku enda vastutus hästi suureks, mis puudutab erinevaid õnnetusi, kõik need suured veeõnnetused hukkunute varrliikluses ikkagi samamoodi siin kunagi ei saa olla nii, et kui riik on kõik teinud, siis inimesed on kõik elus, et riik peab tegema oma poolt maksimumi, aga inimese mõistus jääb väga tähtsale kohale ja prioriteetseks. Mis puutub liiklusõnnetustesse, siis mitme ametkonna koostöös saaks üht-teist nende vähendamiseks veel ära teha küll, ütles pomerants. Mis puudutab uppumisi, siis rõhutas siseminister taas inimese enda mõistuspärase käitumise vajadust. Teema, mis aeg-ajalt üles tuleb, aga kus mina kiiret edu ei looda, mis ei tähenda seda, et kõik panustama ei peaks, on alkoholipoliitika, mis kõikidesse nendesse valdkondadesse haakub. Ehkki politsei ja piirivalve peadirektor Raivo Küüt peab kõige tähtsamaks inimeste eludes seismist, teevad ka temale liiklusõnnetused kõige enam muret. Liikluses hukkunute arv on küll väiksem kui möödunud aastal, kui möödunud aasta tänase kuupäevaga oli hukkunuid 47, siis praegu 144. See on mõnevõrra vähem, aga, aga on jätkuvalt kõrge, nii et me peame ikkagi sellele liiklusjärelevalvele liikluse ennetustööle palju rõhku pöörama, et, et olukorda parandada. Viimasel ajal on politseil ja piirivalvel tulnud varasemast enam tähelepanu pöörata ebaseaduslikule sisserändele ebaseaduslikke piiri ületamisega, nii palju tegeleda edule. Täna ma võin küll öelda, et meie idapiir Euroopa Liidu välispiir, see on meie poolt väga hästi valvatud ja kaitstud sealtpoolt ei ole ka sellist suurt survet meie piiridele. Räägime ebaseaduslikust sisserändest siis meie lõunanaabrite poolt tulevad meile ja Me tabame neid siin, kas siis maanteel oma kombitsiooni meetmeid rakendades. Täna on meil ju piirikontrolli, seal ei ole või siis reisisadamasse, nii et viimasel ajal ebaselguse ränne on läinud natukene suuremaks, kui ta oli varasemalt. Aga Ma olen niisugusel kõrgel tasemel, nagu ta on paljudes Euroopa riikides. Täna. Reedel avaldas sotsiaalministeerium oma järjekordsed arvud töötuse hetkeseisu kohta. Registreeritud töötute arv oli vähenenud 77000 inimeseni ja töötuse protsent 11 koma kaheksani. Viiendal mail antud pressikonverentsil ennustas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, et registreeritud töötute arv väheneb suve lõpuks 83000-ni ja töötuse protsent on siis 12,5. Nüüd ütleb mäleta, prognoosib seda 83 tuhandet töötut aasta keskmisena. Kui ta jääb sinna 80000 lähedale nüüd aasta keskmisena ja siis sel tasemel püsivad, siis on väga hea, jääb allapoole, siis on veel parem kuu lõikes, kvartali lõikes. Numbreid vaadates siis jah, ega asjad on läinud nii, nagu me prognoosisime, et see aprill maikuu olid, olid väga hoogsad registreeritud töötuse vähenemise kuud kindlasti sel põhjusel, et hooajalised tööd tulid, aga ikkagi rohkem teeb rõõmu see, et tegelikult inimesed lahkuvad hõives ja lahkuvad hõigetega selle aasta prioriteetsete meetmete kaudu, ehk et palgatoetus ja tööpraktika ja ka ettevõtluse alustamise toetus on tegelikult väga suure nõudlusega ja püüame siis omalt poolt ka kõik teha, et sellel nõudlusega hakkama saada tähendab muidugi suurt koormust ka rahalises mõttes, aga täna on meil need teenused ka rahadega kaetud. Meelis Paavel kinnitab ka, et juurde on tekkinud uusi töökohti. Töötukassa nõukogu liige ja ametiühingute juht Harri Taliga näeb aga olukord hoopis teistmoodi. Tegelikult koondamised jätkuvalt käivad, et nad võib-olla ei ole enam küll väga suured ja korraga võib-olla pankrotte otseselt praegu. Mul on nii suur ja siis jookse, aga, aga tegelikult noh, see majanduse kohandumine sellele uuele olukorrale jätkub ja reaalselt tööturu olukorra paranemisest saame me rääkida. Ma kardan, et mitte varem kui aastal 2011 teises pooles. Meelis Paavel kinnitab omakorda, et juurde on tekkinud hulk töökohti ja taastatud on ka vanu. Nii palju töökohti, uusi töökohti just teeb, mis on toodud noh, nii-öelda meie kaudu vahendamisel ei ole läbi aegade kunagi tööturusüsteem lahendanud, noh see näitab ka seda, et neid uusi töökohti ikkagi luuakse. Kui maakondadest ka niimoodi noh, inimeste käest küsida, siis tööandjad ja ka meie inimesed ütlevad igal pool, et tegelikult et ei ole küll sellist suurt laienemist teha, pigem taastatakse hoogsalt neid töökohti, mis paar aastat tagasi siis kinni pandi. Harri Taliga on ikka toonud välja aspekti, kui oluline on selle kõige juures küsimus tööhõivest ja sellest, et hõivatute arv püsib meil ikkagi madal. See on tegelikult see põhiline murekoht, et sellest hõive numbrist või hõivatute arvust seda töötukassa ei mõõda. Seda mõõdab ainult statistikaamet. Seda tehakse ainult kord kvartalis. Et sellest räägitakse tunduvalt vähem. Need arvud, millest Harri Taliga rääkis, peaksid statistikaametist meieni jõudma 13. augustil, aga nüüd tänased olulisemad välisuudised, Vallo Kelmsaar veebileht. Wikileaksi tõi avalikkuse ette üle 90000 NATO salastatud dokumendi, mis on seotud sõjategevusega Afganistanis. Need dokumendid tõid ilmsiks palju sellist, millest seni on ametlikult vaikitud. Näiteks on avaldatud raportit afganistani tsiviilelanike hukkumisest ja Talibani liidrite mõrvamisest, samuti portites viiteid sellele, et Ühendriikide liitlaseks peetud Pakistani luure on toetanud Talibani reageeris tuhandete saladokumentide avalikkuse ette jõudmisele nördimusega. USA väitel võib see infoleke kujundada tegelikkusest kallutatud pildi ning seada ohtu paljude ameeriklaste ja nende liitlaste elu. Afganistan Taani lõunaosas Helmandi provintsis sai rahvusvaheliste vägede raketirünnakus surma vähemalt 45 tsiviilisikut, kelle hulgas oli palju naisi ja lapsi. Nii teatas täna afganistani valitsuse esindaja. Tema sõnul toimus rünnak möödunud reedel Sangiiri piirkonnas. Elanikud olid rahvusvaheliste vägede ja Talibani liikmete võitluse eest oma majadesse varjunud, märkis afganistani valitsuse esindaja. NATO juhitavate vägede esindaja ütles, et on nendest väidetest teadlik ja juhtunut uuritakse. Leedu välisministrid kiitsid heaks uued Iraani vastased sanktsioonid. Nende hulgas on ka piirangud investeeringutele Iraani nafta ja gaasitööstusesse. Lääneriigid loodavad, et sanktsioonid aitavad kaasa rahvusvaheliste läbirääkimiste jätkamisele. Iraani tuumarikastusprogrammi ülem. ÜRO sõjakuritegude kohus mõistis 35-ks aastaks vangi Kambodža punas meerida ülekuulamise piinamiskeskuse endise juhi. Ta tunnistati süüdi tegudes, mis viisid ligi 15000 inimese tapmiseni. Tegemist oli kohtu esimese otsusega Kambodža Punagneeride rezhiimi ajal toime pandud inimsusevastaste tegude asjas. Aastatel 1975 kuni 1979 saadeti Kambodžas sunnitööle, tapeti või suri nälga ligi kaks miljonit inimest. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon OSCE kinnitas ütles, et saadab Kõrgõzstani lõunaossa relvastamata politseinikud ta. Täna avaldasid inimesed Kõrgõzstani pealinnas piskik Biškekis ja riigi lõunaosa soosis vastuseisu OSCE politseinike sissetoomisele, märkides, et sellega võib kaasneda Kõrgõzstani riigi lagunemine. OSCE võtab arvesse Kõrgõstani avalikkuse muret seoses politseiemissiooniga ja rõhutab, et missiooni liikmed on relvastamata ning neil ei ole politsei täidesaatvat volitusi, märkis organisatsioon. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid alustada liitumiskõnelusi Islandiga. Kuskil juunis avaldatud arvamusküsitlus näitab, et enamik eestlasi ei soovigi praegu, et valitsus liitumistaotlust jätkaks või seda endiselt toetaks. Aga Eesti välisminister Urmas Paet. See avaldas selle otsuse üle heameelt ja ütles, et Eesti on valmis igati Islandiga jagama oma liitumiskogemusi andma igakülgset nõu ja abitoetus Härrad taastuvenergia tootjatele Eestis on ebaloogiliselt suured ja lähevad seetõttu ka riigile ja ühtlasi maksumaksjatele väga palju maksma. Nii on nenditud paljudel juhtudel ja täna oli sellega vikerraadios peaaegu nõus ka majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel, aga samas kinnitas ta, et kombineeritud jaamade ja tuulikute arv lõpmatuseni suurendada ei saa. Tegelikult siin on omad piirid siiski ehk suur osa tegelikult sellest potentsiaalist on täna juba töös, et kui me vaatame neid seadusepügala natuke, täpsemalt, siis koostootmisjaamade puhul on see põhiline piirav tegur on soojuse turg. Ehk meil ei ole piisavalt palju tegelikult sellist atraktiivset soojuse turgu, kuhu selliseid koostootmisjaamast üles ehitada. Et valdav osa nendest koostootmisjaamad, sest on täna juba valmis kasutan neid tuulikuid, siis nende puhul on seaduses piiranguks pandud nende maksimaalne toetatav toodangu maht ehk mis tegelikult samamoodi piirab ära selle maksimaalse ehitatava tuulikute võimsuse. Ehk kui me räägime sellest, et täna tõesti tuulikute ehitamiseks taotlus esitatud üle 4000 megavatti siis tänane seadusandlus annab võimaluse sisuliselt püsti panna ainult 400, maksimaalselt tänaseks on püsti küll juba 150 megavatti tuulikuid. Seadusesse sisse kirjutatud potentsiaal on veel tegelikult kolm korda suurem. Aga Ma siiski siin on piir vähemalt mingilgi moel ees. Ehk lõputult neid jaamasid siiski juurde ei tule. Kuigi jah, peab ütlema, et see, mida eeldati, et kui palju neid peaks tekkima 2010.-ks aastaks on tänaseks selgelt ületatud. Kui Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistel lepiti kokku, et Eestis peaks taastuvelektri osakaal suurenema 2010.-ks aastaks 5,1 protsendini siis suure tõenäosusega sel aastal ületab see protsent 12 protsenti igal juhul praegu kehtivaid tingimusi lihtne muuta. Asi, mille üle on pidevalt nagu pead murtud, on tegelikult see, et ühelt poolt ettevõtjad on teinud investeeringu ja nad on seda teinud teatud eeldustel ning nüüd nad on tegelikult noh, et investeeringu teinud, loodavad selles saada ka vastavat tootlust. Siin küsimus tekib sisuliselt selles õiguspärase ootuse printsiibist. Et kas riik oma regulatsioonidega tagab samasuguse tootlus on nagu ta on lubanud või mitte. Ehk teiselt poolt jah, tegemist on riigi toetusega ning riik võib toetuse tingimusi muuta. See muidugi tähendab seda, et Eesti riigi kui sellise investeerimiskeskkonna reiting võib oluliselt halveneda sellest tulenevalt taastuvenergia valdkonnas. Aga vaadates tänaseid toetusmäärasid noh, nad on tegelikult isegi Euroopa liidus ühed kõrgemad, võiks öelda, et eriti veel arvestades seda, et noh, kui me võrdleme siin erinevates kohtades tuulikute toodangut näiteks, siis see sõltub väga palju tuuleoludest. Eesti tuuleolud on ühed paremad Euroopa liidus. Igal juhul päris vastuolukorda ei taheta lasta. Esimene samm, mis praegu on käimas, on just see, et konkurentsiamet vaatab üle, et kõikide nende taastuvelektritootjate esimese tegevusaasta tulemused ja selle baasilt vaatan süleselle, et kui suuri toetusi neilt tegelikult vaja on siis soomlane tulla välja konkreetsete ettepanekutega, kuidas seda olukorda lahendada. On täna tõesti mitu erinevat võimalust, kuidas seda probleemi lahendada. Aga sellest saame rääkida konkreetselt siis, kui need analüüsi tulemused on teada ning ka meiepoolsed sellised läbirääkimised peetud. Nüüd kultuuriteemade juurde ja mõnest eilsest sündmusest või võtame need veel täna kokku. Nimelt kaks suurt üritust Viljandis lõppes eile 19. pärimusmuusika festival ja kokkuvõte sellest Piret ristiloos. Karula mehe pillilugu, mida kõik muusikud eile hilisõhtul Viljandi kaevumäel koos mängisid, lõpetas 18. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg ütles meie raadiouudistele, et hiljem, nelja kuu pärast on teada järgmise festivali teema. Kõigil 18-l festivalil osalenud ja ka festivali sünni juures olnud muusik Krista Sildoja, kes elab praegu Islandil, ütles, et eriliselt head olid tänavu sisekontsert. Ma ikka ja jälle loodan, et ka edaspidi nii on, et sisekontserdid jäävad, et neid tuleks juurde, seal on mõnusasti vähe publikut, seal saab süveneda ja kui see seal tantsida saab, siis on ju kõik korras. Ando Kiviberg, kes oli tänavu ka programmi juht, mõlgutab juba mõtteid uutest kontserdipaikades. Selliste intiimsete keskkondade mõttes, kus nad välipaigad ei ole väga suured, aga kus võimaldavad nii-öelda esinevat hästi lähedalt näha ja seda elamust seda kogemust võimalikult lähedaselt kogeda. Samas teisest küljest jällegi programm on küllalt tihe ja ainet, mõtisklus on palju ja ma ei tahaks praegu mingisuguseid lõplikke paika erinevaid seisukohti siin väljendada, nii nagu meil tavaks on, et alati septembri alguses me koguneme oma festivali meeskonnaga ja, ja analüüsime kõik toimunu läbi. Muusikafestivali lõpuminutitel küsisin festivalimuljeid ühelt perekonnalt Head esinejad, sellepärast tasub tulla. Pantokraator olid need Venemaa punt, kes tegi ühte koma teist veel. Viljandi ootab folgilisi aastal 2011, Piret rist Viljandi. Ka Saaremaa ooperipäevad on selleks korraks läbi, sellest nüüd üle allik. Saaremaa ooperipäevade nädalasse mahtus viis suurt ooperi õhtuti hulk kontserte nii Kuressaares kui Saare maakonnas. Täissaalidele läks ooperipäevade raames esietendunud leelo tungla Olav Ehala tuli uus muusikaline lastelavastus käsikivi kosmosest. Eesti kontserdi egiidi all toimuvate ooperipäevad päevade korraldamise põhiraskus oli Pärnu kontserdimaja kanda direktor Marika Värk. Pärast viimast etendust kõuemürin Aga võidu lauldud Verdi maskiballi toimunuga rahule jääda. Väga piduliku tulevärgiga lõppesid need ooperipäevad, et kui ilma pidas kuni maskiballi esimese vaatuse pooleni, siis vastavalt lavalt kõlanule tabas meid ka üks äikeseraju pilv. Aga nüüdseks võib öelda, et kõik on õnnelikult lõppenud. Publik pidas südilt vastu, esinejad laulsid Goega võidu, et heiduta seda eesti inimest miski selle nädala jooksul, kui palju rahvast läbi käis. Lõplikud numbrid on praegu kokku löömata, aga 10000 kindlasti. Järgmiste Saaremaa ooperipäevadeni jääb umbes nädala vähem kui aasta. Kas sellest täna juba kaasab midagi rääkida, keda, mida me näeme? Kava on paigas, seda me juba ka siin ooperipäevadel laialt levitasime. Et külla on tulemas siis Ankarast ehk türgimaalt. Ankara riikliku ooperi- ja balletiteater. Kui me räägime külalisteatrist eesti teatrist Estonia ja maailmakuulus tenor hose Kuura, tuleb meile siia kontserti andma. Loomulikult vala kontsert, milles teevad kaasa siis Türgi teatri orkester ja solistid ja laiali, ütleme kahtlemata veel maakonda. Et hästihuvilised on, on vallad ja pakkuma välja oma põnevaid kontserdipaiku, nii et, et katsume seda Saaremaad veel rohkem haarata. Ja kuna selleaastased lasteprojektid ehk käsikivi kosmosest läks täismajale kaks etendust siis järgmisel aastal René Eespere Metsluiged ja taas lastele, nii et põhjust Saaremaale tulla aasta pärast terve perekond täiesti olemas. Narva-Jõesuus teatatakse, et avalik rand on külastajatele taasavatud ja Narva-Jõesuu linnavalitsus tänab kõiki vabatahtlikke, kes aitasid randa ujuvsaare risustusest koristada. Suurem osa risust on rannastane hoolega töötanud vabatahtlikele ja Narva-Jõesuu ja korratöötajate jõupingutustele, nüüd siis koristatud ja kogu rannaala jõe kallas saavad ujuvsaare jäänustest koristatud nädalal lõpuks. Supelrand on igal juhul avatud kõikidele külastajatele. Oht suplejatele on avaldatud tänase päeva olulisemaks küsimuseks on ujuvsaare risu utiliseerimine. Jah, ma ei tea, milline on veremerevee temperatuur. Jõesuus teatavasti mõneski mererannas on ta olnud üsna külm. Õhutemperatuur on igal juhul soe. Täna öösel on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, on äikest ja tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Soojakraade on öösel 17 kuni 22. Homme on samuti vahelduva pilvisusega ilm ja paljudes kohtades sajab äikesevihma. Tuul on samuti muutliku suunaga jaks sama tugev, üks kuni seitse meetrit sekundis. Äikesega nagu ikka, tugevamad tuulepuhangud. Sooja on homme 28 kuni 33, rannikul paiguti kuni 24 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.