Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 27.-st juulist. Mina olen Mall Mälberg. Lobakomisjon andis täna hinnangu meie praktiliste ettevalmistuste seisule euro kasutuselevõtuks. Komisjon jõudis järeldusele, et Eesti ettevalmistuste suund on õige, kuid nimetas mõned valdkonnad, kus tuleb veel tööd teha, nagu näiteks õiglases hinnakujunduses on juuli, meie viljasaaki ei mõjuta, pigem annavad Euroopat kurnanud kuumad ilmad eelise vilja müügiks teistesse riikidesse, kinnitab Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel. Nii näiteks on olukord üsna halb Leedus, mis on olnud ka üks peamisi teravilja eksportijaid Eestisse. Osaühing Eleringi investeerib elektrivõrgu töökindluse tagamisse viie aasta jooksul seitse miljardit krooni. Lõviosa investeeringutest tehakse Ida-Virumaale. Jõesuu. Linnavalitsus otsustas nõuda Ivangorodi hüdroelektrijaamalt kompensatsiooni kahju eest, mille tekitas eelmisel nädalal Narva veehoidlast merre lastud ujuv saar. Euroopa Liit avas täna ametlikult liitumisläbirääkimised Islandiga. Tõenäoliselt kujunevad kõige keerulisemaks läbirääkimised kalanduspoliitika üle. USA-s. Heavy ülemate ühendkomitee esimees admiral Mike Mullen teatas, et afganistani sõda puudutavate dokumentide lekkimine interneti ei sea kahtluse alla USA strateegiat ega suhteid Pakistaniga. Tartule anti Itaalias poolshanos toimunud üle-euroopaliselt folkloorifestivalil Iieropiil ületuleva aasta festivali korraldusõigused. Festival toob Tartusse ligi 5000 tantsijat, lauljat ja pillimeest. Kergelt pilves ilm, kohati sajab ja on äikest. Sooja tuleb saartel 25 kuni 30, mandril 30 kuni 34 kraadi. Euroopa komisjon tegi Eestile kaheksa ettepanekut seoses ettevalmistustöödega eurole üleminekuks. Täna avaldatud eurobaromeetri uuring näitab, et Eesti elanike teadlikkus Euroopa ühisrahast on tõusnud. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Võrreldes 2004. aastaga, mil Eesti liitumine eurotsooniga oli veel kauge tulevik, on Eesti elanike teadlikkus Euroopa ühisrahas tõusnud 20 protsenti. Emotsionaalses plaanis on aga üheksa protsenti tõusnud nende osakaal, kes on krooni kadumise üle õnnetud. Euroopa Komisjon hindas Eesti ettevalmistusi eurole üleminekule jaks, andes samas ka soovitusi ülemineku veelgi sujuvamaks korraldamiseks. Näiteks soovitab Euroopa komisjon veel kord tugevdada ülemineku ettevalmistuste üldist koordineeritust ja pöörata tähelepanu ka üldsuse muredele ehk siis kartustele, mis euroga seonduvat. Rahandusministeeriumi asekantsleri Tanel Rossi kommentaar küsimusele. Komisjoni kui kogu aeg rääkinud Euroopa Komisjon alates jaanuarist juba väga tihedalt meiega koostööd teinud, ütleme need ettevalmistused on õigel järjel. Nad soovitavad lihtsalt teie juht kiineldabliga plaanidega jätkata, nii nagu on, et selles mõttes midagi midagi Euroopa Komisjoni praegusest hinnangus muutusi meie ettevalitsustesse kvalitatiivsed muutused Evedel. Üheks soovituseks ongi ettevõtjate julgustamine liitumaks õiglase hinnakujunduse algatusega vastavad etega saavad kaupmehed ja teenustepakkujad ühineda septembrist. Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. Me usume, et kuigi see auhinnakujunduse leppega liitumine on vabatahtlik tuleb erinevaid ettevõtjaid kui ka erinevaid organisatsioone siia taha, mitte ainult kaubanduse eest, ka toitlustuses teeninduse eest, ka kohalikud omavalitsused pakuvad ju erinevaid teenuseid, ka nemad võivad selle leppega ühineda ja poolest, kuigi see on vabatahtlik, siis me usume, et turul konkurentsis püsides tahavad paljud näidata üles oma sellist valmisolekut eurole üleminekuks. Õiglase hinnakujundus algatus peaks vähendama aga tarbijate põhihirmuhindade tõusu. Euro tulekul veel kord Tanel Ross. Ei maksa karta sellist suurt inflatsiooni mitte mingil juhul, et hinnad natukene tõusevad kogu aeg euroga võima Eurotasin protsent paar, noh meil selleks aastaks praegu on, on inflatsiooniprognoos, on üks protsent, siin võib natuke muutuda suvel järgmiseks aastaks on siin kahe protsendi ligi, et hinnad natukene muutuvad igal juhul aga karta, et euro kasutuselevõtt iseendast toob kaasa sellise olulise hinnatõusus ja seda kindlasti ei ole vaja seda karta, et hinnataseme muutus, väike on igal juhul, kuid just nimelt see turukonkurents, meie praegune üldine majandusolukord, kui ka lõpuks ause hinna kujundamise leping, nende koosmõju peab kindlasti neid hirme vähendama. Osaühing Elering investeerib elektrivõrgu töökindluse tagamisse viie aasta jooksul seitse miljardit krooni. Lõviosa investeeringutest tehakse Ida-Virumaale. Ago Gaškov jätkab. Praegu ehitatakse järjekordset kõrgemaid liini, mis ühendab Balti Elektrijaama püssi alajaamaga ja see parim, mis on selle jutu taustal, on see näitab seda, et ülejäänud liinides jookseb kõrgepinge nagu jooksma peab antud liini kolm viisi üheks balti püssiehitus on ju, sellest lähtume siinsete võrku tugevdada, et kui Estlink kaks 650 megavatise võimsusega meie võrku ühendatakse, et kahe õhuliinide võrgustik siin vastu peaks ja et meil oleks võimalik ilma piiranguteta Estlink kahte kasutada. Aktsiaseltsi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Kui suured on investeeringud praegu ülekandeliinidesse Eestis üldse? Me plaanime järgmise viie aasta jooksul tsirka seitse miljardit investeerida nii elektrisüsteemidele, töökindluse tõstmiseks kui ka ja elektrituru arendamiseks, sest tegelikult väga palju sellest rahast ikkagi läheb ka ülepiiriliste ühenduste rajamiseks. Kindlasti kõige suurem osa on sellest, kes ning kaks aga tegelikult ka Estlink ühe väljaostmine tänastelt omanikelt, sest Estlink üks on praegu kommertsomanduses olev laupäeval, mis Euroopa liidu poolt antud erandi alusel on olnud võimalik, aga 2013 lõpp, peab ta siis tulema süsteemihaldurite põhivõrguettevõtete omandusse. Lisaks üks väga suur asi, mis elektrisüsteemi töökindluse võitlus on ääretult oluline on, on see, et me täna ostame Lätist avarii terve, aga meil lõppevasse leping 2013 ja, ja me oleme sunnitud ehitama selleks, et hoida Eesti elektrisüsteem ka töös avariide korral avariijaamad Eestis ilmselt ülekandeliinid elektritarbimist ei piira, on see nii? Põhimõtteliselt meil pudelikaelu riigisiseselt ei ole, kui elektrisüsteem töötab normaalselt, talitlusrežiimil küllaga ja võib teatud piiranguid tekkida siis, kui teatud liinid välja kukuvad, kas või siin eilegi oli tramm Peipsi põhjakalda, järjekordselt kukkusid kahele liinile puud peale ja sellises olukorras alalise lühisega liinid olid väljas, mis kindlasti kohe muutis talitlus skeemi ja riske oluliselt, et tuleb kuskil tarbimist hakata piirama. Tõstis seekord läks kõik, õnneks, aga see veel kord näitab, et tegelikult kuivõrd on oluline aga Eesti-sisese võrgu arendamine Edasi välisuudiseid Janek Salme. USA staabiülemate ühendkomitee esimees admiral Mike Mullen kinnitas Afganistani sõda puudutavate dokumentide lekitamise interneti ei sea kahtluse alla USA strateegiatega suhteid Pakistaniga. Ma olen nimetas 90000 salajase dokumendi lekitamist kohutavaks kuid ta kinnitas, et infot Pakistani tegevuse ja muude üksikasjade kohta võeti arvesse juba eelmisel aastal. Uue strateegia koostamisel hulgas võitsid võrgulehel WikiLeaksi avaldatud dokumendid, et Pakistani luureagendid kohtusid Talibani esindajatega ja plaanisid afganistani liidrite tapmist. Kõrgõstan saab 30 kuu jooksul rahvusvahelistelt abiandjatelt 1,1 miljardit dollarit. Tänavu laekub Kõrgõstanil 600 miljonit dollarit. Kõrgõstani presidendi Rosa Otumbajeva sõnul on seda raha vaja parandada hooneid ja infrastruktuuri, mis sai kannatada läinud kuul riigi lõunaosas toimunud rahutustes samuti raha tema sõnul vaja majanduse elavdamiseks ja eelarvepuudujäägi ohjeldamiseks. Kõrgõzstani pealinnas Biškekis toimus täna rahvusvahelist abiandjate konverents. Teiste seas osalesid rahvusvahelise valuutafondi ning Aasia arengupanga esindajad. Vene välisministeeriumi teatel on Sudaani mässulised hõivanud Darfuri piirkonnas helikopteri, millel on neli vene meeskonnaliiget ja viis Sudaani reisijat. Vene välisministeeriumi teatel polnud vahejuhtumis ohvreid ning kopter pole saanud kahjustusi. Kopter kuulub Vene lennufirmale Uta Air ning seda kasutati ÜRO ja. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid eile alustada liitumiskõnelusi Islandiga ning Brüsselis toimus täna Islandi liitumisläbirääkimiste ametlikku algust tähistav liitumiskonverents. Seal rõhutati Euroopa Liidu poolted, liitumiskõnelusteks on vastu võetud läbirääkimisraamistik. Islandi välisminister Omalt poolt osutas sellele, mida Island kõnelustel oluliseks peab. Palusime Islandi seisukohtadest ülevaadet Eesti Euroopa Liidu alalise esinduse laienemiseksperdilt jõulica Lutsult. Põhimõtteliselt võib öelda, et Island rõhutas ja ka Euroopa Liit rõhutas omalt poolt seda, et Islandil on Euroopa Liiduga väga pikaajalised suhted. Island on ka üks NATO asutajaliikmeist ja 40 aastat juba olnud Euroopa vabakaubanduspiirkonna liige ja samuti Island Müncheni liige, et selles mõttes Islandi välisminister ka ütles selle peale, et Islandil on Euroopa Liiduga nii tihedalt suhted kui üldse võimalik ja puudu on ainult see täielik liikmelisus. Veel kõlama jäi, oli see, et kõige olulisem ilmselt saab olema kalanduspoliitika, et läbirääkimised kalanduse küsimuses ilmselt saavad olema selleks kaalukausiks või saavutatakse läbirääkimistel positiivne lahendus kalanduse küsimuses, et siis ilmselt Islandi avalikkus ka läbirääkimiste tulemuste heaks kiidab ja ehk siis referendumil avaldab oma soovi Euroopa Liidu liikmeks saada. Kui kaua võiksid need läbirääkimised Islandiga kesta? Seda küsiti tegelikult ka pressikonverentsil nii Island laste kui komisjoni ja eesistuja käest. Nende vastus muidugi oli selles, et kellelegi kristallkuuli ei ole, et tulevikku näha, aga ma tean, et komisjonis on ringelnud selline arvamus, et need läbirääkimised võivad võtta 15 10-st kuust kuni 18 kuuni aega. Ehk siis umbes poolteist aastat. See on optimistlik hinnang, see on suhteliselt optimistlik hinnang ja, aga tegelikkuses, ega keegi ei tea, et kõik olenebki sellest, et kuidas läbirääkimistes nendes kõige keerulisemates kohtades lähevad, et siin ma juba nimetasin kalanduspoliitikat, aga siis on veel keskkond, mille all on siis ka kalapüük, siis on kindlasti majanduspoliitika, kus on väga mahukas Euroopa Liidu seadusandlus ja, ja kus kindlasti läheb kaua aega, et Island suudab kõik selle nagu enda seadustesse üle võtta. Ja üks asi kindlasti, mis on veel, on finantsteenus, et Islandil on kahepoolne probleemsele Ayssey küsimuse lahendamises Suurbritannia ja Hollandiga. Ja uuesti Eestist, kuidas mõjutavad kuumad ilmad tänavust viljasaaki? Tõnu Karjatse uuris seda Jõgeva sordiaretuse instituudist. Juulikuu kuumad ilmad ei tähenda veel põuda ning saagi pärast ei tule muretseda teravilja ega ka puu- või köögiviljakasvatajatel. Nii kinnitab Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel. Niiskust mullas jagub ja seetõttu taime kasvutingimused on olnud suhteliselt soodsad, et me võime öelda, et praeguse seisuga võiks rääkida selliseid keskmisest või, või natuke üle keskmise saagist. Panen siin ise viimasel nädalal jooksul liikunud ringi Eesti väga erinevates piirkondades, siin põhja Lääne-Eestis siin lõuna pool, et vähemalt kartulipõllud näevad igal pool küllaltki normaalsed välja, et peale sel ajal, kui on kuumus kõige tugevam, et siis need taimed vajuvad väheke longu, aga see on selline taimede normaalne kaitse seis, et vältida üleliigset vee auramist. Et olukorda ka kogu maailmas sedavõrd hea pole, näitab see teraviljaturul on hinnad tõusnud. Ähvardab põud. Näiteks Venemaa viljasaaki rääkisid teraviljaekspert Margus Ameerikas. Ja hinnad on tõusnud küll aga, aga et see mõju ei ole mitte ainult Venemaal, et ka mujal Lõuna-Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas näiteks Kanadas on hoopis võib-olla vastupidi, seal on jälle üleujutused, need, need kõik sellised erinevates maakera piirkondades, mis on eriti sellised suuremad viljakasvatuspiirkonnad, kui seal midagi toimub, siis väga kiiresti annab tunda ka kohe pärsi peal need kogu vili müüakse börsil ja börs on väga tundlik taoliste ilma või selliste muutuste suhtes. Eesti põllumehed müüvad vilja peamiselt Läti, Soome ja Hispaaniasse, näitab põllumajandusministeeriumi statistika. Mati Koppeli sõnul on sel aastal saak vilets olnud ka Leedus, mis on meie peamisi teravilja importijaid. Seega meie põllumeestel teatud eelis oma toodangu müügiks maailmaturu kõikuvate hindadega tuleb aga sealjuures samuti arvestada. Mati Koppel. Kaks-kolm aastat on kogu maailma olnud väga head viljaaastat ja vilja on toodetud rohkem kui tarbitud, et siis on maailmas olemas umbes kolmandiku aasta viljavaru ees ja, ja see aruhulk on järjest suurenenud, et seetõttu on viljahinnad läinud allapoole, kui me võrdleme sellega, mis nad olid siin kaks aastat tagasi, aga see oli leiva hind taas avaldanud, et mitte maailma siia vilja puudu, aga see tagavara väheneb, et mõnevõrra see hinda suurendab, aga majanduslikult ei tohiks olla põhjuseks leiva hinnatõusule. Pigem võib-olla konkurentsi tingimustes isegi langeb. Jah, ka seda võib-olla. Narva-Jõesuu linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada hagi Ivangorodi hüdroelektrijaama vastu, et saada kompensatsiooni kahju eest, mida tekitas eelmisel nädalal Narva veehoidlast merre lastud ujuv saar, jätkab Pille-Riin Lillemets. Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi ütles, et erilist lootust elektrijaamad kahjutasu saada ei ole. Pigem on hagi tagamõtteks tähelepanu äratamine. Kuna nüüd mitmed aastad on, on, on seda saart alla lastud mööda Narva jõge ja see ei ole viimane paar, mis alla ilmselt tuleb. Pigem tahaksime meie kuurortlinnana tugevad endast teada anda, et ka meiega arvestataks. Meie kujudega arvestataks seoses sellega ja, ja et meiega paremini infot vahetaks, kui selline asi taaskord kunagi juhtub. Tänaseks istungiks arvutati kokku ka summa, mida Narva-Jõesuu linn vajab mereranna koristamiseks. Risu utiliseerimisega. Need kulud olid suurusjärgus 600000 ja linnavalitsus täna otsustas esmalt pöörduda vabariigi valitsuse poole, et reservfondist taotleda vahendeid selle erakorralise reostuse likvideerimiseks. Andres Noormägi ütles, et vajamineva summa kokku arvutamisel arvestatakse sisse ka kahju, mida ujuv saar põhjustas kohalikele ettevõtjatele. Kui nüüd see saar mööda Narva jõge allapoole tuli, viis ta minema kõik kalurite võrgud kahjustas nende nende varustust ja, ja noh, ma olen nüüd teinud järelpärimisi suurematele ettevõtjatele, nad teataksid palju seoses selle juhtumiga ka broneeringuid tühistati, mulle täna veel ei ole, aga kindlasti on ka see mingi hulk. Noormägi sõnul väidab keskkonnaamet, et keskkonnale mööda Narva jõge alla triivinud ujuv saar kahju ei tekitanud. Natukene üllatab see, et ei ole reageeritud sellele juhtumile tehtud mind analüüse, mida see kõike sisaldab. Kuue hektari suuruse ujuvsaare lagunemisel tekkinud risu on Andres Noormägi sõnul kokku umbes 300 tonni. Praeguseks on risu pea rannast juba kokku korjatud, edasi tuleb see minema vedada ning seejärel utiliseerida. Tuleva aasta juulis toimub Tartus üleeuroopaline rahvakultuurifestival joropeed Tartu linna esindusele andi Itaalias äsja lõppenud festivalil ametlikult peokorralduse teatepulk ülefestival toob tuleval suvel Tartusse ligi 5000 tantsijat, lauljat ja pillimeest. Piret RMK-s räägib edasi. Aasta pärast umbes samal ajal kihab Tartu linn üle Euroopa siia kokku sõitnud rahvatantsijatest ja pillimeestest ning külalistest, kes on tulnud nende esinemistest osa saama. Toimub 48. üleeuroopaline rahvakultuurifestival joropiid. Kuigi peo korraldamise teatepulk kanti Tartul alles hiljaaegu Itaalias üle, on festivali eestipoolse peakorraldaja Ants Johansoni sõnul ettevalmistused tulevaks aastaks juba käimas. Aga mis ees ootab, see saab olema päris huvitav, keeruline ja üllatusterohke protsess. Kuna Eestimaal on palju kogemusi, et korraldada suurt osavõtjate hulkadega sündmusi nagu, nagu näiteks laulu- ja tantsupidu, aga sellel konkreetsel ta on pigem tantsupidu, kus ei ole mitte suured hulgad korraga, ei tantsi. Et neid on linnas palju. Polsanos oli äsja neid külalist, aga nende inimeste päritolu erinevatest kultuuridest, erinevatest kommetest pärit, et kuidas neid panna koos või eraldi Jeedima lastekollektiivid võiks olla eraldi ratas, mis süüa kellelegi pakkuda. See ei olegi nii väga lihtne. Kuigi esialgu pidi festival toimuma kultuuripealinna ürituste osana Tallinnas, jäi see lõpuks suure eelarve tõttu Tartu teha. Kuna festivali kontserdid toimuvad üle linna ja ka maakonna, on Johansoni hinnangul Tartu-sugune linn selle korraldamiseks just parim koht. Ma arvan, et karta on selleks väga hea koht oma kompaktse kesklinnaga ja need võimalikud koolimajad ja hostelid ja hotellid, kus neid külalisi majutada, on jalutuskäigu kaugusel ka laululava, kus peakontserdid on, on jalutuskäigu kaugusel, muidugi saab ka bussiga sõita, on bussid, aga inimestel ei ole endal probleemi tatsata mööda linna, selle, selle kunstilises mõttes, selle põhiolemus on jah, see, et, et kolmapäeva õhtul saabutakse sinna linna mõnel linnaplatsil toimuvad mõned tervituskontserdid ja siis järgnevatel päevadel tantsijad ja lauljad on igal pool linnaplatsidel tantsivad, oma traditsioone näitavad ja siis algus ja lõppkontsert on siis laululaval. 1964.-st aastast korraldatava Euroopa suurima rahvakultuurifestivali juhtidee on kõigi kultuuride rahvakildude võrdsus. Nii pole ka festivalil üles astuvate rühmadele sageli erilist eelsõela, mis kõik ühe pilli järgi tantsima paneks. Ükskõik kui väikese küla on või kus, kus on omalaadne mingisugune traditsioon, kas tantsu või laulutraditsioon on võrdselt oluline ja need, kes siia seda näitama tulevad, see on nende enda soov meie valida ei ole see, missuguseid esinejaid. Me kutsume need, kes tahavad. Need tulevad. Korraldajad loodavad, et tuleva aasta juuli lõpus Tartus toimuvale festivalile tuleb Euroopa rahvakultuuriansamblite etteasteid uudistama umbes 50000 külastajat. Pireteerem reis, Tartu stuudio. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, saartel on hoovihma ja äikesevõimalus. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 16 kuni 21 kraadi. Homme päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla. Sajuta tõenäosus suureneb õhtupoole. Puhub idakaare tuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on homme saartel 25 kuni 30, mandril 30 kuni 34 kraadi. Ida-Virumaa metsades püsib eriti suur tuleoht. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17985. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.