Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned, 27. juuli sündmused veel kord lühidalt kokku. Mina olen Janek Salme. Euroopa komisjon leiab, et Eesti ettevalmistustega suund eurole üleminekuks on õige, kuid nimetab ka mõned valdkonnad, kus tuleb veel tööd teha. Osaühing Elering investeerib elektrivõrgu töökindluse tagamisse viie aasta jooksul seitse miljardit. Lõviosa investeeringutest tehakse Ida-Virumaale. Tartule anti Põhja-Itaalias poolt samas toimunud üle euroopalisel folkloorifestivalil juurapiid ületuleva aasta festivali korraldusõigused. Festival toob Tartusse ligi 5000 tantsijat, lauljat ja pillimeest. On vähese pilvisusega ilm, kohati sajab ja on äikest. Sooja tuleb saartel 25 kuni 30, mandril 30 kuni 34 kraadi. Euroopa komisjon tegi Eestile kaheksa ettepanekuid seoses ettevalmistustöödega eurole üleminekuks. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Võrreldes 2004. aastaga, mil Eesti liitumine eurotsooniga oli veel kauge tulevik, on Eesti elanike teadlikkus Euroopa ühisrahas tõusnud 20 protsenti. Emotsionaalselt plaanis on aga üheksa protsenti tõusnud nende osakaal, kes on krooni kadumise üle õnnetud. Euroopa Komisjon hindas Eesti ettevalmistusi eurole üleminekule Jaaks, andes samas ka soovitusi ülemineku veelgi sujuvamaks korraldamiseks. Näiteks soovitab Euroopa komisjon veel kord tugevdada ülemineku ettevalmistuste üldist koordineeritust ja pöörata tähelepanu ka üldsuse muredele ehk siis kartustele, mis euroga seonduvat. Rahandusministeeriumi asekantsleri Tanel Rossi kommentaar. Need küsimusele nagu Euroopa komisjoniga kogu aeg rääkinud ja Euroopa Komisjon on alates jaanuarist juba väga tihedalt meiega koostööd teinud, ütleme need ettevalmistused on õigel järjel, nad soovitavad lihtsalt teie juht kiireldabliga plaanidega jätkata, nii nagu on, et selles mõttes midagi midagi Euroopa Komisjoni praegusest hinnangus muutusi meie etavalistustesse kvalitatiivsed muutused Evedega. Üheks soovituseks ongi ettevõtjate julgustamine liitumaks õiglase hinnakujunduse algatusega. Vastava leppega saavad kaupmehed ja teenustepakkujad ühineda septembrist. Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. Me usume, et kuigi see auhinnakujunduse leppega liitumine on vabatahtlik tuleb erinevaid ettevõtjaid kui ka erinevaid organisatsioone siia taha, mitte ainult kaubanduse eest, ka toitlustuses teeninduse eest, ka kohalikud omavalitsused pakuvad ju erinevaid teenuseid, ka nemad võivad selle leppega ühineda ja poolest, kuigi see on vabatahtlik, siis me usume, et turul konkurentsis püsides tahavad paljud näidata üles oma sellist valmisolekut eurole üleminekuks. Õiglase hinnakujundus algatus peaks vähendama aga tarbijate põhihirmuhindade tõusu. Euro tulekul veel kord Tanel Ross. Ei maksa karta sellist suurt inflatsiooni mitte mingil juhul, et hinnad natukene tõusevad kogu aeg euroga võima Eurotasin protsent? Ma arvan, meil selleks aastaks praegu on, on inflatsiooniprognoos, on üks protsent, siin võib natuke muutuda suvel, järgmiseks aastaks on siin kahe protsendi ligi, et hinnad natukene muutuvad igal juhul aga karta, et euro kasutuselevõtt iseendast toob kaasa sellise olulise hinnatõusus ja seda kindlasti ei ole vaja seda karta. See hinnatase muutus, väike on, on igal juhul, kuid just nimelt see turukonkurents, meie praegune üldine majandusolukord, kui ka lõpuks ause hinna kujundamise leping, nende koosmõju peab kindlasti neid hirme vähendama. Osaühing Elering investeerib elektrivõrgu töökindluse tagamisse viie aasta jooksul seitse miljardit krooni. Lõviosa investeeringutest tehakse Ida-Virumaale. Ago Gaškov jätkab. Aktsiaselts Bauer ehitab Osaühingu Elering tellimusel uut kõrgepingeliinis ja ühendab siis balti elektrijaama püsialajaamaga ja paberi juhatuse esimees Juho Järva. Mille poolest selline varasematest erinev või on see selline standardne värk? Paar viimasel kümnendil edukas olnud? Me oleme võitnud konkursse pea 400 kilomeetri ulatuses ja võib täna öelda, et Meie jaoks on see standardelus, mis võib-olla eriliseks teeb, on järjekordselt hästi pingeline ajagraafik, meil on seitse kuud aega seda esitada ja juulikuu on veel oma pitseri vajutanud. Kuumus on tapnud ja, ja mehed on üsna väsinud, aga hetkel veel oleme ilusti krahviks. Räägitakse nii, kuuma ilmaga ei olegi tervislik töötada, kuidas te hakkama saate? No eks see on poolte kokkuleppel ja eks me oleme siin neid vahetustega teinud, varem alustanud, hiljem lõpetanud. Nii ta on kulgenud. See Eesti ülekandeliinide koridor on seesama, eks ole, siin on praegu arvul kõrvuti juba kaks, kolm, neli viis kuus kõrgemgi liini. Ja kui vaadata, siis kolm nendest on uued liinid ja kõik need Paberi poolt ehitatud. Kui kaua see liin vastu peab, kaua need mastid vastu peavad? Nad tunduvad olevat palju kergemad ja jõulisemad kui need vanad nii metallist kui ka betoonist. 50 aastat, kellest on elu ja 50 aastat panga, nende vanade olümpial või ka nii, et ühesõnaga vastu ka hakata ümber vahetama. Seda peab küsima tellija käest, jooksvalt haldavad tegelevad käiduga, neil on parem ülevaade, mis seisukorras liinid on. Paljude töötajaid on, selle ehitus, sõltub parasjagu tööprotsessist, aga maksimum on seitse-kaheksakümmend, inimest. Varasemate suvedega võrreldes on laevaliikluse üle suure väina tänavu sujunud oluliselt ladusamalt. Oma osa on selles uuel suurema mahutavusega parvlaeval Saaremaa kui ka tihedamalt graafikul. Kui varasematel aastatel väljusid sadamatest igal täistunnil, siis tänavu iga 40 minuti tagant. Aga 30.-st augustist hõreneb laevaliiklus Kuivastu-Virtsu liinil oluliselt, kui liinile jääb sõitma ainult parvlaev Saaremaa ja väljumised hakkavad toimuma sadamatest iga tunni ja 10 minuti tagant. Mina. Mere Liinide juhataja Urmas Treial on ühe laeva liinile jäämise suhtes optimistlik öeldes, et võimsus on varasemate talvedega võrreldes isegi suurem. Erandkorras järjekordade tekkimisel lubatakse liinile ka lisalaev Regula. Margus Muld usutles Väinamere Liinide juhatajat Urmas Treielit. Ühisnõupidamisel ministeeriumis kõik osapooled kiitsid selle heaks ja nüüd on ainult võib-olla mõnede tehniliste asjade täpsustamine, millal väljub ohtlikud veosed, millal muud ja bussifirmadel on see graafik laiali saadetud. Ma usun, et tavajärjekorras seistes vaadates tund või poolteist, varasematel talvedel siis nüüd ma väidan kindlalt tavapäevadel sellest laevast sisuliselt autosid maha jää, võib-olla mõni üksik väljub, aga kui järjekord on selline, hakkab minema seal üle tunni või pikemaks, siis on igati põhjendatud teisele laevale käikulaskmine. Küsimus on küll, et enne tuleb selle selles higiga kokku leppida, et kõigepealt tuleb riigiga kokku leppida, kas kokkulepped on teile eelnevalt? Me peame ikkagi enne lahti rääkima, kas, kui palju me võime abilaeva kasutada regulal nii-öelda alati stardivalmis, seda ma usun, elu näitab, et kuidas siin hakkab minema septembrikuus? Esialgu ta on stardivalmis ja tõenäoliselt alguses isegi mitte ei ole regula siin, vaid on ka parvlaev Muhumaa. Kui hakatakse Hiiumaal töid tegema ja vaatab, siis elu näitab autosid maha, kui palju ja jääb maha ja mis aegadeks tuleb täis mehitatus teisele laevale peale panna. Aga riik tahab sellist graafikut, kus sisuliselt lisa seitse sees ei oleks. Tuleva aasta juulis toimub Tartus üleeuroopaline rahvakultuurifestival jurapeed. Tartu linna esindusele anti Itaalias äsja lõppenud festivalil ametlikult peokorralduse teatepulk. Ülefestival toob tuleval suvel Tartusse ligi 5000 tantsijat, lauljat ja pillimeest. Piret RMK-s räägib lähemalt. Aasta pärast umbes samal ajal kihab Tartu linn üle Euroopa siia kokku sõitnud rahvatantsijatest ja pillimeestest ning külalistest, kes on tulnud nende esinemistest osa saama, toimub 48. üleeuroopaline rahvakultuurifestival joropiid. Kuigi peo korraldamise teatepulk anti Tartule alles hiljaaegu Itaalias üle, on festivali eestipoolse peakorraldaja Ants Johansoni sõnul ettevalmistused tulevaks aastaks juba käimas. Aga mis ees ootab, see saab olema päris huvitav, keeruline ja üllatusterohke protsess. Kuna Eestimaal on palju kogemusi, et korraldada suurt osavõtjate hulkadega ka sündmusi, nagu nagu näiteks laulu- ja tantsupidu. Aga sellel konkreetsel ta on pigem tantsupidu, kus ei ole mitte suured hulgad korraga, ei tantsi, et neid on linnas palju. Polsanos oli äsja neid 5000 külalist, aga nende inimeste päritolu erinevatest kultuuridest, erinevatest kommetest pärit, et kuidas neid panna koos või eraldi Jeedima lastekollektiivid võiks olla eraldi koolimajades, mis süüa kellelegi pakkuda. See ei olegi nii väga lihtne. Kuigi esialgu pidi festival toimuma kultuuripealinna ürituste osana Tallinnas, jäi see lõpuks suure eelarve tõttu Tartu teha. Kuna festivali kontserdid toimuvad üle linna ja ka maakonna, on Johansoni hinnangul Tartu-sugune linn selle korraldamiseks just parim. Kaht Ma arvan, et Tartu on selleks väga hea koht oma kompaktse kesklinnaga ja need võimalikud koolimajad ja hostelid ja hotellid, kus neid külalisi majutada, on jalutuskäigu kaugusel ka laululava, kus peakontserdid on, on jalutus käigu kaugusel. Muidugi saab ka bussiga sõita, kellel on bussid, aga inimestel ei ole ka endal probleemi tatsata mööda linna, selle, selle kunstilises mõttes, selle põhiolemus on jah, see, et, et kolmapäeva õhtul saabutakse sinna linna mõnel linnaplatsil toimuvad mõned tervituskontserdid ja siis järgnevatel päevadel tantsijad ja lauljad on pool linnaplatsidel, tantsivad oma traditsioone näitavad ja siis algus ja lõppkontsert on siis laululaval. 1964.-st aastast korraldatava Euroopa suurima rahvakultuurifestivali juhtidee on kõigi kultuuride rahvakildude võrdsus. Nii pole ka festivalil üles astuvatele rühmadele sageli erilist eelsõela, mis kõik ühe pilli järgi tantsima paneks. Ükskõik kui väikese küla on või kus, kus on omalaadne mingisugune traditsioon, kas tantsu või laulutraditsioon on võrdselt oluline ja need, kes siia seda näitama tulevad, see on nende enda soov meie valida ei ole see, missuguseid esinejaid. Me kutsume need, kes tahavad. Need tulevad korraldajad. Loodavad, et tuleva aasta juuli lõpus Tartus toimuvale festivalile tuleb Euroopa rahvakultuuriansamblite etteasteid uudistama umbes 50000 külastajat. Pireteerem reis, Tartu stuudio. Ja nüüd veel ilmast. On vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, saartel on hoovihma ja äikesevõimalus. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 16 kuni 21 kraadi. Päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla, saju tõenäosus suureneb õhtupoole. Puhub idakaare tuul neli kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis, äikese ajal on tugevamaid tuuleiile. Sooja saartel 25 kuni 30, mandril 30 kuni 34 kraadi. Ida-Virumaa metsades püsib eriti suur tuleoht. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja kena õhtut.