Sa jumal, mäletad, millal õieti sinuga esimest korda kokku puutusin? Ma siin paar päeva mõtlesin, aga ei mõelnud välja. Ma ei oska ka seda esimest hetke öelda, aga ma arvan, et meie esimesed kokkupuuted hetked olid just nimelt Eesti raadios sest sina juhtisid 60.-te aastate lõpus, kui ma ei eksi ja 70.-te alguses tulipunkti Jah, sa oled peaaegu täpne ja palgatööle, tookord asusin juulis 70. Aga noh, raadioga seotud muidugi parem. Just ma tahangi öelda, et igal juhul olid sa seotud noorte raadiova just ja mina tulin raadiotöö juurde esimeste katsetustega 1968, august. Nii et ma usun, et nendel aastatel kuskil 68 kuni 71 selle vahe sees võib-olla isegi mõnel õhtul, kus noorteraadiotoimetus oli väga ülevas meeleolus raadiomaja vanas kohvikus vägesid juhatas tol ajal Kim ehk Andres Vihalemm rahudava varvul. Täpselt. Ja see oli üks väga, ma arvan, helge periood tema elus, kus ta oli särav, vaimukas ja ma mäletan ühte niisugust õhtut, kus keegi hiljem kommenteeris, et tema pintsak oli jäänud nurka püsti, sest selle peale nii palju Kööri valatud? Jah, nii ta võis küll olla, aga tahaksin hirmuga kuulamat, milliseid salafakte? Minu räpasest, kui mitte öelda raadio minevikus veel esile tood, eks ole, käed läksid märjaks, magad sellest üle saada. Ei ole viga. Riina kastma seda ei küsi, sellepärast et ma olen täiesti veendunud, et esimest korda elus ma nägin sind kinolinal. See oli siis Arvo Kruusemendi kevade, kus sa mängisid Teelet. Jah, aga, aga edaspidi ma ei oska nüüd öelda, kuidas see võis olla ilmselt seoses seoses Johaniga. Nalja on saanud kõvasti, kui ma siin sissejuhatuses mainisin, et meid aetakse vahetpidamata segi ta, mitte mind sinuga loomulikult seal seal ilmvõimatu. Aga marti ja Tõnut ja et ja mind siis läinud suvel reisilaeval Nord Estonia mis tuli suure mühinaga sealt Stockholmist Tallinna poole. Olime ühe väikese raadio seltskonnaga seal ja kirikurahvast oli ja siis keegi kiriku inimestest kuule külge ütles, et kuule et su õde tuli laeva. See oli siis jalutusTeku, säärased poed ja värgid on ja ma vaatan, kus õde siis on, ma tean, mul elu sees pole mingit tõde. Vaata, sina lähed vaikselt sinna baari poole, kus letil oli niisugune lihtsameelsete püüdmiseks vigur, kui sa mäletad suur pokaal kus sees oli vedelikus, sidrun. Sa ei pannud seda tähele ja nali on selles, et siis see, kes paneb ühe Rootsi krooni sina siduri peale seisma leid sidrun ümber ei keera. See saab tasuta kärakat. Ei, ma ei tea üldse niisugused vaibad, ma ei pannud tähele ja noh, seal oli väikene vahepala niidetud, lihtsalt näide, et kuidas on võimalik segamini ajada. Mida ma tol ajal sulle seal Parlideles ka seletasin, nalja sai palju. Aga nüüd edasi. Võib-olla selle jutujätku lõpetuseks enne seda, kui me läheme edasi muusikareklaamiga. Öelge mulle mõlemad, millega te praegu tegelete. Lühidalt hakkamerina. Peale mina teen videofilme erinevaid küll õppefilme, küll prestiiž, filme, proovin koos Merle Karusooga jäädvustada nüüd Otepääl jaanipäeval väga suurt huvitavat etendust, kus on 300 harrastusteatrite näitlejat ja kus teema käib sinimustvalgest sinimustvalge nii, nii et see on muidugi koht, kuhu tasub kõigil eestimaalastel tulla vaatama sest see on ainult üks kord. Ja selleks selleks valmistatakse nädalal aeglase sünnib nädal aega Otepääl. See etendus ja inimestel on võimalik workshop idest osa võtta. Nii et see saab üks põnev üritus olema. Kellele sa oled videol filme teed? Tellijatele erinevate asutustele, firmadele, maavalitsustele, linnavalitsustele. Oled sa omade firma ühes isikus? Tähendab, see on üks aktsiaselts, ei ole mitte ainult minu firma, kus ma töötan seal aktsiaselts kreaare are ja Ehaga kreare. Kreare mida see ladina keeles peaks tähendama, midagi looma? Jah, ma ütleme arendamist või loomist, midagi sellist. Ladina keeles on hea, sest et are lõpp on kõik maadega. Just Johan, sina. Noh, alustame kõige raskemast ja keerulisemast ja üldse sellest, mis on, ma arvan 99 protsenti nendest hallidest karvadest mu pähe toonud, mida seal täna näha võib? Poliitikasse Ma tulin olude sunnil 87. aasta varakevadel. Selles tulekus on muidugi oma lugu ja koht ka sinul. Ja 88 valiti mind esimest korda esinduskogu siis Eesti NSV ülemnõukogu liikmeks ning sellest ajast ma võin siis ka teatud määral pidada ennast rohkem või vähem professionaalseks poliitikuks professionaalse ajakirjaniku kõrval. Ja, ja see on olnud tõesti ühelt poolt äärmiselt huvitav ja teiselt poolt tohutult närvesööv tegevus. Ja tänase päevani olen ma seda suurema või väiksema eduga jätkanud ja momendil olen Eesti vabariigi riigikogu liige ning Maaliidu ühenduse fraktsiooni liige. Võib-olla see tundub natukene isegi kummaline, et miks just Maaliidu Ühendus, aga minu valijad on tegelikult ju peamiselt maainimesed. See on siis Lääne-Virumaa ja Järvamaa. Ning mõlemad maakonnad on mulle ka mõneski mõttes väga lähedased Lääne-Virumaa eeskätt just oma fosforiidisõja poolest. Ja Järvamaa minu esivanemate poolest minu isapoolsete esivanemate poolest. Minu isa on sündinud Koeru lähedal Kalitsev külas tombu talus. Minu vanaisa pidas seal talu ja talupidamine lõppes nii, nagu ta igal pool Eestimaal lõppes. Ja. Nii et Eesti vabariigi riigikogus olema korduvalt seetõttu pidanud olnud ka välja astuma meie maainimeste ja põllumeeste kaitseks. Ma ei tahaks küll siin praeguses saates hakata poliitikat lahkama, kuid ma võin öelda, et sügav rahulolematus valdab mind seetõttu, et meie maalide ühendus ja üldse opositsioonis olevad poliitikud ei ole suutnud teha meie rahva kaitseks ja meie maaelu edendamiseks seda, mida me peame vajalikuks. Me oleme tõsist kriitikatuld andnud siin valitsuse pihta põllumajandusministeeriumi pihta ja ma arvan, et üldjoontes on see olnud õige kriitika. Aga mis puutub töösse väljaspool riigikogu, kuhu siis tegevus, mis mund võtab praegu üsna palju veel lisaaega, on Eesti Ratsaspordi Liidu tegevuse juhtimine. Oh, ma olen Eesti Ratsaspordi ratsaspordiliidu president ja möödunud aasta kevadest on meie liit ka ülemaailmse ratsaspordis migratsioonitäieõiguslik liige. Selle auga on seotud ka väga tõsised kohustused, eeskätt muidugi rahalised väljaminekud. Ning momendil on meie peategevuseks ettevalmistused Eesti kõigi aegade suurima ratsavõistluse korraldamine. Selle aasta suvel Tartus Ihaste ratsaspordibaasis toimub nimelt 16.-st kuni 18. juulini. Volvo maailmakarikasarja üks etapp. Laolvale autovid hobune, seda küll. Kuid, kuid see on umbes sama süsteemiga võistlus nagu näiteks vormel üks autode karussell. Kestis võiduajad hobusega auto. Ma tõin ainult selle võrdluseks, kuid Volvo Ooelt kapp on siis ülemaailmne ratsaspordi karikavõistlus mille peasponsoriks on kontsern volvo. Selgelt ja üksikute peamiste etappide võitja saabki sõiduauto Volvo. Mis mudeli, no näiteks viimati võistlused, mida mina nägin, olid Helsingis möödunud aasta oktoobris ja seal peavõit oli Volvo 740 seeria pikap mudel. Seal siis keskkeskmisel klassi mudel, jah, kuid väga hea auto loomulikult. Ja seal Lazarev ei ole mul hullarisse. Kümneaastane Volvo 240 seeria, aga see, mis on kandiline, veel heidab mulje, jätab kergelt tanki mulje muide selle rauda nagu selle kohta öeldaksegi, et see olevat maailma kallim traktor jääb see selleks. Nüüd vahepeal kuulame, mida muusikatoimetaja, minu igipõline kompanjon Heli Pikk on täna pannud valmis muusikat ja laule teemal. Sa oled ainus mu aare. Riina, ütle palun, kust sa pärit oled, milline on sinu suguvõsa käekäik olnud Johan oma isast ja vanaisas pisut rääkis. Minu isapoolsed sugulased on Järvakandist pärit tähendab maa kandist pärit ja emapoolne ema. Ema on Rakverest, Rakverest? Jah, nii et kahe pealt kokku, aga mina olen ise sündinud Tallinnast ja Tallinna laps, kuigi mul on niisugune tunne, et linnalaps ma ei ole sugugi, sest et ma, meie Lahemaakodus tunnen ennast hoopis rohkem paremini kui siin linnas. Ja aga mitte ainult seda, tähendab see, see mets ja maa on rohkem olnud hingelähedane, kui see linn, mõni inimene ei ole mõni inimene, vastupidi, talle meeldib linn ja kõik selline, mis on linnaga seotud. Tähendab, sa tunned ennast metsas? Ma tunnen. Ja mitte ainult see ei ole õige, mulle lihtsalt ta sobib paremini. Mulle meeldib üksinda metsas rohkem käia kui, kui linnas. Kuule, üksinda linnas on väga riskantne liikuda. Ma olen ikka mõelnud sinna, kui igapäevalehest loed. Politsei teatas, et no see tanki moodi Volvo oleks muidugi kena, aga veel parem oleks täiesti ehtne niisugune soomustransportööri, mis kaalub seal 20 tonni, eks ole, kaheksa rataste alla. Lased otse üle, kui midagi juhtub. Seal täitumata unistus. Nii et ma arvan, et see, mis tuleb sealt isa poolt ja Järvakandist ja see on nagu võib-olla tugevam, tugevam pool, kuna see on rohkem maapoolsem. Kuidas sul selle palavusega lood on? Mis mul temaga ikka peaksid olema minu teada see, see kool, kus, kus sa käisid teelena, see on ju seal. Palamusel. Ja see on Palamusel, aga seal me käisime ühe aasta ainult siis, kui filmi tegime. Kuule, räägi jah, ma uduselt mäletan, et seal olid tõlvist koolitunnid ja, ja asjad ja kõik nagu päris. Mitte tähendab me, meid võeti siit koolist lahtise, kui oli filmimise aeg, nii et me olime kuu aega seal ja siis tulid jälle siia kooli ja noh, see oli niisugune huvitav ja kerge aasta mõnes suhtes mõnes suhtes raske aasta muidugi, et see õppisin nagu kahes koolis kus klassis tulud. Ma olin siis 13 artiklis klasson. Paneme seitsmele otsa, siis kuues klass, kuues. Ei, kuue, seitsme seal ei tee niimoodi. 13 hakkasime 14, lõpetasime. Jah, jah, jah, jah, nii ta võis, olles praktiliselt tolleaegse tolleaegse algkooli lõpp, oli sinu ajal siis seitse klassi või 88 kaheksa, siis oli juba jah, natuke asi muutunud, nii et ütleme peenemalt mittetäielik keskkool. Räägi, kas see Arvo Kruusemendi igatahes on sul kodus mõne videol ikka on ja millal viimati vast? Seda näeb televiisorist nii palju, et televiisor on, me oleme ikka kodus vaadanud ka teda mõningate. Mingit külalised, siis ma hakkasin vaatama sealt ja siis me ei saanudki. Me vestlesime, vestlesime. Kummaline on see, et, et kuigi mina olen ka seda filmi näinud ja suve 10 või kaugelt rohkem korda kui Kosovos korraldajad ei, just nimelt kui me jälle mõnedele külalistele ta soovinud näidata, siis ma olen ise kavatava. See on kõige huvitavam, et võiks juba nagu olla isu täis ei ole millegipärast ma ei tea, miks mind tohutult köidab see siiski, kuidas seal need lapsed on mängima pandud, eriti kevades, isegi ma ütleksin niimoodi, ma tean ühte oma tuttavat, kes on noh, meie põlvkonna. Mees ja tasar vanust välja. Mõtlesin meie põlvkonnale igaks juhuks majas sees ja meie põrgana mees ja, ja ta tegeleb väga praktilise asjaga, taustad müüb autosid. Ja, ja ta käis Riina õige mitu korda peale, et kas saaks suve endale lindistada ja kas saaks kuidagi sügist veel. Siis ta ütles, et kui minul toonus langeb, kui mul kuidagi elust on kõik isu täis siis, siis panen ma kevadel kasseti peale ja vaatan seda ja ja saan jälle kõigest üle. Väga huvitav, mul ei ole keegi teine just nii otseselt selgitanud, mismoodi see film talle psühholoogiliselt jõudu juurde annab. No aga miks ka mitte, sest ma ei tea, kuidas praegune seal Põlvkond kevadet, kevadet loeb või teab, aga me saame küsida siin palju tagasi repolgase kõrval istuv patulaual üks noor daam kevadel loetuse. Vastab ja kuidas meeldis? Hästi? Kõik pole kadunud, ei ja minu meelest minu meelest huvitav on siiski see, et Oskar Luts on osanud eriti just kevades ära tabada midagi nii igiomast eestlastele ja eesti maale ja meie rahvale. Et isegi nüüd, kus on kõikvõimalikud satelliidid ja, ja ma ei tea, mis televisiooni ja raadioprogramme võimalik vaadata, kuulata, sõita ei tea kuhu kasvõi kuu peale või kaugemale. Tika leidub küllalt palju inimesi, kellele see see teos pakub, väga palju. Aga ma ütleksin, et see filmi puhul oli ikka väga oluline, et Kruusement, nii lahendus, nagu ta lahenduseta ei võtnud ainult Tootsi Enno niisugusi niukesi koerustükke, vaid et ta võttis just selle Arna liini. Ja see, see esimene armastus ja see armastuse kolmnurk ja seal ju kõigil kõigil inimestel läbi elatud, ükskõik mismoodi ja sellepärast ma arvan ka, on see nii, nii, nii erinev põlvkond kui kes praegu on, eksju, kolmeteistaastased või veel nooremad ja nendel on ikkagi ikkagi huvi ja nad ikkagi huvitavana tunnevad ka praegu tänava peal ära ja nad nad vaatavad niisuguse näoga, et et see ja see on jätnud neile sügava hinge. Mis Arno osatäitjast saanud? Siis, kui me sügist tegime, siis tema oli külmseadmete mehaanik. Ma nüüd ei ole ta näinud pärast seda, ma ei tea. Sina Juhan, paranenud korraks, kõrvad kinni, ma küsin isikliku küsimuse. Noh, filmis teil oli. Vaid armastus oleks vähemalt ARNO pool. Aga kuidas reaalselt, kui suhtlesid inimene inimesi tollel ajal kolmeteistaastased nagu talit? Mina ütleksin, et minu jaoks olid nad kõik nagu vennad, tähendab, meil olid väga toredad ja ka praegu olid väga toredad on sellised läbisaamised just. Juhan vaid kõrvad lahti abikäega vastase. Tead, pärast kahte Moskva aastat on minu kõrvad harjunud absoluutselt kõik. Sa pead silmas seda. Nõukogude Liidu rahvasaadikute ülemnõue kongressi aega ja kes seal praegu lausa hirmsaid tempe teevad? No need on teised, need seal Venemaa Me olime Nõukogude liit, Nõukogude liit, nõlva kalid ja. No sina oled teisigi hullusid asju teinud, sellist Eesti NSV ülemnõukogu ajal veel vä, kui Juhan Aare äkki püsti kargas ja nõudis, et jalamaid olgu Eesti vabariigi välja kuulutanud. Juhtus niisugune asi, mida pärast lehed Centrali mitu päeva järgi suure ehmatusega kusse paplik tuli. See oli vahetult enne seda, kui Eesti NSV ülemnõukogu pidi oma volitused maha panema. Ja Leedu oli teinud üsna radikaalseid käike ja meile tundus, et tegelikult mida meiegi siin magame ja viimane võimalus oli seda teha ja me pidasime kiirelt nõu ja ja ma otsustasin selle välja öelda, aga ma tegin seal ühe väikse vea, ma nagu ei põhjendanud küllaldaselt ja ja ühesõnaga ja oleks pidanud rohkem rääkima, rohkem selgitama. Milleks on vaja just praegu niisugune otsus vastu võtta ja ja seetõttu võib-olla see asi tol hetkel läbi ei läinud. Kuid ma õppisin, olen oma vigadest püüdnud alati õppida. Ohoh siis sa oled ainulaadne inimene maailmas tavaliselt tehakse uusi vigu otse kogu aeg ei ole, on näiteks üks inimene, kes oma vigadest on pidevalt õppinud ja kes on mulle ka eeskujuks, aga ma ei hakka seda praegu siin põhjalikult kirjeldama. Ja tema rõhutanud, et kui inimesed üldiselt võtaksid vaevaks Kasvõi 10 protsenti oma vigu, mis nad on teinud meelde jätta Nendest järeldusi teha siis võib-olla kogu elu maakera näeks absoluutselt teistmoodi välja. Täielik paradiis. Kassast paradiis, aga enne järgmise jää aja saabumist võiks tunduvalt mõnusamalt elada, kui praegu. Ja enne järgmise hea saabumist anname jälle heli pikale võimaluse sekkuda muusikaga. Ma vaatasin entsüklopeedias enesse ja avastasin, et ainult kaks aaret on omanud au sattuda eesti teatmeteosesse. Üks on sinu isa tehnikadoktor, Johannes Aare ja teine on jõgi Šveitsis. Teatada. Sveitsis nii et meil teiega kolmekesi ja kõigil teistel paaridel on omanimeline jõgi Šveitsis. Ma mäletan, et kadunud professor Ariste, Paul Ariste armastas ikka selleni kiidelda, et Saaremaal on temanimeline laht. Seal on tõepoolest Ariste laht olemas. Sa ütlesid ennist, et poliitika juurde tulid ja 80 seitsmendad aastal. See oli siis ilmselt selle seotud tolleaegse fosforiidisõja algusega. Ja kui ma nüüd hakkan mõtlema, siis lask Sarajevos, eks ole, või lask Tallinnas toimus ju tegelikult meist siin 10 korrust all pool ja natukene maa poole, kus on Eesti raadiokompleksi valge saal. Oli seal nii, seal oli vist. Noortele loo pealkiri ei ole nii et. Kardardi mauh stardipauk oli Ardi Paul valges saalis. Täpselt. See oli ajastatud niimoodi, et tollel nädalal, see oli 87. aasta veebruaris. Ma nädala alguses lindistasin Moskvas intervjuu. Ma usun, et paljudele eestlastele veendunud tuntud Juri jampoliga, kes avalikustas kõik Moskva peamised plaanid fosforiidikaevandustele rajamiseks Lääne-Virumaal rääkides ära kaevanduste suurused ja maksumused ja nõnda edasi. Sellel ajal Eestis oli teada, et Moskva mingeid tõsiseid plaane ei oma täpseid plaane. Ja Ma tegutsesin niimoodi, et juba sama nädala kolmapäeval oli see filmi intervjuu saates Panda. Ja Eestimaa sai teada, et tegelikult on Moskval väga täpsed ja konkreetsed plaanid. Ning järgmise päeva hommikul oli ott kool kavandanud siinsamas Eesti raadio valges saalis niisuguse noh, mitmesugustest inimestest, sest koosneva ajurünnaku kuhu olid kutsutud ka praegune Eesti vabariigi president Lennart Meri, akadeemik Endel Lippmaa ja nõnda edasi. Ja Lennart Meri palus mul jaga Ott Koolil mängida see lint ette selle filmilindihelisse jäädvustatud tekst, mida siis härra juuri jampol eelmise päeva õhtul eelmise päeva õhtul teatas rahvale selle filmi intervjuu kaudu. Kuna seal sees oli kogu programm sõnastatud selgelt lühidalt täpselt arvude keeles. Ja sama nädala. Sama nädala. Mäletan, nüüd vist reedel või laupäeval ilmuski siis artikkel, mille pealkirjaks oli stardipauk valges saalis, kus ma siis tegin kokkuvõtte kahest asjast. Oma intervjuust Juri jampoliga saates Panda ja valges saalis toimunud arutelust, kus analüüsiti Juri jampoli poolt esitatud informatsiooni Virumaal kaevanduste rajamiseks. Ja seal ei sure fosforiidisõja algus ja ja esialgu oleks võinud arvatagi, et see asi läheb ikka prantsuse keeles öeldes üsna kuradiks kätte. Aga nii ta kippus vedela Riina kuidas neil päevil oli, kui siis sõjast tulnud või järjekordsest sõjapäevast tulnud abikaasa varises prindaaži? Ma pean silmas ühiskodu, kus oli siis 10 meetrit raudbetooni, pea veel, mis nägu ta välja nägi? Enamasti ta arisesime ikkagi lahemaale, sest sealt ta sai jõudu ega sealt lasnamäe sellest blindaažist küll mitte midagi ei saa, aga aga need? Nojah, see on nüüd viis aastat, palju meil juba seda on, seda võitlust kuusk. Tähendab eks tal on raske on olnud, eks ma olen proovinud vahepeal muidugi peaaegu oma tööd mitte teha reklaamfilmis ja kes ma olen, nii et ma proovisin tema jaoks olla nii infokoguja ja, ja taksojuht, kes hommikul kella viieni rekvisiitide Moskva lennukile ja tuleb kell kaks teistele õhtul vastu ja nii edasi ja nii edasi. Telefoni keskjaam ja telefoni, keskjaam ja niine putši ajal, kui siin Vilniuse ajal oli Juhan just ära. Nii et praktiliselt kui sa mäletad, kui siin oli see, see öö, kui sina raadiomaja juures oldi, puts putši ajal ja kui ma siis sinna ülesse tulin siia juurde saadetel. Ja see oli hommik ja praktiliselt ma filmisin talle kogu aeg ja ja andsin talle faksi ja telefoniühendusi, lindistasin neid. Hommik. Ma mäletan seda elu lõpuni, ma mõtlen üheksateistkümnendat augustit 91, kui kui väga varahommikul meil helises kodus telefon. Ja helistajaks oli minu hea kolleeg Helsingist. Ta töötas siis. Uusi Suomi toimetuses. Ta ütleb mulle, et kuule, et Nõukogude liidus on riigipööre. Maalin hommikumantlis üsna unine veel ja vaatan ise aknast välja, et huvitav, et maja ees auto. Aga mispärast mul auto esimene uks lahti on? Kuidas verre ja ei, tähendab, täitsa sassis olin, äkki üks räägib riigipöördest Helsingis, samal ajal ma näen, et mul on üks lahti autol ja esiklaas on katki. See tähendab, et, et midagi on juhtunud. Nii et ühesõnaga, mõtted käisid kahe teema vahel ja õieti ei saanud nagu millestki aru. Aga kui me olime selle telefonikõne lõpetanud, panime sisse kohe teleka ja varsti hakkas sealt tulema. Loomulikult Luikede järv ja pidevalt korduv teadvustus ning. Saatuse tahtel oli niimoodi, et mul oli planeeritud, oli ostetud ära kõik juba lennukipiletid Stockholmi. Kui ma sain aru, et tegemist on millegi erakordsega ja Riinaga koos, me sõitsime kiiresti Kadriorgu, ma olin sellel ajal Arnold Rüütli nõunik ja ja õnneks oli Arnold Rüütel taas ja me saime kokku ning me läksime lossi taha parki ja jalutasime seal, umbes, ma arvan, üks 40 minutit. Ma ei hakka rääkima kõigest sellest, millest me omavahel vestlesime, kuid lõplik otsus oli selline. Ma mäletan neid sõnu väga hästi, mida härra Rüütel mulle ütles, et kui veel võimalik on, katsu siiski lennata. Oli informatsioon, et merepiir on juba suletud, oligi kuid ei olnud selge, mis on saanud lennukitest. Ja pärast seda nõupidamisseal lossitaguses pargis puude all. Võtsin ma kiiresti oma portfelli ja sõitsime koos Riinaga lennuväljale. Ja seal muidugi oli, oli närvi söövi, hetk, närvesöövaid hetki väga palju, ma mõtlen just selles osas, et kuna lennu toimumine ei olnud selge sest tulemas oli dessantväelaste üksus. Ma ei tea, kuskohast see tuli, aga igal juhul ma nägin, kuna me ootasime väljalendu üle tunni aja, kuidas maabus suur transpordilennuk ja tõi ühe koosseisu transpordi ühe koosseisu, dessantväelasi Tallinna lennuväljale. Nii et kuna Riina siin juba seda putsi mainis, siis näiteks see seep, päev kõik ja kõik, mis sellele järgnes see on ka meie isiklikus elus olnud olnud väga pingeline ja, ja alati, kui ma selle tagantjärele mõtlen siis siis on mul niisugune tunne, et me kõik seisime mingisuguse tohutu suure pimeda kuristiku serval ja ei olnud üldse selge, kuhu see kõik läheb. 19. augusti hommikul. Minu jaoks oli, oli niisugune, millest ma sain aru sellest, mis võisime vanemalt tunda ja need inimesed, kes kes pärast Eesti vabariigi tähendab, kui tulid Vene väed, siis uuesti siia sõja ajal või kui, kui nad tulid nüüd mööda Tartu maanteed, tankid tulid öö otsa, kuulasid raadiost kogu aeg, kuidas nad on nüüd juba Tartus ja nad on juba Paide juures ja nii edasi ja nii edasi. Äkki kuigi nad Jon sind sees olnud kogu aeg, aga siis tunneksid äkki mingit hoopis teist jõudu ja kõike sellist. Siis ma sain aru, no kui õudne võis olla veel inimestel, kes olid elanud juba oma riigis ja kui siis tulid need Vene väed sisse. Ja jälle, eks ole. Varjatud okupatsioon muutus ühe ööga avalikuks, okupatsioonist. Ja praktiliselt see, see või see, mis oli siis seal teletorni juures, eks ju, kui ma hommikul siit siit raadiomaja sellest kaitsmise juurest läksime kaameraga, läksin sinna ja filmisin esimest korda neid, neid poisse, kes praktiliselt nendest tankidest õieti välja ei tulnudki ja rääkisid läbi selle pilu ja kui ma küsisin, et kui nüüd kui need sulle antakse, käsk sõita inimeste peale, sest et oli oli ära blokeeritud, nad ei saanud ju raadio või teletorni juurde minna, tõid selle tee peal seal üks tankikolonn ütles üks, teised ütlesid, sellist käsku ei tule, aga üks poiss sealt pilust ütles niimoodi, et et kui öeldakse, et ma pean minema, siis ma lähen. Ma küsin ka siis, kui õde minu asemel näiteks seisab tankistatsia. Kolmas meeleolu oli siis, kui, kui oli väga vähe inimesi jäänud märgi kella viie aeg vist, kui tulid metsakalmistu poolt need need ründe ründesalk, kes tuli püssidega inimeste peale, seal seal on mingi, see oli enne seda, kui Savisaar jõudis kohale selle Vene kindralid. Ja praktiliselt viis rida, võib-olla oli mehi, kes seisis siis nende täis relvastatud sõdurite vastas ja mehed said aru sellest, et kui tuli periat käsk, et pole ju mõtet verd valada, nad tulid kahele poole ära. Teisalt ikkagi üks poiss, et ekspeahaava, seda löödi nende püssipäradega. Ja vot siis, kui tulid needsamad sõdurid tankidest päeval olid juba väga sõbrunenud inimestega ja kui neil oli käsk tulnud ja sõitsid, sõitsid ikkagi vaatamata kõigele. Kuigi nad ütlesid, et me ei taha mitte midagi paha, sõitsid ikkagi. Noh, öeldi, et kui ei võta autosid eestrasside, autode. Selle Malaisias väidab küll, et et tolleks hetkeks, kui Eesti juhtkond sõitis telefoni vabastama, esmaspäeval sõna-sõnalt öeldud, oli marssal ja saab andnud juba kaitseministeeriumi alluvuses olevatele vägedele taganemiskäsu või, või käsu siirduda tagasi oma baasidesse. Aga kes seda, mis tol hetkel teada, eks ole? Ei keegi, võib-olla siin Tallinnas operatsioon, juhtunut juhtinud kõrgemad ohvitserid teadsid aga need vennad, kes sealsamas Rasportöörides olid. Nemadki. No vähemalt nad oleks võinud, kui need kõrgem juhtkond, see, kes tulid metsakalmistu poolt, need olid ühenduses ühenduses kõrgema juhtkonnaga, vähemalt seda ei oleks pidanud. Võib-olla toimub. Segage metsikult veidi pärast sellega, ma usun, et oleks võinud juhtuda lihtsalt vahepeal ikka purje. Inimesi, eks, ja seal oleks võinud lihtsalt juhtuda selles mõttes, et inimesed seati ohtu. Kusjuures segajad olid ju ka üksikute sõjaväelaste endi näol oli ju neid, kes olid otseselt putsi ja kogu selle asja vastaseid, oli neid, kes seda hingelt väga toetasid, nii et nii et see pilt armees endas oli väga keeruline, on keeruline tänase päevani hullemaks läheb ja muide nendele mõningatele episoodidele, mida Riina praegu jutustas, ma mõtlesin just esimese mai õhtul, eile õhtul olen palju mõelnud ka selle üle täna uue informatsiooni valguses juba, mis on Moskvast saabunud? Loomulikult meie raadiokuulajad teavad, üldiselt toimus esimesel mail Moskvas kuid selles valguses ma tahaksin öelda seda, et kahjuks paljud Eesti vabariigi poliitikud täna siiski ei taha või ei ole võimelised hindama õieti nende Eesti poliitikute tegevust kes juhtisid meie liikumist iseseisvuse suunas 88. 89. aastal. 90 ma mõtlen, pean siin silmas eeskätt Vaino väljast, Arnold Rüütlit, Indrek Toome, isegi ennarna Sillari ma rõhutaksin, Nad tegid äärmiselt keerulist ja, ja isegi ohtlikku tööd selleks et Eestis ei valatud tilkagi verd. Et need tankid, mis olid Karl Vaino korraldusel juba osaliselt siin Tallinna lähistel, võib olla ninapidi oma varjualustest välja lükatud, siiski kaugemale ei sõitnud. Tähendab mulle näib, et, et see periood vajab juba lähemas tulevikus üsna üksikasjaliku lahtikirjutamist. Et siiski enamus Eesti vabariigi kodanikke saaksid detailselt ühe või teise poliitiku tegevust nendel väga keerulistel aegadel hinnata. Sest ma näen praegu tendentsi, et mõningad ringkonnad püüavad rinna ette ajada, et ainult meie oleme kõike teinud ja kõik, kes enne meid on siin pingutanud, see ei maksa õieti midagi. Ma mõtlen, et president Meri langetas igati õige otsuse, kui ta ei kuulutanud välja seadust, mis kitsendas mõningate inimeste võimalusi rahvakapitali obligatsiooni omandamiseks. Sind kuulates mõtlesin just selle peale, eks ole, ainuke nimi, keda president Meri mainis, oli just Arnold Rüütel, eks ole, et tõestage mulle, et Rüütel sõdis Eesti iseseisvuse vastu. Ja nii, et nii et ma arvan Õigluse tõe huvides tuleks meil ikkagi Eestis jõuda nii kaugele, et ei unustataks kohe pärast seda, kui võib-olla üks või teine mees on oma kõige kõrgema ametikoha maha pannud tema tegelikku panust Hill hiljutist väga keerulisse võitlusse. Et ma julgen ka arvata seda. See võitlus ei ole kaugeltki veel mitte lõppenud. Ja näiteks eile ütles jälle välja mees, keda ma väga kõrgelt hindan ja ma tean, et ta on väga kogenud ja tark inimene. Jeltsini aparaadi juht, härra filaatov mõte, et juhul kui lähematel päevadel ei õnnestu oluliselt peatada või tõkestada nende inimeste tegevust, kes korraldasid selle loomingu esimesel mail Moskvas võib juba lähemas tulevikus Venemaal. Alguse saada kodusõda kuid ja ta kasutas mõistet kodusõda prantsuse tants kaevaina eile õhtul saates Itoogi esinedes. Ja, ja vaat, see teeb tõsiselt murelikuks, juhul kui sündmuste areng liigub selles suunas. Ja Ma olen täiesti veendunud, et kui asi läheb väga keeruliseks ja pingeliseks, kõik need suurte kogemustega mehed kelle suunas on võib-olla siin viimasel ajal püütud mitmes ilusaid nooli lennutada, näidata neid võib-olla mitte kõige soodsamas valguses. Kuule oma ole nädal, karu, odav, oma oma tarkust ja kogemusi, oskusi vaka all ei hoia. Ja me võitleme ühiselt edasi. Kahtlemata aga Heli Pikk tahab nüüd kindlasti vahepeal mängida muusikat. Nüüd me jutt neile muusikat jäi katki üsna üsna ränk ränkraske koha peal ja noh, mis teha seal oma meie viimaste aastate elu aga kuulaks vahepeal võib-olla midagi helgemalt, midagi soojemat. Näiteks missugune oli sinu kodu, Riina, kuidas kasvasid asul õdesid-vendi? Ja mul on kuus aastat noorem vend. Kodu oli meil Kadriorus, lapsepõlv on Kadriorus, nii et ma ei ole päris Koidula tänavas. Nii ma sain sealt kevadele teed käia tegemas ja kui lumi hakkas sulama ja, ja need esimesed maa maasulamise lõhnad. Ja siis ma käisin niimoodi toikaga Kadriorus lund eest ära võtmas, et vesi hakkaks tulema. Kas luigetiigijää peal Tritsutamas oled, seal olen käinud, mina ka ammuen. Jaa kodust, kodust ma olen saanud kõik hea, mis mul on selle kodust saanud ja teisest kohast, kus ma veel kõik hea, mis mul on, olen saanud, olen ma Juhanikest. Oo jaa. Sest et ma ütleksin, et et arvatud selle ilusa peale selle veel, et ma seda ilusa nime endale väga ilus ja ja olema saanud tänu Juhanile selle, et ta mind kogu aeg mu mõtetes toetanud ja ta isegi võib-olla on mu mõtteid ennetanud ja andnud niisugust jõudu ja ja öelnud, et sa suudad ja siis sa hakkad ise ka uskuma, et sa suudad. Aga aga jah, kodust ma olen saanud tõesti niisuguse võib-olla natukene võitleja, jaa, võitleja sellise oma tahtmise läbisurumise ja ja koolihariduse muidugi. Mis lastekampsun oli Koidula tänavas, kas seal oli poisse või plikasid rohkem? Seal oli, seal oli palli, tähendab, seal olid kaks tüdrukut ja paar poissi, aga, aga alates sellest, kui ma seal filmis olin sisenema kogu aeg, aga väga paljude poistega kaupmees. Nüüd ma töötan ka põhiliselt meestega, sest et operaatorid on mehed ja, ja kus Monteerin on mehed ja ainus. Aga selleks tasakaalustamiseks on nüüd ülemaailmne organisatsioon. Sorr optimism? Mis on selline? See nimi on sar optimism, see tähendab optimistlikud õed tülistliku tööd, hea. Ja see on kõigis maailmajagudes. Ja me Eestis oli ta ka kolmekümnendatel aastatel sinna kuulus Liina Reiman ja. Ja provopos ka niisugused tuntud nimed Eestis kõrge ja Nad läksid paljud, kes läksid äragi, solid, sor, optimistid ja nad läksid näiteks Rootsi. Rootsis moodustasid uuesti klubi ainult neile antud õigust moodustada Eesti klubina. Vaid nad on Johannes soovi, klubi. Rootsi on Jaani alla käivad, kui nad on kõik eestlased seal ja nad on seda vaimu nagu seal edasi arendanud. Ja nüüd, kui me eelmise aasta mais moodustasime Eestis uuesti selle klubi siis olin ema meeristiema klubiks. Ja see tema põhimõtted on samad, nagu on rotaritel et klubis võib-olla üks naine igalt erialalt ja ta ei ole nii palju heategevuslik nagu Lions City lambaid on enese lendamine ja klubisiseselt nende inimestele võimaluste pakkumine, nende lastele lastele õppimise võimalusi ja stipendiumeid ja ka oma oma erialal käia võib-olla väljaspool õppimas. Noh, kui sa esimest korda selle organisatsiooni nime nimetasid, optimistlikud, et selles mõttes on huvitav, keda selle võetakse, et kas neid prouasid, kes oma mehi nägute Ei, ta ei ole niisugune feministlik liikumine, aga muide, Ameerikas on taotlus sees, et ka mehed võiksid saada sinna organisatsiooni, on, me ei saa sellest aru. Kohtusin Saksamaal ülemaailmse presidendiga, kes on selle optimismi ülemaailmne president ja tema ütles, et Ameerikas on taotlus, et mehed võiksid olla ka sorr. Optimistid. Jah. Aga aga tähendab, ta on niisugune, et sa võid, sa võid maailmas ringi liikuda, kuidas sa tead, et sul on selles linnas, kus on see klubi, sa võid teadet sa iialgi hätta jää, väidetakse, ja ma käisin näiteks niisugust missioonitööd tegemas Saksamaal, nüüd kolm nädalat, kus ma tutvustasin, et me oleme üldse olemas ja, ja enda ehmatuseks avastasin ma, et Saksamaal ei teata õieti mitte midagi Eestist. Arvame end meist, teatakse Euroopas kindlasti. Aga, aga praktiliselt kui nemad küsivadki seda ka isegi Baieri televisioonis, et, et kas see on nüüd Poola piiri ääres, on Eesti või anda nüüd seal kuskil keskel või ja kas teil on, kas teil on teistsugune keel, kui on Läti ja Leedu ja tähendab siis oli see üpris üpris üllatav ja siis sa said aru, kui väga tegelikult on vaja ennast teadvustada ka ka mitte ainult Soomes, Rootsis. Ja no see oleks võinud vastata vanaaegse laulusõnadega, et Eesti piir käib vastu Hiina müüri, mis siis oleks teinud. Ega nad päris osavad vastu vaielda. Oleks tähelegi tulnud, mingi Mongoolia võiks vahepeal olemas. Ja sellepärast muidugi vaata eelmine jutt, millest rääkisime siin sellest poliitikast ja väga ohtlikust olukorrast siis rohkem on meil kõikvõimalikke üle, mainisid organisatsioonide esindusi siin ka Eestis seda rohkem on meil ka julgust, et või tähendab usku võib-olla, et ka raskel hetkel vähemalt need kanalid, kus karjutakse, võib-olla natuke rohkem. No mina eelistaks Ühendriikide sajasimest õhudessantdiviis ja mina ka midagi. Ütle, Joan, kui sinu kodus sai asi vahiks. Et sa hakkad tõsiselt tegelema ajakirjandusega. Kas Johannes Aare, sinu isa ütles sulle selle kohta midagi? Laitis seda plaani vigitis. Ma mäletan, et erilisi kiidusõnu ma muidugi ei kuulnud ja muidugi mitmel põhjusel. Mulle näib, et võib-olla isale oleks rohkem meeldinud, kui ma oleks jätkanud noh, inseneri või niisuguseid tehnika inimese suunal. Aga, ja ma alustasingi õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis masinaehituse erialal. Aga juba üsna varsti sai mulle isiklikult selgeks, et see ei ole minu ala. Ja mulle sai ka siis selgeks, mis võib-olla on minu ala ja just nimelt ma sattusin sel perioodil töötama Tallinna kondiitritoodete vabrikus Kalev raadiosõlme toimetajana. Ja sealt tuli teatud määral ajakirjanikutööd teha, istuda mikrofoni ees, rääkida rahvale juttu, kirjutada üht-teist ja nii edasi, nii et seal hakkas mulle selguma, et mulle näib, see leib võiks mind toita. Muidugi. Mulle tundub, et erilist rõõmu see isal ei valmistanud, niisugune otsustav pööre kuid ma otsustasin siiski seda teha ja läksin oma teed ning tulin ära Polütehnilisest Instituudist. Viisin oma dokumendid üle Tartu riiklikus ülikooli, hakkasin õppima majandusteadust, lõpetasin majandusteaduskonna 72. aastal. Majandus mulle tõesti meeldis väga, aga kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, mida me seal kõike õppisime, siis see aasta on mõnes mõttes natukene kahju. Kuigi, kui mõni õppejõud eriti lõbusasse tuju lõbusas tujus juhtus olema siis ta rääkis majandusest hoopis teistmoodi. Nii et sinu küsimusele vastates võiksin mõelda niimoodi, et. Võib-olla eriti seda heaks ei kiidetud, kuid otseseid takistusi Jaa minu kadunud vanamees rahuldama Formula sõites otse ära, poiss oma selle asjaga, vaata, võim muutub, mis sa siis teed? Tol ajal selle kõige hullema sure osa oleks ka võinud ette näha, et midagi muutub paremuse poole, eks ole, uskumata suurenevas. Ma usun, et isegi võib-olla sinu isa mõtles ka sellele, et noh, tegelikult on ju toimunud midagi niisugust, et resultaat ei ole õige, see asi, kõik on valetari, selles surmkindlad ja et see asi kõik on vale ja kui nüüd ja kui nüüd minu poeg hakkab selle vale hääletoruks siis võib-olla see mõttekäik ei olnud kõige soodsam hinnangu andmisel, kuid ütleme mina oma ajakirjanduslikus tegevuses kuni 87. aastani. Püüdsin kogu aeg siiski olla niisugune ajakirjanik, kes mingi karjääri või ma ei tea, mingi preemia nimel ei olnud valmis ükskõik mida ütlema. Ära olen ettevaatamatusest väega, kuulab meid mõni Surnalistika tudeng võtab ette teha diplomitöö või seal magistritöö Juhan Aare aeglase tegevuse pihta. Kohta, ja mis seal siis veel ka elu võib tulla, võib teha üks töö on isegi tehtud ja võib ju hakata lugema läbi kõik ajalehes säde avaldatud artikleid, ma kirjutasin teadlaste elulugusid. No see on küll väga tore töö, oli mittepoliitiline täiesti ja kus sobiv ikka väitma, et see ei leiutanud seda ümber sõnal, vaid hoopis Popov, eks ole, ma tegin niisuguse kavala nõksu, et hakkasin kirjutama Eesti Teaduste doktaritest aha Paul Ariste ja, ja Vassil Ridala näiteks veterinaariadoktor ja mitmed-mitmed, teised oma isasega. Ma arvan, et vist mitte selles seerias, kuid hiljem, kui ma noorte hääles töötasin, siis ma kirjutasin oma isast, kui ta oli hakkama saanud suure tööga, mille sisuks oli väga suure tõstejõuga. Mastid. Neid nimetati niinimetatud Tallinna maskideks. Vist ka mõnikord nimetati neid mu isanime järgi, kuigi see oli ka koostöö professor Kulbahhiga. Ja, ja siis ma mäletan, noorte hääles ilmus üks fotodega, muide siis ma ikkagi ise ei kirjutanud, vaid ma Rodeniga koopereerusena ilma Rodeniga ja rääkisin talle asja ära ja Ilmar minu meelest kirjutas selle teksti aha. Kahju, et Roodana nüüd juba kuus surm on, mind on ikka huvitanud, et kui ta oleks praegu elus, et mida ta küll arvaks selle kohta, mis toimub ja aga noh, paraku seda me ei saa iialgi teada. Ja nii see asi on läinud, aga seniks, kuni ta pole halvemaks läinud, mängib helipik meile muusikat, vahel. Tuleb öelda, et see polnud üldsegi mitte kerge ülesanne. Nagu oleme, tundus, et et tared saaksid raadio kahe stuudios kokku. Päris aus olen siis salvestada tehtud juba esmaspäeval. Mõlemad olete lennus? On lennus ka, Mart Aare, sinu vend, eks ole, kes on praegu kuidas öelda ärimees vastu, et tegeleb tööstusega keritööstusega sammudel elus. Sinu vend, Tõnu haare, tema telefonivastaja Helsingis ütleb nii, et ta on nagu siis soomlastel hansa sõnase keika. Et juba on hooaeg pihta alanud ja jagan põrutanud äkiliselt üles põhja poole. Ja lisaks kõigele ka sinu isa Johannes Aare siin maipühade muutlikus silmas, et pealtnäha küll soe, aga samastamatuur läbi on tal hääl ära, nii et, et niisugune see saatus on. No mis teha, igatahes meeste ja naiste käekäiguga, kes kannavad säärast perekonnanime, olla siis sündinud seal all või mitte või, või nagu Riina ütles, et ta on saanud selle ilusa nime Saarele nende käekäiku saame edaspidi nähtavasti veel käsitleda ja vaadata. Nagu Lutsk ju lõpetas kas kevade või lahku, et või mis seal oli, et kui annab see jumala või kes tahes, et siis saame ka edaspidi teadust meie noorte kangelaste saatusest. Aga mis hakkame edasi saama neljapäeval, kus sa saade läheb, kus sa oled? Neljapäeval, kui see saade eetrisse jõuab, siis olen ma Stockholmis. Seal olen ma mõnel päeval laval. Ja meil käib praegu üks tõsine koostöö Rootsi televisiooniga mis peaks puudutama ühte meie kõige valusamad probleemi. Ja videosalvestused toimuvad just sellena nädala esimesel kolmel neljal päeval. Kuid mõningatel põhjustel. Ma ei tahaks sellele teha reklaami enne, kui see materjal jõuab rahvusvahelise Kuid see puudutab meie, meie võib-olla peamist probleemi Eesti Vabariigis Jaan Krossi, Mart Laari raamatut siis nii või? Ei, ei, ei, ei. Selle taga on muidugi niisugune probleem, mida me hiljuti arutasime ka kohtumisel härra president Lennart Meriga. Meie vabariigi Eesti vabariigi poolt tehtav välispropaganda on kahjuks väga nõrk. Ma mõtlen seda, et me reageerime siis, kui keegi meid milleski süüdistanud või kritiseerinud või midagi taolist laulame, mehe pole kaameleid ja rakkerilist, seal on justkui meie ei tee kahjuks seda, millega tegelevad väga intensiivselt. Praktiliselt kõik riigid selgitavad pidevalt maailmale oma poliitilisi seisukohti, oma majandusolukorda ja nõnda edasi. Ameerika ühendriigid, kes võib-olla väga suurt reklaami endale ei peaks tegema, omavad siiski maailma võimsamat uudisteagentuuri jussi. Ei aastas kulutatakse mitusada miljonit dollarit reklaamida maailmas Ameerikat, teha selgeks, missugused Ameerika poliitika põhimõtted ja nõnda edasi. Ma saan aru, et meil on raha vähe ja, ja alusi vähe ja nõnda edasi. Aga õnneks ei ole nii suur kui USA ja reklaam, kuid pidevalt oodata ja reageerida alles siis, kui nii-öelda meile on vastu pead antud jälle. Ma arvan, et ei ole kõige õigem. Seetõttu seetõttu praegugi käib töö, mille tulemusena mõningad meie jaoks väga olulised probleemid peaksid jõudma kõige laiema rahvusvahelise auditooriumi ette. Karm värk. No ma usun, et see töö õnnestub ja ma tahan kohe juba öelda tänusõnu Rootsi televisioonile, kes oli nõus siin ja aktiivsust üles näitama. Ning üleüldse võib öelda, et Rootsi televisioon on viimastel aastatel väga tõhusat koostööd teinud Eesti televisiooniga näiteks juba aastad neli või isegi rohkem läheb eetrisse niisugune saade nagu Land, Estland, see on siis naabermaa Eesti, kus aastas neljal kuni kuuel korral tunni aja ulatuses käsitletakse Eesti kõige olulisemaid probleeme väga heal vaadatava ajal Rootsi televisioonis. Riina, sina oled neljapäeval. Pärnus ma teen Pärnumaa, valid, tähendab Pärnumaa ja maavalitsuse tellimusel Pärnumaast. Filmi Nad lähevad messile. Esiteks, see on filmisele messi jaoks, mis tutvustab Pärnu maantee tema vaatamisväärsuse, tema võimalusi. Ja teiseks ka nendele niisuguseks prestiižfilmiks. Tegin samasuguse Pärnu linna kohta ja need on siis maa. Nii et roheveed maakonnalinnad järjest Tähendab, kui siin üks projekt käivitub, siis võib-olla ka teiste maakondade kohta, selge. Nii et kui Juhan ütles, et vähe tutvustatakse, siis noh, see on üks nüüd sellest seal väike osa aega, aga jälle, eks maakond läheb ennast näitama rootsi ja ta saab, saab kaaslasele filmi, samuti Pärnu linn näiteks oma filmi andnud küll jaapanlastele, ma ei tea kellelegagi kaasa, nii et seda on igal igal linnal igal maakonnale, ikkagi oleks vaja sellist Täna, muide, ma küsisin Riigikogus härra Mart Laarilt peaministrilt, et miks meil ei ole õnnestunud käivitada niisugust meie võimalustele vastavat, kuid siiski süstemaatiliselt. Meie seisukohti tutvustavat süsteemi prooviti Ülo Vooglaiu eesotsas teha kontrapropaganda ja ja, kuid praktiliselt siiski niisugust süsteemset lähenemist asjale ei ole ja, ja ka see vastus noh oli niisugune kohati võib-olla mitte just kõige konkreetsem. Kuid Ma näitasin siin ka enda initsiatiiv üles, nii et ma ei püüa mitte ainult presidendilt või peaministrilt küsida ja etteheitvalt nende poole vaadata, et miks te midagi teinud ei ole, vaid siin ma siiski natukene asja tundva inimesena. Ma mõtlen just ajakirjanduse poole pealt näite selles ka oma initsiatiivi ning mulle näib, et. Me peame üha rohkem mõtlema ühele lihtsale asjale. Eesti vabariik liigub reaalselt Euroopas paga ühinemise suunas, see teiselt poolt tähendab et me liigume väga kiiresti infoühiskonna suunas. See omakorda tähendab, et kõik lahingud lüüakse kõigepealt informatsiooni valdkonnas. Kui sa mäletad, mismoodi sõditi Lahesõja päevil maailma televisiooni ekraanidel elukad sõdid edukalt sõditi ja sõda, võideti keegi peamiselt või eeskätt massiteabes ja võib-olla siis kusagil mujal. Nii et kõik niisugused olulised sündmused ja sõjad ja võitlused toimuvad informatsiooni ühiskonnas, eeskätt teleekraanil, raadios, ajalehe veergudel, arvutikuvarite täpselt ja kui meie selles süsteemis jätame niisuguse oma seisukohtade ja positsioonide tutvustamise kellelegi teise hooleks Moskva hooleks ja siis ma arvan, et meil tõsist edu niipea loota ei ole. Kuule, ma kardan ka. Tulemust olla ei saa ja nii et siin on võimalusi palju ja arvan. Ma loodan, et ka peaminister teeb lähemas tulevikus tõsiseid jõupingutusi, et niisugune süsteemne meie seisukohtade tutvustamine laias maailmas saaks alguse. Peab saama. Pole pääsu Irina Sul on, need ei tule kokkuvõttev küsimus. See oli vist aastal 88, kui Juhan Juhan valiti noortele aasta autoriks. Tohutu portree, ilus poiss esiküljel edasi kõlat moodi ja sealjuures olevas loos väitis ta ühte asja. Ta nimelt, noh, sulle pole mõtet seal seletada ka raadiokuulajatele vastikult karske inimene suitsu ei tee, lapseta ei võta, eks ole, aga pinge seal oli kohutav. Ja siis tema väitis noortele sõnalised. Kui ikka noh, see pinge läheb liiga suureks, siis tema koju tuleb ja võtab selle peene nimega riista velotrenažöör ja tallab seda nii kaua eksada, kuni seinad on ümberringi kahe meetri kõrguselt märjad. Kas see vastab tõele oliseni? Ja oli, oli, aga nüüd on veel uus nipp. Nüüd ta vaatab ühte kaunist daami, kes ees, teeb harjutusi hantlitega ja proovib järgi teha. Õnnestub ja kaunis daam on Sindi. See on üks video, eks, Ameerika mannekeen ja ja see on niisugune. See on video pealt, sa vaatad, kuidas tema teeb, õpetab sulle kõhulihaste harjutusi ja tema deebees, kui nii kaunis daam deebees ja suudab teha, kuidas siis sina ei suuda teha missi loving siis ütleb ei, aga mina? Ei, aga mina teen ka. Laiend ei, me ühel ajal ei tee, Me teeme kumbki eraldi tindiga.