Eelmisel laupäeval kell 12 algas Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus sääraste helidega ja sellise lauluga Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskopi Einar Soone ametisse pühitsemine. Kell 11 57 hakkas helisema toomkirikukell ja kirikusse sisenes protsessioon, on ees rist. Sellele kaks küünlakandjat ja seejärel vaimulikud, kelle hulgas olid ka kõrged külalised. Piiskop aimo Nigol ainel Soomest, skoora piiskop Lars lööne märk Rootsist, kremsby piiskop käivitastil Inglismaalt ja eesti emakeelega Luteri kiriku peapiiskop Torontost. Udo Petersoo. Oli väga kaunis ja ka ülendav vaatepilt, kui protsessioon liikus toomkiriku altarile. Ja nüüd kuuleme edasi lõike sellest üle kahe tunni kestnud salateenistusest ja kõigepealt kuuleme Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Kuno Pajula kes pöördus kohalviibijate poole selliste sõnadega. Armas kogudus. Me oleme täna auväärses ajaloolises toomkirikus selles paigas, mis on seisnud siin sajandeid jagus nendes, sajandite jooksul on tuhanded inimesed anud suhu, põlved on järgenud sugupõlvele peetud jumalateenistusi rõõmustavale rahvahulgale. Aga samas on siia tulnud ka need inimesed, kel on südames kurvastus ja lein. Armastusega on nad saatnud oma palveid jumala poole. Inimesed on tulud kirikusse tavalistel pühapäevadel. Ja nad on tulnud siia kirikuaasta suurtel püha maadel. Aga ikka on nad Tullud kokku Jeesuse nimel. Nad on tulnud kuulutama ja evangeeliumi, kes meile täna ütles maole olen maailma valgus, kes minu järel käib, see ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus. Tänasel pidulikul jumalateenistusel. Meie rõõmustame sellest, et sa armas vend Einar sooli oled oma nõusoleku andnud kandideerida meie Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskopi kohale. Nad olid valimise järel söandanud selle ameti vastu võtta, kuhu meie praegu sind üheskoos tahame pühitseda. See, kes kirikuolusid, tunneb see teab, mida see amet tähendab. Siin ei ole küsimus mitte aust ja positsioonist vaid siin on kõigepealt meil tegemist tohutu suure hulga tööga ja paljude paljude ülesannetega. Leidtöid ülesandeid on nõnda palju, et vaevalt üks inimene ikkagi neid kõiki suudab ära teha. Iga vaimulikuna töötanud inimene meie hulgast ja oma kogemuste põhjal, mida see amet tähendab, see tähendab palju vaeva ja muret tähendab sagedasti unetuid öid, tähendab hingepiina või paljude inimeste murede jagamist ja nende koorma kandmist. Kõiki seda meie teame. Ja võtame seda tõsiselt, seda poolt ordineeritud ametiisiku elust. Aga samas tuletame ka meelde, et ka piiskopi ametit oma suurte ülesannete ja ülesannete mitmekesi tusega toob kaasa palju meeldivat oma võlu. Inimeste keskel olles kohtume paljude paljude inimestega. Meie kohtume suurepäraste tublide inimestega ja ise oleme mingi küsimuse lahendamisel kaasa töötanud. Siis on meie südames ka rahuldustunne selle üle, et osakene on ka meie töös ollut, mida me kiriku, mida me ja rahva heaks oleme teinud. Piiskopil kui juhtival vaimulikud on tegu nii argipäevaga jooksvate ülesannetega Puiga vaatamisega, tulevikku nende plaanidega, kuidas me tahame näha kirikut aasta pärast või 10 aasta pärast. Me tahame ära teha seal, kus meile on ülesanded antud. On vaja nii argielu mõistmist kui ka visiooni nägemus selle kohta, mida me tulevikku tahame teha. Nagu me pühakirjas seda teave on piiskopiamet nimetatud sagedasti karjaseametiks. Piiskopiamet erineb vast tavalise hingekarjase ametis selle pooles ja selle läbi, et tal on tegemist siis koguduste ja ametit kandjatega. Tal on tegemist õpetajaametit kandidaatide ja nende ordineerimisega. Sul armas vend, seisab ees, juhi amet, aga juhi amet mitte tavalises mõttes vaid säärane juhi amet, mida peetakse Kristuse armastusega südames, mida peetakse vastutusega jumala ja liigemise ees. Värvis ei enese, vaid karja tarvis. Kiriku ühtsuse ja terviklikkuse pärast pead sina oma ametisajule, ülekarjast ega väljas, kuul ega kõrgemal temast, vaid koht kuulub meil sinna, kus on meie kogudused ja koguduse liikmed. Ja ma soovin sulle täna siin sellel pidulikul ametisse pühitsemise päeval. Et jumalarohke Arv saaks osaks sulle kõigis sinu töödes ülesannete täitmisel. Ja et see issand, kes on kutsunud, otsin elu valgus kuulutama inimestele sagedasti vägagi pimedas maailmas. Et see issand paistab sinu südamesse, laseks sul rõõmsa meelega oma nüüd teha, annab sulle igal päeval uuesti uut jõudu, hoiab sinu peret sinu lähedal edasi, aga hoiaks seda linna, kus me elame, seda maad ja rahvast, keda me teenime. Nõnda et kirikule osaks saanud õnnistuse kaudu oleks õnnistatud ka meie Eestimaa. Te kuulete helindeid pidulikkust salateenistusest, mis toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus eelmisel laupäeval. Siis pühitseti ametisse Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Einar Soone. Einar Soone seisis altari ees ja luges. Usutunnistuse. Järel algas ametisse vallutamine, mida tegi Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Kuno Pajula. Siin on valitud ja kutsutud Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskopi ametisse. Kas sa tahad pidada karjase ametit õigesti ja ustavuses vastavalt jumala pühale sõnale ja kiriku usutunnistusele? Jah, tahan jumala abiga. Kas sa tahad valvata evangeeliumi puhta kuulutamise sakramente õige toimetamise ning kirikukorra austamise järele Eesti Evangeelse luterliku kiriku kogudustes. Ja tahan jumala abiga. Kas sa tahad ehitada Kristuse kirikut ja võidelda nii, et su elu on eeskujuks jumala rahvale. Ja tahan jumala abiga miili vallaga, mille Kristuse kirik on vastavalt jumala tahtele mulle andnud seadmasin piiskopi ametisse Eesti Evangeelse sess luterlikus kirikus. Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel. Seejärel andis peapiiskop Kuno Pajula piiskop Einar Soone läheb üle volikirja. Kaksassessorit, konsistooriumi žessorit, Jaan kiiviti, Andres Põder riietasid piiskoppi tema ametirõivastesse ning peapiiskop Pajula andis Heinar soonele üle piiskopi ametitunnused. Ristimitra ja karjasekepi. Seejärel piiskop Soone põlvitas altarile ja võttis mitra peast. Piiskop Kuno Pajula ja meie külalised, piiskopid välismaalt. Käepiiskop Soone pea peale ja seega pühitsesid ta ametisse. Peapiiskop Pajula ütles kaasa saatesõnad. Näeme ja lülistame sind. Et sa oled läkitanud oma poja Jeesuse Kristuse, meie õnnistegijaks, need tuled rajanud oma kirikuni sellesse karjase ametiMe. Palume sind, täida oma püha vaimuandidega. Sinu sulane Einar Soone, kes nüüd tud piiskopi ametisse elustan, armuannid, mis sa tema oled jaganud. Lase teda selgesti kuulutada evangeeliumi ja kõiges ehitada silu kirikut. Aita teda juurduda sinu sõnas, et ta oleks oma õpetuses ja elus sinu õiges suunas, Nonii. Anna talle oskusi, ta võis õigesti täituma piiskopi ülesandeid. Aita teda, et ta võiks toetada teisi töötegijaid ja vastutuse kandjaid. Anna talletada tarkust, kannatlikust, sõbralikkust ja alandlikkust. Õnnista Eesti Evangeelse Luterliku kirikut. Anna meile kõigile igavene rõõm Jeesuse Kristuse, meie issanda läbi, kes sinuga ja püha vaimuga elab ja valitseb igavesti. Mine hoidma ja teenima sinule usaldatud jumala Karja. Andku püha vaim sulle selleks tarkust ja väge. Õnnistagu ja kaitsku sind kõigeväeline ja armuline jumal, isa, poeg ja püha vaim. Nende pidulike helide saatel tõusis vastpühitsetud piiskop Einar Soone Tallinna piiskopliku toomkirikukantslis. Ta pidas oma esimese jutluse. Pühitsetud piiskopina toome teieni osa sellest jutusest. Kuigi mõned võivad palvetamist pidada tühiseks kehtib siiski tõde, et kui issand ei ehita koda, siis koja ehitajad näevad vaeva ilmaaegu. Mida see aga tähendab meile üksikule inimesele, mida ta tähendab meie kogu kirikule? Ja ma nimetaksin siin kõigepealt kiriku, töötegijate, teenijate ustavust ja kohusetunde omamist. Kui me sellegi eest palvetame siis on suur väärtus peapiiskop Edgar hargi üheksa oluliseks märksõnaks oligi ustavus. Ja see tähendab, et ei saa valida oma tegevuslõiguks ainult seda, mis meile meeldib vaid väga palju oleneb just sellest, kuidas me suudame just neid ülesandeid täita. Mis on meile kohustuseks. Võib olla ka ebameeldivad, võib-olla eemaletõukavad, kus me tahaksime loobuda, aga ometi, kus me peame seisma seal, kus on meie kohus? Eesti rahvas lootis väga palju kristlaste abile siis kui toimusid murrangulised ajad. Kui Toompea oli blokeeritud, tänavatel olid tankid. Siis sooviti, et kirikus palvetataks ja kutsuti vaimulikega üldrahvalikele kogunemistele ja üritustele. Vast on mures homse pärast. Kuritegevus on võtnud enneolematud mõõtmed. Soovitakse, et hoolekandjat on hea töötegijad. Ulataksid oma abistavat käe. Laste- ja noorsoo kasvatamisel oodatakse usuõpetusest kui mingit imeravimit mis aitab noorel elul inimeseks kasvada. Aga tuletame meelde, palve on vaid vahend. Vahend, mis ühendab meid jumalaga. Aga kui me ei suuda palvetada, isa, sinu tahtmine sündigu. Lähme vaid oma soovide peale lugejad ka kõikvõimsale väelisele jumalale. Ja kui me selliselt võime olla alandlikud siis näeme, missugune suur vastutus on kristlastel praegusel ajal, kui me, ütleme, isand, sinu tahtmine sündigu. Kas me õigustame neid lootusi vaimulikest üliõpilasteni, organismides, kiriku teenijateni, laste vanematest, lasteni peame seda suutma. Ja suuremad on volitused, seda suurem on ka vastutus. Selles väga keerulises ajas. Olen pidanud vastu võtma piiskopiamet. See ei olnud kerge otsus. Ma olin nii Kaarli koguduse õpetajaks kui Tallinna praostkonna praost, eks. Olen pidanud võtma osa mitmetes koosolekutest nõukogudes või komisjonidesse. Töökoormus on suur. Ja sellepärast on minu soov. Ja palve et me vastastikku toetame. Palvetame üksteise eest kanname üksteise koormat. Moodustame tugeva liidu, kus koguduse liikmed tajuvad, et me oleme üks pere kus vaimulikud ei saa ega, või ega tohi eraldada ennast ei kõrgemale ega näidega liialt madalatena. Mis mina vaene siin teha saa? See ei ole õigustus. Sellepärast me peame mõtlema nii kirikuvalitsusele kogudustele mõtlema kiriklikele organisatsioonidele ja täitma oma ülesannet seal, kus meid on läkitatud. Et jumal oleks armuline ja halastaja nii meie maale kui rahvale et annaks tarkust paluda iga päev õnnistuse pärast. Ja teisalt. Me võime olla tänulikud ustavate kiriku töötegijate eest kes on nii rasketel aegadel kirikut hoidnud. Igas väikeses koguduses on olnud neid, kes kogunesid sõna juurde, kes tulid sakramendid jõudu ammutama. Ja kes said sealt väge eluraskustele kes said sealt jõudu juurde neid kanda. Nüüd on kirikud, põld laienenud. Peame toime tulema erinevate tegevusvaldkondadega. Ja koormus õlgadel on kasvanud igalühel, kes on kirikus tööd teinud. Ja seda esma mõnes koguduste töös. Kui me peame nägema ka neid valdkondi, kus me valmistame ette nii vaimulikke, kus me valmistame ette pühapäevakoolitöö tegijaid. Me peame nägema neid, kes peavad ka õppima, kuidas surijate juures olla. Ja see on väga raske. Sageli me mõtleme, et jumal annab meile usku, ta annab lootust, annab armastust ja me juba oleme küpsed tööd tegema tõsijumalanna vaimu läbi tarkust. Ta annab mõistliku meele. Ta annab arukust. Aga inimene peab vaeva nägema, palehigis tööd tegema. Ja alles siis ta teenib välja oma igapäevase leiva. Nii võime näha nii muresid. Aga me tunne mäe k rõõmusid. Mõistame, et mitte inimesed ei kanna kirikut, vaid kirikupea, issand Kristus on see, kes aitab kanda seda koormat. Advendiajal ootame Kristuse sündi. Ta sündis Petlemmas ja ta sünnib ikka inimeste südametesse. Ta tuleb kodudesse. Ta tuleb nende sekka, kus inimesed, teda tuttavad kus kaks või kolm on tema nimel koos. Ta jäänud ju ainult armsaks jõululapseks vaid ta võttis risti oma õlgadele. Ja selles kulmineerus Veerus, tema lunastustöö. Jumal võitis surma just Kristuse üles äratuse kaudu. Ja ta ülendas ta oma aujärjele ja selle kuningate, kuninga ja isandate issanda rahvas võime meiegi olla. Sellepärast need ülesanded, mis meid igale ühele on antud. Seda suudame kanda ainult jumala abiga tema jõutuge House kaasabi. Just seda rõhutaski apostel. Sest issand on ülendatud kõrgele üle valitsuse ja võimu ja väe appi ülemuste ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte ainult selles, vaid ka tulevases maailmas. Tema on oma kirikupea ja meie tema ihuliikmed. Ja tema täiusest saame me osa nüüd Jaborta igavesti. Aamen. Nii kinnitas oma jutluses vastpühitsetud piiskop Einar Soone. Nõva.