Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Uue valitsuskoalitsioonikõnelustel on jäänud veel kuus, seitse probleemset küsimust, kinnitasid osapooled muudatusi haridusvallas ja loodetakse lahendada ka sundüürnike probleem. Peaminister Juhan Partsi sõnul võivad uue valitsusliidu lubadused eelkõige pensionireformi seada ohtu Eesti kiire liitumise euroga. Eesti korteriühistute liit hakkab välja andma hea ühistu, märkimiskinnitab korteriostjale, et tegemist on hästi toimiva ühistuga ja maja haldamiskulud on madalad. Autoettevõtete liit ja transpordi ametiühing sõlmisid kollektiivi, lepingutöötajad on kokkuleppega rahul, tööandjad aga kardavad, et paljudele transpordifirmadele võib see osutuda surmavaks. Bussipileti hind ilmselt tõuseb. Lapse tervise seisukohalt on väga oluline ema tervislik seisund juba lapseootuse ajal. Tänase maailma tervisepäeva teema oligi ema ja lapse tervislik. Tänavust Eesti muusika päevade keskmes on helilooja Arvo Pärt, kes tähistab tal seitsmekümnendat sünnipäeva. Teine läbiv teema on helide ja visuaalselt maailma seos välismaalt. Vatikan avalikustas paavst Johannes Paulus teise testamendi, millest selgub kiriku pea kaalus ka tagasiastumist. Iraagis vannutati ametlikult ametisse president kurdi rahvusest Chalal. Talebani uueks valitsusjuhiks kinnitati šiiitide juht Ibrahim al-Jaafari ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades vihma. Sooja on viis kuni 10, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi. Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit jätkasid koalitsioonikõnelusi, täna oli ka näiteks haridus, teadus, kultuur, sport, maaelu ja põllumajandusmunitsipaalehitus. Lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Läbirääkimiste ruumist väljudes olid tulevase valitsusliidu erakondade juhid üpris napisõnalised. Igal juhul saab haridusreform uue sisu, ütlesid Reformierakonna esimees Andrus Ansip ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. See on uus valitsus ja uus koalitsioon ja haridusreformis toimuvad minu arvates väga olulised muudatused, kaasa arvatud ka see, et me täna otsustasime et riigivara aktsiaseltsi vahendid suunatakse ka väikeste maakoolide arendamiseks, mitte kommertsalusel, vaid riigi poolt. Aga kindlasti ei tähendanud see, mida praegu Edgar Savisaar ütles seda, et riigi kinnisvara aktsiaseltsilt koolivõrgu arendamiseks suunatud 600 miljonit krooni võetakse riigi kinnisvara aktsiaseltsilt ära need jäävad sinna, need vahendid ja nende otstarve muutub. Kui haridusreformi osas on uuele valitsusliidule uued plaanid, siis Eesti televisiooni ja Eesti raadio tulevikku näevad nad praeguse valitsusega ühtmoodi. Me oleme ühtse rahvusringhäälingu loomise poolt. Pikka aega on Eestis räägitud arengufondi loomises soomlaste Sitra eeskujul. Uue valitsusliidu ajal võib see idee realiseeruda. Me kujutame ette, et see valitsus võiks selle lõpuks ka teoks teha. Kindlasti üks oluline küsimus oli tänaga, Munitseb Taal elamuehituse jätkamise küsimus ja me nüüd püüame seada sihi lõpuks ometi sundüürnike probleem lahendada ja aidata siin elamuehitusele kaasa ja KredExisse vastavat vahendit eraldada. Tänase seisuga ei ole veel sugugi kõik tulevase koalitsioonileppe detailid paigas, tõdes peaministrikandidaat Andrus Ansip. Me oleme praeguseks kõigist lähteseisukohtadest, mis erakonnad on esitanud Ühe korra üle käinud, arutanud kõiki neid küsimusi. Me oleme vajan kõigis punktides kokkuleppe saavutanud, kuid meil on lahtisi formuleeringuid kuues või seitsmes küsimuses, me loodame homme kell 12 algaval läbi rääkimiste voorus siis jõuda ka nendes küsimustes kokkuleppele, kuid täna kõigis küsimustes veel kokkuleppeid ei ole. Institutsionaalseid, küsimusi, ministrikohtade vaatamisi oleme veel arutama hakanudki, mida ilmselt küsimused käsitlevad. Ei, ma ei tahaks eraldi välja tuua, mis küsimuses meil veel diskussioonid on, et ja nad on väga erineva kaaluga punktid, nii et siin üldistada ei ole võimalik ja konkreetselt nimetada ei tahaks. Ajakirjanikke huvitas täna ka lahkuva peaministri Juhan Partsi arvamus uue koalitsioonikõneluste kohta. Indrek Kiisler küsis, kuidas Juhan Parts kommenteerib pensionireformitoomist aasta võrra ettepoole. Mitte kellelgi iseenesest ei ole pensionitõusu vastu midagi, aga küsimus on, mille arvelt ja teine küsimus on pensionikassa kujundamisel, on ikkagi, mis juhtub, viie aasta perspektiivis juhtub 10 aasta perspektiivis lihtsalt, et nüüd ühel aastal leida täiendavalt 1,3 miljardit, ka see on keeruline. Minu andmetel Eestis naftat ei ole leitud. Ja Telekomi aktsiad saavad ka ükskord otsa. Selles osas natuke murelikuks mind teeb arvestades seda, et ikkagi eurole üleminek esimesest jaanuarist 2007, mis on minu arvates Eesti strateegiline huvi ja täiendavate nii-öelda kulutuste täiendavate võlgade võtmine läheneda vähemalt pooleteist aasta perspektiivis tähendab inflatsiooni kasvu ja see sisuliselt tähendab eurole ülemineku võimalikku edasi nihkumist ja me kaotame praegu liidripositsiooni võimalike liituvate riikide hulgas. Ühispanga analüütiku Sven konsingu hinnangul võiks uus valitsus emiteerida kavandatava pensionitõusu katteks riigi võlakirju, kuna riigi võlakoormus on pea olematu. Nii et vajaliku 1,3 miljardi kroonise laenu võtmise võtmine aastus pole kunstinku sõnul mingi probleem ja seda raha ei peaks otsima välismaalt, kuna pensionifondid oma kolme miljardi krooniga ja muud võlakirjadesse investeerivad fondid enam kui nelja miljardi krooniga ootavad riigivõlakirju, et saax Saksa, Kreeka ja Poola valitsuse asemel krediteerida omavalitsust, ütles Kunsik. Samas on Eesti pank seisukohal, et laenuraha kasutamine pensionitõusuks võib halvendada Eesti maksebilanssi ja pigem tuleks kärpida muid eelarve kulusid. Nüüd jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Vatikan avalikustas paavst Johannes Paulus teised testamendi, milles kiriku peatänav maailma talle aastate jooksul osutatud toetuse eest testamendist selgub ka, et paavst kaalus 2000. aastal tõsiselt ametist lahkumist. Samuti soovis ta oma paavsti aastate alguses lasta ennast matta kodumaale Poolasse. Paavst palub testamendis oma isiklike märkmete põletamist. Johannes Paulus teise matused toimuvad homme. Matuseid kannab üle ka Eesti Televisioon. Iraagis vannutati ametlikult ametisse president kurdi rahvusest Jonaal Talebani. Ta on esimene mitte varblasest president araabiamaades ja esimene demokraatlikult valitud riigipea Iraagis. Poole sajandi jooksul. Ametliku õnnitluse saatis Iraagi riigi peale ka Eesti president Arnold Rüütel. Uueks peaministriks valiti Iraagis šiiitide juht Ibrahim al-Jaafari, kes lubas valitsuse moodustada nädala või kahe jooksul. Senine vahevalitsuse peaminister Iyad Allawi astus ametlikult tagasi. Kõrgõzstani parlament ei korralda riigi uusi presidendivalimisi. 26. juunil otsustas parlamendi eelmine koosseis presidendivalimiste uue toimumisajamäär parlament kindlaks pärast Askar Akajevi ametlikku tagandamist. Akajevi tagasiastumist hakkab parlament arutama homme. Pagesid Kõrgõzstanist 24. märtsil Venemaale. Moskvas peetud tagasiastumiskõnes sõnas kajev, et lahkus riigist vältimaks kodusõda ja verevalamist. Iri iseseisvuslaste sõjaline liikumine IRA on valmis kaaluma loobumis relvastatud võitlusest Suurbritannia üle võimu vastu Põhja-Iirimaal. Selle avalduse tegid iseseisvuslased vastusena oma poliitilise liitlase Sinn Feini üleskutsele. Sinn Feini liider Jerry Adams kutsus eile Jer raad üles kasutama briti ülevõimule õpetamiseks sõnumitele relvi. IRA andis oma vastuse teada Briti uudisteagentuurile. India ja Pakistani vahel jagatud Kashmiri piirkonnas toimusid täna esimesed bussireisid ligi 60 aasta jooksul. Varahommikul asus Kashmiri India kontrollitavalt alal teele kaks bussi. Pool tundi hiljem startisid bussid ka Pakistani poolelt. Bussiliikluse avamine ei toimunud aga vahejuhtumiteta. Äärmuslased tulistasid üht, bussireisijad siiski viga ei saanud. Kashmiri separatistid on ähvardanud äsja avatud bussiühendusele lõpu teha, ka eile ründas kaks äärmuslaste India poolel asuvad bussijaama. Kashmiri regioon jagati India ja Pakistani vahel 1947. aastal. President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel osalevad Vatikanis paavst Johannes Paulus teise matustel. President Rüütel osaleb laupäeva hommikul ka riigipeade kohtumisel kardinalide kolleegiumi. Ka täna saabus Rooma ka ekspresident Lennart Meri, et võtta osa paavsti matusetalitusest Vatikanis. President Meri võõrustas paavsti, kui paavst külastas Eestit 1993. aastal. Aasta hiljem kohtus president Lennart Meri paavstiga Vatikanis presidendi ametliku visiidi ajal. Täna on maailma tervisepäev, mille teema on terved emad ja lapsed, jätkab Kadriaadner. Lapse tervis sõltub suures osas vanemate omaenda tervislikest eluviisidest ja eeskujust. Meedikud saavad laste tervise jaoks ära teha vaid imeväikese osa, ütles Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Merike Martinson. Seetõttu peab ta väga oluliseks rääkida täna lapse tervisest. Ühelt poolt ema tervisest sõltub lapse tervis ema tähelepanelikkuses, ema hoolivusest, vanemate hoolivusest eluviisidest üle 50 protsendi sõltub kasvava lapse tervist sündiva lapse tervis. Lapse tervise seisukohast on väga oluline ema tervislik seisund juba lapseootuse ajal. Doktor Martinsoni sõnul satub lastehaiglasse ravile palju kriitilises seisundis vastsündinuid. Just ema hoolimatusest tingituna. Meil aastas on kriitilises seisundis, vastsündinud oli möödunud aastal 265 last, kelle kõige kallim ravima võiks öelda, on olnud möödunud aastal 800000 krooni. Ja samal ajal tekib küsimus, et kas need lapsed, kes on jälgimata, meie aitame küll nüüd ellu jääma, aga missugune nende edaspidine elukvaliteet ja, ja seetõttu leiab, arstide seisukoht on, et see on väga oluline ema, tervis ja ema varaline raseduse jälgimine, et varakult ema hakkaks mõtlema selle lapse tervisele, kelle ta üheksa kuu pärast eemale toob. Kuigi eestlased on üldiselt muutunud oma tervise suhtes hoolivamaks, tuleks siiski pöörata enam tähelepanu laste tervislike eluviisidele. Palusin Tallinna lastehaigla kliinilisel juhil doktor Mall-Anne Riikjärvel rääkida tänapäeva peamistest laste terviseprobleemidest. Esimestel eluaastatel või väikelapse eas vas kõige sagedasemaks on ikkagi erinevad ägedad haigused, eelkõige hingamisteede haigused, koolias tulevad uued probleemid. Tänapäeval üks olulisemaid on vaimse terviseküsimused amet lastel on üsna intensiivne koormus koolis, lastel on stress ja selle tõttu küllalt palju probleeme vaimse tervisega ja siis tulevad kindlasti esile ka liikumisvaeguse probleemid toitumise iseärasustest. Kaaluprobleemid. Tallinnas algas balti elamumajanduse konverentsil, kus on tähelepanu all kortermajade muutmine energiasäästlikumaks. Konverentsil käis Indrek Kiisler. Konverentsil pidas ettekandega Euroopa elamumajandusorganisatsiooni president Anžellograsso, kes rõhutas, et tuleval aastal hakkab kehtima Euroopa Liidu säästudirektiiv et viia ellu Kyoto kliimaleppe otsuseid. Tema sõnul on vaja Eestis muuta korteriühistute seadusandlust, et riik ja kohalik omavalitsus oleks ühistute probleemide lahendamisel rohkem abiks, et muuta kortermaju energiasäästlikumaks. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres Jaadla kinnitas, et riik peaks helita aitama vaesemates piirkondades asuvaid ühistuid. Võib-olla nagu riik töötab välja uut etappi riiklikule eluosade strateegial, siis võiks sinna kirjutada sisse juba riiklikul tasandil intressitoetuse mudeli, mis Tallinnas väga hästi töötab ja isegi riigi tasandil, see oleks väga suur summa. Sest näiteks Tallinna ühistud saavad täna laenu tsirka ühe protsendiga ja just tänu linna dotatsioonile ja toetusele, nii et riik peaks kaudselt oma neid mõjutus ja jõu õlgu. Kuidas ühistut aidata oma elukeskkonna parandamisel? Euroopa Liidu nõudel märgistatakse järgmisel aastal kõik korterelamud energiakulukuse tähisega, mis teavitab kinnisvara ostjad korteri küttekuludest. Notarid võivad säästudirektiivi kehtima hakkamise järel kinnitada näiteks korteri ostu-müügitehingu ainult juhul, kui ühistul on eraettevõtet, sest energiaaudiitori poolt ehitusregistrisse saadetud energiatõhususe tõend. Lisaks kavandab korteriühistute liit oma märki Andres Jaadla. Ja ühistu märk, mis tegelikult tähendab seda, et maja on energiasäästlik hästi juhitud, ökonoomne, kus kinnisvara on hästi hooldatud ja maksab rohkem kui nendes majades, kus nii hästi toimivat ühistut ei ole, võib-olla energiasäästu ei pöörata nii palju tähelepanu ja kuidas taotleda saab, seda saab taodelda eel, eelkõige läbi Eesti kordadest liidu ja paralleelselt sellega hea ühistu märgile käivitab pliid ka korterist, juhi professiooni või kutse, et inimene majades kindel, et seda korterist juhtum, väljaõppinud maja on tubli organisatsioon ja ja kõik see protsess apelasemist. Autoettevõtete liit ja transpordi ametiühing sõlmisid kollektiivlepingu, läbirääkimisi alustati juba möödunud aasta septembris, selle aasta jaanuaris toimusid need riikliku lepitaja vahendusel ja tänu sellele õnnestuski kokkuleppele jõuda. Vallo Kelmsaar uuris, kuidas hindavad kokkulepet Autoettevõtete Liidu president end andma ja transpordi ametiühingu juht Peep Peterson. See, mida me täna allakirjutamine, on parem, mida nendes tingimustes oli võimalik saada. Kui võrrelda teiste läbirääkimistega, mida Eestis peetud ametiühingute tööandjate vahel 70 protsenti palgatõusu kahe aasta jooksul ütleme alampalgatõusu seal muljetavaldav. Me ei saa kunagi öelda, et seda on liiga vähe, mina kui tööandja ei ole sellega rahul, see lepe laieneb kõigile. See ei tähenda, kas ettevõte asub Tallinnas Tartus, siiamaani Põlvas. Me peame kõik võrdväärselt maksma. Muudes sektorites on palgavahekordades ehitustööline, saab Tallinnas 15000 palka ära võib-olla sabistab. Aga Tallinnas on kõrgemad kulud elamiseks. Aga hetkeseisuga sektor hakkab üle Eesti saama igal pool ühesugust palka. Et see on väga keeruline meie tööandjatele, kuna meie sissetulekud, milla, eestlane, palka maksame, meie teenitud tulu on väga erinev. Ometi Tallinnas, kus on palju raha, on ka tulud suuremad kui Osale. Autoettevõtete Liidu liikmeskonnast võib see tänane lepe surmaotsuseks saata. Ma tahaks seda numbrit välja öelda, aga ma arvan, et pooltele liikmeskonnale on seda lepet keeruline täita. Aga nad andsid nõusoleku allakirjutamiseks? Jah, ma ei oleks muidu siin, et tegelikult see leping mõjutab, ilmselt on tulemas hinnatõus, piletite hinnatõus, seoses sellega peaksid pensionid tõusma, pensionär suudaks sõita. Seoses sellega peaks lastetoetused tõusma, saaksid lapsed koolis käia, seal niisugune väga suur mis toimuma hakkab tänu sellele, et tegelikult meie ühine eesmärk on see, et ühistransport Eesti vabariigi vahelise võimalikult soodus ka tarbijale. Muidugi tähendab seda, et ja kõik peaks, avalik sektor peaks oma kukrut kergitama peavad tõusma selle leppega kooskõlas Kadoja, riiklikud institutsioonid ja omavalitsuste eraldised. Algavad Eesti muusika päevad nädalase festivali kavas on üle 50 eesti helilooja teose ja esiettekandele tuleb 30 helitööd, jätkab Kadri Abner. Vajadus Eesti muusika päevade järgi on suur eelkõige publikuhuvist lähtudes, ütles festivali kunstiline juht Timo Steiner. Me nii-öelda rahuldama, et sedasorti publiku huvi, kes tahaksid süvenenult midagi tõsisemat kuulata ja ka eestimaist muusikat armastavad Timo Steineri hinnangul on Eesti muusika hetkeseis väga hea, kuigi seda hinnata saab iga kuulaja festivalil Ida. Ma arvan, et inimene, kes tuleb festivalile, ei pea kindlasti pettuma, et väga erinevaid maitseid saab siin rahuldatud. Meie heliloojad on tunnustatud ka väljaspool Eestit, millest edu on tingitud. Timo Steiner. Üks minu kolleeg ütles, et see tuleb sellest, et Eesti muusika on äärmiselt romantiline mitte ainult väljenduslaadilt, väljenduslaadilt võib-olla iga autor ka ei ole, aga ka oma tehnilise külje pealt on ääretult romantiline. Võib-olla sellepärast. Festival pakub kuulamiseks üle 50 eesti helilooja, teos on festivali kunstiline juht, Timo Steiner on. Sellist läbivat joont üks festivali looja Arvo Pärt, kellele on pühendatud mitu kontserti. Üks kõige suurem on homme reedel toimuv autorikontsert, kus hästi rahvussümfooniaorkester Eri Klasiga esinevad ja mängitakse. Selliseid võib ka pisut öelda juba klassikaks või mingis mõttes hitiks saanud lugusid, nagu kreedo ja Provet contra aga Pärdi muusikat kuulata teistel kontserditel. Teine läbiv teema on helide maailm ja reaalne maailm, et kuidas nad omavahel klapivad. Nimelt väga palju on kasutatud erinevate teoste puhul need videopilti ja ja ka tantsu ja lisaks sellele ka Eesti televisiooni vahendusel tuleb üks saade, kus räägitakse eesti heliloojatest, kus on ka pilte, muusika omavahel suhtlevad. Helide maailma ja visuaalse maailma seost tutvustab ka näiteks laupäeva õhtul stereobaaris toimub küberstuudio pealkirjaga elektrooniline loom mis keskendub Eesti elektroonilise muusika vabale käsitlusele. Küberstuudio juht Monika Mattiisen. Muusika kasutab kõikvõimalikke tehnilisi vahendeid akustilise materjali töötlemiseks. Seekord on siis minu ja Marco kõlari kõrval küberstuudios veel niisugused huvitavad juhtivad figuurid eesti muusikast nagu helilooja Peeter Vähi tiitšeina. Esiteks tuntumaid džässkitarrist Jaak Soo Ram tuntud draamanäitleja, Ardo Ran Varres dramaatilistes aktsioonides ja videokunstnik Tarvo Hanno Varres interaktiivse videoga improviseerima. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, sajab vihma, puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on öösel neli kuni üheksa kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma. Puhub valdavalt lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 10, Kagu-Eestis kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.