Kirikuelu see nädalalõpp oli Tartus sündmusterohke kirikupäev, noortefestivali vaimulik laulupidu täitsid linna elevusega ning tõid Tartusse tuhandeid külalisi. Tippsündmuseks oli kahtlemata eileõhtune vaimulik laulupidu, mida korraldab luterlik kirik üle viie aasta. Tänases saates teeme kokkuvõtteid ja mina olen toimetaja Meelis Süld ning vikerraadio praktikant Marta. Kuna mets käis laulupeo eelõhtul Antoniuse õues rahvalt küsimas, kuidas inimesed kirikupäevast ja noortefestivalist osa võtavad. Antoniuse õu oli nimetatud selleks nädalavahetuseks. Räägime Hermann Kalmus iga, kes peab siis üritusel inglikohvikut ja inglikohvik on siis nende noorte projekt siin, et mis siin täna toimub. Tervikuna võiks öelda, et kristlik kirik ja kristlaskond on vallutanud Tartu linna ja eks need kavadeni põhjalikud ja seda ei jõua siin tekkida. Laulutraditsioon kirikus on, on nii vana kui on kirik ja ilmselt ka vanem tegelikult liturgia laulmine, vaimulik laulmine, see ei ole isegi mitte kristlusega ainult seotud ja Eesti rahvale on see loomulikult arusaadav, mis on laulutraditsioon. Ja kui oli teada, et, et kirikupäev ja laulupäev toimuvad Tartus 2010 juunikuus, siis vaata, festival, mis on iga aasta toimunud selline suvelaager kristlikele noortele, mida luterlik kirik on, on vedanud, otsustati ka samal ajal teha. Taas on on siis selline kirikutegevusele noorte tegevuse nagu mõnes mõttes turg, võiks öelda, siin on väljas usuteaduse instituuti, siin on väljas kiriku arhiivitöötajaid näitamas oma tegevusest esinemisi, muusikat, head sõnumit. Sellest, kuidas inimene maaelu saaks või võiks mõtestada. Toome kokku neid inimesi, kes tahavad seda kuulata, tahavad istuda, kes tahavad lihtsalt rõõmsad olla, selle natuke halli Eestimaa juuni juuni taeva all. Et loodame, et vihma ei 100. Vaatame siin oma poole vaadates Vana-Jaani kiriku torni ja ja mõtleme elu üle. Pakume kõike head, pakume kohvi ja kooki ja kirikupäeval on kõik teretulnud. Tihti on nii, et inimene leiab raskel hetkel kirikus on nagu justkui viimane võimalus, aga täna ma tahaks öelda, et seda võiks ju kasutada kui esimest võimalust. Et see tavaline, see ei ole alati kus kirik tuleb nõnda välja ja püüab nõnda suurelt teha. Ja miks mitte siis nii-öelda vaadata oma silmaga, targutajad on ju palju, kes ütlevad, arvavad või teavad kirikust midagi tegelikult tihti teada tuhkagi. Praegu on võimalus tulla ja kaeda oma silmaga, mis loomad need kirikuinimesed siis on. Või loomulikult, mis inimesed. Meeleolud siin täna valitseja, kristlased oma paremas osas, kui nad kokku tulevad ja kui nad püüavad ja kui neil on on koostegemise tahet, siis alati nad on tegelikult rõõmsad. Isegi kui on kurbust või vaeva või, ja siit nagu näiteks Pilistvere koguduse meie noorte seas, kui me kaotasime ühe oma noore siin õnnetult aprilli lõpus külateel jalgrattaga sõites. Noored on siiski rõõmsalt siin, sest nad tahavad teha, tahavad teenida, tahavad uskuda, et elus on on midagi rohkemat, kui see ühiskond võib-olla esmaselt pakub. Ja et see pinnapealne popkultuur on, on mingil hetkel väga meeldiv ja meelt lahutav. Võib-olla eesti keeles ongi hea tähele pannud, ta on meeltlahutav, ta lahutab meist meie meele. Ta viib meie, kellel meist eemale ja nii me ei olegi enam üks ja sama tervik, vaid me oleme lihtsalt lahutatud iseendast. Aga kas see on kõige parem? Kas see on õige ja kas on ka sisuliselt meid ehitav? Noh, selles ma kahtlen väga sügavalt. Mis sellel üritusel veel plaanis? No loomulikult kirikupäev ja kirikulaulupäev, see on selle kese, kuhu sisse mahub siis sel aastal ka see järgmine peatus noortefestival? Loomulikult vaimulik laulupidu Tartu laululaval, Eesti selline koorilaul on alganud kirikust kirikulised hoidnud ostnud kalli hinnaga oreleid, et seda muusikat edendada ja arendada. Ja see on muidugi võimas, see on tegelikult täiesti kaemist väärt, et et koorilaulu traditsioon on kogudustes endiselt tugev ja, ja meil on väga tublisid inimesi, kes peaaegu et täiesti tasuta seda tööd teevad. Ja seda traditsiooni üleval hoiavad inimesi kokku kutsuvad. Oma teenistusi Jaani kirikus, Tartu Maarja kirikus. Kirikukonverents palju erinevaid sisulisi ja lihtsalt ka rõõmu või vaimset olemist pakkuvaid sündmusi on muidugi ikka väga palju. Sarnaseid üritusi on veel plaanis korraldada. No sellist suurt üritust ei jõua muidugi kirik iga aasta teha, et kiriku rahaline olukord on ikkagi ju see, et tullakse toime, saadakse hakkama, aga see nõuab kulutusi ja on on põhimõte, et see on iga viie aasta tagant. Ja nüüd see festival, see noortefestival, mis siin sees toimub Tartu linnas praegu selle suure ürituse raames see on muidugi iga-aastane olnud. Ta on nii-öelda luterlane kui kiriku noorte suvepäevad, sellest on ta kasvanud välja nüüd selliseks festivaliks, ta on kasvanud ka natukene üle luterliku kiriku piiride või noh, mitte isegi natuke, vaid see on selline, kus kaasa löövad ka teiste konfessioonide esindajad annavad oma panust ja löövad kaasa. Millest on muidugi rõõmu. Et kristlaskond ja eriti noor kristlaskond püüab olla ühtne või leida neid neid ühisosi. Et selline ajalooliskultuuriline erinevuste tekkimine ei ole siin oluline ja need on iga-aastased. Aga vahele mahub veel päris palju tegelikult kirikus üsna suuri sündmusi mis, mis toovad rahvast kokku päris päris suurel määral. Kuidas teile tänane üritus meeldib, milliseid meeleolusid see tekitab? Meeldib küll väga, et olen nautinud hästi neid esinemisi, mis on olnud ja sellist üldist meeleolu, et siis põnevust jagus ja kuidagi väga-väga meeldinud. Et kui toimuks veel sarnane üritus ka järgmine aasta, siis tuleksite kindlasti. Ja ikka see on selline hea koht, kust saada teiste kaaskristlastega just just noorte kristlastega kokku ja vahetada mõtteid ja lihtsalt koos olla, et näha, et, et, et on veel kristlasi, noori. Kuidas teile tänane üritus meeldib? Mulle meeldib, olen pigem just noortepäevadest osa võtnud ja täna me teenisime linna rahvaste, jagasime neile vett ja, ja infot kirikupäeva kohta, et minu arust see oli väga-väga tore. Ja just tänane päev on, ma arvan, et hea olnud ja ilm on ka päris hea olnud, et ma arvan, et jumal on hoidnud seda üritust. Kuidagi rahvas selle ürituse vastu on võtnud. Linnarahvas on nagu kuulnud juba sellest, et paljud räägivad, et oo, ma olen terve, olen ma kuulnud seda kuskilt, et, et kindlasti see aitab raekojas. Suure lava aitab kaasa sellele, et seal kontserdil on terve päev olnud, et ma ei ole ühtegi negatiivset vastust küll saanud, et pigem on hästi, positiivselt on sellised, olid siis Tartu Ülikooli usuteaduskonna tudengite Helene Toivaneni ja Heleri Illiku arvamused tänasest üritusest. Kirikuelu. Nagu öeldud, oli tippsündmuseks vaimulik laulupidu, mis toimus pärastlõunal Tartu laululaval. Avaloona kõlas ühendkooride esituses Mumano, tulge Ladze, mis kujutab endast Kadri hundi seatud rahvalikku koraali viisi. Mana tulge, Ladze oli ka laulupeo nimilooksja motoks. Dirigeeris Kadri Hunt, kes juhatab teadupoolest ka meie raadio laululapsi. Tänases saates saame vaadata tagasi Eilsele suursündmusele Tartus, milleks oli vaimulik laulupidu ja Tartus oli ka kiriku pääle noorte festival, aga kahtlemata see suursündmus, milleks koguneb. Tee oli just nimelt laulupidu ja siin stuudios on kunstiline juht Heli Jürgenson. Kas te jääte rahule nüüd vaates eilsele õhtule? Kas kõik läks korda, nagu oli planeeritud? Kõik läks korda väga hästi ja, ja mul on nii hea meel, et lauluväljakule oli kogunenud nii palju inimesi laulma, et meie kontsert õnnestus suure päraselt ja minu meelest lauljad tundsid suurt rõõmu muusikast, mida me olime valinud ja harjutanud siin juba üle aasta. Ja ka publikut oli rohkearvuliselt ja ilm oli ilus, et saime selle kontserdiga kenasti. Kanna aga hommikul olite telerist üsnagi murelikud. Hommikul oli Tartus väga kõva torm ja see tegi selle hommikuse proovi omamoodi väga siukseks sündmusterohkeks, sest tuul tahtis meie puldid, noodid, mikrofonid, dekoratsioonid, kõik lendu või siis meil oli väga tore lauljatest auvalve, kes seisis ja hoidis kinni dekoratsioone ja, ja võib-olla peabki igal sellisel suursündmusel olema mingeid selliseid erilisi momente, mida inimesed saavad pärast eredalt mäletada just nende muljetada. Aga ei tea, kas palve peale või mille pärast, aga õhtul igatahes oli kõik kena, tuult oli küll palju, seda on kuulda ka, kui me laule siin raadioeetris kuuleme, aga iseenesest päike paistis pilve tagant. Eks palve jõud on kindlasti väga suur ja ju see oli ikka nii ette nähtud, et päike tõesti paistis ja oli, oli tore. Aga, aga jah, see lisas sellele kontserdile lihtsalt palju sellist emotsionaalsust juurde. Keda rohkem oli pealtvaatajaid, lauljaid? Ei oskagi ütelda, need lauljad liikusid seal laululaval ju ka vahepeal pealtvaatajate hulka, aga tegelikult oli lauluväljakul ka päris palju inimesi ja ma arvan, et seal oli ka päris palju kiriku päevade sündmustest osavõtjaid, et et Tartus siiski rongkäigul tee ääres oli palju inimesi, kes tulid ka vaatama meie sümboolikaga, et küllap need olid inimesed, kes osalesid mitmetel erinevatel kirikupäeva üritustel, kes siis ka lauluväljakule lõpuks publikuks kogunesid. Aga lauljaid oli siis üle 3000. Lauludel üle 3000 ja nagu ma ühes varasemas intervjuus keel on ütelnud, et seal meil oli päris palju väliskülalisi, seekord, kes väga vapralt kõik selle kaasa tegid. Ja lisaks veel siis puhkpilliorkestrit ja sümfooniaorkester, kes meid lauludega Kui vaadata neid, kes laulsid, siis ma tundsin ära päris mitu kirikuõpetajat. Eks nad on ema koguduste kooride juures tegevad ja annavad oma panuse, et nemad osalesid ka väga vapralt eelproovides ja ma arvan, et see tegelikult ikkagi inimestele. See laulmine annab sellise päris tugeva emotsionaalse laengu, sest dirigendi laulud juhina ja nüüd viimastel aastatel eriti ilma tegelikult tunnen kogu aeg nagu oma südames suurt vajadust olla rohkem, nagu seal laulja sees, et ma igal võimalusel olen ikkagi kasutanud rolli. Olla ka koorilaulja suurel laulupeomassis, see on ikkagi teistsugune emotsionaalne laeng, mille sa sealt seest saad. Et juhatada on ka tore, aga, aga lauldan veel toredam. Missugused laulud tulid paremini välja? Seda on raske ütelda, sellepärast et kunstilise juhina ma olen nagu igav voolukavasse võtmise üle vaaginud väga pikalt ja need on kõik nagu minu südamest nii palju läbi käinud ja need laulud on mul kõik peas. Ja eile minu meelest lauluväljakul ka kõik laulud õnnestusid suurepäraselt, et see laulupeo ühendkoor nagu mobilisi kooris ennast nii toredasti. Et mina küll ei julgeks ühtegi laulu eraldi välja tuua. Mul on lihtsalt väga hea meel nende uute laulude üle, mida noored heliloojad siin Mart Siimar ja Piret Rips on kirjutanud ja Evelin Kõrvits, et ma tundsin seda, et need laulud meeldivad lauljatele ja nüüd on meil südames ja vot see emotsionaalne laeng nagu minu arvates jõudis publikusse ja kunstilise juhina ma ei saagi millestki muust rohkem rõõmu tunda kui sellest, et lauljad naudivad oma laulmist. Kirglike laule kirikuviis on ka uusi tehtud, sellest on muidugi väga hea meel, see ilmselt on ka üks suur panus just nimelt sedasama vaimuliku laulupeol, et ka seeläbi võib-olla innustatakse rohkem ja rohkem meie heliloojaid. Et nad kirjutaksid ka vaimulikke viise. Jah, no tegelikult maailmakoorile teratuuris tervikuna vist ma arvan, ongi vaimulikku muusikat oluliselt rohkem ja see jumala and on heliloojaid ilmselt palju inspireerinud, et me püüdsime sel korral hoida ka selle kava niimoodi balansis, et meil oleks selliseid klassikaliseid, vanemaid heliloojate loomingut aga ikkagi kindlasti uut ja värsket loomingut ja mille üle mul on nagu eriti hea meel, et tegelikult kui nüüd puhkpilliorkestrite sellest laulupeost välja jätta hetkel, siis tegelikult ülejäänud kava koosneb kõik eesti heliloojate autoritest, et minu meelest see on natuke märgiline tähendus, et meil õnnestub oma autorite loomingust selline tore kontserdikava kokku saada. Tuntud inimesi oli loomulikult laulupeol päris palju ja avasõnas, ütles peaminister Andrus Ansip. Üks iseäralik tumm paneb meie rahva olulistel puhkudel kokku tulema ja kogunema ühisteks, laulmiseks, laulupidudeks või laulupäevadeks. Tihti endasse tõmbunud ja omaette hoidev eestlane avaldab nendel pidudel haruldaselt suurt ühismeelt. Saad või tuhanded inimesed tulevad kokku, et siis üksteise kõrval laulda ja hõisata. See on erakordne. Tänasel vaimulikul laulupeol võib siit tõmmata tähendusega eestlase ja kirikusuhete kohta. Oleme Euroopas tuntud kui üks ilmalikumaid ühiskondi. See on fakt. Samas võivad erilised pood. Täna nägi Eesti Evangeelse Luterliku kiriku korraldatud kirikupäev tuua kokku suured rahvahulgad. Ka selles on erakordsust. Kuidas erakordsed juhtumised võimalikud. Võib-olla on siin peidus sügavad ühisjooned laulu- ja palve vahel. Esmapilgul ei näe. Ilmselt õigusega on luterliku taustaga eestlaste kohta öeldud, et ta tunneb paremini laulusalme kui piiblisalme. Kuid samas tähistab eesti sõnalaulule Raamat eeskätt just kirikulaulude kogumik. Aga võib-olla on ka nii, et laul ongi eestlase palve ja pühendumus meie eneseväljendus rohkem kui muudes kultuurides. Peaminister Andrus Ansip pidas ka kõne vaimuliku laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, mis teile oluline tundus, selle juures? Mulle meeldis selles kõnes ilus aus mõte, et eestlane tunneb ehk piiblisalme läbi laulusalmide paremini kui läbi piibli enese. Ja et laul on võib-olla meie oma usutunnistus ja laulupidu, et et selle üle järele mõeldes ma arvan, selles võib peituda päris sügav tõde. Laine Jänes juhatas koorijuhina ka Eesti hümni laulmist ja pidas ka oma kõne. Jah, Laine Jänes täitis oma rolli mitmes mõttes, kes ja, ja hümn on väga esinduslik lugu, mis ikka igal laulupeol kõlab ja laine sai koorijuhina sellega väga hästi hakkama. Ja ka laine ilusad mõtted kõnest, et eestlase lauluhääl laulupeol ehitab suure ja kauni katedraali, oli minu arvates väga ilus kunstiline kujund. Ilmestamaks meie üritust. Eelmine kord, kui me rääkisime, siis oli juttu ka sellest, et mitte ainult kirikukoorid ei ei laulnud, vaid ka ilmalikke koore oli. Kuidas nende selline mulje oli, kas oli võimalik nendega rääkida mõne koorijuhiga, mõnest ilmalikust, koorist? Eraldi otse minul nüüd nende sündmuste keerises seal eraldi sellist suhtlemisvõimalust ei olnud, aga aga sellisel hetkel, kui kõik Eesti lauljad ja koorid kogunevad laulukaare alla üheks tervikuks, siis nad ongi selline üks üks suur koori ja, ja kõik on ühe asja eest väljas ja kõik laulavad, mõeldes ühele laulule, mida parasjagu esitatakse, et seal ei erista neid koore ja kõik on ju muusika nimel palju tööd teinud ja selle sõna nimel, mida lauldakse, et et mina arvan küll, et sellest sai üks selline tore missioneeriv üritas ka omal moel ja, ja need inimesed kindlasti oma südames vaimustusega seda vaimulikku muusikat esitavad. Milline meie kirikukooride tase on üldse, kui paljude kirikute koorid on tõesti väga professionaalsel tasemel juhitud ja lauljad on head? No ma ei saa ütelda päris ausalt, mitte ainult kirikukooride kohta, ka üldse Eesti isetegevuskooride kohta, et nad nüüd kõik tohutult professionaalsed oleksid, sest ma näen seda ka suures laulupeo protsessis ja meie kirikus, kuid tegelikult on suhteliselt väiksearvulised seal selline võib-olla natuke niukene, kurvem moment, aga samas hästi suure rõõmuga ma tõden seda tehes nüüd juba kolmandat vaimuliku laulupidu, et näiteks meie kirikukooride segakoorid on elanud läbi väga olulise noorendusprotsessi ehk ehk laval on noored ja keskealised lauljad, mis minu südames rõõmustab ja annab nagu ütleme tulevikuks palju julgust erinevat repertuaari valida, et mul on hea meel, et et järeltulev põlvkond on nii jõuline, et neid on küll võib-olla vähe, aga nad laulavad väga hästi ja, ja nad on sellised elujõulised ka muusikalises mõttes. Küllap see laulupidu oli ka sellepärast väga oluline just kirikukooride jaoks et kui nad on tavaliselt selle väikse rühmaga oma koguduse jumalateenistusel laulmas, siis nüüd nägid, et tegelikult on lauljaid palju. Meid on palju. Eks nendel laulupidudel on palju nagu sügavam mõte ka, et mitte ainult selleks üheks kontserdiks ei tulda kokku, vaid et kui me valime neile repertuaari ja teeme laulupeo noodid, siis need jäävad ju palju pikemalt kasutusse, kui see üks aasta või üks pidu. Ja kui need väikesed kirikute ja koguduste koorid kogunevad juba praostkonna peoks või mõneks suuremaks peoks, siis neil on ühiselt võimalus oma jõud ühendada ja neid raskemaid laulda koos esitada, mida võib-olla üksinda oma kogudusest tingimata alati teha ei saa. Kindlasti ma arvan, need laulud, mis nüüd eile kõlasid, jäävad nende kooride repertuaari veel pikaks ajaks ja, ja võib-olla on sealt veel pikema aja tagant midagi võimalik leida nende laulupidude laulikutest, mis mis inimesi rõõmustab ja, ja nad saavad seda kõike pikalt. Evelin Kõrvits. Ütle, mis on inimene. Juhatab Sigrid põld, solist Hanna-Liina võsa. Kuidas rahvale meeldis see, kuidas lauldi üheskoos Hanna-Liina võsa? Väga hästi. Hanna-Liina on ikkagi suurepärane muusik. Pärane laulja ja tema osalus seal päris mitmes laulus tekitas ikka väga palju sellist rõõmsat ja toredat elevust ja ja ma arvan, et oma kauni lauluhääle ja sellise sisemise musikaalsuse ja, ja vööndvusega oli eile ikkagi kontserdi üks selliseid tippmomente ka. Meil oli Taavi Tampu osales Urmas Sisaski teose ettekandes ja Pille Lill naiskooridega, et need on ikka meie sellised head solistid olnud, kellega me oleme koostööd teinud varemgi. Kas nüüd käib juba ka järgmise laulupeo vaimuliku laulupeo kava kokkupanek peas ja mõtetes? No eks nüüd mõne hetke peaks nagu puhkama järgi mõtlema lasta nagu emotsioonidel, natuke rahuneda praegu kõik on väga värske ja, ja kõik tundub veel hetkel väga selline. Liigutav, aga eks kõikide asjade üle tuleb natuke rahulikult järgi mõelda ja ja sihtasutus, mis seda kirikut, vaeva ja laulupidu on loodud korraldama kindlasti juba lähitulevikus, ma arvan, hakkab juba uusi mõtteid ja ideid koguma. Kuidas on selle meie üldlaulupeoga ja noorte laulupeoga, kas siit kas või sellest repertuaarist, mis nüüd eile kõlas, on lootust ka mõnd ilusat laulu päris üldlaulupeo repertuaari panna? No minul oleks selle üle küll tohutult hea meel ja tegelikult ma arvan, et, et see meie vaimulik laulupidu täidab teatavat puuduvat nišši, sellepärast et viimaste suurte laulupidude repertuaaris ei ole väga palju vaimulikke laule kõlanud. Aga eks nende suurte laulupidude repertuaar sõltub ikkagi nende kunstilistest juhtidest, et jääb loota. Mõnel korral võidab selle konkursi mõni selline programm, mis sisaldab endas ka rohkem vaimulikke laule. Aga kuna meie kontserdil osales eile ka Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee siis ma küll loodan, et sealt jäi ehk midagi kõrva või mõnele muusikule, kes meie publiku hulgas olija, kes laulupeoga kokku puutub, jäi mõni tore laul kõrva, mida mõni tuntud koorijuht tulevikus ehkuma loomingulistest plaanidest kasutada saab. Laulupeo juures mu mano, tulge Ladze, mis oli siis eile Tartus ja oli kirikupäeva raames selline vaimulik pidu. Ei saa minna mööda ka sellest sihtasutusest. Kirikupäev ja laulupidu ja selle nõukogu esimehest Jüri ehasalust, kes tegelikult tegi tohutu annetuse. Eks nende kirikupäeva sündmuste hulgas oli väga palju selliseid üritusi, mille toimumise võimalikkus oleks ikka olnud väga suure küsimuseni margi all, kui meil poleks olnud nii lahked annetajad Jüri ehasalu näol. Ja üks väga teine asi, mida ma tean, mis lauljatele lihtsalt väga meeldis, on see tänu Jüri Ehasalu toetusele sai iga laulja endale toreda sellise logoga riidekoti, kus ta sai kanda oma noote ja asju, mis ta vajab, et kõik lauljad olid selle koti saamise üle väga õnnelikud sellegi väga nägus ja tore välja ja, ja see oli väga tore, et ta väga sihikindlalt püüdis just nimelt seda meened toetada, et igale lauljale jääks ka sellest kiriku päevas selline tore mälestus, et lauljad on sellest olnud väga tänulik. Kui suur see eelarve oli üldse? Kogu kirikupäeva sündmuste eelarve oli 2,7 miljonit Eesti krooni. Ja Jüri Ehasalu panust sellest oli. Jüri Eha Salla panus sellest oli üle ühe miljoni krooni. Nii et praktiliselt pool oli ühe ära isiku Siin on, siin on raske lihtsalt tänuks sõnu valida, sest see tegelikult Eestis ei ole väga tavaline ja see on väga lahke annetus ja Jüri Ehasalu lisaks sellele annetusele tegelikult osales aktiivsel kõikidel kirikupäeva sündmustel. Ta käis lauljate proove kuulamas, sõi nendega koos suppi, nautis kõike seda, mida need kirikupäevad Tartus pakuvad ja osales väga aktiivselt kõikidel üritustel, et see oli lihtsalt üli ülitore. Kas teil endal jäiga aega midagi muud teha, lisaks siis sellele, et tuli proovis olla ja vägesid juhatada? No minu elu ikkagi on olnud üsna laulupeokeskne, et ma sain osaleda aktiivselt ka veel avajumalateenistusel ja käisin kuulamas mõnda kontserti. Aga põhimõtteliselt võib küll öelda, et ma elasin laululaval, need paar päeva. Aitäh tulemast siia stuudiosse vaimuliku laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ja viie aasta pärast siis jälle. No eks vaatame, kuidas ajad lähevad. Tänane saade kirikupäevast ja vaimulikust laulupeost Tartus on lõppemas ja kuulame viimaks ka üht lugu, segakoor keelt, mida juhatab meie külaline Heli Jürgenson toimetaja Meelis Süld. Laval on segakoorid, hellad, Peder saage vägevaks, juhatab Heli Jürgenson.