Kirikuelu kirikuelu teemaks on tänane tähtpäev. Nelipüha saatejuht on Meelis Süld. Täna on nelipüha, räägime tänases saates siis nelipüha taustast ja sellest pühast üldisemalt, kiriklikust, tähendusest, kust see püha on tulnud ja meil on stuudios kirikuloo professor Riho saart. Nelipüha. See sündmustik on piiblis täiesti olemas, millel põhineb siis nelipüha, mida üle maailma sel pühapäeval tähistame? Võetakse nelipüha, taustan juutlik, et enne, kui öelda, et seal kristlikuks pühaks muutus on ikka tegemist juudipühaga lõikus tänupüha vaimsele nisulõikamise püha kristlikuks pühaks Anda kujunenud hiljemalt kolmandaks sajandiks kus teda hakati, siis tähistame erilise püha vaimupühana, nii et kui kristlastel on kolmainsuslik jumal siis saab öelda, et selle pühaga tekkis teis kolmandale persoonile oma iseseisev püha. Pojal on jõulud, ülestõusmine, taevaminemine, nii et tal on kolm püha. Vaimul on üks püha ja isa on üldse ilma pühata. Eraldi pühaisale persoonile ei ole vot selline väga omapärane nähtus kristlikus pühadekalendris ja noh, kolmainsuse persoonide puhul tasub seda vist ära märkida. Mis uue testamendi järgi siis kristlaste jaoks nelipühal toimus? No nende jaoks toimus kristlaste jaoks toimus midagi erakordset. Mina olen ajaloolane ja ajaloolasena ma tahan öelda, et see ei ole tekst, mis on kirja pandud Luuka poolt apostlite tegudes. Ei ole muidugi pealtnägija kirjapanek toimunud sündmustest et segunenud on siin mitmeid traditsioone või pärimusi, mida Luukas on kasutanud, aga, aga noh, meile kõigile üldiselt teadaolevalt tähistab kirik sellega oma algust või sünnipäeva. Ajaloolasena muidugi ma sellist seda kinnitada ei saa või ei, ei ole alust kinnitada selle, kui kiriku alguspunkt oleks. Et see on hoopis keerulisem, kui hakata kiriku alguspunkti tegelikkusest ajaloost otsima. Et see, see on selline püha, mis on kokkuleppeline selles annatleme, kristlase, spirituaali teedi või spirituaalse kristluse alguspunkt. Vaim tuleb apostlite peale just nimelt peale, nagu seal on öeldud, et valatakse välja või valatakse nende peale. Luukas kordab seda teemat tegelikult mitu korda veel oma oma tekstis hiljem ka veel sisuliselt kordab ühes neljandas peatükis, kus püha vaim langes apostlite peale, Nad rääkisid võõraid keeli, visaid erilist julgust. Täideti sellise julgusega minna välja kuulutama seda sõnumit. Et põhimõtteliselt nagu neid momente just toonitatakse kristlikus traditsioonis. Aga nagu ma ikka rõhutan, et ajalugu on pisut teistsugusem olnud kui, kui see, mis kirja pandud on mis siis juutide jaoks sel pühal tähtis oli. No just see lõikustänu moment, et nisulõikamine ja selleks ajaks siis tuldi templi juurde kokku, kui see pühali seotud templiga. Ja Ta on seotud ka sellega, kui mindi juba välja tõotatud maale ja noh, sellel on selline vanadest amentlik, traditsioonide taust, kõik olemas. Aga kui nad olid templi püha, siis tuli tulla kokku, et ja kui apostlite tegusid lugeda, siis on ju seal palju inimesi, kes on igalt poolt mujalt tulnud kokku juudi diasporaa põhiliselt. Ja noh, drina vana Kumrani ühiskondade Kumrani sootsium tähistas selle päevaga ka veel liidu püha sõnaga Siinail antud Iisraelile antud siis Moosesele antud seadus. Ja kui pärast 70.-te aastate templit ei olnud enam, siis hakati selle pühaga tähistama, aga tegelikult siinmail antud seaduse püha ja rabid rääkisid sellisest legendist selle asja juures, et siina juurde tuli kokku palju palju erinevaid keelt kõnelevaid inimesi. Ja see jumala kõne muutus seitsme häälseks siis seitse häält jagunes omakorda 70-sse keelde. Aga ainult juudid kuulasid seda kõnet või said selles kõnes taru, teised aru ei saanud. Ja kui vaadata apostlite tegudes seda, kuidas Luukas kirjeldab, et 3000 inimest tuli ju oli seal koos, kui Peetrus neile kõneles, on ära loetletud tegelikult ka kõik, kust nad on tulnud koguse areaal siis tegelikult kordab, seal esineb ka selliseid nagu seitsme seitsme keelerühma element. Ja tegelikult nagu mängitakse kujundlikult uuesti, et nagu oleks tuldud nüüd Siinai juurde kuulama jumala kõnet, sest sense keelde keele ime, eks ole, mis seal toimub, et nad hakkasid kõnelema võõraid keeli, apostlit mängitakse uuesti, see keeleime ja kuulmisvõime. Et Ühed kõnelevad ja teised üllatuslikult järsku kuulevad, et nad räägivadki meie, et me saame aru sellest, mida nad meile räägivad. Kaks imet on siin koos, et seal, see on hästi selline huvitav, kuidas Luukas selliste pärimustega kujundlikult mängib ja neid modifitseerib? Ja tegemist on siis kiriku kokkulepitud sünnipäevaga ka, kust, kust see pärineb, see mõte, et, et see peaks olema kiriku sünnipäev. Seda mõtet on mul praegu raske täpselt öelda. Niipalju kui teame seda, kolmandal sajandil on hakatud sellise erilise kristliku sisuga pühana tähistama, kus siis selline juutlik on juba tahaplaanile surutud ja unustatud. Nii et täpset punkti on väga raske öelda, kust, kes, kelle peas mõte esimesena sündis? Et ta on just nimelt nagu kiriku sünnipäev kiriku sünnipäeva, nagu ma ikkagi rõhutan, selle otsimine või selle kuupäeva otsimine on palju, palju keerulisem. Et on kokkuleppeline, ta on, midagi muud ei saagi öelda, kui puhtalt kokkuleppeline kuupäev või aeg kui, kui tähistada seda, et võib-olla isegi struktuur ei ole veel olemaski, aga juba vaim on olemas, ütleme, see sisemine, mingi olemus on antud asjale kirikule, kiriku olemust nagu antakse, justkui noh, see, selles mõttes on see, selline spirituaalse kristluse algust, alguspunkt võiks, võiks selles olla. Aga tegemist on väga spirituaalse elamuse ja kogemusega. Aga mitte veel, et oleks struktuurid, kiriklikud struktuurid olnud olemas, seda ei ole, nüüd ei olnud olemas sellel hetkel veel päris. Nagu oli juba mainitud, siis püha vaim langes apostlite peale, nad hakkasid rääkima võõraid keeli. Seda võõrata keelterääkimist on ka mitmeti tõlgendatud, et mida see tähendab? No siin jah, oleks vaja võib-olla keele filoloogi, kes seda Maarjat lahti seletaks, täpsemini seda on isegi üritatud, ma kuulnud, et teaduslikult on, on instituutides seda isegi üritatud uurida, tähendab, on salvestatud siis tegemist oligi staažiga puhas ekstaas kus nad lihtsalt kõnelesid midagi, nagu öeldud, jumala saladustest, et täpselt pole isegi öeldud, millest nad rääkisid lihtsalt väga üldiselt öeldud, et kõnelesid suuri, jumala saladusi ja tegusid või nagu on öeldud, et hakkasid rääkima, mida vaim meile andis siis naistega andis pajatada, niisugune väga huvitavalt väljendatud. Nii et kas see oli, kui palju seal ei ole ju mingit ratsionaalset sisu? Väga raske öelda? Pigem võis ikkagi võime rääkida, siin ekstaas seen ekstaasi kirjeldus ja hiljem nüüd, kui me teame Nelipühi liikumises ühte kui teist ja karismaatilise liikumise, kus sellisele nähtusele on antud isegi selline irooniline isegi lausa nagu Canoniseeritud ära see, et kui keegi täitub püha vaimuga, siis ta hakkab kõnelema neid keeli. Tavaliselt on see kõrvalseisvatele täiesti arusaamatu. Selline lalin. Seda on täiesti täiesti mõistetamatu, et Paulus ütleb ühes kohas väga müstiliselt, et te võite inglite keeles kõneleda nii et selline keel ei pea siis inimeste maailmas nagu üldse olema pärit, on võib-olla inglite keel, aga kes siis on nii tarkuid, jagaks ära, mis asi inglite lõpuks? Ja keeleuurijad on üritanud küll neid salvestisi uurida. Aga ma selliseid veenvaid uurimustulemusi ei ole küll lugenud, et, et oleks siis tõdetud, et seal on päris keelega tegemist, et seal ilmselt võib-olla keeleelemente sellises kõnelemise sees, aga et see nüüd keel oleks. Jah, räägitakse muidugi selliseid imepäraseid lugusid, et keegi on hakanud vanu indiaani keeli kuskil rääkima või Ladina-Ameerikas näiteks mul tuleb meelde, üks naine olevat ühel sellisel koosolekul järsku hakanud midagi rääkima. Ja, ja noh, inimeste hulgas oli keegi, kes oskas, või oli indiaanlane või tundis selle keele murda ära ja sai sellest aru. Noh, kõike võib-olla mine sa võta kinni, eks ole, et on välja mõeldud või on tõsijutt, eks ole. Aga sellist nähtust ühesõnaga esineb põhiliselt ikkagi karismaatilise nelipühi kogudustes, et seal ta on üsna levinud, et kui keegi tahab kuulata või isiklikult seda näha, seda peab lihtsalt selliseid kogudusi külastama ja eks ta seal saab kuulda ja näha. Sa mainisid juba Nelipühi kogudust ja tähistame nelipüha. Milline seos siin omavahel on? Nelipühi liikumine? Seos ongi põhiliselt, et neli põhiliikumine paneb rõhku nendele samadele ilm ilmingutele. Neli päeva liikumine ise sündis ju 19. sajandi lõpul, 20 sajandi alguses ja loetakse kokkuleppeliselt selle liikumise sünnikuupäevaks ka 1900 kuuendat aastat aprillis Los Angelesis toimunud siis mustanahaliste metodisti tee kirikus sellist ekstreemset, vaimu, väljavalamise või ekstaasi kogemust, kus inimesed hüppasid, kargasid, roomasid, keerlesid mööda põrandaid ja ületati rassilisi piire, kus siis valgenahalised kallistasid mustanahalisi, noh, kõik see ekstaas läks muidugi mõningate aastatega üle aga kõnelemine sinna juurde, et siis hakkas, see oli nagu vaimusaamise koosolekutena, seda hakati reklaamima ja, ja see vaimusaamine ilmnekski erilise Sis Aninad saigi kõneleda keeli. Need jagati inimese usuelu, nagu kolm etappi on veega, ristimine on pühitsuselu ja vaimuga ristimine neli põhi liikumises hakati, toonitame rõhku panema just sellele ka vaimuga ristimise kogemusele, et see on veel niisugune eriline, eraldi kogemus, et no selles mõttes siis kristlased jagunevad omavahel jälle ainult need, kes on veega ristitud, kristlasteks on siis need, kes on saanud ka selle vaimuga ristimise veel juurde. Sellega siis antakse eriline ja vägi ja jõud teenimiseks ja elamiseks. Suurem osa eestlastest teab rohkem luteri kirikut ja on luteri kiriku liikmed. Milline on seal see suhtub nendesse keeltesse keeltega, rääkimise vaimuga ja Vaimu ristimisse. Minu teada suhtumine on, kui seda suhtumist üleüldse on, aga aga luterluselisele rõhku ei pane rõhutatakse seda, et kristlane saab vaimu juba uus sunnis, ehk siis, kui teda veega ristitakse. Sest see ongi juba tegelikult Püha Vaimu poolt teostatav ka uus sünd. Eraldi veel paluda sellele järgnevat niisugust vaimuga täitumist või ristimist vaimuga, seda, seda luterlik pühitsuselu või inimese selline pühitsus, eluline praktika või, või et ei näe seda seda toonitata. Ja kui vaadata luterlikku dogmaatikat, siis üldse sepp neonatoloogia on, on väga kõhnad esindatud, et tavaliselt on ikka need dogmaatilised teosed kõik üles ehitatud Kristoloogiale ja, ja muudele teemadele, aga sepp neonatoloogia osakest täielikult puudub. Või on sellele pühendatud ainult mõni mõni lehekülg. Et see ka nagu midagi näitab, et kuidas see suhe sellep Neumatoloogiaga on. Ja kui keegi siin tõesti kusagil luterlikus koguduses baskiljakama kõnelema, no üldiselt inimesed liturgia ajal võid jumadenissall ju kaasa nii aktiivselt ei osale nagu vabakogudustes, kus neil on selline aktiivsem kaasaelamine, jumalateenistus luterlasest on ju inimene pingis, kuulab jutluse ja, ja laulab kaasa ja sellega see asi üldiselt nagu ka enam-vähem piirdub ja kaasa palvetamine seal nendes kohtades, kus on selline üldine palvetamise osa ja aga selliseid ülistamisi, et võtame nüüd aja ja hakkame ülistama näiteks 10 minutit ja viis minutit ja nii nagu vaimsis annab ülistada mõnel asjal käed üleval ja mõni võib-olla plaksutab ja mõni võib-olla naerab ja õõtsub ja mõni räägib siis neid keeli, noh, selliseid mina ei, tead, luterlikus kirikus nii väga valeks Bratoomas see mezzo või mis Soomest on toodud see missa Tallinna Jaani kirikus mõni aeg tagasi. Ma ei ole ise kohal olnud, aga Soome sadama sellele tooma, missal käinud. Ja kumb on nüüd mälupilt mind väga ei peta, siis seal ma küll nägin, et keegi seal pallutatiga võõrastes keeltes, kas see oli just nagu seotud palvemomendiga. Kui palvetate ilmselt mõne haige pärast või, või siis lihtsalt talle jõu või, või, või sellise abi palumisega seoses, et siis oli minu arvates sellist näha. Aga seal on siis ainult üks Agricola kirikus Helsingis toimunud toimuvad toomas toomas missad, kus seda võib kohata. Soomes on olnud kase, Nokia, Heradus või äratada, kus, kus samasugused nähtused ka ilmnesid. Aga üldiselt nendesse suhtuti ka seal ettevaatlikkusega ja tänaseks on see nokia äratus ju luterlikus kirikus ka eemaldunud. Ta on moodustatud oma iseseisev liikumine sellisena. Ma olen kuulnud ka sellist tõlgendust, et see, mis keeli hakkasid rääkima nelipühal, need apostlid olid naaberriikide keeled, et see oli siis võimalus. Välja ja teha miljonit, noh, see ongi, sest kui seda nimekirja siin vaadata, Meie Bartlased meedlased elamlased, kes me elame, Mesopotaamia, Juuda Kapadookia, Pontoses, Aasias, friigi sepamfiilias Egiptusesse, Liibüa maades püreene pool ja veel siin elama asunud roomlased, juudid ja nende usku pöördunud kreeklased ja araablased. Ühesõnaga, siin on selgelt näha, on arvatud, et see on kusagil 50.-te aastate mingi Antiookia koguduse põle misjonikaart mis seal Luukale olnud kasutada ja mille peal ta on kokku kirjutanud selle. Ja siin me näeme, et muidugi kõik tähelepanu on suunatud ida-lõuna suunas ja vähem on siis läänesuunalist liikumist, neid Rooma on siin nagu päris kaugele jäänud ainult roomlased, kes on meie hulgas aga põhiliselt nagu jõutakse välja ju pärsia, tähendab Iraani isegi indeni lausa, kui me vaatame siin seda algusest, Bartlased meedlased. Ja siis juba tulevad Väike-Aasia ala Egiptus, Liibüa, eks ole. Ja nagu mainimata ka isegi siin ütleme, Georgia või Gruusia ja Armeenia isegi Süüriat ei mainitud nagu kuumale sind jäävad nad üldse mainimata mis näitab seda, et see oligi seotud juudi diasporaa, aga ehk mitte, et oleks nendelt aladelt tulnud neid põlisasukaid ise, vaid põhiliselt tuli tuli kokku juudid kes nendel aladel elasid, kes seda diasporaa esindasid ja veel nendega kaasas olevad, mõned, kes olid juudiusku pöördunud. Nii et algkristlus teatavasti levis see, mis on ju alguses kasutaski ära juudi kogukondi ehk juudi diasporaa kogukondi. Nii et see on ajalooliselt küll usaldusväärne tekstikohtade tekstilõik siin selles kirjelduses, et see üsna palju just väljendab seda, kuhu kristlik, mis on, suundus või milliseid kanaleid kasutades kasutaski ära just neid juudi diasporaa kogukondi ja levis ennekõike just sellisel ida-lõuna suunal ja hiljem alles asutusse Rooma-poolne suund tegelikult kristluse ajaloo seisukoha pealt palju olulisemaks, eks ole, see, see määras lõpuks ära, millise hoiaku võttis Rooma kristluse suhtes. Et noh, see on nüüd juba hilisem ajalugu ja arvestame juba hilisemal kristluse ajalugu, siis siis näeme, et Rooma, Rooma, mis siin on veel väga tahaplaanile jäänud, ainult et mainitakse ära roomlased, meie hulgas. Aga, aga muidu on Rooma veel suhteliselt tahab tahaplaanile jäetud. Imede puhul vist ei sobi küsida, et kui tõenäoline on, et ühel hetkel lihtsalt hakati rääkima teisi keeli naaberriikide keeli? No pigem on, siin see keeleküsimus on, on mõistatus ja pikem ka see, et kui need Galiliast tulnud mehed apostlid räägivad aramea keelt siis on nüüd mõttetu ilmselt hakata pidama seda keeleimet sellisena tegelikkuses toimunud sündmuseks, vaid pigem on, nagu ma ütlesin, siin on segunenud teatud teatud niisugused pärimused ja seesama Siinail antud seadus ja selle juurde tulnud rahvad, keeled ja, ja Luukas justkui mängib selle, kasutades seda pärimust, kohandab sellega antud konteksti. Et umbes 3000 inimest on tulnud Jeruusalemma ja nüüd jumal ilmub jälle, kõneleb jälle kõnelemise ime ja, ja nüüd nad saavad jälle aru, milles kõneletakse läbi apostlite võime niimoodi kõneleda. Et pigem pigem on siin olulisem hoopis Peetruse peetud kõne neli pill, et see on palju olulisem. Ja see 3000 ei tähenda seda, et see 3000 meest oleks seal mingil mass koosolekul olnud õues kusagil väljakul, vaid pigem on tegemist sellega, et see näitab mingit orienteeruvalt hulka, kui palju võis sellel ajal olla juuda kristlasi juba olemas. Et see 3000 võib-olla tõenäoliselt hoopis viide või vihje sellele, et algkristlaste hulgake juudakristlaste hulgas oli enam-vähem nii suur, sellel hetkel. Eesti rahvakalender ja nelipüha, kas seal ka mingisugune kiriklik seos on? No need on juba minu, minu valdkonnas lähevad väljad kaskede toomised, jaa jaa. Noh, seal võib selline seos olla. Et Efraim Süürialane kirjutab ühes oma kommentaari teoses, et lisaks sellele, et ilmnesid tulekeeled, mida siis näiteks vene kiriku kuplid väga hästi esindavad, need ei ole mitte sibulad, nagu rahvas arvab, vaid need on tulekeeled ja vene õigeusu kirikus on need just väga esil. Siis lisaks tule ilmnemisele täitus ruum ka sellisest erilisest taevalikust lõhnast, aroomist. Ja nüüd võib öelda, kui Gazett tuuakse kirikusse kase, tuuakse elutuppa või mai, eks ole siis ka nagu aroomi või lõhna mõttes, eks ole suurt osalt et siin võib senine mingi seos olla, aga, aga muidu ma jään vastuse siin võlgu. Et milliseid seoseid veel võiks olla nagu kristluse või seal antud sündmustiku ja siis kasetraditsiooniga või sellise tavaga, seda. Seda ma rohkem põhjalikumalt ei tunne. Aga võib-olla selline aroomi seos võiks olla kirikuelu nelipühast, rääkis kirikule professor Riho saart. Saadet jääb lõpetama üks näide sellest nii-öelda ekstaasis või keeltega rääkimisest, mis on segunenud laulu viisiga, esitab Silver Koit. Mina olen toimetaja Meelis Süld ja soovin kaunist õhtu jätku.