Algamas saade melomaan ja mina olen Margus Vaher ja täna üks eriline eesmärk. Nimelt suudan naeratus teie näole läbi imeilusa muusika tänases saates windeid väikesele rännakule läbi Eesti muusika mitme aastakümne ja seda silmas pidades ühte konkurssi läbi mille on tuntuks saanud ja tuule tiibadesse saanud terve plejaad eesti noori andekaid lauljaid ja muusikuid. See laulukonkurss on Eesti televisiooni saade, mille eesmärgiks on tutvustada avalikkusele uusi andekaid lauljaid vanuses 16 kuni 28 aastat. Selle konkursi nime mõtles välja eriklass ja esimene võistlussaade oli eetris 1972. aastal. Ma usun, et paljud teist on juba ära arvanud. Aga kes veel ei ole, siis tegu on konkursiga. Kaks takti. Avalooks kuulamegi päris esimese hooaja, mis vältas aastatel 1972 73 võitjat. Suurepärast pianisti arranžeerija, et ja kahtlemata väga andekat lauljat kuulame Jaak Jürisson. Ise ei saa peatada ja Veski täideldas sest Veskimäe on väsinud ja Veske keevee ruloo ohtu. Tõuge, me tareiereskmise sa OSCE riisa üles raiusoone Kielis. Tere, keegi ei reeda ära ja jääd puhtaks säravaks. Kao otsas. Eluks ajaks kui too koorma kõrval kõnnib siis füüsigas toob linnaseid ta. Ta ta ta laevas oleva. Siis juhtub jääda seina ääres siis käesoleva aasta Ma tuleva poole ta ei suutnud. Ta siin. Sa. Tahad? Astugem nüüd aga 1997.-sse aastasse, mil sellesama konkursi võitis üks noor andekas lauljanna, kes praegusel ajal peamiselt tegeleb teada küll muusikalidega, kindlasti ka sooloesinemistega, kuid kuulame tema esituses sellist helget, õnnelikku meloodilist pala Imre Sooääre sulest, mis paljudele teist hoopis tuttav mõnest telereklaamist. Kuulakem. Minu sall miinus ammuli silmist valatud vehi minu väikesed käed, minu päike ja tähing, minu unistus sul köik, mis tuleb. Nii meile. Pähe minu kodune mehi minust, sõbräärja vehi, minu sõnad. Meie isa, minuga, minul, minul mustrid ja minut tujukas mehi, ainult nina, kes vehi. Kuule hobune, minul lähing, Milukasteni helin, minu maa, minu mure ei leia Mulleri. Vaata kui minu palumas sall, minust, suvi, tall, minu õnn ja rõõm jaanituledel. Minu minu, minu süda mu sees, minu kadunud ahjus hõõguvad käsi su peas sinust sõna, mis hoiabki, mis on meile kuulub seda minu käsisu peoks sinus sõna, mis seob Kuija kinnisena. Meile kuulub seda. Ja nüüd miljoni dollari küsimus, kui paljud neist tundsid ära, et tegu oli Gerli Padari ka mina näiteks esialgu ei, ei tundnudki. Kui ma seda reklaamis kuulasin. Küll hakkas see lugu mulle nii, nii nii väga meeldima, et otsisin selle kohe siit raadio fonoteegist üles teiegagi jagada. Täpselt kaks aastat hiljem, 1999. aastal võitis saate aga Kelly noorem vend, kes pikemat tutvustust ei vaja. Tol ajal veel kaheksateistaastane Tanel Padar. Nüüd aga tahaksin teiega jagada ühte enda mälestust 2005. aasta suvest, mil käisin ühe tudengite sellise suveprogrammi raames USAs ukselt uksele raamatuid müümas. Ja oli see päris kihvt ja päris karm ka muidugi sellised 14 tunnised tööpäevad ja ütleme nii, et sain nii mõnegi koera tõuga lähemalt tuttavaks, aga mitte see ei ole oluline. Oluline, et kui ma seal ameerika metsade vahel oma port aurusega ringi kimasin, siis kuulasin asjalikult ja igatsesin maarjamaad mängis mul just nimelt see artist, kes 1999. aastal Tanel Padari järel teise koha saavutas täpselt selles samas saates. Kohe kuuleme aga ühte meeslauljad, kes tegi oma debüüdi suurema avalikkuse ees kaks takti ette 2005. aasta hooajal. Praeguseks on ta välja andnud näiteks ka koostöös Birgit Õigemeelega albumi ilus aeg ja 2010. aastal osales ta telesaates laulud tähtedega koos Kersti Tootsiga. Jah, olete mina arvan, et see noor andekas arranžeerija ja laulja on Uku Suviste. Otsides metsaradu. Eks? Ma ei tea, kui paljud teist on selle saata sellised regulaarsed vaatajad, mina olen küll olnud nii kaua, kui ma mäletan ja tuleb meelde 2003 aasta 2000 ette finaal, kus üks noor andekas lummav naisolevus saates ennast ise kitarril oma loomingulise looga võitis minu südame küll, nii et saatsin tema toetuseks endagi hääle. Nii väites meie kõrvu siis Julia, pooman aga nüüd 2003. aasta konkursi võitja Ewert Sundja. On igat sorti linnu. Ole väiks. Mujal selle vanalinna iive jus, ümara. Rock või nii? Armsa põneva aakri maja poole. Et aga näeme peegelklaas 95. aasta konkursil kaks takti ette osalisega Maian Kärmas, kes sai seal teise koha kindlasti paljud teist teavad teda kui andekat laulukirjutajad, luuletajat, raadioajakirjanikku ja lauljat. Ütles ta mulle, et talle tohutult meeldib teha koostööd räpparitega niiet kuulemegi teda siis koos Shealissiga. Ei miskit muud kui tühimass, mis väidab end siin hämaras ja maski ära, läheb ikka edasi. Usalda end endana, kes juhataks elama, kui olla, saaks ainult mõtteist eraldi tagasi siin olematuks muuta, maisa haavadele, Tuuka puista. Ja kuidas? Et kuidas küll siia sai, kas keegi võiks mulle öelda vaid, et milleksi vahendiagannata. Just nii kihvtilt musitseerinud siis koosa Jarek Kasar ja Maian Kärmas. Aga kui me vaatame nüüd 2000 viiendat aastat, siis ma mäletan seda pingelist finaali, kus Hanna-Liisa uus maa ja Laura põldverevaheks seal finaalis jäi, kui ma ei eksi, ainult üks või kaks punkti. Ja mõtlesingi, mida täna siis Laura esituses lasta ja valisin välja sellise loo. Kõlas siis 2005. aasta võitja Laura põldvere ja kes ära tundis, siis koos Rolf Roosaluga 1005. aasta oli selles mõttes saagi poolest ikka rikas ja tuliselt. Riburada pidi veel teisigi andekaid lauljaid, näiteks meri, Bel müürsepp, keda kohe kuuleme laulmas mister õigest. 2005. aastal Laura põldvere järel konkursil napilt teise koha saavutanud Hanna-Liisa uus maa on oma muusikukarjääris teinud üsna pikaajaliselt koostööd ka Chalice'i ka, kuid viimasel ajal seob muusika teda enim siiski bändiga hoo. Järgnevalt kuulame nende esituses nende hittlugu. Juuksuris. Maniküüris. Ja soolasuunas. Ja jõuhullud. Mõtlejatest Liise. Loos. Kuid ta ei vaata mind absoluutselt. Kuid ta ei taha mind. Absoluutse. 1999. aasta konkursil osalesid lisaks hilisemale võitjale Tanel Padarile veele taine setti Bert ringi, Kadi Toom, Maiken, Lauri Pihlap, Dagmar Oja ja ka järgmine artist, keda kuulame. Väga sügav eesti naislauljanna Kaire Vilgats esitades kuulame lugu, mõrkjad, pisarad. Ma usun, et võime väga uhked olla eestlastena selle üle, et meil on olemas selliseid naislauljaid nagu ka näiteks 1993. aasta konkursi võitja esitab meile kohe Artur Alliksaare tekstile Laura Johnsoni poolt loodud loo. Ma usun, et pikemat tutvustamist see tundeline naine ei vaja. Kuulame Hedvig Hansoni. Aeg-ajalt. Nei mis tuh käänu Kus käinud on, nii kaugel külge niikuinii ei käi. Sellakamatunasse läärida. Me sulgede GTX poode, linn on läinud, on nii vall, dist õigem oleks, näen. Kes sinus käin, on ikka. Kui mõni teiste juurdlema selle üle, kes nii lummavalt oskab klaverit mängida, siis see oli Kristjan Randalu. Aga omalt poolt ütlen suure suure aitäh teile teie aja eest, et selle minuga veetsite. Loodan, et see imeilus muusika jääb teise ka hiljem helisema. Toona oli tegu teemasaatega, siis kaks takti ette läbi aegade selle võitjad, selle osalejad ja tänast saadet jääbki lõpetama 2003. aasta konkursi finalist Sofia Rubina, kes ütleb meile, et täna meeskoori proovime meiega yks koorida, rock n roll kihvti päeva jätku.