Kirikuelu. Tere õhtust ja tere kuulama kirikusaadet. Täna on pühapäeva õhtu, ilus päikesepaisteline päev on olnud ja suvi on tulekul. Suvi on tegelikult juba käes, suvi on ka pulmade ja laulatuste aeg ja laulatustest. Tänases saates tahamegi rääkida. Mis asi on kiriklik laulatus, mida see kiriku poole pealt tähendab? Mida peaks inimene teadma, kes soovib endale kiriklikku laulatust? Teil on küsimused, millele mõtlesime tänases saates vastuseid ja täna saatega Teie saatesse helistada, meie stuudionumber on kuus, 410 613 ja oma küsimusi esitada. Aga meie külaliseks on Jaan Tammsalu, kes on Tallinna praost, Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja. Kui katoliku kirikus on laulatus lausa sakramendid, siis mis asi? See on kaheinimese otsuse elada, kuus. Elada kuus elu Otsooni, selle otsuse õnnistamine, avalik akt, kus kaks inimest tulevad altari ette ja ütlevad oma jah-sõna, et nad tahavad teineteist armastada ja austada kõiges, mis elu ette edu kas või mis elu ette toob ja ja selle peale õpetaja õnnistab, vaimulik õnnistab selle abielu. Paluks sellele abielule jumala õnnistust, võiks ka ehk niipidi öelda. Kui populaarseks on kiriklikud abielud muutnud, muutunud laulatused, kas on näha ka mingisugust sellist kasvutendentsi küll jah, tõepoolest, me teame, et et abiellutakse üldse vähem ja, ja vabaabielud on rohkem levinud, aga kuidas on, ütleme, selle laulatuste osakaal üldse registreeritud abieludest? Praegusel hetkel võib küll öelda nõnda, et luterlikus kirikus laulatatakse, õigemini luterliku kiriku vaimulike poolt registreeritakse umbes viis kuni seitse protsenti Eestis registreeritud abieludest. Et need andmed on mul olemas. Ma ei oska siia lisada nüüd veel teiste konfessioonide teiste kirikute poolt registreerinud leitud laulatatud laulatatud inimeste arvu. Aga küll on jah, umbes see olukord, et näiteks eelmisel aastal oli oli ligi 400 laulatust ja 2007. aastal näiteks viis ja pool seda laulatust luterlikes kirikutes ja nendest siis umbes kolmveerand k registreeritakse. See on suhteliselt värske asi, et see paar, kes tahab kiriklikult abielluda, ei pea enam nüüd käima eraldi läbi registreerimas ilmalikus asutuses oma abielu vaid, et seda on võimalik teha ka kirikus igas koguduses, mitte iga õpetaja, aga, aga seda ilmselt kasutatakse päris palju seda võimalust. Tehakse ühe koha peal ühe kirikuõpetaja, aga nii see ametlik pool, kui, siis ka see vaimulik pool. Jah, see on tõesti nii-öelda väheseid aastaid olnud, ütleme, Tarmo loodus siseministrina suutis selles ja edukalt lõpuni viia, millest oli väga kaua aega räägitud. Tänasel päeval on Tarmo loodus minu teada Viljandi Jaani koguduse juhatuse esimees, jätangi, riiklikult väga-väga seotud inimene või kirikus väravaga tegev inimene ja ka kirikukogu kogus olev mees. Nii et Tal oli see südame peal ja ametnikud olid pikalt sellest rääkinud, ilusaima ütlesite ja seda kasutatakse kindlasti või kasutatakse kindlasti rohkem, kui vaimulikel oleks rohkem või rohkematel vaimulikel oleks õigus, vaimulikud peavad läbima teatud eksamid ja väga paljud vaimulikud kodu on sellest loobunud, enne, kui kui, kui eksamini on jõutudki või on loobunud isegi sellest mõttest, et peaks seda tegema ja nad arvavad, et kirik ei peaks sellise bürokraatiaga tegelema. Mida see tähendab vaimuliku jaoks? See tähendab kindlasti lisatööd lisakoormust ja eriti väikestes kogudustes, kus puuduvad sekretärid kogudusel, kus kirikuõpetaja ongi ainukene, kes saab mingitki tasu. See tähendab üpris suurt nii-öelda sõitmist, koormust ka täna tuleb ju need perekonnaseisuametisse tuleb dokumendid ära viia. Vahepeal oli jutt, et uue uue seadusemuudatusega tuleb hakata kaks korda lausa käima, noh, kujutame ette, et kuskilt maakonna piirid tuleb hakata Ta maakonnakeskuses käima ühe laulatuse ühe registreerimise pärast kaks korda, et mis bensiinikulu see juba on ja mis ajakulu see on ja nii edasi, et inimestel on küll hästi mõnus, hästi mõnna saab ühe koha peal kõik ära seda teha, aga vaimulikele jookseb pea higine otsas edasi-tagasi maakonnakeskuse vahel ja kui inimesed on veel vale valeandmeid nii-öelda esitanud kogemata näiteks kirjutanud, et nad on sündinud Kuressaare linnas 60. aastal mis paraku Kingissepa siis tuleb uuesti lasta täita veel neljas kord ära sõita või kolmas kord. Eks see toob omajagu sellist tõesti sebimist, jooksmist, kirjutamist, väga täpsed dokumentide täitmist endaga kaasa ja ja ma saan ka nendest vaimulikest aru, kes seda taotlenud ei olegi, kas siis osad võimalikult on ka mõnevõrra nõutumad need, kellel siis õigus on? Ma arvan seda, et see sõltub eelkõige ikkagi kirikutest ja, ja sellest, kuskohas see kirik paikneb, mõned rannaäärsed, kirikud kuskil romantiliste kohtade peal. Ja ja, ja, ja linna kirikud või Tartu kirikud, eks ole, et, et seal, kus ikkagi inimesi pigem on, seal on ka vaimulikult nõutavamad seal nagu üks kriteerium, kuidas nõutavus või enam nõutavus, nagu tekib. Kui me räägime laulatuse sellisest vaimulikust poolest, siis oletame, et noorpaar nad tahavad kirikus oma pulmi oma laulatus läbi viia. Põlevad õpetaja jutule. Kas nad kõik. Jõuavad ka kirikliku laulatuse nii? Ei, kindlasti mitte, ei, ma jutustaksin lühikese loovus. Mulle helistati ühel õhtusel ajal ja öelge, et me oleme siin noorpaariga koos ja, ja mõtleme pulma peale ja et ette mõtlesime, siin käiks õige kirikust ka läbi. Ma küsisin, et millal see läbikäimine peaks, sama jutt oli siis homsest päevast õhtul helistati ja ma küsisin siis, et kas inimesed on karistitud, Yaleeritatud vaike vaikus oli isamees, küsis noorpaari käest järgi, mõlemad olid ristimata, aga öeldi, et ehk teeme selleks. Härra siis ühtlasi. Ega ma siis nagu ütlesin, et nii ei saa, siis oli veel väike vaikus, käsi vist telefonitorul ja siis öeldi. No ärge nüüd keerutage, mis see maksab ja teeme ära? Ei teinud. Hea küll, et selles mõttes inimene peab olema ristitud, inimene peab olema leeritatud vähemalt üks inimestes peab olema siis luterliku kiriku täisõiguslik liige ja teine võib-olla mõne teise koguduse liige, aga aga põhimõtteliselt jah, abielu on siis. Kristlik abielu on kahe kristlase vahel olev abielu kus siis luterlikus kirikus vähemalt mõlemad peavad olema koguduse liikmed. Me teame, et mõnes konfitsioonis ei ole seda nõuet, et mõlemad peaksid olema nüüd kiriku liikmed või koguduse liige. Nojah, aga, aga siin ma ei suuda nagu midagi midagi sellele teadmisele lisada, välja arvatud see, et tõepoolest, Piibliski on juttu sellest, et uskmatu mees, uskmatu naine siis vastaspoole või, või teise poole läbi pühitsetakse, et küllap on leitud õigustus siis piiblist, et kui on üks kristlane, siis võib-olla siis siis see abielu muutub kristlikuks, kui see üks üks on piisavalt mõju. Aga ta võib ka väga mittekristlikuks muutuda ja seetõttu luterlikus kirikus hoitud seda joont Eesti luterlikus kirikus kindlasti, et mõlemad peavad olema ristiinimesed ja mõlemad peavad olema leerist läbi käinud, kui nad luterliku kiriku liikmed ei piisa ainult ristimisest. No mis seal salata, küllap on ikkagi neid inimesi ka palju paari pandud, kes on käinud leerist läbi just selle teadmisega, et võib-olla kunagi tuleb. Kirglikult lasta ennast laulatada ja mis siis ikka, sellest mulle väga meeldib Toomas Pauli üks mõtteleeri õpiks maise matka poolel teel, et olgu motiiv milline tahes leeri tulekul, lõpuks on ikkagi jumala kutse seal taga ja ja, ja nii mõnigi natuke ara verega inimene leiab endale hea põhjenduse laulatuses leeritulekuks. Las ta siis leiab selle põhjenduse, mõni ütleb, et ta käib kirikus orelimuusikat kuulamas, ei julge öelda, et usklik on ja nii edasi. Et olgu need põhjused millised tahes, tore on, et inimesed asjad korda teevad. No ma saan aru, et, Tõepoolest, nii see võib-olla ei toimet. Üks päev helistatakse, et homme tahaksime tulla ja kumbki pole ristitud, võib-olla üks on testitud või leeris käinud. Aga kui palju peaks aega varuma, kui tahaks ikkagi sellist kiriklikku laulatust? See on ilus sümbol. Me tähistame, kõik jõud, oleme, me kõik ei usu, aga sellegipoolest me teame, et seal on kuidagi märgiline, seal on midagi püha. Kui, kui noored tahavad seda ikkagi, kui paljud peavad? No registreerimise puhul on, on miinimumnõue üks kuu, eks ole, avalduse kirjutanud tamisest, koni registreerimisel peab olema vahe üks kuu ei saa olla nõnda ka registreerimisele, et astud uksest sisse ja, ja ütled, et misel Paribockis täna eile õhtul kohtusime ja mõtlesime, et teeme ära. Võib-olla las Vegases tehakse ka siin Eestis minu teada küll mitte jai, mitte mingisuguse raha eest. Seal on erandjuhtumeid olemas, kui noormees on akvast, afganistani minemas emissioonile või midagi taolist, aga need on vaid väiksed emissioonid. Aga vastus küsimusele on lihtne. Tsirka kolm kuud vastavalt sellele, kuidas kuskil leerid käivad ja paljudes kirikutes alleerid üks või kaks korda aastas, siis tuleb pool aastat varuda, võib-olla nii et see on nii tähtis asi, et seda nagu ülepeakaela isegi nädalase etteteatamisega ei olegi mõtet üldse tegema hakata, et äkki nädala pärast juba laiali. Tegelikult pulmi planeeritaksegi aasta ja kauem raha kogutakse ja vähemalt viis aastat enamus eestimaalaste poolt selleks, et paljud on mulle öelnud, et nad ei saa teha pulmi, sest ei ole raha, lihtsalt öeldakse, ei ole raha, siis sa pead vähemalt 30 inimest kohale kutsuma ja pereinimene 1000 krooni ongi seal 30000, mis sul peab miinimum olema ja sealt sealt tulevad ka pragmaatilised nii-öelda põhjused. Rahast rääkides, kui palju laulatus maksab? Oleneb kirikust ja, ja on kindlasti kirikuid, kus ikka veel räägitakse, et rahast me üldse ei räägi, aga vaadake, pange sinna kassasse midagi ja nii edasi. Tallinna Jaani kirikus on on laulatuse jaoks oma pinnakiri olemas ja see ei ole üldse keeruline, see sõltub summa, sõltub sellest, kas inimene on kas mõlemad koguduse liikmed, meil on ainult üks koguduse liige või on nad mõne muu koguduse liikmed, mõne muu luterliku koguduse liikmed ja tahavad talle nii hais kui sellises kirikus teha. Ja vastavalt sellele see nii-öelda taks kerkib. Aga ehkki üle kahe ja poole 1000 krooni selle seisan organist, õpetaja, kirik ja koristamine, küünlad, elekter ja nii edasi edasi, nii et see on üks kõige odavamaid asju üldse kogu sellest protsessist, mida nimetatakse pulmadeks või, või abielluksin abielu sõlmimiseks. Kas on ka mingisugused päevad, mis on tihedalt täis laulatusi? Noh see on kindlasti kõigepealt on aastaajad, nagu juba alguses ei öeldud, et suvi tõepoolest on Hamm tihedam aeg, eile mul oli kolm, laulab registreerimist, järgmine nädalavahetus on Eesti erinevates otstes neli. Aga just nimelt teine vastus on nädalavahetused. Reede õhtust. Reede pärastlõunast hakkab asi pihta kuni pühapäeva õhtuni. Tihtipeale laupäeval just kõige tihedamalt täis. Et ka siin on see, et kui palju tuleb ette planeerida, et kui ma tahan, kui ma kolm kuud eaka õpetajaga rääkima, et ma tahan augusti teisel nädalavahetusel, laupäeval kell kolm, siis seal võib-olla lihtsalt üks laulatus ees kuskil Vainope kabelis näiteks mis võtab juba viis tundi vaimulikule ja ta ei saa lihtsalt teist sinna kõrvale panna. Niiet puht praktilised asjad. Nagu ma saate alguses mainisin, siis meie saatesse saab ka helistada ja oma küsimusi küsida või kommenteerida. Stuudionumber on kuus, 410 613, me kuulame vahepeal muusikat ja siis jätkame juba laulatuse teemal jutuajamist ja ka e-posti aadress, kirikuelu ät ERE ootab teie küsimusi nüüd siin saate ajal. Jätkame siis kirikule saadet kirikliku laulatuse teemal ja siin stuudios on Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, mis toimub ültse laulatuse ajal, millest see tseremoonia, kui seda nii võib nimetada, koosneb? Ma usun, et võib küll tseremooniaks nimetada, et see on nii arusaadav, arusaadav termin. Aga see pidulik tulek juba, kui orel oma oma viljadesse tuuled saab ja, ja midagi lõpmata kaunist mängima hakatakse see ruumi juba, kus on 700 aastat 300 aastat 100 aastat palveid palvetatud, mis on hoopis teistsuguse atmosfääriga kui, kui mõni teine ruum, kus siis abielus registreeritakse, nad võivad ilusad olla ka nendes ei ole seda neid palvel ja, ja seda vaimsust ja, ja nii et olek altari ette ma näen juba juba selleski lõpmata palju ilusat selles minutis pooleteistkümnes, selles rünnakus pidulikus tulekus. Mõtleme kasvõi seda, et kui palju kleitide peale kulutatakse ja mille peale veel kulutatakse, eks ole, aga kui ruum väga lühike on ja ja ei saagi eriti sellest kõndida. Nali naljaks, inimene, inimesed tulevad altari ette, põlvitavad seal ja, ja lauldakse esimene ühislaul registreerimisel, ma ei tea, et lauldakse ühislaule, lauldakse palve, lauldakse palve nende inimeste üle kuus kuus kõigiga, kes on tulnud ja kes julgevad oma suu lahti teha järjest enam neid, kes julgevad. Ja siis peab õpetaja kõne ja siis tuleb mingi muusikapala vähemalt joonism kui nende laulatustel, mida mina teen, nõnda toimub. Ja selle muusikapala ajal saavad inimesed omi mõtteid mõelda, see on lühikene ja, ja siis tuleb pühakirja lugemine armastusest ja abielust. Ja selle peale küsitakse siis mehelt kõigepealt mehelt, kas sina tahad? Ei küsita, mida sa praegu parasjagu tunned, muidu ta võib öelda, et ta tunneb, et ta parem jalg väriseb, juba hakkab üles ütlema, aga, aga küsitakse, mida, kas sa tahad, kas sa tahad armastada ja austada seda naist elupäevade otsani ja see on pikk küsimus. Eile pidin ütlema Sutlepa kabelis, et vara veel, sest mees tahtis hästi kiiresti jah ütelda. Aga, aga, ja põhimõtteliselt seda pika küsimuse järgi siis tavaliselt mehed ütlevad jahjah. Ja ütlevad selge ja valju häälega, et nad tahavad seda naist armastada ja austada, mis ka ei juhtuks ja siis tuleb küsimus naisele. Täpselt sama küsimus. Vanasti oli selle küsimuse sees veel üks lisaküsimus naisele, kas ta tõotab sulle mehe sõnaga kuulata, ütleb, et mees ei pea nagu naise sõna kuulama, ka naine peab mehe sõna kuulama. Jah, see on piibellik küll, võib mõni öelda, aga vähemalt mina olen selle oma küsimustikust välja blokeerinud. Ja piisab sellest, kui ta tõotab armastada ja austada ja küllap selle sees on kõik muugi olemas. Ja kui naine on ka jah öelnud, siis, siis on mõtet jätkata siis pannakse sõrmused, tavaliselt panevad nad teineteisele sõrmused seal altari ees. Õpetaja võib need sõrmused sõrmuse tunnistada ja, ja tuua siis inimeste inimeste käte. Ja, ja seejärel paneb vaimulik oma käed nende inimeste üle ja ütleb õnnistussõnad ja teeb ristimärgi nende üle. Ja siis mina ei ole vasteid enam öelnud seda hästi rumalat ütlemist, et nüüd võib peigmees pruuti suudelda näiteks pruut seitsmendat kuud käima peal ja, ja see lausa nii kohatu kui kohata nüüd nagu võiks, eks ole, nagu ennem ei olekski võinud. Aga aga olgu sellega, kuidas on, igal juhul mina neid mükson lihtsalt, aga olen ennem proovis, mida ma pean kuskil pooleteisttunniseid proove, kus ma räägin inimestega läbi ja muidugi kõne mida ma peale inimestel on nende enda koostatud suures osas nad räägivad oma kokkusaamise loo, nad räägivad viis parimate omadussõna teineteise kohta ja nad saadavad seda mulle tavaliselt eraldi meilide pealt, nii nad kuulevad seda, olles seal altaris kõne sees, see teeb selle kõne inimlikuks isiklikuks ja siis siis mükson ma neid ja, ja eks nad siis ise teavad, mis seal selle 30 sekundi jooksul jõuavad teha, kas suudelda või kallistada ja siis tuleb palve. Ja palve on peetud antud ja meie isa palvega on lõpetatud, siis õpetaja õnnistab veel kõiki, kes on tulnud Aaroni õnnistussõnadega, mis on 3500 aastat vanad. Ja, ja siis tuleb lõpulaul, vahetevahel kasutatakse ka muusikuid veel lisaks. Olen laulatuse teinud ka sellise, kus noorpaar on palunud, kuna ise üks nendest tantsis karaktertantsu aastaid, palus, palus, et äkki oleks võimalik tants altari ees teha. Ma olin ääretult ääretult skeptiline, aga kui ma seda nägin veel tõestanud on, kuskilt nurga tagant välja tuli ja mikrofoni kätte võttis ja laulma hakkas, siis oli klomp Margus ja mul oli väga hea hea meel, et ma kohe pidanud rääkima hakkama peale seda lõpmata ilus. Nii et igasuguseid heas mõttes vigureid tehakse veel juurde, sellel asjal, aga see on selline üldine ülesehitus ja ka küsiti minu käest, et kaua see võtab ja ütlesin ka inimestele, et 32 ja pool minutit umbes ja, ja kui oli laulatus lõppenud, ma olin altalist välja tulnud, siis võisin mõelda rahulikult, rahvale kontrollime kella, täpselt oli 32 ja pool minutit, nii et 20 aastaga mingi professionaalsus tulnud. Nii et seal lühike, lühike hetk, see ei ole selline hirmpikk ja väsitav ja tüütu ja arusaamatu, vaid see on üks lõpmata pidulik hetk inimeste ühisel eluteel. Kestavad sama kaua, kui meie saade peaaegu mõned kuus, 410 613 on meie telefon ja nagu me näeme, siis väga palju küsimusi kuulajatel ei ole või nad kuulavad praeguni huviga. Aga kas ongi selle teema puhul niimoodi, et inimesed ei oskagi muud küsida kui vaid seda, et millest ma pihta pean hakkama, kui ma tahan kriiklikule? Jaa, kahtlemata, ja kuigi on ka teadlikumaid inimesi ja kui see juba juba juba kohe mingisuguseid nüansirohkemaid küsimusi ja, ja kasvõi seda, kes kelle paremal või vasakul käel peab olema ja ja nii edasi või, või siis seda, et milline võib olla kleit, et see on õpetajal on muidugi väga vahva kostvata, eks ole, tegelikult ei tohiks väga sügav olla ja liiga lühike ka ei tasuks lühikest tasuks panna, siis ei ole ju paaritulek, eks ole, vaid pühaliku kohtuolek. Et ka sellistele küsimustele peab vaimulik aeg-ajalt ostama, aga aga peaasjalikult ja küsitakse, et millest ma peaksin alustama või ollakse juba leeris ära käinud ja siis siis öeldakse, et oleks selline kuupäeva soov, kus kus oleks võimalik ja mis oleks veel, peab tegema. Aga need vestlused yhe õpetajaga panevad asja paika, et kui me poolteist tundi oleme ära rääkinud, kui me oleme kõik läbi käinud, siis tihtipeale ei ole enam ühtegi küsimust. Aga siis, kui see hetk käes on, siis tulevad jälle küsimused, aga siis sõbralikult saab ju viidetega juhatatud neid. Et on alati hakkama saadud. Kas laulatustel juhtub ka kõiksuguseid, üllatavaid asju või, või selliseid koomilisi lugusid ka? Inimesed on ju pingest, nad ei tea täpselt, kuidas see kõik peaks käima. Kaheldamatult juhtub ja, ja on ka olukordi olnud, kus pruut on kolm korda järjest ära minestanud ja lõpuks on, on vaja olnud talle lihtsalt tool alla panna, sest noh, kaua ta ikka sealt püstijala pealt nii-öelda tõi, mehe kaela kukub vara veel kukkuda. Aga kui ma näiteks sedasama pruudiga rääkisin, järgmine püha päev kirikus ja küsisin, kuidas pärast pulmapeol läks, siis ta ütles, et ta tantsiskella neljani, aga noh, lihtsalt olid ära unustanud Juua üks minestamise põhilisi põhjuseid ette, et inimesed terve päev läbi tegelevad soengute ja ei tea millega veel. Ja siis fotograaf laseb nendele ka veel kaks tundi pruuti hoida, erinevate müürid otste peal süles ja, ja igatpidi muudmoodi, et saaks hästi vahvaid pilte ja siis nad on poolsurnud, kui nad siin altari ette lõpuks jõuavad. Ja pole ime, et nad siis ära kaminestavad, aga aga mingeid selliseid väga suuri, väga suuri nali või ei ole juhtunud ja kui need oleks juhtunud, siis ma praegu ei räägiks, sest mõnikord pärast ära tunda ja ja kurvaks muutuda, et, et üldiselt on kõik hästi läinud. Kui tähtis tuntakse seda õpetajad, kes siis paari paneb. Tundub, et Eestis see on ikkagi tähtis ja, ja, ja kui ma olen kuulnud, mis portaalid kõik olemas on ja kus inimesed omavahel vestlevad ja soovitavad ja räägivad, kuidas nendel on olnud ja nii edasi, siis on tundub küll, et selles asjas tahavad inimesed kindla peale välja minna, et ei taheta ootamatusi ja ei ole juba nõnda, et kuule, kuule, see tegi ikka väga magedalt küll, et lähme järgmine reede, Tehme, järg teeme järgmise juures, et see on ainuke kord ja, ja, ja, ja seda tahetakse, et see oleks ilus ja kindla peale väljaminek. Et see, see on järjest enam ja enam vähemalt minu kõrvu kuulnud, et tullakse väga kindla sooviga just nimelt sellesse kirikusse leeri kirikuõpetaja juurde ja kui sellel kirikuõpetajal on sellel kuul puhkus, siis lükatakse laulatus kuuega kuu aja võrra edasi, nii et see on jah, nii. Üldiselt, kui tuntakse näiteks oma lapsepõlveajast kirikuõpetajad, kes võib-olla nüüd on juba pensionile jäänud, kas on ka seda, et tahetakse just nimelt sedasama õpetaja. OYO tähendab, et ka meie kirikus Tallinna Jaani kirikus Toomas Paul aeg-ajalt ikka laulatab sest ta on ristinud kellelegi lapsed ja lapselapsed ja nii edasi, et, et ta on selle perekonnaga nagu tegelenud sünnist surmani paljudega ja, ja, ja siis on ka täiesti loomulik ja, ja minu poolt ka täiesti aktset aktsepteeritud, et see, et, et küsitakse, et kas Toomas Paul tuleb veel välja ja me anname, anname tema numbri ja, ja tavaliselt ta tulede näiteks Sutlepa kabelis, kus Toomas Paul ka teenistuse peab, ta peab ka Tallinna jaanis teenistusega suhtleb pass peaaegu et ainult ainult tema siis mitmed laulatused suve jooksul on, on just nimelt tema tehtud, sest see on nagu tema kirik, tema väike kirik. Et seda tehakse. Kuidas muidugi, vaimulikud suhtuvad sellesse, kui avastatakse üks ilus pühakoda, noored vaatavad, et seal võiks lasta ennast laulatada aga neil on oma õpetaja võib-olla hoopis teisest konfessioonist, isegi, kes on nende jaoks lähedane, kas on võimalik kokku leppida ka selles, et kasutatakse siis üht pühakoda võetakse? Ja eks see sõltub inimeste sellisest. Ütleme nii, et kui palju on inimeses komplekse ja kui palju neid ei ole ja, ja, ja mina tervitan suure rõõmuga. Aga kui keegi tuleb Tallinna Jaani kirikusse laulatama minu näiteks Tallinna praostkonna, teistest vaimulikest või, või, või kasvõi kasvõi mõni mõni mõni kaugem vaimulik, sest tööd on nõnda palju, et ma küll ei tahaks kõiki oma oma oma kõhu alla korjata ja, ja peaasi, et laulatavad Need, noored inimesed või ka keskealised ja vanemad. Peaasi, et laulatavad ja, ja oluline ei ole, kes seda teeb, selles mõttes. Te ei tunne ennast puudutatuna teid, justkui ei tahetud neid laule. Ta jäi, aga teised tahavad mind jälle. Et miks ma peaksin tundma puudutatuna sellest, et keegi mind ei taha, et et kuidas see lugu ongi, et ma pole nii vilets mees, et mul vaenlasi või, või, või et ma pole niisugune rahvamees ka, et ma kõigile meeldima peaksin ja just nimelt, et mõnedel on perekonna vaimulikud perekonnatuttavad, nii et see on, see on paratamatu ja ka mina aeg-ajalt käin väljas. Järgmine nädal on ka vaja Viljandisse Maardu mõisas minna ühel ja samal päeval ja terve päev läbi sõita ratastel olla, et et ma püüan ise vältida seda nii-öelda eriti oma vanasse kirikusse tagasiminekut, aga vahetevahel suudetakse mingitel imkadega meil siiski nii-öelda nõusse saada ja siis ma ennast kirunud päris pikka aega tagantjärgi ausaltöelda. Kas laulatusele eelneb ka mingisugune hingehoidlik vestlus, kus vaimulik üritab välja selgitada, kas need paarid, kas see paar soovib kokku üldse? Kaheldamatult seesama seesama jutt ajamine, jutuajamine, mis toimub enne laulatust Dust kuu aega enne laulatust, umbes kus k proov ära tehakse, läbi käiakse kõik see tee ja, ja mis pidi ja kuidas pöörata ja nii edasi. Sedasama võistluse vältel ma püüangi seda välja selgitada ja ma olen ka väga karmi näoga, ütlen öelnud seda, et kui inimestel ei ole teineteise kohta head omadussõna öelda, siis nad vaadaku, parem mõni muu muu mees, muu naine, kes seda öelda oskab. Võib-olla juba nädalase tutvus tutvuse järgi. Et kui nad räägivad oma kokkusaamise loo, siis ma kindlasti küsin ka nende käes seda, et miks nad üldse laulatada tahavad, miks nad registreerida tahavad, miks nad abielluda tahavad, et mis on see põhjus, nad peavad selle põhjuse põhjuse välja ütlema. Aga vahel on ka kuuldud lõpmata ilusaid põhjendusi ja kohutavalt romantilisi, ääretult romantilisi lauset nende nendeks vastusteks ja, ja olen mina kuulnud, et et aasta pärast ollakse lahus juba ja nii edasi, et et ega sõnadega vaid ära petta ja tunded petavad ka tihtipeale ära, et, et see alati ei anna. Tiit, kui need sõnad lõpmata ilusad on. Väga sageli ollakse ju nii-öelda teisel ringil, kolmandal ringil, kas ta ulatus on siiski võimalik, kui üks abielu on juba selja taga? Isegi katoliku kirikus minu teada juba tänasel päeval uuritakse väga põhjalikult seda eelmise abielu nii-öelda ütleme siis seaduslikkust või, või, või, või kasvõi kooli, päris abielu ja nii edasi. Aga, aga põhjuseid ju lahutuseks on niivõrd erinevaid ja, ja kui üks inimene on näiteks teise inimese poolt maha jäetud. Ta on juba õnne. Ja siis ütleb kirik, et kuule, me ei saa, sinusugust laulab vaata vaata kuidagi kuidagi teistmoodi. Et minul nagu pähe ei mahu, mulle tõesti see pähe ei mahu. Ja tema luterlikus kirikus on see võimalik, aga samas on peapiiskop jätnud vaimulikele otsustusõiguse. Nad võivad ka ei öelda ja ma tean, et on vaimulikke, kes ütlevad rangelt ei, kui nad kuulevad, tegemist on teistkordse abiellumisega kasvõi ühe inimese poolt. Mina kindlasti vaimulik ei ole, kes seda ütleks? Ma ei suuda seda öelda, ma olen liiga palju inimesi tundma õppinud. Ja ma tean, et kohtumõistmine nendes küsimustes võib olla ääretult ebaõiglane. Kui seda veel siis ka tegema hakatakse sellistel puhkudel tegema, hakatakse. No mis te soovitate, peaks pöörduma mõne teise vaimuliku poole, siis. Jah, nendele inimestele, kes saavad sellise rangelt eitava vastuse vaimulikalt vaimulikult, oma koguduse vaimulikult, siis siis mina soovitan küll jätta ja ja, ja leida teine vaimulik, kui sellest haavast nii-öelda üle saadakse, et see võib ikka väga-väga-väga valus olla sellel hetkel, kui selle välja öeldakse, et et siin-seal kohta ei ole. Miks miks te soovitate kirikliku abielu? Ma soovitan seda sellepärast, et see on üks ääretult tõsine ja pidulik asi. Ja minu meelest on abielu kahjuks ääretult tõsine asi. Ta võiks olla ka väga pidulik asi, kui ma sellele piisavalt piisavalt aega ja, ja, ja oma energiat anname. Ja minu meelest on see otsus teise inimese kõrval rännata kuus kõike vastu võtta, mis tulemas on niivõrd tähtis otsus, et minu meelest tuleks seda teha võimalikult kaunisti võimalikult pidulikult, aga on palju olulisem asi sellest, mida ma ütlesin ja kes on see et me vajame mumeelest jumala õnnistust. Ja abielu on üks nii keeruline asi, et me vajame selle üle kindlasti jumala õnnistust, kuna usume jumalasse. Kui me ei usu jumalasse, siis ei ole mõtet sinna ka lihtsalt tseremoonia pärast minna. Need, inimesed, kellel on usk jumalasse, sellesse, et tema on meie looja ja hoidja selle, need inimesed võiksid kindlasti oma abielu kas või siis, kui nad on 30 aastat tagasi Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi nimel, mida enam ma olen märganud? Kokku liidetud, ma soovitan ka tagantjärgi need abielud laulatada, kas või vaikselt ainult vaimulikuga kolmekesi neljakesi olles aga, aga need lõpmata ilusad hetked olnud, kus kus 40 aastat 50 aastat koos elanud inimesed laulatavad oma abielu, sest mees ütleb, et nüüd ma julgen küll öelda, et elu lõpuni sinu kõrval parem hilja kui üldse mitte nii et võimalused avanevad ääretult erinevad ja, ja ka registreeritud abielus võiks tegelikult laulatada, kui inimesel on selle mõtteni jõudnud, et nüüd võiks öelda, et elu lõpuni. Aitäh tulemast siia saatesse Jaan Tammsalu, Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja. Kirikueluga. Tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld, me kohtume taas järgmisel pühapäeval kell 19, null viis. Me. Arv ei muutu. Ka. Meele perra nagu. Sina jooskul. Ei alati, et. Joon. Olentaarses. Eelnevat serve.