Värske kunstiteaduse magister Kati Kallas. Kui te lõpetasite Tallinna pedagoogikaülikoolis ära kunstiõpetuse eriala siis tegi teie elu suhteliselt ootamatu pöörde. Te läksite õppimas uuli Lõuna-Koreas, sari Korea Vabariiki. Kuidas üldse tekkis teil mõte või idee, kus kohas te saite selle impulssi? Ma ei saa minna välismaale õppima ja kuna mul oli huvi idamaiste religioonide kultuuri vastu, siis hakkasin otsima ja läksin lihtsalt peda välissuhete osakonda ja seal oli mul pakuti avalduste, kirjutasin ära selle avalduse. Ja peale seda hakkasin tööle, sest ma mõtlesin, et egas mul mingit võimalust ei ole, et kuidas siis nii avaldusega lihtsalt saab kuskile ja sirgusid tuli jaatav vastus ja, ja siis sain telefonikõne yks päev Soomest suursaadikult öeldi, et mind on välja valitud ja ja siis hakkasin mõtlema, sest see stipendium oli kolme aasta peale ja kolm aastat päris pikka ja natuke kõhe ka, ega ei tea ju mis-Koreal ennast kujutada. Siis mõtlesin ja mõtlesin, et võiks ju proovida, mis seal ikka karta. Kas nende paberite ajamine võttis kaua aega, oli see närvi? Paberit tuli mul 24 tunni ära teha ja see oligi nagu väike tingimus, ma mõtlesin, et teen ruttu ära ja siis unustan ära ja siis lihtsalt ja hakkasin tööd otsima sest mul nagu mingit lootust ei olnud. Ma ei lootnud midagi, tähendab. Hunnikuid oli jaatav vastus tegelikult hakkama sõitma koreasse. Suur Venemaa on vahepeal. Kuidas üldse saab? Tallinnasse uuris. Jah, siis tekkis väikseid probleeme seal küll, sest. Pileti anti mulle Moskvast souli ja eks neil on vist arvamus, et Eesti on nii suur Venemaa, eks siis nad. Ma selgitasin üle Eesti, tegelikult on 1000 kilomeetrit kaugemal Moskvast. Et et tuleks kuidagi sinna Moskvasse ka saada ja siis ma ise ostsin pileti Helsingist Moskvasse. Tallinna, Helsingi, Moskva ja, ja siis jah, Moskva sool. Lennukiga. Aastased lennuväljal lennukist maha On teil meeles, mis tunded teid sel hetkel nagu ütleme, valitsesid, kas juba mingil hetkel ka näiteks kahetsesid oma sammu? Ei kahetse midagi. Mul ida ma astun alati sihukene punase päikese kujutis silme ees olnud ja see hetk, kui ma sealt lennukist välja astusin, oli hommikul vara, nii et taevas oli täiesti punane. Ja siis ma mõtlesin, et nii ongi nii päris tõsijutt, et punane päike vohab punases. Käisin ma. Kas te ennem olite ennast ette valmistanud, lugenud midagi mõeldud nende asjade peale? Loomulikult, ma käisin raamatukogus ja püüdsin. Püüdsin otsida materjali, mida eriti ei leidnud, muidugi paar ajakirja leidsin siin Tallinnas entsüklopeediast lugesin, et on Korea, on majanduslikult kuues maailmas. Kui palju te idamaist usunditega olite selleks ajaks kokku puutunud? Tähendab vedas, ma kuulasin loenguid ja ma kirjutasin oma diplomitöö värvid religioonile. Te läksite sinna, ilmselt leidsite ka üles õiged hooned, õiged majad. Ja mis teiega siis läks? Edasi tehti? Tähendab lennujaamas ma arvasin, et keegi mind seal ootab niimoodi suure kirjaga, et oled teretulnud, aga see oli vähe ennatlik arvamus, seal ei olnud kedagi ja siis õnneks mul oli see aadress, kuhu ma pidin suunduma, siis siis helistasin sellel telefonil ja see härrasmees ütles, et võta takso ja tule siia, see oli mingi tunniajane sõit mul mööda linna süda hüppas sees küll, et ei tea, kuhu viiakse. Viiakse, mis maksab? Jah, seda küll, sest seal on kahte moodi taksod, et osadel on poole kallimad, osad on odavamad. Aga seda ma juba õnneks ennem teadsin. Mis oli esimene mulje sellest suurest linnast uurist? Väga segane linn, kõik siblivad ringi ja majad üpris sellised inetud karpmajad. Palju raudbetoonhooned, jah, selliseid tikutopsi sarnased, lihtsalt ilma projektita, minu meelest ehitatud majad väga palju inimesi ja siuke sagimine igal pool. Seda idamaist hõngu ja, ja vana kultuuri esimesel pilgul ei näe. Ei näe küll mitte saalis. Nii kui te hakkasite nüüd seal tegutsema juba, leidsite koha üles, kuidas see õppetöö siis peale hakkas, mis teile öeldi, milles teid hoiatati, kuidas asi käima läks? Ei hoiatatud midagi, seal lihtsalt öeldi, et tuleb nüüd keelekursusele minna. Ja siis seal oli nii neli, viis päeva nädalas neli tundi päevas ja välismaalastele mõeldud ainult. Esimene kursus oli väga huvitav, sest seal noh igast maailma otsast oli inimesi ja ja meil oli päris lõbus nägu, selline lasteaiatunne tuli jälle peale, et noh, hästi lihtsatest lausetest hakatakse ju peale, see on tool ja see on laud ja samas me jõudsime kursuse lõpus etenduseni. Nii et noh, andsite korraga jah, teenimine siukse lasteetenduse nende mõistes arvatavasti, aga meil oli lõbus, vähemalt ma õppisin terve esimese aasta seda keelt noh, tüdineb ära ju ka. Keel on niivõrd teistsugune, et seal. Kui inglise keelt õppida, siis on mingisugune seos või noh, rahvusvaheliselt sõnad seal, mida sa aimad ära, aga selles keeles nagu ei aima midagi. Mingit seost ei teki. Kas teil tekkisid suured vahed, et mõni sai kiiremini edasi mõnele jäänud see keel kuidagi külge? Tekkisid küll, jah, hiinlaste ja jaapanlaste ja ikka võistelda ei saa hästi. Seal mõlemas maas on hieroglüüfid kasutusel ja hieroglüüfid hääldus on üpris sarnane neis kolmes maas. Et nad oskavad aimata ja jaapani keelega on grammatika üpris sarnane. Nendel jaapanlastel mõningate on kõige lihtsam. Need jaapanlane saab, ütleme korea keeles aru põhimõtteliselt, kui ta kuuleb seda tänaval. Ei aru ei saa, ta lihtsalt grammatika on sarnane. Hääldus on täiesti teistsugune. Ta ei ole nii nagu eesti soome keel nii sarnane ei ole mitte. Ma kujutan ette, et need välismaalased hakkasid ilmselt kokku hoidma, tekkis nagu mingi ühistunne, et ütleme, kõik moon nagu see siin, aga meie oleme midagi teistsugust. Jah, seda mõni. Eks meil oli vaja kokku hoida. Et kuidas see välja lõi kasse, jaapanlased ja hiinlased olid ka siis nagu teie mestis või oled rohkem need läänlased koos? Eks nad ikka olid meem Eestis, aga hiljem kui noh, kolmanda aasta lõpul, siis ma vaatasin, et hiinlasi on kohe väga-väga palju sinna selginenud ja ja siis nad nagu hakkavad kokku hoidma, kui ühte rahvust palju on siis need, keda siis nagu üks, kaks, kolm on, need hoiavad kokku jälle valged loomulikult hoiavad omakeskis rohkem, sest meil nagu on ikka ühist keelt rohkem võimalik leida. Ma kujutan ette, et seal tundub, et eurooplased idast, läänest, ameeriklased on kõik väga sarnased. Jah, nad tänava lülitakse ikka, et sa oled ameeriklane sulle järgi. Aga nad lihtsalt arvavad, et iga valge inimene on ameeriklane. Kas see teid kui eurooplast välimuse järgi nad eristavad kohe ära, et ta ei ole nagu see, kas need tülitati tihti või pöörduda teie poole, ütleme siis viisakalt? Alguses väga tihti neli inimest päevas keskmiselt, mis nad tahtsid, tahtsid inglise keelt harjutada, harrastajat rääkida, lihtsalt uurida, mis, mis ma siin teen ja mis ma siin olen ja miks ja kuidas ja kui kaua? Et millal ma ära lähen? No aga miks alguses siis neli korda ja pärast siis vähem? No arvatavasti seda tunnetab ära, et inimene on uus ja vahib ringi ja selline turisti noh, ikkagi turisti, mingi hõng oli mul Eures arvatavasti pärast jah, nii palju ei tülitatud. Ju ma siis olin rohkem kohalikku moodi. Nonii need neli tundi, kust õppisite keelt, ülejäänud aeg, mis te tegite pärastlõunal? Esimesel kursusel ma õppisin väga hoolega keelt ja kohe niimoodi. Üldiselt ma eriti väljas ei käinudki niimoodi, jah, üldiselt õppisin esimesse neist siis siis mul oli see huvi ja selline hasart oli suur. Siis hiljem hiljem käisin sõpradega väljas ja kohtusin, rääkisin teiste inimestega juttu. Lihtsalt tutvusin linnaga ja. Mis meelelahutused näiteks nendel on seal levinud? Neil on selline üldine programm, et minnakse umbes nelja erinevasse kohta, esimene näiteks on restoran, kus süüakse kõht täis siis järgmine on ju joomine, on korea selline kangem jook, siis nad teevad töö lõbusaks ja siis järgmine võib-olla on video vaatamine, seal on sellised pisikesed ruumid, kus kaks-kolm inimest võib sisse minna ja telekas ja valida endale filmi ja vaatad filmi. Ja siis järgmine on arvatavasti selline karaokestiilis laulutuba, nagu nende keeles on noore bang. Ja siis nad seal laulavad oma rõõmuks. Niimoodi veedetakse siis õhtut finantse nädala lõpust. Kuidas keegi nädala lõpus eriti? See on niisugune tüüpiline aja veetmise Variant tüüpiline programm on jah selline. Enamustel tantsida nad eriti ei armasta, laulda meeldib neile küll. Igal võimalusel. Korealesime tunneme vähe, mis on veel niisugune, tema on niisugune päeva sisu, millega ta tegeleb. Koreale seal on tööpäev, on väga pikk, eriti meestel on kuskil 14 tundi või vahest nii, et nad on täiesti laipväsinud, arvatavasti peale seda tööd ja ja puhkust neile ka eriti ei anta, nii et noh, vabal ajal eks nad joovad siis soisutaja, lähevad laulma sinna noorebani. Ja see on üks põhjus, miks vahepeal korea tegi nii suuri majandusedusamme. Võib olla küll, jah, kui te seal elasite, siis oli-Koreal veel kõik korras kas hakkas ka juba kehvaks minema, siis seal olite, või oli seda tunda? Jah, see kriis tekkis, oli ikka tunda seal. Mitmed suured kaubamajad panid uksed kinni ja paljud firmad tegid lõpumüüke. Pankrotti läksid väga paljud firmad, inimesed jäid tööta. Oli ikka näha. Kas teil tekkis ka isiklikke sõpru-tuttavaid korealaste hulgas, kas kodus käisid? Koju nad eriti ei kutsu, aga nii ühe käe sõrmedel ma võin oma sõpru lugeda üles kolme aasta jooksul ja mitte rohkem. Kas see sõber avab ennast, kas ta on avameelne või on ta idamaiselt suletud? Üpris suletud, selles mõttes on raske nendega sõbraks saada. Märksa raskem kui ühe välismaalase seal minuga samasuguses olukorras on. Annika oli probleem ja ja muresid hinge peal, siis te rääkisite ikka nende oma kaasõpilastega. Mõnikord. Millest need raskused eurooplasele tekivad? Olmetasandil. Noh, esimene asi, võib-olla söök, et kuna Korea on olnud see suletud ühiskond ikkagi, et nad ei impordi välismaiseid toiduaineid ja välismaist kaupa üldse, siis noh sellist eurooplasele lemmiksööki nagu juustu, sellist eriti. No on küll, aga ta ikka ei ole päris juust ja piimaga ei ole, piima on ikka kohalik piim. Siukseid. Suitsuvorsti sellist asja ikka isa. Nii et te pidite siis kala riisiga leppima? Ei liha süüakse aga lihtsalt vürtsiselt väga palju tšillipipart ja seegis peaaegu nii, et söök on punane ja põleb suus. Sööke, mis on veel probleemid? Noh, eks see ülerahvastatus ja liikluse probleemid on seal ka kindlasti. Seal on suured suured liiklusummikud pidevalt kõige kasulikumad metrooga sõita. Kui bussiga, arvad, et saad poole tunni ja siis vahest saad kahe tunni ja ston tuleb seista ja oodata autode taga. Kas see oli see, on see Ameerika armee? Ja noh, paljudele ei meeldi, et see seal on riigikogu. Jah, selliseid kirju on igal pool lausa no tähendab, mitte igale poole, väike on vahest demonstratsioone tehakse muidugi välismaalaste vastuvahelistele, noh nihukest massilist, massilist asja küll ei ole ikka viisakalt paljudel korea peredel on nagu pool peret on põhja pool on lõunas, siis eks seal televiisoris neid saateid on küllaga, kus need inimesed on kurvad teel 50 aastat või 50 aastat vist lahus elatud ja siis noh, ei näe ju 11 ja osata Neid põgenikke jutt on siin Eestis ka kindlasti olnud, et lipsavad sealt allveelaevadega ja igat moodi väikeste paadikestega põhja poolt lõuna poole. Selliseid asju on kuulda olnud. Kas mingit kontakti nad saavad pidada, kas kirjavahetus käib? Minu meelest ei saa isegi mitte seda, minu meelest küll ei saa. Viimasel ajal televiisoris on esinenud sellised Põhja-Korea näitlejannad ja lauljad ja järelikult viimasel ajal on kontaktid nagu natukene soojemaks läinud. Neid inimesi, kes tahavad, seda ühinemist, on palju. Kuigi seal on majanduslik kriis, vist siis tulekul. Kartan. Teie oma esimese aasta pühendasites sellele keelele kui mõnusalt korea keelt rääkis, et aasta möödudes No igapäevast siukest juttu sainik aetud poes ja tänaval. Aga siis, kui edasi läksin nõu loengusse, magistratuuri loengutes ja siis nagu tundus, et ei ole midagi õpitud. Te õppisite siis idamaade kunstis on aru jah? Jah, seal ülikoolis tähendab Läänemaal ja Idamaal, mina õppisin idamaali nagu traditsiooniline sealmaal. Nii kas teil olid ka muud ained, ütleme, mingisugune üldine kunstiajalugu või ajalugu või mis veel? Tähendab enamus aineid tuli mulle ise valida. Ja kunstiajalugu oli Hiina, Jaapani ja Korea kunstist. Selliseid üldharivaid asju eriti ei olnud. Kui te ütlesite maal ka, see tähendab meie mõistes õlimaal või on nad siis akvarellid või mida selle all mõeldi? Ei, õlivärvid ei ole üldse vajalikud seal nende jaoks tähendab jahiku ise Idamaal Jõhvit, siis ei ole vaja. Ja tähendab, seal on tuss ja selline hästi õhuke paber, käsitsi tehtud Paver. Ja siis pintsel, pole vaja tehnika, mida nad kasutavad, jah, tosson selline tahke tahke keha, senine nagu mobiiltelefon näeb välja ja siis seda nihitakse vastu kivi. Natuke vahed vett ja siis kuskil 20 30 minutit tuleb ise valmistada, sidus. Nii et pidid olema ikka joonistamisoskuseid ja võimeid. Teooriast oleks väheks jäänud. Ikka jah, peab olema. Nii, kuidas te seal hakkama saite, kuidas teie joonistusi vastu võeti? Tähendab nad nii väga joonistused ei olnudki, alguses mul tuli lihtsalt joone harjutusi teha. Õppida tunnetama pintslikäsitlust, kuidas seondub välja nägema või milles probleem seal joones peab olema jõud ja energia ja lihtsalt igast joones. Tähendab, nad loevad välja sinu seisundit. Kas sa kardad paberit, kas sul on mingeid probleeme, tähendab probleeme? Otseselt muidugi ei loe sealt välja, aga enesekindlus peab olema, et sul on mingid pinged maksele laugud välja? Jah, et sa ei ole kindel selles, mida sa teed. Ja te hakkasite seda teooriat uskuma teise näiteks juba lootja teiste pintslitõmmetega välja samu asju. Ja nüüd ma olen natuke silma täitsin selle peale, ma ei saa öelda, et mingi ekspert olen. Jah, ma saan aru küll, milline joon on selline õige ja milline ei ole. Nonii joonest läksite edasi, mille peale? Minu professor õpetas mulle eraviisiliselt Nelja lille, mis on nagu nagu alustala Hiina ja Korea maali õppimisel, seal siis bambus Ploomiõied või kirsiõied, orhidee ja krüsanteem ja nende nelja taime siis tundmaõppimisel õpitakse tehniliselt enamus võtteid ära. Tähendab, pintsli käsitlemine peaks siis nii-öelda enam-vähem selge olema. Tähendab õpitega puhta botaaniliselt selle taime õieomadusi. Jah, ma käisin botaanikaaias ja lihtsalt looduses vaatamas neid lilli ja tegin seal kavandeid ja muidugi sa pead teadma, kuidas ta välja näeb, muidu ei saa ju. Et need neli taimne või need neli õit on siis nagu erilise tähendusega Jah, ja lõhel on sümboolne tähendus ja siis tehniline tähendus. No kirjeldage neid tehnika erinevusi eriheite puhul. Näiteks esimene oli, mis ma õppisin orhidee ja ta erineb idamaine orhidee, erineb läänepärasest läänepärane, selline lopsakas ümmarguse õia õiega suurte õitega. Aga idamaine orhidee on selline. Sale, sihvakas, peenikeste, pikkade lehtedega ja üksainukene õis on tavaliselt, mis tähendab ühe varre küljes mitmed õied. Kui te seda püüdsite maalida mida te pidite jälgima, milles oli probleem? Probleem on selles, et tuleb ühe joonega, üks joon tuleb paika panna täpselt õigesse kohta kompositsioon ja samas on nele tumedus mida tuleb jälgida, seda ei saa üle maalida nagu õlimaalis 10 korda vaid selle ühe pintslitõmbega, sa pead saavutama varju varju valguse ja, ja siis selle lille omapära ja kõik kompositsioon peab olema paigas, kõik. Ja kui ebaõnnestub, siis läheb paber prügikasti. Jah, neid tuhandeid vist läheb prügikasti. Tähendab selle ühe joone harjutamiseks on üks väga pikaajaline praktika ja noh, arvatakse, et mis see siis on, need viie minutiga teed ju selle maali ära, et et seal kolmneli joont ja valmis. Tegelikult selle joone kvaliteedi taga on suur praktika. Harjutamine. Tooge veel näiteid mõne teise õiekohta, mis on probleem mõne teise aiaga? Kirsiõied, võib-olla siis noh, esimene on see orhidee, kus on selline elegants ja naiselikkuse kehastus ja teine on siis broomi puu, mis tegelikult kui lumi on maas, siis tulevad ilusad roosad või valged õrnad õied sealt puu seest välja ja see on nagu Jah, siis minnakse selle puutüve maalimise juurde mis ei tule ka mitte kergelt ühe joonega mis on tähtis puududa juures. Et tal oleksime harus ja. Õige paksus ja. Tunnetus, et ta tunduks nagu ikka puu üldiselt üpris realistlikult tuleb läheneda sellele. Sellele puule tuleks tunda selline krobelisus, jäägik. Kas võib öelda, et seesama traditsioon on jätkunud aastasadu, et 400 aastat tagasi olid samad põhimõtted nende aita Maariumisel näiteks? Ma arvan küll jah, sest kui vaadata neid iidseid maale, siis nad on kõik väga sarnased ikka. Siiamaani. Ja need tehakse tuhandeid ja tuhandeid järjest uusi uusi. Jah, praegu minu meelest on ta selline hobivariant. Keskealistele, naistele ja kaubamajades ja kultuurikeskustes on selliseid ringe, kus õpetatakse neljalile maalimist, just see niuke amatööridele väga soodus ja kasulik hobi. Aga kas ütleme, teie läksite lilledest edasi, kas tekkisid uued probleemid? Tähendab, jah, ega mul see lillede maalimine jäi nagu hobiks, lihtsalt ma tahtsin mingit vundamenti omale kasvatada. Aga jah, siis ma hakkasin nagu omaloomingut tegema lihtsalt neid materjale kasutades. Tehnikat. Need on, tähendab siis ütleme, mingisugused looduspildid, natuur, mardid meie mõistes vä? Ei ole mitte, minul on alati huvi olnud inimese vastu ja siis ma püüdsin seda asja inimest kujutada tema keskkonnas ja tema kultuuris ja ja diplomitööks modeingi, oma nägemused korea elust, mis mul kõige rohkem silma hakkasid. Kuskil nii 15 pilti. Teda siis niisugused olmepildid või jah, üldiselt küll Madalmaade stiilis, mida omale tehti, või sama põhimõtet. Et põhimõte on sama, pintsli käsid käsitluses. Formaat on suurem ja lihtsalt vabam. Nii et inimeste majade elu-olu maalimine on seal siis ka tavaline. Eriti ei ole tegelikult seal ikka tuleb ilusaid naisi kaunitare maalida ja ja noh, mägesid loomulikult maastikumaailmakuulsa. Jah, ma natuke tegin seal erandit, et ma hakkasin nii turul istuvaid, tädisid maalima ja selliseid lõbusaid pildikesi teevad. Istusite torul ja mahlasid ja rahvas kogunes ümber. Ei istunud ma lihtsalt vahest mõne kavandi tädina, siis mälu järgi ja jalutasin palju seal ringi, aga ma ei hakanud seal tänaval küll maalima. Kas te mõnikord tundsite nende kunstiarusaama natuke kitsas, neli õit ja, ja natukene veel juurde? Ei, ei seda ma küll ei arva. Nelja õie kõrval veel teisi teisigi huvitavaid asju, lihtsalt neli õit tuleb selgeks õppida, tehnikat omandada. Kui me üldse püüame võrrelda nüüd Ida-Aasia kunsti, arusaamasid euroopalikega, kas siin on põhimõttelised erinevused olemas? Jah, on ikka üks suur erinevus, mis mulle algusest peale huvi pakkus, oli see, et et kui Lääne maalis on tavaliselt pillipind täiesti kaetud õlivärviga taust on alati mingi Traaperii või ükstapuha, mis seal alas on maja või siis idas ei ole mittevajalik seda tausta täis värvida. Ja seal võib täiesti vabalt paberi valgeks jätta ja see ongi oma omaette kunst täielikult, et see paberivalgeks jätmine tähendab, oleks kompositsiooniliselt õige ja ja jah, vanad kuulsad kunstnikud seal on isegi öelnud, et, et maalitakse seda valget pinda, mitte musta minna. Nii et seal on suur teooria taga. Milles on meil põhimõttelised erinevused? See ühe löögi pintslilöögiga paikapanemine vast siis et kui õlimaalis saab üle värvida mitu korda, siis tussiga. Tavaliselt ei maeti nii väga palju üle. Pintsli ühe löögi võlu peab seal mängima jääma. Kas Laatre perspektiivi probleemiga näevad? Mina seal küll ei õppinud sellist asja, noh, eks nad ikka teavad, kuidas teha, aga ta ei ole nii oluline, kui Lääne maalis. Mis on need põhimõttelised erinevused? Kui lääne maalisime valgus vari väga oluline, siis idamaalis on joon, põhiline joon ja joone kvaliteet tähendab valguste varju nad eriti ei emali. Kui me võrdleme nüüd Koread, kas Korea on rohkem sarnane Hiinaga, eks ole, Jaapaniga vähem ja kui kunstist rääkida? See kunst nagu hakkas Hiinast peale Hiina on nagu see sünnimaa ja arenes sealt siis Koreas ja sealt Jaapanisse. Jaapanil on tekkinud lihtsalt hiljem oma oma nägu. Sain oma stiil võib-olla sellepärast, et ta saar on või ma ei tea millest see, nagu seisneb minu nägemus Jaapani maalistan, selline närvilisem, rohkem ja elegantne ja nagu lakutud, rohkem selline rafineeritum, rafineeritum jah. Kas see Kaug-Ida kultuuri juured tulevad ikka hiinast naabrite juurde? Jah, ikka tulevad küll. Et Hiina oli esimene ja siis teised tagantjärele, nii nad räägivad, aga Koreas nad ikka otsivad seda enda oma nagu meie Korea kunsti, et mis siis ikka on, et milline ikka on meie oma. See, nad ikka arvavad, et selline olustikumaal, et selline lõbus talu pojalik maal on nende enda oma siin rohkem probussem. Kui Jaapanis on selline elegantne, siis koreas on nagu lihtsam, lihtsalt lihtne rahvas. Lihtne kunst. Ise, nad peavad ennast niisuguseks, tähendab nii, seal räägitakse jah. Kui suured on sidemed praegu Hiinaga? Hiinlasi on seal palju. Ma ei oska täpselt neid sidemeid öeldajana. Jah, neil on sidemeid. Ma mõtlen ka kultuurisüdameid, just. Minu meelest on päris tugevad tugevamad kui Põhja-Koreaga. Ma arvan küll jah. Aga millest see tuleb? No eks Hiina on selline suur eeskuju neile tegelikult jah, nad ei taha seda hästi väita, aga aga noh, tegelikult tuleb see kultuur kõik Hiinast sealt. Et nad ikka piiluvad sinnapoole, et mis seal jälle uut tehakse. Kas seda, et siin on niivõrd suur ja niivõrd rahvarikas, kas need kohutabkaa? Võib-olla ma ei oska öelda nii täpselt. Kirjeldage veel oma õpinguid. Õppisite, siis tähendab üks aasta keelt, kaks aastat siis eriala. Kuidas see õppimine seal arenes, mis seal toimus, mis seal muutus? Tähendab, see eriala õppimine, kuna ma olin ainuke välismaalane, siis noh, kõik oli loomulikult korea keeles ja professori ei räägi inglise keelt. Ja kui räägivad, siis nad ikka ei taha väga hästi. Ja tähendab alguses mulle selle arusaamisega raskusi. Kaasõpilased võivad ju mulle seletada, said tehnilisi probleeme ja kõiksugu suuri tõdesid, aga noh, ei saa ju aru, onju, eks ma aimasin muidugi, aga siis noh, paberi ja pliiatsiga joonistasime ka üksteisele, et kui aru ei saanud Läksime pildikeele peale üle ja kolmanda aasta lõpus siis ma ikka juba jah, see mingi aimamis meel või selline asi on välja arenenud, kuidagi. Ikka saan jutust aru millest jutt käib vähemalt kui täpselt sõna tähendusest aru. Selles mõttes nagu kasu oli lõpuaastatest palju rohkem, sest algusest just keele pärast. Missugused kunsti põhitõed või või niisugused olulised asjad selgeks said, sellel viimasel aastal? Viimane aasta ma kirjutasin, ma Eesti töötueelist nagu tunnis ei jäinud eriti ja siis ma õppisin rohkem oma mehed raamatust ja. Mis see oli see teema, millest ta kirjutas? See oligi tühjus, tussi maalis, nagu ma rääkisin ennem et et valge paberi pind on väga oluline. See minna köitis algusest peale ja siis ma hakkasin uurima seda põhjalikumalt miks ta siis on ja samuti ma kirjutasin ka religiooni mõjust sellele dusi maalile. Sest tegelikult need nelja lillemaalimine tuleb konfitsianismist, mis nägu eeldab. Sellist sihikindlust ja inimeselt isegi valitsuse liikmete valimisel tuli neil maalida neid lillekesi. Et siis varasematel aegadel varasemaks. Et see näitas siis tema need eeldusi ja sobivust. Sellist taset nagu spirituaalset taset. Kuidas Konfutsiuse õpetus veel on mõjutanud maalikunsti? Minu meelest on üks asi, mis on oluline, et et harjutamine on väga oluline. Et kui see õe maalid aga on üks suur harjutamine. Selline õpipoisi õpipoisiks olemine on väga pikk seal maal. Õpetaja on suur eeskuju ja tema jah, ja siis õpilane kummardab teda, kuni ta lõpuks mitmete kümnete aastate pärast saab valmis. Ja seal ning suur vaevanägemine seal Ja eesmärk tundub olevat päriselt nii lihtne. Näiliselt on väga lihtne ja mina mõtlesin ka, et kuus kuud ma küll ühte Lille'i õppijana tegelikult õppisin küll ega ta ei tule niimoodi lihtsalt kui noh, kolm joont on vaja teha paberile neljakandilise paberi peale ja et nad mõjuksid õiges kohas pärast õige paksusega ja õigete alguste ja lõppude ja see ei tule mitte. Aga mõnikord ei olnud tunne, et see anneks tühi vaimu närimine. Alguses küll tekkis see tunne, sest ma ei saanud aru, mida mul tahetakse, milline joon see õige on ja kuskohast ta peab olema ja noh, tegelikult seal ei ole mingeid reegleid, nende tunnetus. Et sa nagu peaksid tundma õppima seda bambust ja tema loomust, et sa siis oskaks teda väljendada nagu ise olema bambus. Sellel hetkel, kui sa smaalid, kui sa seal teisi asju mõtled, siis ei tule asjast midagi välja. Täielik kontsentratsioon peab olema sellele järeldusele, ma jõudsin küll. Pea laiali otsas, ei saa maalida. Nende arusaam kunstist, see on ikka Ida aru saama, eks ole, Lääne kunsti ajalugusonil kauge võõras. Ei, neid lõpetatakse kõike seal lääne maaliosakonnas on meil täiesti tugev maal minu meelest täiesti tugevad. Korralikud õlimaalid. Nojaa, aga see inimene, kes siis lõpetab ära selle õlimaali lääneliku õlimaali, mis temast siis saab? Vot see on ikka see kunstniku probleem, et siis ei ole ju tööd? No eks nad teevad näitusi seal muidugi väga aktiivselt palju rohkem kui siin Eestis. Mulle tundub, üliõpilased ka ikka aastas kolm-neli näitust, küll grupinäitused põhiliselt galeriisid on ka loomulikult palju rohkem kui eestlasena nagu rahvastki. Kas kunst on nende jaoks tähtsam kui meie jaoks, kuidas teile tundub? Ei oska öelda seda niimoodi ei usu, et ta nüüd tähtsam on. Ta on ikka nagu tehnikamaa, rohkem skoori ja noh. Paljud on mult küsinud, et miks sa koreasse läksid, et miks sa Jaapanis või Hiinas ei õpi? Tegelikult koriaateibeetseliks, eks suureks kunstimaksele. Eks minusugusele oli seal õppida küll, aga ikkagi. Aga mis te vastasite niisugusel puhul? Seda ma avastasingi, et kui ma esimest korda puutun kokku sellise kunstiga, on mul ikkagi midagi õppida siit. Nüüd kuidas teie eksamid läksid ja kas teil pandi mingeid hindeid ka seal? Jah, pandi ikka tähti, pandia, taas tähti pannakse seal maal ABC-d. Ja s. F on siis, kui oled läbi kukkunud ja. Pandi. Erialale ei pandud küll. Aga ütleme nii, et eksamite tegite juba siis ära rahulikult korea keeles. Jah tähendab, põhilised olid mul, mul oli nagu ühe semestri jooksul, ma võtsin taas pool praktilist pool teoreetilist osa, et näiteks kaks tundi maali ja kaks tundi teooriat et mõju, muidu oleks see keelemure liiga suureks läinud, siis praktiliselt saab ikka ennast väljendada. Keeleliselt, siis jääb sõnadest puudu. Aga kui see koduigatsuses liiga suureks läks, mis rohtude siis leidsite? Rohtu noh, eks me siis ühinesime teiste välismaalastega ja kuulasime muusikat Lääne pärast muusikat ja käisime tantsimas, võib olla. SD parimad sõbrannad olid, mis rahvusest? Sõbrannad on aja jooksul muidugi vahetunud, sest osad on koju sõitnud ja nii lõunaameeriklastega olema heades suhetes alati olnud. See on natuke imelik, kui võtta, et ma arvan, põhjamaalased. Jah, imelikult kõlab, aga nii ta on. Nad on niivõrd sooja südamega ja väga lahked ja sõbralikud, et ei saa mitte. Eestimaine külm süda sulab ära inglise keele kaudu. Inglis- või Inglise keel põhilist osa, et nad õppisid korea keelt, siis kellel oli nagu rohkem huvi korea keelevast, siis me rääkisime omavahel ka korea keelt. Missugused olid niisugust huvitavamad inimkarakterid või saatused seal kes praegu meelde tuleb? Noh, seal on niivõrd kirju seltskond tegelikult, et iga ma mõtlen, et välismaalasi aiast ja et ja ühe elu on üks suursugune reisuselli elu minu meelest seal maal tundub et need inimesed, kes sinna tulnud on, need mängu kodus andis palju, ei ole viibinud keegi, eriti kui juba korra korra käid niimoodi kuskil õppimas, siis staadionil järgs järgmist maad avastama minna ja põhiliselt inimesed, kes on korrasel Koreas käinud, neil on nagu see pisik on sees, et nad paari aasta pärast ikka tulevad tagasi. Kuigi mõned sõbrad mul läksid seal ära, ütlesime jumalale, ega me enam ei näe ju. Ja siis aasta pärast oli ta jälle tagasi, et noh, selline pisike seal ka sealmaal. Milles see põhjus, millesse võrusal seisneb? Vaat seda ma isegi pole nagu avastanud, seal oleme arutanud, aga no eks see, et sa keelt oskad ja ega mujal seda keelt ei saa ju kasutada ja mingi nostalgia ikka tegime, et noh, on ju pingutatud selle keele jaoks. Ja sõbrad ikka jäävad maha sinna ka. Te ütlesite, et see on väga tehnikamaa etajale pipra, kultuuritraditsiooniga. Seda ma küll ei ütleks, et seal pikka kultuuritraditsiooni ei ole, aga tehnik maantee kindlasti inimesed on väga asjalikud, väga-väga moes on selline kiire eluviis ja töökas edasijõudmine. Jah, see on moes. Tavaliselt kui küsitakse, et kuidas sa elad, siis öeldakse, et mul on kiire, et ma jooksen ühest kohast teise nagu moeasi. Et kui sa oled laisk, siis siis ei, ei tasuses teisele vähemalt öeldi täitsa laiskled. Ei ole nägu. Prestiižikas. Nonii te kaitsesite ära magistritöö soulis. Küsitakse teilt kindlasti, mis on teie eesmärgid, kas te saate seda rakendada oma oskusi ja teadmisi? Siin siis sellega ma hetkel teie längi, et püüan näitust korraldada, millega midagi konkreetset, mul ei ole veel öelda, kus näitus toimub, sest plaanid on kõik täisgaleriides ja ei tea, eks ma püüan veel, ma tahaks ikka rahvale näidata natukene seda, mis ma seal õppisin ja kui oleks huvilisi, oleks täiesti nõus õpetama ka. Sest noh, Ta on ikka niivõrd erinev ja ma ei usu, et noh, palju palju eestlasi sellest nii põhjalikult teab ka. Ja soov on mulle edasi tegeleda sellega kindlasti sellise idamaise maaliga kus rakendus võiks olla. Miks teda võib õpetada või siis niimoodi ise vabakunstnikuna siin teha, aga siis tekib see majanduslik probleem jälle, et tuleb ju raha teenida. Ja teha, see on jah, üks keeruline küsimus hetkel. Kas spetsiaalselt korea huvilisi Eestis, Tallinnas on? Korea huvilisi Korea, venelasi on küll korea huvilisi ma hetkel ei tea. Rühma või seltsi ei ole ja selts olevat kolm tükki, aga nad on kõik nagu Korea venelased tegelikult. Kelle vanemad on korealased, aga nad on elanud Venemaal. Enamus neist ei räägi korea keelt. Nagu aukonsul mulle teatas, et paar üks-kaks inimest olevat, kes oskavad korea keelt? Jah, siin te seda keelt ei pruukinud. Hetkel küll mitte. Jah, siiamaani kahe nädala jooksul. Nii ütelge lõpetuseks korea keeles, et kui ma näituse valmis teen, tulge vaatama. C Johnsiive assaažipsia. Aitäh Kati Kallas, meie jutuajamine on lõppenud. Küsimusi esitas Martin Viirand.