Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Uus koalitsioonilepe on sisulises osas valmis, aga vaidles ministrikohtade üle on kestnud juba neli tundi. Peaministrikandidaat Andrus Ansip usub, et täna jõutakse siiski kokkuleppel ja teisipäeval võiks seda valitsuse moodustamise aluste ka riigikogu ette minna. Vatikanis peti paavst Johannes Paulus teise matusetseremoonia Püha Peetri väljakul oli paavsti ära saatmas umbes 300000 inimest. Eesti maksumaksjate liit kuulutas maksumaksja sõbraks rahandusminister Taavi Veskimägi maksukoormuse bürokraatia vähendamise eest. Sotsiaalminister Marko Pomerants pälvis maksumaksja raha raiskamise eest Rehepapi tiitlit rahule, sest ekspeaministri Mart Laari raamat tutvustab 19. sajandi ärkamisaega uute persoonide kaudu ja uue nurga alt. Ilmateade lubab meile mitmel pool vihma. Öösel on sooja kaks kuni seitse, homme päeval kuus kuni 13 kraadi. Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit on valitsusliidu moodustamise asjus sisulistes küsimustes kokkuleppele jõudnud. Peaministrikandidaat Andrus Ansip. Praeguseks võib öelda, et koalitsioonileppe tekst, see, mis puudutab programmilise seisukohti, on nüüdseks paigas ja kõik kulutused jäävad reaalsete võimaluste piiresse. Mingeid täiendavaid laene järgmisel aastal võtta vaja ei ole, ei ole vaja võlakirju emiteerida, ei ole ka stabilisatsioonireservi kallale vaja minna. Praegu käivad veel vaidlused ministrikohtade üle. Esialgsetel andmetel saavad Reformierakond ja Keskerakond mõlemad viis ning Rahvaliit neli ministrikohta. Rääkimised on kestnud juba neli tundi, täna loodetakse siiski kokkuleppele jõuda. Kui täna kokkulepe saavutatakse, läheb koalitsioonilepe arutusele erakondade volikogudes. Peaministrikandidaadi sõnul võiks tulevase valitsuse moodustamise aluseid Riigikogus hääletusele panna teisipäeval. Vatikanis maeti täna paavst Johannes Paulus, teine Ülle Toode. Hoolimata mõni tund tagasi alanud tugevast vihmasajust on Püha Peetri väljakul ikka veel mõnisada palverändurit. Enamik neist on aga Vatikanist juba lahkunud. Paavst Johannes Paulus teine maeti Eesti aja järgi 15 20 Peetri kiriku olla Püha Peetruse hauakambrisse. Matusetalitusel Püha Peetri väljakul osalesid sajad tuhanded inimesed ja ligi 200 maailma-liidrit. Paavsti kirst sängitati mulda umbes 30 sammu kaugusel väidetavaid Püha Peetruse säilmeid ning vastavalt Johannes Paulus teises soovile paigutati ta hauale. Lihtne plaat, millele on märgitud vaid ta nimi ning sünni- ja surmapäev. Johannes Paulus teise matus läheb ajalukku kui sündmus, mis tuli 0,44 ruutkilomeetrilise pindalaga tillukesse linnriiki. Nii kogu maailma rikkad ja vägevad kui lihtrahva keeles. See oli eriti palju noori. Hommikul Rooma aja järgi kell 10 kanti Johannes Paulus teise kirst basiilika trepile. Tuulisel väljakul plaksutasid sajad tuhanded palvele rändurid. Kui matuseteenistust juhtinud kardinal Joseph Ratzinger ütles, võime kindlad olla, et meie armastatud paavst seisab täna isa maja aknal. Meedia saadab meile oma õnnistuse. Nüüd on ta paradiisis oma igavest elu alustanud. Samal ajal lehitses tugev tuul paavsti kirstule evangeeliumi. Just nii nagu Vatikani Püha matuse rituaalse täitjana. Palverändurite plakatitel seisid kirjad Santos uubito, ehkki ta kohe pühakuks. Vatikani vaatlejate kinnitusel on ajaloos väga harva ette tulnud, et usklikud mõne paavsti enne kirikut pühaks kuulutavad. Ligi kaks miljonit inimest jälgis Johannes Paulus teise matustega eemalt Rooma erinevates kohtades üles seatud 27-lt hiigelekraanilt. Ülekannet jumalateenistusest vaatas aga kogu maailmas miljoneid inimesi. Vatikani teatel avatakse Püha Peetruse hauakamber, kus nüüd on ka Johannes Paulus teise haud rahvale teisipäeval. Ülle Toode, Vatikan. Politsei ei leidnud viljasalve juhil vilja varguses süüd. Viru ringkonnaprokurör Touri teates seisab, et Eesti viljasalve juhatuse endise liikme Ago soodsi tegevuses ei tuvastatud kuriteo tunnuseid ega ametialast kuritarvitamist ka põhja. Ringkonnaprokuratuur leidis, et soodsi tegevuses puudub kuriteo koosseis ja seetõttu lõpetati tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Rakvere viljasalves hoitud riigi vilja vargus tuli avalikuks mullu, et siis, kui Rakvere viljasalve juht Vladimir Semjonov tunnistas, et tema süül on kaduma läinud suur osa riigi teraviljast Semjonovit Aktsiaseltsi Eesti viljasalve endisele juhatuse liikmele Ago Rootsile avalduse, milles teatas, et kaduma läinud peaaegu kolmandik ehk ligi 13000 tonni firma ladudes hoiul olnud toiduteraviljariigi julgeolekuvarust. Eesti maksumaksjate liit kuulutas välja maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Maksumaksja sõbrana tunnustas maksumaksjate liit aga üsna üksmeelselt rahandusminister Taavi Veskimägi põhjuseks Veskimägi meelekindlus maksukoormuse bürokraatia vähendamise ning juhtiva sektori palkade edasise kasvu pidurdamise eest. Maksumaksja vaenuliku tegevuse eest tõusis aga esile sotsiaalminister Marko Pomerants, räägib Ants Veetõusme maksumaksjate liidust. Kahjuks sotsiaalministeerium on ühelt poolt küll nagu sotsiaalse õigluse eest võitleja, kuid teiselt poolt nad teevad ka selliseid asju, kus on näha, et maksumaksja raha ei kasutata kõige otstarbekamalt. Kas või üks näide tööhõiveameti töötukassad võiksid ühendada, sest töö on sarnane. Samas seda ei tehta, töötukassa reservid kasvavad, aga maksumäära ei vähendata, haigekassast ei tasu kedagi. Kasvõi see viimane otsus, mis sunnib lõunaeestlasi sõitma Tallinnasse operatsioonile saadab. Kui veel need vanad inimesed peavad hakkama sõitma Tallinnasse pealinna ja siis teise maksumaksja rahaga makstakse kinni tema transpordikulud, siis ma küsin, et keda me siis stateerime raudteed, bussijaama või, või haiglaid, raha annan mõistlikumalt kasutada. Rahandusminister Taavi Veskimägi märkis maksumaksja sõbra tiitlit vastu võttes, et see on ka tunnustus senisele konservatiivsele rahanduse maksupoliitikale. Uue koalitsiooni plaanid teevad teda murelikuks. Konservatiivne eelarvepoliitika, liberaalne majanduspoliitika ja need põhimõtted satuvad nüüd kokkulepet valguses olulise löögi alla ja minu meelest, kui see kokkulepe sellisel kujul peaks sündima, siis kindlasti on see kokkulepe Eesti tuleviku arvelt. Ma ei saa teisiti seda seda öelda. Kui praegu kokkulepitu viib 2015.-ks aastaks Eesti pensionikassa 11 miljardi krooniga defitsiiti, siis paratamatult seab see löögi alla kõigi täna tööl käivate inimeste võimaluse saada ka tulevikus head pensioni. Ekspeaministrist ajaloolane Mart Laar esitles täna Tartus kirjandusmuuseumis oma uut raamatut 19. sajandi ärkamisajast. Lauri Varik esitlusel. Kui räägitakse rahvuslikust ärkamisajast, siis peamiselt teatakse meil sellest tuntumate eestvedajate nagu Jakobson, Hurt, Reiman või Jansen kaudu, kuid näiteks viimasest ei ole ilmunud ühtegi põhjalikumat raamatut, ütles Mart Laar. Tema sõnul on uus monograafia ärataja pühendatud eelkõige neile, kes nii tuntud ei ole, kuid kelle roll ei ole olnud mitte väiksem. Kuna ajaloos ikkagi on nii, et ühed säravad ja teised töötavad mis ei tähenda, et need säravad kuidagi vähem tähtsad, olulised oleksid aga ajalugu vaadata, nii et kõikidele nendele omaaegsetele tegijatele tähelepanu pöörata. See üritabki nüüd just analüüsida selle raamatu kaudu kogu ärkamisaega nii-öelda sügavamat, ehk nende isikute kaudu, kelle nimed ma arvan, et praegusel avalikkusele suurt midagi ütle. Raamat on jaotatud kolme ossa, esimene osa võrdleb Eesti rahvusliku ärkamisaega teiste Euroopa maade rahvuslike liikumistega ning tutvustab lähemalt ärkamisega algul tegutsenud estofiilid liikumist. Teine osa tutvustab rahvusliku liikumise geograafiat, kus ja miks oli see aktiivsem ning kolmas osa on ülevaade ja analüüs juba aktiivsematest persoonidest. Mart Laari sõnul sai ta töö käigus teada nii mõndagi uut. Mingisugust eelteadmiste või eelarvamuste ümberlükkamist oli mitmes küsimuses, näiteks kas või selles, et rahvuslik ärkamine oli tunduvalt aktiivsemalt linnades, toimus ka, kui ma oleks seda seda arvanud, enne, kui ma seda tööd kirjutama hakanud ja üldse see, mis toimus Eesti linna elanikkonna seas on, on üks minu meelest kindlasti vajaks põhjalikumat uurimust, kuna selle raamatu järgi on näha, et linnaeestlaste ärkamine toimub tegelikult intensiivsemalt kui maa, eestlaste või maaelanikkonna ärkamine. Mart Laari sõnul ei saa selle pea 500 leheküljelise monograafia järel siiski öelda, et rahvusluse teemale saaks nüüd joone alla tõmmata valgeid laike. Selle ajaperioodi uurimises on veel väga palju. Mida rohkem uurid, seda rohkem tühje laike tekib kasvõi juba ka see, et ma kindlasti ikkagi tahaksin jõuda nii kaugele, ma annaksin välja. Kui siia raamatul on lisatud nüüd selle üle 400 eestlase lühielulood, siis mu on tegelikult juba materjal suuresti koosikaga pikemateks elulugudeks, selleks et oleks inimestel teada, ikkagi olid ja oleks ka näha, et tegelikult just nendest võib-olla tundmatuks jäänud töötegijatest sõltus eesti rahvuse sünd, mis vitš, võid viia mõttele, et üldiselt sõltub see, kuidas meie maal ja rahval läheb igast ühest meist. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, kohati on udu. Puhub lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on kaks kuni seitse kraadi. Homme on samuti pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihmasaju, tõenäosus suureneb. Pärastlõunal puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Sooja lubatakse homseks kuus kuni 10, Ida-Eestis kohati 13 kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised.