Jaa, tere imekena, laupäeva hommikut siis ka rahvateenrite kolmiku poolt meil täna stuudios Peeter Kaldre Eesti televisioonist, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Sulev Valner saatejuhi rollis seekord, kuna põhistada. Ta juhib oma väga hea vaistuga, on tabanud väga õige hetke minna puhkama. Mis kahtlemata annaks meile võimaluse rääkida ühe saate teemana ilmast. Aga, aga noh, ei tea, kas kas nii ilusast ilmast peab väga palju rääkima, pigem peaks seda vist nautima. Kuigi siin Sulev ütles enne saadet, et varsti peaks virisema hakkama, et liiga soe. Aga see on eestlaste pühi olemas, et me ootame, ootame seda ilusat suvehetke ja siis, kui ta on olnud ilusad ilmad keskel, kolm-neli päeva, siis hakkame kurtma muretsema, ootama, kuna jahedamaks läheks. Kas Väike-sadu ikka tuleks, aga jah. Et senikaua võiks ikkagi, ütleme, et ootame seda, seda siis, kes teeb otsa lahti, hakkaks, hakkaks rääkima, et liiga soe ja kas me sellist suve tahtsimegi? Aga kui uskuda sünoptik, kuid, ja ka selliseid harrastus ilmaennustajad, siis peaks seda ilma jätkuma vähemalt selle kuu lõpuni, kui mitte rohkemgi. Nii et kui me paneme sinna juurde väga niiske ja, ja märja kevade, siis minu kui tõelise seeneperverdi jaoks on varsti väga head seeneajad, ma loodan. No igal juhul tundub, et see ilm võiks nüüd küll olla selliseks lohutuseks eesti rahvale raskem asuperioodi niiviisi üleelamise lõpetamiseks ja, ja ehk siis läheme sügisele vastu kuidagi üldse igas mõttes rõõmsamaks. Ma meelega ka, kui, kui võib-olla viimasel ajal on tavaks olnud. Et teine teema, millest kindlasti suudaksime terve saate täis rääkida, oleks sport. Et lisaks jalgpallile, mis, mis eilsel päeval ju pakkus väga palju huvitavaid elamusi, on meil ju seal nädalal küll veel Kaia Kanepi ja, ja siis Kristiina šmiguni loobumisotsus, mis, mis, mis on kindlasti ka ütleme palju suurema kõlapinnaga teema kui ainult kitsalt sport, et ma arvan, et Kristiina on olnud ikka selline rahvuslik uhkus, mille mille, mis on aidanud ka samuti eestlastel, võib-olla paljudel talvedel nii-öelda pimedat aega nagu nagu kuidagi paremini üle elada, kui, kui ilma selleta oleks olnud ja mis paneb isegi muretsema, et, et kuidas selle järgmise taliolümpiamängudega, et kas, kas Sotšis meil üldse midagi ilusat on oodata? Mina tahaksin siinkohal tänada Eesti televisioon televisiooni kiire reageerimise eest hoopis nimelt jalgpalli, me oleme siin kõik ka kõvasti näinud, aga kui Kaia kanepil hakatestimine Wimbledonis siis tekkisid õigustatud küsimus, aga kus on Kaia Kanepi mängud? Me näeme väga hästi mängimas mingit Põhja-Korea meeskonda või, või Uruguay Paraguay Tšiilit, aga enda tüdrukut. Ja selles mõttes oli täiesti vahva, et ETV2 ekraanile ilmus see kõige otsustavam mäng meie jaoks siis heal õhtupoolikul mis panigi eestlaste südamed põksuma ja isegi mina, kes ma olen väga tennisekõhuga inimene, vaatasin paari koha pealt, mõtlesin, no nüüd on, see võib kindlasti käes, sellepärast et ta oli ikkagi võimsalt ees. Aga sport on selline, et head meelt. Me tuleme ikkagi sellepärast, et suurepärane saavutas, kuigi tänases finaalis oleks hea meelega tahtnud näha võitjana testi tüdrukut. Jah, mina ühinen selle arvamusega, mina ka nagu suur tennisesõber ei ole, aga kui kui ma sain kuulda, et ETV2 kannab Kaia Kanepi mängu üle siis ma naelutatud teleka ette ja, ja, ja tõesti väga kahju, et oleks ta kaotanud suurelt, siis oleks nagu mingi küsimus olnud, aga nii napilt kaotada ja nii suurest eduseisust tegi nagu meeletegid Ühest küljest kurvaks, aga teisalt Wimbledoni veerandfinaalkoht Kaia kanepile, kellel on ju selja taga ka ebaõnnestunud need eelmised kuud, kus ta kaotas, ma ei tea, mitu mängu järjest 40 küll vist. Et selles mõttes on täitsa täitsa tubli. Maailma edetabelis kukkust ikka vahepeal nagu kivi, nüüd jälle. Nüüd jälle tõuseb ja ja minu meelest on nii pentsiku, kes ei ole tema mõõn on nüüd üle üle saama hakanud, eks kõik need head treenerid, kes seal vahepeal on olnud, neid tal ei ole. On sisuliselt, eks amatöör, kes talle nõu annab ja. Mulle tuleb midagi, et see on ilmselt seal kuskil kuskil ajudes kinni see mäng ja ja ka siis õnne läheb vaja. Aga mis puutub Kristiina Šmigun, siis tõepoolest, ta on selline. Ta on eestlaste jaoks märk, keda on sümbol, noh, ütleme, et on samasugune sümbol nagu Andrus Veerpalu, ütleme spordist või lähen veel laiemale Kalevi kommivabrikut. Ma ei tea, Estonian Air, eks ole, sellised sellised asjad, et noh, igaüks ju pidas Kristiina šmiguni nagu, nagu enda omaks või oma pere liikmeks. Ja Kristiina Šmigun oli ka seda tüüpi inimene. Ta oskab väga vahetult ja väga avameelselt, et sageli liigagi avameelselt ütleme seal teleekraanil öelda oma mõtteid välja. Aga sellega ta eestlaste südamed ju võitiski täpselt samamoodi nagu Andrus Veerpalu oma sellise hästi tagasihoidliku, sellise sõbraliku naeratusega ja noh, need on sellised sellised asjad, mis eestlastele vägagi korda lähevad. Minul läksid hinge tema pisar seal telekaamera ees, et see on täiesti arusaadav inimene. Ta on teinud kogu aja ühte tööd ja netojärsku otsustab. Loobun sellest. Ühest küljest tahaks edasi teha, teisest küljest ma lähen otsese vastu võtnud, see on nii raske hetk ühe inimese heaks. Sa muudad oma elu täielikult. Kogu Eestis õpilaste arv. Jah, ja ma arvan, et väga paljud ka spordikauged inimesed saavad väga hästi aru jälle sellest valiku momendist, et et sport või pere või, ja see tema nagu ma arvan, et väga paljudele, ütleme täiesti spordikaugetele inimestele läks väga hinge see tema ütlus, et kõige tähtsam on laps, kõige tähtsam on pere. Noh, see nüüd see on jällegi kahe kahe otsaga ässa, kahtled selle siiruses. Ei, ma ei kahtle selle siiruses, Ma lihtsalt tuletan meelde, et ka paljud tema konkurendid on tegelikult lapse saanud ja pärast seda veel edukamalt isegi võistelnud. Et see kõik on täpselt kinni inimeses, eks tere mudelites ja nii edasi, et missugust elusa tahad. Aga see on täiesti isiklik asi, see on eraeluline asi ja see on selle perekonna asi. Aga ükskord Kristiina juba tegi seda, et loobun spordist ja tuli tagasi ja väga edukalt võitis hõbemedali, eks ole. Ja ei ole ju välistatud, midagi ei ole kivisse raiutud, et siin paari aasta pärast, kui tütrekene on suuremaks kasvanud, siis Kristiinal hakkab jälle veri vemmeldama. Tule põlvega. Ai, see oleks väga-väga raske, mina olen näiteks autospordifänne, ma sellel aastal vaatame, mida teeb Michael Schumacher vormel ühe selle. Tal on paraku ei tuleks. Ei tea. Ka mulle tundub lihtsalt, et Schumacher on sellisel alal, kus aga füüsiliselt hästi pingutav aga ta on ikkagi põhiline, osa on autos kinni, aga aga suusatamine ja see on ju ikkagi inimese mitte ainult psüühikas kinni, vaid väga palju füüsilises vormis ja kui sa oled vahepeal kodus olnud ka mitu aastat ära, siis see on väga, väga raske on sellist kahte kombaki teha. Muidugi igasugu imesid on olemas olla, et me oleme näinud siin 50 aastaseid inimesi boksimasekse, on tulnud tagasi ja teinud tööd. Et täna paljud profisportlased paljudel aladel võistlevadki väga vanana veel. Aga me ei saa seda eeldada murdmaasuusatajat minu meelest, et seal on natukene teistsugune ala. Küll aga näiteks Jüriaansonilt Ma arvan, et me vist pigem loodame seda imetajat äkki ikkagi keegi, keegi astub sellele kohale järglastest ja saab, saab sama sama oluliseks, aga mine tea, äkki sa isegi juhtub, et ma mäletan, kui Erki Nool lõpetas 10 võistlemise, siis tundus ka, et tekib hirmus tühik. Aga tegelikult ei ole, ei ole päris niiviisi läinud, et on päris hulk häid tegijaid, mitte küll sama kõhutegijaid, aga, aga päris tugevaid tegijaid tulnud järgi. Aga tõesti, ma arvan, et meil nüüd spordist rääkimiseks on rahvusringhäälingus hulk teisi saateid, kes kes sellest hästi palju räägivad, et võib-olla rahva teenritelt oodatakse pisut teistsugust põhide oma valikut ja aga küll me jõudsime selleni, et need spordialad, millest me räägime valdavalt jõuavad meieni teletelevisiooni teel. Ja ja hea kui jõuavad, et ma saan aru, et on esimesel juulil vähemasti mingi osa perede jaoks olnud olnud probleem, et et digipööre tuli kui ootamatult, mis, mis ei oleks küll tohtinud kellelegi ootamatult tulla, aga, aga ometigi sajad inimesed olid helistanud nii-öelda hädaabi telefonile, et et mul ei ole telepilti. P. Ja ja uuringu järgi paarkümmend 1000 peret võis olla selline, kellel kellel siiski seda digivalmidust esimeseks juuliks ei olnud. Et kuidas te hindate, kas see oli nüüd hirmus ebaõnnestumine või pigem nagu paratamatuse, et niikuinii selline hulk inimesi on? Mina põhimõtteliselt sellest halast, mis nüüd on paar päeva olnud, ei ole nagu aru saanud, et noh, hea küll, helistasid 500 inimest ja kurtsid ja 20000 rubla tõesti, nendel läks kõik kõrvust mööda, et selline asi juhtub. Aga kui me tagantjärgi mõtleme, et teavituskampaania oli ikka täiesti massiivne, digilevile minnakse üle esimesest juulist, ma ei tea, kas aasta otsa vist vähemalt kestisse igas telekanalis. Nii ETV-s kui ka kommertskanalites oli söögi alla ja söögi peale, mõnikord hakkas ära tüütama juba. Et inimesed, kes ikka natukene telekat vaatasid, siis pidigi aru saama, mis juhtub esimesel juulil ja kui ei saanud aru, siis no andke andeks. Enda probleem. Mind isegi natukene hämmastas see, et nad kui vabalt ütles seda asja ka rahvusringhääling, et tavaliselt me ju näeme näiteks sellist reklaami. Rahvusringhäälingus on spordivõistluste puhul siis suurürituste puhul, aga digilevi puhul oli väga ilusasti ka igal pool väljas reklaami, kui vaja on, siis pöörduge, palun sinna firmasse, Elion, pöörduge Starmanile, kõik tehti inimestele selleks, et see info oleks kättesaadav. Aga lihtsalt ja kodanik on olemas, kes? Kes ei, ükskõik kui palju sa neile räägid? Ta ei pane seda tähele. Nad on jah, nad on kuulnud, mingi värk ehk on, aga kuna see tuleb, seda nad ei taba ära ja ühel hetkel nad ei ole ka nagu mõistnud, praegu on juulikuu, eks nad võib-olla elal juunis või mais. Nad ei ole seda ära tabanud, see kahjuks on niimoodi. Ja mõningate asjade puhul ma vaatan ka ise, et ma olen millegiga küll arvestanud, aga järsku ta on nagu kohal, järsku ongi see aeg-ajalt, see on paraku inimloomuses täiesti kinni. Aga võib-olla see ikkagi mingit mingi osa inimeste jaoks oli ka lihtsalt seotud sellega, et ikkagi raatsitud teha seda kulutust, noh me võime öelda, et see umbes 1000 krooni, et see ei ole ju, ei peaks ju olema üle saama. Ta kulutus enamikule inimestele, aga aga ütleme nii, et kui see otsus ju sündis oma paar aastat tagasi võeti seadusena riigikogus vastu, siis, siis ei olnud Eestis selline masu nagu, nagu on olnud nüüd praegu ja võib-olla siiski mingi osani inimesi on tundnud nagu, et riikmed paneb nad ikkagi sunni alla tegema sellist kulutust, mida ei tahaks teha. 1000 krooni võtad näiteks, minul on juba pool aastat on maal, kus mõlemal on Starmanile renditud Gigi box, maksan kuus, 59 krooni selle eest. Ja aga on ka teisi variante, kus sa pead tunduvalt rohkem kulutama 1000 krooni. Eks sa pead ostma uue antenni, uue antenni juhtme. Sa pead mõnikord ostma kuue telekas, sellepärast et meil leidub ka selliseid inimesi, kellel on veel nõukogude aegsed telekad, millel ei ole isegi vajalik auk, kuhu sa saaksid sisse panna need digiboksi juhtmed, mõnel inimesel, see maksab ka tunduvalt rohkem. Teistpidi jälle me võime vaadata. Vanasti elasid Eesti elektroonikakauplused. Eile andis see jällegi noh, ütleme raskel ajal Mingi klientuuri, kes tuli sinna poodi ja midagi soetas täiesti tõsiselt, muuseas. Kui me huvitav huvitav vaatenurk asjale et ma jälgisin Eelmisel aastal statistikat, kui palju on kukkunud kaubandus jaekaubandus erinevates Euroopa Liidu riikides ja siis Baltimaad olid just sellistes elektroonikakaupades olid ikka täiesti metsikud kukkujad, käibed olid meeletult langenud. Et noh, teistpidi, nende jaoks oli see ju täielik õnn, et kui selline suur kampaania lõigus sellisel ajal Nojaa, aga seda võib ka teistpidi vaadata, et kui Baltimaades oli elektroonikakaupade müük kõvasti langenud, siis see võib viidata ka sellele, et nendel buumiaastatel no ei ole vist peret, kes ei oleks ostnud endale uued nii telekad, raadiod, makid, mida iganes, mis olid väga odavad. Ja olid ja praegu me võime oodata just, et nad hakkavad kallinema, sellepärast et kus need tehakse, neid tehakse rõõmsalt meil Hiinamaal suures osas siis, kui siin Hiina jüaani kurss hakkab jälle kasvama, siis ma arvan, et kao kaubad hakkavad meie jaoks tasapisi kallinema. See tootmine ikka läinud meeletult hiina poole. Kaugele ei aja, aga noh, see digilevi jah, et ta on selline huvitav, huvitav dilemmad tegelikult muidugi need täna üldse tagantjärgi rääkida, et kas siis pidi üle minema või ei pidanud, on ikka noh, lootusetult hilja. Ütleme, et umbes kaks aastat liiga hilja. Võtsime kohustuse, see on üks nendest kohustustest, mida Eesti võttis, kui ta astus, Euroopa liit? Ei vot siin vist peab siiski täpne olemas minu teada Euroopa Liit nõuab seda digilevile üleminekut aastal 2012 12 just mitte 2010 ja me tegime selle lihtsalt natuke varem ära, just. Aga me oleme jälle saanud ühe linnukese siis kirja ütleme, et oleks võinud ju näiteks aastakese venitada või kaks aastat. Iseküsimus, et ma arvan, et need umbes 10000 inimest kes ei oleks järgmise aasta esimeseks juuliks või ülejärgmisse aastasse juuliks valmis olnud, oleks ikka leidunud. Et see vist ei oleks väga palju, natuke oleks see arv vähenenud aja jooksul, aga ilmselt mitte ütleme, et see nähtus kui selline ei oleks ilmselt ära jäänud, et, et keegi on, keegi ei ole valmis. Noh, Eesti on paljudes asjades olnud esirinnas ja mõned Lääne-Euroopa riigid näiteks kõik need e-teenused, mis, mis Eestis on võimalik arvuti teel rajada, Nad on, ütleme Prantsusmaal on ainult helesinine unistus veel. Et mingi selline asi, rääkimata digilevist, räägiks näiteks digiretsept, eks ole, mis mis on, mis on võimalik sul muretseda? Mina, muuseas esimest korda major. Vot see digiretsept on küll huvitav. Helistan perearstile. Mul oli ühte retsepti vaja ja nagu suvisel ajal ikka, et noh, et kui perearst on kas puhkusel või ajad ei klapi või kuidagi ja, ja siis küsis sealt Õde sealt lauast, aga seda digiretsept ei taha ole. Olen aktuaalses kaameras töötanud, ma olen seal teinud, lasknud teha lugusid digiretseptid, minu teadvusesse ei ole see jõudnud. Mul endal on ka see võimalik muretseda. Ohoo. Palun väljastada käia siis lihtsalt apteeki, ongi digi? Saan ma leidsin ühe ees juhul kui see toimib, eks ole, et ma ei ole veel kontrollinud, vaat selle digileviga on ilmselt sama asi, aga mina pean ka tunnistama maainimesena, kes umbes aasta tagasi läks digile üle, sest mul lihtsalt tehniliselt seda teist pilti nagu eriti ei näidanud. Ja ma pean tunnistama, et ma olin selle ülemineku üle väga õnnelik ja selle tõttu, et noh, see pilt noh, ütleme iial varem ei ole seal Haanjas nii head telepilti olnud nagu nüüd Digiga. Aga samas ma saan aru, et et noh, et see on väga hea juhul, kui see tõesti toimib ja ma saan väga aru jälle inimestest, kellel see ühel või teisel tehnilisel või mingil muul põhjusel ei toimi, et see on väga suur probleeme. Riik lihtsalt ütleb, et nüüd peate, eks ole, nüüd me lihtsalt lihtsalt tehnilise kvaliteedi ütleme, mingisuguse tehnilise progressi huvides me sunnime teid tegema midagi. Noh, see oleks umbes sama tegelikult analoog, ma ise siin olin Portugalis ja sõitsin hästi palju tasulistel kiirt reedel näiteks Lissaboni porto vahel. Et kui ma mõtlen, et kui näiteks riik ütleme, ehitab Tallinna-Tartu maanteel mingi lõigu välja ütleme näiteks Mäost Tartusse ja teeb selle tasuliseks siis on alati alternatiivvariant sõita Piibe tee kaudu akna ja hetkel ei ole tratiivarientivert analoog televisiooni, sest see on meil pandud jah, vot ongi, et kui Piibe maantee siis kinni ka panna, eks ole öelda, et lihtsalt sõidad tasuliselt, eks ole, aga väga hea tee, noh et mingil määral noh, mingi selline sundnad toimus, aga, aga ilmselt selle üle tõesti arutlemine, et kas see nüüd ikka mõistlik oli, on väga-väga hiljaks jäänud, ehkki ehkki muidugi teate järgi tarkuse vastu noh, ega seda ei saa ära keelata, et inimesed arutavad nii nagu ütleme siis teine suur selle nädala esimese juuli teema, et hakati hindu näitama kauplustes, eurodes, mis siis paljudele inimestele võib-olla esimest korda tõi nagu tegelikult teadvusesse, et see üleminek eurole ikka tegelikult tulebki. Võib-olla Ma arvan, et veel juuni lõpus võib olla osa inimesi tegelikult sellesse ei uskunud või ei adunud sellisel viisil nagu nüüd, kus sellest kus see eurodes hind on tõesti. Ütleme nagu silme ette kerkinud, tuleksin digijuurde tagasi, et minu meelest on küsimus, et mis on järgmine samm et digilevi on meil nüüd olemas, aga kes teevad järgmise hüpped? Vaevalt et midagi enam teeb, et tõenäoliselt on see pall nüüd just telekanalite käes. Et väga palju nendest nendest uhketest Telekatest, mis meie kodude sõnul on sellise D valmidusega või HD pildi jaoks mõeldud, aga ükski Eesti telekanal ei paku seda praegu. Ja siis samamoodi on ka telepildi formaat, et seda eestlased käiduda sellist laia laiale telekale, mõeldud, et ilmselt on seest järgmine asi, mida me siis hakkame ootama. Aga seal on jällegi küsimus, et sul on masu aeg. Raami tulud on kokku kuivanud, riigitelevisioon saab raha riigieelarvest, kus on ka raha, napib. Et see järgmine hype vist ei tule just väga-väga kiiresti. No kes seda võib teha, on võib-olla mõni selline taevakanal, kes näitab mingeid, võib-olla mängufilme, võib-olla dokumentaalfilme, mingi Viasati taoline asi võib sellise asjaga välja. No pigem jah, et küsimus on ju, et tegelikult jälle võiks vastu küsida, et kui palju sina näiteks tarbijana olete valmis rohkem maksma selle eest, et su pilt oleks isegi su silmale võib-olla natukese seletatult ainult parem kui seni, aga näiteks, et selle tootmine on kaks korda kallim. Et kas sa oled ikka valmis selle kinni maksma selle kvaliteedi. Et keegi võiks maksta, eks ole, aga kas ise ja mis kujul, eks ole see see mugavuse küsimus, et osad inimesed käivad kinos, mina armastan näiteks kinos käia ja minu meelest on see elamus tunduvalt võimsam osa inimesi jällegi arvab, et nende kodukino on tunduvalt paremini, neil on mugavam seal kodus vaadata seda. Ja see on täpselt samasugune küsimus, on küll jah, pigem, mida on ju ennustatud, et see digipööre peaks nüüd seoses sellega et digilevi annab tehnilise ja ka ilmselt finantsilise võimaluse erastamiskulude vähenemise mõttes luua uusi telekanaleid oluliselt väiksema kuluga kui vähemalt levi levikulude mõttes kui analoog televisioon, kus noh, sisuliselt võib öelda, kanalite arv oligi, oligi piiratud. Noh, ütleme sellega, mis meil Eestis oli pluss üks, mida tegelikult nagu välja ei antud. Ja, ja siis ütleme nüüd digi digisee oleks nagu teoreetiliselt see võimalus nagu suurem, aga aga samas paistab, et, et see vähemasti seni ei ole realiseerunud, et, et et kanal kahele ja TV3-le ju riigikogu tegelikult ju kinkis teatud raha, mis nad seni maksid, maksid nagu siis noh, ütleme siis kaudselt öeldes rahvusringhäälingu reklaamivaba oleku eest. Mitte küll otseselt rahvusringhäälingule, vaid riigieelarvesse, et see raha neile kingiti nagu seoses selle digile ülemine kui ka kusjuures kaudselt jutuga, et selle, et et loodetavasti hakkavad sündima uued telekanalid, uus kvaliteet. No Kanal2 käivitas. Nõnda lisa kanale kanal üksteistkümnes, minu meelest näitab kanal kahes olnud saadetes, sisuliselt kordasime selliseid väga igavaid asju. On olemas veel TV6, mis on TV3 sõsarkanal, aga mis on tasuline vähemalt, et seda igaüks ei näe, nimel tasub televiisor, kus on ka ikka täiesti vanu saateid, sa vaatad seal näiteks stop keeri, väga vahva saade, aga nad nagu aastaid vana täiesti maha käinud esiaga, ütleme siis praegu saama selle digiboksi käima, paned siis tegelikult lisaboonus on olemas, sest analoogtelevisioonist ETV kahte ja sedasama kanalitest, et kaks lisakanalit vähemalt tekkis midagi. No Tallinn on televisioon ka, ärme unustame Aga see ainult jah, kuskil siin lähedal, mina seal Haanjamaal küll seda ei näe, sellest on sul kindlasti kahju, sellest on kahju jah, tõelisest informatsiooni. Aga ma kuidagi saan sellega hakkama, et ilma selleta elamisega. Aga nüüd tahtsin jah sellega seoses teise siis üleminekuga siis euro hindadele ja, ja üldse, mis seostub edasi üleminekuga eurole, et sellega on üks huvitav uuring tulnud sel nädalal välja, mis väidab, et et vähemasti vastates küsimusele, mis oli seatud nii, et kas te tahate vahetada krooni euro vastu, oli, oli valdav enamus vastajaid vastanud, et ei taha. Et mis isenesest noh, on nagu nagu mõnevõrra võib-olla siiski üllatav, võib-olla võib-olla ka mitte, aga aga ütleme nii, et arvestades nagu selle noh, kuidas öelda, et arvestades selle, et otsus on langenud juba ammu ja, ja, ja justkui kõik tunduvad olevat sellega leppinud, siis nüüd justkui tundub, et siiski ei ole ka ehkki noh, selle leppimatusega ei ole ka nagu midagi eriti peale hakata vistena. Vaata, siin on üks konks nagu selle asja juures, et siin on jälle tegemist, nagu sa digilevi puhul siin mainisid sundusega. Ehk siis inimesed on pandud sundseisu, eurole üleminek on otsustatud, noh ju kõrgemal pool eksis valitsuse ja riigikogu tasandil mingit referendumit selleks ju korraldatud ei ole, Euroopa Liitu astumiseks korraldati referendum, aga eurole üleminek, mis tuli, öeldakse paketina kaasa nüüd, eks ole, selles selles osas ei, ei korraldatud ja väga paljud inimesed mõtlevad, ah seal seal mingisugune tompia värk, mida nad seal ilmselt ajavad ja kui me vaatame, et ka valitsuse populaarsus ei ole ju mingi 30 millegagi protsenti, eks ole, siis on kui küsitakse inimeste käest, et kas te tahate eurole üle minna või mitte, siis igal inimesel taob seal kõrva taga selline mõte, et see on poliitikute värk, et noh, et see nagu ei ole nagu minu asi ja küll nad tahavad jälle tünga teha ja nõnda edasi. Minu meelest on asi natukene teistsugune või, või seal on tegelikult, kas lisa juures, see on see, et eurot reklaamiti meil ikkagi mitu aastat järjest jumaliku tootele kui, kui euro tuleb, siis saab Eesti majandus päästetud ja elu läheb jälle käima. Nüüd viimase aasta jooksul, mis on juhtunud, on see, et Eestis on üha rohkem ja rohkem levima hakanud jutt, et ega see euro meie majandust kohe niimoodi meeletult ei päästa, sellepärast et kahjuks me jääme täpselt sama targaks nagu enne raha sellest meile rahandust juurde ei teki, lihtsalt arvestatakse ühe kursiga ümber, mis muuseas hulga raskem kui ilmse rahareformi ära siis oli lihtsalt üks 10-le või on seal veel 11 15,6 neli, kuus kuuelex ümber arutamas. Keerulisem nüüd teine asi on see, et mida viimased pool aastat on meile teatanud, onju, et eurotsoon on ise hädas. Et seal on Kreekas on hädad, on Hispaania, seda samast Portugalist, kus nad olid. Itaalias on isegi hädasakslased, on tegelikult suhteliselt pahasid, neile meeldis oma toitchmark kindel valuuta, tunduvalt rohkem tekivad küsimused. Kas see eurotsoon üleüldse jääb püsima, mis siin on tema tulevik, kuidas tema kurss liikuma hakkab. Ja see on tekitanud inimeste seas sellise tunde, et kas ongi tegelikult nii hea asi, kuhu me läheme? Me oleme aru saanud, et ja usaldusväärsust ta ilmselt lisab Eestile, et neid on võetud selliste rikkamate klubisse. Aga see kuramuse rikas mees on tegelikult haige või noh, see, see klubi ei ole täiesti terve, kuumaleme. Ma siiski arvan, et enamik need negatiivselt vastuaiad nagu sellistes kõrgetes kategooriates, nagu sa kirjeldasid, ei kipu mõtlema. Eks see põhiline asi ikka, miks see suhtumine on eitav või negatiivne, on ikka see, et kardetakse. Kui minnakse eurole üle, et siis saab tavaline krooni kasutaja pügada, ehk siis hinnad tõusevad. Devalveerimise jutt, see ei ole ju kuskile veel vaibunud, eriti Ida-Virumaal levib ta endiselt, et ühes ühes eurole üleminekuga siis ka tehakse nõks terase krooni devalveerimine see hinna hinna asi on ikka ilmselt kõige olulisem. Devalveerimise jutt seal need maha rahustatud väga-väga pea, sellepärast et 13. juulil tuleb viimane otsas ja seal pannakse paika siis ka ülemineku kurss. Ja minister Ligi on öelnud, et tema kaitseb igal juhul seda kurssi, mis praegu on. Ja kuna kuna see peab olema üksmeelne otsus, siis nahk on kaks varianti, kas selle üle selle kursiga või tegelikult ei lähegi. Aga siin on poliitiline tahe väljendatud. Ja aga ma arvan, et ka pärast seda kuupäeva jätkub küllaga tuhandeid 1000 inimese küllam midagi seal vahepeal ikka veel ära soperdavad. Et kindlasti need jutud jätkuvad, aga, aga, Ma arvan, et enamus inimesi saab aru, et nüüd on, peaks olema sellel jutul nagu kriips pealise. No ilmselt küll jah, aga, ja teine ma arvan, et see jutt, et euro ise on nii nõrk ja kukub kohe kokku ja et, et see on nüüd ka selline teoreetiliselt võimalik, aga praktiliselt, ütleme ikkagi noh, ütleme, et selle. No enne Euroopa Liitu minekut ütleme, euroskeptikud rääkisid ka, et Euroopa liit, kuhu Eesti läheb, on üks kohe kokku, vaju süsteem midagi sellist, eks ole, ja ja nato meil, kuhu Eesti läks, et pidi olema midagi, mis tegelikult ei kaitse mitte kedagi ja millest ei ole mingit kasu ja et no ilmselt ei ole päris nii, siiski et võrreldes ütleme sellega, kui haprad on paljud asjad siin, Eesti enda elus, on need suured rahvusvahelised süsteemid siiski päris püsivad, ehkki neil on omad probleemid. Ja nagu ma olen Peetriga selles suhtes igati nõus, et inimesed hakkavad kartma hinnatõusu ja see hinnatõus tulebki, tuleb selles mõttes, et näiteks marketingi vajadusel. Kui võtame näiteks ajalehe kaja lehe hind on üks, 17, siis ta pigem tõstab selle hinna üks 20-le või üks 19-le vaevalt, et tähendab siin üks seitsmeteistkümne peale, mis lihtsalt markin tingimata ei ole hea. Kui mingi asja hind on 83 senti, siis lihtsam on teha ta 89 või 90 peale või vastupidi, parandada seal kaheksaga sendi peal. Et me hakkame sellist asja küll nägema, aga samas ütleme praegu on see kõige väiksem vahemik, mis liiguga viis senti, aga siis edasi ju eurosent on, on 15, üle 15. 16 korda kallim. Aga mingi hetke see mõjutab, aga see luksub minu meelest üsna kiiresti paika. Teistes riikides on see niimoodi ei juhtunud, aga me ju mingit jalgratast ei leiuta. Ja samas jällegi, et need osad on sellised, mis sageli näilised. Jah, me vaatame kohvitassi, hind restorani, see ei vaatame seal mingite kokakoolapudelit, palju see maksab. Aga näiteks bensiinihinnad, eks euroliidu riikidesse on ikka väga pikka pikalt numbreid, mis seal bla fooni peal põlevad, näete, see siis me hakkame neid komakohtasid seal vaatama, Alavee hinnad tulevad hoopis teistmoodi meile. Et inimesed ei, ei pruugi jällegi nagu aduda seda, et kus see hinnatõus tegelikult olla. Et suure osa ikkagi inimesed kulutavad oma palgast ju elamiskulude peale, kus ei ole näha sellist sellist tõusu vähemalt ei tohiks olla, sellepärast et seal ei ole nagu sellise immardamisega mingite. No ma arvan, et see ümardame ülespoole on noh, see, see, see, see mõte ja kindlasti on paljudel, aga, aga see mõte realiseerub firmadel ainult juhul, kui või ütleme siis ostja laseb seda toimuda. Ja, ja ütleme, ostja jälle laseb seda toimuda ilmselt, et noh, kahel juhul, et kui firma on tõesti nii monopoolne, et midagi pole teha või, või teisel juhul, kui, kui tõesti peaks juhtuma see, mida me kõik loodame, et äkki ikkagi hakkab natukese see majandusseis paranema. Et ütleme nii, et poole aasta pärast kõigi optimistlike lootuste järgi võiks ju Eestis majandusseis juba natukese paraneda võrreldes tänasega. Noh, vähemasti need prognoosid ütlevad, et selle aasta teises pooles ta võiks natuke paraneda. See võib olla ka üks põhjus, miks näiteks mõned firmad julgevad järgmise aasta alguses natuke hinda tõsta, sest lihtsalt inimesed kuna inimesed on valmis rohkem kulutama, seda küll, aga ma ära, et riiklike selline poliitiline surve on ikkagi selline, et ärge nüüd järgmise aasta alguses hingede usk ja sellepärast hoidke sellega natuke jah, seda, seda tegelikult seostatakse. See euroga? Ta läheks täpselt sinna, me lähme nüüd üle eurole, nüüd tõuseb ka hinded. Pigem olge head inimesed, tehke mingigi vahe sisse. Ei no pigem see sõltub ka, ma arvan, et kui tarbijatele ikkagi hästi tugevalt ja ma arvan, et seda lähematel kuudel noh, hakkavad nii tarbijakaitsjad kui kui ka ajakirjanikud ilmselt nädalast nädalasse meelde tuletama, et jälgige tähelepanelikult seda ümardamist, ehet. Tarbijakaitseamet ongi hoiatanud, et kui hakatakse sullerid mängima, siis Laksatakse kohe 30000 trahvi ja kutsutakse üles inimesi teatama, et kui kauplustes näiteks on püütud asjadega petta. Võib-olla päris huvitav pilt, mis avaneb siin esimesest, teisest jaanuarist, kui inimesed hakkavad käima mööda poodi ja need kalkulaatorid on kõigil käes ja hakkavad seal klõbistama, noh nii nagu soomlased vist siiamaani käivad ringi veel. Aga ma arvan, et suured kaubandusketid näiteks ei saa endale seda pahameelt lubada, et nad tabatakse sellisel ilmsel näitusel, sest noh, kasvõi mõni suur kaubanduskett on värskelt siin mõne lihasõja ja sellise asjaga ju rahva pahameele läbi elanud ja, ja suhteliselt ruttu taandunud. Et selle tõttu ma arvan, et sellised enda mainest hoolivad suured kauplejad ja suured tootjad siiski ei ütleme, et mõtlevad väga tõsiselt järgi, enne kui nad hakkavad mängima sellega, et võib-olla võidan paar senti sinna ümardamisest üles ülespoole, et see kaotus võib-olla maineliselt suurem. Seal tuleb lihtsalt nii kergelt välja koguses, et aga muidugi kõige tähtsamana tarbijaks tarbija paneb. Nõudlus vajavad paika sinnad, et kas sa saad üldse hinda tõsta, et sa pead ikkagi k ju langetama ja sageli sellepärast, et ei ole lihtsalt vastu jõuda. Paar nädalat tagasi juhtides minu meelest üks väga märkimisväärne asi, mida Ma ei mäleta, et oleks kunagi ennem olnud, kui kui Statoil tõstis bensiini hinda lootuses, et teised ketid nagu alati on teinud, tulevad kaasa ja teised ketid ei tulnud kaasa. Ja Statoil pidi oma hinnavanale tasemele uuesti langetama. Ma arvan, et oli vahetult enne jaanipäeva, kui inimesed sõidavad mind ajas ka vihale, sellepärast et kui ma nägin seda tegi, siis sa ju tead, et see on nagu raudkindel, et kõik teised ketid lähevad kaasa, see on see asi, mille tõttu Eestis räägitakse kogu aeg, et meil toimub siin kartell ja nüüd siis oli näha, kui hästi see kartell toimib. Tee Patrail pidi käed ülestõstvalt. Ma arvan, et et eesti rahvas on tänulik Korientidele aga need saab huvitav olema näha ka selle euroga seoses nüüd selle võimalikku poliitilist mõju, et et seda, et et kuivõrd nüüd osutub tõeks see, et see eurotoomine on see, mille, mille, mille laines siis ka võib-olla praegune valitsus järgmistel valimistel suurt edu saavutab. Et nüüd justkui see värske küsitlus justkui paneks selle selle kahtluse alla, et, et kas Andrus Ansipile ja ongi väga hõisata sellega, et ta on Eestile euro toonud. Et kui ta järgmise kevade riigikogu valimistele vastu läheb. Et seda on nüüd huvitav näha, et, et seal saab olema ilmselt hulk hulk neid, kes nimetavad seda parimaks asjaks, mis Eestis on viimastel aastatel üldse toimunud ja noh, saab olema siis vastavalt poliitilistele, võib-olla ka eelistustele hulk inimesi, kes ütlevad, et see ei ole üldse mingi saavutus, et see on toimunud kõik rahva heaolu arvel ja ja selles mõttes seda peaks pigem häbenema. No aga samas ütleme, et mitte-eestlased on need, kes kõige rohkem euro vastu, ma saan aru, et selles viimases küsitluses oli siis 66 protsent. Ja et nemad ei vali nagunii ei ole jah, see Ansipi põhivalijad, et väga pehmelt öeldes nende põhivalikud on selgelt mujal, et selles mõttes Sest mina nagu ei näe seal midagi hullu, et selline edumeelsem paremapoolse vaatega jõukam oli ja tema peaks olema rahul et talle peaks asi meeldima. No eks siin annab ka palju vastust see, et kas siis need lubatud investeeringud hakkavad kiiremini liikuma Eestisse või mitte, et viimased kuud on ju näidanud, et tegelikult väga palju suuri ka Põhjamaade firmasid on, on siia tulnud ja taas oma abi filiaalid kas taasavanud või lausa uued avanud, nii et selles mõttes liikumine toimub. Kõige märkimisväärsem on ikkagi kolevast, ütleme märgilise tähtsusega ta nagu, nagu sa enne mainisid nagu Kristiina Šmigun meie jaoks ikkagi. Võiks. Öelda. Jah, seda küll, aga kui me juba selle poliitika juurde tulime, siis täna on ka selles mõttes siiski päris märkimisväärne päev Eesti poliitikas, et rahvaliit peab oma kongressi ja peaks siis kuidas öelda nüüd lõpetama ilmselt ühe pikaagoonia protsessi, mis on vahepeal toimunud ja ja läheb siis mingisugusele uuele ringile. Tõenäoliselt oli ta endale siis uue juhi. Ja noh, me ka võime vist arvata, kes tõenäoliselt selleks juhiks saab. Et vaata, kuigi seal ma saan aru, et igasuguseid huvitavaid kandidaate on, on justkui ka esitatud, aga noh, tõenäoliselt saab ilmselt Juhan Aare Rahvaliidu uueks juhiks praeguse seisu järgi peaks peaks olema alanud president Arnold Rüütli tervituskõne just üks minut tagasi ja selle eelsellele eelnevalt oleks pidanud lõppema. Arvo Sirendi. Ettekanne mina küll ei väidaks väga kindlalt, et pärast tänast päeva rahvaliidu agoonia lõpeb. Ma pigem arvan, et see agoonia vaikselt jääb edasi küdema ja lahvatab mingi hetke pärast uuesti, sest no ma ei tea, austuse juures, Juhan Aare vas vana kolleeg ja nii edasi. Ma millegi pärast arvan, et ei ole vist tema, see mees, kes, kes suudaks rahvaliidu uute tippudeni viia, ta on selleks natukene liiga paljusõnaline. Natukene liiga palju vahetanud erinevaid leere, tema kulda, aga sa oled ikka tõepoolest siin üheksakümnendat, kus ta kogus valimistel ikka ligi 10000 häält ja pääses riigikokku, aga viimased valimised on näidanud, et tema häältesaak on väga kasinud isegi isegi alla 100 ja, ja oli ju ka see, see piinlik lugu, mis 2005 juhtus, kui, kui ta nagu purjutamisega vahele jäi, kuigi ise väitis, et on arstirohtu tarvitanud, et seal oli alkoholi sees, aga aga sellega ju rahvaliidus, kuhu ta siis kuulus, tekkis suur tüli ja pöörduti ka aukoht poole ja siis Juhan Aare lahkus erakonnast järgmistel valimistel hoopis sotside ridades, nii et. Ja pealegi olen ma kuulnud, et, et ei ole Juhanaarase mees, kes on rahvaliidu tegeliku juhi Villu Reiljani soosik, et pigem on nad neutraalsetel neutraalsetest suhetes, nii et igaüks, kes Villu Reiljaniga hästi läbi ei saa ei suuda ka rahvaliidu. Villu Reiljani küll ametlikult on nad rahvaliidust lahkunud, kuna kuna kohtuotsus on jõustunud tema kohta ja et tema tänasel kongressil ei osale. Ja tema nagu vaatab justkui kõrvalt seda kõike Ikkagi Juhan Aare isiklikult, kui ka ütleme siis rahvaliit tähendab sellise Pespifoori ület kauba mulje, et ükskõik kes seal ka praegu eesotsas ei ole, see partei ei ole tugev. Ta on ikkagi täiesti mäda koha peal, et seda on võimalik üles ehitada, aga see paganama raske töö ja valimised on väga-väga lähedal. Kindlasti seal on mingi osal lojaalseid, lojaalseid valijaid, näiteks Jõgevamaal, ma arvan, päris tugev. Ja eks ta võtab sealt parasjagu, vaja oli ka Tartumaal, Valgamaa seal Lõuna-Eesti pool. Aga nüüd mingis suuremas linnas näiteks Tallinnas. Vabandust, seal läinud lumi. Sa Sulev ütlesid, et Villu Reiljan enam ei juhi rahvaliitu ja ta on sealt rahvaliidus ka lahkunud, siis. Öeldakse KGB kohta öelda niimoodi, et KGB-s ei lahkuta mitte kunagi. Uinunud agentidest võib-olla veel räägime täna Postimehes kirjutas sellel nädalal Ka niinimetatud Villu Reiljani sünnipäeva tähistamisest luu algus käis rahvaliidu, siis sain tuumikgrupi ladvik koos et ei ole ta sealt pildilt sugugi kadunud. Tal on kõik endised võitluskaaslased olemas ja tema nõu ikka küsitakse ja ütlevad. No sa lähed, ema, nõus, pigem arvestatud. No aga sünnipäev võib inimene ikka pidada ja sõbrad kokku kutsuda, et no ma ei tea, võib-olla jälle natuke, on Villu Reiljan müstifitseeritud, aga eks me, ega me nüüd nii täpselt ei tea, kes seal sees, mis need jõujooned on, aga teie head kolleegid, arvata, et pigem neil ikkagi lootust pole ja realiseerub see ennustus, et järgmisse riigikokkusaajaid on, on tõenäoliselt nii umbes neli. No ainult ühel juhul on rahvaliidul võimalik saada riigikogus arvestatud kohtade hulk. Siis kui rahvaliidu juhiks täna valitakse Kodanik Tšižikov. Tema on lubanud viia parlamenti 20 Rahvaliitlast naerdaga kodanikelt sisikoviga seoses muidugi sel nädalal tuli välja, et just kuidagi värskelt jõustunud või nagu ajastatult selleks kongressiks osutus ta firma pankrotti läinuks. Et see muidugi lisab veel pikantset värvi, et noh see nojah, aga omamoodi on, aga huvitav on ka nagu Eesti poliitilise kultuuripildis, et mu meelest no sellises lääne poliitilises kultuuris nagu sellisel nädalal selline inimene, noh, nii-öelda astuks ise kohe kõrvale, ta üldse ei tekitaks dilemmat. Ta kuhugi kandideerib, ega Rahvaliidu, kui sa vaatad seda tausta, et seal oli ju täpselt samamoodi igasugused kriminaalasjad kas, kas need viisid kuhugi, kas keegi astus kuskilt kõrvale või tagasi natukene, aga mitte eriti palju, et seal on ikka nii tugev plekile. Seal ei ole nagu mingit häda jätkata sellise taustaga. No võib-olla küll jah, aga muidugi mina teist head kolleegid, oleksin natukese, võib-olla optimistlikum rahvaliidu seansside suhtes näiteks tulevast kevad, arvestades et mina, mina neid nagu maha ei kannaks, et ma arvan, et muidugi ei saa kindlalt väita, et nad selle riigikogu künnise ületavad, aga, aga see tõend sarnasus on täitsa olemas. Sest ja pigem ma ütleks nii, et see tõenäosus on olemas tänu teiste parteide nõrkusele. Sest kui me nüüd mõtleme ühele rahvaliidu sellisele Maal elavale potentsiaalsele natuke vanemaealisele valijale. No aga mis on tema jaoks siis alternatiivid valida IRL-i ja Laari või noh, sellega nad hirmutavad lapsi, eks ole. Noh, valida Ansipit, Pole ka palju parem variant, eks ole. No ütleme, võib-olla paljud valivad Keskerakonna, aga ilmselt kõigile jälle ei sobi Keskerakonna mõned jooned, ütleme näiteks kas või muulaste poliitMA inimene. Parteid sageli, vaid ta valib endale tuttavat meest. Rahvaliitlane, siis jah, neil võivad olla teatud šansid sinna isegi pääseda, aga väga napilt. Jah, aga see puudutab pigem kohalikke valimisi. Ma arvan, et kui kohalik mees valitakse, aga mitte riigikogu valimisi, seal on natuke teistsugused jõujooned mängus. Ikkagi võib, võib mõjutada, aga see on nii napp, mänkkanud, sinna pääseb. No saame näha, et selles mõttes see on isegi jah, ilmselt üks huvitav, võib-olla oleks noh, kas öelda ennustuse teema tõesti, et kui kuivõrd rahvaliidul tulevaste valimistega seoses õnnestub, ei õnnestu midagi midagi, taasta mina väidan, et nad on, nad on siiski suutnud ütleme, kogu oma nõrgenemisele, eks ole, inimeste äraminekule ja sisetülile hoolimata ütleme ei ole keegi neilt võtnud ära seda maainimese niisuguse nagu oma partei noh, teatud rolli mida, mida inimesed nagu hästi vajavad, et vot see on nagu see, see omade meeste punt, eks ole, ükskõik, kas selle teatud selle tausta tõttu, et seal on kõige rohkem kindlasti neid tegelasi, kes kelle haridustaust on näiteks maaülikool või epa omaaegne mis nagu vastandub teatud määral teistele parteidele ja kogu see kohalikumale ja sellise ütleme, keskmisest edukama seltskonna teatud võrgustik. Et seda ei ole keegi teine üle võtnud, et ütleme, mingis mõttes ma ütlen, et see on ka teiste parteide täiesti tegemata söötis maa maa maapiirkondades kus ka puhtstatistiliselt ei ela üldse nii väga vähe. Väike arv eestlasi, võtame jällegi selle kuulsa kohtuprotsessi maadevahetuse, mis läheb jälle sügisest käima ja mille istumisel seal just toredasti sellel ajal, kui hakatakse valimiskampaaniat tegema ja tee, mis sa tahad. No ei nimetata seal Villu Reiljani, et ilma rahvaliidu nimetas, jookseb sealt igalt poolt läbi ikka rahvaliidu endine juht, ikka rahvaliidu endine liige, see annab mingi pitseri sellele protsessile. Kui seal ester tuiksoo Kaavel kambas on, siis see ei ole kõige lõbusam asi. Täpselt sellisel ajal satub. Eesti senine poliitika on ikka näidanud seda, et riigikogu valimistel on edukad need erakonnad, kellel on tugev liider. Erand oli need rohelised, kes, kellel ei olnud sellist silmnähtavat. Sellist lipulaeva Strandberg oli, aga, aga mitte niivõrd tugev. Riigikogu on ikka saanud need, kellel on kõvad mehed eesotsas või naised mida meil parasjagu ei ole, eks ole. Et nüüd oleneb ikka väga palju sellest, kes rahvaliidu etteotsa saab. Ma arvan, et kui rahvaliidu esimeheks valiti mis juhtub Arnold Rüütel, siis oleks tal väga suured šansid tõesti see künnis õlitada ületada. Aga minu meelest Johan oraga seda küll ei juhtu. Ei noh, Rüütel oleks meeletu magnet. No Rüütel muidugi, nagu sa ise siin eelnevalt just tänast päevakorda tsiteerisid, on asja juures, et Rüütli nimi kuskil seal kohal hõljub küll ja see on kindlasti ütleme tugev tugev trump. Ma arvan, et Arnold Rüütel on võib-olla ka Ingrid Rüütel võib näiteks rahvaliidu valimisnimekirjas vabalt reguleerida ja seda ei saa vist alahinnata. Aga, aga muidugi jah, saab näha, et, et selles mõttes see on niisugune huvitav ka, et ma olen täitsa nõus, et see teatud Best Before nähtus, et see on, see lõhnas asjal küljes. Aga nüüd on küsimus, et kas valija on väga nii-öelda laseb ennast sellest häirida, et et vana ja natukese natukese väsinud või ütleb vastupidi, et vana ja vana hea teada. Maakauplustes on ka neid eraldi kastid olemas, protestifoor kaupleja juurde sild pandud ja osa inimesi ostavad nad täiesti teadlikult teevad seda teatavat protesti, muuseas mingid protestivalijad nimelt minna rahvaliitu valima sellepärast et neid on üle visanud. Praegune poliitik. Ja noh, ma arvan, et väga palju sõltub tegelikult siin hoopis ka kaudselt sellest, et kas kas tekib mõni teine alternatiiv ja ma mõtlen just eriti see, see teine, selline teatud õmblus, mis on sotside leeris, kuhu siis ka osad rahvaliitlased on üle läinud. Et küsimus, et kas sealt sünnib mingit uut kvaliteeti või, või see jääb ka selliseks väga ebamääraseks valikuks, nagu ta vist kipub tõenäoliselt jääma, eks ole, järgmisel kevadel valija jaoks, et et et see võib osutuda, et see pigem avada rahvaliidule võimalusi kui teised väga viletsad, noh, rohelised, eks ole, väga viletsad endale ise jalga kuuli lasknud kes võiksid nagu mingile osale maainimestele noh, sellise loodushoidliku maailmavaatega näiteks mõjuda isenesest positiivse alternatiivina. Aga noh, ilmselt ei tule väga, väga tugevalt esile ja ja nii ta on. Aga läheks, vaataks maailma natuke laiemalt siis lõpuks Eesti-sisene ja ja mingisugune poliitiline kemplus polevast ning maailma naba tegelikult. Et maailma on sel nädalal pigem vapustav, vot sellised. Spiooniskandaal näiteks USA Vene Vene suhetes, mis võib-olla natukese natukese ütleme vähemasti jahutab seda vaimustust suurest suurest globaalsest leppimisest. No mida oligi vaja tõestada, ütleme niimoodi nagu natukene ettenägelikumat inimesed ju ammu on rääkinud, kas Edward Lucas suurepärase raamatu uuest külmast sõjast, mis, mis juba ammu käib ja, ja need jutud, et et Putini-Medvedjevi režiim on kuidagi nagu pööranud ennast näoga lääne poole ja tahab läänega sõbrustada. Sai nagu väga korraliku tõestuse. Nuhkeb ikka nuhiks ja nuhilika nuhi kombel. See helgimus, mida siin lääneriikide liidrid aeg-ajalt ilmutavad Venemaa suhtes, kas või see, kui Putin Katõnis käis või või kui, kui ta saatis siia oma kõrged esindajad siia Eestisse, siis hakati ka, et näed nüüd Venemaa tahab nagu Eestiga häid suhteid arendada ja Poolaga häid suhteid arendada. Tegelikkus on see, et lihtsalt Venemaal on väga selgelt märku antud, et te peaksite oma suhted Poola ja Eestiga korda ajama, siis saame ka meie edasi rääkida. Aga see kõik on selline pealispind ja virvendus, tegelikult kavatsused põhinevad ikka selles, mida Putin paar aastat tagasi on öelnud. Venemaa ametliku doktriini on öelnud, et vaenlane number üks on ikkagi NATO ehk siis lääneriigid tervikuna ja nende järgi tulebki nuhkida, kus on kõik loogiline. Mäega samal ajal GP1 teine spiooniskandaal samamoodi seal Saksamaa ja Hiina vahel. Hiina ametnikud nuhkisid Saksamaal sealset hiinlastele, et gümnaasiale kuhugi kadunud, aga, aga kas seekordne juhtum on küll selles mõttes natukene eraerandlik, et kõnekeeles neid inimesi küll nimetatakse spioonideks, aga ega neile mingi spionaažisüüdistus küll elanud töötanikeks nagu meelelahutusliku sisuga, aga märgilise tähtsusega ütles minu meelest noh, neid on süüdistatud rahapesus ja vandenõu Pulumises. Aga spionaaži ei ole sellepärast et nad ei saanud mitte midagi teada. Spionaažiga, sa pead midagi ikkagi teada saama. Ja noh, nendel oli ülesanne imbuda USA poliitikasse ja ühesõnaga nuhkida poliitikajärgus. Hiina näiteks Hiina spioneerib tõesti, jah, aga valdavalt teda huvitab tehnoloogia päevadele pätsata, midagi sealt maha kopeerida. Teha seda sekretär-asja, aga, aga Venemaa spiooni. Loomulikult neil neid huvitab ka tehnoloogia, aga nad on ikkagi eelkõige huvitatud sellest, et saaks kuidagi poliitikat väänata. Nojah, ei, selles mõttes on huvitav, nojah, aga see võib-olla teeb asja meele lahutuslikuks, et nemad midagi ei saavutanud, aga ütleme, et eesmärk ikkagi oli midagi saavutada. Eesmärk kindlasti ei ole nagu lihtsalt nii-öelda Ta saata venelasi tutvuma, ütleme, lääne elulaadiga, et neil oleks kuidagi silmad, säraksid. See on täiesti hämmastav, miks sellistele inimestele peab kuidagi peedikute kaudu raha maksma mingeid imelikke signaale, et see meenutas seda hirman Simmi lugu, kellele ka sõnumeid kuskil pargis, eks vahetasite, neid asju oleks saanud tunduvalt lihtsamalt korraldada. Muidugi nad oleksid võib-olla ka lihtsamalt vahele jäänud, aga jäidki praegu, et kogu see üritus on kuidagi väga-väga kummaline, on kõik need võltsnimede ja see on tõesti nagu selline halb halb filmi stsenaarium, MB filmi stsenaarium. No aga, kes juhivad FSB teks, needsamad KGB kirju juhivad, kes nagu nõukogude ajal seal tegutsesid, ega seal kaadrit on ju, on ju vahetatud küll, aga eks need uued mehed on saanud ju õpetust endistelt meestelt, nii et need meetodid nii luuremeetodid kui ka välispoliitikameetodeid, on ikkagi jäänud ikka sinna Nõukogude Liidu aega. Täiesti. No muidugi ei saa ka välistada, et kui juba sellise topeltmänguga on tegemist, siis topeltmängul on veel üks topeltmäng, et tegelikult Venemaa mingil põhjusel tahtiski näidata, et neil ja ise korraldas nii, et nad vahele jääksid. Tahtis näidata näiteks, et nad on noh, see kõlab küll suhteliselt väheusutavalt, aga, aga noh, lõpuks kes sedagi teab, mis nad siis näidata tahtsid, noh, et nad ütleme nii hada vahele jäi? Jah, selles mõttes küll. Jah, et nad teevad tööd, et neid jälgitakse, kodanikud, teid jälgitakse, kodanik Obamani. See oli ju tore ad. Spiooniskandaal oli välja just vahetult pärast seda, kui Obama ja Medvedjev käisid hamburgerit söömas. Ja selles mõttes on maailm huvitav muidugi ja noh, kindlasti Ameerika vaadates ma arvan, et maailma seisukohalt päris oluline on ka see, et, et Afganistani operatsioon sai endale uue juhi ja ja see on ilmselt ka oluline Eesti sõdurite jaoks potentsiaalselt selle selle küsimuse jaoks, et kui kaua need eesti poisid seal Afganistanis peavad peavad ikkagi tõeliselt tulejoonel olema, aga aga noh, siin on, ütleme selle üle pole ka võib-olla praegu palju arutada, meil pole ka siin saateaega selle jaoks, et, et seal ei ole eraldi arutama jääda. Saame lihtsalt näha, kas, kas siis tegelikult tegelikult muudab midagi, kuigi see on kindlasti isegi palju palju olulisem kui see, et võib-olla, et kas Eesti sisepoliitikas järgmistel valimistel see või teine partei mõne koha rohkem või vähem saab. Et maailma maailma jaoks on see kindlasti kindlasti tähtsamaid asju. Aga ma arvan, et me peamegi siin täna hakkama, noh, hakkame otsi kokku tõmbama ja ja ma arvan, et see, mis aknast välja vaadates paistab, pakub pakub inimestele väga palju huvitavaid valikuid, et keda huvitab poliitika, saab Eestis jälgida poliitikat. Kes tahab, saab, saab jälgida ohtralt sporti, et jalgpalli ja ja kes seda, keda see kõik ei huvita, saab lihtsalt nautida ilusat ilma. Kell üks hakkab võimlemispidu, kusjuures toimetajalt live'is Tanel Padari mängimise järele, nii et kas minge ja võimalusi veelgi. Kell viis hakkab Saksamaa Argentiina mäng. Nii, aga aitäh rahvateenrite poolt kuulamast ja, ja siis nautige suve.