Tere hommikust, rahvateenrite kolmik jälle siin stuudios natukese jahedamas, jahutatud stuudiosse kogunenud ei ole Lõskava päikese all. Et mis praeguseks on juba juba muutunud, teatud eeliseks võib öelda viimaste päevade, et Eestis, et et kindlasti jah, ilmast on, on praegu täitsa põhjust rääkida. Sest saabunud on, on selline suvi, mida, mida võib-olla isegi päris igal aastal Eestis ei ole. Ja tavaliselt me igatseme seda. Aga praegu muidugi juba hakkavad kostma esimesed hääled, et, et kole raske on üle elada. Noh, ilmselt on see ka natuke individuaalne, kui, kui, kui millal kellelgi see mõõt täis saab, sellest kuumusest. Aga ilmselt siis, kui, kui hakkab täis saama, siis seletab ära ka Noh, meie põhjamaises kliimas on kindlasti hea, kui suvi on võimalikult pike Talleks patareisid, aga noh, mis selle kuumade ilmade puhul on, ainult võib olla negatiivne alatoon, on see, et meil on erakordselt palju uppumissurm, ei olnud see suvi. Et siin juba esmaspäevase seisuga oli, oli juba ületatud eelmise aasta juuli lõppu uppumissurmade näit ja, ja veel selle nädala jooksul on neid inimesi, kes kahjuks on, on uppunud, on meil juurde tulnud, et see on kogu selle selle kuuma asja juures, et noh, alati hädaldatakse kordan, liiga olukord on liiga külm. Nii nagu kohviveski selles eesti kultusfilmis tegi. Aga, aga noh, kui me räägime tõsistest probleemidest, siis see on ikkagi seotud sellega, et kuum ilm ajab inimesi otsima jahedust. Meil on siin tore mõnus konditsioneeriga stuudiaga, mõni otsib ennast jahedust võib-olla mingites jookides ja, ja see nende põhjus enamasti olnud, et miks nii palju noori mehistunuppunud Minu meelest on huvitav ka see, et, et seda nende uppumissurmade põhjustanud seekord hakatud nii-öelda teaduslikult uurima, et, et suisa on pöördutud teadlaste poole küsimusega, et miks see, miks ei näe, miks selline asi on juhtunud ja Tartu Ülikooli teadlane Jaanus Harro on, on sel teemal ka sõna võtnud ja minu meelest tema tema jutt? Ta oli väga huvitav just just selles mõttes, et ta juhtis tähelepanu, et, et siin ei pruugi ainult olla küsimus noh, mingisugused anomaaliad, vaid vaid küsimus võib olla ka selles, et inimesed sellise klimaatilise oluga harjunud ja hakkavad ebatavaliselt käitus. Mis, mis pigem võib-olla küsimus, et võib-olla võiks olla mõttekas kuumade ilmade puhul mingisuguseid sotsiaalkampaaniaid kasutada ja juhtida inimeste tähelepanu sellele, et kui nüüd praegu on ebatavalised kliimaolud meie meie tingimuste jaoks, siis, siis siis te võite hakata käituma natuke teistmoodi kui muidu. Nonii ja nende väikeste sissejuhatavate avasõnavõttude järel tutvustame ka, kes üldse stuudios on. Et siis Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht, Heidit Kaio Eesti ekspressist ja Sulev Valner seekord saatejuhi rollis asendajana. Et kuna põhisaatejuhid on tõesti valinud, võib öelda eesti suves ideaalse aja puhkamiseks. Ja siis muidugi teemani päikesest rammestunud Eestimaal mille üle siiski sel nädalal ilmselt rohkem kui poliitikast enamik inimesi on rääkinud ja mõelnud ja, ja millega tegelenud on jalgpall. Et või ütleme ühest küljest võib öelda, et oli haruldaselt sündmustevaene nädal, siis ilmselt jalgpallihuvilisele on see võib-olla, et mitte ainult aasta, vaid vaid nelja aasta kõige tähtsam nädal, mis üldse olla saab? Et sellist, et siis homme õhtul selgub jalgpalli maailmameister, kuidas teiega on Heidit, kuidas sinu jalgpallivaatamisega? Sundvaatamine et oled sa sellest Koduste kodustel asja kodustel põhjustel vaatan ja jälgin ja tean, kes kes mängib ja mismoodi mängib, aga ma tunnistan, et ma ei ole. Ma ei ole fänn, et, et kui seda praegu ei toimuks, ma saaksin täitsa vabalt vabalt ka ilma olla, et kui praegu jalgpalli MM ei toimuks. Sina arvad, mina kuulun nende kuskil 200000 inimese hulka, vaadata sellel nädala poolfinaalide vaadatavus reitinguid, kes, kes nendele mängudele ikka kaasa elada ja vaatad ja, ja mul on nagu hea meel sellest, et minu kõige suurem lemmik, kes on aastast 1988 Holland, on jõudnud finaali, et andis seal oodata, andis ikka oodata, et aga, aga aga jah, et ma loodan, et see kuulus kaheksajalg, et temaga tehakse ka veel täna veel üks, kas ta valib sealt sellest sellest akvaariumist selle Hollandi lipu ja, ja nii ta läheb. Mäe Urmeti meeleliigutust, et tema üks fännklubi, tema fännklubi on jõudnud fänn, meeskond on jõudnud nii kaugele, siis mul on niukses isiklik tuttav Uruguai lane, kes väga nagu elevil, et, et see on uskumatu, et mul on võimalus enda eluajal sellist asja näha, et Uruguay viimati oli seitsmekümnendatel MM-il ja on kaks korda tulnud ka maailmameistriks, aga see, et mul on minu eluajal võimalus sellist asja näha Narva Sarbailan, tuntud kõrtsipidaja Tartus absoluutselt. Nojaa, aga eks Uruguay on ju ka ikkagi päris väike riik, et tõesti, ta on ju vist kolm miljonit inimest ja see on täitsa täitsa võrreldav, ütleme Eesti lähinaabritega. Jah, Soome või mingi läti leedu pääsemisega. Et selles mõttes ongi väga-väga uskumatu sündmus maailma sellises suurte riikide vahel ja ja noh, muidugi see paneb jälle jälle kindlasti Aivar Pohlaku spekuleerima, millal Eesti võiks seda seda korrata, aga aga eks me siis näe, äkki äkki on, aga, aga ma usun, et selle jalgpalli üle muidugi räägitakse teistes saadetes ja rahvusringhäälingu spordi spordisaadetes ülekannetes sest neid veel hästi palju, et, et võib-olla me nüüd päris tervet saadet sellest ei pea rääkima. Et räägiksime natukese sellistest siis muudest teemadest, ehkki ehkki jah, Juhan Kivirähki tsiteerides eilsest kommentaarist, et jalgpall on kindlasti parem kui poliitika sel nädalal ja võib-olla isegi parem kui seks. Aga, aga et võib-olla natukese, ütleme, mitte niivõrd poliitikast, aga ühiskonna muudest asjadest võiks siiski võiks siiski mõtiskleda ja tundub, et kui võib-olla selliseid otseseid uudiseid sel nädalal nii väga palju ja sündmusi ei ole, siis on just selline mõtlemisainet. Ta on nagu, nagu mitmel teemal pakutud. Aga üks üks selline number siiski, mis, mida võib öelda ju ka, et need sündmused, kus pidada, on see, et et vähemasti mind küll väga üllatas inflatsiooni ehk tarbijahinna indeksi muutumise number, et Eestis on hinnad tõusnud aastaga kolm, pool protsenti. Et kõigi nagu loogika järgi võiks ju eeldada, et nii palju kui me kõik nagu turumajandusest teame, et kui kui rahval on raha vähe ja suur tööpuudus ja et siis peaks nagu turg peaks sellel nagu reageerima, ütleme hindade langemisega või äärmisel juhul samaks jäämisega. Ütleme, need kõikvõimalikke neid alagrupp, mille, mis kõige rohkem on tõusnud toome mõned näited, et et elekter, soojusenergia ja küte 12,2 protsenti, mootorikütus 18,8 protsenti. Et ja, ja need andsid, need kaks asja andsid kogumuutusest 3,5 protsendisest tarbehindade tõusust kolmandiku. Sina, jah, see, mis ma nagu öelda kaks asja, et, et neid tarbehindu tõstsid aasta jooksul aktsiisitõusud ja teisalt tõstsid maailmaturul toimunud nagu noh, teatud, Noh, nagu ennekõike siis nagu küte ja energiaasjade kallinemine, et see nagu põhjus, miks, miks tarbijahinnad on tõusnud, et selles mõttes ei saa päris öelda, et keegi on nüüd siin, ütleme, raskel majanduslikul ajal hakanud hindu tõusma tõstma. Et huvitav siiski saab olema minu meelest just see teine poolaasta meil. Sellepärast et ma. Ma arvan, et, et kui meil euro tuleb et sel hetkel kaupmehed ei hakka väga hindu tõhust tõstma just sel hetkel vahetult ja vahetult enne vahetult pärast euro tulekut. Aga, aga nüüd, kus on tulnud nagu palju positiivseid uudiseid meie tuleviku osas, et registreeritud töötuse määr kukkus 16000. Konjunktuuriinstituut prognoosib majanduskasvu tõusu üsnagi üsnagi jõudsalt ja nõnda edasi. Et ma arvan, et nii mõnegi mõnegi kaupmehe peas tiksub mõte, et vargsi hakata ja hakata hindu tõstma, et, et teha just just see ütleme ennem oktoobrit-novembrit need hinnatõusud ära. No minu meelest on huvitav see, et, et inflatsiooni madal inflatsioon oli euro saamise üks tingimus ja ma isiklikult olen kogu aeg skeptiline olnud sellest, kuivõrd Eestis inflatsiooni all hoidmine on jätkusuutlik. Sest sest nagu me ju näeme Urmeti jutustki, et, et Eesti hinnad sõltuvad väga palju meist mitteolenevatel nähtustest, näiteks nagu maailma Nojaa, aga samas ju kui ülejäänud Euroopa ja täpselt samamoodi sõltub neist maailmaturuhindadest reaktsioon ka väga suur. No aga Eestis oli ikkagi silmatorkavalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Ja on läbi aegade olnud suurem, et muidugi on ka siin jällegi see, et väike majandus ja, ja tundlikum välistele mõjutustele, aga, aga minu meelest see, see, et see inflatsioon ei ole selgelt Eestis jätkusuutlikult madal, näitab seda, et et Euroopa Liit siiski seda otsust tehes vaatas, ütleme sellele inflatsiooninumbrile Eesti inflatsiooninumbreid läbi sõrmede, et tegi teatavad teatavad mööndus, et selles suhtes Et selles mõttes selle läbi sõrmede ei vaadanud, et võib-olla vaadata siis seda jätkusuutlikkuse kriteeriumit meie kasuks. Et me täitsime tol hetkel, kui, kui oli, oli vaja täita kriteeriumi, täitsime need kriteeriumid, aga, aga inflatsiooni puhul oli just see jätkusuutlik kui see nõue oluline, et ju siis selles puhul tehti meile noh, teatud põhjustel, et noh, Euroopa Euroopa kõrged ametnikud on andnud mõista, et oli kreeka kõrval vaja saata signaal ühe positiivse riigi kohta, et kes on eelarvet kärpinud edasi. Et tuua nagu eeskujuks, et, et saab ka aga kokku tõmmata sinna majandus nagu, nagu vee peal hoida. Et. Et just nimelt see oli ka euro tulek, oli just nimelt poliitiline otsus. No just, aga kui võrrelda sellega, mida ikkagi ülejäänud Euroopa riigid on näiteks oma eelarvepuudujääkidega, eks ole, kaugelt kaugelt igasuguseid reegleid ületanud, siis sellel taustal nüüd hakata eesti juures norima, et äkki täie inflatsioon tulevikus, ehkki me täpselt ei tea, eks ole, äkki ei mahu selle piiresse noh, oleks võib-olla isegi natuke nagu silmakirjalik, ebaõiglane, sest sest noh, kui Kreeka puhul selge, et nad ei mahu mingitesse reeglitesse, eks ole. Ja ometi majandust. Selle puhul, kelle puhul öeldakse, et nemad ei ole nüüd nii nii kõvasti lüüa saanud kui Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia, et nende puhul räägitakse, et eelarve defitsiiti nad on seadnud eesmärgiks järgmisel aastal kolme protsendini jõuda ja ja öeldakse, et see vist on ikka utopistlik nagu, nagu mõte, et aga noh, eks meie suhtes on nagu lõplik selgus aamen kirikus saabub järgmisel teisipäeval väebe Ecofin kokku viimast korda. Ja Eesti suhtes siis ütleme nii, et võetakse ilmselt ka üks müüt või hirm ühiskonna Eesti ühiskonnas maha, et äkki äkki euro tulekuga see kurss kuidagi tundub, et järgmisel teisipäeval siis Ecofin neil teha teevad Euroopa Liidu rahandusministrid lõppotsuse nii-öelda euro kohta, aga, aga kõige-kõige olulisem on see, et kinnitatakse siis ka see Eurole üleminekuvahetuskurss ja, ja, või, või mis küll öelda, et sajaprotsendise tõenäosusega see saab olema siis praegu on ametlik kurss 16 koma ja nõnda edasi. No teie siin kirjutate suuri majandus ja sellepärast, et nad ei ole eelarve ütleme reegleid väga rangelt täitnud. Mis ma siin ikka hurjutada, nad ei kuule meid. Tervitame siin. Ei kuule, on kiirem. Kes on samas olnud medi on poliitikas väga-väga range, siis, siis ma juhin tähelepanu, et, et see on siiski on ka poliitika küsimus, et et teised, ütleme, suured majandused siin Saksamaa või Inglismaa on valinud nii, et ma olen näinud ka siin sotsiaalset mõõdet, et meie näeme selgelt siin seda rahalist mõõdet eelarve, numbrite eelarvet, siis, siis nemad on väga suurelt jaolt valinud nii-öelda sotsiaalse mõõtme ja läinud seda teed, et teistele ühiskonnaliikmetele see langus teha võimalikult pehmeks. Ja selle mõttega siis, et, et parematel aegadel seda, seda pehmet maandumist nagu siis tagasi tagasi. Seda soovitas ju Eestile ka ka Eestis käinud eelmisel nädalal Soome uus peaminister, et et majanduskriisi ajal ei tohi minna kärpimisega üle sellise piiri, kus, kus sisuliselt võidakse mingi osa ühiskonnast täiesti. Ära nullida ja, ja kusjuures seda langenud jutuks olnud ju seoses selle paljukiidetud tulevase majanduskasvuga, et meil majandus võib suhteliselt lähemal ajal hakata kerkima, aga samas tööstus ei, ei vähene üldsegi mitte nii, nii kiires tempos. Majandus ka ikkagi ainult võib hakata kerkima, et esialgu me siiski lugesime Est sel nädalal, et festivali majandus languselt Euroopa liidus auhinnale seal teisel kohal tagantpoolt või ehk siis kõige suuremate majandus langejate seaseks Leedu järel. Et ratas ikkagi tulles tagasi selle inflatsiooninumbri juurde, on mul natuke kummaline, et Eesti on nagu Euroopa Liidu üks suuremaid inflatsiooniga ja samas suurema majanduslangusega aegselt ja see kõik kokku on nagu kuidagi loomulik, et et okei, et ma olen nõus, et mingi osa sellest inflatsioonist sellest hindade tõusust saab panna kütuse kallinemise ja nende maksutõusude peale, aga aga tegelikult igapäevaelus kui me vaatame ikka tegelikult on kummaline küll, et kaupmehed hoiavad kramplikult hindu üleval, et pigem riskides sellega, et nad ei müü midagi, aga ikka vot vot vot hinda ei lase nagu normaalses ütleme noh, võiks ju reageerida turule, eks ole, kaubad aga tegelikult ikka ka toidukohtades pigem pigem istuvad oma tühjas kohas, eks ole. Aga, aga vot ei lase, eks ole, hinda taskukohaseks selliseks, et Eesti inimene tegelikult tunneks, et ta tahab selle hinna ja kvaliteedivahekorraga näiteks näiteks õhtustada kusagil või lõunastada. Ja sellega tegelikult minu meelest lõigatakse näpu endale ja see on mingi üldise mõtteviis, mingi kramp, et et umbes nii, et kui ma äkki annan järele, et, et ma hoian iga hinna eest seda rindejoont, eks ole, seda, seda kriisieelset hinda, sest annan järele, siis ma ei tea, mis laviin umbes selle järel võib äkki juhtuda, et kõik vajub kokku. Tegelikult võib-olla on just võitjad need, kes, kes teevad mõne julge liigutuse sinna allapoole ja saavad endale rohkem kliente ja saavad rohkem tegevusmaht ja ja see marginaal on väiksem, aga maht on suurem, et enamiku maailma äridas, eks ole, võtame kas odavlennud või või palju muud siis pigem edumudel on olnud ikkagi see, et et sa saad palju kliente, pakud neile soodsamat teenust. No me oleme näinud siin Soome ja Rootsi poliitikuid, kes, kes just sellest majanduskriisist rääkides viitavad siis 90.-te aastate majanduskriisile, et, et mida me siis tegime ja kuidas me siis tegime õigesti valesti ja mida meil on nüüd sellest olnud õppida ja Eesti jaoks paraku on see nagu esimene esimene, väga suur, väga suur langus, millest me siis nüüd siin hakkame omakorda järeldusi tegema, et ja üks üks üks asi, mida me näeme, on see, et et keegi majandusanalüütikud terminit kasutada teiste, väga turbulentne. Et läheb väga kiiresti nii üles kui ka alla ja minu meelest siin on just see koht, kus peab väga mõtlema sellele, et inimesed, me meil ei ole nagu selliste ele majandusterminit, kasutades sellist Vitali akumulatsiooni või et meil ei ole inimesed, nii jõukad, et, et ei ole selliste reservi kogunenud, et, et see peab väga selgelt jälgima, et sellesse turbulentsis või selles kõikumises inimesed kahjustada ei saaks, et seal peab aitama nagu hoida mingisugust keskmist nivood, sel ajal, kui meie numbrid tormavad üles-alla Ja minu meelest ongi kogu selle meie praegusest majanduskriisist väljatuleku kuulad. Võtmetähtsusega küsimus pole isegi see, et, et mis meie hinnad teevad, kas nad on natuke lähevad üles või alla vaid pigem see üsnagi kõrge töötuse määr. Et sotsiaalministeerium väljastas küll sel nädalal pressiteate, teine kvartal tõi pöörde tööturul ehk siis Eestis oli siis töötukassas arvel 79309 registreeritud töötut. Aga, ja mis on siis 16000 inimest vähem kui, kui esimeses kvartalis. Et aga sellele, sellele vaatamata on meil väga suur hulk inimesi, neid, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja kes ei ole nende registreeritud töötute seas ja ja, ja see on Eesti ühiskonnale ikkagi üsnagi tõsine probleem lähenevateks aastatakse, et et konjunktuuriinstituudi uuring mis siis sel neljapäeval vist jah, avalikustati on iseenesest ju ju ülimalt positiivne, et räägib sellest, et aastal 2013 on Eestis majanduskasv juba neli protsenti ja, ja majandus on selle võrra vähemalt õhku, on seal majanduses vähem olulised sees, et see neli protsenti majanduskasvu tuleb ikkagi sisulisest majandusest, mitte sellisest, et üles abitud majandusest. Aga, aga, ja nad ütlevad ka seda, et järgnevatel aastatel hakkab registreeritud töötus keskmiselt 10000 inimest aastast vähenema. Aga, aga, aga jah, et minu meelest on nagu põhi põhiprobleem meil need inimesed, kes on lootuse kaotanud tööd leida ja ja, ja see on ikkagi väga suur hulk. Minu meelest on hirmuäratav just see, et, et see töötuse määr hakkab nii aeglases tempos Kui me räägime, eks ole, et 80-st 1000-st hakkab 10000 võrra vähenema, siis normaalsele tasemele jõuab mingi viie, kuue aastaga. See on ikka ju hirmus pikk aeg, tegelikult, kui te kujutate reaalsete inimeste ette, kes näiteks järgmised viis aastat on veel töötu. Tegelikult ma arvan, et peaaegu, et keegi ütleme ei kannata seda nii-öelda normaalsel viisil ära ehmata ühel või teisel viisil selle inimesega, nagu natuke juhtuks midagi mentaalselt. Muidu et see on ikkagi noh, liiga pikka aega viis kuud olla töötu, on täitsa arusaadav noh, ilmselt juba väga paljudele inimestele lihtsalt olnud reaalsus viimasel ajal isegi aasta võib-olla aga mõelda, et näiteks lähemalt neli aastat on keegi töötu viis aastat. See on ikka, see on täiesti ühiskonnale kadunud. Ja see on selgelt väljakutse näiteks ka haridussüsteemile, edasiõppele ja uuestiõppele ja sellisele süsteemile, mida meil veel kahjuks väga ei ole. Et siin oleks ikka vaja mingeid radikaalseid muutusi tegelikult selles töötutes suhtumises nende aidata suhtumises, et et mu meelest on tehtud üks täiesti totaalne valearvestus kogu selles retoorikas algusest peale, kus kus, nagu on räägitud praktiliselt, ainult et noh, ma natuke utreerin, aga ütleme niiviisi, et peamiselt on räägitud sellest, kuidas töötuks jäänud inimene peaks hakkama ettevõtjaks. Eks ole, et umbes, et ja siis on muidugi toodud need mõned ilusad näited, mis on täiesti olemas see reaalselt ja ongi toredad näited, kus ma tunnen inimesi, kes on hakanud näiteks jäänud töötuks ja hakanud kohvikut pidama ja ja, aga, aga selge on see, et nendest 80-st 1000-st valdav osa oma nii-öelda seda potentsiaali ettevalmistust noh, ma ei oska öelda isegi ettevõtlikkust ega, ega ka oskusi, et hakata ise ettevõtjaks. See lihtsalt ei ole reaalne, eks ole, ühiskonnas on mingisugune protsent inimesi, kellel on nii-öelda geenid, et hakata ettevõtjaks ja suure tõenäosusega need inimesed pigem ei ole nende tänaste töötute seas. Sellest minu meelest me peame järjest tõsisemalt peab ühiskond nägema seda pensionitõus, millest on siin meil Eestis on see reaalselt toimunud ja ka Euroopa kontekstis räägitakse, et, et pensioniiga peaks veelgi tõusma ja on selge, et kui sa lõpetad kooli näiteks 20 aastaselt, siis see oskus, mis sul siis on, ei saa olla väga pähe ei pruugi olla väga pädev, näiteks 50 või 60 aastaselt, ehk me peame väga tõsiselt rääkima sellest, et 40 45 aastased inimesed võiksid omandada mingisugust teiste elukutset või siis enda elukutset täiendada, nagu ütleme, modernsemat suunas. Vot sellest võttes sellest pensionieast kinni mu meelest üks teine asi, mida, mida me peaksime ka palju rohkem just mõeldes vanematele inimestele, aga võib olla ka mitte ainult vanematele inimestele. Et ikkagi palju rohkem võiks ühiskonnas olla see mentaliteet, et nagu väärtustatakse normaalsena sellist osaajaga töötamist, et inimene ei pea käima tööl tingimata ütleme viis päeva nädalas kaheksa tundi ja siis teenima nii-öelda selles mõttes nagu täispalk. Et kui inimene näiteks kas tervislikel vanuselistel või mingitel muudel põhjustel võib-olla ka perekondlikel põhjustel otsustab, et ta töötab näiteks nädalas kolm päeva ja, ja samas on ta vajalik inimene, ütleme, tema teadmised, tema oskused, ütleme, õnnestub niiviisi rakendada, siis see on ju noh, see on see, mille, milleks nagu ühiskond kuidagi valmib, see ei ole, aga mis näiteks nendesamade pensioniealiste inimeste puhul võib-olla osutub ainuvõimalikuks, et iseenesest selline hallipäine nõunik kuskil ministeeriumis võib-olla ammendamatult hea niisugune väärtus, aga tõenäoliselt nii-öelda jaksa nii-öelda võidujooksus noortega nagu vastu pidada talongi vaja osaliselt. Absoluutselt nii, et see tuletab mulle meelde üks, neli või viis aastat tagasi, ma töötasin toona Päevalehes ja, ja me tegime, andsime välja siis need eesti keeles ikonomisti järgmisse aastasse, vaatavaid, mahukaid väljaandeid ja, ja minu tõlkida toimetada oli toona üks, üks üks artikkel, kus juba siisid monumendist, rääkis sellest, et Euroopa liidus on töökäsi jääb järjest vähemaks seoses sellega, et ühiskond vananeb millel on kaasnenud see, et meie meditsiin paraneb, inimesed elavad lihtsalt kauemaks. Ikono, mis tõi välja selle, et, et ilmselt Euroopa Liidu riigid ei pääse me sellest, et pensioniiga tuleb tõsta. Millised diskussioonid on ju ka praegu ju ei, nii Eestis kui ka mujal Euroopas käimas, aga mis diisli puhul ära tehti, ära polnudki pikaealiste puhul oli oluline seemnest vist sinagi praegu rääkis ta, nemad ütlesid, et kui kui tõsta näiteks pensioniiga seal kolm kuni viis aastat siis siis tuleb pakkuda nendele inimestele võimalust töötada osa osa tööajaga. Et kindlasti ei tähenda see seda, et nad peaksid tegema neljakümnetunniseid töönädalaid, vaid, vaid see võiks olla kas siis noh, mis iganes, 20 30 tundi, et et inimesed Suudaksid seda teha? No just nimelt, et see pensioni tõstmine tähendaks seda, et selle kirvemeetodil ei tohi testpühadest tõsto. Jah, see tähendab ka kohe nagu sendi suurune. Teine asi, mis meil on olnud, ma loodan, et hakkab üle minema, aga mulle tundub, et sellel kriisi ajal aastakene tagasi ja niiviisi kuidagi ühiskonnas muutus kuidagi enesestmõistetavaks ja isegi nagu kiidetavaks selline nähtus, et ettevõtjad raporteerisid, kui, kui julmalt nad on suutnud kulude kärpimiseks inimesi ära saata koondada, lahti lasta, vähendada töötajaskonda umbes nii ja, aga tegelikult, kui me hakkame nagu rahulikult mõtlema, siis palju võib-olla ühiskonnale kasulikum oleks olnud situatsioon, kus enamik juhte oleks mõelnud suunas, et et sellise natuke väiksema koormusega rohkem inimesi tööle. Esiteks ühiskonnale, eks ole, koormus selle tööpuuduse seisukohalt väiksem inimesed rõõmsamad ja võib-olla ka paljudes töödes ikkagi mitu pead toovad teatud selliseid väärtusi, mida võib-olla üks küll hästi makstud inimene üksinda ei genereerinud. No seal oli ka see probleem, et, et kui ma õigesti mäletan, siis, siis seadusandlus muutus üldse selle osade sõbralikumaks suhteliselt juba majanduskriisi nagu teises pooles, et seal eel eelnevalt oli see tööd tööandja jaoks keeruliselt maksustatud, et ta pidi siiski siiski maksma nagu kuigi palk oli inimesel, väiksemgi ta mingeid makse maksma sealt sotsiaalmaksu, see on minu meelest siiamaani olles seda ei tule köögi muutnud. Kui põhimõtteliselt inimene saab miinimumpalgast väiksemat palka, aga on nagu vormistatud siis või kuidagi et siis ta ikkagi peab maksma selle miinimumpalga pealt sotsiaalmaksu ära. Umberto Ecol on üks raamat eesti keele, siis ta on reisi tippar, reaalsusse mis koosneb erinevatest esseedest ja üks, sest see on see, kus ta, kus ta võrdleb Ameerika ida ja lääneranniku villasid ja, ja eco ütleb, et idarannikuvillad on märksa tagasihoidlikumad. Aga läänerannikuvillad on märksa sellised üle pakutumad, seal on erinevate stiilide segusid ja, ja ja sellised justkui väiksed lasidega aas näha, et noh, siuksed pseudoasjad kõik. Ja ego ütleb, et selle põhjuseks on asjaolu, et idarannikule jõudis valge inimene. Varem ja, ja lihtsalt läänerannikul on rikkus nagu oluliselt lühem. Ja eks rikkus ajalugu on Eestis ka suhteliselt lühike olnud. Ehk see, et kui sa räägid siin see, et millega meie ettevõtjaid arvestavad, millega mitte, et see ongi selles, et meil on rikkus, ajalugu on suhteliselt lühike. Et noh, loodetavasti 10 20 vastan pärast on meie ettevõtjad märksa sotsiaalsem mõtteviisiga ja vastutustundlikumad. Nõele vastupidi, nüüd ei tormaks ette Jurjutamasest. Tuletage meelde, et mis ka 2009. aastal toimus, et majandus hakkas niivõrd kiiresti langema, et põhimõtteliselt olid ettevõtjad olukorras, kus nad pidid ütleme, kelku juhtima, samal ajal sest alla sõites ja, ja, ja nad ei teadnud, millal see mägi lõppev ja see toimus kogu aeg, protsess, kus sa pidid tegema otsuseid kahandama jälle jälle kahandama selle kahandama ja jälle ja jälle, et see ei olnud see, et, et seal ei paistnud nagu lõppu olevat. Et ma nagu mõistan selle selle võrra ettevõtjad väga keeruline jätta endale nii-öelda töötajaskonda sotsiaalsel baasil, et sa võid, sa võid lõpetada selles olukorras, kus okei, sul on soojad, mingi hulga inimesi, aga, aga lõpeta, Nad lõpetavad kõik koos ühise toreda pankrotiga, et, et see olukord oli niivõrd niivõrd spiraatne ikkagi, et. Aru ma saan aru ka nendest väga sellistest väärmuslikest otsustest, et pigem ma näen, et, et siin siin on küsimus just selles, et, et meie, meie riik üldse ei ole valmis maandama nende ütleme töötuks jäävate inimeste riske, et see on täiesti täiesti uus uusmaa, kusjuures loomulikult on on riike, kus on see täpselt väga sarnaselt Ameerikas ka ei, ei ole mingisuguseid tohutuid töötugarantiisid ja seal on väga loogiline see, et kui inimene jääb töötuks, siis ta ongi pool aastat otsib tööd, aga selle kompenseerib äratama eelnev palk on sedavõrd suur ja ta teab, et ta säästab ja tal on võimalus säästa. Ja siis ja, ja ta tegutseb selle plaaniga, et olla siis pool aastat töötu ja siis järgmist tööd otsida ja siis kolida riigi teise otsa ja see töö vastu võtta, mis ta siis leiab? No ma ei tea, mulle tundub, et meie, töötukassa, nüüd see ikkagi suhteliselt hiljuti käivitunud süsteem, kus ikkagi päris siiski märgatav osa senisest palgast inimesele mingiks ajaks jääb, et et noh, see nüüd maailma näidetel ilmselt kõige halvem süsteem ei ole. Aga samas see põhineb pehmelt nagu kohesele inimese kuidagi nagu tööle. Ikka nõus, et eks me kõik oleme ju meie töötuse protsent on nii suur, et meie sugulaste või tuttavate seas on kindlasti palju toetud ja mina võin küll öelda, et Eesti töötukassa ja ikkagi sisenes sellesse majanduskriisi täiesti nagu ette valmistanud et, et algul ei oldud valmis üldse nagu hakkama mingeid lahendusi või ettepanekuid pakkuma, et pigem nagu tegeleti esimesed esimene aasta ainult lihtsalt töötute arvele võtmisega ja praegu hakkavad riigi mingeid poliitika jõudnud sellele tasemele, mis nad oleks võinud tegelikult olla juba juba juba aasta aega tagasi, et praegu on tegelikult pigem nagu asi läinud nagu, nagu aga hakanud minema nagu normaalselt. Aga, aga see võttis kõik aega kahjuks ja väga paljud inimesed said selles kannatada. Ma olen ka kuulnud inimestel, kes on sealsamas tööturuametis käinud, ennast arvele võtmas, sellesama jutuga, et aga mis nüüd edasi, mis ma siis nüüd edasi teen ja sealt tulevad vastused, ei ole koolitusasutused, meie me ei tea, mis edasi teed, et vaata, vaata. Need meetmed, et kuidas inimestele pakkuda võimalust ümberõppeks ja, ja täiendõppeks ja, ja kõik see oli algul meil täiesti null, et, et see süsteem ei olnud käivitunud ja oldud valmis selliseks nii suureks hulgaks nagu töötuteks. Kuidas ikkagi ka poliitiline retoorika tasandil tegelikult nagu probleemi ei tunne, ütleme ei tunnistatud, et selles mõttes võib küll öelda au anda, pigem, eks ole, Savisaarele, kes küll võib-olla natukese, ütleme, ülepolitiseeritud moel, aga kindlasti oluliselt varem, ütleme, hakas hakkas rääkima, et töötus on suur probleem, kui näiteks Ansip, et kindlasti Savisaare ennetas sellega nii-öelda tundis, tundis, ütleme hulk aega varem ära selle probleemi, iseküsimus, et kas see, mida tema nüüd pakkus, eks ole. Oli nüüd väga lahenduse moodi, et vist ei ole pikaajalises mõttes nagu olnud. Et. Selles mõttes, et seda reisisaatjate projekte Ja see, et järjekorrad lauluväljakul mõne töökoha järgi ja aga muidugi, sellest saab ilmselt üks teema lähemaks kolmveerandiks aastaks, mille, milles, mille siis noh, erakonnad üles võtavad ja kuna tänases Postimehes on jälle üks värske küsitlus, mida võib-olla ei pea küll väga tõsiselt võtma siin kesksuvise erakondade reitingutega, aga aga üldiselt on siis jälle selline seis, et selle järgi Reformierakond on endiselt suveräänne laarsus liider, noh, mida siin on ennekõike seostatud, ütleme nüüd selle eurootsusega, et et selle, selle, see on nagu Reformierakond saanud nagu enda arvele kirjutada, et meie tõime euro. Võiks laias laastus oleme proportsioonid kõik samad, et ikkagi Keskerakonna Reformierakonna vahe ei ole väga suur, et see kuus kuus on kord nii kord naapidi. Et, aga ikkagi jah, et huvitav on see, et Eesti poliitikamaastik on olnud ikka päris juba pikka aega nagu, täitsa nagu paigas, et mingid oskavad olemuslikke muutusi, mina arvasin, et majanduskriis olemuslikud muutusid ja et Reformierakond ei lange mitte esimeselt kohalt teiseks või, või ei jää sinna tippedasi vaideid, ta langeb ikka sinna tahapoole, sest noh, just just reforme erakond oli võimul selle majanduse tipu ajal, aga aga huvitav on jah, see, et majanduskriis ei muutnud absoluutselt meie erakondade jõujooni. Et see võib-olla kõige huvitavam üldse nagu areng meie poliitik. Samas on tulnud ka palju positiivseid uudiseid, mis Reformierakonna nagu imagot toetavad, mis puudutavad just nimelt sedasama euro kasutusele aga ka seda, kuivõrd hästi on eesti hakkama saanud selles majanduskriisis. Aga ma tuletaksin meelde, et see on just nimelt see number, mis meil on väga hästi hakkama saanud. Mul on olnud väga tublid eelarve kärped ja selle selles mõttes me oleme tõesti. On põhjust nagu ise iseenda üle uhke. Tehtav tõdema, et tegelikult, kui ma nüüd natuke meenutan seda aega, kui need seda eelarve kärbetest alguses rääkima hakati, siis minu meelest just Reformierakond peaministri suu läbi ütles, et pole, pole hullu midagi ja nende koalitsioonipartnerid olid need, kes tegelikult sundisid, võib öelda piima ja ja eesotsas, et tegelikult me mäletame hoopis higise laupäevaga minister Padarit käimas nahkportfelliga kärpeplaanidega valitsusse tulemas, mida nagu alguses küll ei mäleta, et Reformierakond seda eest oleks vedanud. Aga nüüd tagantjärgi muidugi noh. Tegelikult on ju, mis meil sellest vahet, et kes sellest rohkem või vähem muidugi endale seda aupaistet saab ja küllap nad siis on kõik selle ära teeninud. Aga huvitav on see, et, et Ansip on valinud kogu selleks kriisiks sellise sellise sellise sellise liidrirolli, kes eitab probleemi, et ta sammub sirge seljaga ja räägib, kõik on korras, tulge minu järel, torge minu järel, kõik on täiesti korras, ma viin teid sellest tunnelist välja. Et võib-olla see on ka mingis mõttes õige valik, et kui ta hakkaks halama seal, et et meil on siin nii õudselt kõike. Et sellega ta külvaks ka Meie enda valijaskonnas ja inimeste seas paanikat, et ta on tõesti väga jäigalt hoidnud seda joont, et et kui see on majanduskriis, siis just sellest ma tahaksingi elada on tema üks kuulsamaid fraase ja neil on muidugi igavene rodu, et siin lehtede naljanurgad on saanud ennast pikalt lõbustada. Jah, aga samas tulles selle reitingu juurde, ütleme, võib selles ikkagi näha peegeldumas ka sellist sügavamat, ütleme, rahva mingit äratundmist, ma usun poliitikakaugete inimeste tunnet, et et noh, enam-vähem nagu hakkama saadud ja hirmsasti ütleme ei ole nagu vaja vahetada. Ei ole vaja nagu rabeleda. Et mulle mulle tundub, et selline alalhoidliku eestlase mõtteviisi seisukohalt vaadates, et hea küll, Ansip on kohati natuke veider ja naljakas, eks ole, või midagi ütleb seal valesti, aga põhimõtteliselt, et ega me ei tea, kas tema vahetamine kellelegiga oleks, tooks parema tulemuse ja selline teatud alalhoidlik joon ilmselt on eestlasele omane ja võib-olla see on ju ikkagi ütleme, andnud ka enamasti suhteliselt mõistlikke tulemusi. Ma arvan, et eestlased mäletavad veel hiljutisi häid aegu, et nad võimalik, et loodavad, et need, need tulevad varsti tagasi, et kui me jätkame samal samal moel, siis, siis miks ei peaks need head ajad uuesti uuesti tagasi tulema, kuigi siin on olnud majandusteadlasi, kes ütlevad, et selliseid aegu me ei näe niipea. Teine asi on see, et mulle tundub, et ei nähta ka mingit alternatiivi, et noh, et hea küll, et noh et, et ütleme nii, et Ansip ei ole kõigi lemmik, aga kes siis alternatiiv on, eks ole, ja kui sa võtad sellise keskmise eestlase seisukohalt, et kas need teiste parteide võimalik poliitikategijad tunduvad nüüd olevat need, kes Eestit kuidagi vastutustundlikumalt paremini juhiksid, siis noh, vist ei veenovega. Kahjuks ei ole siin artiklis välja toonud loodud see number, et kui suur on, ei oska öelda või või ei taha avalikustada oma oma eelistust, et, et ja selle selle tendentsi nagu viimase paari-kolme kuu jooksul. Et siis me oleks sealt võib-olla saanud vaadata, kas kas alternatiiv oleks oleks hoopis kuskil mujal, et mingi uue erakonna tekesed seda numbrit kahjuks selles Postimehe artiklis ei ole. Noh, teoreetiliselt see võib ju olla, aga mulle tundub, et see on umbes kolmandik nagu edasi tiksub, on ütleme, muutub aina vähem tõenäoliseks, et enne neid järgmisi valimisi nüüd midagi uut sinna areenile vaks väga tekkida tõenäoliselt pigem ikkagi pigem ikkagi nii väga lihtsalt seda ei teki, et see, see lihtsalt võtab teatud aja. Mulle tundub, et siin on ka selline noh, nagu arutelu vastaspoole, ütleme Ansip oponentide poolel on see, et, et ühelt poolt Eesti võiks oodata sellist sotsiaalsemat poliitikat, lähenemist. Noh, ütleme hädasolijatele või siis või siis mõistmis nagu laiemas laiemas kontekstis, mida selgelt Reformierakond nii väga ei suuda pakkuda ja samas on seal see dilemma, et me oleme näinud, kuidas, kuidas range eelarvepoliitika on meile edu toonud ja selgelt raha ei ole praegu selleks laiaks mõistmiseks. Ehk kuidas, kuidas pakkuda siin tohutuid toetussüsteeme, kui samas raha ei ole, et siin ongi see, et kes julgeks öelda seda, et, et see praegune rahanduspoliitika ei, ei õigusta, õigustab me oleme kõik ju praegu väga rahul sellega, aga meil ei ole raha, meil ei ole tõesti raha selleks, et et suurisin suuri toetussüsteeme üleseid. Seda huvitavam saab olema, milliseid valimislubadusi hakkavad erakonnad riigikogu valimisteks välja käima ja mida hakkavad välja käima ennekõike kaks suuremad, kui olid kaks koalitsioonierakonda, et Eesti viimaste ütleme päris mitmete valimiste tendents, on see, et meie valimislubadused on läinud kulukamaks üha kallimaks lubatakse inimestele üha enam raha kätte. Et selles mõttes saab olema huvitav aeg ja aeda, mis saab olema selliste Nende eelolevate valimiskampaania peasõnumid, et Reformierakond vist hakkab kalduma sinnapoole, et hakkab välja tooma Tiigrihüppe kolm üheks oma kandvaks sõnumiks, nii et mis on selles mõttes väga positiivne, et kui, kui, kui tulevad sedalaadi valimislubadused, mis ei ole puhtalt raha kätte nagu lubadused? No aga võib-olla vastupidi, nad saavad, ütleme innustust oma praegusest suhteliselt heast seisust, eks ole, ütlevad lihtsalt, et andke meile uus mandaat. Me jätkame põhimõtteliselt sama vastutustundlikku poliitikat nagu seni ja me ei pea teile üldse pudrumägesid lubama. Ja, ja väga võimalik, et hoopis see töötab. Tegelikult ju meenutame ka Keskerakonna viimastel Tallinna valimistel edu toonud lubadust, siis see oli ju põhimõtteliselt ka, et me jätkame sama poliitikat, kes siis veel eks, et põhimõtteliselt võib Ansip väga vabalt järgmisel kevadel küsida, kes veel ei noh, selles mõttes mingis natuke teises vormis see kaubamärk tegelikult ei mõista täpselt sama palju võiks ka täpselt sama kampaania võib-olla teha jah, et selles mõttes on, on tõesti niisugune võimalus jah, õhus ilmselt, et aga ilmselt jah, et Keskerakond tuleb väga tõsiselt, ütleme nende numbrite valguses mõtlema, kas nad üldse suudavad mingisuguse pöörde tuua, kui nad. Nende numbrite valguses tekib üks küsimus veel, et mitu erakonda ületavad valimiskünnise ja kui vaadata ikka neid valimisnumbreid ikkagi siin pikemas perspektiivis, siis siis on ikkagi tõenäosus väga suur, et järgmises riigikogus, kus on, on meil praeguses kuue erakonna asemel neli erakonda See on suur, aga mina pakuks, et on viis, mina, mina ütleks, et ta viis. Ja kumba sa siis viiendale oleksid, kumba erry? Ma arvan, et rahvaliit ma arvan, et see rahvaliit oma selle viimase liigutusega võib saavutada, ütleme nii, et see ei ole lihtne ja ma ei ütle, et see on nagu kindel kuidagiviisi, aga mulle tundub, et nende šanss on olemas, et nad selle künnise võiksid ületada. Kas sa sealt Võrumaalt näen nagu asja natuke teises vinklis. Ei, mul lihtsalt tundub, et jah, et see, see, see kandepind, ütleme, selliseks nii-öelda maa huvide esindajaks erakonnaks on siiski ütleme, viie protsendi tasemel olemas muidugi see aga, aga muidugi see võib ka nii minna, et nad saavad tõesti siin uuringus lubatud üks, kaks protsenti. Ta oli olnud, ütleme niimoodi, et need uuringud mõõdavad alati erakonna brändi populaarsust ja tõenäoliselt rahvaliidu kui erakonnaga trump brändi populaarsus on üsnagi madal. Aga kui sinna taha tulevad reaalsed inimesed valimisnimekiri ja siis ennekõike maapiirkondades, on see see erakonna lõplik toetus kindlasti oluliselt suurem kui see erakonna brändi nii-öelda populaarsus, mida mõõdavad need tavapärased parteidepallid. Ja ikkagi, ennekõike vanemate inimeste seas ei saa kuidagi nagu alahinnata, ütleme selle seda, et Arnold Rüütli ütleme niisugune isakuju on ikkagi selle asja taga praegu väga selgelt, mida rahvaliidul eelmistel siin valimistel ei olnud, siis oli nagu Arnold Rüütel, eks ole, nagu ikkagi suhteliselt eemal ja villu möllas seal, eks ole, aga, aga põhimõtteliselt praegu on, ütleme, rüütel niiviisi, nagu oma isa käega toonud sinna Juhana noore, eks ole, olles nagu siin tänasest lehest lugeda, helistanud Johan Aarele Inglismaale ja palunud tal erakonda juhiks hakata. Et, et see võib olla paljude inimeste jaoks nagu sümboolselt oluline, sest ta, ta on kahtlemata selline sümbol ja ja. Lamellide olukord, et ma ei tea, kas Arnold Rüütel on välistanud või ei ole välistanud enda kandideerimist et Arnold Rüütel võtab isikumandaadi ja saab üksikuna sisse Noh, see võib ju ka olla, iseasi, et kas tal seda vaja on? No ma ei tea, ma jälle ei veaks küll kihla, aga mulle millegipärast tundub, et isegi võib-olla Ingrid Rüütel pigem kandideerib. Aga mine sa tea, ei, ei, ei tea. Presidendiks emba-kumba kõik on ju täitsa võimalik. Aga noh, see on selles mõttes võib-olla ärme torma sündmustest ette, et nüüd hirmsasti siin kesksuvel nüüd järgmise kevade valimistele pühenduda, võib-olla võib-olla kaob vaja. Aga üks asi veel, milles Eesti nüüd oli, on jälle värskelt nagu presenteeritud, kui Euroopa üks silmapaistev riik on see, et, et meil on ikkagi meeste ja naiste sissetuleku erinevuse palgaerinevused väga suured ja ja heidid, sulle läks kohe süda. Kas mul on mingi väga üllatasse, et see täiesti üllatus, et, et see, et meeste-naiste palgaerinevus on olemas ja et see on suur, see oli, on meil ju ka ajakirjanduses korduvalt läbi käinud, aga see, et, et see on Euroopa suurim Eestis. Vaat see oli üllatav. See oli tõesti üllatav, et, et siin on nagu keeruline seda põhjendada mingisuguste struktuursete põhjustega, et rohkem naisi töötab, ma ei tea, õmblejatena, teeninduses ja nii edasi. Minu arust struktuurselt asjadega jõustuda põhjendaksin. Ja tegelikult tooksin ka välja selle, et need andmed, et me meeste-naiste palgalõhe on 30,9 protsenti pärineb aastast 2007 2007. aasta andmed läheme 2007. aastast tagasi. See oli majandusbuumi tipphetk. Suvaline mees ütles, et ta on ehitaja ja küsis 30 tonni palka ja ta sai selle palga. Et mis on tänasel päeval, on tänasel päeval, 2009. aastal, mida see uuring ei näidanud, on andmed, on see, et meeste-naiste palgalõhe on vähenenud 30 sisuliselt 31-lt protsendilt 19 ja poole protsendi peale. Et, et see on kolmandiku võrra, on see see number nagu väiksem Et kui hästi lihtsasse keelde tõlkida, siis rohkem on oma töö ja palgakaotanud seni natuke ülemakstud. Ma arvan, et see oma töö on kaotanud ennekõike jah, ülemakstud mehed ennekõike ehitusel ja kui naisi on koondatud, siis need naised, keda on koondatud Noonud, madalapalgalised naised et, et selles mõttes me, see, see lõhe on vähenenud, et aga aga, aga noh, ütleme seal algtingimused olid sellised buumiajahetkel kui see, kui see vahe läks hästi suureks ja ütleme, praegusel hetkel see majanduskriis on selle oluliselt ära tasandunud ja Eesti hetkel kindlasti on selle palgalõhega kindlasti mitte Euroopa Liidu tipus negatiivses mõttes. Ma selles mõttes olen sinuga nõus, et kindlasti siin ehitustöötajad võisid seda, seda palgalõhet mõjutada, aga samas oli kogu Euroopas ehitusbuum ja kinnisvarabuum, et see pidi ka tegelikult kogu Euroopas ühel või teisel moel palku mõjutama, tõsi ilmselt ei ole Euroopasse ehitajate palgad, palk ei ole nii nii oluline kui ja kui meil oli sellel hetkel aga, aga see, mis ka selles samas uuringus oli, huvitav oli see, et et selles nende, selle, selle riikidevahelises võrdluses keskel oli näiteks Rootsi, mida ma oleks pidanud üheks liberaalsemaks maaks, kus, kus need palgaerinevused võiksid olla väga väiksed, et seal toimus ka mingisugune feministide aktsioon, kes põletasid raha riigi riigikogu ees, et ja ma analüüsisin seda tabelit, siis seal on ka huvitav see, et, et tegelikult need vanad riigid ei ole üldse mitte eesotsas, vaid on tagaotsas, mis ei õigusta kuidagi eesti viimast kohta. Aga, aga see siiski on tähelepanuväärne, et minu meelest no kuna see viimane koht on siiski niivõrd tõsine 2007, aga samas on viimane koht. Aga, aga oli? No statistika puhul on see, et ta mingisuguseid relvi 100000 teistel riikidel on mingid omad asjaolud. Et kõik riigid on kogu aeg mingites asjaoludes statistikat koostatakse, et Lätis oli samamoodi ehitusbuum, Leedus oli ehitusbuum Venemaal okei, Venemaa ja Euroopa Liidu liik, onju, aga need et või noh, Poolas näiteks Ida-Euroopas oli kindlasti me ise teame, me siin Eesti investorid käisid suurentuuritasid lennukitega mööda Ida-Euroopa kuurorte ringi, et seal ehitus nagu linnakuid püsti panna. Et, et see ehitusbuum oli absoluutselt kõikjal ja, ja see mõjutas kõikjal palkasid, et ma siiski rõhutan, viimane koht on midagi sellist, millele peaks peaks nagu põhimõttelist tähelepanu pöörama. Väga huvitav tegelikult ka, et mind mind lämmastusse sedapidi teades, et need, et need soorollid paljudes ütleme eriti just Lõuna-Euroopa riikides, minu meelest noh, teadaolevalt palju jäigemad tegelikult, et mis on mehe roll ja mis naise roll. Et, et meie oleme siin ikkagi üsna põhjamaised ja üsna võrdõiguslikud üldistes hoiakutes, et paljudes seal Vahemere äärsetes riikides on ju ikka väga selge, et naine istugu kodus. Kusjuures tulebki ta istuge kodus ja tema palk ei eiei statistikas. Pole sedapidi jah, tuleb see statistiliselt justkui, justkui oleme meie mingisuguses ebaõiglasemasse olukorras tegelikult, aga seal on lihtsalt väga paljud naised lihtsalt kodus ja pole üldse palka. Et seal on, aga samas muidugi noh, aktsepteerib seda kogu ühiskond, et mitte, et nad on nii-öelda kodus, sellepärast et hirmsasti nagu tahaks uksest välja, aga mees on väljastpoolt ukse lukku pannud väidet, et ikkagi noh, ongi aktsepteeritud, et nii on rollid. Üks huvitav tendents, mis sellega seoses veel on, on, on ju see, et meie ülikoolid on üliõpilaskond, on feminiseerumus. Et selles mõttes, et tüdrukud on selles vanuses, kui riigieksameid tehakse märksa kohusetundlikumad õppurid. Nad teevad oma riigi Exmad poistest märksa paremini. Ja see on toonud kaasa selle, et väga paljudel erialadel on Tütarlaste osakaal ülikoolides plahvatuslikult viimase kolme-nelja aasta jooksul kasvanud ma ise nagu näite tuua, et et meil on aktuaalses kaameras käinud viimase kolme aasta jooksul praktikal läbim pakuniks 20 20 tudengit nii Eestist kui mujalt maailmast. Ja kui ma nüüd mõtlen, et mitu neist poisid on olnud, siis vist kaks. Et, et see näitab seda ikkagi, et et noh, ülikoolides on rohkem tüdrukuid kui poisse ja mingil hetkel hakkab see kindlasti ka meie tööturul mõju avaldama. No mingil hetkel hakkab, aga praegu ütleme, on pigem see seaduspära, tüdrukud lähevad ülikooli, saavad kõrghariduse ja siis poisid saavad ikkagi rohkem palka. Inga iva on see, et kõrgema haridusega naised saavad vähem palka kui kas samaväärse või siis kehvema haridusega mehena. No sõltub muidugi ka tööst väga palju, et nagu minul on võimalik võtta nagu kõrgharidusega tööle noh see lõppkokkuvõttes valida inimesena professionaalsete oskuste järgi, kui sa võtad näiteks ajakirjanikud tõelise, valid sellest, et milline on tema analüütiline oskus, kuivõrd usin ta on, kas ta oskab keeli nad edasi ja loomulikult on ju inimesel, kes on ülikooli stuudiumi läbinud, väga selged eelised selle eest, kes seda, kes seda ei ole teinud. Et kes võib-olla küll ürgandekas, aga kes on jäänud teatud raamidesse pidama ei saa sealt enam edasi kui nad ei tea seda laia üldist konteksti. Et selles mõttes noh Jah, ei, see on, see on huvitav, mina olen näiteks ka varem niiviisi tööandjana tegelikult väga selgelt täheldanud, et kui niiviisi hinnata inimeste panust, siis tõenäoliselt kõige efektiivsem on tõepoolest vähemalt enamik töökohti täita, ütleme neljakümnendates viiekümnendates aastates naistega sest see saadav nii-öelda tulemus ütleme, oskust, teadmist kohusetunde jah ja suhtega, ütleme küsitavasse palka on kindlasti parem kui näiteks mõne noore ütleme võib-olla väga andeka meesterahva puhul, kes kindlasti hindab ennast nagu oluliselt kõrgemalt ja esitab suuremaid nõudmisi ja samas pole sugugi kindel, et ta, et nii-öelda sama kohusetundlikult oma rolli välja mängib. Et see on nagu ja see on teatud teatud paradoks olnud, et selles mõttes ma julgen küll öelda, et sellel teatud erinagu seal on täiesti, et see on tõsi, aga noh, kindlasti on see tõsi. Aga nüüd jah, et kas ta nüüd nii suur peab olema või, või et see, see ilmselt on teatud ohumärk ja ja, aga, aga ega siin nüüd ausalt öeldes mingi mingi kaks seadust meil pidi Eestis olema, mis seda reguleerib, eks ole. Tegelikult mitte midagi ei reguleeri. Ma arvan, et kui teha kolmas seadus, mis eriti kategooriliselt nõuab, et olgu võrdsed palgad, siis ega see ka tööle Jah, seal on, pigem, on küsimus nendes sanktsioonides või, või, või sellesse kontrollis, et kui tõesti on kaks seadust, mis on soovituslikud ja samas on meil see võrdõiguslikkuse volinik sotsiaalministeeriumis ministeeriumi juurest, kes neid samamoodi soovitada, teha, ette panna. Ja, ja siis on juba teha tööandjale ettepaneku, kui tema juurde tulnud keegi, et te võiksite need palgad ühtlustada ja kui inimesel on vunki, siis ta võib ise minna kohtusse ja seal ütleme, kohtuotsus juba on, on see, mis, Aga samas ütleme jälle, kui tööandja seisukohalt vaadata, siis ikkagi ütleme lisaks sellele, et inimesed jagunevad meesteks ja naisteks, noh, ei ole kaks inimest kunagi absoluutselt võrdsed. Selles mõttes sa võid küll öelda, et jah, sellise soolise liigituse järgi, vaat see mees ja see naine peaksid nagu ühesugust palka saama, aga mina tööandjana tegelikult tean, et sellel inimesel on tugevad küljed ja sellel on nood, eks ole, ja ja, ja ütleme väga, väga suure hulga tööde puhul, eks ole, see hindamine tegelikult on, on väga keeruline noh, kasvõi sellise loomingulise töö puhul, et et kuidas sa ikkagi hindade, kaks ajakirjanikku on võrdsed, eks ole, et ütleme nüüd, et ma ei tea, Urmeti Heidit, eks olete, te peaksite nüüd ühesugust palka saama. Aga tulevad ja ütleme nii, et kui tekib hüpoteetiline olukorrad, sina peaksid palkama tööle minu või Heiditi. No kas sa tõesti mingil hetkel hakkad vaatama sellest, et kumb kannab pükse, kumb kannab seelikut või see on absurd? See on vaid ikkagi selle, kes teeb oma, kes on seda tööd, mida sa tahad nagu võtta ta tegema, see oli nagu parem. Ja planeedid parem siis sa valid Heiditiga. Täiesti nõus, aga siin tuleb ka arvestada seda, et, et seal tingimustes, kus sa võtad inimese tööle siis on väga suur hulk inimesi, kes on, kes on firmas näiteks olnud 20 aastat 10 aastat ja kelle palk on võib-olla niimoodi tiksunud natuke ülespoole, aga ta ei ole kunagi teinud selliste ütleme tänapäevasele tasemele hüpet, millest mina, mille kohta mina ütleks, et see on ametiühingute nõrkus. See, et ütleme Skandinaavia riikides on tavaline see, et tööläbirääkimistel istub laua taga kolmanda isikuna ametiühingu inimene, kes ütleb, et stopp, Meil on üldine palgatase selline, siit ei saa nagu üle minna, okei, see võib-olla kohati nõme. Aga samas sellega püsib mingisugune üldine arvamine. Selle taga on ka see osaliselt, et naised on alalhoidlikumad. Et minu kogemus küll ütleb nii, et mehed tulevad palju sagedasemini palka juurde küsima lubavad kuskile mujale minna, nad on natukene suurema riski riski riskivalmidusega on võimalik sillad põletada rohkem kui naised, naised on oma olemuselt natuke rohkem alahoidlikumad. See on võib-olla selline väike erinevus ja see on ka seesama, millest sa räägid, on suur, et et, et need inimesed, kes on juba töötanudki ja kui sa võta tööle vaid, kes töötanud, et selles mõttes naiste palk tõenäoliselt, et kui tema pikkade tööl olnud kasvab vähem kui kui meeste puhul. Ja sellised need erinevused on, aga see, need olid teemad, mis meid täna siis erutasid ja millest me täna siin rääkisime, siis koos Heidit, Kaiaga ja Urmet koogiga, mina olin saatejuht Sulev Valner ja igasuguseid toredaid ja huvitavaid teemasid tegelikult meie ümber jätkub küll ja ja siis, keda siis huvitab poliitika, keda huvitab rand, keda huvitab jalgpall? Et me siis kõigile kõigile midagi igal juhul nautige seda ilusat suve, mis, mis väljas on ja ja võtke sellest parimaga, ärge endale liiga tehke. Kuuma käes olemisega. Ilusat nädalavahetust.