Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, nagu ikka, on siin vikerraadio stuudios. Laupäeval, kui kell on tiksunud 11 ja viis minutit istet võtnud kolm ajakirjanikku, täna siis Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest Heidit, Kaio Eesti ekspressist ja mina Aarne Rannamäe, Eesti rahvusringhäälingust, Heidit on nüüd siis ka uuesti täieõiguslik Eesti Ekspressi liige. Emapuhkus on läbi, emapuhkus on läbi, jääb ootama järgmist. Ei usu jah. No täna tuleb igal juhul meil natukene teistsugune, hoopis niisugune isemoodi saade. Me oleme täna nimelt nagu auklikud nagu Šveitsi juust, ehk siis me hea meelega pakume eetrivõimalust oma spordi kolleegidele. Teatavasti on käimas Barcelonas Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Ja just täna ja homme on need kaks päeva, kus siis peab lõplikult selguma, kas Eesti avab oma medaliarve või mitte, reaalsed võimalused on meil täiesti olemas. Meie kettamehed hakkavad Barcelonas õige pea tegema esimesi kvalifikatsiooniheiteid ja vastavalt, et siit klaasi tagant tulevatele märguannetele. Me oma jutud siin ka korraks katkestame ja anname suurima heameelega sõna üle Barcelonasse ja kui vajadusel, siis mitte ainult üks kord. Ja loomulikult on, on meil täna ka soode meie saate ajaloo viimase 12 aasta jooksul teistmoodi, selle sellepärast, et minu vastas istet võtnud kaks naiskolleege mida üllatus-üllatus, pole mitte mitte kunagi varem juhtunud ja ja kui ma siin lugesin ÜRO inimõiguste komisjoni viimast raportit Eesti kohta, siis heidetakse Eestile jätkuvalt ette seda, et, et naised on veel diskrimineeritud, nii et täna võib kujuneda välja vastupidine olukord. Et mina saan diskrimineeritud, aga, aga ma olen selles mõttes mul on selle üle väga hea meel. Ja vaata see naiste diskrimineerimise kohta, mida siis ikkagi jätkuvalt rahvusvahelises raportites ära mainitakse. Ma saan aru, et see, see põhitugi, millele, millele seal toetatakse, on see Euroopa Liidu statistika, mis tugines kadunud 2007. aasta andmetele, et et Eestis on suurim palgavahe naiste ja meeste vahel Euroopa liidus ja see oli siis teistpidi tõesti viimasel kohal nagu, et see palgavalige suurem ja ma arvan, et see on tähelepanuväärne, et seda ma täitsa mõistan, et mille pärast ÜRO tahtis sellele tähelepanu juhtida, et ja ma arvan, et me ei peaks sellele sellele nalja viskama, et oh kuidas niimoodi olla, teise on mingid asjaolud, mis niimoodi langesid kokku, et alati on mingid asjaolud, mis langevad kokku, et Ma arvan, et seda tuleb võtta. Seda tuleb arvestada. Et jah, et see palgavahe on tõesti mõtlemapanev, mis Eestis on meeste ja naiste palkade vahel mu ja ma olen ise ka aeg-ajalt endalt küsinud, et miks see nii võiksid olla, et seda siin seletatud nii sellega, et naised töötavad sellistel pehmematel erialadel sotsiaalerialadel rohkem, kus, kus ongi väiksemad palgad. Aga ma arvan, et oma osa siin võib teatud mõttes mängida ka selles, et see, et, et Eestis on palju vähem ettevõtetes on kollektiivlepinguid ja lihtsalt naised miskipärast ei ole nii enesekindlad ja nad ei julge endale küsida sama suurt palka pahatihti nagu meeskolleegid ja siis, kui sõlmitakse need palgalepinguid individuaalselt, palgakokkulepped, siis nii ongi. Just nimelt senikaua, kui palgad on salajased, siis, siis ei oska siin midagi öelda, et me ei oska öelda, kas meid diskrimineeritakse või mitte. Et kas teie toimetustes ka diskrimineeritakse, peaksite Genfi ÜRO poole pöörduma, no vot ei tea, et senikaua kui lepingud on salajased, senikaua ju ei tea No mina pean ütlema, et mina isiklikult ei ole nagu oma elus tundnud väga, et see, et ma olen, olen naine, oleks olnud kuidagi mulle takistus mu mu töös või, või õpingutes aga tõesti, et kuna, kuna me ei tea neid kõiki kõigi palku, siis, siis noh, selle koha pealt muidugi võib esitada. Aga see on vist ka ainus ainus momente, mida võib nimetada nii-öelda naiste diskrimineerimise, kes on muidugi väga-väga karm sõna 90.-te algusest alates juba väga hellaks tehtud selle sõnaga seal sõnal on, on karmim tähendus kui, kui üks, üks palgavahe, et, et see on ka väga tähtis ja loomulikult noh, see on statistikaga nagu kindlaks tehtud, et see tõepoolest nii on, aga teatavasti siis meie vähemused süüdistanud korduvalt meedet, neid diskrimineeritakse ja, ja noh, kui me paneme nagu samale pulgale ühe sõna erinevat mõistet, siis, siis noh kõlab see väga, väga, väga räige. Samas muidugi me oleme, noh, tihtipeale on, on need soolise võrdõiguslikkuse eestvõitlejad on, on öelnud, et justkui Lääne-Euroopas oleksid need asjad paremad, et jah, et seal võib olla, palgavahe on väiksem sama töö eest naiste ja meeste vahel. Aga teisest küljest jällegi, kui ma olen vaadanud näiteks, kuidas need asjad toimivad Šveitsis või Saksamaal seal on tegelikult lapsed, on ühele naisele palju suurem takistus tööalaselt, kuna lihtsalt ei ole nii lihtne anda kuskile päevahoidu, et siin ma olen rääkinud mõnede Šveitsi kolleegidega, kes on kurtnud, et kuidas seal lasteaed on avatud ainult kella üheksast kuni kella üheni laval, et et sul ongi tegelikult võimatu selle kõrval töötada, kui naisel sünnivad lapsed, siis suure tõenäosusega jääbki koju ja Saksamaal on ka vähemalt osades läänepoolsetes liidumaadest ikka väga tõsine probleem. Naised on tegelikult ju A priori diskrimineeritud, kui kasvatame jälle seda sõna sellepärast et mehed paraku lapse isamaad ei ole suutelised neid kandma ja, ja on selge, et, et tööandja, kui ta võtab inimest tööle ja tal on, on vali valida, kas kas võtta noormees või noor vallaline naine, eks ole, kes kohe-kohe võib hakata lapsi saama, siis ta loomulikult. Ja, ja see on noh, niivõrd paratamatu, et selle üle nagu ei kannata vist eriti diskuteerida. See on tavaline, mille järgi sa diskrimineerimist mõeldakse, on ka nii-öelda soorollid, vise, pere muster, et mis moodi see toimib ja, ja noh ütleme, et ma tunde järgi pakun, et, et olles vestelnud erinevate ideo Ida-Euroopa riikide inimestega, siis siis mulle näib, et Eestisse ikkagi see pere muster on, on üsnagi liberaalne või et, et seal on, nagu need rollid on suhteliselt hästi ära jaotunud. Aga ma ei julge seda öelda nagu terve ühiskonna kohta tervikuna, et samas kui näiteks lugeda perekooli, mis on üks selline naistefoorum, siis, siis sealt alati sellist sellist väga-väga liberaalset muljet ei jää, et see võiks sõltuda ka muidugi haridustasemest ja ka ja ka palgast ja üldisest elatust. Tasemel, sest et ma olen kunagi ka huvi pärast vaadanud seda statistikaameti ajakasutuse uuringut, kus siis on minuti pealt kokku loetud, et kui palju näiteks kulutab üks keskmine mees majapidamistöödeks lasteaia eest hoolitsemiseks kui palju üks keskmine naine ja kuna mõlemad teevad ühepalju palgatööd enam-vähem siis ikkagi kogu see koduse majapidamise eest hoolitsemine on ikka pahatihti naiste kaelas. Aga nüüd samas need uuringud näitavad ka, et et just vanemate naiste seas on need ootused soorollidele on muutunud, et nad ootavad, et need mehed teeksid ikkagi rohkem kodus, hoolitseksid laste eest koristaksid, teeksid süüa. Aga samas meeste seas need hoiakud veel samavõrd muutunud ei ole. Siin sotsioloogid on ka arvanud, et sellest võiks saada täiesti uus, selline perekonfliktide allikas. See see on küll väga põnev, et kusjuures samas on, samas on ju selgelt, et, et kust need noored tulevad, nad tulevad ju kodust, eks ole, nad kasvavad üles kodus, kus nad need olid, kaasa saavad, et kas siis õpetustena või siis ka või siis matkimise teel, et. Nojah, ma ei hakka sel teemal üldse teiega vaidlema, sest et vahekord praegune üks, kaks, nii et ma jään kindlalt alla ja, ja kui me hakkame rääkima siin kodustest töödest ja kõigest sellest, mis, mis tänapäeval on ju märksa hõlpsamalt teha kui, kui, kui see oli vanasti. Aga nüüd tuleb meil esimene märguanne, et Barcelona nõuab tungivalt sõna- ja olge lahked. Raadiokuulaja rahva teenrid Barcelonast Joosep Susi, Erik Lillo jälgimas meeste kettaheite kvalifikatsiooni heitlus kui kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja, valitsev Euroopa meister, leedulane Virgiilius Alekna tegi oma avaheite ja tähendab seda, et järgmisena tuleb ringi juba meie mees Märt Iisrael, kelle selle aasta parim toimus 66 meetrit 31 sentimeetrid on Euroopa edetabeli seitsmendal kohal. Koos on kogu selle maailma vägevate seltskond 61 null kaheksa Alekna avakatse tulemus. Kui kvalifikatsiooninorm on 63 meetrit ja 50 sentimeetrit ja Euroopa edetabeli esikümnes on kohal juhtimas edetabeli Gerd Kanter ainsana tänavu aasta üle 70 meetri 71 45. Aga kohal on pekingi olümpiamängude esimesed kuus meest. Eelmiste Euroopa meistrivõistluste esimesed neli pluss kuues ja mäletame neli aastat tagasi ja Boris oli Alekna Euroopa meister, aga kaks pjedestaali järgmist astet kuulusid eestlastele ja nüüd Iisraeli esimene tugev tõmme ja Tase lendab lendab sinna vastu kvalifikatsiooninormi tähistavat linti. See tähendab juba seda, et oma avakatse tegi Iisrael igati hästi ja kassid tuleb nüüd tulemus üle 63 ja poole meetri või mõned sentimeetrid alla, aga see heide tõenäoliselt juba kindlustab edasipääsu homsele lõppvõistlusele ning Iisrael, kes Eesti meistrivõistlustel pidi leppima hõbemedaliga. Üheteistkümne kortse meie meistri Aleksander Tammerti järel alustab 63 27 63 27. Kvalifikatsiooninormist jääb küll 23 sentimeetrit puudu, aga arvata võib, et ta järgmist kaht heidet kah katset ei lähe. Tema maailmameister, sakslane Robert Martingu avaheide ja mees lubas siin heita üle 70 meetri esialgu nii kaugele ketas ei lenda, aga täpselt sinnasamasse kanti ja samadesse meetritesse siis kus Märt, Iisrael ja siin on praegu sentimeetrite mängija hom loomulikult need pikad meetrid ja lühikesed sentimeetrid otsustavad, kes on võitja ja kangelane, kes kaotajad, aga meie meestel on, arvestades sel aasta tulemusi kui ka varasemate aastate võite tulemusi kindlasti oma sõna sekka öelda ja Harting alustab 63 meetri seitsmeteistkümne sentimeeter 10 sentimeetrit vähem kui Märt Iisrael. Nüüd tuleb ringi horvaat Marin Prineeru, kelle isiklik rekord on 63 38 ja tema on ka kogu selle kettaheitja seltskonna kõige noorem mees, sündinud 90. aastal 29. augustil, nii et 19 aastane rumeenlane, siis tuleb hispaanlane pekingi olümpiamängude viies Frank saunas ja siis Gerd Kanteri etteaste siin Barcelona olümpiastaadionil. Kõik märgid on seda meelt, et verd on tõusvas sportlikus vormis. Kui võtta tema vormi dünaamikat pärast ameerika laagrit pärast maikuud ja saame siis näha, kas loobumine eesti meistrivõistlustest ja laagerdamine siin Hispaanias on viimasel nädalatel läinud, et aga kaks meest üle 63 meetri ja hetkel juhtimas Märt Iisrael kümnesentimeetrise eduga Robert Harting ees, kes kolm aastat tagasi maailmameistrivõistlustel tuli Kanteri järel Osakas hõbemedalile revanšeeris aga eelmise aasta maailmameistrivõistlusel Berliinis võiduga 69 meetrit 43 sentimeetrit ja nüüd siis hispaanlane Frankassanas isiklik rekord, nii hea kui 67 91 tänamastab 65 meetrit ja 11 sentimeetrit ja publik rõkkab. Ilm on täna päikesepaisteline, 28 soojakraadi, kohati siin staadionil ka tuulepuhangud, aga mitte eriti tugevad ja nüüd head viker raadiokuulajad. Ringi on tulemas. Olümpiavõitja kaks aastat tagasi maailmameister kolm aastat tagasi eelmiste maailmameistrivõistluste pronksmedalimees ja eelmiste Euroopa meistrivõistluste hõbemedalimees. Gerd Kanter, maailma kõigi aegade edetabeli kolmas mees. Kui edetabeli teisel kohal on Virgiilus Alekna ja 31 aastane kanter, siis on pöördel tõmme ja ketas lendab ja lendab kvalifikatsiooninormi. See tähendab seda, et juba esimese katsega on Gerd Kanter oma esinemise täna siin Slona olümpiastaadionil kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel sellega saanud ühele poole ja esimene normitäitja, meie mees, kerkan ning kohe peaksid tulema ka numbrid tabloole. Kui ka sarnase tulemus oli 63 61 ja normi täitmine oli hispaanlaselgi, siis kanter alustab 65 meetrini Triin 43 sentimeetriga. Märt Iisraelil 63 27 ja selle heade uudiste taustal ütleme aitäh. Rahvateenrite saate tegijatele ja kuulmiseni praegu Barcelonast. Aitäh Erik Lillo heade soovide eest ja spordipoistel ainult niipalju veel, et kui on vajadust otse-eetris tulla Barcelonasse, siis meie poolest takistusi ei ole. Meie suudame oma jutu täpselt veeretada nagu, nagu tarvis ka Šveitsi juustu moodi aukudega. Aga, aga see, see teema minu naiskolleege, millest me siin saate alguses alustasime huvitusid nad sellest niivõrd, et nad tahtsid sellel teemal jätkata. Olge lahked. No jäid sa, sul on õigus, et ega see ei ole väga, väga sagedane, kui sellised teemade üles tõusevad, et meile see teema nagu teema tõesti vääris tähelepanu, me rääkisime siis naiste meeste võrdsusest ja. Me rääkisime tegelikult sellest. ÜRO Inimõiguste komisjon Genfis saatis sellise raporti välja, kus, kus oli sõnaselgelt kirjas, et Eesti naised on diskrimineeritud eeskätt sellepärast, et Eestis on meestele naiste palgavahed lubamatult suured. Euroopa liidus suurimad Aga kuidas sina hindad, kas on diskrimineeritud naised? Ei, mina olen, statistika on selles mõttes kindlasti nõus ja kindlasti mingi mingil määral on, aga, aga ma arvan, et teatud ringkonnad Eestis siis just naiste hulgas on selle asjaga mõttetult suureks üles puhunud. Et eks see küsimus on ka muidugi selles, et et kust nurga alt seda vaadata, kuidas me seda, mis näitajate alusel seda diskrimineerimist vaatame, kui me vaatame ainult palku, siis on küll nii, või siis seda koduste tööde jaotust. Teisest küljest jällegi, kui me hakkame vaatama neid muid näitajaid, mis, mis on ka olulised selles, et kui hästi keegi elab, kui õnnelik ta on, et no näiteks kas või tervis, et me ju kõik teame seda, et meeste tervis on palju kehvem Eestis kui naiste oli miskipärast keskmine eluiga on meestel oluliselt lühem kui naistel ja no kas või näiteks see, et kui me vaatame kas või seda, et kes õpib ülikoolidest, siis seal on ligi 60 protsenti, on, on naisi ja mehi on oluliselt vähem, siis. Selle selle selle eest ei saa teha järeldust, et mehed oleksid nagu diskrimineeritud. No nad on, nendes valdkondades on nende nii-öelda näitajad on palju kehvemad. Nagu noh, samas jälle kui võtta nüüd riigikogu liikmed, siis seal on naiste osakaal suhteliselt marginaalne. No meid ajakirjanikele mind sealjuures eriti kui ETV-s saatejuhina tegutsevat inimest ma olen, ma olen pidevalt kuulnud etteheiteid endale ja oma oma saatebrigaadile, meie saadetes osaleb liiga vähe naisi. Aga kui ma hakkan nagu üksipulgi seletama, et miks see nii on, siis, siis saadakse aru küll, miks see nii on, naisi lihtsalt on aktiivsemates rollides ja nii-öelda sõnakaid, naisi on, on vähem. Ja, ja kindlasti see näitab ka seda, et ühiskond alles alles areneb nii-öelda õiges suunas, et et noh, paati sünnib poisse ja tüdrukuid ei, ei sünni alati ühepalju, see on nagu paratamatus. Aga, aga nii-öelda arvajaid, sõnakaid, inimesi, otsustajaid ja arvamusliidrid, neid, neid võiks ju tegelikult olla pooleks. Noh, põhimõtteliselt võiks olla, kui, kui mehi ja naisi enam-vähem pooleks. Aga paraku ei ole. Siin on küsimus ka selles, kuidas mehed iseenda rolli ja ülesannete, olgu siis ühiskonnas või perekonna sees tõlgendavad, et mul on meeles, et kui ma läksin, eks kord Berliini pikemaks ajaks õppima, siis mindi. Üks esimesi asju, mis mulle silma torkas, oli see, et kui palju võis tänavatel näha isasid just hästi väikeste lastega, noh, võib öelda, et Eestis on kaaned järjest rohkem näha, aga seal vist tõesti näha, kuidas isad olid need, kes viisid neid lapsi hommikuti lasteaeda, kes käisid neil järel, kes käisid mänguväljakutel. Et, et see nii-öelda selline pehmete pehmete väärtuste esinemine on Eestis ilmselt siiski natukene haruldasem. No tol ajal juba mitu korda nimetatud inimõiguste komisjoni ettekandele oli, oli teine pool veel ja, ja sellest on nagu meil vähem räägitud naiste teema paratamatult pälvib rohkem rohkem tähelepanu, ta on kuidagi atraktiivsem, aga aga teine pool oli siis see, et ÜRO arvates meie õiguskantsleril on, on liiga vähe volitusi. Liiga vähe võimu, ehk siis, kui me paneme selle nii-öelda eesti keelde, ma olen, olen vist kolme viimase õiguskantsleri käest enda käest küsinud, et kuidas teile tundub, et kas te ei ole nagu selles rollis, et, et koerad hauguvad, aga karavan läheb ikka edasi. Nii et, et noh, see ses mõttes, et õiguskantsler on siis sa koer, kes, kes juhib tähelepanu ja haugub ja, ja Klaffib ja viib asju kohtusse, aga, aga asjad liiguvad ikka nagu omasoodu tema tahtest sõltumata. No nüüd on siis ÜRO komisjon võtnud päris selge seisukoha, et, et see ei ole päris õige, et see niimoodi toimub. Jah, et see on tõsi küll, et et minu meelest on ju õiguskantslerile ühiskonnas päris suur roll tegelikult teda väga kuulatakse, et ajakirjandus alati väga suure tähelepanuga kuulab, mis, mis on öelda ja nagu öeldud ja, ja, ja salati pälvika näiteks lehtedes silmapaistvalt ruumi, et sa nüüd ei saa öelda, et selle, et ühiskond seda ühiskonnas ei huvita või sellele tähelepanu pööratakse, tõesti, tõsi on see, et, et need on ju, et see karavan liigub edasi. Ja paraku on see Eestis mitmes valdkonnas niimoodi, et kas või seesama soov soolise võrdõiguslikkuse ametipost, mis on sotsiaalministeeriumi juurde loodud, on on lihtsalt noh, selline noh, ametipost, millel ei ole mitte mingisugust mingisugust volitust või võimu midagi muuta või tähelepanu juhtinud, tähelepanu juhtida just nimelt, et, et võib-olla sellest tähelepanu juhtimisest on, on juba küllalt, et võiks juba tegutseda ka. Kuhugi poole noh, eks ta ole niisugune peene tasakaalu küsimus, et õiguskantsler näeb viga laita, tuleb ja laidab, eks ole. Erakonnad ütlevad, et tal ei ole õigus, siis ta läheb Riigikohtusse ja seal siis see otsus kaalutakse, aga aga sisuliselt jah, tal endal sellist niisugust otsustamist ei ole, et tema sõna peale midagi nagu teistmoodi veerema hakkaks. Et see on, see on kindlasti meil probleem. No samas on küsitav ka, et mis alusel see peaks siis nüüd toimuma, et kui ta nüüd ütleb, et mingi asi on valesti, ta ei tal ka noh, ma ei kujuta ette, et tal siis peaks olema voli ide mingeid seadusi muuta või, või midagi. Et see on täiesti normaalne. See, et tal ei saa olla oma vanglate ja küsimus on selles ikka rohkem nüüd tema sõnast peaks piisama rohkem kui, kui praeguse toimub jah, ja kui sa oled ikkagi selles võtmes, et õiguskantsler, ütle midagi, siis on, tuleb alati, tuleb vastu. Asi ei ole niimoodi. Kandilised ja partei huvid lihtsalt nõuavad vastuvaidlemist ja elu oma oma taktikepi järgi korraldama. Jah, et tema voli on tõesti nende probleemide defineerimine ja siis on juba avalikkuse ajakirjanduse enda asi, et, et kas nüüd neid probleeme siis nüüd tõlgendatakse, arutatakse edasi või ei. Aga Ma arvan, et õiguskantsleri puhul on kõige olulisem ikkagi see, et tagada teema maksimaalne sõltumatus, et teda ei saaks kuidagi poliitiliselt manipuleerida või või võinud kuidagi survestada, et kes nüüd see õiguskantsleri isik tulevikus on, et kui sa räägid nii, et, et siis me ei anna sulle seda võimalust teiseks ametiajaks ja nii edasi, et ma arvan, et see võtmeliseda Eesti Eesti kogemus pigem räägib sellest, et kangesti sõltumatu ja oled veel lisaks sirge seljaga ja, ja piisavalt suure suuga, siis sa kaotad lihtsalt oma ametikoha, ehk siis kui, kui toimub järjekordne nii-öelda otsustamise hetk ja uus õiguskantsler tulema pukki, siis sa lihtsalt ei leia piisavalt toetust erakondade juures, nii et kokkuvõttes ikkagi erakonnad otsustavad selle, kes, kes nende üle otsustama hakkab. Ja just see ongi probleem, kui ei, ei, ei, ei üritata ikkagi tagada seda maksimaalselt sõltumatust, et mitte niivõrd, ma arvan, juriidilised volitused. On suvi on, on palav, suvi jätkub ta endiselt natukene, käibemaks on läinud, see palavus, aga, aga nagu me siin enne ka rääkisime, et need kivimajad on, akumuleerib endasse piisavalt palavust ja selles mõttes suvi, suvi kindlasti jätkub koos koos enneolematute temperatuuride ja ja äikesetormidega ja kõige muuga. Ja kindlasti on olnud Eesti jaoks erakorraline suvi just selle mustema poole pealt sest liikluses on hukkunud sel aastal 44 inimest, võib-olla juba sellist üleeilse päeva statistika tänaseks võib-olla rohkem. Ainuüksi juulis on uppunud uppunud 34 inimest. Teist sama palju kogu aasta jooksul veel juurde. Nii et olukord on, on hull, siseministeeriumi raport tuli ka välja. Teine raporti jutt meil aga me raportist rääkima ei hakka, aga mulle antakse taas märku, et me saame seda juttu jätkata mõne minuti pärast, nii et Barcelona, olge hea. Hea meel on võtta jutujärg üle, kui käimas on kettaheite kvalifikatsioonivõistlus esimesele grupile ja meie mees Gerd Kanter on normi juba täitnud seni parima heitega 65 43 ja Märt Iisraeli oli sissejuhatus väga sümpaatne, 63 27, kui kvalifikatsiooninorm on 63 ja pool meetrit ja praegu on heiteringis kuulus leedu hiide Virgiilus Alekna, kes 61 meetri ja 80 sentimeetriga on hetkel selle grupivõistluses kuuendal. Ja nüüd Alekna teeb oma soorituse ära ja 38 aastase leedulase katse ei lähe mõõtmisele ja nüüd tuleb ringi Märt. Iisrael, kes küll ise lootis, et pääseb kvalifikatsioonivõistlustelt ühe heitega 23 sentimeetrit, jäi avakatsel puudu ja Märt on nüüd minema seitse ringi, kui normi on täitnud kolm meest. Gerd Kanter 65, neli 53, siis paha poiss, ungarlane kaheksa aasta tagune Euroopa meister Robert vasekas 64 30 ja Hispaania kettaheitja Francasanjas 63 61-ga ja nüüd Märt Iisrael kohe alustamas. Eelhoog läheb praegu pöördesse ja tugev tõmme, kuid ketas ei lenda mitte. Sinna 65 meetri juurde, aga jälle vastu seda 63 ja poolt meetrit tähistava kvalifikatsiooninormi juurde, nii et stabiilsus on Iisraelil olemas ja nüüd tuleb ka normi täitmine 63 meetrit 99 sentimeetrit, Priit. Ja nii võib öelda, et esimeses kvalifikatsioonigrupis Eesti meeste esinemine no vähemalt 100 protsenti ja see tähendab seda, et juba homsel medalivõistlusel on kolmest mehest kaks endale koha kindlustanud ja kettaheite teine grupp, kus kaasa tegemas Aleksander Tammert eelmiste Euroopa meistri võistluste pronksmedalimees ja Ateena olümpiamängudel kuus aastat tagasi samuti kolmanda koha saanud kanter tuleb ringi ja tema grupis on sellised tugevad mehed nagu sõlton kõva Ateena hõbemedalimees Ungarist. Piotr Malachowski mitme tiitlivõistluse hõbemedalimees, seejuures ka eelmisel aastal Berliinis ja Bioter malakas ovski heidab üheksandana Tammert. 12.-na ja ka teises grupis on 16 heitjad ja selles teadmises, et kanter ja Iisrael seal on kvalifikatsiooninormi täitnud. Lähme Barcelonast kuulmiseni ja täname saatejuhte. Aitäh taas Eerik lillale on hea jätkata selliste positiivsete emotsioonidega, aga meie jutt ei siis hoopis mustema Eesti elu külgede pealt. Mul oli, et siis palavad ilmad on siis sel aastal tähendanud seda, et 34 inimest on juba uppunud, tõsi, tulesurmasid on vastavalt olnud vähem põhjus väga selge ja lihtne, tuld tehakse vähem, kuna, kuna on palav ja maju pole, pole vaja kütta. Niiet sellel taustal siis enne sai öeldud siin, et meie poliitikud on, on meie poliitikaelu on praegu suikunud ja, ja poliitikud on sellises suve koomas, aga aga siis Andres Anvelt, endine tuntud politseinik, nüüd siis noorpoliitik ja sotside Tallinna piirkonna juht on tulnud siis suvisel ajal välja sellise ettepanekuga, et politsei võiks hakata korraldama nii-öelda lauskontrolle meie randades. Ja mis politsei siis selle teadmisega, et inimene on ära joonud õlut või, või ka kangemaid jooke seal rannas peale hakata, see jäi selles ettepanekus minu jaoks vähemalt natuke ebaselgeks. Ja et minu jaoks oli tegelikult kogu see ette paneksin natukene häiriv, et esiteks esiteks ma ei usu, et keegi, kes on, on suvel mere ääres rannas, tahaks, et tuleb tema juurde mundris politseinik hakkab seal pabereid küsima, et see on selline, ma ei tea, totaalse kontrolli ühiskonna märk. Tõsiselt häiriv ja lisaks teine asi on see, et, et ma ei ole kindel, et see nagu reaalselt aitaks, sest et kus need politseinikud ilmselt käiksid, oleksid need suured rannad, kus on niikuinii vetelpääste olemas, aga aga inimesed, inimesed, just paljud upuvad ka, kui nad lähevad vette kuskil väikestes kohtades maal, pisikestes veekogudes, kus ei olegi mingit vetelkaste Kons vetelpäästjad tulemas ja vaevalt, et siis need politsei seal Neid reide tegema hakkaksid ta igale poole jõuaks. See ettepanek tehti, ei olnud väga särav, et paremaid mõtteid olnud, et seal esile küündilisest suvisel ajal muid ettepanekuid pole. No ma saan sellest aru. Et tegelikult need uppumissurmad on tõesti murettekitavad, et neid on palju ja nagu see tundub arusaamatu, et kuidas see võimalik on, et ja ikka ja jälle ikka ja päevast päeva tuleb uusi teateid selle kohta, et jälle on uppunud ja mitte ühekaupa, vaid kohe neljakaupa ja, ja see on mure tekitav. Aga see on jah, olukord, kus, kus inimesi tuleb nende endi endi eest kaitsta, aga, aga mulle tundub, et, et, et riik ei saa igale poole või kohaliku omavalitsus ei saa igale poole tungida, et, et ta ei saa, selle nad tõesti selleks asunud, totaalse kontrolli ühiskond, et, et sa ei tohi, ei tohi autot juhtida täis peaga, aga ei tohi ka rannas veaga või kui sa oled võtnud. See põhjendus hõljako rand on avalik koht, kus ei tohi alkoholi tarbida. Lugu on kõrgendatud riskiga paik. Aga no ausalt öeldes ma ei ole olnud ka kunagi selle avalikes kohtades totaalse alkoholi tarvitamise kontrolli poolt, et ma ei näe küll mingit probleemi, kui inimesed peavad pargis piknikku ja neil on seal mingi paar pudelit siidrit või pudeli veini kaasas, et minu arust juba juba selle keeluga natuke liiale mindud. Või ka nädalavahetusel juuakse prae kõrvale just nimelt nädalavahetusel, mitte nagu töö ajal, luuakse nädala prae kõrvale õlu või vein, siis pärast nagu ei sobiks ujuma minna. See. See tundub veider. Praadi ei tehta, eks ole, et küsimus on ikkagi selles rohkem, et et need, kes lausa lahtise purgi või pudeliga rannas käivad, aga tõepoolest, ma, ma ei, ma ei tea peast täpset statistikat, aga aga ega tõepoolest nendes avalikes suurtes randades uppujaid ei ole. Siseminister ütles ka, et vaadake, Peipsid näiteks rahvast nagu murdu uppujaid null. Nii et uputakse ikka ojasse, karjääri, mingisugusesse, nurgatagusesse veekogusse, kus lihtsalt nii palav minnakse, siis ollakse Johmas peaga ja, ja ongi lõpp käes. Ja noh, ma arvan, et natuke siin oma rolli mängib, võib olla ka see, et see niisugune inimeste, nende võimete hindamine võib olla ka niisugune soov midagi näidata või tõestada, et näete, et ma julgen minna sinna ujuma, et ma, et ma julgen ujuda nii kaugele, et kuigi see veekogu on mulle võõras ja ja võib-olla kui selline ei süüdimatu riskikäitumine on Aga need on ju enamasti on ju noored mehed, eks ole, kes, kes kes upuvad. Nad on muidugi ikka selles eas, kes see põlvkond, kes seda ujumiskohustuslik ujumisõpetust ei saanud, et, et seal on nõukogude ajal seda, seda saadi kohustuslik ujumisõpetus koolis ja nüüd nüüd uuesti, on see tagasi, et kolmandas klassis peavad kõik, kõik, ütleme algkoolis, peavad kõik käima selle tundide arvu basseinis basseinis ära ja siin on siin on üks, 20 aastat või 15 aastat olnud sinna tuuris tühimik olnud, kus seda õpetustele jagatud. Ausalt, kui su pean ikka Johmane ja poolteist promilli vähemalt sees, siis ujumisõpetusest on ikka suhteline. No ei tea, et kui sa ikka ujuda oskad, siis on see oskus olemas, et. Ja siis on ka see, et sa oskad nagu seda riski hinnata, et ujumisoskusega kaasneb ka see oskusele sellest veest aru saada, et mida, kas ma lähen kastan ennast märjaks või siis hakkan hakkan üle üle ujuma, et see, see, see kaasneb sellega kaasa, või siis ka see, et kui ma ära väsin, siis kuidas puhata. Vaiksel veekogul pole ju, pole ju tegelikult väga keeruline, kui sa kainelt mõtled, natuke natuke puhata ja siis edasi. Nojah, nagu öeldud, meil on praegu peale nende halbade uudiste suhteliselt uudistevaene Aegest poliitikud, kõik alles koguvad hoogu sügiseks ja, ja sügistalviseks perioodiks, et siis tõeline valimiseelne lahing anda, aga midagi sellist nii revolutsioonilist, nagu näiteks toimus äsja Kataloonia parlamendis, kus härjavõitluse ära keelati midagi, midagi sellist meil ei ole, ei ole vastu panna. See oli täiesti tähelepanu, väärne uudis, see, see pälvis Hispaanias ja tegelikult kogu Euroopas ja ka maailmauudisena nii-öelda väga-väga palju tähelepanu. Sest tõeline võitlus on, on Hispaanias ja seni olnud ka Kataloonias ikka püha asi ja, ja ma olen ühe korra käinud vaatamas ise oma silmaga seda pealt, tõsi, mitte Kataloonias, vaid Madridis. Ja ma olin sügavalt imestunud, et selline asi veel 21. sajandi Euroopas eksisteerib, et tegu on ju tegelikult puhta puhta mõrtsukatööga, kus kus nagu vastaspoolele ei anta mingisugust šanssi. Nii et see, see, see uudis on, harva on, on välisuudist, mis mind isiklikult väga rõõmustab ja see tõesti rõõmustab, mitte mitte poleks mingisugune segase pilguga loomakaitsja, kes, kes kaitseb kõikide sääskede ja parvude huve. Aga, aga see, see, see, see uudis tõesti tõesti pole tegijatelt. Aga kas selle uudise alla käivad ka need need härjajooksud, kus Elle noori mehi nagu kärbseid saab surma? Kas sul on isegi mõte, sellepärast et seal on härg nagu nagu ründavas positsioonis, aga minu minu kogemus näiteks madridi areenilt oli, oli see, et rahvas elavnes tõsiselt, siis seal hästi palju turiste loomulikult. Ja elamisalles siis kui kui härjavõitleja ja härja võitlemata toorile tehti teste, tehti haiget ja tärkava sarvede otsa võttis, siis veri purskama hakkas, siis, siis järgnes ka tõsine tõsine aplaus. Mul oli sel puhul ka väga väga hea meel, et ärg sai ka lõpuks oma šansi. See oli hämmastav, see on Hemingway aegadest saati on ju see härjavõitluse teema üleval olnud, et, et kuivõrd brutaalne see on ja kuidas on võimalik, et selline asi keset Euroopat toimub ja, ja, ja me oleme aastaid siin 2010 ikka täpselt samas olukorras. Ega mul ju põhimõtteliselt sellepärast ei ole midagit, inimene läheb looma vastu, no las ta läheb, kui, kui vaja on. Kui see on niisugune tohutu vajadus, et säilitada vanu traditsioone, siis võtke, võtke loomakesed nagu teie väärilised, kes hakkavad vastu, võtke mingi lõvide vastu ja tiigrite vast inimesel ei ole vähimatki šanssi. Sellepärast inimene seda ei tee. Aga, aga härg seal ju nii-nii juhm loom, et tema läheb kogu aeg otse ja seda kasutab inimene ära, et, et on. Et on niisugune suur ja väga ähvardav, aga samas väga sirgjooneline, nii et neid, neid teravaid esemeid tema turja ja lõpuks südamesse pistan, on ikkagi suhteliselt lihtne. Ja noh, aeg-ajalt muidugi juhtub, et Madodorid ja pika toorid saavad, saavad ka väga viga ja saatsik surma, aga, aga see on ikkagi väga harv juhus. Nii et selle üle oli, mul oli mul tõesti hea meel ja ühekordse kogemusena ära vaadata kui esimese härja tapmiseni. Noh, ütleme nii, et, et pulss natuke tõusis kui esimese looma puhul areen, katus niimoodi verelõhnaga. Aga aga kõik ülejäänud vahest viit loom viis looma, kes seal niisama ära ära tapeti kümnete tuhandete pilkude all see, see ei olnud eriti meeltülendav vaatepilt, nii et ma usun, et paljud hispaanlased, kes siin Eestis elavad ja võib-olla meid meid kuulavad ja meie keelest aru saavad, siis nad ei ole minuga kardinaalselt nõus, aga, aga selline selline oli, oli minu selline kogemus. Suviseid utte veel, digilevi on meil meil kõigil kodus, sest muud olla ei saagi, kui on levi, siis ta on digitaalne. Aga paraku vist tundub, et see digilevi asi sattus nagu väga kehval ajal. See juurutamine kehvale suvele, kus, kus mul endal ka kodus ei ole olnud niivõrd palju noh, levib pakkija pildi praaki, kui, kui on praegusel ajal See on tõesti häiriv et kes nagu vähegi peab lugu sellest, et pilt, pilt oleks kolarike, korralik, jäi hakiks sisse, siis see Digid andis nagu vastupidise löödi, et just nagu tuleb ajas tagasi minna ja leppida oluliselt kehvema pildikvaliteediga. Et ma olen juba korra siin siinsamas öelnud, et, et mulle tundub, et me kuidagi sai selle otsusega kiirustatud, ma saan aru, et seal Euroopa liidu poolt nagu oodatud ja ette pandud ootused testi peaks minema digilevile üle, aga, aga me nagu ei, ei, see ei ole praegu väga hästi õnnestunud, et sellega jama on rohkem kui, kui seda boonust, mis sealt võit on. No siin eilses Päevalehes tegi Tõnu Ots ka ettepaneku, et võiks taastada analooglevi analooglevi mis oleks siis paralleelselt digileviga võimalus. Ma arvan, et jah, see, see tundub tagurlik, ma tean, et on inimesi, kes kellele väga meeldib progress ja see noh, tänapäeva ühiskonnas ongi oluline need uued vidinad ja nende omaksvõtmine ja aga, aga see, ma praegu täpselt ei saa aru, mis, miks, miks oli vaja seda digi digilevile praegu just üle minna. Huvitav on see, et paljud inimesed kogunud telekast, et ma olen päris paljusid tean, kes on leidnud mingi näiteks vaatavate arvutist ja telekast täitsa ootamatult on oma nagu ka sellega oma rolli kaotanud, mis on võib-olla isegi huvitav nähtus, aga, aga aga, aga ma ei arva, et seda peaks riiklikult reguleerima, et see saaks seltse, sõnum peaks tulema nii-öelda ülevalt alla. Nojah, eks see sõltub sellest, mis seal parasjagu nagu tuleb, et kui ütleme homme meie mehed hakkavad seal ketast kaugele viskama Barcelonas ja, ja kui Kanteri heite ajal, eks ole, lööb sul ikka pildi eest ära ja ütleb, et AV signaal puudub, siis ajab ikka hinge täis küll ja erinevalt analooglevist ei aita see, kui sa lähed katuse ja hakkad seda tennise kruttima või, või telekat peksma, eks ole, ei ole. Ja sinna ei saagi nagu midagi teha, ma arvan, et lihtsalt, et et digilevi iseenesest on ju väga-väga õige asi tähendab väga palju uusi võimalusi ja nad on Tansamm isegi mitu sammu edasi võrreldes vana vana levitamise viisil. Aga ta sattus väga halval ajal, et tõesti, see, see kuum suvi on, on tekitanud seda üle levini meeletult ja ja äikesetormid sinna otsa, et et. Väiks põhjuse leiab alati ehk leida vabandus, et kui ei ole kuum suvi, siis külm talv. Ei saa küll, meil oli ühes selles saates siin ka juttu, et et kõik nihukesed meelelahutusliku nagu seisukoha pealt, et tahad vaadata telekat või tahad vaadata spordivõistlust, eks ole, ja ajab vihale, kui, kui, kui see õige hetk vaatamata. Aga teiseks on tal ka julgeolekupoliitiline aspekt olemas, et, et Eesti on eesti telekanalitel vähemalt rahvusringhäälingul on kohustus levida üle Eesti territooriumi ja meie kaudu võidakse edastada ka mingeid väga olulisi sõnumeid. Ja kui see sõnum jääb paljudesse kohtadesse sellepärast edastamata, et, et pilt ei jõua kohale lihtsalt et pilt ei levi on mingisugune ülelevi või, või mingi muu probleem, siis on ju kuri karjas. Et see on muidugi rohkem rohkem õnneks teoreetiline võimalusega, aga selline võimalus eksisteerib. Ma tulistan, mis mind veel digilevi juures häirib, on täiesti selle digiasjanduse juures on täitsa täiesti nagu digivärina asi, et tänapäeval, et kas on kasutuses ka paljudes peredes hoopis teistsugusteks asjadeks, näiteks DVD-de vaatamiseks näiteks Playstationi mängimiseks näiteks Vii mängimiseks ja nii edasi ja see, see tähendab seda, et selle tehniliselt on vaja väga palju nagu Priboore ühendada teleka taha ja kui seal on veel see tahan veel see liigast ka, siis see tähendab seda, et seal on mingisugused ümberlülitamist, süsteemid vaja ehitada, et kuidas nüüd hakkab nüüd me hakkame mängima siin Playstation teil endal vaja lülitada ümber või juhet juhtmeid vahetada, et, et see on täiesti ootamatult väike detail, mis mis lisa, aga noh, ütleme sellist kirumis võimalust, et no pagan, on seda vaja. Nonii loodame, et need asjad lähevad ikkagi paremaks ja varsti saabuvad ka teistsuguse silmad ja siis digilevi levib nii nagu ta vanasti levis, on juba aastaid tegelikult levinud, et neid hästi ja siis on tore vaadata ja ta tõesti annab palju palju võimalusi juurde, teeb telekavaatamise tunduvalt mugavamaks. Parteide värsked reitingud näitavad meile, et midagi olulist eriti toimunud ei ole. Reformierakond on suurendanud natukene oma populaarsust, Keskerakonna toetus on vähekene langenud. Rohelised ja rahvaliit istuvad seal, kus nad, kus nad tegelikult kogu aeg on istunud. Ma küll ei tea täpselt, kas see mõõtmine oli nüüd enne või pärast rahvaliidu uue juhi ametisse saamist, pigem pigem enne, aga igal rahvaliidu toetus on langenud ja, ja eks see see olukord, taoline olukord, siin retoorikat on ju Juhan Aare ja teised rahvaliidu tegelased teinud igasugust, aga aga, aga tegelik olukord on ikkagi tule ja eks sellest annab märku ka see, et et iono arenes ja öelnud, et president Rüütli ja tema abikaasa kandideerimine tulevastel valimistel oleks ikkagi väga-väga teretulnud. Nii et ei saa rahvaliit ilma maskotita läbi ja maskott on see, mis siis peab ka edu tooma. No see on küll väga meeleheitlik, hüüa, sest me oleme praegu püüdnud leida ühiskonnas seda kokkulepet, et, et eelmised presidendid nagu ei sekku otseselt või väga aktiivselt päevapoliitikasse, et neist oodatakse siis selliste siiski nagu kõrgemal kõrgemalt vaataja rolli või selliste isa rolli, kes kes toetab sinna ja teisele poole, kelle tähelepanu jagub kõigile. Et, et juba ainuüksi see, et on juba aga küsimusi tekitanud, et et kui endine president, kes saab ka seda endise presidendi rahalist toetust ehk siis ta riigi poolt ülalpeetav kas see oleks korrektne, et selline inimene on ühe parteiteenistuses ja, ja täpselt samamoodi ka siis nüüd ütleme sõnumite küsimus, et, et kas, kas see on, kas see on korrektne, kui, kui need sõnumid on siiski nagu nii-öelda ühe parteiteenistuses, et et ma ise isiklikult arvan, et ei ole. Nojah, aga ta on juba ühe parteiteenistuses ju niikuinii, sõltumata sellest, kas perekond Rüütel otsustab kandideerida või mitte, nii et tahad, olid aktiivsed osalised siis, kui partei lõhki läks ja kui seal uusi juhtorganeid valiti ja ja nende arvamus maksis aga palju ja ja eks osaliselt ka selle pärast just, et Rüütel nõnda arvas ka vana vana juhtkond nii-öelda minema läks. Nojah, ma olen kindel, et, et endine Rüütel kõnetab paljusid inimesi nagu või noh, siukene ta selles mõttes, et ta läheb paljudele korda, eriti vanemale generatsioonile, kes, kes siiski samastavad ennast tema saatust nagu enda omaga ja ta on neile oluline ja, ja ma arvan, et sellise sümbolina ta võiks täitsa võikski olla, et ta on vanemaealistele ja ka maapiirkonnas elavatele inimestele see oma, oma sümbol meie oma ja, ja mul oleks väga kahju, kui, kui see, see, see omand läheks nagu kellelegi kasutusse. Vahetatakse nii tugev sümbol. Jah, täpselt just just jah, et eks see loob kindlasti selles mõttes pretsedendi, aga teisest küljest jällegi noh, inimene, kui ta paneb maha presidendi ameti, ta võib olla tegelikult veel küllaltki noor, et tema ees võib-olla veel veel aastakümneid sellist aega, kus ta oleks tegelikult väga töö ja tegutsemisvõimeline, olekski kahju, kui ta selleks ajaks olekski siis nüüd taandatud mingisuguse, ma ei tea, maskoti või, või rahva isa rolli, ainult et kui ta tõesti tahaks minna tegevpoliitikast ja päevapoliitikasse tagasi, et see, et ma ei näe iseenesest siin probleemi. Et päeval, kui, kui inimene paneb selle maha ja näiteks viiekümnendates eluaastates, et, et ei saa ju oodata, et ta nüüd siis taandubki. Nojah, aga siis, eks ole nagu poliitilise kultuuri ja konkreetse riigi puhul küsimus, et mida, mida siis eksriigipea tegema hakanud Rüütli puhul seda probleemi väga nagu ei ole juba tema tema sünniaastat arvestades, aga ütleme, ilvese puhul on, on see kindlasti, et kui ta ütleme, oletame, et ta ei otsustaja kandideerida teiseks ametiajaks ja, ja mida siis nii-öelda hilistes viiekümnendates mees siis teed või varastes kuuekümnendates Indrek, ma mõtlesin sellele, et mis, mis on selle presidendi pensioni mõte, et miks, mille pärast on võtnud või mille pärast on ühiskond pidanud vajalikuks presidenti nagu rahaliselt toetada pärast ametiaja lõppu, et ma nagu tajuksin siit mingisugust ootust, et, et president ei peaks hakkama peenraha pärast siblima. Et noh, et on, on igati loogiline tõesti, kui ta siis naaseb endise presidendina uuesti valitavale ametikohale olgu siis ma ei tea, riigi riigikogust või, või siis selle kaudu valitsusse, et et sel juhul ta ta siis loobuks sellest presidendi pensionist. No kui me võtame ikkagi ütleme Euroopa ja Ameerika, no ütleme, läänemaailma sellise kogemuse siia appi, siis no ütleme ilusal öelda, et president ei peaks nagu enam tegelema, aga millega ta siis tegeleb, et omanimelist raamatukogudes Eestis ei asuta nii nagu teevad seda Ameerika Ühendriikide presidendi, aga miks mitte mingeid omanimelise heategevusfonde. Aga see ei ole nagu täis nagu täistööajatöö, eks ole. Aga miks ei võiks olla täiesti vabalt, võiks olla täistööaja? Euroopas joon Euroopas Euroopas, mõned presidendid on, on läinud. Rahvusvahelist. Tööd tegema suurteks läbirääkijat, eks noh, tuletame siin kas või Soome presidenti, eks ole meelde. Ja, ja on leitud mingisuguseid rakendusi tõepoolest, kas siis Euroopa liidu või, või ÜRO liinis või aga, aga igale igale ei ole ju antud neid ametikohti, et lisaks sellisele endisele presidendistaatusele peab endal ka olema mingisugust tahtmist ja ja sellist noh mingit eeldusi selle selle töö tegemiseks, no igaüks ei, ei kõlba, eks ole, mai tea Rwanda ja Burundi vahelisi läbirääkimisi vahendama või minna sinna uputada ennast Palestiina probleemi või, või midagi midagi taolist, et noh, kõik ei mahu nii-öelda sellele marjamaale, mõned peavad jääma kodusele karjamaale ja mis sa siin siis ikka teed? Nii et see on muidugi probleem jah, et ühest küljest riik hakkab sulle sind ülal pidama kuni surmani selle eest, et sa oled olnud riigipea, aga teisest küljest tahaks nagu veel midagi teha, tunned, et veri mühiseb soontes ja ja no no noorus alles ees, niiet seal on tegelikult paljude paljude probleem, ma mäletan omale, seal oli mul Jüri Luigega sel teemal juttu, kui sa, ma küsisin Jüri käest, et kui sa oled 27 aastased välisminister, et mis sa siis viiekümneselt oled milliseid rahvusvahelisi organisatsioone sa juhid. Aga noh, igaühel on omad valikud. Aga, aga tänase päeva kõige kuumem uudis, ma arvan ka meie uudistes ja juba enne saate algust oli kuulda, et et siis sinimägedes toimub järjekordne relva SS-i veteranide kokkusaamine ja loomulikult see on, tekitab alati aastaid on ta toimunut ja aastaid on ta tekitanud ka sellist kära. Ma ei usu, et me suudame sellesse sellesse kerasse mingisuguseid olulisi omi argumente lisada, mis, mis erinesid oluliselt juba varem varem väljaöeldust. Noh, siin võib rääkida sellest, et on räägitud, et see probleem püsib nii kaua, kuni kuni jätkub neid neid mehi. Aga esiteks need vanamehed on, on sitked ja kõvad ja nad kogunevad sinna aasta-aastalt tervisehädadele vaatamata ja ka see aasta on seal neid paarsada kohal. Aga ma arvan, et see väide ei pea paika, sellepärast et ja kõik need üritused nii tundlikud, nagu nad on, on, on võetud ka nooremate poolt oma oma nii-öelda ideede levitamise teenistusse nii ühelt kui teiselt poolt ja neurosedasama ka pronkssõduri puhul, et kui viimane punaveterane on läinud, siis on ka probleem maas, aga, aga võta näpust, kaugel sellest. No selge see, et, et sinimägede puhul on näha, et, et seal kasvab uus põlvkond peale uus põlvkond noori, kelle jaoks see on, kellel on, kelle jaoks on see sümbol ja kes, kes tahavad sellest sellest üritusest osa võtta ja seda oma oma nagu mõtet seal siis väljendada, mis, mis iganes see mõte selle taga võiks olla. Kusjuures Ma ma isegi nagu ei näe probleemi, et miks, miks ei võiks niimoodi olla. Et nagu mul on Eesti ühiskonna poole väga meeldinud see, et me oleme väga paljudest asjadest suutnud üsna rahulikult mööda minna ilma nendest ilma liigseid probleeme tekitamata. Et miks me ei võiks ka sedasama sinimägedes ja lasta tal olla. No ma saan aru, et, et nendest, kes on veteranid ja kogunevad, et neil on tõesti mingid omad meenutused ja mälestused, aga mulle tundub, et kui nende ümber hakkab nagu koonduma inimesi, kellel ei ole sellega mingit isiklikku ellu kogemuslikku seost. See on sinu vanaisa või Aarne isa, eks ole, et kus ta siis on seos. Esimest korda kasutan võimalust tervitada. Seos. No ma arvan, ikkagi, jäid sinna või selliste liikumistega ühinetakse võib-olla ka mingis mõttes nagu protesti pärast teatakse, et see tegelikult, et et see on, et see on mingis mõttes ka siin, see on ideoloogiline. Nojah, ja väljendatakse võib-olla oma oma rahulolematust, ega, ega seda Tõesti ju eriti ei, ei paistaks meie nii-öelda avalikus elus välja ja meediaid ei teeks tast ka suurt numbrit, kui lased, vanamehed ronivad sinna mäkke ja, ja olla seal oma risti juures ja, ja langetavad pea relvavend, hukkunud relvavendade mälestused ja, ja kõik, see on väga tore, las nad seda teevad. Kui oleks seda teist poolt, kes selle alati ära kasutab ja enamasti see teine pool ei ole mitte siis Eesti riigis sündinud, vaid vaid on väljapoolt initseeritud, nii ka nii ka nüüd. Ja loodetavasti ka korravalvurid sel aastal suudavad sinimägedes tõesti absoluutse korra hoida, et ei oleks vähimatki intsident, et ei oleks vähimatki mingit tõuklemistega ega mähklemist, et seda, seda lihtsalt ei ole vaja. Ma saan aru, et nad ei puutu isegi otseselt kokku, et seal on siis nagu need Nojah, sest et kui kaks kaks täiesti erinevat planeeti saavad kokku, kes, kes tiirlevad täiesti omaette orbiitidel, siis neil tegelikult ei ole mitte millestki rääkida ja väga, väga rumal, kui, kui nad hakkavad seal sõimlema nii needsamad vanamehed kui nende nende toetajad, kui ka need, see teine pool, et et tegelikult noh, need asjad on nii ja, ja niidad jäävad. Aga mis muidugi selle selle sündmuse puhul seekord sel aastal eriti nagu mumeelest huvitav oli, oli see, et Ameerika Ühendriikide suursaadik saatkond Tallinnas otsustas võtta seisukoha. Ja, ja see seisukoht oli tegelikult üllatav kui Vaikla poolt, kes on tuntud sellise väga aktiivse tegelasena juba alates sellest hetkest, kui ta lennuki trapilt jala Eestimaa peale maha pani, ta jäi kõigile meelde, aga, aga tema, tema väide, et totalitaarsed, ideoloogiad ei tuleks sinimägedes ülistada, siis, siis ma tahaks küll nagu kulmu kergitades küsida, et aga millal teda on seal ülistatud või et millal siis need leegionärid, kes sinna üles mäkke ronivad, on ülistanud natsismi. Et kui me teiselt poolt võib-olla seal all oma miitingut peavad, võime näha mingisugust sellist vähemalt kaudselt, teise poole nagu ideoloogilist helistamist ja nii-öelda teadlikku vastu astumist? Ja samas me, me ei tea ikkagi täpselt, millest seal kohapeal nagu räägitakse, et milliseid mõtteid seal vahetatakse, mida need näiteks just need nooremate põlvkondade esindajad arvavad, kes sellega sellega liituvad. Et huvitav on. Väike üldjoontes seda teame ja mingisuguseid natsismi ülistamine ei ole ju kunagi olnud ega mingisugust natsistliku sümboolikatega. Ma saan aru, seal eemal Ta pidi need endist meest, asju ei ole seda sisemist sundi, et nad seda teeksid. Neis ei olnud juba juba sõja ajal seda, et nad käsi natsistlikuks tervituseks tõuseks ja, ja muid selliseid asju, nii et ma ei usu küll, et aga huvitav oli jah, et, et, et saadik pidas, pidas vajalikuks sellise sellise avalduse teha. Võib-olla see oli tema nii-öelda kuumadest ilmadest põhjustatud püüdlikkuse üliaktiivsus või, või teatud ringkondade surve. Et, et selline avaldus tehti, aga, aga, aga mu meelest on küll tegu just sellise kohaga, kus Prafašeedes kunagist Prantsusmaa presidenti saadik jättis võimaluse kasutamata olla, olla lihtsalt delikaatselt vait. Sest Eesti riik saab selle probleemiga suurepäraselt hakkama ja meie ühiskond seedib need ülimalt delikaatse probleemid väga hästi ära. Aga noh, aeg olen enesele otseselt ka just nimelt probleemi, et, et ma saan aru, et saan sellise lindiga piiratud ala, kuhu inimesed kogunevad, kus nad noh, nagu ka nii-öelda läbivad mõnevõrra nagu turvakontrolli, et kui keegi kannab väga provotseerivad Hoolikad siis ta ei lasta sinna platsi peale, et seda nagu hoitakse sealt meelega ja, ja sihilikult eemale, et see, et need ei seguneks või et see sõnum oleks just nimelt sõnum oleks üheselt nagu kokkusaamine, mitte nagu manifest või mingisuguse mingisuguse poliitilise varjundiga üritus. Et sellisel moel ta on täiesti, tulebki võtta lihtsalt inimesed, inimesed, kes tulevad suvepäeval, saavad kokku, räägivad, juttu, lähevad, kuulavad muusikat, untsakad mängivad selle siis siis õhtuks sõidavad kõik laiali, et see selle poliitilise sõnumi sinna külgekleepimine on, on pigem see, mis on probleem. Ja minul pole ka tõesti midagi selle vastu, kui inimesed, kes on oma elu väga raske raske perioodi seal seal seal veetnud, et nemad seal nüüd kogunevad ja meenutavad ja mälestavad seda asja, aga küsitav on just ikkagi see, kui seda kelleltki teiselt poolt omakorda üritatakse ära kasutada, et olgu siis nende nende nii-öelda teise poole esindajate poolt, kes seal ka oma mingeid meeleavaldusi teevad või olgu siis ikkagi ka mingid noh, ütleme veidi kõrvale kalduvate ideoloogiliste vaadetega inimesed, kes ka võib-olla sinna sinna kohale lähevad ja nendega liituvad, et seal tegelikult nagu mingis mõttes plahvatuse oht olemas. Ja ma saan saadiku nii-öelda motivatsioonist aru küll, ainult et ta haavaldusega pigem valas õli tulle, kui, kui seda tulekahju kustutas ja tegelikult tulekahju ju ei olegi. Ja kusjuures seal on ka minu meelest on ka üsna oluline see, et sellest ei tekiks. Et see peaks olema rokkfestival, tuleb tõesti, tullakse kokku nagu selle mõttega, et, et uudishimus, lähme vaatame, mis seal on ja et võtame väiksed napsud Kaasa, istume seal ja et selle nagu mõte peaks olema see, et deta ei paisuks nagu selliseks rokkfestivaliks, kus, kuhu minnakse uudishimust. No küsimus ongi, et kas ta on siis nagu mälestamise või mäletamise üritas, või on ta siis mingisuguse endiselt poliitilise loenguga üritus, et ma arvan, et selle esimese vastu pole kellelgi midagi, aga küll on aga see, kui kui ta omandas mingisuguse uue poliitilise varjundi Nonii, aga kõigest sellest, mis siis täna sinimägedes toimus, näete ja kuulete loomulikult rahvusringhäälinguuudistest aktuaalsest kaamerast. Sealjuures ongi meie jutud täna vaheldumisi kettaheitja juttudega räägitud Heidit Kaio, Külli-Riin, Tigasson ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Aitäh kuulamast ja nautige ilusat nädalavahetust.