Ja kaunist suvist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Ajakirjanike kolmik, kes täna on siis vikerraadio stuudios istet võtnud, on Sulev Vedler, Eesti Ekspress, Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja, mina, Aarne Rannamäe. Minu kaks tänast külalist on mõlemad hakkama saanud suurte tegudega. Kõigepealt neemel ei ole, jalgpallihullus oli läinud, on muu teema kaasa võtnud, kus sa selle said? Selle ma sain otse sündmuskohalt, Eestis ei ole vist keelatud vuvuzela veel, et sa, sa, sa tegelikult võiksid pildistada, plära teha, aga, aga ära palun tee, sest see on kõrvulukustav. Meie mikrofonid, kõluku, ma tegelikult mõtlesin, et võtan selle kaasa juhuks, et kui püssi sina oled, siis see teeb pauku ka, aga aga sul on ilmselt õigus, et peale selle ma siin enne saadet demonstreerisin, et ega ma ei oska seda päris edukalt puhuda, nii et siis võib-olla ei tulegi hästi välja? Jah, pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist ja selle üks mu sõber mulle saab koha koovad tõi. Hämmastav on see, kuidas üks kollane nüüd on, muidugi mitmevärvilisi plastmassitükk on kogu maailmas selliseks uudiseks muutunud. Et, et teatakse ja temast räägitakse nii kohutavalt palju, nii õudselt palju meediakajastust on ju tegelikult vuvuzela kohta viimastel kuudel kuulda olnud? No mina tegelikult ei jaga seda hirmsat närvi, mis selle ümber on löödud, et vuvuzela ise teeb küll kõva lärmi. Jah, aga, aga ma arvan seda. Jalgpallikultuur on üldiselt niivõrd sügav erinevates riikides, igalühel on omad traditsioonid, omad tavad mida staadionitel tehakse, kus lauldakse, kus taotakse trummi. Ja ma arvan seda, et ega ta Euroopa vanades jalgpalliriikides tegelikult nii või naa juurdu langil. Täiesti imestasin, et see jõudnud müüki meie näiteks säästumarketites, kus omal ajal olid väga populaarsed sinimustvalged lipud, mida säutsude külge panna. Et Euroopasse toodinaadilt päris palju, näiteks üks saksa ärimees ostis viis miljonit vutseelat ja panin otsa Haaemmiks. Müüki läksid väga hästi. Sellise plastmassist jublaka tegemine ja siiatoomine ei ole tegelikult väga, väga raske dollar tükk, ma arvan, mitte rohkem tegelikult hästi vähe vähem isegi, aga, aga noh, küsimus lihtsalt idees, et hiljaks. Aga meie oleks saanud kõvasti, Jaak Lõuna-Aafrika vabariigis tihti neid väga mitmesuguseid ja kujundati ja küllap jahvis tõesti jäädi sellega hiljaks, et selle suurepärane suurepärane äriideed iseenesest. Nii palju kui mina tean, on nad sellised erinevad stardiga, et see konkreetne, mis mul siin stuudios on kollast värvi, nagu sa ütlesid 24 ja pool tolli pikk. Noh, kui sa teisiti ei saa, siis ühe törtsu võid sa saate lõpetuseks muidugi lasta, kui sa, kui sa ei suuda ennast talitseda, aga, aga põhimõtteliselt JAMA jäid rahule. Vaatasite sina muidugi, Neeme Sulevi kohta ma ei tea. Natukene jälgisin teda, jah, mina olin küll selline Uruguai poolehoidja, mulle tundus, et see on väike riik, et võiks, võiks läbi saada, kihvt, aga nad jõudsid väga kaugele? Jah, päris põnev oli, oli põnev ja ma arvan, Ta oli hea MM ja ma arvan seda ka, et võitis võitis kõige tugevam ja antud juhul, ehkki mul suure Hollandi sõbranna muidugi hollandlastest on, on kahju. Ja teades seda, millist tähtsust omab jalgpall selle riigi ühiskonnas, see on kirjeldamatu, no kus ta jama? Et, et siin isegi kolmekümnendatel räägiti muide Eestis seda täiesti õigusega, et spordiajakirjanikud ei kirjuta millestki muust kaljut jalgpallist? Jah, kohati tundub, et tal palju suurem kui elu, kuigi Ortest tundub suhteliselt tobe, kui, kui jalgpalli pärast kakeldakse ja isegi surrakse ollakse, ollakse valmis surema. Aga no vaatame, kas tuleb positiivseid uudiseid, et kas Hispaania sisetarbimine kasvab nagu selle võidu tulemusel ja kas nende majanduslik olukord läheb paremaks ja, ja meie uue, siis euroala riigina ei pea kinni maksma nende võimalikke SMS-laene. Mind pani hämmastama üks hiljutine uurimus, mis ütles, et näiteks Saksamaal on pooled inimesed vähendanud oma tarbimisest toidu ja joogi arvelt aga samas Hispaanias, kus on suur kriis, seda teinud ainult viiendik. Et hispaanlased elavad praegugi sellises suhteliselt hästi suhteliselt lõdvaselise eelarvepoliitika või kuidas sa kujutad ette hispaanlaste Hispaaniat, kes ei naudi elu, kass, kes naudib ülimalt, eks ole head toitu ja väljas istumist ja kõike seda sõprade ringis aja veetmist hakkavad järsku kokku hoida kokku äkki nad hoiavad kuskilt mujalt, kas WC-paberi pealt, aga, aga mitte toiduga. Aga no ma arvan, et, et jalgpallist, ega me siin põhjalikumalt meil ei ole eriti mõtet rääkida, sellepärast et Saksamaal Oberhofis elab üks elukas, kes teab jalgpallist. Ta läks pensionile äsja. Ja vaatame edasi, ta salatisse ei sattunud. Nii, ja ma ütlesin, et mõlemad head külalised on saanud hakkama suurte tegudega, siis Sulev Sulevi sulest tuli sel nädala Ekspressis üks üks täiesti ootamatu lugu, kuigi ma peaks ütlema, et, et mitte niivõrd see, et seal midagi sealt narkolaborist kadunud on, ei pannud mind imestama, vaid see, kuidas Ekspressist teada saab. No aga lood on sellised, mõningad Nad räägivad lihtsalt, siis küsid järgmise allikakaitse seadus, meil, Vene, see see uusversiooni ei kehti. Eks tähendab, allikakaitse seadus kehtega allika kaitstakse. Et meil on meeles laed, inimesed, kes ei tea ilmselt välja mõned paberid ja siis lugu on ikka huvitav teha, sellepärast et see, mida ma kuulsin. Jutt käis siis asutusest, mida tuntakse Eestis Siiessey nime all, aga see, ja see sai, on ju selline täiesti müstiline asutus, mille me näeme kogu aeg televisioonist vest, telesarjast ja sa eeldad, et seal on kõik täiesti kõrgel tehnoloogilisel tasemel, kõik on viks ja korralik ja seal töötavad kõige suvaspetsialistid. Avastad, et Eestis on ka tehtud ühele siis sarnasel asutust asutusel on samasugust imagot püütud luua ja avastad, et seal on täielik korralagedus, et see on päris suur pauk. Ja kui sa ütled, et sellel asutusel on püütud teha sellist lääne analoogile vastavat imagot, siis ma pean ausalt ütlema, ütlesin sulle ka enne enne saadete, mulle tuli suure üllatusena vaja selle teemaga tegelenud ajakirjanikuna, et, et vanast Nõmme miilitsakoolimajas asub see asutus, mida, mida siis võib võrrelda siia Saiga La enamus inimesi tegelikult ei tea, kus ta saab ja ega nad seal väga kaua ei ole, sellepärast et arstid praegu ehitatakse neile uut maja kolivad ära. Aga pauk oli päris tugev, et kadunud on üle 90 kilogrammi uimasteid ja need on viie aasta jooksul siis kuidagi ära haihtunud, mis moel? Olen siis umbes ühe aasta konfiskeeritud uimasti, kui ma mitte päris, aga peaaegu mitme kuu jagu uimasteid Külvi nende lähteained ja arvutasin väljaannete keskmiselt poolteist kilogramme kuus, see on ääretult suur asi. Ekspress ehitus, seda lugu niimoodi üles, et nagu parajat sellist Hollywoodi minevikku, et kus meenus kohe üks Alfred Hitchcocki loo aluseks olnud lugu, kus kus siis politseinik nii-öelda pensioni eel otsustas nii-öelda raha välja võtta. Aga, aga tegelikult mulle jäi selline mulje, et, et pigem vist seal taga. No võib-olla ei olegi niivõrd teadlik kuritegevus kui, kuivõrd ikkagi? Ei, seal on kindlasti lahakast Laakostan olnud selles mõttes, et alati kõiki koguseid ilmselt väga täpselt kirja pandud, seal on paberimajanduses vajaka olnud, võimalik, et seal on mingid nõud, näiteks lekkinud. Võimalik, et sealt on antud välja narkootikume ilma kõiki pabereid vormistamata, aga siiski see kogus on nii suur. Ma olen kuulnud müstilisi jutte sellest, kuidas osa uimasteid kuivab kokku, näiteks nad kaotab seda erikaalu veel, et aja jooksul sealt niiskus siis kaob, aga olla nüüd võimalik, sellel ajal, kui ekspertiisi tehakse, peab ära kuivatatud olema, sest kujutame ette, et et narkootikume, märjem näiteks ja siis tehakse ekspertiisi siis see inimene, kelle käest narkootikume väravaid saab, rangema karistuse ehk sellist asja ei tohi nagu võimalik olla. See kadu on seal olnud erakordselt suur. Ja mis nipiga see võimalik on olnud, äkki tõesti on keegi sealt minema ained? Seal selline suur mõistatus. Muidugi see, see asi, millest me kirjutasime praegu, see ei ole lõplik selles mõttes, et lõppraport alles tuleb järgmisel nädalal välja. Aga kui me vaatasime, siis see esialgne imetaja pidi kestma ainult viis päeva ja nüüd ta siis on kestnud juba kuid näitab, et asi on väga, väga tõsine ja kummaline, et selle kohta ei ole kriminaaluurimist algast algatatud reaalsus Kaupo see jah, asutus ütleb, et me ise tahtsime seda teha, aga no fakt on see, et kui KAPO saadab sinna oma parimad uurijad ja sellega tegeletakse mitu kuud, siis see ei ole selline naljasi, riik praegu ei kommenteeri kuidagi seda asja lugesin, et ei justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ei kommenteeri veel vähemalt mitte lõppraportit sel ajal valmis. Ma eeldan, et lähipäevil võib tulla sealt hoopis huvitavamaid kommentaare. Hämmastab see, et kuidas see kontrollimehhanism ikkagi nagu ei toimi, sellepärast et et antud juhul on ju tegemist ikkagi sellise, justkui kaob ühe asutusega, aga kui me võtame näiteks selle peale, et kuidas ravimiamet näiteks peab kontrollima seda, et eri arvetel olevat ravimit, sellised ohtlikumat laadi peavad ju alluma kontrollile kõigis hulgiladudes ja apteekides, mida on ju tohutult palju. Et kuidas seal see kontrollimehhanism ikkagi niivõrd käest ära on, saab olla. Ei tea, selles laas aetakse ka näiteks selliseid ravimeid, mis on ära võetud piiri pealt ja toodud siis hävitamiseks, nad tuuakse selliste suurte pakendite ja antakse üle. Ja jällegi, see on see puudutanud nüüd konkreetselt inventuuri, kuid väidetavalt on ka neid justkui nagu kadunud segaja küsimus on, kuidas ravimid jälle käivitatakse narkootikumidega on see asi, et näiteks nagu regulaarselt hävitama millegipärast aastast 2006 elase üldse tehtud seal laos peaks olema seda narkootikume ikka päris päris paljaks valvata jah, et et ilmselt sealt ei ole mitte keegi väljastpoolt sisse pääsenud, seal on mingi käputäis inimesi, eksperte, kes kogu aeg sinna siis lähevad, lähevad, tulevad, eks kannad seal midagi ära, vahetavad näiteks selline variant ka, et et osa ainest näiteks lahjendatud, et ei ole kaheksakümneprotsendise, sellise puhtusastmega nüüd äkki järsku neljakümneseks, siis on võimatu kontrollida, sellepärast et need inimesed kogu aeg mingite pisikeste kotikesega nad uurivad, selle sisu viivad, toovad seal lihtsalt sa ei saa teha ja seda mitmekordset jälgimist. Nüüd siis proovitakse praegu kõik, me fikseerime kinni ja see asi on paremaks läinud. Selles mõttes on see tõesti hämmastav, et et kui on olemas asutus, kus noh, kas ei mõõdeta mittegrammides asju, vaid isegi mittekümnendateks, vaid sajandikesed, seal on asi nii korrast äratada. Nagu ma aru saan sellele tulekuga jätkulugu või jätkulood. Mine sa tea, kui elu elu pakub üllatusi, siis tahaks selle teemaga jätkata küll ja, ja selle asutuse direktor oli selle loo kirjutamise ajal puhkusel. Saime ta vist Rootsist kätte, ta peaks esmaspäeval tööle tulema. Ma arvan, et meil on aeg teda küsimustega edasi pommitada, sest tegemist on olulise asjaga. Mulle millegipärast meenutas meie viljavargustes ja see oli tegelikult ka täiesti hammastele. Ja selle tagajärjel, kui ma õigesti mäletan, siis astus minister tagasi. Nonii nüüd siis, kui Sulev Vedler jääb lähikuudel ootama järgmist Bonnieri aastapreemiat oma. Võidu eest siis on üks, üks teine teema, mida tegelikult planeerisime alguses kunagi saates ei lähe asjad nii, nagu nad on planeeritud ja see kukkus nii-öelda ajakirjandusele avalikkusele nemmutamiseks kui ka kui ka ametnikele juba tegelikult valmis kujul ette, ehk siis selle nädala ja ütleme suhteliselt uudistevaesel nädala kahtlemata esiteema oli euro. Ehk siis 13. juulil langes siis viimane formaalselt lõplik otsus selle kohta, et Eestis euro läheb ja tema vahetuskurss alates esimesest jaanuarist on siis seesama vana harjumuspärane 15,6 neli kuus kuus. Ja nagu tänane leht kirjutab, Jürgen Ligi on üks sõnapidaja mees, vähemalt reformile osakond eesotsas Jürgen Ligiga võib minna vabalt valimistele vastu öelda, et sellel, mida me lubasime, me ka ära tegime. Jah, et võib minna ja, ja ma ei tea, kas siin, kui enne oli juttu meil siin, mida säästumarketisse võiks müüjaid ei tea, kas näiteks sellised särgid nagu näiteks 15,6 neli kuus kuus läheksid kaubaks? T-särgid, mine sa tea, aga ma arvan, et müüki tulevad hoopis teistsugused asjad. Et see on tegelikult täitsa kindel, müüki tuleb umbes pool miljonit euromünti tutvustav selline kogu. Ja neid ei hakata sugugi pankade kaudu, et mingeid alternatiivseid kanaleid pidi ka, ma ei tea, kas säästumarketeid hakkavad ja seda hakatakse sellega, mõtlen leid eurode stardipakette stardi hakatakse vist detsembri Hotsembris ja et inimesed saaksid siis nagu oma silmaga näha, ma arvan, et Eestis ikkagi omajagu inimesi, kes ei tea tegelikult vot selle euro välimust üldse. Kindlasti on sellest esialgsest kogusest on ju arvutatud ka välja, et päris suur ports läheb otse kollektsionääride kogudesse üle ja seda siis juba ilmselt üle maailma üle Euroopas on tase vist see keskmine on ka välja arvutada, see on kümnendik läheb kohe minema, et noh, et uus eurotsooni riik ja kollektsioneerima kollektsionääre on lihtsalt niivõrd palju Euroopas kui, kui mujal, et et nad tõesti vajuvad siis ka albumi albumi kile vahele, aga aga, aga küllap neid siis jätkub ka meile siia õige pea tutvumiseks. See kursi jutt oli kuni viimase hetkeni, ma ei tea, kas see on, kas see on meie ajakirjanduse paranoia või see on või see on eestlase selline talupojamõistuslik paranoia, et, et viimase hetkeni nagu ikka ikka leidus neid, kes ütlesid, et ah vaadake, vaadake, et küll nad selle ära devalveerivad, et nad selle selle praeguse kursiga seda eurot ei lase, nüüd selgus, et tegelikult see, see kursi teema sellel rahandusministrite viimasel kohtumisel ei olnudki üldse mingi kuna nii-öelda esindusteema. Noh, nii ta läks ja tegelikult sellepärast see euro asi nii põletav oligi, et mida me kartsime, kartsime kogu aeg devalveerimist. Praegu on sirm maha võetud, et see on see eestlaste üks kõige suuremaid hirme välisvaenlase kõrval oli devalveerimine, meil on tegelikult üks väga positiivne sõnum olla kindel. Noh, nüüd me saame öelda, et kroon ei ole enam kindel, meil on euro, eks ju kohe-kohe tulemas. Et selles mõttes hästi positiivne sõnum on ja usaldusväärsus paksem kassale. Aga noh, eks siis need poliitikud, kes seal sellel ajal nii-öelda üritasid paanikat külvata või isiklike dividendi lõigata, et need peaksid ka nüüd peeglisse vaatama, kuigi ma tean, et nad seda ei tee teha ja nad ja tegelikult sellist lolliharjumust ei ole oma oma tegusid kriitiliselt hinnata. Ükski valija ei Savisaare veendunud valija, jäta teda ka valimata, hoolimata sellest krooni devalveerimist. Vello jah, Savisaar läks lausa nii kaugele, et ütles, et valimistejärgsel päeval kroon devalveeritakse, aga neid teisi nii-öelda halli tsooni mehi, kes, kes ikka urgitsesime, virisesid ja neid, neid oli ju rohkem kui üks. Samas ütleme, devalveerimise teema tõstatamine ikkagi tänuväärt nad. Ega me ei olnud aastaid üle 10 aasta üldse nagu räägitud, devalveerimist, täielik tabu, millest ei tohiks olla tabuteemasid, et devalveerimine on üks majanduspoliitika. Selliseid instrumente ja salati lahti, tasubki kaaluda, kõike sellest laseb ühiskonnas rääkida, et selline asi on üldse võimalik. Selles mõttes ma ei teeks seda maha täielikult. Aga küsimus on, kuidas seda teha, et kas sa teed seda hirmutamise voorumises, räägid asjalikult? See on võimalik, kui seda teeb mingeid tõsiseltvõetav majandusteadlane ja keda me teame, et on usaldusväärne ja, ja kes ei laula ühe ühe parteikontorilaulu, eks ole. Siis siis on tegelikult see, see teema on nagu asja ette, aga, aga kui see toimub nii-öelda puhtalt politikaanlusega eesmärgi, siis, siis, siis on see, siis on see ei rohkem ega vähem tegelikult kui riigi stabiilsuse tuttamine. Vihaselt lihtsalt hakkad rääkima, et, et vot homme toimub devalveerimine ja külvad niimodi paanika. Nojah, vaat kui meil oleks teine asi, meil oleks ujuv kurss, eks sisust siis oleks asi teistmoodi, siis meil oleks ka iga päev eri kurssana, nii väikeses riigis, kus on meie meie krooni kurssi, saaks moodustada ikka väga väikeste summadega. Kui ma mõtlen maailma mastaabis me Eestile, see oleks lihtsalt nagu selline asi võimalik ja peale selle ju ikkagi leidus inimesi, kes päris asjalikud selgitasid, kuidas meie valuutakomitee süsteemi puhul tegelikult oleks devalveerimise võimalust tegelikult suhteliselt teoreetiline ja ja, ja selle efekti või võimalikult küsitav. Panin aga selle selle otsese juures. Kas me varsti enam vastane üldse tähendab Maastrichti kriteeriumitele me suutsime õnneks õigel ajal ära täita, et kui inflatsioon on juba meil seal 3,4 3,5 protsenti ja millegipärast üldse ei ole näha, et pidureid sinna pannakse. Et kui ma vaatan siin, mis Lätis toimub, siis neil on ikkagi see miinusmärgiga, neil Tehlad seal deflatsiooni ka mitte keegi, sellepärast et seal majanduslike väga hull asi, aga, aga 3,5 protsenti sellisel ajal kriisi ajal ei ole sugugi vanas. Et see tekitab mulle muret, kas see oli sinu arvates juhus või nii-öelda valitsuse teadlik tegevus, et et vahetult enne kriteeriume mõned kuud, eks ole, hoida nii-öelda ohjad peos, inflatsioonile, siis lasta jälle vabaks? See on, see on nii ja naa. Et ega meil on ikka väga palju asju vabad ja sellist otsest keeldu ja käsku meile väga palju näinud, kuigi kõik said, arvavad, et parem ei ole sellel ajal hindu väga kõvasti tõsta lihtsalt Triisele. Ja minu meelest kõige olulisem asi on nõudmise küsimas, et meil, mis meil on toimunud, on see, et majandus kasvab meil praegu tänu sellele, et me suudame eksportida suudame välismaale kaupu müüa ka meie sisenõudlus on ikkagi väga-väga kehv, et poodides ei ole käive sugugi kasvanud. Ja kuigi me siin juba ja aeg-ajalt viskamas näete, kriis on läbi läbi, siis tegelikult majandus siiski veel kahaneb, ei kasva, vaid kahaneb. Üks asi on see, et palgad on külmutatud ja isegi vähendatud, eks ole, enamuses ettevõtetes, aga teine on niisugune emotsionaalne lähenemine inimesele, et, et kõik, kõik on nagu ootel, et kõik saavad aru, et kriisi ei ole veel läbi ja, ja pigem pigem säästavad kui tarbivad. See ongi teatavas mõttes hull asi. Et oleks vaja sellist optimismi, mis väljenduks ka natukene rohkem tarbimises. Jah, no peaminister, igal juhul oma sõnavõttudes seda optimismi süstib. Ehkki tegelikult see majanduse ümberkujundamine, juurdumine nii-öelda siis me kõik näeme jahetud teatud sektorit, nagu kinnisvara ja nii edasi on, on kahanenud. Aga see ei ole ikkagi kaugeltki kaugeltki lõppenud ja ma arvan, et ega enne seda reaalselt seda nii-öelda kriisi põhja nagu ei tunneta ka või ütleme siis nii-öelda seda, et ütleme, et kui, kui see ei ole, ei ole toimunud. Kuulge, aga räägime eurost, veel. Rahandusministeeriumi kantsler, tea, Varrak ütleb, et olukord on rohkem kui kontrolli all, siis peab silmas seda, et, et noh, et ettevalmistused esimeseks jaanuariks või kui see vahetus peab toimuma sellele järgnevateks nädalaks, nädalateks, aga, aga tegelikult on, on siin siukseks vajaks pessimismiks alust ka. Ja nimelt see, et euro populaarsus Eesti elanike hulgas on tegelikult rekordiliselt madal nüüd kus, kus ju tegelikult peaks olema nii-öelda noh, just nagu emotsionaalne tõusuhetk, et üks positiivne uudis ajab, ajab taga demonstreeritakse esimesi Tallinnasse jõudnud euromünte ja, ja kõik, kõik, kõik, kõik uudised, mis tulevad tegelikult peaks just nagu süstime optimismi, aga, aga see rahva arvamus siis teile 45 protsenti praegu, kes, kes on ainult nii-öelda euro poolt tunnen teda, kui see referendum toimuks homme, siis eks eurolt peaks tulema või ei peaks tulema, siis kukkus läbi samas euroliitu Eesti Su toetatakse vägagi ja ma arvan seda, et eks sellega on seotud noh mõnes mõttes see krooli, krooli kaotusevalu ja, ja mõnes mõttes see hinnatõusu sõrm, eks ole, oli ka või võib-olla natukene see devalveerimis või ütleme, näiteks kursimuutuse küsimus seal sees, ma arvan, et seal on palju palju komponente ja ma arvan, et siin on veel mitmed kuud aega ja, ja kui mõned mündid juba taskud taskutesse tulevad, siis ma arvan, et see number ka noh, iseenesest veel muuta. Ma arvan, et madala maksta kindlasti, et ei lähe, siin on teatav osaga meedial ikkagi paar aastat tagasi, neil tekkis võimalus, et Eesti saab eurole üle minna, siis me rääkisime eurost sellisest jumalikust, imerohust, mis päästab meie majanduse, tõstab kõvasti Eesti usaldusväärsust. Ja nüüd on inimesed aru saanud, et euro tuleb, et ega ta ei ole selline päästepäästel rohi. Et jah, ta lisab meile usaldusväärset sellepärast et oli kriis, sellepärast et oli Kreeka, sellepärast oli kriis ja sellepärast, et ta oli kreeka ega eurotee, meid paugupealt rikkamaks oravat, siis on täpselt sama palju raha. Teine vääri loomulikult, aga mis see siis on, et et väga paljud ütlevad, et jääme oma oma vara hea mõni juurde, eks ole, ja ja ujume sellega koos edasi ja aru saamata sellest, et ega siis krooniale sama samamoodi imerohi ja, ja tegelikult siin on ju targad peavad ju mitu korda välja öelnud, et krooni peaks varsti devalveerima, kui te nüüd ei, ei vahetuks euro vastu. Et häda ja õnnetus tuleks varem või hiljem. Ja nii ta läks. Rahval selline noh, niisugune sügaval hinges pesitseb pessimism. Olen mingi erandlik selles mõttes nüüd siin kas või Põhja-Euroopa mastaabis, et inimesed ootavad, meid ümbritsevad inimesed vaatavad rohkem nagu, nagu rõõmsamalt tulevikku. Siin on ikkagi see asi ja et kui me mõtleme oma lähedaste peale, et niikaua, kui neil on olemas, on nii kaua, pole midagi, aga kui nad ühel hetkel on kadunud meie hulgast, siis me tunnetame nende kuidagi veelgi väärtuslikumad. Et kui sa tead, et seda krooni varsti ei ole, siis koroona sulle kuidagi südamelähedasem. Ma arvan, et see on juba üks psühholoogiline moment täitsa selgelt. No ma arvan ka, et siin on ikkagi terve, terve rida komponente, kes teab, missugune osakaal millisel komponendil on ja, ja veel kord ütlen, et mina olen küll täiesti siiralt veendunud, et, et see protsent nagu tõuseb siin aasta aasta lõpu lähenedes. Noh, eks, eks siis paistab, igal juhul. Eesti Panga president Andres Lipstok on öelnud juba ennetavalt, et vastupidi, et Eesti pangal tuleb aina tööd juurde seoses euro euro tulekuga ja mingisugust juttugi ei ole, et peaks hakkama nagu koosseise koondama või, või peaks Eesti Panga roll nagu väheneks, et vastupidi kõik peab olema, nagu ütles Lipstok, ehk siis et selle euro tulekuks on väga palju materjali vaja läbi töötada ja vaadata, et kõik see, et mis seal siis Euroopa keskpanga koridorides otsustatud saab, et see oleks siis varase Euroopa huvid ja Eesti huvid ja kõik oleks omavahel tasakaalus ja töökoormus suureneb oluliselt, aga mitte ei vähene. Talle meeldis Eesti panga ametnikud päris kõrge ametniku jutt, kes ütlesid, nad varem tähendab siis ütleme praegu praeguse seisuga, et me oleme nagu meile antakse selt Frankfurdist selliseid jumalikke käske, tegelikult see valuutakomitee süsteem ei lase Eestis väga palju omaette rahanduspoliitikat ajada, et sealt antakse siis jumalikud käsud neile ette. Edaspidi me oleme ise yks osa jumalast jah, ja, ja peale selle, et kuna me oleme üks väheseid Euroopa Liidu riike, kellel on siis rahanduse seis praegu korras, siis meie hakkamegi nii-öelda kavandama päraselt korras, aga, aga rohkem korras kui teistel. Nojah, aga see avaldus, ma ei tea, kuidas see sündis, aga see kõlab natukene nagu nagu veidralt, et loomulikult Eesti Panka süüdistatud koostised on suured, palgad on liiga kõrged, jumal teab, millega tegelevad, eks ole, kui euro tuleb, et siis pole mitte midagi teha, sest kogu kogu see võimutäius antakse ära ära Frankfurti, aga, aga, aga siis jah, panga president on pidanud vajalikuks öelda, et ei, vastupidi, head sõbrad, et nendele juurde. Kuigi me enam siin nagu ei tsiteeri selle raha käibelolekut või, või ei, ei ole otseselt nii-öelda vastust võtavad selle eest võrreldes teiste maade keskpankadega, Eesti pank ei ole tegelikult väga suur võrreldes rahvaarvuga jällegi vastupidi, Eesti on hästi pisike moe, siis peaaegu kõik asutused on tegelikult liialt liialt suured, kui võtta nüüd rahvaarvuga baasiks. Jah, ma olen kuulnud igasugu ideid, paneme näiteks Eesti Panga statistikaameti kokku selle peale mõlema asutuse juhid. Kui nad kuulavad, haaravad peast kinni, et mis lolli juttu suust välja Loogiline mõistus ütleb jah, seal töötab palju inimesi, aga siis kui sa vaatad, mida nad jälle teevad, siis tundub, et jällegi päris palju asjalikke asju, mida teevad. Käisin siin kevadel just ühel sellisel tutvustaval tuuril. Väga asjalikud inimesed olid. Tõstatasid väga palju probleeme. Näitasid, et vaadake, mida seal kommertspangad teevad näiteks kommertspangad ootas ülekandetasudelt väga suurt sellist prohvetit, lõikajad käivad läbi Eesti. Eesti pangaarveldused, Eesti Panka teeb kordades odavamalt seda teenust osutab. Need on kohad, kus näiteks kommertspangad tõesti lõikarjaletud kasar ütlevad, et aga võiksid teha odavamalt. Eilses aktuaalses kaamerast võis näha, kuidas uuriv ajakirjanik Vedler oli nina pistnud värskete euromüntidega, mida siis saabus Eestisse kolm komplekti kõige lähedale. Kas sa nägid siis ka mündi pealt, kas seal oli, millise riigipiir seal oli siis seal peale oli, oli see Eesti vabariigi või Eesti NSV oma? Mina tuvastasin seal eesti piiri ühegi teise seal öeldi Engel piiri Venemaaga ja Lätiga rohkem, vaid Saavet sinna ei paistnud. Ja seal on väike erinevus, et suurematel müntidel on pealgi, siis meie sellised graafilised tipud, tippude võindlusooria. Jah, aga seda peab luubiga uurima, seda väiksemaks läheb raha, seda väiksemaks läheb Reisiterritoorium täpselt selle Mündi Sis reversi. Kujutuse autor Lembit Lõhmus, üks meie kõige tuntumaid morgi kunstnikke, graafikuid on ju selles mõttes selline ülitäpne ja filigraanne mees, kes vajadusel ühe millimeetri peale tõmbub 90 kriipsukest, nii et mingisuguse väikse saarekese märkimine nii väiksele pinnale on tema käes nagu käkitegu ja seda, seda Rahandus ta tegelikult ka taga ajas. Ma mäletan, ma tegin temaga persooniloo just aastal 2004, kui see konkurss oli ja siis ta siis ta siis ta seda rääkis, et põhimõtteliselt võib selle mündi võtta igaüks ja suurendada kas või kas või ma ei tea, tuhandeid kordi, eks ole, see kaart on täiesti nii-öelda kasutada lehe, kas see kõik sõltub nendest seadmetest, kui väikeseid punkte ta suudab teha? Enne ta ütles, käed kõikjale kinni, seadmete, seda püüdis nii palju teha kui võimalik. Soome rahapajas neid igastahes Neuro mündi konkurss oli meil 2004. aastal ja siis pandi seal 10, žürii valis välja. Žürii oli tollal väga esinduslik, valis välja 10 sellist kavandit ja ja siis anti see nii-öelda rahva ette otsustamiseks, et rahva hääl olla jumala hääl. Ja mäletan juba siis kuus aastat tagasi, kui need kui see kontuuri kavand välja valiti. Et oli hästi palju kära ja öeldi, et noh, mis siis nüüd kõige viletsam ja 45000 hääletajat vist oli 45453. Niidutöö sai 12482 häält, 134 neljandik peaaegu oli selles esimeses ringis kandidaat ja hääletati siis telefoni teel ja, ja internetis jaa jaa. Nüüd on seesama kera, kui need esimesed mündid siis esimene esimesed komplektid Tallinnas on, on, on jällegi jällegi tõusnud, et et siin riigikogu liige Hannes Rumm kirjutas Postimehes neljapäeval jah, pika arvamusloo jälle sel teemal, et et see on üks üks kehv valik ja ja põhjendab sellega ilusti ära, et, et euromündid ei ole mitte nii-öelda Eesti siseriiklikuks tarbimiseks, et seda imelikku plärakat seal keset münti ükski teine Euroopa rahvas ei tuvasta Eesti riigina vaid mingisuguse arusaamatu moodustisena ja et see peaks olema rohkem nagu väljapoole suunatud, kuna need mündid noh, paratamatult levivad, eks ole, teistesse eurotsooni riikidesse ja seal peaks olema midagi sellist, mis, mis eesti rahvast nagu tutvustab ja Eestimaad ja meie ajalugu ja nii edasi, eks ole. Et mis te selle kohta arvate? Mina arvan seda, et Hannes räägib õiget juttu ja ta muuseas ka kuus aastat tagasi Ekspressi veergudel kirjutas täpselt samamoodi küsis, et milline meie suurkuju on väärt ühe eurost näiteks ei, kaheeurost tuletas meelde, et nad äkki peaks seal olema mõni loodus, Mati Rukkilill või suitsupääsuke kas, kas oleks parem pikki laule või missugused tegelased sinna panna. Siis ta rääkis seda juttu, et seal mündi kaudu saaks Eestit tutvustada. No mina näiteks ühe asja ise ütleb, et, et see Eesti tutvustamine on nagu teisejärguline ülesanne, et see ongi nagu meie see müüdi veel on see, et kõigepealt mida, mida teistel euro eurotsooni rahadele ei ole ühelgi rahal tõesti ei ole riigi kontuure ja, ja teiseks, et see on nagu siseriiklikuks tarbimiseks. Lähme, eesti rahvas on selle valinud, selles mõttes rahval on õigus, eks ja kui kunstnik tegi sellise töö kunstlikul ei saa küll mitte midagi ette heita. Kindlasti kunstnik ise võib-olla isegi natukene võib-olla võimendas seda liialt üle, kui ta ütles, et noh, et umbes tal nagu tasuks saanud ühiskonna ilkumise pidades silmas mõningaid netikommentaare, aga näiteks mina ütlen seda, et mulle see lahendus meeldib. Ja ma olen täiesti täiesti selles mõttes eriarvamusel, et et muidugi me võime sinna mingit rääkida siin ka rukkilillest ja suitsu Pääsukesest, aga tegelikult vaatame näiteks looduses ümber korraldatud protsessis. Praegu võib-olla oleks otstarbekas hoopis sinna kujundada. Ma tea, ohalike kormoran, keda kõik meiega rannad on täis, aga, aga tegelikult see eesti kultuur ei ole ju sugugi üldse mitte esmakordne, kui seda kasutatakse sellises suure auditooriumi ees. Tuletaks meelde, et kui eesti korraldades Eurovisiooni lauluvõistluse Tallinnas siis ka nendes tutvustavatest klippides mängiti vist vähemalt ühel korral Eesti kontuuri peale. Et see on, selle kohta on mitmed inimesed öelnud, et see on, on tegelikult suhteliselt selline unikaalne ja ja ma isegi mõtlesin selle peale, et kui mõelda, et meie kasutasime nüüd ainult ühte sellist kujunduslahendust, seal on küll vist mingites nüanssides erinevused, mida Sulev siin enne rääkis. Et noh, kõigil kõigil müntidel siis seda kultuuri võib-olla see on just hea, et, et siis me võimet võtame seda seeläbi läinud ja ma ei ole sinuga täiesti nõus, et ma lugesin seda rummu, artiklit, mis sellel nädalal Postimehe selline. Ta esitles seal ka ühe riigi kontuure, küsis, mis riigi omad ja ma pidin tükk aega nuputama, ega ma saanudki pihta seal, Belgia. No vabandust, ma kujutan ette, et samamoodi kui sulle pandakse Sloveenia mingi või Slovakkia kaart, et ega sa need riigi kontuur ei pane kohe kokku. Noh, neid ei olegi müntidel pandud, eks, et kui, kui ta on mõttetu plärakas, siis ei olegi. Palun. Ma arvan, et paljude Lääne inimeste jaoks on see, mis meile on ka täiesti mõttetu plärakas. Aga samas jällegi me teeme seda mütsi ju iseendale, eeskätt seal on eestlastele Ei no jah, ärme ikkagi unustame seda, et see otsus sellise lahenduse kasuks sündis ju omas ajas ehk siis kui kuus aastat tagasi Eesti oli ju värskelt saanud Euroopa Liidu liikmeks ja ja kõik niisugune rahvuslik teooria ja kõik see oli märksa tugevam kui, kui praegu ja see oli niisugune riigipiir ja kuigi meil riigipiir ei ole ju paigas, eks ole. Vähemalt, sest lõplikku lepingut ei ole, et, et see, see kõik on nagu kuidagi noh, eestlasele nagu väga-väga tähtis ei olnud, eks ole, minu maalapp nagu talupojamentaliteet, et minu maalapp ja see maru tähtis ja ja piiripostid ja tähistan ära ja siis lõpuks paneme ka igale poole näitama, et missugune see maalapp välja näeb. Lõpuks pandaga mündi peale. Aga Mul on olnud minu meelest nüüd uued eurotsooni liikmed on läinud rohkem seda teed, et mündid on kujundatud eri moodi. On, kas siis kõik kaheksa münti on, on erinevate erinevate tagumise küljega või siis on ära grupeeritud kolm, kolm, kaks vastavalt nende suurusele, kõige, kõige suuremad ehk ühe ja kaheeurone on siis on siis ühtemoodi keskmised on siis teistmoodi, veidi väiksemad on kolmat moodi. Et paljuski on see maitse asi muidugi, aga mina oleksin ka hea meelega näinud seal mingisuguseid nägusid meil ilmselt sinna panna ei ole, sest et meil nagu kuningriik ega vürstiriik ei ole ja, ja ainult nägude panekuga on alati mõnus, üks igavene jama, et, et siis hakatakse rääkimata, miks see ja miks mitte teine ja aga, aga meil on ikkagi ütleme, need klaasist-kivist ja betoonist ja puust ehitisi küll, mida, mida võiks tegelikult panna sinna, sinna mindi peale ja ega seal ei pea alati olema sellised kuninglikud kujud, et noh, austerlased, näiteks seal Bertav on Supneri Vannas oma tuntud headuses kahe kaheeurosele eksed, kes on isegi kõvem kõvem tegelane nagu Mozart ja kes on üheeurose mündi. Jah, aga jällegi, et kui palju eestlasi tegelikult sina tead, eks, aga ei ma ei, ma olin siis üks nendest üks kümnendik, kes, kes vaikselt kogub neid münte, nii et tänu tänu sellele. Aga tüüpiline eestlane ei tea ja noh, tema jaoks seal vaatab, et mingi tundmatu nägu, noh, et Eestist oleks olnud väga raske selliseid inimesi tegelikult leida. Jah, aga ütleme, Pikk Hermann siis ma ei tea, suur laululava ja kas või siinsamas, kas ja see ka, et need, et kasvõi hoone, mis, mis neemel rinna peal on, ehk siis universetas Tartuensis oleks, oleks täitsa asjakohane näiteks ma ei tea, kas või ühe euro seal väga uhke oleks. Ja miks mitte seda küll. Nii et võimalus kõiki neid tulevikus muidugi sinna panna ilma et me peaksime suuri rahvahääletusi korraldama, sest et neid mälestusmünte antakse välja praegu päris päris palju, eriti just kaheeuroseid, siis on veel meenemündid tegelikult nende väljaandmise õigus on ikka olemas, et seal on kahte sorti asjad sellised kollektsionääridele mõeldud, mis seal väärismetallist nendel on Eesti pangal täiesti lahtised käed, võib teha ükskõik kui palju ja teine siis teist sorti meenemündid, mida tehakse, nagu meil praegu ei, viie kroonile. Mingi juubeli puhul näiteks see on siis selline tavaline käibemünt, aga sellepärast Frankfurdist eraldi loa küsima, et kui palju neid tohib välja anda ja nii edasi. Jah, aga noh, teine asi on muidugi see, et kollektsionäärid on muidugi need, kes ülidetailset jälgivad ja vaatavad, et, et ka meie ma ei tea, kas Lembit lõbus on oma tahet, nimetähed sinna peale graveeritud, et need on samad juhuslikud mis Powersi autori initsiaalid, ehk siis sellel et aga kui palju see tavakodanik tegelikult nüüd ikka neid eurosid nii väga täpselt uurib, mis tal siin kuskil käte kätte tulevad, et et kui, kui me ütleme juba, et ta nagu tõepoolest uurib, et noh, siis mina ütlen teile veel ühe argumendi, et, et kasvõi see näitab seda, et Eestis on väga uhked on Eesti saared olemas ja selle mündi täpsust täpsus on, toob selle, et, et on näha ka, et on, mitte ei ole mitte need asemel mingi üks plärakas, vaid on näha, et on väikesed, sa oled ka kõik eraldi. Nii et miks mitte. Ja loomulikult see on need võib-olla see eufooria, mis on nende müntide ümber tekkinud, on kõigepealt sellepärast, et on väga kuum suvi ja millestki targemast pole, pole rääkida ja teiseks inimesed harjuvad lõppeks kõigega. Isegi Vabadussambaga ära harjunud, et ei, peaaegu, et mis seal ikka noh, vermimine läheb lihtsalt järgmisel teisipäeval käima ja need on esimesed näited, jõudsid Tallinnast esimese proovi siis proovina löödud just sellest tähtsam, mis on mündi peale on tähtis, et seda münti esindav riik ja rahvas edasi püsiks, aga, aga sellega on lood kehvasti. Ehk siis teadlased koostöökoda ja, ja eksperdid esitlesid alles mõni päev tagasi siis inimvara raportit, seekord on sellel sellel dokumendil siis niisugune nimi mitte Eesti inimarengu aruanne, mis on üks, üks teine asi, vaid vaid inimvara raport ja tegelikult kõigi sellelaadsete dokumentide tulemus on üks ja sama olukord on, mitte kes vaid kehvemas kehvem, kui me vaatame nii-öelda lähikümnendite peale ette. Koostöökogu on ju sel aastal, nagu sa juba ütlesid, inimarengu aruannet, nii-öelda esitlenud on, on olnud rida igasuguseid seminare, konverents nüüd siis see. Ma tean, et sellel tegevusel on olnud selles mõttes nagu sihiteadlik eesmärk, et teha seda nii-öelda võimalikult nii-öelda võimalikult siis valimiste lähedasel ajal, aga mitte liiga lähedal. Et see siis noh, avaldaks mingisugust mõju võib olla tulevastele kampaaniates tõepoolest, kui me hakkame vaatama neid probleeme, siis tegelikult korduvat sellest dokumendist dokument ja seminarist, seminari need needsamad elanikkonna vähenemised, tervise, haridus, haridusküsimused ääremaastumine, et kas kas ja kuivõrd nüüd sellel seda loodetud efekti saab olema? See on minu küsimus. Nojah, selle paberi lõpus on ka olemas poliitikasoovitused. Küsimus on missugune partei, mida üles napid näiteks mõtleme Reformierakonna peale, et eelmistel valimistel ta ratsutas loosungi peale, et tõuseme sinna viie rikkama sekka. Täitsa selgelt praegu seda enam ei saa kasutada. Väga Dora läks siit võtta mõni näiteks, et noh, et teeme Eestist eriti targa riigi. See on lihtsalt ülesõppimise küsimus, praegu seda just õige aeg 100 neid asju otsustada, selles mõttes nad tulid välja, väga hea ajab väga heal ajal keset suve, kui teemasid on vähem, siis raport pälvib suuremat tähelepanu ja praegust valmistatakse valimisteks. Aga kas teile ei tundu, et kõik need raportid kokku, ega need siis pole nüüd ainult kaks, neid oli ju esitatakse pidevalt, mõned on sellised spetsiifilisemad ja, ja natukene kitsama suunitlusega, kui, kui need kaks, mida siin enne sai ära mainitud. Natukene niisugust karjapoisi efekti, kes, kes ilmaasjata karjub, et hunt tuleb, aga aga hunti pole kuskil kuigi antud juhul loomulikult hunt on olemas ja, ja aga lihtsalt, et, et neid, neid üllatusi, neid hüüumärke, neid, neid, selliseid musti tulevikustsenaariume on, on niivõrd palju, et kõik on juba tüdinud sellest, et ah, jätke oma jura ja, ja laske rahulikult edasi elada ja, ja see, see nagu nagunii keegi neist ei lähe. Ta on nagunii sellest midagi ei sünni. Et ärge ärge palun tootke näida ja mina mõtlesin täpselt sama moodi, et kellele seda paberit jälle vaja. Pest pidi, mõtlesin selle peale, et kas see on just õigel ajal, et kui me ei karju ja kui me ei süüa ja valimised tulevad, vabandust, äkki siiski keegi võtab, nopib siit midagi välja, see on parem kui üldse mitte midagi ja näha ka inimarengu aruanne, mis on ometi üks väga mahukas, palju mahukam dokument, kui, kui see ja ilusate, kenade värviliste kaante vahel ja see oli alles paar kuud tagasi. Ja nüüd juba järgmine otsa. Õnneks need protsessid, mis tegelikult meil ühiskonnas toimivad toimivad täiesti selgelt ja väga paljudele nendele asjadele võib võib noh, sõna otseses mõttes iga iga mõistlik inimene kahe käega alla kirjutada, küsimus on selles, et kas me siis kas me siis nagu tahame midagi teha või, või me ei taha midagi teha, et noh, näiteks seesama seesama ääremaade teema, et et noh, kui näiteks mõelda selle peale, et, et noh, kõik kõik nagu kipub koonduma Tallinnasse, võib olla osaliselt ka Tartusse, et kas, kas näiteks ei oleks siiski otstarbekas riigil võib-olla mitte majanduslikult niivõrd otstarbekas koheselt, aga, aga aga, aga muus mõttes, et, et viia näiteks mingisuguseid asutusi veel kuskile mujale, näiteks mingisugustesse väiksematesse linnadesse, mis on väga ilusad, ma ma alati alati imetlen neid Eesti, neid väikelinnu, kui ma ma suviti nendest läbi sõidan, sest selline harvem siis on õige märkus suviti just talviti ei ole imetleda midagi Eesti on valinud teise tee, Eesti on valinud selle, et kõik oleks majanduslikult efektiivne, pigem me koondame, tsentraliseerimine kogu aeg. Aga ma just ühes varasemas saates näiteks rääkisime nii-öelda ühistranspordi teemadel, et kui, kui me, kui me kaotame ja tegelikult ühe mingisuguse väikese väikese rongipeatuse näiteks või, või, või bussiliini, eks, et see efekt on selline, et, et noh, et see ei tule enam mitte kunagi tagasi ja, ja, ja alati ei saa kõiki asju võtta, noh, nii-öelda selle efektiivsuse printsiibist lähtudes praegu me oleme seda teinud. Ja tegelikult selle oma oma idee veel madalamale tasemele kui karjääri ja väga aktuaalsele tasemele tänasel päeval kui karjääri serval on silt, karjäär on täidetud veega, eks ole, ära mine ujuma või kuskil voodisilla peal on silt, et ära hüppa pea ees vette ja, ja inimene ikka hüppab ja eluks ajaks vigaseks või saab kohe surma. Ja kui, kui inimene, kui inimesel selline alalhoiu instinkt puudub või noh, mõtlesin kasvõi see, mis toimub liikluses, eks ole. Ja tee seda ära, tee toda on, on iga igal pool kirjas igal pool hoiatatakse meedia vahetpidamata korrutab seda inimene ikka teed. Et noh, sellist inimest ei ole võimalik kui inimene ise ei taha ennast päästa ja laiemalt võttes riigiga on ju täpselt sama lugu, et seda riiki ei ole võimalik päästa, kui, kui, kui, kui see riik ise ei taha saada päästetud, noh, riik, antud juhul kogum inimesi, kes on nii-öelda pumba juures, kes on otsustajad. On nii, on järgmises Ekspressis ma teen nüüd ühele loole reklaami, ilmub lugu, mis räägib sellest, miks see nii on seda psühhoanalüütikud seletavad, miks on siis riigi puhul räägime ühiskonnas nii, meie rahvast, miks rahvas käitumine arutult. Ja see on tegelikult täielik hullumaja, mis, mis praegu, kas uppumissurmadega, eks ole, täna hommikul lehest loen, et see number on praegu 58, aga me ei saa suu kindlad olla, et see number ei ole juba suurem selle aja sees, kui meie siin oma jutt olemas. Eelmisel aastal kogu aasta jooksul 60, eks. Praegu on see number kindlasti seletatud, mis teatud grupi puhul minu meelest on, siin võiks rääkida, miks riskikäitumine selline on, on minu meelest see, et see ohutunne on üleüldiselt inimestel kadunud, et väga paljud inimesed, kes kes nagu liiga palju aega, vaat selles kübermaailmas on tegelikult reaalse eluga kontakti kaotanud, et et kujutage ette, sääres kasvanud poisina olen õppinud nagu merd austama ja, ja tegelikult ka kartma teatud hetkedel, aga seal inimesed räägivad umbes sellist juttu, et kuskil netikommentaarides, et umbes, et noh, see uppumine ei olegi nagu kuidagi üldse võimalik, et kui sa lähed, su hea paat maksis kallist raha, merekindlus on tagatud, eks. Kübermaailmatu konkreetne näide on mul enda peal olemas, kui ma ükskord mängisin millegipärast töö läbi arvutiga kogu aeg Seivisin jälle, siis mängisin edasi ja pärast seda siis ma ei saa sellest kaks koma surma sain, siis ma ütlesin eelmises kohas selle nii-öelda lahti ja mängisin, mängisin, siis läksin pärast mule praadima, ühel hetkel avastasin kõrbevad ja tahtsin võtta nii-öelda Kadri Oja. Ja sain aru, et noh, et see ei ole võimalik, sest ma olin läinud nagu peas hästi, aga need inimesed, kes upuvad minu meelest, need ei ole seda tüüpi inimesed, kes on kübermaailmaga seotud, neid, kes upuvad tegelikult lapsutajad. Jah. Aga majandus lihtsalt palju on läinud ju lapsi ja just vanemaid inimesi. Nemad seal ei ole seda tüüpi, aga mina mõtlesin, et igasugused laagrid ja ellujäämiskursuse püüda ikka korraldatakse targalt, kaheldakse, et noh, kas on ikka vaja nagu mingit kuskile metsa või edasi, mul on tunne küll, et, et see oli ikkagi ikkagi just selle ohutunde mõttes nagu vägagi vajalik asi, et tega kui nagu meie külas sel aastal juhtus sel suvel, et rästik hammustas väikest tüdrukut, et kui inimesed oleksid hakanud, on, ma ei tea, umbes internetist juhiseid otsima, noh meie selle aegluse juures seal, et ma kujutan ette, et oleks võinud see asi nii-öelda ränga tagajärje võtta. Õnneks inimesed teadsid, mida teha ja teadsid, mida ei tohi teha. Ja see asi oli lahendatud. Haiglaraviga ikkagi jälle Neeme sinuga täiesti nõus, et kui me vaatame seda, mis liikluses toimus, siis liikluses surma lähenenud. Ja inimesed on saanud aru, sest ennetusse seal toimub, kiiruskaamerad on meile üles pandud, trahvid on muutunud kõvemaks ja seal see asi toimib. Selles mõttes muuseas ongi see inimvara aruanne, mis tuli välja, et sellel nädalal natukene nagu vanaks jäänud, sellepärast ütleb ka, et meedias kõige rohkem nagu tähelepanu köidavad liiklussurmad uppumissurmas seal üldse juttu. Et noh, mis teha, versioon natukene varem valmis, siis on tõenäoliselt üks põhjus, miks uppumissurm on palju, sellepärast et noh, on lihtsalt selline suvi on, on selline juulikuu, kus kus vesi tihtipeale päästab tõesti aju aju päris soojaks ei läheks ja, ja üle ei keeks, minnakse vette ja, ja loomulikult ka sellises kuumuses, alkohol toimib teistmoodi, juba pudel paar õlut toimib teistmoodi kui ta, kui ta kuskil jaanuarikuus toimiks, ilmselt. Ongi ongi kiire surm tulema. Aga siin jällegi ennetustaja venelannast, sa pead kogu aeg pressima seda, et Sa pead ühest küljest nagu te oletame, et sama asja meelde, mis seal praegu ütlesid. Ja teisest küljest lisame muud infot ka veel ja õpetama, mida teha, kui uppuma hakata ja nii edasi, et see on ka tervisefond on välja kuulutanud ideekonkursi, et mida teha ja see on väga asjalik. Jah, aga nüüd tulles tagasi selle inimvara raporti juurde, siis need, nagu öeldud, need need järeldused, mis on ka eelnevates dokumentides analoogilistes olnud, et et noh, et alkohol laastab Eesti ühiskonda ja rahvastik väheneb ja, ja noorte meeste surmad ja ütleme kõike Saaremaad ja kõik see kõik see kokku, see on kõik täpselt sama asi. Ta meenutas siin, et tõesti valimised on, on tulemas ja eks nad siis tulevad ju ka märtsikuu järgmisel aastal. Aga, aga, aga see, mida sa ütlesid, et välja noppisid, et, et noh, näiteks Reformierakond võtab sellise loosungi, Keskerakond võtab teisel loosungi küsimusi loosungitest, küsimus on selles, mida, mida nagu päris konkreetselt selleks ette võtta. Et millised leida kõige efektiivsemad tõhusamad meetodid, hoovad, et, et asjad hakkaksid muutuma, eks ole, ega ega loosungist ei muutu mitte midagi, meil on ainult lausungit, tuleb loosung lollidele loosung lihtsustatud mõttekäik mingisuguse ajupesuks ja, aga lausungi, et tuleb hakata täitma, eks. Mis sa välja lubad? Sa oled järgmine samm, eks ole, no viie rikkama Euroopa riigi hulka, mida, kes täidab, mida täidab, kust, kust ta täidab, ei täida midagi, ei ole lootustki, loosung oli rumal, eks ole. Aga, aga konkreetsed ettepanekud, no ma alles äsja siin kuulasin, see oli vist vikerraadios. Kas eile või üleeile, kui majandusteadlane Andres Arrak ütles, et teeme ühe konkreetse asja ära, paneme tulumaksumäära sõltuvusse laste arvust perekonnas. Kui on üks laps, ise tulumaks samaks, kui on kaks, siis ta tähendab, ma ei tea, mis temaga konkreetne ettepanek oli, paar protsenti ja, ja kui on juba neli last perekonnas alaealist, eks ole, kõik, kõik on sellised nagu oreliviled, et reaalseteid, siis kaotame tulumaksu üldse ära, noh, väga, väga, väga, väga kena ettepanek, konkreetne ettepanek, teeme ära. Niisuguseid konkreetseid asju on ju tehtud, ka vanemapalk? Palun väga, eks on väga-väga konkreetselt võetud, tehtud ja, ja nii-öelda kaitstud ka seda, et kui kuigi on olnud eriarvamusi erinevate lahenduste suhteliselt, ma, ma arvan, et miks mitte, et vägagi vägagi ootaks mõningaid selliseid, selliseid konkreetsed ettepanekud, et küsimus ongi selles, et kas me laseme sellel protsessil, mis loomulikult toimib, laseme teatud viisil jätkuda või, või siis ikkagi teeme mingisuguseid konkreetseid asju. Muidugi tekitab minu arust küsimus, et kui suur see maksumäär peab olema, et lapse tegemiseks läheb. Vabandust, et seal sa hakkad selja pärast pärast ma ei usu, et noh vanema kuuega vanemapalga puhul räägiti sellest, et on, on teatud kiht Eestis inimesi, kes hakkavad selle pärast lapsi tegema, et, et saada nii-öelda poolteist aastat midagi tegemata ja siis noh, nii edasi, eks ole, et et need hirmud ei õigustanud ennast või ei läinud õnneks täide. Ja ikkagi tehakse sellepärast, seal on seal olla konkreetsem. Mingis elanikkonna kiht teeb seda siis, kui neid ei ole õnneks palju. No tehakse võib-olla praegusel ajal, kui sul on valik, kas saade veel üks laps või saada lausa esimene laps või, või kaotada töö, eks ole. Et, et siis, kui, kui senine alternatiiv sul on ees seisab püsti, siis, siis loomulikult valitakse see meeldivam variant. Nojah, aga tulumaksu pärast vaevalt, aga muidugi ta kindlasti aitaks sellele kaasa mõtlema. Ei ole see ideed, mida seda ideed üldse maha tead, kõik sellised ideed, mis aitavad kaasa sündimuse kasvule ja mis on mõistlikum, näitas, et tehakse sellist asja nagu kondoomi kaotamine Eestis Vabariigis see kindlasti ei ole mõistlik seda. Aga igal asjal ei saa hinnalipikut juurde panna, et siin enne saadet ka arvutasin, et et Jüri Pihl kirjutas ühes arvamusloos Postimehes, et maanteeameti hinnangu kohaselt oleks iga liiklusõnnetuses hukkunud inimese hind miljon eurot ja uppumissurma puhul natukene vähem. Ja nad siis tuleks Eesti kogu rahvahinnaks umbes 20 miljonit krooni, mis on häbiväärselt vähe, eks, aga me ei saa niimoodi mõelda. Nojah, ja teine asi on ju see, et kui siin seesama raport ütleb, et aastaks 2050 on meie elanikkond vähenenud veel 100000 inimese võrra, mida me 100000 vähem see on kohutav arv, see on katastroofiline perspektiiv, eks ole, aga aga noh, teisest küljest hakkad jälle mõtlema, mis 2050 noh, millal see tuleb, see on siin on ju nii palju aega ja nii see ongi ja nii see lähebki ja, ja ega siis 2030 ei tule mingisugust uut murdepunkti, et et öeldakse, et no vaadake, et nüüd on 2050 on väga vähe väga lähedal, eks ole, keegi keegi ei mõtle niimoodi, ei saagi niimoodi mõelda, aga ega minu meelest välismaalased ei ole veel nagu Eestiga instnes immigrantide voolejale Eestit veel avastanud. Meil ei ole siin selliseid põgenikke Aafrikast, kuskilt Aasiast. Ei tea, mis siin toimub aastal 2030. Just lugesin, et testimist on riik, kus on Euroopas kõige Euroopa liidus kõige vähem asüüli taotletud, aga muidugi samas kui vaadata seda, mis siin tänavatel toimub, eriti siin, suveperioodil siis on ikka näha küll, et kirevamaks on see pilt juba praegu. Küllap ta ikkagi need turistid, keda sa näed, need ei ole need inimesed, kes siia elama tulevad ja nad siia tulevad õnneks elama. Sellised inimesed, kes siin majandust arendavad, siia ei tule need, kes abiraha paluvad, sest meie abiraha lihtsalt leetrite oma. Tuletan meelde, et ka Soomes oli pilt tegelikult üheksakümnendatel ja kaheksakümnendatel või kardinaalselt teistsugune. Nonii meil siin konditsioneeritud stuudios võiks seda juttu jätkuda veel kauemaks, aga kahjuks oleme sunnitud nüüd kõik sulgema, need on välja lubatud kogu see aeg ja siis on, jääb üle soovida teile ilusat nädalavahetust. Neeme, sinu etteaste.