Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja kell siin vikerraadio stuudios näitab 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade algab siinses Tallinna stuudios Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja nüüd ütleme perega meie Tartu stuudiosse. Tere hommikust ja Tartu stuudiosse Ismail Sulev Valner. Tänane päev on troopilisele kuumusele siin Tallinnas pisut leevendust toonud, aga prognoosi järgi vaid hetkeks Sulev, kuidas Tartus. No ma ei saa küll öelda, tartus kuidagi jahe oleks olnud ikka päris päris lämmatavalt palav oli, kui stuudiosse tulin, stuudio on, annaks jahutatud. Soojad ilmad, puhkus ja, ja nii edasi on inimesi häälestanud selliselt, et tähelepanu kipub hajuma ja kahjuks on ka õnnetused kiired tulema. Eilne päev tõi meile sõnumi jälle kahest uppunust, mis viis siis veekogudes traagiliselt oma elu kaotanud inimeste arvu juba 65-ni ja see on juba nelja võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul ja ja nüüd oleme siis silmitsi olukorraga, kus arutletakse selle üle, et kas midagi on lahti ujumisoskuse või mõtlemisvõimega. Kuidas teile tundub? Ta on tegelikult ikkagi see, et sa ütlesid selle peamise märksõna ikkagi ära, mis on siis tähelepanu. Aga meil oli sellel teemal natuke juttu ka juba eelmises rahvateenrite saates, kus mul oli au osaleda ja siis ma rääkisin natukene ka sellisest mõistest nagu ohutunne mis meil paraku paraku on kipub kaduma. Aga kasu ei olnud, sellest mitte midagi, neeme ei kasu. Kasu ei ole sellest mitte midagi ja ja me võime sellest asjast rääkida, teate, millest on kasu kasu oleks sellest, kui me, kui me mõtleksime rohkem kui päev korraga ja kui me tõepoolest teeksime ära, siis millalgi selle analüüsi, mida minister meile AK eetris eile lubas No ilmselt jah, Lauri poolt viidatud nii ujumisoskus kui mõtlemisvõime on mõlemad tegelikult küsimused, millega, milles asi kinni on, et ja ohutunne sealt mõtlemisvõimelist nagu edasi. Et ilmselt ohutunne, ütleme siis kuum ilm koos teatud pärsitud mõtlemisvõimega on siis ohutunnet väga palju vähendanud. Et, et kahjuks küll jah, tundub, et siin on täiesti otsene otsene nagu selline lineaarne seos ilusate ilmade ja juhtuvate õnnetuste hulga vahele. Mis muidugi eesti rahval ei anna just väga head diagnoosi, et piisab lihtsalt, et ilm ilusaks läheks, hakkavad õnnetused juhtuma, et et ta oleks või selles mõttes kasvõi tõesti peaks tahtma koledat suve sellist halba suusailma, nagu tavaliselt Eesti suve nimetatakse. Aga tegelikult statistika vist näitab seda, et ka naabritel on neid õnnetusi sel aastal rohkem olnud, sest eks seda sooja on jagunud siin kogu regiooni, aga, aga siin on viimasel ajal hakatud tõesti rääkima sellest, et peaks päästjatele siis tegema mingi ühtse kutsestandardi selles osas, et meil meil seda vetelpäästjat Nojaa, aga päästjatega meil ei ole ju probleeme, aga meil ei ole ju probleeme päästjatega, enamus inimesi upuvad valveta supelrandades öelda, valdav osa nendest on selgelt purjus või siis ei ole hinnanud õigesti oma oma tervislikku seisundit ja siis on veel kahjuks äärmiselt õnnetu ja ujumisoskust ja siis on meil kahjuks veel äärmiselt kahetsusväärne see, et lapsevanemad ei suuda oma lapsi, mere või järve rannas jälgida ja ka need õnnetused on, on kahjuks kerged tulema. Pigem siiski, olgem ausad, sõbrad sealpool Tallinnas me kõik peame selles mõttes peeglisse vaatama, tamat uppujad on, mehed ei ole, ei ole, lapsed, ei ole naised, vaid mehed põhilises valdavas osas. Ja mina ei tea jah, mis selles umbes meiesuguste meestega siis tõesti selles ohutundes ja mõtlemisvõimes lahti on, aga aga, aga tegelikult, et ütleme, meie meie kõrvalt need mehed tõesti upuvad ja ja kui ma võtan sellest Eesti inimvara raportis, mis minu meelest on päris tähelepanuväärselt hea dokument, millest me kindlasti saate jooksul räägime, seal on üks selline graafik toodud Eesti rahvastiku struktuurist meeste ja naiste osas. Kus siis on meeste arv kuni 35. eluaastani on natuke suurem kui naiste arv. Et veel vanuses 30 kuni 34 on mehi Eestis statistikaameti järgi umbes 100 meest rohkem kui naisi. Aga üle 35 vanuses järsult muutub see see rahvastiku struktuur, et et mis juhtub meeste ka ütleme, vanuses üle 35 või seal kuskil piiril, et see, et see on täitsa selline, ütleme Eesti rahvastiku üks üks üks sõlmküsimusi. No kui me siin nüüd räägime konkreetselt praegu uppumissurmadest, siis loomulikult ujumisharidus on üks küsimus, mis on nüüd esile kerkinud ja ja, ja ma olen kindlasti nõus ujumisliidu ametnikega, kes ütlevad, et ujumiskursus koolis peaks olema tõsisem, et sellest vist 24-st tunnist, mis ujumisele on ette nähtud, et sellest ei piisa ja peale esmase oskuse, mis sellel kursusel omandatakse, peaks andma siiski ka teadmisi sellest, kuidas vee peal püsida, kuidas ujuda kas või erinevad ujumisstiile ja miks ka mitte vette hüppamine võiks ka täiesti vabalt sealjuures olla. Samamoodi me loeme pidevalt uudiseid selle kohta, kuidas vette hüppamine on, on inimesed ratastooli viinud, nii et, et siin on terved kompleks küsimusi, mida tegelikult tuleks hakata haridusministeeriumis lahendama ja õppekavade koostajatel tuleks silmas pidada. Loomulikult see maksab, aga küsimus on ikkagi inimelu. Absoluutselt selles osas on kindlasti õigus, aga, aga see, mis Sulev välja tõi, on minu meelest thermiselt märkimisväärne, et, et see räägib mõndagi meie ühiskonna kohta ja küllap siin on peegeldusi nii, nii selle igasuguste sotsiaalse sidususe ja masu ja kõikide kõikide nende mõistetega, millest, millest meil on tegelikult päris palju räägitud ja võib olla. Et meil õnnestub siin aastate pärast seda olukorda selles mõttes natukene parandada, kui me, kui me järgime võib-olla ka neid sama inimvara raportis toodud poliitsoovitusi Hästi, aga ma ikkagi küsiks, et kui kultuuriminister ütleb, et, et ujumisharidust peab andma ennekõike lapsevanem et, et seda ei saa anda ainult kool siis, siis mida, mida sellisest mõttest arvata on? Me teame, et on ka lapsevanemaid, kellel puudub igasugune oskus ja suvesuhe ennast veel ja vees pinnal hoida. No kindlasti on õige, et, et me ei saa öelda ühegi hariduse osa kohta, et seda peab andma ainult pool, et isegi kooli põhiprogrammi hariduses, kuidas on lapsevanemal suur roll, et et ikkagi nii-öelda olla kaasosaline selles, et laps tõesti õpiks. Aga ma arvan küll, et tulles selle juurde tagasi, et ujumisoskuse õpetamine koolis ikka peaks lõppema sellise selge tõdemusega mingile elementaarselt tasemel selle kursuse läbinuna laps tõepoolest oskab ujuda ja kui ta ei oska, siis peaks olema selge ohutuli, eks ole, sellised lapsed peaks lausa olema siis eritähelepanu alla võetud, et et kui me räägime koolis näiteks esimeses klassis. Muidugi osa lapsi oskavad kirjutada ka enne kooli ja oskavad ka ilmselt ujuda enne kooli ka, et kui me räägime, et esimestega esimese klassi ülesanne on õppida laps kirjutama õpetada, siis siis see ju lõppeb ikkagi sellega, et laps peab tõepoolest oskama kirjutada pärast seda. Noh, ei ole ju mõeldav, et, et laps läbib küll koolis kirjaoskuse kursused, aga tegelikult me avastame kuskil keskkoolis. Tegelikult ta ikkagi ei oska kirjutada. Et see, see nagu tundub meile ilmselt absurdsele. Aga samas laps läbib ujumiskursuse ja sama ja see Ta ei pea lõpetama seda sellega, et ta tegelikult oskab ujuda. Nii, aga mis kasu sellest on, et läbib ujumiskursuse küll aga joob ennast täis, läheb ujuma, upub ära. Et võib-olla on siin üleüldse probleem meil alkoholipoliitikas, kui juttu on olnud sellest, et et 70 80 protsenti uppumissurmadest on on toimunud alkoholijoobes. Seda ma silmas pidasingi, kui ma ütlesin, et see asi vajab analüüsis, kuna see asi on sedavõrd kompleksne, et loomulikult inimesed teevad no liikluseksami ja lähevad, sõidavad ennast autoga puruks, eks et, et nad on sooritanud. Tihtipeale muide ma olen rääkinud siin autokoolide õpetajatega, nad on sooritanud eksamit päraselt ja mitte miski ei ole andnud märku, et tegemist on potentsiaalse kas liiklusmõrvari või, või siis ennast ohtu seada, aga need ja täpselt samamoodi on sellega Et noh, tõenäoliselt jah, ujumise puhul see ongi just vastupidi, kui me võtame kas või selle värske juhtum Viljandi folgil, eks ole, et mees hommikul otsustab hakata ujuma üle järve noh, mitte ilmselt olles kaine, siis noh, iseenesest on selgelt küsimus ei ole selles, et teda ei ole õpetatud ujuma vaid, vaid noh, ütleme, ohuhinnang on kuskil mujal. Selline pilt siin neeme mainis liiklusega seoses kaitsliku sõiduviisi, aga, aga võib-olla tuleks ka nii-öelda alkoholi puhul hakata rääkima siin võib-olla kaitslikust, alkoholi tarbimisest, et meil tõepoolest alkoholiga seotud surmade arv ja just õnnetusjuhtum surmade arv väheneks. On küll juttu olnud sellest, et alkoholi tarbimine on nüüd vähenenud. See nädal tõi positiivse uudise, kuigi kohe öeldi, et oh, selle selle taga on masu. No eks ilmselt natuke ongi ja võib-olla on isegi selle taga see, et soomlased käivad siin vähem joomas, et, et selles mõttes nagu me teame sellest alkoholi statistilisest ära joodud kogu sellest ikkagi teatud osa ilmselt on noh, selline, mis, mis ei ole päris eestlaste ärajoodud. Aga et tõesti see, võib-olla see kuum ilm just ka koos alkoholiga annab mingisuguse täiendava laksu, et et noh, ütleme kange alkohol sellise kuumaga ilmselt mõjub tõesti natuke natuke kõvemini kui, kui muidu mõjuks. Kui sa siin mainisid soomlasi, siis ega tegelikult meil millegi üle rõõmustada ei ole, sellepärast et, et nüüd selle viimase statistika järgi me joome sama palju kui soomlased. Rootslased joovad meist ikkagi kaks ja pool liitrit, absoluutalkoholi oli vähem ja, ja nii nagu ütlevad asjatundjad, et, et ühiskonna jaoks tervist kahjustav oleks juua veel neli liitrit absoluutalkoholi aastas vähem kui praegu. Eestlased joovad. No ma arvan, et tervist mitte kahjustav oleks, ikka jõua palju vähem. Et see see ilmselt oleks, oleks ise küsimus, et jah, et kas selleni, ütleme, kuigivõrd kiire jõudmine võiks reaalne olla, aga, aga, aga jah, mu meelest on sel nädalal ajalehtedes ilmunud mõned päris märkimisväärselt head head artiklid alkoholiteemadel. Paraku võib küll öelda, et naiste sulest, eks ole, et just et Barbi Pilvre ja, ja Anna-Maria Penu on minu meelest väga-väga häid lugusid kirjutanud mõtlemapanevaid asju selle kohta, et aga miks me üldse ikkagi peame igal sammul jooma ja miks peab ikkagi ikkagi igal sammul toimuma selline alkoholi reklaamimine kui. Reklaamimine kujul, mis tegelikult on isegi reklaamiseadusega keelatud, et aga, aga samas me teame, et kõik need reklaamid, mis küll Viru valget ja küll küll erinevaid õllemarke reklaamivad, ikkagi lähtuvalt sellest, et et joo ja sa saad võimekamaks. Et eks ole, et, et sinu nii-öelda avanevad mingid uued võimalused, kui sa oled, oled joonud näiteks ära pudeli Viru valget, Vaida, sulle avaneb mingi uus maailm, eks sul hakkab, sul hakkab kuidagi paremini minema, et tegelikult reklaamiseaduse järgi on see ju keelatud. Ja samas ütleme siis niiviisi selle väga siukse joki piiril need reklaame kogu aeg tehakse. No ja tegelikult, kui vaadata veel seal reklaami pildikeelt ja seal kasutatavaid lauseid, siis eks nad ole ju ikkagi suunatud noortele ja märksõnad on kõik positiivsed ja lõbusad, et on, on pidu ja tore ja, ja nii edasi. Ma tahtsin lihtsalt ainult Sulev liigikorras öelda seda, et need artiklid olid minu meelest ka väga märkimisväärsed ja, ja niisugused artiklid, sellised analüüsid tihtipeale ütlevadki palju rohkem, isegi kui, kui mingisuguse statistikanumbrid, kus võib olla igasuguseid erinevaid vigu ja millega saab sageli näidata hoopis mingisuguseid soovitud tulemusi. Mina tahaks ikkagi öelda seda, et, et kui me siin räägime sellest, et tänu masule on alkoholitarbimine Eestis ikkagi kahe liitri võrra inimese kohta vähenenud, siis siis andke andeks, alkoholipoliitika ei saa tugineda masule. Meil peaks olema ikkagi millegile muule baseeruv seesama asi, millest siin Sulev rääkis, et alkoholireklaam, aga samamoodi alkoholi kättesaadavus üldse. Kuidas piirata alkoholi kättesaadavust, mida pakkuda asemele, kuidas, kuidas inimesi inimesi ergutada teiste tegevustega tegelema, see on ju see küsimus, millele, millele me tegelikult siiamaani ei ole vastust leidnud, sest kui me räägime uppumistest. Me räägime kahjuks ikkagi alkoholi tagajärjel uppunud inimestest, peaasjalikult. Ja ka Lauri, kas sa nägid, kui sel nädalal rääkis telerisse Hiiu folgi üks korraldajaid Astrid Perling sellest, kuidas saab korraldada täiesti mõnusa rahvapeo niimoodi, et see on, ongi alkoholivaba ja inimesed tulevad sinna kokku ja need ei ole mingisugused friigid, vaid täiesti normaalsed. Tavalised inimesed. Jah, täiesti normaalsed inimesed aeg-ajalt saavad rõõmsalt pidu pidada ilma alkoholita, see on tõesti huvitav tõdemus. See on, paraku on see ka tõsi, aga, aga ilmselt on küll vaja jah, selle alkoholi, ütleme et ma arvangi, et reklaamimise ja ühiskondlike hoiakute osas mingit sama radikaalset sammu, mis ju tegelikult on astutud suitsetamise piiramise suhtes. Et me kõik arvasime aastaid tagasi, et on täiesti võimatu ja see tundus uskumatu lugu, et on võimalik ära keelata suitsetamine avalikes ruumides. Et see valitsus, kes sellise otsuse püüab teha, et seal algab mingi tohutu mäss ja noh, see ei lähe läbi, eks. Aga tegelikult on see toimunud ja, ja ongi, ongi nii, et lähed kohvikusse ja ei ole suitsulõhna ja, ja tegelikult võib öelda samamoodi selle öise alkoholimüügi piiramisega alguses, kui eks ole, sellega tegeles Tallinna linnavalitsus, siis tundus mingisugune selline, et mis inimõiguste kallal nad lähevad, eks ole, ei lase pärast kella kümmet alkoholi müüa. Ja nüüd on tasapisi nagu selgunud, et ei ole midagi hullu, et, et öösel alkoholi osta, et on täitsa täitsa normaalne samm olnud ja, ja kui me nüüd ütleme järgmisena küsima, et et kas oleks võimalik ikkagi radikaalselt piirata alkoholireklaami, siis mina küsiks küll, et, aga miks mitte. Hästi, aga sõbrad, alkoholi hind. Kas Eestis on alkohol liiga odav, liiga kättesaadav? Ma olen, ma olen näinud ka analüüse, et meil on ikkagi puhul praktiliselt kaks korda odavam kui Soomes ja kaks pool korda odavam kui Rootsis, et seetõttu on alkohol liiga kättesaadav. Samas kui me võrdleme sissetulekuid, siis tõenäoliselt on soo keskmise soomlase jaoks pudel viina odavam kui, kui keskmise eestlase jaoks. No kas see nüüd viimane ikka on päris täpne, aga mina ütlen seda, et alkohol on odav. No ega ta väga kallis ei ole, aga teiselt poolt tema hinnast juba niigi päris suure osa moodustab aktsiis ja ja teistpidi jälle algab ju kohe siis nutulaul, et kuskilt Lätist ja Venemaalt saab veel odavamalt ja et et siis hakkab hirmus salaalkoholi vohamine, kuigi kuigi jälle võib olla elu, seda enam väga ei kinnita, et hakkab, et mulle tundub, et Eesti riik on nii palju küll valmis saanud, et suudab ikkagi nii piiripiirist üle toodavas kui muus osas ikka ühteteist kontrollida. Kuigi muidugi jah, Lätist ütleme toomise suhtes seda piiri ees ei ole otseselt. Nojah, kui sa, Sulev mainisid eelnevalt, et alkoholil on väga selge mõju eestlaste tervisele ja elueale, eriti meeste elu eale, siis siis Eesti inimvara raport muretseb ka kaudu ja tegelikult väga paljude muude probleemide pärast ja, ja peaasjalikult on Eesti inimvara raport, mille, millest siin eelnevalt rääkisid rääkinud ka sellest, et, et meil tekib väga tõsine pensioni aukus meile ühel hetkel ei ole lihtsalt piisavalt palju enam pensionimaksjaid ja ja siin mina, Neeme, tõenäoliselt ka sina, Sulev, tulevikus peame arvestama suhteliselt tagasihoidliku riikliku pensioniga, lihtsalt sellepärast, et pensionimaksjaid ei ole ja, ja ütleb siis inimvara raport, et, et ainus võimalus sellest välja tulla on ikkagi lapsed, kes ühel hetkel saavad täisealiseks hakkavad hakkavad siis seda riiklikku pensioni oma oma vanematele või vanavanematele välja teenima, samas sellel nädalal on räägitud tegelikult veel ühest teisest teemast. Ja, ja see ei ole nüüd küll nii-öelda Eesti ajakirjanduses kõige positiivsemat kajastust leidnud, aga räägitud ka sellest, et immigratsioon Eestisse on märkimisväärselt kasvanud. Et kes siis eest päästab Eesti pensioni, Jaagust kas lapsed või immigratsioon? Ja, ja küsimus, ei, ma arvan, et näoline tõenäoliselt õige vastus on, et ei päästa miski. Ja tõenäoliselt on, on õige vastus see, et me peamegi selliselt kaua töötama ja me ei saa nagu, me ei saa nagu loota seda, et mingist hetkest alates me nii-öelda paneme jalad seina peale ja ja on pension. Et kas siis on see tähendanud seda, et me oleme iseendale kogunud mingi vara või, või, või siis, või siis peab edasi töötama ja, ja mingisuguse muidugi miinimumi siis pension kindlustab, aga ka sellist sellist situatsiooni ja tõenäoliselt kogu Euroopa, ütleme ja mitte ainult Eesti ei kanna tulevikus välja. Et pensionärid on, on nii kõrge pensioniga, nad osutuvad ühiskonnas kuidagi väga. No ütleme siis sellisteks jõukateks lääne pensionärideks nagu, nagu me oleme siin kadestanud neid, kes turistidena käivad, et vaata, kui neil on nii kõrge pension, nad saavad selle eest reisida. Nad saavad endale väga palju lubada rohkem kui noored inimesed, et karta on, et et seoses nende üldiste rahvastikuprotsessidega võib juhtuda, et et tulevik ongi, ongi kasinam, selle tõttu Ja et kui sa siin mainisid teisi Euroopa riike, siis on kahtlemata minu meelest õige, sellepärast et kogu see nõndanimetatud heaolu mudel ja selle heaolu mudeli üks osa nimelt ongi olnud ju seesama pensionisüsteemi needsamad rikkad pensionärid, kes saavad lubada endale puhkusi, osta endale autosid, mis iganes. Et see süsteem on, on ilmselgelt nagu muutumas. Ma ei ütle, et, et, et see tulevikus saab olema teistmoodi. Tõenäoliselt on see, et paljuski sõltub ikkagi inimesest endast, kui, kuidas, kuidas see nagu tulevikus olema saab ja, ja minu meelest on ka nagu selged märgid praegu juba juba antud. Et noh, kuidas populistlikud siin vahel, kui erakond või poliitik võib seda asja teistpidi pöörata, aga, aga ikkagi need märgid on olemas, et ikkagi tuleb ise enda eest. See oli hästi, aga kuidas sa iseenda eest hoolitseb, et kui me nüüd vaatame, et me kuulsime veel kolm-neli aastat tagasi lauseid selle kohta, kuidas, kuidas kinnis ja on, on pensionisammas ja investeerides kinnisvarasse ühel hetkel see kasvab kogu aeg ja siis ühel hetkel seda realiseerida olemaski väga korralik pensionivara juba ja, ja see oli, see oli selline selline kreedo, millest kõik rääkisid, ütlesid, et oh seda teist sammast ei ole vaja, kolmandat sammast ei ole vaja, et mina investeerin kinnisvarasse. Me oleme näinud siis, mis on juhtunud ka selle pensionisambaga osa. Räägitakse osa ärimehi, räägime seda, et kuld on suurepärane tuleviku garant ja ja ma vaatasin, et ka 1940. aastal, vahetult sõja künnisel ilmusid Postimehes reklaamid selle kohta, et et kuld garanteerib muretu, muretu tuleviku. Nii et, et noh, ma ei tea, see on valikute küsimus. Ma kardan teha, pigem on see, et, et miski ei garanteeri päris muretut tulevikku, kui aga selle tuleviku headust saab inimene ise, ma arvan, kõige rohkem mõjutada ikkagi heade inimsuhetega ja ja, ja, ja üks tõde on kindlasti see, et, et üks pensionisammas ongi lapsed ja me tõenäoliselt liigume. Ma arvan, et enamikus arenenud maailmas selle suunas Ta ainult Eestis. Et nagu tagasi selle mudeli juurde, et lapsed peavad vanemaid rohkem toetama. Et me liigume selle poolest tagasi, et, et see on olnud, ütleme, suhteliselt lühiajaline ajaloos periood, kus kus inimesed on saanud nii palju pensioni, et perekond ei peagi nagu oma vanemaid liikmeid toetama. See kõlab väga idealistlikult, Sulev, aga aga kui me vaatame, et, et inimesed on muutunud järjest individualistlik kumaks ja ka lapsi kasvatatakse järjest rohkem olema individualistid, et kuidas siis ühel hetkel, kui teda on kasvatatud individualistlik, ta uuesti hakkab arvestama ühiskonnaga, hakkab arvestama oma vanematega ja nii edasi, et siin tekib nagu väga suur lõhe ja äärmiselt äärmiselt palju konflikte, on tõenäoliselt juba selle ootused. Aga neid ma just, aga tulebki hakata teistmoodi kasvatama, praegu ongi võib-olla paras aeg hakata mõtlema, et kui me praegu hakkame natuke teistmoodi kasvatada, tema siis järgmine põlvkond ehk on natuke natuke hoolivam ka selles suhtes ja teine, mis, ma arvan, et et ikkagi selline kogukonna kokku hoidmine, et linnas võib-olla on seda vähem näha, kuigi, kuigi on ka ilmselt Tallinnas esimesi selliseid häid häid, kogukondlike kokkukuuluvuse tundeid, noh uue maailma selts, näiteks Kadrioru selts ja aga et maal on ju täitsa loomulik, et ikkagi hoitakse pilku peal ka nendel, kellel külas ei lähe kõige paremini ja ikkagi püütakse neid ühel või teisel viisil võib-olla ka natukese aidata. Ta, ja see, see on tegelikult ka jälle loomulik osa ühiskonnast, mille me vahepeal oleme, pigem nagu sellises suures liiga suures individualismi ära unustanud. No ma arvan ka, et need muutused ei toimu mitte päevapealt, et ühel päeval otsustavad inimesed, et me hakkame teistmoodi kasvatama või et ma, et või, või me hakkame, hakkame teistmoodi elama, aga elu kirjutab selle selle selle ise ette, et see on selline tunnetuse küsimus ja ma arvan, et ühiskond, ühiskond tunnetab selle vajaduse ära. Aga minul on selline kahtlane tunne, et meile hakkavad varsti poliitikud ette kirjutama seda, kuidas, kuidas sellele probleemile läheneda, sest ma juba nägin selle inimvara raporti valguses avaldusi, et tuleks ikkagi pension väga selgelt siduda lasta arvuga ja ja, ja seda ei toeta ainult üks erakond riigikogus on tervelt neli erakonda, kes seda toetavad ja, ja siis on üks erakond, kes ütleb, et ei, et mängime ikkagi vanemapalgal, et see vanemapalk, et kui me seda ei puutu, siis siis sündimus suureneb, et siin siin hakkab tõenäoliselt veel vastu riigikogu valimisi väga selgelt kõlama ka retoorika, et pension tuleb siduda laste arvuga. No eks ta selle järelduse järgimist selles inimvara raportis oli ja mida Garri Raagmaa just väga jõuliselt esindas, esitas ka arvamusartiklis. Noh, tegelikult on ju küsimus väga selge, et kui inimesele kasulik, mitte omada lapsi selles mõttes kasulik, et tal on selle võrra nagu täna elu lihtsam ja ka tulevikus pension suurem tänu sellele, et ta ei ole vahepeal nii-öelda no nii-öelda tinglikult öeldes ohverdanud oma aega oma, ütleme, karjääri lasteaiale, kuigi ma ütleks, et see on väga niisugune, see on umbes sama halb eestikeelne sõna nagu muretsemine, eks ole. Et, et ma arvan ka, et ikkagi laste kasvatamine on tegelikult ennekõike väga suur rõõm ja väljakutse ja, ja võiks teisipidi küsida, et mis üldse siis elus nagu tähtsam on, et et ega tegelikult ma arvan, et need inimesed, kes kasvavad üles nii, et neil ei ole tõsi nad noh, kuskil vanuses ikkagi tunnevad, et elus on midagi puudu. Aga ilmselt saabub liiga hilja selleks, et siis juba lapsi saada. Aga, aga et kui see dilemma tegelikult hästi ratsionaalselt on selline, et, et mida vähem sul on lapsi, seda suurem on su pension. Ja noh, puht matemaatiliselt kipub see nii olema, et siis oleks ju mõistlik midagi selle vastu ette võtta, et see, et see nii nii ühene ei oleks Seega me võime olla üsna kindlad, et sellest kujuneb üks riigikogu valimiste teema või vähemalt valimislubadus paljudel erakondadel kindlasti. No kui sellest kujuneb üks hea debati teema, siis ma arvan, see oleks ju väga asjalik, iseasi, et mis järeldusteni see debatt viibia? Jah, siin on räägitud sellest, et võib kaasa tuua see uus kamp Haanja nüüd mingisuguseid lubadusi ja, ja suurt kulutamist, et ei tahaks küll, et see nagu pöörduks ainult ainult sellesse sellesse suunda, et kus meil hakatakse mingeid ainult mingeid arvutusi tegema siin, et tuleks nagu rääkida nagu üldisemast nendest asjadest. Noh, tõenäoliselt on ka see, et kõik, kes lubavad praegu maksame midagi juurde noh, ütleme esitavad ebareaalseid lubadusi, et võimalik on ikkagi näiteks olemasoleva pensionisüsteemi piires võtta see raha kuskilt kohast ja siis muutada nii-öelda suunatada teise kohta. Ega nüüd seda lootust, et, et seda raha kuskilt kasvab puu otsas juurde, seda lootust ju ilmselt lähiaastatel kuidagi ei ole. No mingil määral on see raha ka olemas, sellepärast et kui me vaatame eripensionide süsteemi, mis on ammu juba jätkusuutmatu, siis siis seda süsteemi reformides võiks ju võiks ju leida tõepoolest vahendeid või nii-öelda tulevikku vaatavalt ka mingisuguseid vahendeid just nimelt sellise süsteemi toetuseks. No aga sedapidi ju ammu juba tehtama, seda ammu-ammu lubati juba tehakse ja ma ei tea, pole kohe-kohe üldse näha. Valimised on tulemas, valimised on tulemas, aga seda enam. Praegu võiks seda, ütleme see võiks olla suhteliselt populaarne lubadus noh näiteks, kas või noh, mis need eripensionite suured liigid on, aga vähemalt osa neist osa nende nagu kokkutõmbamine oleks kindlasti pigem ütleme üldise rahva õiglustunde seisukohalt populaarne. Aga ma ei ole kindel, kas see, kas see nii on, sellepärast et kui me vaatame neid suuri gruppe, kes saavad pensioni, siis nad oskavad enda eest suurepäraselt seista politseinikud kohtunikud ja nii edasi, nende oskus enda eest seista, tugev nad suudavad mingil määral isegi lämmatada need muud argumendid ja ühel hetkel selle kisaga tegelikult tekitada sellise olukorra, kus selle eripensionide süsteemi kaotamine tundub avalikkusel olevat ebapopulaarne või vähemalt seda ei mõisteta sellises mahus, nagu, nagu avalikkus võib-olla ise võiks justkui oodata või eeldada. Nojah, aga ega kui ei õnnestu, siis ei õnnestu, aga siis peab ka ausalt välja ütlema, et nad ei õnnestu. Et siis ei ole ka mõtet teha illusiooni, et me kuskil õhus on nagu eripensionide muutmine, kui kui, kui see tegelikult ei tule. No ei õnnestu paljud asjad nii nagu ei õnnestu ka taastuvenergia tasu kaotamine, et, et minu jaoks oli ikkagi tõeline, hämmastas see, et puudubki poliitiline tahe selles osas midagi midagi muuta. Me rääkisime siin rahvateenrite päris mitu kuud tagasi sellest, et selle taastuvenergia tasuga tuleks midagi ette võtta, sellepärast et see 81 senti kilovatt tunni eest, mis siis taastuvenergia tootjatele kilovatt-tunni eest veel lisaks makstakse, et see selgelt palju ja nüüd sellel nädalal siis on ajalehte Äripäev kirjutanud pika ja põhjaliku artikli, kus ta siis on hinnanud neid hiigelkasumeid, mida taastuvenergia tootjad vabad ja ja võib öelda, et et võrreldes Eesti energiaga on, nad saavad tõesti hiigelkasumeid. Kui me vaatame seda, et nad saavad 20 protsenti investeeringut aastast kasumit, siis siis nii mõnegi ettevõtja puhul on see niisiis noh, olgem olgem ausad, seda on ilmselgelt liiga palju. Nojah, et siin on kindlasti nagu üldisemalt tagama ka, võib-olla me jõuame siin ka mõne inimese personaalküsimuseni veel, aga, aga kui rääkida sellest taastuvenergiast konkreetselt, siis minu meelest on siin kaks väga halba asja, mis mina näen, et, et ühest küljest on see sellise nagu kahjustab rohelise mõtlemise sellise noh, ütleme üldse säästliku eluviisi ja energia mainet laiema laiemalt ja, ja teistpidi on see, et löögi alla seatakse igasugune era- ja riigisektori koostöö, et see ongi selline ainult selline nii-öelda karm raha välja. Kõigepealt minu arvates on siin väga tõsine viga tehtud, selles arutelus räägitakse sellest, kuidas tuleb loodust säästa ja, ja tegelikult olgem ausad, see on suur äri, mida tehakse, et see on väga suured mitmesaja miljoni kroonist kasumit ega äri. Ja Me siin tõenäoliselt tuleks hakata nagu oluliselt teistmoodi sellele küsimusele lähenema, aga, aga mingisugust nagu tahet või soovi teistmoodi tegeleda selle küsimusega meie kahjuks ei näe. Ja kui me nüüd vaatame seda, mis toimub energeetikasektoris, et praegu kontrollitud turu tingimustes öeldakse, et energiafirma selline mõistlik kasum oleks kaheksa, üheksa protsenti ja konkurentsiamet kontrollib seda, et, et see kasum ei ületaks seda siis kui nüüd taastumine energiatootjate kasum on seal 20 protsenti ja rohkem, siis, siis noh, see on ilmselgelt liiga palju, see, see see kujutab väga tugevat surveta elektri hinnale ka tulevikus, eriti kui me arvestame seda, et kui 2013 kogu elektriturg avaneb ja jätkuvalt riik on seotud selle kohustusega, siis tegelikult see nii-öelda kontrollib, antud hind küll taastuva energia energia puhul on, on ilmselgelt liiga palju ja kui me räägime selle taastuvenergia osakaalu kasvust, mida see 81 senti peaks peaks soodustama, siis siis ka see kult tõstab meie jaoks veel seda elektrienergia hinda, et et mulle tundub, et siin tuleb küll nüüd sellele küsimusele hakata nagu tõsiselt tähelepanu pöörama, selleks et me me tulevikus ennast lõhki ei maksa, elektri elektri eest. Rahvusvahelised organisatsioonid oli võtnud seisukoha, et tulevikus peab olema see taastuvenergia osakaal järjest suurem, järjest suurem ja tegelikult noh, me veel päris täpselt ei tea, kui palju energia ei lähe odavamaks meile kindlasti siin fossiilsete kütuste lõppemisega. Nii et ma arvan seda, et eks seal Ostetud ka, aga miks me üle maksame, miks me üle maksame, miks ei võiks olla riigipoolse toetuse puhul ka nii nagu konkurentsiameti kontroll sellele 89-le ühele sendile, miks ta peab üldse olema 81 senti, me ei tea seda. Ja, ja miks ei võiks olla nendega nendele energiaettevõtetel mõistlik kasum, mingi kaheksa, üheksa protsenti, see on ikkagi kasum kaheksa, üheksa protsenti. Miks neil peab olema see 20 protsenti? No ega ei peagi, aga ilmselt tuleb see liigitada üheks riigikogu paar aastat tagasi tehtud eksimuseks ja pigem on ka küsimus, et kuna sellest on nüüd juba päris palju räägitud, et miks seda ei suudeta kuidagi ära parandada, et muidugi teistpidi võib, võib küsida, et väga ei saa selliste asjadega ju kogu aeg rapsida, et see 2007 ei ole ju ka väga ammu, kui see kehtestati ja, ja iseenesest ei jäta riigist kõige paremat muljet, kui ta sellise asja kehtestab ja siis paari aasta pärast jälle keerab, ütleme võib-olla teistpidi nagu pea peale ütleme, et kui ta väga radikaalselt ütlema, et kehtestada hästi suure ja siis viid näiteks nulli tagasi. Et inimesed, ütleme, ettevõtjatena on teinud ikkagi mingid arvestused selle järgi, et riik on nagu riigi käitumine on nagu ettearvatav aga, aga ilmselt kõige selle arvutuse järgi noh, mis vastu vaatab, eks ole, on see on see jah, liiga suur ja me võime tagantjärgi muidugi targutada teemal, et miks see 2007 langetati? Ma arvan, et Neeme on õigel teel, kui ta ütleb, et seal taga on siiski ka mitte, ainult et noh, ütleme selline mõne suurärimehe lobi, vaid selline üldisem taust, et 2007 oli ikkagi veel selline masueelne aeg ja kogu kogu maailmas oli hästi tugevalt üleval see, et taastuv energia ja mitte saastavate energiaallikate nagu kiire osakaal, osakaalu tõstmise, nagu soov oli Euroopas ju hästi palju selliseid eesmärke seada. Ja ilmselt Eesti valitsus otsustas ka olla siis nagu eesrindlik, sest tõesti valitsus tahab ju alati olla eesrindlik. Ja pealegi ärge ärgem unustagem, et 2007 oli see aasta kui ka rohelised esimest korda Eesti ajaloos said või said Eesti parlament. Et, et sellel oli oma märgiline mõju kindlasti tolle aasta sellisel sellistele otsustele, et et ilmselt paljud poliitikud ja erinevad poliitilised jõud tundsid, et selline roheline mõtteviis on kuidagi nagu tõusul. Ja me peaksime ka kuidagi käituma niiviisi, et me paistaksime välja hästi rohelised, et olla nagu õiges trendis. Noh, tänaseks on, ütleme siis nii, et nii roheline erakond kui kahjuks ka mõtteviis mulle tundub, et Eestis muutunud kuidagi lahjemaks. Kas see mõtteviis on poole miljoni krooni kaupa ära ostetud, aga aga mind ajab küll iseäranis kurjaks, et meil on mingid nõndanimetatud ärimehed, kelle ainuke idee ongi teha äri peaasjalikult riigiga või kohalike omavalitsustega ja, ja samas on nende sõnum ainult Eesti poliitilist ja majanduslikku süsteemi mahategev ja peale selle soovitavad nad ka teistele ärimeestel Eestist lahkuda, kuna siin ei ole nende hinnangul nagu mõtet äri teha. Aga kui vaadata nüüd nende meile, et vaadata nende meeste kasuminumbreid, siis see on nagu väga nagu muljetavaldav ja peaasjalikult loomulikult tehakse kas kohaliku omavalitsuse või riigiga koostööd mingites küsimustes on endale nii-öelda pikaajalised lepingud välja võidelnud mehed. Aga õnneks on vastukaaluks sellistele meestel olemas ka ka sellised mehed nagu Webmedia asutaja Priit Alamäe, kes teevad lisaks Eestile äri väga paljudes maailma riikides, nagu ka näiteks Kataris, Nigeerias ja ja pärast tegin eile temaga pika intervjuu siin vikerraadio eetris ja ei kuule sellistelt inimestelt kala, et äri erimehed peaks Eestist lahkuma või et siin ei ole võimalik äri ajada või et ei ole võimalik minna välisturgudele ja nii edasi. Tõsi, tegu on IT valdkonnaga ja seal on võimalused suuremad, aga ikkagi inimene otsib ja leiab võimalusi. Lauri, see on sügavalt selline maailmavaateline küsimus, mis jookseb inimeste vahelt, jookseb ärimeestevaheti, jookseb ka näiteks poliitikute vahet täpselt sama moodi, et, et kuidas, kuidas neid asju vaadatakse ühele sobib selline oligarhia tüüpi lähenemine väga hästi. Teine, teine läheneb hoopis hoopis teistmoodi, hoopis vabamalt. Aga aga miks need oligarhid meil mingid arvamusliidrid on, see ei kanna ju mingisugust nii-öelda liidri ideed, kui kogu asja mõte on see, kuidas riik ja kedagi veel teist nii-öelda lüpsta või vähemalt nahk üle kõrvade tõmmata. Kas neeme tahtsid? Ma täpsustan öelda, et, et see on sügavalt maailmavaate küsimus, kas inimestele meeldib Eestis elada või mitte, et kas Eestis tundub olevat hea elamise ja äritegemise paik või mitte? Ei, ma mõtlesin seda, et, et lihtsalt inimesed, inimesed ise on, on, on erinevad, et mõnele sümpatiseerib, näiteks kui poliitikutest rääkides sümpatiseerib demokraatia, Teises sümpatiseerib hoopis selline. Ta võiks seda ka nimetada demokraatiaks, aga noh, tegelikult pigem on see selline juhitav demokraatia. Nojah, ja on küll jah, et selles mõttes ei, see oli väga hea intervjuu, Lauri, mis sa eile tegid selle Webmedia juhiga ja minu meelest seal oli hulk selliseid huvitavaid mõtteid sees küll ja aga mind, kui niiviisi laiemale ühiskonnale üldistada, siis mulle jäi väga kõrv, aga see, et äris edu saavutamiseks pead looma mitte ainult et maksma inimestele palju palka, vaid et sa pead ka tegelikult tegema nii, et nendel oleks seal hea seal firmas töötada, eks ole, ja kõik see jutt, mida ta rääkis, kuidas nad on töötajatele firmas töötada, tamiseks, loonud tõesti selliseid tingimusi, mida ütleme siis üks parempoolne poliitik Eestis keskeltläbi nimetaks ilmseks täielikuks sotsialismiks kuni massaažini välja kolm ja nädalas, et, et tegelikult, aga kui, kui me mõtleme, et miks üks kahtlemata väga edukas firma nii-öelda otsustab, et, et seda on mõistlik teha ja mitte sellepärast lihtsalt, et noh, et kuidagi kuidagi tahaks lihtsalt tore olla vaid et, et see, et see esse tundub ka äriliselt väga mõistlik. Et siit on võib-olla tuleb ka vastus natuke laiemale sellisele ühiskondlikule küsimusele, et et miks, miks teatud riigid on edukamad kui teised. Ehkki seal võib olla maksud, on suhteliselt kõrgemad ja ühiskonnas selline. Aga selline turvavaip, nagu ühiskonnas on, on tugevam mõnes teises kohas, kus kus Öeldakse, et kogu raha peab inimestele kätte jääma ja ja igaüks vaatab ise, kuidas hakkama saab, et seal tegelikult need lõhed inimeste vahel on suuremad. Aga, aga kogu ühiskond nagu võib-olla ei arene nii hästi, kui, kui peaks, et see on natukese see parem-vasakpoolsuse dilemma, mille üleilmselt, et ilmselt Eestis hakatakse ka lähema poole aasta jooksul parasjagu vaidlema Kindlasti hakatakse, et see on nüüd see efektiivsuse ebaefektiivsuse küsimus mingis mõttes, et, et me võiksime olla teatud küsimustest loobuda sellest absoluutse efektiivsuse taotlusest lihtsalt muudes ühiskondlikes huvides. Sest absoluutselt efektiivne ei ole üldse, et Eesti riik olemas on, ma arvan, et absoluutselt efektiivsem oleks ta liita mõne suurema struktuuriga, noh näiteks Soome riigi lõunaprovintsiks. Noh, kindlasti efektiivsem, eks ole, riigivalitsemiskulud kohe väheneksid oluliselt. Jah, aga tegelikult me jõuame absurdi sellise soovitusega. Jah, jaa, Sulev, efektiivne oleks see, kui näiteks Eesti väikestes linnades ei oleks väike väikesi teatreid näiteks oleks kindlasti täiesti efektiivne lahendus, aga, aga ma arvan seda, et noh, elukeskkonna mõttes just näiteks kultuur on üks asi, mis, mis nii-öelda noh, nii-öelda on märgiline selle, selle kogukonna mõttes, et või selle paiga mõttes, et seal, seal seal toimub, toimub midagi ja inimesed saavutavad sellise kvaliteetse elukeskkonna. No üks näiliselt efektiiv nagu üleskutse, kui meenutada Eesti poliitika lähiajalugu ikkagi Jüri Mõisa soovitus kõigil Tallinna elama tulla. Et ütleme, et see tundus ju väga efektiivne, et milleks üldse hoida mingeid riigistruktuure üleval kuskil ütleme väljaspool Harjumaad ja võib-olla noh, Tartu ümber võib-olla tasub ka midagi hoida? Ütleme, ülikool ei hakka nüüd päris võib-olla Tallinna ära tooma, aga efektiivsuse mõttes võib-olla võiks tuua ka, eks ole. Et noh, selline selline tore arutlus, aga, aga tegelikult just sellest inimvara raportis on vastupidi öeldud, et Eestil on väga palju kasutada vaatamata ressurssi sellega, et ütleme, kümned või isegi sajad tuhanded inimesed kes elavad niinimetatud ääremaadel, on, ütleme Eesti ühiskonna jaoks, nad ei anna seda potentsiaali, mida, mida tegelikult Need inimesed, kes on tihtipeale ütleme väga haritud, ettevõtlikud inimesed, aga nad lihtsalt ütlema elukeskkonna tõttu seal noh, jäävad nagu liiga kõrvale. Et Eesti on tegelikult liiga väike, Eesti tuleks muuta suuremaks. On, on tegelikult see sõnum. Sul on, sul on tuline õigus, aga, aga meil meid kummitab tegelikult, kui sa räägid siin efektiivsusest veel üks probleem, et isegi kui, kui seal maal on potentsiaal olemas, seal suudetakse midagi toota, siis teine väga tõsine probleem, mis meid kummitab, on see, et eestlased ei ole head müügimehed. Me, me isegi, isegi kui me oleme midagi valmis teinud, me ei oska seda maha müüa ja sellisel juhul kummitab meid ikkagi selle allhankija üsna ebastabiilne ja sageli ka kurb, kurb saatus. No ma arvan seda, et see on oskus, mis aja jooksul paraneb, ma arvan, et siin on väga palju meil kaasas ka seda ikkagi endiselt sedasama taaka, mida me mida me endaga kaasa tõime nendest okupatsiooniaastatest tegelikult sellepärast, et seal ei soodustatud sellist müügitegevust, me oleme tegelikult ka hulga tagasihoidlikumad ja see on ju ka teatud voorused. Kui sa siin okupatsiooni mainisid, siis tegelikult see viib pisut mõttega sellele uudisele, mis sel nädalal on rahvusvahelises elus väga palju kirgi kütnud, nimelt ÜRO kohtuotsus, et Kosovos iseseisvusdeklaratsioon ei rikkunud ühtegi rahvusvahelist õiguse sätet ja see on tekitanud nüüd küll väga laialdasi reaktsioone ja küll on, küll on maailmas neid riike, kes ütlevad, et väga tore, et nüüd ei ole enam mingit probleemi Kosovo tunnustamisele või on nad juba Kosovot tunnustanud ja samas on väga palju neid riike, kes ütlevad seepeale, et ei, et nüüd me küll kahjuks Kosovot tunnustada ei saa ja et me ei pea seda kohtuotsust nüüd siin kõige pädevamaks, et et kui peaasjalikult sellised riigid on, on seotud mingi suure rahvusvähemuse grupiga mingis piirkonnas näiteks kas või Rumeenia teen ja Hispaania ja nii edasi, nendel on väga tõsine Pole probleemi ja rääkimata siis sellest, et muidugi Serbia sisesed reaktsioonid on ikkagi nagu väga jõulised ja kõik kinnitavad, et Serbia jätkab rahumeelset võitlust Kosovo pärast ja minu arvates nagu kõige-kõige jõulisemalt või kõige rängemalt väljendas ennast Serbia patriarh, kes ütles, et et ÜRO kohus võttis Serbia kõige pühama. Ehk Kosovo. Et siin siin on nagu siin olnud nagu väga selge polariseerumine näha, aga, aga Serbia poolt on tulnud ka ka ka selliseid sõnumeid, et edaspidi ei saa ükski riik enam tulevikus olla kindel oma territoriaalselt terviklikkusele, sellepärast et ÜRO kohus on, on niimoodi otsustanud. No ma arvan seda, et see viimane, mis sa ütlesid, oli muidugi kõigiti loogiline, aga selgelt ülesoolatud reaktsioon, et ma arvan, et, et eks me näeme seda, kuidas seal ÜRO peaassambleel see hääletus toimuma hakkab ja, ja kuidas ütled, rahvusvahelised protsessid on, et kas nendele 69-le riigile vist, mis siin selle nädalal välja käidi, kes on Kosovot tunnustanud, et kas, kas neile lisandub või, või, või siis ei lisandu neid neid, neid riike. Aga, aga jah, et, et, et see, see on minu meelest nagu panebki, panebki lõppkokkuvõttes paika selle, sest antud juhul antud juhul me võime läheneda sellele ka nii, et see oli selline ütleme, noh, juriidiline küsimus, mõnes mõttes nagu tehniline küsimus, et nagu professor Lauri Mälksoo ütles, et mis pole keelatud lubatud No ma arvan, et täpne, olles siiski Kosovot Serbiast eraldamise ei otsustanud mitte ükski kohus, vaid otsustasid Nato lennukit sel ajal, kui Kosovo sõda peeti 99. aastal, eks jah, et see, sellest alates ikkagi, et selles mõttes võib öelda, et selle küsimuse otsustas ikkagi sõjaline jõud. Ja, ja selles mõttes on ju kogu maailmas nende asjade puhul Kosovos või siis ka siin hiljuti Gruusias, mis on ju natukese noh, omavahel seotud küsimused, sest venelane on seda Kosovot kui pretsedenti jälle omakorda tõst tahtnud tõsta kilbina siis oma oma Abhaasia ja Osseetia toimetamiste ette, näidates, et teie, et me teeme lihtsalt sedasama, mida teie tegite koos. Ja ka Venemaa loogikas on üks viga, sest nad ei tunnista Kosovo iseseisvust ja ei tee seda jätkuvalt ka pärast seda kohtuotsust ütlesid, et neil ei ole mitte mingisugust alust Kosovo iseseisvust kinnitada ja, ja noh, samas samas tekib loomulikult see küsimuseta, aga, aga see ei seo neid mitte millekski ja, ja see ei takista neil sarnaselt käituda ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia puhul, et et nad võivad ka ka nendeni satelliitriikide puhul, kui neid üldse riikideks saab, nimetada tegelikult gruusia osade puhul pöörduda ÜRO kohtu poole. Ma arvan, et meie vanade luterlastena üldse otsime liiga palju Venemaa tegevuses loogikat, et Venemaa tegevus enamasti ei ole loogiline, et nad võivad täitsa vabalt, eks ole, rääkida täna ühte ja homme teist ja ja silm ka ei pilgu selle juures. Abhaasia puhul see näide, et, et noh, et umbes, et rahvast tuleb välja vahetada, sellepärast et kui, kui seal praegu korraldada mingisugune referendum, mis võiks aluseks olla mingisugusele täiendavale dokumendile, siis usutavasti saavutaks nii-öelda Venemaale soovitud tulemuse. Aga tegelikult on minu meelest niimoodi, et, et riigid vaatavad üldse rahvaste enesemääramisõigusele erihetk, et erinevalt, et see sõltub nagu sellest situatsioonist, kus oleme, arvan, et, et meil on ka, kui tahame või ei taha, aga tegelikult meil on ka toimunud teatud väärtuste nihe sellest ajast, kui me oleme suurte rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja me oleme teatud blokis, me vaatame ka neid asju natukene teistmoodi. Võib-olla kui me vaatasime siin 15 aastat tagasi No ütleme, kas või kui me võtame värske konflikti, mis ei ole ju veel mingit lahendust saanud, on see, et kuidas türgi suhtub ühest küljest Gaza sektorisse saata sama aktivist et, et aidata neil nii-öelda nagu vabaneda Iisraeli alt ja teiselt poolt, kuidas ta ise oma kodus suhtub kurdidesse kelle vabanemisest ei tule nagu juttugi. Et siis noh, neid ütleme topeltstandardeid ka siinsamas Euroopas Euroopa külje all ikka ikka väga palju. Ja ma tooks sellise piltliku näite, et mulle meenub kohe niisugune ümber kehastumine uues olukorras, nagu see ametiühingu tegelane seal hernes, pits trupi karikatuuris, kus ta tööliste eesotsas läks ja märatses kuskil tootmise juhi juures ja siis direktor direktoriga võeti siis natuke napsi ja siis pärast siis juba see ametiühingu tegelane läks ja märatses ise nende tööliste kallal. Aga ma natuke intrigeeriv ka eile me tähistasime siis USA kunagise välisministri Sammer valsi Baltikumi vabatahtliku liitumise mittetunnustamise deklaratsiooni aastapäeva ja ja noh, loomulikult oli selle aastapäeva puhul väga palju juttu sellest, et, et see aitas tegelikult seda Eesti omariikluse ideed ikkagi elus hoida, et USA ei tunnustanud Baltikumi vabatahtlikku liitumist, vaid nimetas seda okupeerimiseks ja ja tugev argument, mis kinnitab Eesti riiklikku järjepidevust ja aitas hoida elus ka Eesti välisteenistust, aga nüüd selle ÜRO kohtuotsuse valguses ka sellised sammud tegelikult nõuavad veel kord ülerääkimist selleks, et, et ikkagi väga selgelt rõhutada, et mis ikkagi selle rahvusvahelise õiguse järgi siis on, vaatad ja mis, mis ei ole lubatud, kui me räägime siin riigi territoriaalsest terviklikkusest. No ma arvan, et nüüd selle USA omaaegse mittetunnustamispoliitika kohta, noh see on muidugi see, et ajalugu jälle annab asjadele ühe või teise tähenduse. Aga kui me meenutame mälestusi sõjajärgsest ajast, siis ütleme, USA ja lääneliitlaste järjekindlus nendes küsimustes on pigem ikkagi olnud üsna küsitav, et see, kuidas eestlased ootasid ikkagi sõja järel, ütleme, metsavennad ja ka teised, eks ole, valget laeva, mida ei tulnud. Ole ta jah, kui lugeda kasvõi Jaan Krossi mälestusi. Et, et siis selles mõttes võib öelda küll, et USA selle mittetunnustamisega jättis endale teatud tagaukse. Et kui olukord muutub, siis me võime võtta selle osale aga, aga pigem peab nõustuma. Ma eile kuulsin raadiost ühte Küllo Arjakase kommentaari sellele sellele sündmusele, et need tegelikult ju Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhetes läbi pikkade aastate see mittetunnustamine sellist väga määravat osa ikkagi ilmselt praktilises suhtlemises ei kujunenud, et sellega võib-olla see võeti sahtlist välja sobival hetkel. Aga tegelikult ütleme suheldi täitsa vabalt, justkui ei oleks mingit probleemi. Aga sellel ei olnud mõju, de facto, aga oli väga selge mõjude juure. No tagantjärgi küll jah, ütleme, et meie iseseisvumise ajal oli sellel tohutult suur mõju kahtlemata, et oli võimalik võimalik sellele apelleerida ja ja see, see seda ei saa kuidagi noh, ütleme kogu Eesti kongressi tegevuse loogika ju tugines sellel juriidilise järjepidevuse loogikal. Kahtlemata. No ühest küljest jah, on ju see tunnustamine või mittetunnustamine, kui me seda vaatame, siin? Välispoliitika uudistest tundub selline päevakajaline diplomaatiline mäng, aga samas jah, et aastakümnete pärast võib see üks või teine samm olla vägagi vägagi tähendusrikas, et mina nagu küll ei, ei, ei alahindaks nagu selle omaaegse otsuse tähtsust. Nojah, Sulev ei, samamoodi Kosovo puhul, eks ole, et, et kui nüüd Kosovo riik jääb püsima, siis, siis kindlasti see otsus saab olema üks selle püsimise nurgakivi. Vahetaks pisut teemat, meil on saate lõpuni vähem kui neli minutit. Räägiks ühest äärmiselt traagilisest juhtumist ka tähelepanu hajumisega. Sumedal suvepäeval on seotud ka siis üks teine nädal tagasi juhtunud traagiline õnnetus, mis on toonud kaasa laia arutelu. Küll arutletakse selle üle, kui vähe on vaja, et liikluses põhjustada traagiline õnnetus. Küll arutletakse Mauri tulede vilkumise üle, kas nad peaksid vilkuma kaks või neli Burda küll arutletakse rolleri juhtimisega seotud riskide ja nende riskide võtmise üle. Kuid inimest need arutelud loomulikult tagasi ei too ja eelmisel nädalal siis Nõmme ja linnu tee ristmikul toimunud õnnetus on tekitanud niivõrd laia reaktsiooni peaasjalikult põhjusel, et seal igal pool oli Tele2 Eesti äriklientuuri ja meediateeni teenuste direktor ja ringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar. Väga palju on räägitud sellega seoses ka kaitslikust sõiduviisist, mis on siis teisi liiklejaid ja keskkonda arvestav sõiduviis. Kas teie hinnangul sellest kaitslikust sõiduviisist räägitakse meil liiga vähe? Ei, sellest ei räägita, vähe, sellest räägitakse juba tegelikult päris palju, et mul on endal siin viimase aasta, kuna ma tegin endale ühe lisa-kategooria juhilubade peale, siis ma läbisin uuesti ka kooli ja siis ma sain seetõttu ka sellest osa, kuidas tänapäeval liiklust õpetatakse. Aga minu meelest on siin üks oluline asi, mida ma kindlasti tahaksin veel öelda, see on see, et me peame sellest asjast võimalikult palju teada saama, et me saaksime seda asja analüüsid ja siin on ajakirjandusel ka suur suur töö ära teha, et me ei unustaks seda ära, vaid et me, et me siiski räägiksime ära, kuidas see situatsioon oli, sest seal on väga palju praegu küsitavusi kogu selle õnnetuse juures olen ise seal ristmikul täiesti huvi pärast käinud, seal veetud päris palju minuteid ja, ja mul ei, mul ei ole, ma olen küll üsna kogemustega liikleja, aga mul ei ole täpset ettekujutust, kuidas see, kuidas see õnnetus juhtuda, ootame ära uurimise tulemused ja, ja analüüsime seda, sest see on tõepoolest vajalik ja ma lisaks krell kiiresti juurde, et et tegelikult väga palju, mis puutub nüüd näiteks rollereid ja, ja, ja kogu seda liiklus tuuri, seda kindlasti hakkab muutma nüüd uus liiklusseadus, mis esimesest jaanuarist kehtima hakkab, sest liikluses on väga palju meil muutunud ja, ja see uus seadus minu meelest päris hästi teatud valdkondi reguleeritud. Jah, ma lihtsalt tahaks natukene märkusena öelda, et, et kindlasti autojuhid peavad olema oluliselt tähelepanelikumad ja ka mina sõites nüüd linnas ringi, püüan veelgi tähelepanelikum olla, kui ma olen siiani olnud, aga aga samas ma olen sellel suvel kaks korda sattunud rattaliste sõidukite tõttu tõsiselt ohtlikus olukorda lihtsalt sellepärast, et sageli mitte küll rolleri juhtidega, aga siis mootorrattajuhtidega, et ma olen sattunud olukorda, kus mootorrattajuhid ei arvesta autojuhiga ja nad nad arvestavad ainult oma mootorrattakiirendusega ja sageli ei arvestanud ka sellega, et auto taga tekib selline pime pime nurk kui ta, kui ta nii-öelda vasakust peeglist ei pruugi seda mootorratturit näha. Absoluutselt nõus Lauri ja ise sõites nii kahe- kui neljarattalisega, mõtlen ka seda, et, et väga paljud autojuhid ei vaata seda, mis toimub nende ümber. Seda kindlasti sellega tänase saate lõpp, et lõpetame ja soovime kõigile, et liiklemist ja meie Tartu stuudios oli Sulev Valner, siin Tallinna stuudios Neeme Korv ja Lauri Hussar ja soovime teile siis ilusa ja loodetavasti ka päikeselise päeva jätku, tõsi, siin Tallinnas on veel pilved taeva kohal, aga pease päikegi välja ei tule.