Kell on kuus õhtul. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte üheksanda aprilli olulisematest sündmustest stuudios Tanel Talve. Res Publica Tallinna piirkonna üldkogu hääletas suure ülekaaluga Tallinna koalitsioonileppe poolt Keskerakonnaga. Samas on Res Publica esimees Juhan Parts saatnud Reformierakonna esimehele Andrus Ansipile kirja, milles kutsub piimast loobuma vasakpoolse valitsuse juhtimisest. Briti prints Mars ja Camilla Parbovs abiellusid laulatuse lei viibinud kuninganna Elizabeth, teine ega prints Philip, kes hilisemal abielu kirikliku õnnistamisel siiski kohal olid. Hiinas toimus suur meeleavaldus jaapani vastu. Beslaani pantvangidraamas hävinud koolimaja asemele ehitatakse kirik. Autoralli MM-sarja Uus-Meremaa etapil hoiab Markko Märtin kahe võistluspäeva järel Kuuendat kohta. Märtin tunnistab, et pole Besoga veel sina peale saanud. Meil läinud vihmase maksjaga jahedamaks, homme võib kogunisti lörtsi särada, kuigi sooja on neli kuni üheksa kraadi. Aga nüüd siis kõigest lähemalt. Res Publica Tallinna piirkonna üldkogu pidas rahvusraamatukogus oma üldkogu. Lähemalt räägib Meelis Kompus. Enne kui asuti hääletama Tallinna koalitsioonileppe üle ja valima piirkonnale uut juhatust, käisid kõnepuldis nii Tallinna linnapea Tõnis Palts kui ka erakonna esimees ja praegu veel peaminister Juhan Parts. Partsi ettekandest väljendus sama palju nii kahjutunnet kui rahulolu asjade senise käigu üle riigi tasandil. Ta kritiseeris endisi liitlasi koosmeele koalitsioonis ja märkis, et Res Publica ei too oma liikmeid ohvriks mitte ühegi hinna eest. Sellest on mul muidugi kõige rohkem kahju, et meie partnerid algatasid selle poliitilise lavastuse. Kindlasti on uue valitsuse tart ja Res Publica minek opositsiooni riigile viiulik Res Publical võib-olla isegi hea. Meie ees seisab väga hea aeg korrastada oma erakonda, teha tugevad õppetunnid valitsusvastutusest. Partsi sõnul oleks riigi arengule kõige parem olnud, kui oleks suudetud moodustada paremerakondade koalitsioon. Seda ka ei sündinud ja loomulikult on Res Publica veidi pettunud isamaaliidus, kelle taha kõik pidama jäi, märkis parts. Linnapea Tõnis Palts aga rõhutas, et võimuvahetus Tallinnas ja valimiseelse lubaduse mitte luua liit Keskerakonnaga hülgamise tingis koalitsioonipartneri Reformierakonna sisuliselt laimukampaania Res Publica vastu. Linnapea tõi välja rea positiivseid arenguid Tallinna juhtimises, nimetades investeeringuid haridusse, noortesse teedesse ka Vabadussamba ehituse ettevalmistuse, kirjutas Palts koalitsiooni arvele, kus osales Res Publica. Peale selle me tõime linna juhtimisse uue kultuuri, esiteks valitsemiskultuur ilma sahkerdamiseta ja teiseks uus meediakultuur. Me oleme nii kõvad mehed linnavalitsuses, et meist räägid avalik meedia, ilma et me peaksime saama Ma linnapea näoga postkaarte ja isegi kui peaks selline ime juhtuma, et me sügisel näeme Tallinnas võimult välja see jälg Tallinna linnavalitsemisse jääb alles. Seejärel läkski Tallinna koalitsioonileppe hääletusele hoolimata mitmetest häälekatest oponentide pooldas lepped 141, vastu oli vaid kolm ja erapooletuks eelistas jääda kaheksa. Üldkogu lasta. Tallinna piirkonna esimees Sven Sester kommenteeris vahetult pärast hääletustulemuste selgumist, et opositsioon demokraatliku erakonna nagu Res Publica sees on täiesti normaalne ja isegi tervitatav. Kindlasti on meil inimesi, kes on arvanud, et liit oleks ühe erakonnaga ja teise erakonnaga ja tänane hääletus näitas sedasama, et meie jaoks on välja öeldud juba selgelt mingid väärtused, esimene aseharidus, ma arvan, et esimest korda näeme olukorda, kus aastaga Tallinnas 15 kuni 20 kooli saavad korda. Teine asi on teed, teemasid on väga palju, tegelikult, mis me neid nii-öelda enne valimisi tahame läbi oma tegude tallinlastele märku anda, et parima eksam annab just seesama valimispäev, kuidas 10. oktoobril. Res Publica Tallinna piirkonna juhatusse hakkavad kuuluma Tõnis Palts, Kaupo reede, Helve nõmm, Indrek Raudne, Merle Tambur, Sven Sester, Diana Ingerainen, Oleg Rebane, Siim Roode, Erik sambla ja Indrek Varik. Ja kuigi äsja kuuldud helilõigus, ütles Res Publica esimees Juhan Parts, Res Publical on ka opositsioonis hea olla, siis samas saatis ta eile Reformierakonna liidrile Andrus Ansipile kirja, milles kutsus viimaste ümber mõtlema ja paremtsentristlikku valitsust moodustama. Parts kirjutas, et siiski ei ole veel hilja. Ta kirjeldas läkituse algosas eelmise valitsuse saavutusi ja vasakvalitsuse ohte. Res Publica esimees rõhutas, et paremtsentristliku valitsuse teke sõltub Ansipi valikutest ja kutsus Reformierakonna liidrit loobuma. Täiesti minna vasakpoolset valitsust juhtima. Reformierakonna esindaja kinnitas, et Partsi kiri jõudis adressaadini. Ta lisas, et Reformierakonna hinnangul ei lõhkunud koalitsiooni mitte nemad, vaid Res Publica, kui seadis koalitsiooni kestvuse Ken-Marti Vaheri mõõdikutest sõltuvusse. Reformierakonna esindaja meenuda. Ta soovis paremkoalitsiooni, kuid Res Publica ise polnud nõus initsiatiivi võtma ega aktsepteerinud ka Reformierakonna juht. Trollivõimalikus paremliidus. Aga Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit jõudsid lisaks ministrikohtade jaotusele kokkuleppele ka riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised 2006. aastal. Riigikogu esimehe koht kuulub keskerakonnale ja Reformierakonnale esimese aseesimehe koht. Homme ning esmaspäeval arutavad leppe teksti kolme erakonna volikogud. Välisteemade juurde. Briti prints Charles ja tema kauaaegne pruut Camilla Parker Pauls abiellusid täna tagasihoidliku tseremoonia käigus Windsori palees, kuhu olid kutsutud vaid paari lähemad sugulased. Pidulik hetk kestis vaid 20 minutit. Sellest ei võtnud osa kuninganna Elizabeth, teine ja prints Philip kes pärast, et seda toimunud abielu õnnistamise juures siiski viibisid. Samas olid kohal Saartsi mõlemad pojad, prints William ja Harry. Hiljem toimub ka vintssaares vastuvõtt 800-le külalisele. Pulmade ajaks oli lossi ümbruses kehtestatud erakordselt karmid turvanõuded, kuna politsei kartis ta Yana poolehoidjate poolt korraldatavaid rahutusi. Siiski ei ole ühestki vahejuhtumist teatatud. Paavst Johannes Paulus teisele järglast valivad. Kardinalid alustavad vaikimisaega, mis tähendab, et nad tõmbuvad avalikkuse eest tagasi ega suhtle meediaga enne, kui pole paigas, kellest saab uus kirikupea. Nii ütles Vatikani esindaja. Uut paavsti valiv Conclav, kuhu kuulub 117 kardinali, tuleb kokku 18. aprillil. Kõnelused toimuvad suletud uste taga neli päeva, seni, kuni üks kandidaat saab kolm neljandikku häältest. Kui uus paavst on valitud, valimissedelid põletatakse. Sellest tekkiv suits annab kardinalide otsusele jõudmisest teada ka rahvale. Hiina pealinnas Pekingis avaldas üle 10000 inimese meelt jaapani vastu kive ja pudeleid loobivad demonstrandid lõhkusid, pani suursaatkonna, aga ka jaapani restorani ja pangaaknaid. Meeleavaldajad protesteerisid selle vastu, kuidas Jaapan käsitleb teises maailmasõjas juhtunud ja nõudsid, et Jaapan ei saaks ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Hiinlaste väitel vähendab Jaapan enda korda saadetud sõjakuritegusid. Tegemist oli haruldase sündmusega Hiinasse. Suured meeleavaldused on seal väga harv nähtus. Pantvangidraamapaigaks saanutest laani, koolimaja kohale ehitatakse õigeusu kirik. Selline otsus langetati tänabeslaan elanikke kohtumisele Memoriaal projega piltide konkursi žürii, ka elanikud ja terroriaktis. Hukkunute omaksed toetasid ettepanekut püstide rabeslaani esimese keskkooli kohale, õigeusu kirik. Projekteerijatelt nõutakse aga, et säiliksid koolimaja välisseinad ja spordisaal, kus terroristid sadu lapsi kolm päeva pantvangis hoidsid. Täna ja homme on aga Tallinnas linnaga ja rahvusooperiga Estonia tutvumas kuulsa itaalia ooperihelilooja tšakama Putšiini pojatütar Simone eta Putšiini. Temaga käis vestlemas Meelis Kompus. Giacomo Putšiini pärast Verdid kahtlemata üks suuremaid rahvusliku ooperikunsti arenenud itaalia helilooja. Ta sündis 1858. aastal Põhja-Itaalias ja muusika horidal verre kodeeritud. Pereisa mängis orelit, dirigeeris pisut ka komponeeris, jalutas kodulinnas Lucas muusikakooli. Peagi aga isa suri ning see oli ka põhjus, miks tulevane maailma muusika suurkuju juba 10 aastaselt organistina ülespidi astuma. Tallinnas külas olev Simon hättabutšini oma vanaisa küll ei mäleta, aga teab, kuidas tema muusika sündis. Sikkel repereischen endivas elasin Simoneta Putšiini rääkis, et vanaisa ei töötanud ka niivõrd inspiratsioonipuhangu ajal, vaid tal oli lihtsalt väga hea muusikaline haridus ja meloodiad, sündisid tal peas oma Elon Simone, eta Putšiini pühendanud vanaisa loomingu tutvustamisele ja propageerimisele kõikjal maailmas. Muusikat me kuuleme, aga milline inimene oli tšakooma Putšiini? Talle meeldis väga palju värskes õhus viibida, üksi oma maamajas olla. Samas tal tuli reisida, et esietendustel käia või üldse oopereid lavale tuua, kuna sel ajal oli heliloojaga lavastaja. Simunetab otsiinile, teeb nalja see, kuidas veel tänapäevalgi proovitakse putšiiniliku helilaadi tabada ja teda kopeerida. Kui sageli seda siis juhtub? Leimmeliga. Seda juhtub kogu aeg, ütles mõneta Putšiini ning seetõttu ei tahtnud ta kedagi ka otsesõnu nimetada. Rõõmustab aga see, et Putšiini teoseid ikka maailmas mängitakse. Rikku hästi, TV6 putšinees jõni igemes inis käändjascumpoosi unikaalne Putšiini muusika on laval ka Tallinnas. Juba 13. mail esietendub rahvusooperis ooperiajaloo üks menukamaid teoseid Tosca ning Tallinnasse saabus helilooja lapselaps Helsingist, kus ta viibis ooperi Edgar kontsertettekande esmaesitlusel. Pärnu Endla teatri suures saalis esietendub täna lastelavastus Muinasjutt Pöial-Liisi ist. Annely Erm jätkab. Teisel aprillil tähistati suure muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni kahesajandat sünniaastapäeva. Tema ühe tuntuima muinasjutu Pöial-Liisi väljatoomine Endlas ei ole siiski spetsiaalselt ajastatud, vaid ajendatud soovist teha üle pika aja üks tõeliselt ilus lugu väikelastele. Lavastaja Raivo trassi sõnul on lastele eriti kõige pisematele lavastamine jaga kujundamine, keeruline ettevõtmine sest lihtne on libastuda ja hakata mängima suurte inimeste mänge, mida väikesed vaatajad ei mõista. Pöial-Liisi puhul püüti sellest igati hoiduda ja tuua lavale traditsiooniline muinasjutt Raivo Trass. Igal juhul on ta niisugune realistlik lugu, kusjuures muidugi me kasutame natuke kaasaegsemat tehnikat aga kokkuvõttes ning mis juhtub ja meeleolu ja hingestatud, see on ikkagi kõik väga lapse pärale. Ja kujunduslikult on loomad, loomad. Kirjas on osa täitlejatena neli naisnäitlejat, aga kuidas siis jääb noorsandi mutionu ja printsiga? Ma arvan, et võib tulla etteheiteid, aga ainult printsi osas. Printsi meil laval ei ole. Pöial-Liisi mängib Katrin Valkna, kõigis teistes osades on Ireen, keemik Carmen Mikiver ja liidedre. Kunstnikutöö tegi teatritudeng Liisi eelmaa, kellele see on alles teine TÖÖ kutselisest teatrist. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Palamuse rahvamajas anti täna üle Oskar Lutsu huumoripreemia, mille seekord pälvis kirjanik Jüri Tuulik. Jaan Lukas intervjueeris preemia laureaati. Preemia üleandmise tseremoonia algas tuunika poolt kuulsaks kirjutatud Maali monoloogi ka lugupeetud preemia laureaate. Kas Maali on teile sama oluline kui näiteks Oskar Lutsu loomingust? Joosep Toots? Ehk ta minule on tõesti võib-olla sama väärtuslik, sest malli või maali on minu jaoks juba muutunud peaaegu igavesti elavaks man kirjutatutest algul ühe väikese monoloogi, siis mõtlesin, teen pikema monoloogi, aga see kasvas välja terveks jutustuseks ja tema on üks nendest vähestest minu tegelastest, kellel on võim minu, see tähendab autori üle ja nii et mul on alati tahtmine või vajadus temaga ikka jälle kohtuda, temaga rääkida, kuulda, mis tema minule räägib. Igal huumorimehel on huumor isemoodi. Milline teie huumor? Ma tahaksin, et minu huumor oleks sarnane või lähedane kahele suurele saarlasest, humorist ist? Loomingulisem Juhan Smuuli, Juhan Peegli omale. Ma olen kusagil seal nende selja taga ja tahaksin vallatu täpselt sama värvikate kujundirikast keelt ja omada samasugust võrratut, elutaju ja elurikkust ja kas niuksed niuksed, talenti minul ei jätku, aga, aga see on mall, mille poole ma püüan. Tuss Atlantise konverentsikeskuses lõpetati pidulikult linna lasteaedade toidukultuurikonkurss võlupada 2005 Vambola Paavo helilõik. Varasematel aastatel tegid Tartu ettevõtlikud daamid jürikuu algul kokkuvõtteid kooli sööklat konkursist. Tänavu pöörati pilgud lasteaedadele eesmärgiga saada ülevaade, kui tervislikult toituvad kõige pisemad. Atlantise konverentsikeskusesse tunnustati konkursil võlubada 2005 osalenud lasteaedu, mida tegid ettevõtlikud daamide talvekuudel ülikoolilinna lasteaedades. Võlubaja konkursi korraldaja ja Eda liige Mirjam Kippasto. Ettevõtlikud daamid jälgivad mängu, kui lapsed jõuavad ilusasti tublisti mängida ja ära rikkuda nad ka head ja tervislikku toitu saanud. Teate väljaselgitamine polnud kerge tublisid lasteaedu, kus tervislik toitumine au sees on palju. Esikoha võitis sellel aastal Lasteaed, Sirel ja teise koha lasteaed, kelluke Tartu linnaarst ja tervisekaitse esindaja valisid välja parimad maja road, sest sellesama konkursi raames me tegime ettepaneku, et võiksime korraldada konkursiga maja roogadele ja iga lasteaed valmistas töötas välja oma majaroa. Linnaarst valis välja meelespea lasteaiast sireli lasteaia ja täht lasteaia, kes saavad siis esimese koha oma majaroa eest. Daamide soov oli kaasata konkursile ka lapsed, kes joonistasid oma lemmikroad. Töödest sai kokku fantaasiarikas näitus, mis täna oli uudistamiseks ka konverentsikeskuses. Hiljem pannakse fotode välja Tartu linna koduleheküljele. Lasteaedade külastamisel tõstatus Eda liikmetel ka üks probleem, millest ei saa mööda vaadata Mirjam Kippasto. Lasteaedades oleks vaja ka nõudepesumasinaid, sest lapsed on küll seal ninapidi koos, päevast päeva aga õpetaja abi, kes neid nõudeid peseb, ta saagi pesta sellise veega puud oma käed saab sisse panna ja kolm korda päevas lapseke söövad, peaksid olema ka lasteaedades nõudepesumasinat ja selle jaoks hüüame nüüd üht-teist ära teha. Konkursi võlubada võitjad said tänavu preemiaks 15 ja 6000 krooni. Auhinnarahad pani välja varasemate aastate kuldsponsor aktsiaselts metos Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja saate lõpetuseks veel ilmateade. Öösel on pilves selgimistega ilm, saartel on ilm olulise sajuta, mandril aga sajab mitmel pool vihma, on udu, puhub nõrk loodetuul. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme on Lääne-Eestis vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, mujal on ilm pilvisem ja vihmahoogudega, õhtul võib ka lörtsi sadada. Puhub loodetuul kaks kuni kaheksa, Kirde-Eestis õhtul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homme neli kuni üheksa kraadi. Selline oli laupäev, üheksas aprill päevakajas. Kena õhtu jätku.