Ilusat pühapäeva jutusaade on tulnud vabasse õhku. Me istume tohi soo mõisapargis. Ja minu kõrval hingab Suhised, mürtsub, plaksub ja teeb igasuguseid ime, tabasid hääli. Suur puupõletusahi, mis on laeni täis keraamikat ja selle keraamika on viimaste nädalate jooksul teinud hulk rahvusvahelisi kunstnikke, kes osalevad 10. suurel keraamikasümpoosionil. Aga niisugune puupõletusahi peab olema kellelegi tehtud ja sellepärast on väga tore, et minu kõrval istub mees, kes on selle ahju valmis ehitanud. Tere hommikust, Andres Allik. Ahjumeister on niisugune amet, mille sarnast vist pole maailmaski väga palju. Kui mõelda enamik ahju sellist suurt puupõletusahju ja Eestis arv on Andres, oled sa vist ainuke selle ameti esindaja. Noh, eks ahjumeistrid on, aga ütleme nüüd ahjud, mida me kasutame keraamika põletamiseks ja puupõletusahjud, siis olen ma ilmselt Eestis hetkel ainuke, kes sellega tegeleb ja ja neid ahjusid ehitab, aga maailmas on küll niimoodi, et üldjuhul keraamikud, kes tegelevad või kes tahavad nagu puuvõrdsusega teha, siis nad ehitavad need puupõletusahjud ise mõne meistriga kokku ja nagu siis osaliselt selles kogu selles protsessis algusest lõpuni, tähendab nii on Jaapanis ja nii on ka Ameerikas, kus ma olen käinud ja neid asju teinud. Kuidas ühest mehest saab ahjumeister, sellel peab ju mingi lugu olema juures. Nojah, see lugu on minu kallis abikaasa, tähendab Ingrid tänu kellele ma keraamika juurde jõudsin ja, ja tänu temale on see huvimust tekkinud ja seda, seda ma olen proovinud edasi järjest teha. Et aidata siis ka teisi keraamikud keraamika valmistamisel ja, ja neid uusi tehnikaid ja võtteid proovida. Ingrid oli keraamika, tal lihtsalt ei olnud oma asju kusagil põletada ja sina ehitistele ahju uks, nii lihtne see ongi vä? No ei lähe päris nii lihtne ei olnud, tähendab, see oli ikkagi see hall nõukogude aeg oli nii, et ainuke võimalus keraamikat teha oli tavaliselt olla kuskil tehase juures tööl ja ja seal oli võimalik põletada, aga, aga kui natukese piirid läksid lahti ja tekkis võimalusi, siis, siis mul tekkis huvi, et, et noh, et peab olema humalaahi ja, ja siis sealt hakkas, käisin õppimas Soomes ja ehitasin kritel esimese ahju ja siis juba ka teistele, nii et sealt see nagu samm sammutaks edasi. Sinu suured õpetajad on tegelikult olnud Ameerikas ja sealt oled sa saanud oma sellise, ma arvan, aluspinna, mille pealt sa oled nüüd juba siis ma ei tea, kui mitukümmend aastat nende ahjude hingeeluga tuttavaks saanud ja neid tundma õppinud. Räägi natuke sellest Ameerika kogemusest. Tähendab tegelikult algas ikka kõik Soomest Kuopio koolist, et seal olid mul head õpetajad, Marko piib Põhja-Heiki küll Habori ja siis tuli juba Ameerika litsas piller, kes aitas meid Põhja-Carolinas sihkrusse ja, ja seal hea sõber David stuuphelt, kellel on, on suurt grantroc, tripi, ahi. Head õpetajad, sain Ameerikast ja ma olen ausalt öelda tänulik, et tänu nende Ameerika suhetele ja, ja headele jaapani tuttavatele, ameeriklastele, Bregultosivadele sain lõpuks ka kontakti Jaapanisse ja mul on õnnestunud nüüd kahel korral olla Jaapanis ja ja töötada koos Jaapanis Segarakis katasaniga ja selle üle. Mul on kõige suurem heameel. Aga miks, kas Jaapan on puupõletusmaana selline noh, ajalooliselt väga tähtis. Nojaa, seda kindlasti, aga, aga selles mõttes, et ma olen nagu saanud samm-sammult minna minna nagu süviti edasi ütleme, et koobis oli, olid head võimalused tutvuda ja, ja ehitada elektri ja gaasiahjusid. Ameerikast tuli võimalus tutvuda puupõletusahjudega. Jaapanis tutvusin veelgi rohkem tegelikult selle põletuse tehnikaga tähendab, et kuidas sellest ühest heast ahjust saada veel paremaid tulemusi. Et selline jaapani keraamika on saanud alguse koreast ja Hiinas, sest Koreast, Hiinast tulid meistrid Jaapanisse, kes õpetasid jaapanlasi jagada, aga tänapäeval millegipärast me räägime rohkem nagu Jaapanist ja Korea ja Hiina on jäänud tahaplaanile. Kas see tähendab seda, et järgmine koht, kuhu sa minna tahad ja kus sa õppida tahad ja vaadata tahad, on hiina? Ja, ja ma loodan, et ma sügisel lähen ka Hiinasse, tähendab, kas nüüd seal õppida saab? Õppida saab kindlasti, aga kas võetakse õpipoisiks, see on nüüd on, on natukese raskem küsimus, sest Jaapani kogemus on see, et mul läks kaks aastat aega, enne kui ma suutsin nagu, nagu tõestada meistrile, et ma olen seda seda väärt, et üks jaapanlane võtab mind enda juurde õpipoisiks juurde, tähendab seal usalduse võitmine on, on küllaltki keeruline, küllaltki raske, tähendab. Aga mida sa sellisel juhul tõestama pead või mida sa näitama pead, kas oma tõsist huvi või pühendumist või, või millisel juhul näiteks oleks sinu püüdlus ebaõnnestunud? No ilmselt see huvi on kõige tähtsam ja ka teine Nad jälgivad tähendab mingil määral, millega sa oled vahepeal tegelenud ja millega sa ütleme, kui nad esimest korda ütlevad sulle ei, et millega sa edasi tegeled, jaa, jaa, aktid teiste tuttavatega ja, ja ma usun, et Katosani otsustas lõplikult jah, minu kasuks tänu sellele, et mul sõber Austraaliast Harrison oli, oli möödunud aastal jõulude ajal sigarakis Jaapanis ja ta kirjutas mulle, et keda seal võiks külastada, mõtlesin, et kindlasti külasta, katas on ja ja kui ta oli külastanud katasoni, rääkinud seal ja, ja ütles, et me ehitasime koos Saksamaale lahjusis katuse ning tuli järgmine päev vastuseta, olete teretulnud siia ka, et sedasi ta käib nagu natuke ümbernurga ja ja, ja peab olema selliseid soovitusi, kõike. Miks ma tegelikult rääkisin sellest Ameerikast, eks ikka sellepärast, et seesama Kohila ahi mille juures me praegu istume ja mille ümber askeldavad keraamikud, kes peavad päevi tegelikult stabiilselt puid alla viskama, et kogu see põletus ja kogu see nende loodud keraamika ei ebaõnnestuks siis Kohila ahi tegelikult sündis tänu sinu sõpradele Ameerikas. Ja tähendab see alguses juba idee tuli, olime Richard Pilleriga, see oli vist 98. aastal, istusime meil saunas ja viskasime pilliga, nautisime Saku tumedat õlu ja seal tekkis selline välgatus, et miks mitte üks puuahi ehitada Eestisse ja hakkasime siis koos rikuga seda asja edasi mõtlema ja rikku kutsus meid siig ja seal panime käima sellise kamp ka, nii et üks dollar, üks kivi korjasime nagu selle ahju ehitamiseks raha ameeriklastelt ja Ameerika eestlastelt. Ja saime ka siis tehtud küllaltki suure sponsori Sigru keraamikute, ma mäletan, see oli kuskil paar 1000 dollarit ja viis keraamikud tuli Siigrus siia 2000-le, kas tal aitama seda ahjugi ehitada niimoodi, et nende poolt on tõesti mitmekülgne abi olnud, neile. Miks eestlastel ja Eestis niisugust ahju tarvis läheb mis on selles ahjus teistmoodi kui ahjus, mida nii-öelda köetakse või soojendatakse elektriga või gaasiga? Ütleme, see on nagu, nagu toiduvalmistamine, et sa võid, vanad ütleme, toidu ahju, saad mingi mingi hea hea toidu kätte, ütleme teine võimalus on grillida, see on hoopis midagi muud, eks ju, ja grillimisel sa oled nagu vahetult selle toidu valmistamisel juures ja selle puupõletusega ehk ongi üks oluline, et enamik on, on algusest lõpuni selle protsessi juures ja temast sõltub väga palju, tähendab, elektriahjuga on tihti nii, et sa paned asjad elektriahju Buddy tööle võtmine koju magama või pubis õlut jooma ja, ja sellega nagu kõik lõpeb, aga siin ei ole võimalik minna pubisse ennem kui viimane halg visatud ja koonused kukkunud ja ja ahi on saavutanud selle temperatuuri, mis on vajalik. Ühesõnaga. Temperatuurid puupõletusahjus on täiesti müstilised, ma tean natukene keraamikute sõpru, kes on rääkinud, et, et on ka selliseid juhuseid, kus tellised ahjus hakkavad sulama, mis on ju tegelikult näitab seda, et, et kuumus on tõesti müstiline, millistest laadidest ja millistest temperatuuridest jutt käib? No meil on ahjuson, koonused ja viimane koonus, mida me kasutame, on 13 koonus ja see on 1340. Aga termo järgi me oleme saanud kõige kõrgemat temperatuuri, kui ma õieti mäletan neid 1336 vis kraadi, tähendab mida termopar näitas meile nii et need temperatuurid on jah, küllaltki kõrged tegelikult, aga nad peadki olema kõrgelt, sest et puupõletusahju juures on üks oluline see, et see tuhk, mis seal lendab, me tahame, et see tuhk jääks esemetele külge ja sellest toast moodustuks lendtuhaglasuur ja, ja see on see, mida me püüame, sellepärast see temperatuur peab olema kõrg. Ja kõik need esemed, mis muide selle puupõletusahju juures võivad olla ka sellisest keskmisest keraamilist esemest märksa suuremad, sest nad mahuvad sinna ära. On täiesti unikaalsed ses mõttes, et ükski kunstnik päris täpselt ei tea, milline tema looming on siis, kui ta sealt ahjust pärast kahepäevast põletamist ükskord välja tuleb. Jah, sest see leek, see leek mängib selle esemega, ta käib ümber selle eseme, jätab oma jälle sinna peale ja, ja väga palju sõltub nüüd, kuidas mulle pakkinud, tähendab, et kui selle esimees on veel mingi teine ese, siis ta katab osa sellest leegis kinni, tekivad omad jäljed sinna peale ja, ja, ja mis lendab, hakkab seal tihti esemete peal voolama, jätab jälle oma jälle peale nii tõsiselt, et see tuhk ja ahi ja kütjad nagu ise joonistavad ja maalivad seda keraamikat üle natuke. Olgu kuulajatele siinkohal öeldud, et hoolimata soojast suveilmast on Andres minu kõrval sellises keevitaja riietuses ta paneb ette mustad prillid pähe mütsi kätte kindad, sest sellele samale kuumale ahjule lähenedes peab inimene olema valmis selleks, et et ta ei saaks põletada. Ja kui vahepeal meie jutus on pausid, siis Andres käib ja kontrollib inimesi sümpoosionil osavõtjaid, kes peavad Mahju järele valvama ja olema Urmas. Kusjuures valvamine käib muide ka suitsu järgi, eksju, ma vaatan, et sa vaatad seda suitsu sellise näoga nagu nagu loeks sealt välja 1000. Ja tähendab, see on see märk selles mõttes, et kui me viskame puid peale, siis paratamatult on, on põletusreduktiivne, võtab natuke aega, enne kui puud lähevad põlema, siis korstnast tuleb selliste tumedate musta suitsu välja ja järk-järgult need puud lähevad põlema ja ja põletusläheb järjest hapnikku lisaks ja, ja selle märgi järgi nagu kõige parem jälgida, et millal on see õige aeg jälle puit peale visata niimoodi, et see korstna jälgimine on oluline, vajalik tegelikult. Inimesi ikka huvitab ja sellepärast ma küsin ka kas on sinuga nende aastate jooksul, mis sa oled puupõletusega tegelenud ja nende kuumade ahjudega juhtunud ka mõni õnnetus? Õnneks inimestega ei ole juhtunud, on juhtunud teinekord mõni riiu läheb katki või mõni ese kukub alla ahjus, aga aga noh, see on, on selles mõttes nagu väike ja, ja seda juhtub ikka ahjus, tegelikult. Aga kõige olulisem on see, et inimestega küll õnneks ei ole midagi hullu juhtunud ja ma loodan, et ei juhtu ka. Seda ahju vaadates tekib tunne, et tahaks seda kõnetada ja nii nagu tõelised botaanikud räägivad lillede ja taimedega nagu elusolenditega, ma arvan, et sina suhtled ahjuga ka nagu oma sõbraga või mis suhe sul temaga üldse on? Tähendab noh, meil on selline sõbralik suhe, ehk minu jaoks on kõik ahjud on, tegelikult on, on tüdrukud ja ja iga põletus oleksid nagu tüdrukutel oleks nagu üks aasta tuleks juurde, ehk siis kui me nüüd räägime Kohila ahjust, kohi lahjem küll 10 aastat, aga see nüüd on 73. põletus, ehk ma ütleks, et see daam on 73 aastane ja, ja ta on väga meeldiv daam ja ta on teinekord kuum ta. Ja, ja alati, kui ma tulen ahju juurde, siis ma ikka teda patsutanud, ütlen, et tubli Sa oled ja tee seda asja edasi. Ja tihti juhtub nii, et, et ilm keerab ära või tõmmet ei tule temperatuuri tõuse, siis tuleb teda ka patsutada jälle, et pole viga, et küll me saame üle sellest asjast ja ja, ja hea küll, temperatuur tõusma, nii et sa pead tegelikult temaga suhtlema sõna otses mõttes, see on õige. Kui sa satud välismaale Soome, Ameerikasse, Jaapanisse, kusagile mujale, mõne ahju juurde ja ta on sulle võõras, sa ei ole teda kunagi näinud, rääkimata sellest, et sa oleksid teda ise ehitanud. Siis milliste tunnuste põhjal sa oskad kirjeldada, millise ahjuga tegemist on, kas ta on hea? Kas ta on tundlik, mis, mis need tunnused on? No ma usun küll, et iga ahi on, on hea küsimus on ainult selles, et kas me oskame seda ahju kasutada nii, et kõik tema head omadused välja tuleksid. Aga et mis tüüpi ahjuga on tegemist, siis siis noh seda ahju välisehitusest ära, et kas ta nüüd on, ütleme, ana kamba tüüpe või on ta Noborigama tüüpi ahi või ta on puro pükse tüüpi ahi, et sellele näeb nagu väliselt, aga et selles ma ei kahtle, ahjud teevad hästi oma tööd ja, ja nendega on võimalik hästi põletada. Küsimus rohkem meis endis ja oskame seda kõike teha, nii nagu oleks vaja. Üks nende ahjude nimed on jaapanikeelsed. Jään sulle vastuse võlgu, tegelikult tähendab need tulevad jaapani keeles selle pärast, et nad on sealt tulnud ja kasutusele võetud, aga tihtilugu on ka nii, et iga iga ehitaja paneb ikkagi veel oma nime sellele ahjule. Tegelikult nii nagu meie ahju nimi on Esthoog draama ja see tuli siis sellest, et Eston, Estonia hoog tuleb siis ameeriklaste tüübist ground hoogist jagama, siis jaapani keeles ahi tegelikult nii et, et see on nagu kolmest erinimest kokku pandud nimi. Aga. Kama ongi ahi ja ana tähendab, et ta on selline üks üks tunnel, tähendab jaapanis nimetatakse ana kamaks peas ja, ja Hiinas on, on näiteks steik ehk siis madu ahi ja, ja kuidas keegi on, ma ei tea, ma arvan, et eestlastele sobib see, see Anagam, et me ei pea talle rinne ahju või mingit sellist muud nime hakkama mõtlema välja, et see on ilus nimi Anagama meie aju kohta. Kas sul ei ole tekkinud kiusatust nii nagu purjetajad laevameistrid panevad oma purjekatest laevadele päris naisenimed hakata oma ahjusid naisenimedega kutsuma? No vot, ma küll aita neid ahjusid ehitada, aga nad ikkagi kuuluvad kellelegi ja, ja ma usun, et arvan, et see, see omanik, kui ta tahab, siis ta võib panna ahjule nime ja ma mäletan, et Soomes finicalcum ehitasime Päivi Viikbergil ahju, siis siis Ta pani oma ajule ahjule nime ja, ja kutsub seda ahju. Oli vist kirsi, oli see nimi, et selle järgi nagu tähendab, et tubli tüdruk, kirsi põletasime seda ja teist tegime, nii et, et ma olen jätnud nagu selle selle otsustuse nagu omanikule, et las tema teeb, nagu ta tahab, ühesõnaga selle nimega paneb või ei pane, et, et see on tema valik. Andres käis, vaatas, vaatas ahju üle ja praegu on Nonii hommikune tund. Teise päeva hommik juba tegelikult köetakse seda ahju veel hilise pärastlõunani ehk vara õhtuni ja siis lastakse tal jahtuda ja siis alles aja pärast saavad kõik Kohila sümpoosioni osavõtjad vaadata, mis nägu on siis nende seekordne looming. Jutusaade on tohi sool, keraamikute sümpoosionil ja minu vestluskaaslaseks on Andres Allik, mina olen Margit Kilumets. Sa oled abielus keraamikuga ja sa väga palju töö pärast ka suhted keraamikutega. Me istume siin sellises intiimses nurgas, keegi meid väga pealt ei kuule, kirjeldan natuke Keroomikuid kui inimtüüp, millised inimesed nad on. Ma ütleks, keraamikud on väga head inimesed ja nad on sõbralikud ja mul on hea meel selle üle, et õnneks vähemalt mina ei ole pannud kohanud tere hommikut või ma ei ole nendega koos teinud tööd kes nagu tahaks teisele jalg ette panna, et mina teen paremini. Mäletan, kui ma esimest korda olin, olin Ameerikas 98, siis soomlased olid seal ja nad ütlesid, et Soomes on nii, et keraamikaga kõige suurem vaenlane, teine keraamik, kes elab lähemal kui, kui 10 kilomeetrit. Ja ma hakkasin selle üle mõtlema, et siirus, seal on kuskil seitse-kaheksakümmend keraamikut, nad elavad kõik koos, müüvad ja teevad, et miks siis meil peab niimoodi olema. Ja, ja õnneks on Eestis nüüd ka hommikut töötavad koos põletavat koos müüvad kus on sama töökoda ja, ja mul on ainult hea meel selle üle, et me oleme selline, selline sõbralik, sõbralik seltskond. Sa käisid sel kevadel pikal reisil koos oma abikaasa Ingridi ka käisite Jaapanis? Noh paljud keraamikud kasutavad jaapani kohta väljendit keraamika sünnimaal, kuigi me tegime juba selgeks, et päris nii see ei ole, aga no vähemalt ühel ühel sellisel kodumaal millised küsige, tõsisemad emotsioonid või sellised sügavamad emotsioonid olid missaselt Jaapanis käigult kaasa tõid. Võib-olla üks emotsioon oli selline, et, et kui me noh, see oli mul kolmas jaapani käike tegelikult tunned ennast Jaapanis väga koduselt see kõik, kuidas nemad elavat-töötavat ja on, on väga tuttav ja, ja me oleme tegelikult ju naabrid, meil on ainult üks riik vahendi, et nagu üleaedsed, ütleme niimoodi. Ja noh, võib-olla esimese sõiduaeg oli, need söögid olid natukese sellised, mis kohe ei nagu ei olnud meele järgi, aga aga mul on selline põhimõtted, mis hamba all ei karju. Ja mul ei ole vaja teada, mida ma söön, et parema meelega ma söön ära ja kui ta maitseb ja aga, et öelda pärast, et see oli nüüd see teine või kolmas loom, et see ei ole minu jaoks oluline, aga maitsed, toidud, joogid on, on väga hea ja inimesed on väga lahked, loodus on väga sarnane meile, nii et väga-väga kodune tunne on tegelikult. Ja näiteks meil on ju niimoodi, kui elatakse, on, on WCd eraldi väljas, eks ju, Jaapanis on niimoodi saunad. Me küll kütame ruumi soojaks. Sõõrumaa nendel on, on nimetatud soojad veed, mida nad kasutavad ja kõik mu väga tuttav ja kodune tunne on Jaapanis olla. Jaapanlaste keraamikategemine on noh, nii rahvuslik, et ma saan aru, et sageli on neil niisugused keraamikute põlvkonnad, et isa oli keraamikapoeg, on keraamik ja ja pojapoeg on ka ja need puudule ahjud ei ole neil niisugune haruldane kaup, nagu nad on Eestis. Et kirjeldan natuke seda, mismoodi sellised suguvõsa ühe suguvõsa või ühe pere raames keraamika, tegemised ja põletamised ja kuidas seal käib. See iseenesest on hea, et noh, lapsed on juba sünnist saadik seal ahju juures ja näevad, mida, mida vanemad teevad, aga üldjuhul kui põletatakse, siis püütakse see põletusviia läbi nagu oma pere jõududega ja tavaliselt siis keraamik, isa koos oma abikaasa naisega. Neid põletusi viivad läbi ja põletuse pikkusest. Kas ta on siis kaks või neli päeva. Jaotatakse need põletused ära ja ütleme nii, et öösel kella 12-st hommikul kella kuueni tavaliselt põletab mees kuue paiku tuleb korraks naine appi, talle põletab kuskil tavaliselt kella kaheksa üheksani, siis ta läheb koju, vaatab, et saaks lapsed söödud, joodud, saadab lapsed kooli, siis tuleb ta uuesti ahju juurde ja nüüd läheb siis tavaliselt pereisa koju nagu Michaburutan, kirjutama raamatus, et võtab ühes, Ace käib vannis, sööb kõhu täis ja läheb magama. Tõuseb üles kuskil kella kolme-nelja paiku läheb ahju juurde, siis tuleb abikaasa koju, teeb söögid. Kui lapsed tulevad koolis, toidab lapsed. Siis tuleb abi, kas uuesti ahju juurde. Tere, mees pääseb koju, võtab sake, käib vannis magama ja kesköösel tuleb uuesti ahju juurde ja nii ta käibki niimoodi. Ja kui mina jälgin suitsu, siis siis õpetajal katasanil oli selline tehnikat, ta heitis puid seitsme ja poole minuti tagant peale ja kui ma jälgisin tema seda puudeviskamise tehnikat ja suitsu värvi korstnad sisse täpselt, töötas niimoodi, et, et see seitse pool minutit täis, et see, see puude hulk oli ära põlenud ja tuli uus puud peale visata. Kui palju sõltub selle põletamise juures savist. Ma saan aru, et Eestis on savi ühesugune Soomes teistsugune ja jaapanis hoopis kolmandat sorti. Ja savi sõltub väga palju ja, ja mis on huvitav, et üldjuhul Jaapanis kasutatakse selle piirkonna savisid, kus kohas tehakse tööd, ehk siis ütleme, et kui, kui ollakse sigarakis, siis kasutatakse sigaraki savi kui ollakse hagis, kasutatakse hagi, saviku ollakse, Okinaaval, kasutatakse Okinawatti vastavalt tehakse ka selle tehnikaga ja, ja selles stiilis töid. Ja mis neid puudutab, Sikaraki, savi siis, siis selles sigaraki Savisaar on, on hästi palju põldpagu ja, ja see põldpaguei ole nii nagu meie savides jahvatatud ja peenike, vaid vaid seal on sellised põldtükid. Ja vot nüüd meister põletuse ajal jälgibki, kuidas põldpagu käitub seal massi sees, kuidas ta hakkab sealt massist välja keema ja tekib selline väike pärli ja selle järgi ta siis otsustab, et kuidas see temperatuur on, on saavutatud, ehk siis Meil on, on ahju juures termopaarid ja, ja koonused, mida me jälgime ja vaatame siis jaapanimeistrit ei kasuta termopaariga koonused, vaid vaid nemad vaatavad seda värvi ja massiläiget otsustavad siis selle järgi, kuidas temperatuur on tõusnud, miks peab, ütleme muidugi, et, et nad on ka vanades paljud väga pimedad. Sest et see, see valgus, ütleme niimoodi, et kui meil on ahjus kuskil 1300 kraadi, siis, siis see on, on nii ere valgus nagu vaataksid päikesesse, et selle pärast on mul need tumedad keevitaja prillid ees. Sa võid pärast korra vaadata ahju, siis sa lähed, kui valge seal sees on, tegelikult. Selle peale ma tõesti ei tulnud, ma mõtlesin, et see on ohutuse mõttes, säde ei tuleks, eks ju. Vaadates ka, aga, aga just see, see valgus on nii ere seal sees, et pead olen prillid ees, lihtsalt. Aga milline on Eesti savi, see küll ise, ma ei tea, kas sa ise ka keraamikat teed, sinu naine teeb? Ma ma mulle meeldib treimine ja, ja ma aeg-ajalt treine, ma olen öelnud, et kui ma, kui ma saan suureks rikkaks, siis ma ehitan omale kahju, ostan omale treipingi, hakkan treenima koos lastelastega. Aga ei, Eestis on väga häid savisid tegelikult ja nad on kahjuks küll nimetatud madalkuumus savid aga kui me oskame neid neid savisid kasutada õiges kohas, ütleme, valmistada telliseid õigest, savist ja katusega, siis minu meelest Eesti savi saab kasutada on head. No praegusel juhul ütleme siin sümpoosionil ja muidu me kasutame tavaliselt kas siis Saksamaalt, Soomest või Inglismaalt valmistatud savist. Miks sa ütlesid, et nad on kahjuks küll madalkuumus savid? No lihtsalt looduslik loodus on teinud niimoodi, et, et meil on, on madalkuumus, savi, et see on juba pikem, selline loogiline jutt, mida võiks, võiks rääkida mõne mõne geologiga, mul on Kalle Kirsimäe Tartust ja embirus Tallinna ülikoolist on head tuttavad, kellega me teinekord nendel teemadel räägime, kellelt ma küsin, küsin abi ja nõu, ütleme just selliste, selliste tehnoloogiliste savide alal. Kui see ahjutäis keraamikat on valmis põletatud, on kenasti maha jahtunud, siis saabub päev millal ahi nii-öelda lahti pakitakse. Kas see on hetk, millal ahjumeister tahab alati juures olla? Üldjuhul jah ja seda päevane kutsume tavaliselt jõuludeks Krismestain. Ehk siis see tähendab seda, et need keraamikud poisid visanud peale vahepeal. Ehk siis, et jõulud on, et need lapsed nii nagu ei olnud, aga ikka on, et head lapsed saavad kinke ja, ja nüüd siis on see, see ahi on nagu siis selline jõuluvana või kinkida andja ja ja, ja sellepärast on ahju põletajal olla hea ahju juures, et lihtsalt jälgida, kuidas see põletusläks, et kas kõik toimus nii, nagu sa lootsid ja tahtsid või soovisid et oma tööd natukese kontrollida, et sellepärast on, on alati hea olla lahtivõtmisel ahju juures ja vaadata neid tulemusi. Tuisu sümpoosioni tega on lugu nii, et 10 aastat on neid peetud ja kogu selle aja jooksul on siit käinud läbi väga kirju rahvusvaheline seltskond ja iga kunstnikke annetab või jätab vähemalt ühe eksemplari loomingust siia tohi soole ja nüüd 10 aastat on täis ja sel aastal korraldatakse suur ülevaatenäitus, kus on välja pandud siis väga suur hulk sellest keraamikast, mida siin sinu ehitatud ahjus on, on põletatud Xe, ootad seda näitusepäeva, mis on siis 26. juuli, ootad sa seda niisuga ootusärevusega või, või mis tunne on? Oi, see on hea tunne on ja juba sellepärast, et seal näitusel näeb nüüd viimase viie aasta töid kõik koos ja kui nüüd mõelda seda, et keskmiselt on meil 10 kuni kuni 12 osalejat sümpoosionil ja kui igaüks jätab ühe töö siia Eestisse ja 10 aastat, see tähendab, et meie kollektsioonis on kuskil juba 100 120 tööd, et see on küllaltki suur kogus. Aga mis nüüd selle ahju lahtivõtmise juurde veel räägiks, siis tudengitel tavaliselt mõtlen niimoodi, et, et kui me hakkame lahti pakkima, et kui me nüüd sellest tervest ahjust leiame üks-kaks tööd, mis on ääretult head ninaga pealsed maa et, et siis me oleme kõik rõõmsad ja tundma rõõmu sellest, et, et on õnnestunud ja, ja siis on kogu põletus õnnestunud ja, ja ma ütlen tavaliselt küll järgmine kord ülejärgmine kord või pärast neljandat põletus tuleb väga hea töö, aga lihtsalt tuleb, tuleb tunda teiste töödest rõõmu. Ja tihti on nii, et neli, viis tööd on selliste no mis, mis ei ole head, aga õnneks on alati võimalus neid töid üle põletada ja, ja üldjuhul nad lähevad järjest paremaks ja paremaks. Et kui need tööd nüüd üle põletada, nii tehasega jaapanis tihti, et tõid, põletatakse mitu korda üle ja nad järjest rohkem tuhka peale ja, ja see tuhk hakkab rohkem seal seal voolama, tekib rohkem tuhaefekte, nii et ta läheb üldjuhul läheb järjest paremaks, ütleme nagu kapsasupiga, et iga iga soendamise teeb kapsasuppi paremaks. Nii on ka keraamikaga tihtilugu üle põletus teeb ta paremaks. Kas saab niimoodi öelda, ma tean, et võib olla. Esitan kohati niisuguseid natukene Insid küsimusi, aga kuna see on mulle suhteliselt võõras maastik ja kuulajale võib-olla veelgi võõram, siis kas saab öelda, et igal ahjutäiel on mingi oma koloriit või oma oma niisugune värving, mis sealt välja tuleb, või on see ikkagi igal tööl? Eriline? No ei ole rumalat küsimus, on rumalad vastused, aga, aga on igal ahjul on, on oma oma värving ja oma iseloom ja jaapanis tihtilugu ongi niimoodi, et meistril on, on, on mitu ahju ja Nendest tahkudest erinevaid tulemusi ja see ongi seda vaatlused teha erineva tehnikaga, keraamikat. Nii on nüüd meie tohis ahi on, Me põletame tegelikult noh, poolteist päeva tihtilugu mõnikord on läinud ligi kaks päeva, see on Jaapani ja, ja tihtilugu teiste ana kaubandussuhtes on suhteliselt lühike põletus, sügarakkisime, põletasime katasaniga neli päeva ahju ja oli tunduvalt väiksem ahi, nii et aga meie ahju, selline kõige suurem omapära on see, et me kasutame nisukliisid. Meil puhume uuria ahju sisse liisid, kui temperatuur on juba kuskil 1000 260280 kraadi ja vot nüüd need nisukliid lendavad seal ahjus ja, ja jäävad esemete külge ja, ja aitavad nagu moodustada juurde seda, seda glasuuri. Ja vot see liidetavad sellise väga ilusa pinna peale ja tekivad selliseid väikseid väikseid, kuldseid ja hõbedasi voolavaid helmeid sinna peale, nii et see on selline meie ahju ütleme kõige suurem oma. Ja kasutame ka natukese soola, nagu iga toidu tegemiseks asutakse hoole, et meil on ajul taga kaks. Ja sealt me teinekord paneme, ütleme kuskil kilo-poolteist soola ja naatrium kloor aurustub kõrgel temperatuuri ja see naatrium siis moodustab samamoodi savi pinnale glasuuri ehk siis nimetatud soolaglasuuri, mida kasutatakse hästi palju Saksamaal. Nisu kliidesse rääkisid küll niisuguse näoga, nagu te oleksite ise selle välja mõelnud. Ei, ei ole, ei ole, Jaapanis kasutatakse väga palju riisikliisid ja riisiõlgi pannakse esemete peale ja, ja tihtilugu ka sisi olete leotataks ennem soolaga vee sees ja siis pannakse esemetele peale, mis põledes jätab sellised tuhajälje sinna peale, mis on väga kaunis. Aga nisukliid juurde tuli, Eline Zoranen, kes on õppinud Jaapanis ja kellel on orvu lähedal on, on kolme kambriline Naborigama ja, ja tema on proovinud kõik erinevad kliid ära ja jõudnud sellele tulemusele, et nisu liidan Parema tulemuse andnud ja, ja Elina Zoranena, see, kellelt me selle nipi saime. Iga asi peab töötama, siis ta elab ja selle tohis ahjuga on läinud vist ses mõttes hästi, et algusest peale on ta olnud pidevas töös, kui mitu põletust keskmiselt aastas ei tohi, seal tehakse ja millal saabub niisugune kriitiline aeg, millal see ahi on oma elu ära elanud ja, ja tuleb siia uus ahi ehitada. Mul on iseenesest väga hea meelenud keraamikud on võtnud selle ahju omaks ja noh, nüüd on 10 aastat ja 70 73. põletus on praegult, ehk siis aastased on keskmiselt seitse, kaheksa põletussee on väga hea põletuste arv, et ma ise lootsin, arvasin, et no et kui me kolm põletus peaks kindlasti välja lülitama, et ütleme kevadel üks sügisel ükse kuskil suvel aga aga seitse põletas, mul on väga hea meel. Noh, ahi kulub ja, ja tänu sellele sellele tuhale, mis seal sees lendab tänu nendele kliidel ja soolale see ahju sisemine pind on kattunud kõik sellised küllaltki paksud glasuurikihiga ja sealt nüüd tilgub aeg-ajalt natuke selliseid niinimetatud sünnimärke esemetele peale, mõnele sobib, mõnele ta ei sobi. Aga Ma ise loodan ja arvan, et ehk 100 põletust ikka peab välja, sa vahid siin mõned kivid tunduvad sellised, mida peaks nagu remontima, välja vahetama nüüd ahju põhja. Me oleme uuesti ehitanud, korra ladunud uued kivid, põhjaahju, puhume, ladusime natukese suuremaks, kuna kaks aastat tagasi tulid David Ameerikast siia osalema workshopis liha ja ta tahtis teha suuri, mõtlesime, et okei, tuleb ahju suuremaks teha, tegime ta 23 sentimeetrit suuremaks, et saaks Tavidi suured potid ka ahju mahtuda ja ausalt öelda on endal ka mugavam laduda, kui, kui ahjusuu natukese natukese laiem. Et väikseid, selliseid nipet-näpet oleme ikka teinud. Mis tunne sul siis on, kui heliseb telefon või sa saad meili, et lugupeetud Andres Allik, meil on tekkinud plaan siin, ma ei tea Leedus, Lätis, Taanis, Norras, et tahame uut ahju teha ja kas te oleksite nii kena mees, tuleksite meile appi seda ehitama? Mul on hea meel sellise kutsuda, aga tavaliselt Eestis tihti räägin niimoodi, aga soomlastele ütlevad, et vaadake, igaks juhuks need asjad oma peas korra veel ühed, kas teil on vaja ahju või piisab näiteks sellest, et kui te ehitate kellegiga kahasse või käite kellegi juures põletama, sest et tegelikult ühe sellise ahju ehitamine on, on küllaltki kallis, materjalid on kallid ja kui ahju põletad ainult aastas, siis ma leian, et, et seal ei ole mõtet. Kui ta leiab kasutamist kolm-neli korda aastas, on väga hea. Aga sul peab olema ahju ehitamiseks ja meeskond, kes seda ahju ehitab ja väga oluline on see, et selle põletuse juures peab sul olema väga hea meeskond, kellega seda põletada, sest üksi ei tee seal mitte midagit. Ja see, see meeskond peab olema tõesti hea, et sa sa tahad. Sa tead ja usaldad kõiki ja kusjuures kui põletuseks läheb, sul ei tohi olla mitte mingisuguseid laane nendeks päevadeks, kui põletus toimub, et hakata kella vaatama, et ma pean nüüd minema sinna-tänna või kolmandasse kohta, ei keskendud ainult põletusele. Ja ja tuleb üks päev juurde, sa põletad ikkagi sead, ära nüüd enam poole tee peal seisma ei saa jääda, sa pead selle peale sa lõpuni viima, sest muidu on kogu eelnev töö tegelikult. Rullpoisid tegid praegu ahjusuu lahti ja sealt tuleb ikka niisugune põrguleek, paistab seal. Tohutu kuumus, valitses elik. Aga ahju ja põletamise koha pealt veel nii palju, et ma kuulsin just hiljuti ühe keraamika abikaasat ütlemas et ahi on suvel minu peamine konkurent, et kas sa oled kokku puutunud sellise suhtumisega igas mõttes öeldud, aga ma saan aru, et et mees veedab selle tohise ahju juures lihtsalt nii pikki tunde ja vahel isegi päevi, et noh, tõesti kõik kodused asjad, sageli isegi lubadused, mis on antud, et need, need ununevad. Nii jah, ja see on tuttav tegelikult, aga õnneks Ingrid on, on ise keraamik ja ta mõistab, et et aasta juulikuu on, on selles mõttes kodu jaoks nagu nagu poolik, et ma olen rohkem aega siin Kohilas ja ja need üks, kaks päeva, mis jäävad põletuse vahel, et siis tuleb natukesega hinge tõmmata ja, ja ka koduseid asju teha. Kui sa erialalises plaanis professionaalses mõttes tulevikku vaatad siis mis on lähiajal see, mida sa õppida tahaksid või millega sa tegeleda tahaksid? Noh tegelikult on, on selle puupõletuse juures väga palju õppida ja, ja nagu ma olen öelnud ka, et noh, nüüd on 73. põletus tegelikult igav pakkimine ja ja, ja iga põletus on, on, on erinev, see sõltub asjadesse, sõltub ilmast, puudest siin on nii palju tegureid ja, ja õnneks on nii, et siin ei saa ja ega ega ei tohigi tekkida sellist rutiini ja, ja et noh, see asi töötab ja töötab, pead olema pidevalt selle asja juures ja, ja hingega ja vaatama ja mõtlema ja ja näiteks ahju pakkimine on nii, et tavaliselt ma käin üks, kaks päeva varem siinkohal vaatan, mida, mida kunstnikud teevad, millised asjad on ja hakkame vaikselt siis seda pakkimis nagu, nagu peas läbi mõtlema käima, et kuhu, mida võiks nagu panna, et et sa pead nagu ette nägema ja, ja mõtlema, et kuidas see leek hakkab ahjus käima, kus suunas ta läheb ja püüdma teda seda leeki natukese juhtida, et, et ei tekiks nii, et kuhugile ladumisel tekib selline auk ja, ja kogu see leeke soojus käib selle augu kaudu läbi ja kõik muu jääb nagu tühjaks, et noh tundub niimoodi, et pead jälgima, et see leek haaraks need esemed oma embusesse nagu kaisutaks neid, et siis tuleb see tulemus ja, ja põletusnagu hea ja korralik. Seal on kolm last. Kas nemad ka keraamikaga tegelevad või on mõni juba huvi tundnud ahjumeistritraditsioonide ära õppimise vastu? Tähendab, nad on keraamikaga, tegelen siis, kui nad on väiksemad olnud, aga internad on aru saanud, et, et see ei ole ala jaa jaa, et sellega ei toida väga palju. Ei lapsed on tublid mul ja ma olen väga rõõmus nende üle tänulik oma abikaasale. Nende nende kolme lapsele ehk kõige väiksem Mattias on, on nagu olnud ahju ehitamise juures kõige rohkem kaasa, kui me seda ahju ehitamine oli. Poolteist aastat oli vana, siis ta istusin liivahunnikus ja ladus klotsidest oma asju koos Liisaga seal Annebertnal oli väike tütar. Ma olen olnud alati, kui ta on siin kaasas, on ladunud kuskile kividest ahju pannud, alla ja, ja teinud, aga ma ei usu, et praegult võtta see huvi. Ise ma tahaks küll võib-olla et nad tekiks selline järjepidevus, aga me ei sunni, ei sunni neid tahtmist, siis tulge, tehke ja nii on. Tihtilugu on vanem poiss toonud sõpru ja teinud seal savi ja, ja tal pruudid hakanud keraamikutakse hoopiski ja, ja seda on juhtunud küll, aga kui tahavad, võimalus on teha, aga sundida ei saa. Kas seda ei karda, et ahjumeistril leib lõpeb või on ikkagi pidevalt midagi remontida ja midagi parandada ja üle vaadata? Noh, eks see kartus on alati töö võib otsa saada, aga õnneks on niimoodi, et kunstiakadeemiast tulebki raamikuid ja nad jäävad keraamika juurde ja nendel on ahjusid nii elektriahjusid kui gaasiahjusid, kui puuahjusid ja ma loodan, et ehk see töö ei lõpe ja ja remontida kavana juba vaja, nii et, et, et noh, selles mõttes ring hakkab nagu täis saama, aga juurde vaja uus jalad, see on mul hea meel, sellel. Kui see kunagi eriala valisid või ametit õppisid, kas siis iiales tulid selle peale, et ahjude ehitamine saab olema millega sa kunagi 20 30 aasta pärast leiba teenid ja mille peale sa oled nii-öelda Eestis ainuke mihkel, kes seda tegelikult üdini ja sügavuti jagab? Ei, ei, ma olen hariduselt tegelikult olen ju joonistamise joonestamise õpetaja lõpetasin siis oli ta peda 81. aastal ja, ja olin vaimustuses õpetajaks ja see, see kõik tuli juhuslikult, aga mul on väga hea veel tegelikult selle erialavaliku üle, sest et mida ma siis õppisin koolist instituudis, mul on väga palju sellest abi olnud. Nii need tööõpetuse oskused, need joonistamise maalimise oskused, joonestamise oskus, et see on ainult mulle kasuks tulnud, aga et ma oleks siis mõeldi, et must saab ahju ehitaja või, või selline? Ei, ei, ma ei osanud isegi mõelda selle peale. Ausalt. See oli täitsa juhus, see oli juhus. Aga, aga see, see tuli, tähendab ma mäletan 92,7 neegritel esimese elektriahju tõin talle sünnipäevaks, siis ma mõtlesin, et no nüüd ma olen millegiga hakkama saanud. Aga tegelikult, kui ma kuulsin, et 96 oli, oli puuahjukursus Soomes ja, ja ma käisin, läksin kohe sinna ja aitasin seal ehitada ja siis ma sain aru. See on, on see, mis tegelikult on see õige. Et see kõik eelnev, need elektriahjud, see on väga hea, ilma selleta ei saa, aga aga, aga see on see tegelik keraamika, tegelik ahje, tegelik põletus toimub läbi puu ahju. No kesksuvi on käes ja varsti saab läbi ka see juulikuu, kui keraamikud ja ahjuehitaja kaasa arvatud, veedab enamuse aega kodust eemal. Mida suve teine pool ja ütleme sügise algus sulle ja sinu perele toob. Noh, mõtlesime, et, et tahaks sõita Eestimaal ringi natukese ja ja käia Narva kandis ja tulla sealt mööda mööda Peipsi talla poole Tartu kanti, vaadata neid kohti, sest me ei ole seal nagu käinud vaatamas, et jaanipäeva paiku käisime Võru ja Rõngu ja Piusa ja Värska Aia setu magandid läbi, mis olid väga kenad, aga nüüd teeks sellise reisija sügisel sügisel on juba plaan? Nojah, sest et on Tartu lähedale puhti kõrtsi, tahetakse üks ahi ehitada, mida plaanime koos tudengitega teha. Ja septembri alguses on Saksamaal tuleb esimene Euroopa rahvusvaheline puupõletuskonverents, kus tahaks käia ja vaadata, kuulata, mida teised teevad ja ja muidugi mõttes on see see hiinasõit. See tuleb kuskil oktoobri lõpuni, et seda tahaks kindlasti ka teha, veel. Euroopas esimene puupõletus, mis andsid konverents nii kaua olete saanud ilma selleta läbi, et oma erialaselt mitte mitte nagu kogu saanud. See on hea küsimus, sest et on nii Austria, Itaalias kui ka Ameerikas, Ameerikas ma käisin neli aastat tagasi, Flex tahtis Arizonas, oli, oli väga hea puupõletuskonverents, seal oli. Kui ma nüüd õieti mäletan, erinevat tüüpi asju, mida me põletasime samaaegselt poolteist nädalat, see oli, oli, oli, oli fantastiline tunne, tähendab, ja pärast seda kuskil 300 kirjaniku ümber, mida ümber maailma oli seal kohal ja kellega sai vesteldud ja räägitud ja vaadatud nende töid ja kõike see oli, oli, oli hea tunne, aasta pärast on järgmine konvereszek ehk õnnestub minna. Ja see on tänuväärt, et Margus võttis selle asja ette ja hakkas organiseerima Saksamaalt seda konverentsi ja loodame, et see õnnestub ja ja, ja traditsiooniks kasvõi, ütleme nii, nagu Flex tappis viie aasta tagant võinud kolme aasta tagant. Sõltub, kuidas meil õnnestub seal. Natuke mulle tundub, on need puupõletusahju inimesed ka nagu loomaarstid või, või kellateadlased, et kui ükskõik kuhu maailma punkti sa ei lähe. Et kui sul on tõesti mõni tuttav loomaarst, siis see on praktiliselt nii, nagu sul oleks hea perekonna sõber seal, et sa võid alati sisse astuda ja alati leiad sa sooja vastuvõtu ja ka veidi sellist erialast tuge. Et kas sa tunned sellist tsunftivaimuga. On on, tähendab, me oleme kõik sellise väikse kiiksuga, sest et ega, ega ütleme nii, et meil on siin abis olla palju inimesi tavainimesi ja nad põletavad ja ja noh, pärast küsida ütlevad see oli küll, aga noh, et ausalt öelda, ega iga iga kord ei tahaks küll seda, et see ei ole ikka ikka see, et siin peab olema selline natukese, nii nagu loomaarstid on, on, nad on natuke teistmoodi inimesed ja muidu nad ei oleks lammasid ja samamoodi ütleme keraamikud ja kes tegelevad puupõletusega natuke teistsugused inimesed. Sellepärast et selle asjaga tegeleb. Aga neid jah, kui, kui omavahel kokku ja jutuks läheb, siis on, millest rääkida ja, ja kogemusi edasi rääkida, nii et selles mõttes on, on hea ja, ja huvitav on see Meelis, minu õpetaja juures Marko piipu juures see, kui ma olin Soomes, et kui ma seda asja õppisin, et ta rääkis alati nii palju kui palju, mina tulin temaga kaasa, ta nägi ära, kas ma asjast aru saanud ja ma olen seda asja proovinud ka oma üliõpilastega teha, et, et kui sa räägid liiga palju, siis läheb nagu mööda. Jälgid neid, et ahah, ahah, jõudis kohale, nüüd tundus nii, et tuli vist kaaned, okei, nüüd homme räägime edasi, lasen mõtlematuks selle asja üle, tähendab et, et ja sama tundub, et on. Nende teiste keraamikute meistritega, tähendab, et kui jutuajamiseks läheb, et et kui sa tajud ära tema, ta ise tajud ära, et, et oleks nagu samal lainel ja teatakse asjast, et siis on nagu nagu mõnus vestelda ja rääkida. Ja kui teine tundub olevat palju targem, noh nagu Jaapanis ja Ameerikas tihti on need siis, siis sa ütled, et stopped nüüd nüüd võtaks selle teema korra uuesti üle, räägiks täpsemalt läbi, et kuidas sa seda asja nüüd samm-sammult teed, et saada nagu nagu, nagu, nagu süviti selgeks ja, ja noh see on hea, kui inimene saab aru, et, et okei, et sind huvitab see asi ja, ja, ja sa tahad nagu rohkem teada sellest. Ahju juures istumine kestab nagu ma juba saate alguses ütlesime päevi ja keraamikud valvavad ahju selliste vahetuste kaupa nagu pioneerilaagris keegi sisse magada ei tohi, sellepärast et kui see seitsme poole minuti puid alla ei viska siis võib mitu nädalat kestnud töö tegelikult vastu taevast lennata. Ahju juures istudes on ka väga hea elu üle järele mõelda, eks ole, ma vaatan, kogu aeg jälgid seda suitsu ja ja laseb mõnusalt nagu ajal kulgeda. Ja ei, ei tähendab, sa saad nagu, nagu mõtetes olla olla endaga ja, ja teha vaikset Laane ja jälgida, mis nagu minule videol on, mõtlemiseks on, on kõige parem aeg, tegelikult, kui ma sõidan autoga teinekord pikki otsi, tähendab, et siis siis sa käid nagu kogu seda, seda oma oma. Net, eluetapid noh selles mõttes eluetappi läbi, aga teinekord ka neid. Aga et, et noh, et mida nüüd võiks teha, mida nüüd võiks teha, siis on nagu rohkem aega sellise keskendumise jaoks ja, ja kuulata head muusikat. Kõik armsad Eesti inimesed ja miks mitte ka teie, vaat kes teile suve jooksul kusagilt mujalt on külla tulnud, tulge tohi soole, vaadake, kuidas siin keraamikat tehakse, tehakse igal suvel ja vähe sellest. Minge alates homsest, 26.-st juulist Tallinnasse rüütelkonna hoonesse näitusele, mis aitab siis saada ülevaadet sellest, millega siin tohib. Mul on juba 10 aasta jooksul tegeldud. Suur aitäh, Andres Allik selle tänahommikuse intervjuu eest ja ja ma luban, et sa siis sinna selle su tüdruku juurde tagasi. Suured tänud ja ilusat päeva teile kõigile.