Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell tähendab 11 ja kuus minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab ning täna oleme eetris tavapärasest pisut erineval moel. Nimelt valdav enamus tänastest esineja kätest on eetris mitte Tallinna, vaid hoopiski Tartu stuudiost ja siin Tartu stuudios, minu kõrval istub Sulev Vedler Eesti ekspressist. Mina olen Lauri Hussar vikerraadiost ja nüüd ütleme tere Tallinnasse ning Heidit Kaiale Eesti ekspressist. Tere Heidit. Tartu, nagu on kombeks öelda. Nii, aga me peame tänast saadet siiski alustama kurva tõdemusega, et eile suri 50 aastasena kirjanik, ajakirjanik ja kriitik, kõik Kalev Keskküla, üks omanäolisemalt mõelnud ja kirjutanud Eesti ajakirjanikke, kes töötas Eesti Ekspressis 1991.-st aastast alates ja enne saadet me Suleviga arutlesime pisut selle üle, et milline ajakirjanik kolleeg Kalev Keskküla oli, siis, siis kõlas küll mõte, et tegu on võib-olla ühe kõige nõtkemalt kirjutanud ajakirjanikuga Eestis. Kalevi keelekasutus oli suurepärane kujundeid oskuste tuua, vapustavalt häid. Ta kirjutas väga, väga hästi ja ma loodan, et mu kolleegid ei pahanda, aga minu meelest oli meist kõige parema sõnakasutusega inimene üldse selleks pressi toimetuses. Väga kurb sündmus. See on tühi ja et et Kalev oli tõesti väga hea sõnakasutusega ajakirjanik ja, ja ma julgeks väita, et, et, et tema oli üks neist, tänu kellele Ekspresselise just sellise nõtke ja, ja mängleva sõnakasutust armastava sellise tiitli on saanud. Loodan, et see, et ma ei ole ainult ainukene, kes, kes niimoodi niimoodi näeb seda, et eks aga Ekspressis on nagu tähtis see, kuidas kuidas lugu on vormistatud ja et see oleks ka põnev ja huvitav, mitte ainult see, et informatsioon oleks edasi antud. Aga Kalevi puhul ma tahaks veel öelda ka seda, et paraku ajakirjaniku töö kaduv aga mulle jättis temast kui kolleegi puhul erilise mulje see, et tald ilmus ju just nüüd hiljuti raamat proosakogu, mis pälvis ka Kultuurkapitali preemia. Ja tunnistan ausalt, et ma ei olnud varem nagu Kalevi loomingut tähele pannud, aga, aga see, see, see teos nagu avasta minu jaoks täiesti uues mitmest sellisesse mõtisklevad ja nostalgilised natuke kurvas võtmes, et mul on kahju, et ta, et rohkem selliseid selliseid seda sedalaadi kirjutisi teha ei saa. Ta moodustas ühe osa Eesti Ekspressi sellisest kaardiväest, meil on nii-öelda vanad olijad, kelle sekka arvatakse ka mind, sest ma töötan Ekspressis aastast 93, mäletan, et kui ma tööle tulin, siis parajasti oli just selline jaanipäevaaegne AEG Ekspress oli käinud kuskil väljasõidul, sai siis 90.-te alguses, peod olid tollal meeletult metsikuid ja mulle näidati siis ühte mees, sellist habemik ja öeldi, et vaadata, katuse lähevad, see on Kalev Kesküla. Tema otsustas, et tema ei pühendu üldse õllel, tema edaspidi hakkab veini jooma ja mõne aasta pärast oli see mees täiesti eesti veeninduse guru. Ta oskas rääkida ikka suurepäraseid lugusid veinist või konjakit ükskõik millest. Ja sa kuulasid, suu ammuli ja tõesti tekkis tahtmine sedasama jooki maitsta. Minule ta mõjus alati sellise õpetaja Lauri efektiga, kuidagi ta oli. Ta tundus mulle vanem, kui ta tegelikult oli. Ja ühel hetkel see oli alles eelmisel aastal aastaselt, ta on ainult 10 aastat vanem, et on 150 last. Tähistasime toimetuses tema juubelit. Jaa. Võrratonime. Ja see on väga täpne, et ta mõjus alati vanemana, kui ta tegelikult on, muuseas, tema ülikoolikaaslased ütlevad, et et ka juba ülikooli ajal oskas ta või noh, nagu oli ta hoiakult selline noh, nagu kõrvalt vaadata vaja on või, või tundus vanemana, kui ta tegelikult tegelikult oli. Aga sinu veini jutu juurde tagasi tulles, siis, siis see on, ma arvan, et paljud inimesed teavad Kalev Kesküla, et just tänu tema tänu tema ütleks veine brokat propageerivale tegevusele. Et mõtted olid hästi küpsed, see tegi teda ka, andis talle vanuste väärikust juurde. Ja veel üks asi, ta ei olnud minu meelest mitte kunagi kuri või selline pahatahtlik, mida ma oma teostes kui neid saab teostiks nimetada. Mõnikord ikka päris solvale sallalaga. Kalev oli küll selline hästi heasüdamlik kolleeg, oli alati midagi arutada ja mõjus hästi positiivselt. Mina kahjuks Kalev Kesküla ei tundnud, aga tema kirjutistest on jäänud küll mulje, et tegu on, on kujundite, kasutamise meistriga ja elegantne kirjastiil ja keelestiil, mida ta kasutas, on küll märkimisväärne ja noh, rääkimata siis sellest, et veini nüanss on võimalik edasi anda ka suuliselt. Siiras kaastunne kõigile tema lähedastele, sõpradele ja loomulikult kolleegidele teile. Ning loodetavasti on Kalev oma Valhallas rahu leidnud. Aga jaanipäev on selleks aastaks läbi ja ilm soosis valdavat osa Eestimaast. Kui Kagu-Eesti välja arvata ja kui vaadata politseistatistikat, siis siin midagi roosilist ei ole. Ava riisid oli palju. Roolijoodikute skoor neli null kui jalgpalliterminoloogiat kasutada, aga asi on naljast kaugel. Neli hukkunut jaanipäeval roolijoodikute tõttu ja, ja, ja kõik need, kes siis purjuspäi autoroolis vahele jäid. See paneb ometigi esitama küsimust järjekordselt nende põhjuste kohta, miks ikkagi Eesti liikluses jälle see olukord nii käest läinud? Tavaliselt jah, et, et on ju alati tuuakse põhjenduseks ka seda, et kui on ilus ilm, siis on, siis on nii-öelda hukkunuid, rohkemaid kaotatuid rohkem. Aga mulle meenutab see olukord natukene 90.-te aastate Eestit, et võib-olla see praegune ütleme, majanduslikke keeruline aeg annab, annab sellise nagu deja vu tunde, et jälle jälle uuesti, me oleme nagu sellisesse meeleheitlikku masperioodist tagasi. Noh, räägitud on ka sellest, et patrullpolitseinike arv on, on võib-olla pisut vähenenud ja kuigi siin siseminister Pomerants on eile ajakirjandusele öelnud, et kõiki pea- ja kõrvalteid ei ole võimalik katta politseikontrolliga ning õnnetustes hukkuda hukkunute arvu saab vähendada sotsiaalkampaaniate abil, siis ometi ikkagi see politseipatrullide hulk on küsimus, mis on inimestel huulil. Mina lisaks siia küll selle, et see, et öist alkoholimüüki ei toimu, see on siiski positiivne, muidu oleks viina järel käimist tunduvalt rohkem. Et tänu sellele ma arvan, tukkunud õnneks nii vähe, kuigi neli on väga suur arv ühtegi teeks seal. Mis puudutab muidugi sotsiaalkampaaniaid siis noh, loomulikult sotsiaalkampaaniatel on positiivne mõju selleks, et inimeste suhtumist muuta, aga kuidas teile tundub, et kas seda lällamist purjus peaga laamendamist ja lammutamist ei propageerita meie meedias liiga tihti, kui me vaatame siin kas või ühe juhtiva telekanali uudistesaadet, siis sealgi näidatakse sageli ikkagi täiesti umbjoobes inimesi ja, ja püütakse neid võimalikult tihti tõenäoliselt reitingu huvides ekraanile tuua, et vaadake, millise tasemeni on võimalik kuhu inimesed langevad, aga, aga sellel asjal ei ole sellist pedagoogilist mõõdet vä pigem ikkagi puhtalt selline meelelahutuslik mõõde ja, ja kui seda suhtumist propageeritakse, siis ühel hetkel kaobki see piir ära, et mis siis, mis siis ikka, see oleks mõistlik, mis, mis oleks selline lähenemine, mis, mis nii-öelda ka ühiskonda sobiks ja mis oleks ka vastutustundlik, et seda me nagu nagu väga sageli meedias enam ei näe? Mina ei kipuks nüüd hukka mõistma siin meedia käitumist, seda enam, et, et see konkreetne saade, millest sa räägid, ei ole minu lemmikute hulgas, aga samas ma võin öelda, et, et tee nendest inimestest kangelasi või vähemalt täieroiseeri purjuspäi seal ringi Läljajaid, vaid, kes ei mõista neid ka hukka. Ütleme, et naeruvääristab, et ega väga ei tahaks sinna sattuda. Aga mõtleme, mis oli selle selle jaanipäeva küsimus said saata SMS-i variandid oli see, et ma ei joo üldse viima joon nii palju nagu jaksan. Sellist vahepealset varianti, et võtan võib-olla ühe õlle või kaks sellist varianti nagu ei olnudki. Minu meelest see on kõik jama. Kui sulle antakse ainult kaks varianti. Minu meelest on ka küsimus selles, et kui vaadata neid hukkunute vanuseid, siis tegemist on ju väga noorte inimestega. Et ma arvan, et sotsiaalkampaaniad mõjuvad väga hästi, et see hiljutine kampaania, mis oli, kui palju jood sina või mis, mis oli mis, mille plakatid olid igal pool linnades, ma arvan, et paljud inimesed korra vähemalt korra mõtlesid selle küsimuse üle aga ehmatus äragoogidlust kindlasti kindlasti. Aga, aga siiski nende nende hukkunute puhul on ju tähelepanu väärne see, kuivõrd noorte inimestega on tegemist. Seal oli, see oli väga õnnetu lugu selles mõttes, et kaks poissi neist, kes surma, said tegelikult hääletajad, kes hääletasid vale auto peale. Neid ei saa nüüd küll milleski süüdistada, et nad oleksid läinud ise purjuspäi sõitma, nad oleksid ühinenud mingist sellise kambaga. Neid saab sellist ainult selles, et nad istusid seitsmendaks, kuuendaks, seitsmendaks, inimeseks autosse, mis oli juba niigi niigi rahvast täis. Ja me ei tea täpselt, mis seal autos toimimiseks ei tea, aga sellel oli seitse inimest. Seda küll, aga selge, suur autokse. No igal juhul on siin päris palju. Ütlemist, et seda kadugu mõistus, mentaliteet pühade ajal, et sellega kuidagi ka edaspidi edaspidi toime tullakse, et et ei oleks nii, et ühel hetkel, kui on jaanipäev, siis inimestel tekib tunne, et loodusseadused enam ei kehti. Minul on õnnestunud kahjuks viimase kolme aasta jooksul kahel korral jaanipäeval olla. Haiglas nägime erakorralise meditsiini osakonnas, sellel aastal mulle millegipärast näis kuidagi vähem patsiente käis kui varem. Ma ei tea, ilmselt see tunne siis oli petlik. Nendel hetkedel, mil ma see korda sinna paaril korral sattusin ei olnud väga palju vigastatud. Aga aga ilmselt ma tõesti käisin valel ajal, et need õnnetused olid. Käisin seal kella kella kahe paiku öösel, siis enne seda sattusin ka gümnajalt ilmselt kasutusel tollel ajal Jah, kuigi vaadates seda pilti, mis meie liiklusest vastu vaatab, siis täna hommikul, kui ma sõitsin võrust siia Tartu poole, siis tee peal ma peaks ütlema, et oli päris mitu autot, mis sõitsid suhteliselt kahtlaselt või ei hoidnud kõige sirgemaks trajektoori ja mul oli juba ka telefon, pihused, helistada politseile ja mingil hetkel, kui auto hakkas sirgemalt sõitma, siis ma sellest hetkest loobusin, aga, aga mõned tema praegu kahetsen seda otsust, et et võib-olla oleks pidanud ikkagi helistama ja oleks oleks pidanud seda autojuht tee politsei kontrollima, sellepärast et selliseid tõenäoliselt üsna kahtlase sõidustiiliga sõitjaid siin viimastel päevadel on Eestimaa teedel olnud rohkesti ja, ja ma pean ütlema veel, et mul on hirm, 24. juunil sõit Ta ei mööda Eestimaa teid autoga, sellepärast et kunagi sa ei tea, kes sulle vastu tuleb ja millises, millises olekus ta vastu tuleb, nii et kindlasti see joomine autoroolis ja, ja peojärgne pohmell autoroolis. See on teema, millega tuleks tõsisemalt tegeleda. Noh, sellel sellel korraldanud peod võib-olla isegi pikem, sellepärast et paljudes asutustes oli ta reedele reedene päev vaba ja põhimõtteliselt oli inimestel minipuhkus viis päeva, mis veel praegugi isegi kestab, eks, et alles homme hakkavad, hakkab see seltskond, kes on võib-olla siin neli päeva järjest pidutsenud, hakkab koju minema, et ega ka homme ei saa olema liikluses ilmselt, aga kerge päev. Ma mäletan ka, et üks üks raskemaid hukkunute poolest üks raskemaid jaanipäevi oli nüüd juba umbes pakun, et viis aastat tagasi võis olla, kui oli väga pikk nädalavahetus, et oli just nimelt neljapäev, reede, laupäev, pühapäev järjest vabad ja, ja siis siis selle nende päevade jooksul tõesti kogunes, kui ma õigesti mäletan, siis viis või kuus hukkunut. Aga loodame, et et Eestis nüüd seekord niimoodi juhtunud. No meil jääb üle ainult inimesi mõistusele kutsuda, aga kui siin juba televisioonile jutt läks, siis järgmisele nädala neljapäeval ootab meid suurim muudatus alates ajast, mil kodudesse jõudis värvitelevisioon, nimelt siis järgmisel neljapäeval läheb Eestile digitelevisioonile ja analoogsignaali edastamine õhu kaudu lõpetada võetakse. Ja ma rõhutan siinkohal, et õhu kaudu, sest teistes formaatides võib ta veel alles jääda. On mitmeid kaabelsideoperaatoreid, kellel see analoogsignaal jääb veel kaablisse alles, aga. Mina olen aru saanud, et minu maja antenn võib ikkagi signaali vastu võtta ja digiboks teleka juures transformeerub selle siis selle signaali selliseks, et ma tahan seda vaadata. Nii see on aga, aga see ei ole enam analoogsignaal digitaalne signaal, see on suur muutus ja, ja on erinevaid hinnanguid, et, et kui palju võib-olla neid inimesi, kes selle muutusega seoses on hiljaks jäänud ning võivad jääda alates neljapäevast, siis telepildita täpseid andmeid ei ole kellelgi, kui ta on täiesti selge, et paljudes kodudes tõenäoliselt televiisor järgmisest neljapäevast alates enam pilti ette ei võta. Mina olen näinud mingisugust numbrit, mis oli 40000 mis on päris suur number, aga ma pakun, et see tegelik number on palju suurem. Just sellepärast, et neid tehnilisi probleeme on tegelikult rohkem. Et ma olen vesteldes inimestega kuulnud, et, et kes on ostnud siin mingi eriti maapiirkondades elavad, kes on ostnud mingisuguse digiboksi ja ikkagi mingil moel see asi ei tööta. Ja meie ise, kes me elame nõmmel, kellel on, kellel on maja otsas antenni ja me ei taha kaabli kaudu ühendust, sest me just hiljuti viis aastat tagasi ostsime kalli raha eest antenni, et me ja sellel oli oma põhjus, miks me niimoodi niimoodi käitusime, et ka meie megaisa rahul olla nagu selle selle digi digipildikvaliteediga. Ja, ja kui mul juba siin sain kopsud õhku täis, siis ma tahan ka seda, et ma kuidagi ei ole rahul selle sellega, et et kui nendest probleemidest juttu tuleb, siis siis digitelevisiooni digilevile ülemineku meeskond kogu aeg rõhutab seda, et teil on endal seadmed kehvad või et ostke ostke paremad seadmed või et vahetage antennid välja või vahetage see või teine välja. Ma tunnistan, et ma ei taha välja vahetada, et see nagu ma ei tunne, et see oleks nagu minu asi väga sellele digilevile üle üle minna, et okei, ma ostsin selle digiboksi ja, ja kui see nüüd ei tööta või see annab väga kehva pilti, siis, siis ma tunnistan, ma olen nördinud. Minul on natuke teistsugune näidet, kinkisin oma ämmale digiboksi digiboksi ostesse üks starmani mees kiitis ka seda ja seda just, et see meie oma on kõige parem, et, et seal kõik kaart sisse, et nagunii siin mõne aasta pärast läheb Kanal2 tasuliseks, TV3 läheb tasuliseks, et see on täitsa tulevikuvariant, võtke minu. Me valisime oma naisega, võtame ühe teise. Viisin siis Malle selle seadme ära. Juhtmed külge, alguses nagu näitasid mingi signaal. Mul on olemas, siis edasi, ütles, et ei ole seal midagi külma, püüdsin seda käima panna küll ühte ja teistpidi ja mõtlesin, et ma võib-olla ei ole tehniliselt kõige tugevam inimene, näeb, et kõik peaks nagu töötama. Ei saanud asja, läksin siis Tallinna kaubamajja tagasi. Palusin seal jälle müüjale, vaataks ületage, midagi viga ei ole, sest ta ütles, et mõnikord juhtub seda ka, et sa oled ise natukene nässus. Paide selle seadme täpselt samamoodi siis teleka taha, ütles, et võib-olla meil ei tule seda signaali, me oleme küll Tallinna kesklinnas, aga millal see päris paksud seinad ümberringi, aga tuli, näitas täitsa korralikult signaal oli tugev, tore. Vot siis jälle sead veel läksid ämma juurde. Panime jälle teleka taha ja mida ei olnud ja teleka pilti, aga siis oli asi selge. Tõstsin küll selle toredam digiboksi, aga tuleb vaja veel kulutada täpselt sama palju või isegi natuke rohkem. Sellepärast tuleb osta ka, kus üldse teleka antenn siis kaabel sinna taha ka üles katusele viia. Eksperdid ütlevad, et sageli on põhjus ka vanas kaablis oma aja ära elanud kaablis, et ei ole ainult asi antenni soid, ka kaabel peab olema korralik. No mõlemat oli seekord vaja. Ühesõnaga. Aga aga see tekitab tõepoolest küsimusi, et, et kui palju siis inimene peab investeerima selleks, et seda digisignaali kätte saada. Mina arvan, et ta peaks lisaks digiboksile täitsa tõsiselt arvestama sellega, et ta peaks ka välja võta oma antenni välja vahetama kaabli täitsa tõsiselt, et nad teine asi, need viibisin siin ka praeguste pühade ajal oma vanaemal külas, kes kasutab muuseas sellist digi digitelevisiooni pead ikka aegadel olnud, oleks ta armaningi mingi masin ja võtab sellega vastu ja väga tore on muuseas sellega vaadata minu meelest. Ta on parem kui analoogil. Aga näiteks eile õhtupoolikul, kui oli tugev äike, ei olnud mingit signaali, pidin jalgpalli vaata analoogi pealt digipilt lihtsalt oli ära kadunud. Ja miks ei tea? Mis te arvate, millises vanusegrupis on kõige rohkem analektele, televisiooni kasutajaid? Ma arvan, et siin ei pruugi isegi muuseas vanusegrupp rolli mängida, et et küsimus on selles, et millal on teletelekas ostetud Ta mängib see siiski rolli sellepärast, et kui me vaatame inimeste sissetulekuid siis reeglina on tegu pensionäridega ja ma püüdsin internetist uurida, et et kes siis kasutavad analoog televisiooni kõige rohkem ja selgub, et kuskil 60 kuni 74 aastased elanikud nende seas on kõige enam neid, kes analoog televisiooni kasutada tahavad ja elavad nad siis peaasjalikult kas eramutes, ridaelamutes, väikestes kortermajades, Kesk- ja Lõuna-Eestis ja ja tegemist on on inimestega, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta jääb vahemikku kolm kuni 4000 krooni. Kui nüüd arvestada, et nad peaksid tegema sageli isegi kuni 2000 kroonise investeeringu sisse, on ikkagi märkimisväärne osa nende sissetulekud. Niisiis, mis 2000 me jõudsime viis aastat tagasi 7000 krooni eest majale antenni ja nüüd tuleb välja, et ostke uus antenn vaid 7000 krooni eest, nüüd parandage või noh, nagu täiustage antenni, ma ei taha kuuldagi sellest midagi. Minul on näiteks kodus, nüüd vist juba 11 aastat vana telekas ja eelmisel aastal ta läks korraks katki, siis teleriparandaja ütles, et ta on tegelikult nii vahva Bildel, et kui võimalik, siis palun ärge vahetage seda välja, et seal igasugu tunduvalt parem, kui need moodsad, laia ekraaniga telekat. Ja ma olen siiamaani hoidnud. Meil on samamoodi, miks ma peaksin ära viskama, kui ta täitsa väga hästi töötab, suur ekraan? Ja kaabel lohiseb tulle, kaabli kaudu tuleb sinna pilt sisse. Mul ei ole mingit digiseadmeid vaja läinud. Ühel hetkel küll mõtlen õudusega, et ju siis ma pean kava, kuidas midagi võib-olla kunagi ära vahetada, aga võimalik. Et ma vahetan kodukapis, aga tahtmata kuidagi siin televisiooni üle tähtsustada, siis ma, ma, ma siiski tahaks ütelda, et, et televisiooni kasutamise õigus kui, kui see on vabalt kättesaadav, peaks olema tõepoolest kõigil inimestel, sellepärast et et see on ka näiteks rahvusringhäälingu mõte pakkuda inimestele seeläbi läbi läbi teleri tulevat informatsiooni ja, ja kui see on ikkagi kulude tõttu neile kätte saama, siis see võib tekitada küll küsimuse, et kas neid inimesi, kes nüüd võib-olla jäävad telesignaalist ilma, ei tuleks kuidagi aidata, sellepärast et me mäletame siin poolteist, kaks aastat tagasi arutleti veel selle üle, et, et kas tõepoolest neile inimestele, kellel on toimetulekuprobleemid, et kas neid peaks kuidagi aitama et digiboksi hankimisel ja vastavate seadmete hankimisel, mida teie arvate? See on hea küsimus, et tekitame probleemi ja siis hakkame seda nüüd nagu rahaga lahendama, et et mul on natuke arusaamatu see eesti tempo selles sellele digitelevisioonile üleminekul, et noh, tore on olla muidugi sellises mode modernses maailmas esirinnas, et IT-riit Tiigrihüppe ja nii edasi, aga aga ma ei, ma tunnistan, et ma isiklikult ei osanud puudust tunda sellest digipildist, et ma, ma tunnetan, et minul minust, minul tekitati nõudlus, mida mul ei olnud vaja enne ja ma arvan, et see on seesama tunne, mida, mida paljud inimesed samamoodi tunneb. Et ma ei, ma ei, ma ei, ma ei julgustaks ka siin, et et oleks vajanud rahaliselt toetada. See on tõesti veider, oleks, tekitame probleemi, hakkame seda rahaga lahendama. Siis ei olnud niimoodi, et seal mindile jupikaupa et üks riiklik kanal pandi nii-öelda analoogsignaal, pandi kinni juba mõned kuud tagasi, vist isegi ilusasti lõpus. Ja teine lõpetas nüüd esimesest juunist tegevus, et seal toimus see digihüpecis meist kuu aega varem. Samas suuri nagu probleeme Lätiga seoses, me ei ole meediast kuulnud. Ja et oleks seal, seal on mitu kanalit seal natuke rohkem, kui meil nad läksid erinevatel aegadel, aga lõplik siis oli, oli juunikuus. Muidugi ta jätab sellise mulje, et nad oleks võinud ja oleks võinud ka natukene pikemalt neid seadmeid kasutada ja nii edasi, aga aga samas mingil hetkel sa pead selle koera saba maha raiuma, et see oli tegelikult pikalt teada, et sellisel ajal tuleb see No see on seesama probleem, et, et mul on töötav telekas, kui ma järgmise ostasime, ostan ilmselt digiboksiga, aga, aga mulle ei meeldi see, et minust tekitatakse nagu vajadus, just nagu ma peaksin siis midagi nagu välja vahetama. Asjad on, töötavad ju veel, et miks, miks ma peaksin? Et see nagu mulle tundub, et loogilisem oleks see, et see mingi hetk toimub niikuinii, see üleminek seal kõik seadmed on sellised, aga, aga seda nõudlust nagu ette tekitada on liiast. No aga elu läheb edasi, et ühel päeval ma vaatasin ka, et olla seal kapi peal kassettmakk, aga siis ma hakkasin mõtlema, et kas ma olen mõnda muusikakassetiga müügil näinud? Ma hakkasin mõtlema, millal ma viimati siidist ostsin, need on tegelikult transiidimängija ka olemas, et elu läheb lihtsalt edasi. Elu läheb lihtsalt edasi, loodetavasti inimesed, kellel neljapäeval mingil põhjusel telepilt ära kaob ja infosulgu ja see kujuna ohuks sõnavabadusele, aga sõnavabadus on olnud küll selle nädala märksõna vaatamata sellele, et et siin on peaasjalikult räägitud jaanilõkked tõesti ja jaanilaupäeva tähistamisest, võidupühast ja nii edasi, aga nädala algus tõi, tõi mitmeid sõnumeid selle kohta, et sõnavabadusega ei pruugi kõik päris hästi korras olla. Et kui me lugesime siin teisipäevasest Eesti päevalehest, seda, et sviit Pank keelas logo kasutamise blogipidajale, kusjuures blogipidaja ei kasutanud isegi mitte et logo, vaid pani üles lihtsalt pildi, millel oli peal Swedbanga logo ja ta oli ise selle pildi pildistanud, siis pangakontoris siis noh, see paneb kindlasti esitama küsimusi, et kui kaugele võib võib keelamiste ja käskudega minna, aga, aga samavõrd õõvastav on lugu siis Eesti ekspressist, mis rääkis sellest, et inimene sai blogi pidamise pärast oma töökohalt kinga. Sellele eelnes ju tegelikult ühe ühe ametniku lahti laskmine kes kritiseeris sedakorda mis Narva mida õiguskantsler tahtis meie riigipiiri ületamisel teha. Ta kritiseeris õiguskantsleri tööd. Mis puudutab neid arvamusavaldusi, siis see on selline kahe otsaga asi, et. Minu meelest. Ma ei tahaks, kui minu minu pilti kasutatakse, näiteks ilma minu loata, seda ma end tõesti nagu ei, ei tõmbad mulle tuleb meelde kohe aasta 94, siis ilmusest minu pilt esimest korda ajalehes ja allkiri oli siis selline, et välisturist on väga masendunud Estonia uppumisest. Ma ei saanud täpselt aru, mida see tähendas. Aga ma ei tundnud ennast kuidagi välisturistina, ma tundnud ennast solvatuna, ma lihtsalt mõtlesin. Piltnik ajakirjanik oleks võinud ju küsida, et kes ma oleneks juba kolleeg, neil lihtsalt vaata sinna põhja läinud inimeste nimekirja. Aga nüüd, kui vaadata seda Swedbanga logo kasutamise juhtumeid, siis minu meelest Bankleksin täitsa selgelt liiale. Et loomulikult ei saa seda panga logo tõesti halvasti kasutada, aga kui seal oli tegemist fotoga, siis noh, see, mis foto peale jääb ja mis on avalikus ruumis tehtud, siis seda võiks vastutada igal pool. No just nimelt ajalehed kasutavad, kasutavad ju kogu aeg pankade logodega pilt, et see on, see on enesestmõistetav, tundub, aga samas jälle mõtlen, et mina ütleksin siinkohal, et ma julgeks kohe nagu tõtata hukka mõistma, et ma näen siin. Sulev tõid välja kolm lugu, üks oli siis selle nõuniku lahti lasknud õiguskantsleri kritiseerimise pärast, nõunik kritiseeris õiguskantslerit Postimehe arvamusküljel ja siis on kaks internetiga seotud lugu. Et mina olen näinud, viimasel ajal võiks me kõik oleme näinud, et need internetieetikaküsimusi lahendatakse kohtus ja meil on tekkimas mingisugune täiesti uus, uus, selline noh, eetikakoodeks ja tegelikult tegelikult me ei tea, et missugune missuguseks see veel kujuneb. Et tegelikult nagu ma saan aru, et mingisugune õigus peab olema siiski ka inimestel ennast kaitsta internetis, et seesama lugu, mida Ekspress kajastas kuidas üks naisterahvas lahti lahti firmast, kus ta oli siis oma logise firmadelt tööelu kajastanud ja ta oli kajastanud seda noh, terminitega väike mutrike tegi seda või ja kuningad läksid koosolekule või et, et seal ei olnud nagu konkreetselt kedagi nimeliselt mainitud, aga, aga lihtsalt sellist noh, põhimõtteliselt oli see nagu Dilberti koomiksi üleskirjutus. Samas me oleme näinud seda, mismoodi on siin mitmeid kohtuotsuseid tulnud selle peale, et, et kui, kui mingisuguses internetiblogis on äratuntavalt kellegi eraelu puudutatud näiteks et on on mingisugused abielulahutuse tulemusel üks osapooltest sattunud koomilise proosatüki kangelaseks internetis, siis siis selle, seda näiteks on kohus keelanud. Et ma ütleksin, et just nimelt, et siin on tekkimas mingisugune uus uus lähenemine asjale, mida me võib-olla veel täpselt ette ei tea, kuidas see, kuidas see kõik kujuneb. Heidit sa ütled, et on tekkimas uus eetikakoodeks, aga kui me nüüd vaatame Interneti kasutajad on Eestis juba üle 70 protsendi inimestest, siis siis tõenäoliselt mingisugust eetikakoodeksit neile selgitada on äärmiselt keeruline. Tõenäoliselt on, on kergem minna seda teed, et tuleks ikkagi sellisel juhul kindlalt kindlamalt paika panna nii interneti kui ka blogindusega seonduv mingi seaduste pakett, mis määratleks täpselt ära, et kui kaugele võib üleüldse internetis bloginduses minna ja. Zombi kujunemas praegu, et see tasapisi kujuneb, et, et sa nagunii, nagu on Inglismaa põhiseadus kujunenud läbi aastasadade, ilma et seda oleks keegi ühe ühe paketina kirja pandud pannud, vaid et järgmisel puhul viidatakse eelmisele eelmisele keisrile nii-öelda, et case'i põhine kujunemine, et, et ma näen, et siin on siin on mingisugune sarnane protsess toimima. Aga selles case'i põhises kujunemises me näeme seda, et tugevamad suudavad ennast kehtestada ja nõrgematele tõmmatakse müts pähe. Sellisel suhtumisega ärge antud juhul selles Swedbanga loos. Tõenäoliselt me võime öelda, et pank on ikkagi tugevam pool. Näiteks mäletate seda Vjatšeslav Leedo lugu ja Delhi delfi vaidlust, kus, kus Delfi hagest siis vabandust Leedo Agesse Delfit siis pahatahtlike kommentaaride poolest, kes on seal tugevam, kes on nõrgem raske öelda. Et seda, kusjuures mulle tundub, et võib-olla mõningal juhul on tugevam see, kellel on, kellel on infovi, kes, kellel on kanal, ehk siis mõningal juhul blogipidaja tugevam, tema saab, temal on kanal olemas, teine, teine kaitseb ennast ainult selle, ütleme selle selle infotulva eest. Samas jällegi panga kasuks öelda seda, et pank, mis ta tegi, ta palus siiski ära kasutada seda, et ta ei teinud mingit, muudad seal. Ajakirjanik on ikka aeg-ajalt kuulen seda kõlget, ma pöördun kohtusse. See on hästi mingil ajal hästi levinud ka, et pöördun kohtusse. Muidugi võite pöörduda, aga et mis on teie mõte? Et võib-olla seda saab ka ilma kohtuta ära lahendada, et mida te tahate. Ja siis inimesed olen ka seda kohanud, kus nad ütlevad, nad ei suudagi öelda, et mida nad tahavad, et ma pöördun kohtusse. Minge kohtus käimine on väga mõnus, et hästi aeganõudev protsess on. Sageli võtab see aasta isegi kaks, käite kohtus, kuulud ka. Kas nad sellega, mida te saada tahate, te võite ju lihtsalt küsida ka sellesama asja saavutada, selleks ei pea kohtusse minema. Enamasti tahetakse lihtsalt vabandust, palun vabandust. Hästi, okei, no siis on ju kõik korras, öeldakse. Aga kuulge, kui me siin veel nii-öelda blogindusest räägime, siis minu arvates eesti bloginduses piirid juba ammu ära katsutud, kui kaugele on võimalik minna ja siin nii-öelda juhtivad blogijad nime ei hakka siinkohal mainima, et mulle tundub, et on küll kasutanud ära nagu noh, nii-öelda selle, selle, selle tõepoolest, selle süvakosmosekaugema ääre juba selles blokenduses ja on läinud ikkagi väga kaugele ja, ja me näeme seda, et inimesed ei ei kiirusta oma õiguse õiguste eest seisma, vaid et pigem nad lasevad endale paga pähe kallata ja ütlevad, et ongi, ongi korras, et nii nii nii lähebki ja enamus inimesi selles küsimuses kohtusse ei ole pöördunud. Ta tõenäoliselt mingi osa siiski on, aga, aga laias laastus me võime öelda, et blogide kaudu ja üleüldse läbi selle interneti on, on võimalik inimesi oluliselt rohkem solvata, neile kahju tekitada ja, ja nii-öelda nende nende elu rikkuda. Ja, ja on, on tõenäoline, et nad võtavad ka endaga kaitseks vähemalt nii, et võib-olla siin nii-öelda selgem seaduslik kraam, kuidas inimesi kaitsta, aga samas, et säiliks sõnavabadus, on äärmiselt oluline. No ma ei ütleks, et, et, et ei võeta midagi ette, et meil on siin olemas Kadri Kõusaare ja Magnuse filmi case, eks ole, mis, mis käsitles just nimelt seda eraelu puutumatuse küsimust, et kas filmis võib-olla prototüüp, kes, kes on päriselus ka olemas, siis meil on olemas Olavi Ruitlane case ja siis meil on olemas Tähismaade case, eks ole. Et nendega nende geistidega saab juba päris päris palju kokku panna ja, ja seda on ka tehtud, nagu näha, et meil on suhteliselt lühikese ajaga, see on ju. Kas ma pakun kaks aastat järsku? Et kui need, kui need juhtumid on olnud, nii et, et need on, ma arvan, need on lihtsalt on räigemad juhtumit, mis kus see teine pool ei ole vastu pidanud. Et küllap neid tuleb veel ja ma, ma imestaks, kui on ka tuleb firmasid, kellele just täpselt sama asi, et ei meeldi, et firmade siseelu kajastatakse, sest üldiselt on ju vaikiv kokkulepe, et see, mis firmade seinte vahel toimub, peaks noh, jääma ka selle firmade seinte vahele. Ekspressi toimetusest tekib aeg-ajalt küsimus, et miks me seda lugu kirjutama või kas me, kas me kirjutame seda või teist lugu, et kas seal on olemas avalik huvi või seal ei ole, kas on tegemist lihtsalt sellise huviga eraelu vastu? Aeg-ajalt juhtub, et astume sellest piirist üle aga sageli me mõtleme, et noh, see on inimeste, nende endi asi, kuidas nemad oma elu elavad, eks ju. Et see ei ole teiste inimeste asi, et nad peaksid seda teadma. Ja seal ei ole vahet, et kas lugu ilmunud ajalehes sellest tehakse mõni telesaade, sellest räägitakse raadios või see siis ilmub kuhugi internetti kas blogisse või kuhugi kommentaariumisse. See on täpselt ühesugune. Täpselt ja kui inimene tunneb ennast solvatuna, siis ta tunneb ennast solvatuna ja tal on õigus nõuda selle eest hüvitist nõuda, et see asi eemaldataks, et seda saadeti, lastaks uuesti eetrisse, võetaks maha kuskilt arhiivist, et seda uuesti ära ei trükitaks, et seda uuesti televiisorist näidatakse kinopäevast ära, see on täiesti normaalne. Kuigi meil on ka siin absurdseid nähtuseid olnud kui üks kui ma õigesti mäletan, siis kommunik noh, ütleme Eesti vabariigi aegse nüüd selle viimase, Eesti vabariigi aegse kommunistliku partei taustaga inimene soovis, et, et tema varasemad kirjutised siis, mis olid ilmunud mõni aasta tagasi, eemaldatakse internetist, kusjuures ka need, mida ta ise oligi, et siin on ka muidugi noh, ütleme, et, et on võimalik absurdselt desse äärmustesse minna. No muidugi seal tekib küsimus kohe raamatukogudest, et kas need Raaduvus peaks siis need artiklid lehtedest välja lõikama. Samas on kohustus selle, neid säilitatakse. Arhiveerida et asi läheb absurdi. No selge see, et asi läheb absurdi ja, ja siin on vaja mingisuguseid samme astuda, nii et loodetavasti need inimesed, kes meil siin nii-öelda seaduseloomega tegelevad, püüavad muu töö kõrvalt siis ka pisut nendele probleemidele tähelepanu pöörata, aga kui siin jutt läks sõnavabadusele, siis sõnavabadust mainis teiega ühel eilsel majanduskonverentsil, tõsi, rääkisse hoopis teisest teemast, aga aga sellel majanduskonverentsil lubate siis Tallinna meediaga vabastada üleriigiline meedia, aga mitte sellest ei tahtnud me täna siin saates rääkida või pigem ikkagi sellest, millest siis majanduskonverentsil räägiti ja esinejaid oli, oli mitmeid, oli, oli väga põnevaid arvamusavaldusi ja ja tegu oli siis Tallinna linna poolt korraldatud majanduskonverentsiga, mis rääkis siis peaasjalikult, et Eesti-Vene majandussuhetest majanduse transpordisuhetest ja loomulikult siis ka Tallinna linnarollist, Eesti-Vene majanduse ja transpordisuhete korraldamisel ja esinesid seal mitmed tuntud majandustegelased, sealhulgas ka pankur Indrek Neivelt, kes ütles, et Eesti ei ole enam rohkem vaid tagahoov ja, ja ta tõi välja Eesti puhul mitmed probleemid suhetes Venemaaga ütles, et piiriületus ja piirijärjekorrad, et et need on lausa piinlikkust tekitavad ja nii ei ole küll võimalik, kui võimalik neid suhteid arendada kui, kui Eesti-Vene piiril ja pidas ta siin peaasjalikult silmas Narva piiripunkti kord majja isa. Ma arvan nimelt registrist et. Kord piiril ongi kehv. Seda on rääkinud mitte ainult Emajõkke paljud teised ettevõtjad, et see piiriületus võtab ikka väga kaua aega ja. Ja see ei ole ainult ärimeeste probleem. Turistide probleem, mäletan väga hästi, mis juhtus aastavahetusel, siia tuli suur hulk vene turiste. Tulite kõik siin hästi vastu, neile meeldis siin aga tagasi mine. Mineku osutus ikka väga painavaks. Pidid kükitama tükk aega seal külmas piiri peal. Aga sellega seoses on tegelikult minul küll tekkinud küsimus, et kui Neivelt esitas seda pigem selles toonis, et meie oleme siin jätnud midagi tegemata, siis kui ma olen nüüd rääkinud piisavalt palju inimestega, kes on sellesama Narva piiripunkti kaudu Venemaale läinud siis räägivad nad sellest, vabandage väljendust, aga kasutan venekeelset sõna partakist mis nii-öelda seal Vene pool piiripunktist toimub, kus kus inimesed sõidavad bussiga juba üle Eesti piiri, lähevad vene piirivalvele passi näitama, siis aetakse bussist välja, ootavad nad seal tund aega järjekorras, samal ajal mitte mingisugust tööd ei toimu ja, ja see on tegelikult argipäev, seal piiripunktis seal ei toimugi nagu, nagu sellist tõsist töötegemist ja keegi ei soovigi seal tegelikult väga tõsiselt seda olukorda parandada niimoodi, et et me võime siin enda poolt teha, teha kõik korrektselt ja korralikult, aga kui see olukord ei muutu ka teisel pool, siis mingisugust tulemust loota ei ole. Ma tahtsin ka just tähelepanu juhtida sellele, et, et tegemist on siiski kahepoolse suhtega, et ajakirjandus on korjanud sellelt konverentsilt üles, ma ei tea, kas seal oli muid toone, aga just selle sellesama tooni, et, et me ei tee midagi või et meist läheb praegu suur laev mööda või suur võimalus läheb mööda, et me ei tee selle, et me ei tee mitte midagi selleks, et seda, seda laeva nagu kinni püüda ja samas on meenutaksin ja et et Eesti-Vene kaubavahetusvahetuse suhted halvenesid eelkõige seoses pronksiööga, kus oli see Vene Venemaa-poolne otsus? Eelkõige, ja pärast seda, tõsi küll, Andrus Ansip rõhutas mitmetes intervjuudes, kuivõrd transiit ei olegi Eestile väga suur ja et seda väga väga oluline ja et seda selle tähtsust on nagu ülehinnatud. Küll aga on natukene noh, ütleme, et mitte nüüd päris päris õiglaselt öeldud, aga siiski, et tegemist on kahepoolsete suhetega. Samas ma mõistan ärimehi, kes nii Eestis, Soomes ükskõik kus vaata ettevõtjaid, kes on huvitatud juurdepääsust sellele suurele turule ja nendele suurtele ressurssidele. Meenub üks intervjuu Skype'i riskiinvestori ühe taanlasega kes ütles, et Väike-lokaalsetel turgudel suurt raha ei tee, seda teeb suurtel turgudel tema siis pidas silmas, tõsi küll, Taanit, aga, aga seesama mõte käib ka siin Eesti kohta ja, ja Eesti ärimeestele on siiski suur turg eelkõige just nimelt Venemaa, et ma saan aru, ma saan tõesti aru, milleks, miks on see, milleks avaldus ja see, see, see hala nagu vajalik on, aga, aga veel kord tegemist on kahepoolse suhtega, et siin meie kiisu nägu ainult ei aita. Eelselt konverentsilt me kuulsime ka sõnumeid selle kohta, et, et Eesti-Vene suhted vajavad parandamist ja, ja siinkohal käinud endine Venemaa peaminister ja praegune vene kontrollikoja esimees Sergei Stepaation oli, oli Eesti-Vene suhete edasise arengu suhtes optimistlik ja ütles, et kindlasti siin areng toimub ja rõhutas ta ka seda, et et meil on justkui nagu kahesuguseid probleeme, millest ühed on poliitilised ja, ja siis ta tõi välja ka selle, et tegu on siis piirilepinguga, ehk siis et kui piirilepinguga saaks asjad korda, kui Eesti võtaks piirilepingu ratifitseerimise eelnõust välja selle viite Tartu rahule, siis võiks ju olukord laheneda ja piirileping saaks sõlmitud ja sellega oleks nii-öelda see poliitiline probleem päevakorrast maas, et kuidas, kuidas nüüd seda hinnata, et see, seda signaali on meile antud juba viimased poolteist aastat. Et piirilepingu asi kerkis küll pärast väikest pausi üles, kui ma ei eksi, et see tuli, minu jaoks tuli see küll nagu autode pluuskai selgest sinisest taevast, järsku jälle piirileping hõljub alla. Või teema teemana väljub alla, et see oli küll mõnevõrra üllatav, aga kindlasti ei olnud see juhuslik sõnum. Aga see on puhtalt poliitiline küsimus. Et minu meelest see on lahendamata küsimus ja ühel hetkel peab selle ära lahendama. Ja ta on täpselt samasugune surve, nagu on olnud see Transiidiküsimused sakslased, kaks naabermaad ei saa ju omavahel väga hästi läbi. Pikka aega niimoodi olnud. Minu meelest on jälle keeruline see, et kes annab selle kindluse, et, et tulles Venemaal ühes asjas järele ei ilmu jälle mingisugust uut teemat, mis oleks vajaks lahendamist enne kui me saame siin koos mõnusasti tegutsema hakata. Et noh, pigem nagu see senine senine kogemus viitab sellele, et ikka ja jälle on mingisugune kivi meil tee peal ees, mida oleks vaja veeretada. Ma ei taha küll väga palju kuulujuttudest rääkida, aga, aga konkreetselt Eesti-Vene suhete kontekstis on, on juba siin mõnda aega räägitud sellest, et, et Eesti-Vene suhted paranevad tänu sellele, et Euroopa Liit nõuab, et Eesti ja Venemaa saaksid oma suhted korda, tõenäoliselt sõlmitakse, sõlmitakse ka piirileping ja et kui need suhted paranevad oluliselt, siis võib Venemaa arvestada Euroopa Liidu märkimisväärse laenu, aga mida Venemaa on taotlenud, et, et see on üks selline teooria, mis on rääkinud Eesti-Vene suhetest, aga, aga ma ei tea, kui palju sellele on tõepõhja all, et, et meil on ka riigikogu liikmeid, kes on sellelaadsete informatsiooni. Kuigi selle piirilepinguga ju tõesti on nii, et, et me ju korra olime täitsa ukse peal, et see oli ju nii-öelda vormistatud ja allakirjutamiseks valmis kuni selleni, et riigikogu siis ratifitseerimise käigus lisa lisas sinna, sest sinna ühe ühe nagu klausli juurde. Et mis, mis tundub, ma tunnistan, et mulle tundub ka see natuke veider, et kui tundub, et kui juba üks pool lisa midagi juurde saab olema teisel poolel õigus seda ka üle vaadata uuesti, et see, et lepinguid ei saa nagu ühepoolselt muuta. Et selles, selles suhtes ma nagu leian, et see, see eelmine piirilepingu juhtum oli natuke nagu kulges veidralt või, või või selles olid nagu omad veidrad veidrad nüansid mis võib-olla siis nagu noh, mis oleksid ületatavad seda, et just nimelt see korra on mõlemad pooled olnud valmis sellele lepingule alla kirjutama. Jah, nii see on, et korra on, see on isegi allkirjad saanud, aga, aga see on jäänud lihtsalt Vene riigiduumas ratifitseerimast. Ja, ja nüüd on siis küsimus selles, et, et milliseid samme tuleks sellega edasi astuda, et noh, ühelt poolt oleks, on väga lihtne öelda, et las Eesti riigikogu võtab siis sealt viite Tartu rahule välja, aga ma ei kujuta ette, kui kui raske või keeruline see otsus on, arvestades majandusringkondade surve selle otsuse tegemiseks on selgelt olemas, aga, aga ma ei ole küll kindel, et kas tänases riigikogus ja vähem kui aasta enne valimisi tahet, et sellise otsuse otsuse langetamiseks on piisavalt Seda enam, et selle sedasama preambula initsiaatorid on, kui ma ei eksi, siis praegu valitsusparteis ka, et, et see selles, selles mõttes võib see olukord praegu olla üsna keeruline. Nii kui veel pisut lõppeva nädala teemadest rääkida, siis ka võidupüha puudutas pisut pisut teemasid, millest oleme täna juba rääkinud ja president pidas siis võidupüha paraadil Viljandis oma järjekordse kõne ning rääkis ta seal kaitseväest kui lõimumiskeskkonnast ja ja rääkis ta siis ka sellest, et kaitseväe seisma kokku mitte ainult eestlane ja venelane vaid ka Läänemaa kalur ja patuprofessori pojad või, või vähemalt nad võiksid seal kokku saada ning president ütles ka lause, et Eesti on liiga väike selleks, et lubada endale erinevaid ühiskonnakihte, kelle vahel sisulist suhtlemist ja dialoogi pole ning kes teineteisega haruharva, kui üldse kokku puutuvad. Ja, ja kui nüüd pisut üldistada selle pealt, siis siis kõlas tegelikult ju läbi mõte, et lõimumine kõikvõimalikel tasanditel ja koostöö puudumine on kujunemas ühiskonna järjest suuremaks probleemiks. No see on seesama küsimus, mida tõstatasid sotsiaalteadlased Eesti inimarengu aruandes, et Eesti ühiskond on, on kihistumas ja need kihid on kapseldumas. Et kui me siin seoses nagu hiljutiste 20 aastat tagasi toimunud ühiskondlike muudatustega seoses toimub selline plahvatus, kus, kus ühiskonnakihid siis segunesid väga tugevalt, kuigi ma ei tea, et Eestis on ju kogu aeg olnud, et et siiski igalühel on umbes vanaema maal ja keegi tädi on ikkagi elab väikelinnas, et see, et see kapseldumine ei saa olla, ei saa olla väga suur või kui, siis on siis ainult enda kõrkusest, et see ei saa olla see, et et on, et meil on olemas kihid, kes ei puutugi ei näegi, ei teagi, kuidas elatakse, mis võib olla, mis võib-olla küsimuseks näiteks Inglismaal või, või ma ei tea ka Rootsis. Aga, aga, aga kindlasti mitte Eestis. Eesti ei ole kihistanud väga kihistunud maa Eestis on ikkagi võimalik igasugu nukka triona lugusid, et kõige kõige madalamalt tasemelt inimene võimalik tõusta seal täiesti tipud. Lihtsalt sa pead olema ise nutikas tahtma. Ja ma ei näe küll seda maratutesti oleks väga kihistamas. Fakt on see, et presidendil on muidugi õigus, et sõjavägi on üks selline suur lõimumiskoht, mina olen näiteks Lõuna-Eestist pärit. Ma pean mõtlevad vene keelt, ma koolis õppisin küll, aga et venelasi ma olin isegi näinud, aga nüüd rääkinud Nendega keelepraktikat mul ei tulnud, lihtsalt vaja. Selles mõttes minu lõimumine venelastega näiteks väga raske Tallinnas hoopis teine olukord. Või siis noh, võtame, võtame nendeks Peipsi-ääre, venelased, nemad on siin elanud jällegi aastasadu. Kas nad nüüd räägivad väga hästi, eesti keelt? Ei räägi, ei ole keegi neile siin eriti liiga teinud, aga nad on eraldi ühiskonna möllavad ja Ma ei, ma ei ole sugugi veendunud, näiteks leitakse kui aga kuidagi lõimuma Eesti ühiskonnaga, nad lihtsalt on seal olnud selline elanikkonna grupp. Aga see, mis toimub seal Tallinnas, see on üks asi, see, mis toimub Narvas, on natuke teine asi. Et on küll see Eesti väike, aga siin on ka selliseid erinevaid regioonid välja kujunenud. Aga president juhtis tähelepanu sellele, et lõimumine ei ole tähtis ainult mitte eri rahvuste vahel, vaid vaid ka tõepoolest siis ütlema ja Tartu intelligendi ja Läänemaa töömehe vahel, et ühel hetkel ka nendel oleks võib-olla need või nende lastel oleks need võrdsed võimalused. Ja, ja kui siin üks selline kujundlik üks näide tuua, siis, siis ma ei tea, kas ka teile on viimasel ajal tundunud, aga kui mööda Eestimaad ringi sõita, siis mulle tundub, et Eestimaa kasvab järjest rohkem võssa. Ehk siis see ääremaastumine väljendub ennast ja väljendab ennast ka selliselt et vähem ja vähemasustatud paikades, kus enam ei ole loomapidamist, karjamaad on jäänud sööti, siis need kasvavad lihtsalt võsa täis ja ja, ja see pilt on Lõuna-Eestis juba juba niivõrd tavaline, et varem ilusad aasad on, on lihtsalt kas lepa või kasevõsaga kaetud ja, ja see tekitab küll küsimuse, et, et kui seal on nüüd keegi andekas noormees veel selle võsa vahel, siis ühel hetkel, kas tal on nagu piisavalt tahtmist, pealehakkamist ja ka seda võimalikku baasi, et kuhugi sealt võsa vahelt ka välja jõuda. Minu meelest on see väga hea küsimus, ma tunnistan, jaaniõhtul veetsin kõva mitmeid tunde umbes rannasel teemal diskuteerida. See argument oli see, et, et meie neljakümneste põlvkonnal oli tegelikult päris palju võimalusi ülikooli jõudmiseks. Me olime väga võrdses positsioonis. Näen ise õppinud ülikoolis ajalugu ja meie kursusel oli väga palju inimesi, kes olid pärit väikestest kohtadest olid oma oma klassist ja isegi oma lennust ainukesed, kes tulid ülikooli ja mitte ainult näiteks on meie kurdetakse tüdruk, kes oli Loksalt läbi aegade teine, kes kes tuli ülikooli, et need lapsed õppisid seal viitele, mõned lõpetasid kuldmedaliga mõnede hõbemedaliga. Mingisugust mõtetki, et nad võiksid minna kuhugi kõrgkooli, midagi veel õppima. Ja, ja sealsamas, kui näiteks oli keegi, kes Kohilas ütles, et kõik minu klassiõed on praegu klassivennad, on Kohilas praegu. Et see, see on nagu tegelikult ka mingisugune mingi teine, teine küsimus, et, et, et ei minda, ükskõik kui head need tulemused ka näiteks õpi, õpitulemused koolis on, siis ei minda tõesti oma sellest kastist välja. Aga mida siis tuleks ikkagi teha, noh ma püüan siin natukene kujundlikult nagu küsida kätte, et kas me peame selle võsa sealt eest maha lõikama, et jõuda selle inimesena või või kuidas, kuidas me peaksime käituma selleks, et et ka sellel seal Võrumaa metsade vahel kasvaval noormehel oleksid võimalused elus edasi. On need võimalused, aga tal pole ambitsiooni, aga vaat kui teaks, miks ei ole seda ambitsiooni. Enne minu meelest on ka kõik kinni ikkagi inimesi enda tahtes, et kas sa tahad suits suuremasse linna kolida, võid vabalt tagasi koolide meediale väga palju näiteid, kus täiesti linnastunud inimesed on läinud sinnasamma maale tagasi elama. Ja samas on näiteks, on mõni kahe-kolmeline koolis läks, läks ülikooli ja sai sisse ja on praegu vägagi edu, kas ja ülikooli lõpetanutel diplom taskus, et see nagu see kooli kooliaegne edukus ei pruugi okei, mitte kahe-kolmeline, aga poiss, kellel on kolmed tunnistusel, et see, et see nagu ei määragi midagi või väga ütleme seda kõike. Kuigi tõsi me oleme praegu sellises sellises haridussüsteemis, kus, kus see määrab kõik, et sa saad mingi hulga punkte ja siis sa saad ülikooli ja selle punkti lävendist üle või mitte, et et me hetkel on jah, süsteem. Aga väga palju asju mitte ainult kodus, vaid ka koolist ja kui koolil ei ole taset, siis ei ole midagi teha, siis on tõenäoliselt ka selles koolis kuival tüdrukul või, või noormehel vähem võimalusi. Kui nüüd rääkida sellest, et siin kohe peaks algama koolireform, mis, mis korrastab seda koolivõrku Eestimaal, mis peaks ka tagama hariduse ühtlane, ühtlasema kvaliteediga, vehklemine jäi tegemata gümnaasiumis, siis mingil määral siiski see koolivõrgu korrastamine aset aset leiab, siis küsimus on selles, kas, kas sellega koolihariduse kvaliteet paraneb? Ütleme, et mulle näiteks meeldis see, et selle selle reformiga vähemalt seatis ambitsioon, seal tõstatati see küsimus et, et koolid ei ole võrdsed ja maakoolilastele ei pruugi olla võrdsed võimalused, et seal ei ole gümnaasiumi õpilasele ei ole eluliselt tähtis see, et tal on jalutuskäigud jalutuskäigu kaugusel, kool, pigem on tähtis see, et kuidas ta, kuidas tema, noh, nagu edasi areng kulgeb nii ambitsioonikas kujunemisel kui ka kui ka hariduse saamisel. Nii on saateaeg läheneb lõpule, kahjuks me ei jõudnudki rääkida ühest viimase aja kosutavamast lugemisest ilmus see lugu Eesti Ekspressis ja rääkis siis Eesti riigikorraldusest autoriks riigikontrolör Mihkel Oviir ja tõepoolest kõike, kel vähegi võimalik, siis soovitan väga seda artiklit lugeda. Ja kes peavad lugu briti Ko, kuidas siis huumoriga kirjanike loomingus, kes on kirjutanud jah, härra minister jah, härra peaminister. Telelavastuste stsenaariumi ja sellega raamatuna avaldanud, siis nendele on kindlasti ka ka sellest Mihkel Oviiri kirjutisest põnevat lugemist. Sellega tänane rahvateenrite saade lõpetab ning Tallinna stuudios oli meil Heidit Kaio ning siin Tartu stuudios Sulev Vedler ja Lauri Hussar. Soovime teile kõike kaunist.