Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Riigikogu hääletas täna üksmeelselt presidendi poolt välja kuulutamata jäetud monopolide ohjeldamise seaduse muutmata kujul vastuvõtmiseks vastumonopolidele. Hinnapiirangute kehtestamise seadusele tehti täna kaheksa muudatusettepanekut, mille eest riigikogu majanduskomisjon toetas. Nelja andmekogum võetakse neid täis saali arutama. Eesti Energiat peatas üheks nädalaks BREM kinnisvara hoolduse tarbimiskohtades elektrivoolu väljalülitamise, kuna ettevõte tasus ühe viiendiku oma elektrivõlast. Sama sumbrennil leping ligi paarisaja korter aga, mille elanikud maksavad praegu elektriarveid läbi Bremmi. Eesti energia soovitab neil teha Eesti energia otselepped. Rootsis algas täna kohtuprotsess raharöövlite üle, kes varastasid helikopteri abil möödunud aasta septembrikuus ühest rahahoidlast 40 miljonit Rootsi krooni kuulutas metsapõlengute tõttu seitsme mees regioonis välja eriolukorra. Iisrael otsustas teha koostööd rahvusvahelise uurimisrühmaga, mis asub uurima Gazas suundunud laevade ründamist. Viinistu kunsti Muuseumi tünnides avati kaks näitust, mis on neist tünnidest inspireeritud. Keraamika Annika Tederi kompositsioon, korallid ja metallikunstnik Urve kütneri näitus korrosioon ja seal kui ka homme päeval sajab äikesevihma. Sooja on öösel 10 kuni 17, homme päeval 20 kuni 28 kraadi. Riigikogu otsustas tänasel erakorralisel istungjärgul toetada presidendi seisukohta, et monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus vajab muutmist. Anne koguneb riigikogu uuesti erakorralisele istungjärgule, et arutada ettepanekuid. Selle seaduse muutmiseks, jätkab Vallo kelmsaar. Kui tänane otsus oli üksmeelne presidendi poolt tagasi lükatud seaduse heakskiitmist muutmata kujul ei toetanud keegi. Kõik hääletusel osalenud parlamendisaadikud olid seaduse muutmise poolt. Pärastlõunal kogunes esitatud muudatusettepanekuid arutama juba riigikogu majanduskomisjon. Kokku tuli komisjonil läbi vaadata kaheksa ettepanekut. Heakskiidu pälvisid need, mille oli esitanud majanduskomisjon ise. Komisjoni liige, reformierakondlane Hannes Astok. Kaugkütteseaduses esile tõstetud, leiame, et milline on ministri õigus anda määrusi ja mida need määrused võivad sisaldada, selle mäe klattisime ära, nii et nüüd on siis majandus ja kommunikatsiooniministril õigus kehtestada kordia metoodika nendele konkurssidele, kui siis soojavõrguettevõte tahab osta endale siis sooja soovida vastavatelt ettevõtetelt ja teine isegi kindlasti tarbijate jaoks, nagu olulisem muudatus oli siis ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduses ja seadmete sätestatakse sõnaselgelt, et nii-öelda ülemineku perioodil pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse volikogu enam ei või kehtestada kindasid ettevõtted ei ole veel kooskõlastanud oma hindasid konkurentsiametiga kehtivad, seni kehtivad nii hinnad kui siis ka liitumistasud, mille on siis omavalitsuse volikogu kehtestanud. Et siin seda riski, et vahepeal ettevõtte omad hinnad kehtestavad seda kellelegi kooskõlastamata, see risk on tundmatud ja siis kolmas muudatus, mille me tegime, tulenes ühest Keskerakonna ettepanekust, et konkurentsiameti poolt veeteenuse hindade kehtestamise metoodika peaks olema avalik ja olema kõigile kättesaadav seaduse jõustumise ajast, selle siis vormistasime ka komisjoni ettepanekuna. Kuigi osa Keskerakonna esitatud ettepanekuid jäi toetuseta, olid ka komisjoni keskerakondlastest liikmed töörühma esitatud ettepanekute heakskiitmise poolt, kinnitas majanduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Kalev Kallo. Meie fraktsioon üritatud majanduskomisjoni ettepanekutest, need täitsid selle presidendi poolt ette heidetud tühimikku, kus 15.-st juulist kohaliku omavalitsus ei oleks enam nagu olnud pädev kooskõlastama ja kehtestama tariife ja kanalisatsiooni osas vee-ettevõtjatele ja-ga liitumist tasude osas ja konkurentsiameti pädevus oleks sellest tulnud mängu esimesest jaanuarist 2011. Pealsel perioodil iga vee-ettevõtte kehtestada millised hinnad tahes ja ja nõuda seda tasu, ehkki noh, see on rohkem juriidiliselt selline võimalus, sest vaevalt et ükski juba vee-ettevõtja oleks hakanud seda tegema, sest meil tuleb juba edasi töötada ka tulevikus, aga, aga noh, seadusse ei saa jääda niisuguseid teoreetilisi tühikuid ega võimaluse, nii et majanduskomisjoni poolt ja töörühma poolt välja töötatud muudatused, mis selle tühimiku nii-öelda täitsid, selle poolt, olid kõik majanduskomisjoni liikmed võeti vastu ühehäälselt. Eesti energia peatas üheks nädalaks BREM kinnisvara hoolduse tarbimiskohtades elektrivoolu väljalülitamise, kuna ettevõte tasus ühe viiendiku oma elektrivõlast. Sellel nädalal selgub, kas õnnestub saavutada kokkuleppega ülejäänud võlasumma likvideerimiseks, teatas Eesti energia. Juhus. Kuuendaks augustiks kokkulepet võla tasumise osas kummita katkestab Eesti energia tarbimiskohtade võrguühendused alates üheksandast augustist. Eesti Energia planeeris algselt BREM kinnisvara hoolduse tarbimiskohtadest voolu ära võtta juba täna hommikul. Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink kinnitas, et kahjuks peab nende firma iga päev mõnelt kliendilt voolu makseraskuste tõttu ära võtma. Puhul oli tegemist väga suure võlglasega nii koguseliselt kui ka selle poolest, et tema all on väga palju on tarbijaid, mis, mis tema väljalülitamise mõjutavad väga suurt kliendikogumit. Tegelikult täpselt summat me ei avalikusta, aga, aga see summa ulatub mitmetesse miljonitesse Eesti kroonidesse. Miks te otsustasite, et juhul kui on vaja trummil elekter välja lülitada, et ei oska elustata tootmis- ja ärihoonetest? Sellepärast, et tootmise ärihooned võlad on kõige suuremad, kuna seal on tarbimine kõige suurem ja, ja teistpidi noh, alustada koduklientidest tähendaks seda, et see puudutab korraga väga paljusi eestimaalasi ja see oli selge valiku koht ja me otsustasime, et me alustame eelkõige kinnisvaraobjektidest, mida, kus siis Premilion rentnikud, kas siis tootmised või büroode näol. Juhul kui bemm ei suuda praegusest olukorrast välja rabeleda, et kas on reaalne oht, et et eraisikud, kelle kortereid ja ühistuid prim hooldab, et seal võib taksega elekter välja lülitada. Me arvame, et sinnamaani see asi ei lähe ja me veel täna õhtul anname teada omapoolsest pakkumistest, nendele korteriühistutele ja kortermajadele, kes asuvad Premi taga, keda prim teenindab, et milline lahendus neile pakkuda, et sellest me oleme täna õhtul veel eraldi teatega teada. Aga juhul, kui nemad on elektrit maksnud korralikult, sellisel juhul neid ei ähvarda miski. Seal võibki olla nüüd see skeem, et kui nemad on maksnud Bremmile oma elektri eest korralikult Apremmeile edasi seda summat maksnud ei ole, siis noh, meie silmis on nad ikkagi võlglased, et see on alati seeläbi vahendaja maksete tasumise risk, et sa võid vahendajale maksed ära masu maksta, vahenda neid edasi ei kanna, siis saad teenuse osutaja, sa oled ikkagi võlgu. Ma saan aru, et ei saa konkreetseid summasid öelda, aga kui palju ikkagi on neid ühistuid, kes läbi premium teile võlgu? Summaliselt ma ei saa öelda, Bremmyy taga on kuskil 200 korterelamut, et see on suurusjärk ja kõik, need ei ole loomulikult võlgu, et 200 on see kogu kogum. Aktsiaseltsi tere, uus juhatuse esimees on ettevõtte suuromanik Oliver Kruuda. Tere. Senine juht Taavi Toots lahkub juhatuse esimehe ametist poolte kokkuleppel. Toodsai tere juhatuse liikmeks tänavu veebruar kuus. Tema põhiline tööülesanne oli toonase teate järgi ekspordi kasvatamine. Tere annab tööd enam kui 570-le inimesele. Välisuudistest teeb nüüd kokkuvõte Janek Salme. Venemaa kuulutas metsapõlengute tõttu seitsmes rebioonis välja eriolukorra. President Dmitri Medvedev kuulutas eriolukorra välja Moskva, Voroneži, Nižni Novgorodi, Vladimiri ja reasani oblastis ning mordva ja mari Eli vabariigis. Medvedjevi seaduse kohaselt on ajutiselt piiratud elanike ligipääs ohus olevatele aladele. Majandustegevus. Vene eriolukordade ministeeriumi teatel lõõmab riigis ligi 700 metsatulekahju kokku umbes 1200-l ruutkilomeetril. Regionaalarenguministri Viktor Pazarbini sõnul ulatub põlengute tekitatud kahju üle kuue ja poole miljardi rubla. Otsustas teha koostööd rahvusvahelise uurimisrühmaga, mis asub uurima Gazasse suundunud laevade ründamist. Iisraeli valitsus otsustas, et uurimisrühm saab ligipääsu materjalidele, mida nende sündmuste kohta on kogunud kaks Iisraeli uurimisrühma. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni teatel juhivad rahvusvahelist uurimisrühma endine Uus-Meremaa peaminister Joffebaaner ja ametist lahkuv Kolumbia president. All vara uurib sellesse kuuluvad ka üks türgi ja üks Iisraeli esindaja. Iisraeli eriüksuslased ründasid 31. mail Gazasse suundunud laevu, surma sai üheksa. Türgi kodaniku. Rahvusvahelise Punase Risti hinnangul kannatab Pakistanis paduvihmadest põhjustatud tulva tõttu umbes kaks ja pool miljonit inimest üle kogu riigi. Ametlike andmete põhjal on tulvades hukkunud üle 1100 inimese. Rahvusvahelise Punase Risti komitee teatas, et kõige rängemini kannatada saanud piirkondades pühkis veesein ära terved külad. Kümned tuhanded inimesed kaotanud kogu oma maise vara. Kiiret abi vajab kuni 100000 majapidamist. USA föderaalreservi esimees Ben Perlanki teatas, et USA majandusolukord paraneb, ent täielik taastumine võtab aga. Tema sõnul peaksid tarbijate kulutused eelolevas kvartalis kasvama, kuna sissetulekud suurenevad ja laenutingimused paranevad. Pärnanke sõnul näivad pankade laenukahjumid olevat oma tipu saavutanud, kuid paljude pankade bilansis on endiselt koormatud probleemsete laenudega. USAs majandus kasvas teises kvartalis 2,4 protsenti. Rootsi valitsusliit soovib afganistani missiooni pikendada ja on valmis saatma Afganistaniga lisavägesid, kui olukord seda nõuab. Kaitseminister Sten Tolifors teatas sellest ajalehes Dagens Heather ilmunud kirjutises. Tema sõnul peab Rootsi omaosalust Afganistani missioonil solidaarsusavalduseks maailmale. Rootsi parlamendi uue koosseisu. Üks esimesi ülesandeid pärast septembri valimisi on otsustada, kas pikendada Afganistanis teenivate vägede mandaati. Praegu on Afganistanis umbes 500 Rootsi sõdurit, kes paiknevad Afganistani põhjaosas. Rootsis algas täna kohtuprotsess raharöövlite üle, kes varastasid helikopteri abil möödunud aasta septembris rahahoidlast kümneid miljoneid Rootsi kroone. Anu Kaupmees teeb ülevaate. Eelmise aasta 23. septembril umbes kell pool kuus hommikul sai Stockholmi politsei teate, et ühe pealinna sularahahoidla katusele on laskunud helikopter ja mingid mehed on tunginud läbi katusehoone sisemusse. Politsei oli kuriteo paigale kohal 15 minuti pärast, kui raharöövlid veel hoones askeldasid. Kuid niikaua, kui politsei ootas eriüksuse appisaatmist, lahkusid kurjategijad samamoodi. Hoone katuserahapakkidega ronisid helikopteris selle siit minema nagu Karlsson katusel. Kogu operatsioon võttis aega umbes 20 kirjeldas Rootsi meedias hiljem üks tavakodanik, et röövi oli juhtunud oma köögiaknast pealt vaatama. Röövis kasutatud helikopter oli nagu hiljem selgus, varastatud ühest lennuklubist. Juba nädala pärast oli politseil käes kuus kahtlusalust. Tänaseks on kinni nabitud 10, kuid arvatakse, et osa röövi segatutest on endiselt vabaduses, on rööv, planeeriti Rootsis. Taliste jäljed, viisid Serbiasse. Kuu aega enne röövi toimumist saabus Rootsi politseisse Serbia kolleegidelt. Vihje selle kohta, et Rootsis on kuritegelike ringkondade poolt plaanimisel suurem rull. Rootsis alustati uurimine, teada oli ka oletatav kuupäev, kuna röövpidi toimuma. Kuid kui see kuu päev möödus ja midagi ei juhtunud, rahunes Rootsi politsei maha ja just siis käivituski. Helikopteri kasutamine oli ülbe, kuid kurjategijatele ohutu. Politsei sai nimelt ainult pealt vaadata, kuidas ära lendas. Seda alla tulistada ei olnud elamurajooni kohal mõeldav. Rootsis pole erakopterite leia lennukitele piiranguid linnade kohal tiirutamiseks, kui need vaid hoiavad August 2900 meetrit maapinnast. Täna alanud ja nädal aega kestva kohtu käsutuses on hulgaliselt tõestusmaterjali. On DNA analüüse, 26 tunnistajat. Rootsi Serbia politsei on telefoni pealt kuulanud ja Facebooki kaudu kontaktvõrgustikku kaardistanud. Süüdimõistmise korral lootab raha röövijaid kuni kümneaastane vanglakaristus kuid siiamaani on jäljetult kadunud röövi käigus kaasa viidud summa, mille suuruseks oli ligi 40 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 64 miljonit Eesti krooni. Eesti rahvusringhäälingu uudistele Anu Kaupmees. Viinistu kunstimuuseumi tünnigaleriid jagasid omavahel õelikult keraamik Annika Teder ning metallikunstnik Urve Kütner, kummalegi siis oma tünn. Näituse avamisel käis ka Riina Eentalu. Juba ammu ma enam ei arutle, et missugused näitused tünnidesse võiksid sobida. Elu on näidanud, et kõige erinevamad tööd loovad selle tünni roostega. Uskumatu, 20 eriti siis, kui kunstnikud oma näitus planeerides on spetsiaalselt lähtunud Viinistu tonnidest, nagu seekord. Keraamik Annika Tederi kaelas on korallid ja tema näituse pealkiri on korallid. 2007 ma tegin nagu eksperimendile esimese kolme koralli. Nüüd ma tahaksin teha nendest terve kompositsioonis ja see koht, kuhu nad tõeliselt sobiksid, ongi siin Viinistu tünni see otsus langes jaanuaris 2009 olen töötanud sihukese robustse tefaktuuridega ennegi. Nüüd ma leidsin vahtplastipuru, millega ma saan selle faktuuri kätte ja sellest katsetustest kasvas välja tegelikult väikestes tükkides see, et nad hakkasid sarnane seal väga korallidele. Eriti kui ma neid portselaniga proovisin teha, sellest saab ka monumentaalseid asju teha. Just naeratame teie tünni. Siis me satume nagu veealusesse maailma õieti nagu korallide metsa. Aga mulle meenutab ta natuke surnud metsa. See on tõsi, niisugune valge korall on, on tegelikult haige korall surnud korall juba sellepärast, et õige korallvärviline korallid oleks väga tundlik organism nagu midagi valesti, siis nad hakkavad tasakesi hukkuma, nii et see ongi selle asja sõnum. Siin selleks ongi valged. Mitte veemaailmast, taastame Urve kütneri korrosiooni maailma. Urve Getner esitas tünnile omamoodi väljakutse. Looduse hiilgav meistriteos on see tünn ja nii, et see on aegade jooksul tõesti nii kunstipäraseks ja kauniks muutunud olema, nagu aastate jooksul juba selle Rossioonilineb ka nagu mingil määral tegelenud jäävad. Peale seda möödunud aastast viinistus käimist hakkas see korrosiooni teema mind ikka kohe jälle niimoodi väga-väga huvitava ja see viimane, mis on nagu nimetusega kunst, väetised, et see ongi see üks niisugune Sari, mis valmis mul tänu sellele, et mul suvilat kraamides sattusid ette nõukogude aegsed kunstväetised. Mul oli parasjagu õnnestunud hankida üheksat tinatatud raudplekki ja see niisugune jumalavallatu mõte, proovime, kuidas siis need kunstiväetised reageerivad selle tinatatud plekiga, mida kasutatakse ka toiduainete nagu anumatena, nii et see oli mu soov, et näha, kuidas üleüldse inimese loodud asi hakkab selle suure tünni looduse imega tööle. Kuidas see kõik tööle hakkab, saab kuu lõpuni Viinistu kunstimuuseumi Tõnni galeriis näha. Pärnus annab kontserdi 12 aastane Malaisia imelaps, täna toimus peaproov, kus käis ka Ester Vilgats. Pärnu kontserdimajas alustas täna proovidega Malaisia imelaps 12 aastane enkomäe, piir, fan, poisi anne tuli ilmsiks seitsmeaastasena isa oli ostnud koju ja maha plahtilli ja väike poiss sattus sellest tõelisse vaimustusse. Algasid klaveriõpingud kiiresti ja edukalt läbis ta kõik kohalikud õpinguastmed, Tenko madirfan, mässaja, kimbu LDL äges edel. Imelaps räägib, et siis klahvpilli mängides avastaski, et see meeldib talle väga jalgpalli, aga muud mängud, mida temavanused mängivad, tehingut ei paelu, aga talle meeldib ujuda ja ta mängib sulgpalli ülehomne kontsert Järvi meistrikursuste ja Arbo Valdma klaveri suve universiteedi kokkupuutepunkt sest Malaisia moodsardiks kutsutud enko Ahmad Irfan on siin Valdma kursustel. Ja seal on meil vahelduv pilvisus, kohati sajab hoovihma, mõnel pool võib udu olla. Muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel 10 kuni 17 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib äikest olla, saju võimalus on suurem Lääne-Eestis. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb homme päeval 22 kuni 28 kraadi. Tegusid teise augusti Päevakaja, head õhtut ning kuulmiseni.