Helikaja on klassikaraadio laupäeva hommikune muusikauudistetund. Olen selle nädala helikaja toimetaja Liina Fjuk. Saate teemad on sellised. Esmaspäeval algavad Artur Kapi 125.-le sünniaastapäevale pühendatud Artur Kapi muusikapäevad. Toimuvad kontserdid, mälestuste õhtu avatakse näitus ja kantakse ette isegi üks näidend. Selle teema avamisel aitavad Marge-Ly Rookäär ja Tiina kuningas. Lavalaudadele jõuab rahvusooper Estonia selle hooaja esimene uuslavastus, Sergei Prokofjevi ballett Romeo ja Julia koreograaf Tiit peaosatäitjad, Marina Chirkova ja Vladimir Arhangelski. Teemat lahendab Ene Pilliroog. Selle nädala neljapäeval, reedel ja laupäeval loovad lastele isadepäeva kontserte isa ja poeg Peep ja Sten Lassmann koos Pärnu Linnaorkestri ja dirigent Jüri Alberteniga. Tartu publiku kontserdimuljeid käis püüdmas Hedvig Lätt. Ka Eesti naislaulu selts tähistab isadepäeva sellest, rääkis Margeli rookärule seltsi esinaine Kaie Kuslap. Kaheksandal 10. 11. novembril esineb Eestis Venetsueela koor, mida tutvustab Elena Lassi vahendusel kontsertide korraldaja Aime Mark. Rahvusooper on saanud oma leedime PÖFFi üheksandal ja 13. novembril on selles rollis Pille Lill lauljatariga, rääkis Tiina kuningas. Helilooja Eino Tamberg käis oktoobri lõpus Detroidis kuulamas oma teose žestid Music maailma esiettekannet. Detroidi sümfooniaorkestrit juhatas Neeme Järvi. Helilooja muljeid kuulete Priit Kuuse vahendusel. Tallinna Pedagoogikaülikooli naiskoor käib 50 viiendat hooaega, kõneleb koori dirigent Linda Gardna, küsib Margeli Roger. Põlva on olnud linn vaid 10 aastat, kuid linnaorkester saab juba 135 aastaseks. Dirigent Peeter Ränilane rääkis oma orkestrist Hedvig Lätile. Helgaja viimased kümmekond minutit on Priit Kuuse laia ilma muusikauudiste päralt. Helikaja on klassikaraadio eetris laupäeval kell üheksa, null viis. Saate kordus kell 15. Null viis. Esmaspäeval algab kappide dünastia olulisema esindaja Artur Kapi 125.-le aastapäevale pühendatud muusikanädal. Muuhulgas Rimski korsakovi juures kompositsioonitunde võtnud Artur Kapp alustas oma õpinguid varakult isa juures ning kolmeteistaastaselt oli ta juba Peterburi konservatooriumi õpilane. Nüüd siis, temanimelise festivali raames toimub Suure-Jaanis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas kokku kümmekond kontserti, avatakse näitus, toimuvad seminarid, mälestuste õhtu ning esitletakse uut heliplaati Artur Kapi sümfoonilise muusikaga. Festivali raames esinevad eesti interpreedid kammerkoosseisudest kuni rahvusmeeskoori ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri nii välja ning me kuulame nii Artur Kapi, Villem Kapi kui Eugen Kapi muusikat. Lisaks aga veel loomingut Mart Saare, Ester Mägi, Lepo Sumera ja Johann Sebastian Bachi sulest. Festivalil kunstiline juht Andres Uibo rõõmustab, et festivali raames toimub ka oreliloomingukonkurss. No tähendab minu niukene kinnile soov, edukene salasoov oli selline, et mitte ei oleks eelvooru kus me praagime mõne teose välja, vaid et kõik teosed pääseksid rahva ette. Muidugi, selle tingimus on see, et peab laekuma mõistlikul hulgal ajalisel hulga teoseid. Seega niimoodi sündis kaheksa teost volikokku. Põnevad teosed on, ma ei taha seda rohkem palju midagi rääkida, ma tahaks nagu saladusse, sellepärast et nagu autoritega, nimed on meil täna saladus on 21. sajandi anonüümused. Eks Me helikirja järgi võime aimata, kelle teoseid on, eks me oleme ka saanud ja mängijatega nagu nagu rääkinud ja kuskil on niimoodi paar-kolm teost, meil on enam-vähem, et me oleme ühel meelel, kelle omandanud võiksid olla. On ka veri viisugu tõepoolest sellised, et me ei saa aru, kelle oma on. See ongi põnev. Kes siis kuulab, on olemas, riimi teeb ainult publik oma valiku žürii ka olemas ja žürii on kuue või seitsmeliikmeline heliloojate liit. Selle moodustamisega tegeles kindlasti klassikaraadio esindajana Tiia Teder. Seal ma tean. Üldse juhtub, et ühe muusikafestivali raames kuulutatakse välja loomingu konkurss ja veel orelimuusika. Tõde on küll sees, et ega ma nüüd ei mäleta, et kunagi oleks orelimuusikakonkursi olnud, aga hiljuti Lepo Sumera teoste konkurss oli nii-öelda, et ega see konkursi vorm ei ole meile tundmatu ja, ja Exegi konkurss andis meile natukene inspiratsioon ja mõtted selles suunas liikuda. Tähendab niisugune mõte oli, aga see nagu kiirendas selle konkursi sundi. Aga see on kindlasti üks väga hea väljund selles mõttes, kui nüüd keegi sellel aastal rohkem nagu oreliteosed ei kirjutaks Eestis, siis me oleme saanud umbes poolteist tundi uut orelimuusikat, tegelikult ta seda ikkagi päris palju seal poolteist plaaditäit, muusikat, mis on tõesti ju päris suur arv. Kui mõelda sellele, et Peeter süda näiteks kirjutas eluajal kokku ainult 45 minutit orelimuusika, kes. Te kontserdisaalis neljapäeval esitavad kaheksa uut teost, lisaks veel. Kristel aer alustab kontserti kahe looga, siis on Ulla viljantal kahe looga Aare-Paul Lattik kahe looga mina kahe looga näidata kaheksa lugu kokkuja neljalt interpredilt. Ja seejärel kontserdil oleks niisugune väike pause vaheaeg, kus siis publik võib ära anda oma sedeli, kus ta ära märkinud oma rohkem kõige enam meeldinud teose ja siis žüriile otsust tegemas õli teeb oma otsused ja ja sel ajal toimub veel üks niisugune kontserdiosa osa siis kavas Bachi ja Artur Kapi heliteosed. Ja seejärel siis juba tehakse kohapeal teatavaks tulemused. Oreliloomingukonkurss on klassikaraadio eetris järgmise neljapäeva õhtul, kuid festivali avakontserdil esmaspäeval, millele eelneb päev varem rahvusmeeskoori kontsert Suure-Jaani kirikus. Esinevad Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester, Eesti koorijuhtide naiskoor, Eesti rahvusmeeskoor ja organistid Aare-Paul Lattik ning Piret Aidule. Dirigendid on Ants Sööt, Ants Soots ja Toomas kapten. Viimane usub, et kappide dünastia on kindel koht eesti muusikas. Ma arvan seda, et kõik kapid on oma jälje jätnud Eesti muusikasse küllaltki olulise jälje ja Artur Kapp on tuntud kui selline monumentaalne kuju juba eelkõige isiksusena. Väga keeruline isiksus, seda mitte ainult inimesena, vaid ka heliloojana. Ja ilmselt see sõnum, mida ta püüab oma muusikas väljendada on mitte väga lihtsalt vastuvõetav. Seda tingib võib-olla just nimelt see niisugune hilisromantiline erikeel komplitseeritud harmoonia võrdlemisi niisugune pikk meloodia, mida ei ole kõige kergem haarata. Siin ei ole tegemist nii siukse tüüpilise eesti lühikese motiiviga, vaid väga pikkade meloodiliste liinide kulgemistega kulgemist, aga just nimelt tähendab muusikalise dramaturgia avamisel. Kahtlemata on Artur Kapp oma ajastu stiili oma püüet kandja ja ma arvan seda, et ta on kindlasti tema kogu looming väljendab ka niisugust soovi inimese vaba mõtlemise poole ja ja selle vabaduse nagu ideaalide kujutamiseks muusikas. Ma arvan seda, et eesti muusikas võib tuua Artur Kapi ka mitmeid paralleele, eelkõige võib-olla Rudolf Tobias ja Johannes Hiiob, kelle muusikaline helikeel on võrreldav kaotatu pidi. Ma arvan, et võib-olla tobias on helilooja maailma tähtsusega ja võib-olla tema sõnumite suurus on just selle tõttu publikule hästi vastuvõetav, et ta on väga selge, väga konkreetne oma tamaturgilistes väljendustes, Arturiga on oma stiililt võrreldav tobias, aga, aga tema helikeelest aru saamiseks läheb võib-olla rohkem aega, see nõuab rohkem süvenemist, rohkem mõtlemist. Ja ma arvan seda, et võib-olla Artur Kapp on oma muusikas veel sügavamalt filosoofilisem kui tobias. Võib-olla ma eksin selles. Ta nii sõnul võib Rudolf Tobias ja Artur Kapi kõrvutada, kuivõrd nad mõlemad on olulise panuse andnud eesti sümfoonilise muusika arengule. Ma arvan küll, et tähendab, siin võib paralleele tõmmata päris julgelt, aga võib-olla ma ütlen välja ühe niisuguse liiga julge lause, et tobias heliloojana jõudis küllaltki lähele täiuslikkusele. Artur Kapp ja tema looming on siiski väga niisugune otsingute roht, et ma arvan, et tema teoste üks niisugune võib olla miinuspool, on see, et ta ei jõudnudki oma ideid nagu lõpuni välja kirjutada, et tema teostes on paraku veel selliseid viimistlemata koht ja me teame seda, et Villem Kapp oma elu lõpuperioodil ja küllaltki palju redigeerida just nimelt Artur Kapi teosed, aga ilmselt puutus ka kogu selliste raskustega selliste probleemidega, et ta ei suutnud neid võib-olla lõpuni lahendada. Et siin on nagu tegemist võib olla suurem meistriga, kelle õpilased oleksid pidanud teda aitama. Need ideed on kolossaalselt suured, noh, kui me räägime ka tema oratoorium Hiiob siis seal on veel palju kohti, mida annaks siluda ja võib-olla parandada ka. Ma mõtlen kõlaliste tasakaalude mõttes ja kõiges. Aga kahtlemata on tegemist väga-väga hea ja väärtusliku muusikaga. Artur Kapi muusika nädala kava kontsert on klassikaraadio otse-eetris esmaspäeva õhtul kell seitse. Alo Põldmäe teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja. Heliloojate kappide pidustustest võtab aktiivselt osa ka teatri- ja muusikamuuseum. Avatakse esmaspäeval, 10. novembril kell 11 Eesti Muusikaakadeemia raamatukogus. See on koostöö muusikaakadeemiaga ja lisaks ülevaatele kolme helilooja elust ja loomingust on väljas ka heliloojate nooditrükised ja heliplaadid. Kuid kolmandad päeval, 12. novembril kell kuus õhtul, on teine ettevõtmine. See toimub teatri- ja muusikamuuseumi saalis. See on siis mälestust õhtu heliloojatest kappidest meenutajateks. Tur Eugen ja Villem Kapi ka tihedalt seotud inimesed, nende hulgas Johannes Jürisson, Artur Vahter, laine lehter, Villem Kapi poeg, Andres Kapp aine Erik Eugen Kapi õpilased, Eino Tambergi, Olav Ehala, Kuno areng ja mitmed teised. Õhtu lõpetab üks dramatiseerinud. Selle autor on Johannes Jürisson ja see käsitleb Villem Kapi elu. Helilooja kirjade põhjal. Ja selle näidendi nimi on tüdruk helesinises kleidis. Selle on lavastanud Andres Linnupuu. Viljandist. Esindajateks on Viljandi kultuurikolledži üliõpilased Marika Mäger. Roomet koser. Algavatel Artur Kapi muusikapäevadel osaleb lauljanna Pille Lill kahel kontserdil, esimene kontsert 11. novembril raekojas selle, mis seal ettekandele tuleb, noh esiteks on väga tore muidugi, et seal on võimalus laulda eesti muusikat, siis on, mul on suur õnn töötada hele kuus, Marje Lohuaruga. Toredam et otsides seda repertuaari, siis just nimelt kapi festivali jaoks ja kuna meil tõesti soov esitada kõigil kulme, siis me avastasime jälle juurde uusi, väga huvitavaid, väga ilusaid lugusid. Et see on kahtlemata jälle niisugune rõõm, Leida oma rahvusest tegijatelt väga toredat muusikat. Kõige suurem leid võib-olla oli Villem Kapp, sest Villem kapist siiani maali laulnud haid lumehelbekestest siis sellel kontserdil tuleb ettekandele veel, kui lõpeb suvepäeva viimne vine ja kevadlaulmise mõlemad väga toredad laulud, ma olin neid muidugi kuulnud varem. Kuid enne seda, kui sa ikkagi ise ei ole neid käinud läbi, sa ei tajugi ära. Laulusuurust Artur kapist tuli üksainus kord, mis on sõnadele ja samamoodi pöörmanni sõnadele, ärge võtke mis on mõlemad niisuguseid väikeseid, kuid väga sügavasisulised laulud. Ja leidsime niisuguse kena ajuga, nüüd ma ei olnud siiani kordagi siis siukse kena toreda reipa laulu moderetan siin hommik ja ka teised heliloojad on esindatud, mitte ainult nüüd perekond, kapp, ja me võtsime tõesti, sest Mart Saart ma olen palju laulnud ja tahaksin alati laulda. Mart Saarest lähenen, kulm ilmselt tuntud laulus kõige armsam mulle ta tuli, tuule hõlmas, luule hõlmas aga ei taha küll ühelgi kontserdilt väljate Ester Mägi, sest tema laulud on ikka tõeline pärl meie laululoomingusse ja seesama Ööhõlmad on üks täiesti vastupandamatult eriline teos. Nii ma olen Ester Mägi rohkemgi laulnud, kokkupuude temaga on nagu minu jaoks väga liigutav muidugi Lepo Sumera, kellega ma vahetult enne tema kadumist sain küllalt lähedaseks. Ja Tähed ongi kirjutatud. Mina andsin selle teksti talle ja andsin selle mõtte, selle laulu ja kaks ja ma usun, et meil oleks looming läinud edasi, kui oleks elupäevi tulnud juurde. Ja sellest teisipäevasest kontserdist, kus tuleb ettekandele ka Artur Kapi keelpillikvintett, siis moll teeb klassikaraadio ka ülekande. Räägime nüüd järgmisest kontserdist, mis toimub siis 14. novembril Rootsi-Mihkli kirikus, kõigepealt, kui selle kontserdi juurde minna, siis ma pean tooma välja ühe isiku, kes on tõesti väga suure teene teinud ära eesti muusika propageerimise jaoks ja Andres Uibo Andresega seob mind juba pikaaegne sõprus. Alates sellest, kui me õppisime koos muusikaakadeemias ja hiljem, siis oleme ka koostööd teinud oreli kõrval. See, mida Andres teeb nüüd seal Suure-Jaanis Artur Kapi jõugeni Villemi mälestuse hoidmiseks nende loomingu hoidmiseks. Asi, mis jääb inimeste teadvusse sajanditeks, nii kaua püsime, sest see asi on loodud ja ma usun, et seda ei ole võimalik enam lõhkuda, siis Andres on üks neid, kes propageerib just nimelt kappe ja seal õigus, ega tehtud, sest need tegid suuri tegusid eesti kultuuri jaoks. Nii et jällegi see mihkli kirikukontsert. Ja on tore, ta ühendas selle Bachiga, sest pahk kahtlemata kogu muusika vaim, pärl ja Bachini jõudmine nõuab igal inimesel natukene suuremat sisemist kaemust ja toi kapit, kukupaid ja see on fantastiline ja teinud kirikusse. Mis see kirik on haruldane kontserdipaik ja väga eriline õhkkond ja aura seal tänu sellele, nende kohalikule preestrile kogu sellel toimkonnale, kes seal töötavad ja ma usun seal üks väga tore kontsert tulemas, ma laulan seal Artur Kapi laule ja Bachi baari naar jätkandaadidest. Kontsert Bachi ja heliloojate kappide muusikast on 14 10. novembril kell 19 Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus ja sellest kontserdist teeb klassikaraadioülekanded. Prokofjevi ballett Romeo ja Julia on läbi aegade olnud üks publiku armastatumaid lavateoseid. Peaosatäitjatele on see pakkunud aga oodatumaid ja eredamaid rolle. Kaheksandal novembril jõuab Roomeo ja Juulia rahvusooper Estonia lavale seitsmendat korda. Lavastaja ja koreograaf on Tiit Härm. Lavastuses teeb kaasa kogu praegune teatri balletitrupp. Juuli osas on neli tantsijat. Sergei Upkin esineb aga koguni kolmes rollis. Oma unelmate rollis. Juulia osatäitjana on esitantsijana Marina Tširkovaga. Juuli roll on avara emotsionaalse skaalaga roll. Siin on nii palju elulisi tundeid ja nüansse. See roll on talle väga omane. Ta tantsib ühtaegu Juliat ja iseennast, rääkis Marina Cherkove. Vladimir Arhangelski on Roomeo osas tantsinud ka eelmises lavastuses. Kuidas ta neid võrdleks? Vaata see on see suur armastus, see psühholoogiliselt raske, tehniliselt raske, psühholoogilise ja väga-väga raske. Sergei Prokofjevi muusika on tõsine töö ka orkestrile räägib muusikajuht Aivo Välja. Partituur on selles mõttes mitmekesine, siin vahelduvad nii-öelda sümfoonilise poeemi laadsed lõigud ja samas tulevad äärmiselt karakteersed ja Essex tantsunumbreid ja sellised ansamblinumbrid ja need on väga hästi ka omavahel seotud ja viivad dramaturgiat edasi. Praeguses redaktsioonis meil suhteliselt muutmata kujul Artur saab ette kantud ja järjekorda ei ole väga tagasi tõstetud, palju lõigutud, nii et selles mõttes noh, originaalne nägemus peaks hästi, tuleb esile. See on 20 sendi säravam balletipartituur armastust, raha sügavus ja sisu kajastus muusikas täiesti suurepäraselt. Kuidas aitas lavastusele kaasa teatri uus lavatehnika Tiit Härm? Ta aitas muidugi kaasa, aitas kaasa ja tegi teisest küljest ka keerulisemaks selle häälestamine, kuna tegemist suure tüki kuus on 15 erinevat Eesti pinki ja kiirused ja need, eks ta veel vajab ristimist, aga kindlasti aitas kaasa esiteks vaikuse, see, mis tavaliselt, kes kolinaga vähemalt vaiksed. Kuidas ta tänasel päeval enne esietendust olete rahul oma esituskoosseisuga, kuidas te iseloomustaksite oma Salista? Tänasel päeval ma pean küll ütlema, et nad olid väga tublid eelkõige juba sellepärast, et ma alles eile öösel tähendab, lõpetasime eelneva proovi ja täna hommikul aga balletiartist, tema alustab hommiku enne veel selle pooleteisttunnise treeninguid, oma aparatuuri korda seada, oma keha valmistada ette ja on tunda, et nad olid sipalesinud, aga noh, loodame, et me jõuame veel välja puhata enne esietendust ja siis läheks kõik korda. Aga põhimõtteliselt olen ma väga rahul. Sellepärast et ma näen seda püüdu endast anda maksimum. Kas see nüüd päris häid resultaate ta seda näitab juba? Aga see suhe, see loominguline säde on olemas inimestes. Vähemalt viie Roomeo ja Juulia erilavastuste etenduste juht on olnud Jüri Kruus. Kuidas te hindate käesolevat Tiit Härmi lavastust? Igal lavastajale on oma nägemus sellest etendusest, nagu igal inimesel on meil nägemus roomes juurest tegelenud Romeo ja Julia, see on ju kõikidel inimestel sees nende lapsepõlvest, esimesest kohtumisest esimesed meeleoludes. Ja see ongi tegelikult see baas, kus inimestel hakkab tekkima mõte roomest ja Juulast. Ja nii on ka erinevad lavastajad, nende visioon sellest tükist, mõni lahendab selle läbi kaasaegsema prisma, mõni lahendab seda nagu läbi draamaballeti tõeliste mallide. See on kõige oma valik. Minu meelest Tiit Härm on teinud väga suurepärase töö. Ja eeskätt milles, kuna härmi võib julgelt pidada maailmatantsijaks, stan esinenud lõpmatult palju kesko, tõdes samuti, ta on lavastanud etendusi, aga eeskätt muidugi on ta esinenud kui tantsija. Ja kahtlemata ta on kogunud endale tohutu paasi. Kiit, tõstis kogu trupiga töös lati väga kõrgele ja ta ei anna ühtegi hetke alla, tähendab, et kõik peab olema tasemel, mida tema näeb. Ja mul on niisugune tunne, et selles samas roomios ja üldse nendes tükkides, mis tiitton teinud ta kuidagi lavastab, arvestades nagu oma füüsist nagu oma emotsiooni. Ma tunnen igast tegelasest kuskil kiidu käekirja, tähendab tema kui tantsija käekirja, milline tegelikult peaks olema see või teine tantsija. Kahtlemata Tiit on Helmi Puuri kõrval meie üks parimaid tantsijaid üldse. Romeo ja Julia on novembrikuus mängukavas veel neli korda. Ja ka meiegi võiksime eneselt küsida. Kas Romeo ja Julia on ohvrid? Hay kangelased? Neljapäeval tähistati Vanemuise kontserdimajas isadepäeva, meeleoluka kontserdiga esinesid Peep Lassmanni, Sten Lassmann, Pärnu linnaorkestrit juhatas Jüri altertel. Kontserdil kõlas prantsuse muusika, täna toimub sama kontsert kell 12 Pärnu kontserdimajas. Millised on noore kontserdikülastaja maarjasöödi kontserdimuljed jääma, resed ja käin Tartu esimeses muusikakoolis ja Miina härma gümnaasiumis olid täna kuulamas isadepäeva kontserti. Mulle meeldis kõige rohkem finaalseansi loomade karneval. Lõksime seda muusikakoolis, kas tundsid nüüd kõik loomad ära ja milline on kõige rohkem meeldis kägu. Huvitav oli, täna tähistati ka Vanemuise kontserdimaja viiendat aastapäeva ja Tartu koolilastele korraldati tunneme üks võistlus, millest sina osa võtsid ja sulle Antiga üks auhind ja sina tasid kered see, et miks ma käin klassikalise muusika kontsertidel ja miks sa käid, sest et see on hariv ja huvitav ja meeldiv. Kus on suurem orkester lavale? Üldiselt mulle meeldib lõbusal, selline tänane kontsert oli vara, et see väga hea kontsert ja kuidas emale kontsert meeldis? Väga hästi. Minule meeldib ikka šanssi. Luik. Mida teie arvate lapse arvamusest, et temale meeldib klassikaline muusika? See on mulle väga-väga meeldiv kuulda, sellepärast et vahel meil on peres lahkarvamused, et meie tahame nagu kontserdile tulla ja tema igakord ei ole sellest väga vaimustatud, aga me oleme ikka enamasti koos käinud, aga nüüd on vist probleem lahendatud. Mulle tundub küll oma kontserdielamusi, vahendab pianist ja pedagoog Pille Taniloo. Positiivset energiat täis kontsert igatpidi sest prantsuse muusikast kohe õhkub sellist head tuju ja vaimukust ja elegantsi. Ja muidugi minu arust tohutult hea leitse solistide paar poeg, lasmanid, et nii vahva, et Sten Lassmann on kasvanud täiesti võrdväärne partner juba isale. Nii tore oli neid koos kuulata musitseerimas ja just eriti prantsuse muusikat mängimas. Sellepärast et vot sellist kõla meelt ja elegantsi ja sellist tohutut tehnilist üleolekut, mis prantsuse muusika nõuab, et minu arust see on neis mõlemas täiesti ilusti olemas, et väga nauditav oli seda koos kuulata. Kontserdil kõlasid Darius Milhooge sõit orkestrile, Polanki kontsert kahele klaverile ja orkestrile d-moll ja see on saanud loomade karneval. Mioos, ma eriti heliloojad ei tunne ja teda ka vähe mängitakse rohkem muidugi mulle meeldisid need teised teosed. Sissejuhatuseks selline päris tore ja meeleolukas lugu, aga minu arust tipplugu oli just see bulency kontsert. Esiteks ta oli noh, just niivõrd tehniline ja nii hästi teostatud ja ka väga hästi koos just solistidega ja lihtsalt ääretult nauditav. Ja kui ühtse tunnetusega mõlemad pianistid mängisid, et noh, lihtsalt niivõrd tore oli seda kuulata Nimioo kui Polang. Ega nad ei ole nagu väga mängitavad eestlaste hulgas, et eestlased armastavad ikka selliseid väga tõsiseid lugusid mängida, aga sellisesse halli novembrikuusse sobib selline prantsuse muusika kontsert niivõrd hästi, ta tekitab niivõrd meeleoluga ja mõnusa tunde pärast. Ja seal šansi loomade karneval jätkas nagu kuidagi seda stiili ja kõike seda meeleolu oli muidugi pianistidel tunduvalt lihtsam ülesanne kui see klaverikontsertette kanda. Pärnu linnas orkester, solistid, peetia Sten Lassmann ja dirigent oli Jüri Albert, võib jääda kavaga rahul kui ka esitusega. Jah, kõik oli kuidagi selline tore üllatus just kogu see prantsuse muusika, millest ju tegelikult tavaliselt tervet kava kokku ei panda. Ja siis muidugi solistide valik ja lugude valik ja just see, et saalis oli hästi palju noori, hästi palju lapsi, kes minu arust ka kohe väga rõõmustasid sellise kava üle. Aitäh Pille Taniloo selle kommentaari eest. Homme on isadepäev koostöös Eesti naisliiduga ja eesti perega korraldab Eesti naislaulu selts sel puhul juba üheksandat aastat järjest Estonia kontserdisaalis pidulikku kontsertaktuse kahes Eesti raadioprogrammis ja Eesti Televisioonis otse vaadata, kuulata kontsert, hon naislaulu seltsi esinaise Kaie Kuslap sõnul omamoodi väljapanek Seltsi töödest ja tegemistest on, aga tänavu on meie sümboliks päikeseratas, mis peaks sümboliseerima seda soojust ja seda valgust, mida ma loodan, et kõikides kodudes peaks jätkuma ja meil esinevad noored Tallinna muusikakoolist, muusikaakadeemiast ja huvikeskus kullast. Nii tantsijad, lauljad-pillimängijad ja koorid ja päikeseratta esitab meile Miina härma gümnaasiumist lastekoor ja see on saabuki kogu selle kontserdi sümboliks. Kunstiline juht on möödunud aasta isa Arne Mikk. Homsel aktusel mõtisklevad isa rollist tänases Eestis proua Ingrid Rüütel ja riigikogu esimees Ene Ergma. Eesti naisliit annab üle tiitli aasta isa 2003. Värske pärjatu selgub alles päris aktuse käigus. See jääbki saladuseks kuni selle hetkeni, mil Eesti naisliidu esinaine proua Siiri Oviir selle üle annab. Jälle sümboolselt tahaks öelda, et aasta isa võrdsustuks meie kõige tugevama, kõige parema mehega, see on Kalevipojaga siis selleks kingituseks on nahkehis kalevipoeg. Isadepäev on perekeskne üritus. Ma soovin ikka, et isad oleksid tugevateks Tammedeksia ja kaitsvataks pihlapuudeks nende koduväravas ja et see meie kontserdi sümboolne päikeseratas jääks ikka paistma nende õuedesse. Otseülekanne isadepäeva pidulikul kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis algab klassikaraadios homme keskpäeval. Juba täna õhtul ja ka järgmisel nädalal on võimalik pimedad novembripäevadesse pisut päikest lisada. Nimelt jõuab Eestisse Venetsueela koor, mis annab kontserdi nii Tallinnas, Rakveres kui ka Tartust. Koori tutvustab ainemark. Tuuri soovitaja jääda, nende reisikorraldaja on Venetsueela suursaadik Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes härra, ju see kontreeras. Koori nimi on ellu Ortsioon universitaario ja see universitaatsentraal tee Venetsueela Ülikooli segakoor karakassist. Puur on Venezuelas väga tuntud. Ta on väga mainekas tuur, omab palju auhindu nii Venetsueela kui ka rahvusvahelistelt festivalidel ja on Venetsueela üks esindus ja visiitkaart muule maailmale. Koor esitab põhiliselt Venetsueela ja ladina-ameerika muusikat. Kooril on pika ajalugu ja nad on reisinud läbi praktiliselt kogu Ameerika, samuti Euroopas. Papa ja nende külaskäigud on ulatunud ka Jaapanisse, Hiinasse, Koreasse oma kuuekümnendat juubelit tähistav kuur on käesoleval kontsertreisil siis juba külastanud Soomet. Nüüd on järjekord Eesti käes ja siis minnakse edasi Rootsi, Taani ja veel Norrasse. Kooril on lisaks tema silmapaistvatele võitudele tegelikult ka kurbi sündmusi, nimelt 76. aastal lahkudes kontsertreisilt Euroopasse. Kogu koori koosseis hukkus lennukatastroofis ja see koor on teatud mõttes kogu Venetsueela rahvale südamesse läinud ja nende esinemisi ja nende saatus jälgitakse väga teraselt ja seetõttu on ka nii maineka ülikooli nagu tsentraal universitaat kogu see ülikool Touri selja taga ja aitab nende reise korraldada. Kooridirigendiks on nii helilooja kui dirigent, seesäraley Andro karillo. Tan sündinud karakas, siis on, töötan paljude erinevate kooridega ja täpselt samuti omab erinevaid auhindu erinevatelt festivali delt. Kooril on ette valmistatud oma käesolevaks kontsertreisiks neli erinevat kava ja põhiliselt siiski koosneb Venezuela ja Ladina-Ameerika muusikast. Kontserdid toimuvad Eestis siis kõigepealt laupäeval, kaheksandal novembril kell 19 30. Rahvusraamatukogus Tallinnas. Esmaspäeval, 10. novembril kell 18 on Rakvere rahvamajas kontsert ja teisipäeval, 11. novembril kell 18 on Tartu Ülikooli aulas. Verdi ooperi Mckbet esietendus oli 2001. aastal, nüüd kaks aastat hiljem on esietendus leedi Mcveti osatäitjal Pille lillel. Pille, ütle palun, kas leedi Mcvet on selline Verdi kangelane, keda sa oled tahtnud laval esitada enne temaga kui puutumis kahtlemata kuulates neid aariaid, erinevalt suurte lauljate esituses ma arvasin, et et see on lihtsalt üks uhke muusika, aga nüüd muidugi aegades süvenema, siis seal ei ole kaugelt minu unelmat. Ma olen väga õnnelik, et ma saan tõesti proovida sellist naist kehastada sest ma ikkagi leian, et ma olen lüüriline kangelane. Ma olen vaadanud siiani kõiki oma rolle ja kõiki oma tegevusi läbi armastuse prisma siis see prisma, mille läbi ma pidin avastama selle leedi on tohutult erinev, aga selle tõttu on ta kuidagi väga kallis ja ma olen tegelikult tänulik oma saatusele eelkõige loomulikult Estonia teatrile, selle võimaluse eest tõesti ümberkehastuse niisuguseks võimsaks mitte just väga heas mõttes võimsaks naiseks, kes on võimeline minema üle laipade. Siiamaani on ju laulnud seda ainult külalissolistid, tegelikult oled nüüd siis sina oma eesti laulja, kes esmakordselt leedi Mckbetina üheksandal ja 13. novembril Rahvusooper Estonia lavale jõuab, pleedi Mcpütirulliga ja kainem, seda nüüd ütleme selle viiruse rolliga on läinud täide üks mu unistustest, sest ma muidugi ei kujutanud üldse ette, et läbi selle mõõta, et peab minema niivõrd pikk periood selleks, et seda kõike saada laulma. Ja selles mõttes muidugi ikka üks tõesti unistuse täitumine, et ma olen siis jõudnud nüüd selles skaalas sinnamaale oma hääle arengust, kui see kahtlus ikkagi minus teatud määral on olnud, et kas ma ikka olen dramaatiline sopran, mida ma nii väga siis olen tahtnud, ma olen tahtnud sinna jõuda välja. Nii et ma olen nagu veendunud, et ma olen sinna jõudnud ja seal ainult surra. Mis siin see aeg üldse ooperilaval ees ootab? Tähendab, uutest asjadest tuleb Padaemand, mis kindlasti on väga huvitav töö ja ka vanadest rullidest jookseb edasi, Don Giovanni jookseb edasi nõidkütt, need on mõlemad väga ilusad rollid. Ja Vanemuise laval on uuest tööst ootamas operett. Tule meile, krahvinna Maaritsana, mis on jälle mul väga huvitav sesse näitlemise poole on mind alati väga huvitanud ja ja nüüd ma saan seal ennast natukene rohkem proovida ja vanadest asjadest jookseb edasi maskiball Tartus ja salakütt, õigus, Tartsingu salakütt, nii et tööd on palju. Pille Lille saab Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperis Matthew näha üheksandal ja 13. novembril. Mäketid kehastab Jassi Zahharov, teistes osades Leonid Savitski, Nadia Kurem ja Mati kõrts. Dirigent on Jüri Alberta. Helilooja Eino Tamberg oli Detroidis saalis kohal oma piduliku muusikamaailma esiettekandel. See oli uue muusikakeskuse kolmas pidulik ava. Detroidi sümfooniaorkestri ja Neeme Järvi tellitud teost juhatas Neeme Järvi. Tamberg kuules kõik kolm õhtut sama kavaga. Ja teose pealkiri oli festival Music, see oli tellitud spetsiaalselt detroidi orkestri maja juurdeehituse avamise puhul. Niisugune lühikene Kümneminutiline teos, kontserdid möödusid väga hästi, publiku vastuvõtt oli soe ja ettekanne läks iga kontserdiga veel järjest paremaks. Aga mida ma tahaksin ütelda, on see, et orkestri taset näitab see, kuidas asi kõlab. Esimeses proovis esimest korda mängituna. Ja see oli küll väga rõõmustav ja ma pean ütlema, et Neeme Järvi on oma 13 või 14 aastat, mis ta selle orkestri juures on olnud, selle orkestriga väga kõrgele tasemele viinud. Ta kõigepealt orienteerub väga hästi kõiges, mida, mis nootides ja allub väga hästi dirigendi tahtele. Mis mulje jättis Jekin prantman Rahmaninovi neljanda kontserdisolistina, ta on ameeriklasi hästi tuntud ja nõutud, aga Euroopas pole talvist aega palju käia. Ta oli kõigepealt tehniliselt väga tugev pianist, Rahmaninovi neljas kontsert on üldse väga raske ja teda nii väga palju ei mängitagi, ta oli sellest igatpidi üle ja ka sisuliselt või üks päev enne sümfooniakontserti oli veel kammerkontsert, kus esinesid siis orkestri kontsertmeister, viiuldaja aga tšellode kontsertmeister ja kus klaveril oli ka siis Plamsman ja mängisid Šostakovitši triot, teost, mida ma väga armastan ja olen väga palju kuulnud ja pole nii head ettekannet üldse kuulnud, see oli fantastiliselt tore. Ja ma usun, et Johnsonil oli väga suur osa selle õnnestumisest tähendab tema kaasaegsuse taju ja just selle teose õige tunnetus. Sind võeti hästi vastu ja, ja see oli ka kolmas pidu kava juba järjest ava Se sarjas, kuidas orkester vormis oli? Orkester oli väga heas vormis ja mõtlen, et Ta tegi kontserditel maksimaalselt kõik, mis vaja oli ja tõesti see allumine dirigendile oli väga tore ja, ja Neeme ta suudab pikka teost väga hästi tervikuks kujundada ja üldse see pulss ja tonaalsus ja oli tal ikka fantastilised. See polnud helilooja Tambergile esmakohtumine ühendriikides oma uue teosega. Jah, noh, kunagi New Yorgis üks, viis või seitse aastat tagasi oli planeeritud Concerto gross ettekanne New Yorgi Filharmoonikute kajaneme Järviga aga Neeme palus siis, et ma kirjutaksin ühe teose ÜRO aastapäevaks, mis just enne seda oli olnud niisugune lühikene, kolme minutine fanfaaridega teos ja see oli tõepoolest esiettekanne ja helgaja. Tallinna Pedagoogikaülikooli naiskoor tähistab täna 50 viiendat aastapäeva. Koori dirigendi Linda Gardna sõnul on järjepidevuse olulisemad alused tubli töö ja pikad traditsioonid. Nii ta algas 48. aastal. Seal on niisugused toredad dirigendid olnud Lembit Verlin jõunud arema. Harald Uibo, Pedagoogikaülikooli naiskoor on osa võtnud 11-st rahvusvahelisest konkursist väljaspool Eestit. 1974.-st aastast koori juhatanud Linda Gardna sõnul on just konkursil osalemine väga oluline koori üldiseks arenguks ja just hästi läinud võistulaulmised on need, mida täna hea meelega meenutatakse. Võib-olla see toredaid esinemisi mitte ainult Eestis, vaid just välismaal, need on olnud niisugused väga toredad ja meeldejäävad. Esimene peleti konkurss oli siis 90. aastal, sest üldse siis nagu naiskoor pääseski liikuma kookussidele ja siis isa cum laude kohe alguses kenasti laulmine, siis nagu stiimuli keeris edaspidi tegemisteks ja siis on siin järjepanu Oskarsamis teine koht, Schuberti konkurss alles 2000 oli see ja siis Kreekas kuldmedal. No neid on tõesti olnud päris mitmeid koha tudengikoori üks valupunkte on pidevalt muutuv lauljaskond, mis sunnib dirigenti repertuaari osas mõnikord järeleandmisi tegema. Viimaste aastate kohta olen natukene selle repertuaari raskuse siiski alla lasknud, sest tõesti nüüd ongi viimased kaks aastat nagu komplekteeritud pidevalt uut kollektiivi. See ei ole võimalik laulda raskemaid asju, aga ikkagi paar laulu on alati Pedagoogikaülikooli naiskoori seob suurepärane koostöö eesti heliloojatega. Spetsiaalselt sellele naiskoorile on kirjutanud oma teoseid näiteks Toomas Trass, Urmas Sisask, Ester Mägi, Veljo Tormis ja Olev Sau. No see toimub niimoodi, et nagu ise tahaks midagi uut teha ja siis ma niimoodi tellin leian rahad peale ja siis saab jälle tudeng midagi uut laulda, sest ega siis üliõpilane ka ju päris niisugust staatilisi laule laulda, tema tahab ikka midagi, mis oleks aktuaalne ja niisugune põnev. Jälle uut midagi. Sünnipäeva kontsert on täna kell kolm Tallinna raekojas, kas teatud mõttes läbilõige? Muidugi kergematest lauludest eesti muusikast näiteks Sindi kiilaspea loomingust, Ester Mäe loomingust, Mart Saar, siis Eino lemmik ja siis on niisugused laulud ka, mis on pidevalt nagu kõlanud suumoniti Kappel, see sure Mess emasse. Pidevalt on ka olnud töö, muide, Hans Hind perega oleme ka ühe laulu temalt võtnud, see oli armastus. Ja, ja ei lähe ka meie laulupeost mööda. Hirm rukkirääk ja Valkkonen las jääda ükski mets. Tänane kontsert toimub siis raekojas kell 15. Null null, kes aga tuleksid, on teretulnud. Oleme kõigile tänulikud. Liigaja. Põlva linnaorkester tähistab täna oma 130 viiendat aastapäeva. Orkestri asutamisaasta põhineb faktil, et 1893. aastal tähistati orkestri 20 viiendat juubelit. Tol ajal oli orkestri nimeks Põlva mängukoor. Orkestri algusaastatel oli dirigendiks peri vallakooli õpetaja Daniel Madsen. Orkestri ajaloost ja juubelikontserdist kõneleb Põlva linnaorkestri dirigent Peeter Ränilane. On teada, et orkester ikka teise maailmasõjani järjepidevalt tegutses peale sõda, selline hoogne tegevus hakkas jälle 78.-st aastast kui Sulev hunt, tartlane Vanemuises hakkas käima Põlvas juhatamas ja tema oli pikka aega orkestri juhataja ja siis läks orkestri käekäik jälle ülesmäge. Peale Sulemonti võiks ära märkida veel Raimo reid. Ta oli, kes pani käima hoogsa noorte töö, tehti veel linnaorkestrile juurde stuudio orkester Põlva ühisgümnaasiumi juures, kus siis hakkasid noored mängima ja nende stiimuliks oligi siis linnaorkestrisse saamine ja, ja edasi tekkis ka siis Põlvamaa noort puhkpilliorkester, samuti Raimo Reitelmanni selle asja käima, kus siis maakonna noored saavad sellises hästi suures pea 50 liikmelises orkestris kaasa mängida ja kõik need kollektiivid tegutsevad praegu ka. Kui suur on Põlva linnaorkester? Eks juubeliks me ka vuntsime ennast ülesse ja kutsume kõik vilistlased ka mängima, kes õpib Tartus, kes Tallinnas ja siis me saame lava peal ikka sellise neljakümnese seltskonna igapäevaseid käijaid on poole vähem, kõik seejärelkasv tuleb sealtsamast gümnaasiumiorkestrist, kus ma siis ise jõudumööda õpetan järelkasvu. Aga meilt on läinud küll praegu kaks tüdrukut õpivad Tallinnas muusikakeskkoolis, selles mõttes võib kiita neid mängijaid, et ta on potentsiaali edasi jõuda ka tegelikult ajaloos on sõjaorkester olnud mitmes alluvuses, on olnud ta kaitseväe ja tuletõrjeorkester ja on olnud tollel ajal Tarbijate ühistu orkester ja nüüd siis viimased koos Põlva linna nimetamisega, Põlva linn sai just 10 aastat vanaks, et sama kaua on siis peaaegu olnud orkester Põlva linna alluvuses. Ma võin rääkida praeguse juubelikontserdikavast, et siin on muusikalimuusikat ja filmimuusikat ja džässmuusikat ja popmuusikat ja eesti muusikat tegelikult kõiki. Mis on see stiimul, mis noori pillimehi Põlva linnaorkestris kinni hoiab? Miks need inimesed viitsivad tegelikult inimesed suure algustähega, sest sest tõesti peale tööd tulla proovides veel mitmeks tunniks ja ilmselt on veel inimesi, kes tahavad ise muusikat teha ja, ja muidugi see seltsielu ka on, ilusalt määrab palju. Heligaja. Roomas kestab kuni järgmise kuuni kaks staažikad uue muusika festivali teist festival loova kontsenantsa läheb juba neljakümnendat korda. Kunstiliseks juhiks praegu Alessandro spordooni ja siinsamas 24. festival Loovis Patsy musikaali, mida juhib naishelilooja Aadeeczientiile Berliinist sel nädalavahetusel nüüdismuusika eksponeerimine nimetuse all. Taal Music miiting neljapäevast homseni sünnib Luizinono mälestusfestival Itaalias Triestes nüüd neljandat korda. Selle organisaatoriks on ühendus muusika Libeera. Eile algas Bratislavas festival meelos eetos, mis jääb kestma 16. novembrini. Münchenis on alanud Baieri raadio kuulus nüüdismuusika särimuusikal viiva, mille eesotsas on aastaid olnud helilooja ja teatrijuht, praegu Berliinis Uudot Zimmerman. 24. oktoobril anti Müncheni Luuka kirikus avaõhtu avateoseks ludin onu oopus, 1981.-st aastast Frandmen Don, tal Promet teo ülejäänud osa kavast oli Helmut lahelmanni loomingust. Eile toimus aga sarja teine kontsert Müncheni residentsi Ericules saalis. Siin juba kaks uut teost maailma esid kandel itaallase valeerivas Annika Sandra straali ning prantslase Pascal sapääni ekseeoo soolonumber viis muusika viiva ja prantsuse raadio ühistellimus ning lõpuks rootslase Anders liiassoni kolmas sümfooniahall saksofonisoologa solistiks Põhjamaadega tihedalt seotud John Edward Kelly. Baieri Raadio sümfooniaorkestri essi juhatabki tänastava uudavad Zimmerman ise. Üksikuid esiettekandeid ka mujalt. Hamburgis kõlas esmakordselt Salzburgi festivalide praeguse kunstilise juhi Peter rusitske selani sümfooniaorkestriteos rusits ka varem esietendunud päris elan põhjal Põhja-Saksa Raadio orkestri ees helilooja ise. Tokios Santori hoolis tuli esiettekandele Hans Werner Hence muusika draama tastera vaatele meer, reedetud meri, jaapanikeelne versioon koogonna ei. Jaapanlaste tellimus nüüd kontsertkorras võiks nimetada ka tuntud Poola helilooja Stakowitzi uurijaks süstov Meyeri seitsmenda sümfooniamaailma esiettekannet poosnalis. Sümfoonia kannab alapealkirja sümfoonia del tempo gepasse sümfooniaajast, mis möödunud Tokio Santori Hollis esineb homme aga oma pani reisi neljanda kontserdiga Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel avapalaks Charles Kaulmali Streets käib, mis oli tellitud Järvi peadirigenditöö alustuseks septembris 2001 nüüd siis veel Brahmsi viiulikontsert Akikossuvanaiga solistina ning Berlioosi fantastiline sümfooniareis algas üleeile Sappora kita ära hallist avateoseks Sibeliuse Finlandia Sispraamsederilioos. Eile esineti niitos täna Yokohamas, kus Perli osi asemel Sibeliuse teine sümfoonia Jaapanis kokku kaheksa kontserti tuleva laupäevani. Siit edasi laieneb meil rubriik nimekatest eesti muusikutest Ameerikas, nüüd otse sealt. Saate tegemise ajal helistas Veljo Tormis Frankfurdist ja teatas. Ta on teel Ühendriikidesse portlandi sealse kammerkoori kutsel. Teda on palutud seal töötada portlandi, kammerkoori naiskoori ja meeskooriga, et valmistada ette Tormise inglise keelde tõlgitud repertuaari paari selle plaadistamiseks. Seejärel on tormis kutsutud Seattle'isse Washingtoni Ülikooli Balti Instituudi juurde, kus ta kohtub koorijuhtide ja huvilise publikuga ning peab Kolmepäevase seminari Oregoni Washingtoni, jah, Colorado koorijuhtidele nii portlandis kui säplis esineb loengutega tormise kohta aga ameeriklanna, nimineids, tormise uurija ja temast raamatu autor. Lõpuks maandub helilooja novembri lõpunädalal New Yorki, kus töötatakse koos nimi Teitsiga hukkus tormis külastab ka oma 90 kaheaastasest omaaegsed Vanemuise esitenorid Rudolf Alarit. Veel kord tahaks peatuda tähelepanul, mis on saatnud Neeme Järvit tema dirigendilepingud New Years Sümfooniaorkestriga Akis New Yorgi külje all. Järvi senine töö saab neis pressiavaldustes küll väga kõrge hinnangu, olgu siis temaga koos esinenud nimekatelt solistide nagu viiuldaja. On kyll sähan või prantsuse pianist kri muu orkestrite presidendi teadmistele Nad olid. Ma ei ole tõepoolest varem kohanud pressis nii Euroopa kui Ameerika omas et Järvit võrreldakse meie kaasa ja silmapaistvate dirigentidega nii, nagu seda teeb Chicago sümfooniaorkestri kauaaegne president ja praegune Ameerika sümfooniaorkestrite ühenduse president Henrifoogel. Foogel ütleb, et oma musikaalselt ja pühendumus sealt on Järvi tegevus võrreldav Ameerika kahe tipporkestriga. Ravimtaimi ja New Yorgi filharmoonia orkestrisse effi Larin ma seeli omaga. Et Järvi on oma järjekindla tööga toonud nii Jötebori kui Detroidi sümfooniaorkestri teisejärguliste esmaklassiliste kastroleerivate plaadistavate esinduskollektiivide hulka, märgitakse samas tema tööd Tubina, Pärdi ja Tambergi teoste tutvusta Yana maailmas ning Kikas seda, et just New Jersey oli see paik, kuhu Järvide tere maandus esimesena lahkumisel Nõukogude Eestist 1980. aasta jaanuaris New Churchill'ist toobki Neeme. Neljas aprillis ettekandele ka Eino Tambergi flöödikontserdi Maarika Järvi, kes solistina toome nüüd ka mõned sõnumid Arvo Pärdi teoste ettekannetes seda korda. Pas Rootsis Karl staadis. Värmlandi muusikateatris oli teisel novembril ettekandel teede eum. Homme kõlab see teoska Viidriitsi festivaliorkestrit ja kooridelt Saksama nagu ka fraatress kaamer ansambli versioonis Austrias klooster Novi purgi lossis. Viini kuulsalt uue muusika ansamblid tiirles Käia ning Zürichi kammerorkester mängib Tabula Rasa oma külaliskontserdil 11. novembril Saksamaal Flensburgis. Veel ühest rohkelt reklaamitud Bachi ettekandest Madriidi kuninglikus teatris teater oriaal täna esmaspäeval ja teisipäeval. Meile, kes oleme harjunud laulupeoga, annab väga suurte koori koosseisudega, pole Bachi kohvikantaadiga esituskoosseis seal eriti suur. Nüüd Madriidis neile aga küll. Kohvigantaati laulab 2100-st muusika õpilasest koosnev ühendkoor koos nende umbes 150 muusikaõpetaja, aga ka mõnest preemiast ja konkursi võidust. Norra kuninganna Sonja. Rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Ukraina sopran Olga Micketjenko. Lisaks 15-le 1000-le eurole saab ta esineda kuue paremana orkestriga, sealhulgas Oslo ja Bergeni Filharmoonikute. Teise preemia sai kanadalanna Me ossa prügergosman viimatise rdee konkursi üllataja Münchenis, kolmas preemia Vene passile Vladimir Baikovile. Schleswig-Holsteini festivali noorest solistiks preemia on saanud Soomes üles kasvanud gruusia viiuldaja 24 aastane Elizabeth, padja šviili preemia 10000 eurot. Sama festivali hindemiti preemia laureaat on naishelilooja Rebecca Saunders. Hamburgi linna Bachi preemia saanud selle ajaloos esmakordselt naine Rumeeniast pärit helilooja Adriana üldski kellelt eriti lavateoseid mänginud nii Müncheni, Viini, Bonni kui Stuttgardi muusikateatrid. Kui pidada silmas esiettekandeid varem professor roostokis töötada Adriana üldski kui õppejõuna Salzburgis. Hamburgi Bachi preemia on väga kaalukas tunnustus, kui meenutada seniste laureaatide hulgas on hindemit Mess jaan, liigeti, Hence, Stocausen snitke või Wolfgang riim. Londoni Kuningliku filharmooniaühingu kuldmedali tänavale kavaler on dirigent Claudio Abado. Teise Itaallasena kogu auhinna ajaloos. 1937. aastal pälvis selle medaliga dirigent Arturo Toscaniini.