Tere, hea heliga ja kuulaja, tänast 15. novembri saadet toimetab Kersti Inno. Eesti muusikaelu keskpunktis olid sel nädalal Artur Kapi muusikapäevad, mille raames toimus ka uute oreliteostega kurss. Muljeid konkursi finaalkontserdilt kogus Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane Gerhardt lakk. Teemat vahendab Liina Fjuk. Lilian Kapp avaldab arvamust Johannes Jürisson näidendi kohta vanaisast Villem kapist, mille Viljandi kultuuriakadeemia tudengid esitasid mälestusõhtul teatri- ja muusikamuuseumis. Täna õhtul toimuva lõppkontserdi kava tutvustab Mirje Mändla lõppkontserdi eel esitletavast Tseedeest Artur Kapi orkestrile muusikaga räägib Inna Kivi. Kuidas õnnestus Eesti flaami projekt prüges, sellest räägib Tiia Teder, Mirje Mänd, lahkeis Poolas festivalil piirideülene inimene. Arvo Pärt. Eesti filharmoonia kammerkoor jõudis tagasi kolmenädalaselt turneelt Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse ning esines eile festivalil siuntjas. Kuuleme koori direktrissilt Annely Undilt. Täna toimub Tartu Ülikooli aulas Lõuna-Eesti meestelaulu päev, mida tutvustab laulu päeva kunstiline juht ja dirigent Alo Ritsing. Teda küsitles Hedvig Lätt. Alo Põldmäe räägib oma homme esitletavast noodikogumikust 24 klaveripala lastele. Age Juurikas tutvustab, mida ta mängib teisipäeval Estonia kontserdisaalis Sergei Rahmaninovi 130.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdil ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Artur Kapi muusikapäevade raames toimus neljapäeval Niguliste kirikus uute oreliteoste konkursi finaalkontsert. Uusi eesti oreliteoseid kandsid ette neli organisti Kristel aer olla Villental Aare-Paul Lattik ja Andres Uibo. Konkursi žüriis olid helilooja Tõnu Kõrvits, helilooja ja organist Toomas Trass, organist Ines Maidre, helilooja muusikateadlane Igor Karsnek, viiuldaja dirigent Andres Mustonen ning klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Uusi oreliteoseid oli kaheksa seitsmelt autorilt. Need olid Anti Marguste, Enn Vetemaa, Urmas latikas, Ülo Krigul, Mart Siimer, Helmut Rosenvald ja Andres Uibo. Nii publiku kui žürii esimese preemia pälvis Andres Uibo teos ja ma nägin, mis kõlas kontserdil kõige viimase teosena ja selle esitas autor ise. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Urmas latikas teos puudutus ning Ilo Kriguli ovat ju. Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse magistrant Gerhard Lock küsis kontserdimuljeid helilooja Mart siinerilt, organist Helen Tammestelt ja kirjastuse eres Estonia juhilt Horst Subergilt, kes üle 10 aasta välja andnud Eesti klassikalist muusikat. Kõigepealt küsitles Gerhard Lock MART Siimerit. See toimus kontserdi vaheajal, meil ei olnud veel avalikuks tehtud teoste autorite nimed. Esimene küsimus kõlas, milline teos talle enim meeldis. See on üsna raske küsimus, kuna mul oma lugu oli nende hulgas muidugi viimane lugu oli selles mõttes intrigeeriv, et ta oli sellises nagu Arvo Pärdi stiilis torel ikkagi, nagu vähemalt minu jaoks ta on ikkagi selline liturgiline instrumente. Enamuse palade probleem oligi see, et nad nagu sellest kirikumiljööst kukkusid nagu välja, et selles mõttes see viimane lugu oli ikkagi kõige õigem see lugu, et tareid, tonaalne, teatrooneline lugu ja teema peale ikkagi mõjuv selles mõttes, et et minu meelest see on suurel määral mitte nagu orelipalade, vaid see on ka nagu organistide konkurss tegelikult organist on see, kes teeb loost loo või vastupidi. Tegelikult muusika ongi koostöö, eks ole, helilooja teeb loo ja siis ta nagu annab selle noodi, eks ole, sisse nood nagu kõneleb midagi organistile ja organism ei tea või vähemalt eeldatakse organism ei tea, kes selle loo autor on ja siis ta peab dialoogi mitte selle Londoniga, vaid ta peab dialoog selle partituuriga nii palju kui seda partituuri. Halb, et ma kujutan ette, et kui need lood näiteks segamini lüüa ega see panna needsamad inimesed mängima näiteks teisi lugusid. Ma kujutan ette, kuivõrd erinevalt üks ja sama lugu võib näiteks teised ornamendi all nagu, nagu kõlama lüüa või vastupidi. Orelikonkursi žürii oli seekord justkui publiku rollis, nimelt kuulsid nad teoseid kontserdil esimest korda. Sellest Gerhard logi, küsimus Mart Siimerile, kas oleks parem, kui žürii näeks siiski ka partituuri? Ma arvan küll jah, et see oleks selline nagu stabiilsem variant, aga mine sa tea, ka kuulmismulje põhjal on täitsa huvitav. Järgmine küsitletav oli Helen Tammeste, kes on Eesti Muusikaakadeemia oreli erialal lõpetanud Andres Uibo. Õpilasena. Milline teos teile nendest kaheksa teosest meedis ülekaalukalt see teos, mis võitis nii publiku žürii hinnangul see on siis kaheksas, Andres Uibo lugu kas oli ka üllatusmoment? Võidulugu oli kõige suurem üllatus, et organism võtab kätte ja, ja võidab ära siis selle heliloojate konkursi. Siis võib öelda, et te olete selle žürii otsusega väga rahul ja absoluutselt Meson'i instituudiga. Kas taolist heliloomingu konkursi on vaja? Ma arvan, et see on hädavajalik. Kuidas muide Eesti heliloojate kirjutatud lugusid saab, kui mitte konkursi kaudu ja orelimuusika on suhteliselt piiratud kitsas ala? See ei ole väga masstoodangut seal Alarete, väga tervitatav. Mis te soovitaksite edaspidiseks tegutsemiseks, selle konkursi puhul tuleb lihtsalt leida üritusi, millega selliseid konkursse siduda, et oleks ka publikut, kes kuulama tuled. Milline teos avaldas muljet Horst Subertile kirjastusesteeres Estonia? Seda saan ma väga kindlalt öelda, alguses oli mul üks favoriit, aga kui see viimane lugu kõlas, siis oli äkki tõesti selline tunne, et peab üles vaatama. Millised olid Horst Schuberti ootused. Kontserdi eel. Ma tahaks siinkohal tähelepanu pöörata ühele keelelisele asjale, sõnal konkurss on saksa keeles väga halb kõrvalmaitse. Tegelikult tähendab see lõpu enamasti halba lõppu, näiteks firma pankrotti. Kui siin Tallinnas sellise aktiivse muusikaelu juures korraldatakse selline konkurss, siis on see tegelikult hoopis väga hea. Sedalaadi ootus oli mul olemas ja see ootus ka täitus. Kas Horst Schubert jäi žürii otsusega rahule? Jah, mul oli küll teine favoriit, aga ma olen žürii otsusega täiesti rahul. Mis on teie isiklik arvamus, kas taolist heliloomingukonkurssi on vaja? Ma usun küll, et seda konkurssi on vaja. Orel pakub väga mitmekesiseid kõla võimalusi. Paljusid tänastest kontserdikülastajatest olen ma näinud erinevaid Nendel kontsertidel korduvalt. Nad ei ole seda tüüpi inimesed, kes läheksid kontserdile, et ennast muusikast meelitada lasta. Nad on asjatundjad, peab tõesti ütlema. Tavakuulajad ei ole nii avatud, et kuulata uusi kõlasid. Ütlen aga, et sellist konkurssi on tõesti vaja. See tähtsustab orelit ja teeb selle meeldivaks ja mitme tahuliseks pilliks. Kuuldud intervjuude autor oli Gerhard Lock. Kolmapäeva õhtul toimus teatri- ja muusikamuuseumis mälestuste õhtu, kus meenutati kappide dünastia väljapaistvamaid esindajaid. Viljandi kultuuriakadeemia tudengite esituses sai näha Johannes Jürisson kirjutatud näidendit Villem Kapi noorusarmastusest. Samal õhtul oma vanaisa klaveripalu tanud Villem Kapi pojatütrest Lilian kapilt pärisin kõigepealt, mis mulje jättis talle näidend. Muljed on üsna positiivselt, kui mu esimene kord seda vaatama läksin Suure-Jaani, siis mul olid sellised tunded, et ei tea, kas julgeb vaadata, mis sealt tuleb. Aga nüüd siia tulles mul oli süda täiesti rahul, ma juba teadsin, mis tuleb need näitlejad, kuigi need on minu teada veel õpilased, et nad väga professionaalselt kuidagi esitasid seda, seda oli põnev vaadata ja ei tekkinud sellist piinlikku momenti, et selles mõttes mulle väga positiivsed elamused sellega seoses on ajast, mil Villem Kapp oli umbes teie ealine, et isegi täpselt minuealine, võib-olla selles mõttes vanaisasse endale ka sellised tuuled, siit polde tuuled, sihast, posted tuleb tuttav ette küll. Te mängite meelsasti ka vanaisa klaverimuusikat, mängin, väga meeldib ja tegelikult ma avastasin selle tänu oma vanaemale, et üleüldse klaveri mängimine ja see amet, mis mul praegu on, et see on kõik tänu vanaemale, sest mul tuleb meelde üks seik, kus mul vanemale rääkis, et Villem Kapp ehk siis minu vanaisa oli öelnud minu isa kohta, et oh, las poiss kasvab natukene siis hakkan talle klaverit õpetama, aga kuna ta siis nii vara lahkus, siis jäi see tegu tegemata. Ja minu vanaemal oli see väga hinge peal ja oi kui palju mul olnud kordi, kui ma olen mõelnud, viskan toodi nurka ja ma ei taha seda klaverit enam mängida. Ja vanaema oli see, kes innustas, ja taliülim fänn niimoodi, et kui ma istusin klaveri taha ja mängisin, võib olla valed noodidki ja vanaema oli alati tohikus ilusasti seal mängid, sa mängid ikka köige paremini. No ja siis ma hakkasin juba tänu vanaemale otsinuga Villem Kapi klaverimuusikat ja ega tal seda palju ei ole, aga üldiselt jah, mulle meeldib seda väga mängida, see, mis on, seda ma olen mänginud. Milline on lemmiklugu nendest lemmiklugu on sügis, lühike, aga väga selline ilusa meloodiaga ja sügavamõtteline lugu. Alati, kui ma mängin seda lugu, siis mul tuleb millegipärast just selline tunne, et see nagu iseloomustab kuidagi siukest sügavamõttelisust, mis minu meelest iseloomustas nii vanaisat kui vanaema, et selles mõttes hästi südamelähedane palaja, üks palav veel, see on klaverisonaat, mis minu teada ongi kirjutatud sellel, samal ajal, kui see armastus oli, mis, millest see näidend oli, et ma seda kuulsin Suure-Jaanis juhuslikult ja nüüd ma otsisin selle noodi üles ja nüüd ma hakkasin seda valaiust õppima, nii et ma loodan seda varsti kusagil esitada. Kas on teil ka Arturi Eugeni klaverimuusikat kavas? Jah, Eugenitma mängisin oma bakalaureuse, lõpueksamil meeldis aga hoopis teine bakter, teine iseloom. Aga Arturist olen mänginud ainult ühte pala, see on üks sara panud klaverile ja see on ka siukse kena ilusa meloodiaga, aga mulle tundub, et Artur ei ole niivõrd palju klaverile kirjutanud, kuivõrd orelile, aga oreliga on veel sellised lood, et pole jõudnud süveneda selle instrumendi mängimise. Kas sellisesse kuulsasse muusikute dünastiast kuulumine paneb õlule ka vastutuse tunde, vastutuse tunde küll. Aga pigem ma ütleks, et väga raske on. Väga raske on iseennast tõestada ja mul on olnud päris pikka aega selline tunne, et nagu ma ei oleks oma nime pärast kuskil, vaid et just tänu oma vanaisale, et seda on isegi mulle öeldud, aga nüüd. Ma olen juba magister, ma loodan, et ma olen tõestanud ennast ja olen ka seda kappide Nive aus hoidnud, et keegi peaks olema seda rasket koormat kannab palju edu selleks aitäh. Artur Kapi muusikanädalat lõpetab laupäeva õhtul, 15. novembril kell 19 kontserdiga Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigendipuldis Paul Mägi ja kavas on Artur Kapi ja Johann Sebastian Bachi looming. Kaastegev on ka Moskvas sündinud ja 1989. aastal esimese rahvusvahelise turnee teinud Saša Klenski viiuldaja, kes praegu teeb koostööd mitmete tipporkestrite ka üle maailma. Tema esituses kuulame Johann Sebastian Bachi viiulikontserdi number kaks see tuur. Samuti osaleb ta Artur Kapi fantaasiateemale Bach ettekandel. Eesti poolt on samuti kaks solisti, kõlab Artur Kapi orelikontsert märk number üks f-duur, mis on valminud 1934. aastal ja see on kirjutatud teemale EA HS. Nimelt on see teos pühendatud Eesti akadeemilise helikunstiseltsile. Selles teoses tirib meie orelisolisti Ines Maidre ja samuti kõlab tšellist Aare Tammesalu soleerimisel Artur Kapi prelüüd tšellole ja orkestrile. Lisaks neile kuuleme kontserdi jooksul veel Johann Sebastian Bachi passa, Kaljad c-moll, Stokovski orkestriseades ning Artur Kapi dramaatiline avamäng. Don Carlos lõpetab Artur Kapi muusikanädala kontserdist, mis toimub täna õhtul kell 19 Estonia kontserdisaalis, teeb ülekande klassikaraadio. Lõppkontserdi eel esitletakse Estonia kontserdisaalis CDd Artur Kapi orkestrimuusikast plaadist, räägib Inno Kivi. Eesti muusika on rikkamaks saanud jälle ühe CD plaadi võrra, see on saksa firma Eeerres poolt välja antud CD-plaat kusse sümfooniaorkestri esituses. Arvo Volmeri juhatusel on salvestatud viisard Kapi sümfoonilise teost. Need on 1942. aastal kirjutatud fantaasiateemale Peeaa CH viiulile ja sümfooniaorkestrile, kus solist on Mano männi 1900 seitsmeteistkümneni igal aastal Astrahanis valminud sümfooniline poeem hauad. 1934 kirjutatud orelikontsert number üks f-duur solisti partii kõlab Ines Maidre esituses 1918. aastal. See on siis aasta peale sümfoonilise poeemi hauad kirjutatud tamist loodud samuti Astrahanis, prelüüd, tšellole ja sümfooniaorkestrile solist on Teet Järvi ning plaadilt kõlab viimase teosena Artur Kapi 1899. aastal Peterburi konservatooriumi eksamitööna suvepuhkuse ajal Suure-Jaanis kirjutatud dramaatiline avamäng Don Carlos, mis on inspireeritud siis Schillerid samanimelisest draamast. Kui nüüd seda plaati kuulata, siis on minu meelest nauditav nii see muusika, mis sellelt kõlab. Need on kindlasti Artur Kapi sümfoonilise loomingu paremikku kuuluvad teosed, kui ka nende teoste esitad. ERSO on väga hea orkester, ma olen teda alati väga heaks orkestriga pidanud, tal on hea potentsiaal. Kui tema ees on hea dirigent, siis on alati tulemus olnud suurepärane ja muidugi ka esitajad on ju meie tippsolistid. Kuna mõnda aega tagasi on Airese väljaandel ilmunud ka kõikide nende teoste trükitud noodid siis nüüd on see muusika, mis pikka aega on seisnud Eesti teatri- ja muusikamuuseumi riiulitel, käsikirjades kättesaadav nii kuulajale kui ka interpredile. Ja kuna need on Saksa firma poolt trükitud noodid ja plaadid ja mõeldud siis levitamiseks mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas, siis võiks vaata et nendele suurepärastele teostele on nüüd lahti tee ka maailma, sest igaüks neist teostest võiks kindlasti olla mõne sümfooniaorkestri kontserti repertuaaris, sest nad on ikka tõesti meisterlikult kirjutatud teosed. Siin ei saa kuidagi mööda minna minu meelest Vardo Rumessen ist, kes on need noodid trükiks ette valmistanud, teinud selleks ära väga suure töö ja tegelikult, kui me nüüd päris ausalt oleme, siis viis aastat tagasi. Laiem muusikaüldsus neid teoseid praktiliselt ei tundnud. 1998. aasta juunis, kui toimusid esimesed heliloojatega pidev muusikapäevad Suure-Jaanis siis just Vardo Rumessen ettepanekul pandi need teosed kavasse, sest parasjagu käis ka nende nootide trükkimine ja redigeerimine. Nendel kontserditel viibis ka Eereze esindaja Horst Schubert, kes on viimastel aastatel väga huvitatud olnud Eesti muusikast ja on väga suure töö ära teinud eesti muusika propageerimisel selle trükkimisel, selle plaadistamisel ja siit see asi nagu hargnema hakkas ja nüüd on siis teosed nii noodist trükitud kui ka plaadil. Jääb ainult soovida, et nad hakkavad ka meie kontserdilaval sagedamini kõlama, sest üks asi on, kui teos kirjutatakse, seda mängitakse ära ja ta jääb seisma. Teine asi on see, kui teda pidevalt mängitakse, siis avastatakse ka tema tõelised väärtused. Väga sageli on niimoodi, et teose esimesel kuulamisel nagu ei oskagi aru saada tema tõelist väärtust, et ikka üks hea teos peab ikka pidevalt kõlama kontserti praktikas. Ja kindlasti tuleb ikkagi tänada Eeerrest ja Horst Robertit, kes on palju ära teinud meie Eesti muusika heaks. Ma näen seda forssubertit järjest sagedamini siin eestimaal liikumas ja tema on niisugune huvitav mees, kes tunneb meie kultuuri vastu huvi ja võtab osa ka kõige väiksematest eesti muusikale pühendatud üritustel ja kohati on mul isegi niisugune tunne, et tunneb meie eesti muusikat paremini, kui me ise seda tunne. Möödunud laupäeval esines Reval Ensemble Belgias prüge kontserdipaus mis on aasta tagasi avatud Euroopa üks kõige moodsamaid ja suuremaid kontserdimaju Est lemm. Projekt oli selle kontserdi nimi ja see on festivali nüüd ja prügikontserdimaja ühisprojekt mis ühendas Belgia ja Eesti muusika ja poeesia. Esitajaks Sis ansambel Reval Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits komponeerisid flaami luuletajate Roland Joorise ja Leonhard Nolensi tekstidele oma uued teosed ja uudisteosed. Belgiast tegid Patrick deklarg ja vimm Hendrix, vastavalt siis Doris Kareva ja Triin Soometsaluulele. Reval Ensemble oli seekord kümneliikmeline ja kaasas olid vokaalsolistid tõusev täht Soomest, sopran Anu komsi ja Meie Rauno help. Dirigent oli Risto Joost sama kontserdikava külas kaks nädalat tagasi ka nüüd festivalil väikese erinevusega nüüd prüges esitati avalooks Erkki-Sven Tüüri seitsmes arhitekt. Toonika projekt sisaldas ka meistrikursused, mida andsid heliloojad Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits Antwerpeni konservatooriumis. Ja nüüd festivalipäevadel tegid sama viim Hendrix Patrick deklerk eesti muusikat. Keskaegne linnake prügem on turistide paradiis, kanalid ja maalilised kitsad nagu nukumajakest ega tänavad mille keskel on mõned üksikud ebaloomulikult hiigelsuured gooti kirikud. Ja kõige selle ajaloolise kose keskel avati 2002 aastal hiiglaslik kontserdimaja. See oli tollase prüge Euroopa kultuuripealinnaks olemise kulminatsioon. Kontserdimaja on suurim sealses regioonis Lääne-Flandria, mille pealinn ongi prügem ja publikupuudust seal ei tunta. Lisaks turistidele ja oma maakonna elanikele, mida on siiski 1,1 miljonit käib kontserdil ka palju, näiteks euroametnikke 100 kilomeetrit eemal asuvast Brüsselist. Kontserdimaja on lakoonilise disainiga ja kaunistamata modernistlik funktsionaalne hoone, kus vorm paistab olevat vähem tähtis kui sisu. Kontserdimajas toimub väga mitmesuguse muusikaga kontserte. Hooaja Pokleton staaride rohkuse poolest muljetavaldav. Just möödunud nädalal tutvustati uut hooaega ja inimesed ruttasid broneerima pileteid. Hoones on 1300 kohaga saal, mitu auditooriumi ja kolmesajakohaline kammersaal, kus toimuski Est lemm kontsert. Enne õhtust kontserti toimus kontserdimaja presentatsioon publikule. Koos eesti muusikud mängisid kammerpalu, viies erinevas paigas suurel laval fuajee nurkades, trepi Mademele rõdul ja kõige enam muljetavaldav nendest esinemistest oli võib-olla Neeme Bunderi esitatud Galina Grigorjeva lament fantastilise kajaga tühjas elektrikilbiruumis, kus näised muusika läbistab kogu hoone sellises tähtsas paigas Euroopa südames külaski kaheksanda novembri õhtul Est lemmi kavam programm on erakordselt homogeenne ja sarnases meeleseisundis, millest kõige rohkem irdus või eemale tungis. Tüüri arhitektoonika. Muide väga narratiivne ja hea jõuline esitas Lea Leiten Toomas Vavilovi. Neeme Kunderi poolt Kuna teosed on Eestimaal kuuldud siiski mõne sõnaga neist paladest. Tõnu kõrvitsapuus. Kahe laululine teos on El Dorado värvi. Eksootikat jätkav väga loomuliku vokaaliga on kõrvitsalaulud. Tulve tehase heliõied ja mutatsioonid olid siin väga julgelt kasutatud ämbrite ühinemist ja hargnemist mida oleks arvatavasti raske olnud saavutada ilma onu komsi, klassi ja tüüpi, lauljatab Kaarel Kööveltsi. Ooperlikoopus kõlas ja siis veel kõige mõistatusliku mängulisem Nendest teostest. Misestlem sisaldas oli Patrick deklerkki teos mis seisis koos mitme erineva suunaga materjalist ja muljetavaldavalt sünk. Värvikas vimm. Hendrik seopus Triin Soometsatekstidele oli kontserdi lõputeos. Mis puutub tekstidesse, siis minu jaoks oli küsitav, kas võõras keeles luulele teose loomisel peaks tekkima mingi soovitud ihaldatud eksootiline tulemus. Võib-olla oli just siin selle toreda projekti ideoloog vindi natuke üle keeranud ja sellesse planeerinud teadliku võõristus momendi mida tegelikult suurendas veel Anu komsi, kelle jaoks kumbki nendest keeltest ei olnud ju emakeel ja kui palju me üldse taolises kammermuusikas nüüdiskammermuusikas saame tekstist osa. Flaami keele kohta ei oska öelda, aga eestlase kõrv või silmateksti vaatamata eristada ainult üksikuid lausejuppe. Enamasti häälikuid. Ja muusika oleks arvatavasti olnud sama huvitav kui eesti helilooja kasutanuks eesti keelt ja flaami helilooja. Kaheteistkümnendal novembril lõppes Poolas seina linnas Arvo pardile pühendatud festival, mida organiseeris Poola poolt organisatsioon. Pograniidse nädala jooksul toimus seina tas kontserdipaikades basiivikas sünagoogis kontsert, kus kõlas ainult Arvo Pärdi looming ning ühel kontserdil kõlasid ka Ukraina Saksa-Poola ja Eesti heliloojate pühendust. Seosed Arvo pardile. Samal kontserdil anti pidulikult Külega Arvo Pärdile Bacaraniidse ehk piirideülese inimese tiitel selle materiaalne väljendussaali kolmik kell, mis oli häälestatud kolm kõlana. Festivalil viibis kohal erinevaid muusikuid hiljerd ansambel, Leedu Kammerorkester Saulius Sandetskise dirigeerimisel. Festivali jooksul tegi tööd ka noorteorkester, mida juhatas Berliini päritelu dirigent Andres Peeerr. Keeler, ja nüüd kõneleme lähemalt kontserdist, mis toimus 11. novembril pialistakis ja kus osales pelistoki filharmoonia. Seal osalesid Eesti interpreedid Pianist Marit Gerretz-Traksmann, keda meie teame musta linnud Riiast ja ka nüüd ansamblis on ta mitmel korral kaasa mänginud loomulikult Tõnu Kaljuste ja kavas olid Arvo Pärdi kolm teost. Kõlasid orienti oksident sessile, Verricine romaane ja lamentaate. Vot see on nüüd selline teos, mida meie Eestis veel ei ole kuulnud. Seda tegemist on üsna uue teosega valminud aastal 2002 sele tellist länkri muu, kes, kas siis osa olles selle teose esiettekandel, Helen kremoolevad pikka aega tegelikult peale käinud, et Tarbarkidetaks talle klaverikontserdil. See on päris selline omapärane Globali kontsert, kus tegelikult ei ole klaverile kirjutatud virtuaalseid passaaza. Sest nagu teose pealkirigi ütleb Lomentaate tegemist palvega Kura Pärt, temale vähemalt meeldis marker straksmanni interpretatsioon sellest teosest palju rohkem ja Marika ise tunnistas, et talle seal teos. Aga hingele vaata nüüd talle just meeldib selle teose puhul see, et seal ei ole liiga palju noote. Sa pead otsekui uuesti avastama enda jaoks klaverimängu, aga tal oli ka üsna keeruline mängida, sest siin oli klaver väär, millal oli üsna kuiv kõla ja nagu ta isegi ütles, et pedaali peale võis võtta mitmeid takte ilmad, see tegelikult nagu kõlaks nii, nagu pedaal oleks peale, siis mulle tundus, et tal õnnestus selle teose interpretatsioon küll väga hästi ja oleks proovinud, et orkester oleks temast rohkem võib-olla inspiratsiooni saanud. Loodame ka seda, peagi saab siis seda teost Eestis kuulda, siin osales teosesse siil ja Vilniuse kooriauna muusika. Tegemist on 1989. aastal kooriga, mõni aasta hiljem said nad ka selle nime endale ja seda veab Vazzlovas Augustinas. Ja kui meie siin Eestis hindame väga kõrgelt Latvija koori Läti Raadio koori siis üks selline väga kõrgel tasemel koor on siis ka Vilniuses Jauna muusika. Ja tänu nende intervjuu troonile pääses mõjule ka mulle tundub sessilja. Juba proovis oli interpretatsioon aga selge emotsionaalne. Arrogarti inspireeris ka kõiki kohale sõitnud muusikuid ja osaledes pialistabki. Filharmoonikute proovis juhendas ka nende mängu. Kindlasti kõik Poola muusikud ei ole teda kohanud nende jaoks midagi erakordset, et helilooja tõepoolest on ja, ja ka tema naine Nora, Pärt mõlemad on saalis ja, ja kogu aeg käivad mööda saal ringi, kuulavad igast saalinurgast, kuidas orkestri balanss kõlab ja ma usun, et tema enda jaoks see kontserdieelne protsess oli õnnestunud, sest et siin kõlas Lomentaate uus versioon versioon sellest, mis kõlas esiettekandel. Ja ma usun, et Arvo Pärdi endal oli suur nauding tehasele uue versiooniga tööd, sest et tema on heliloojad, kes Arbet partituuri vaadates siiski ei saa aru, kuidas see muusika täpselt olema hakkab, niiet ainus viis muusika elama hakkamiseks pead sa tegema koostööd interpeetidega ja seda ta kahtlemata tegi ja, ja pälvis ka orkestripoolseid, selliseid tänuavaldusi juba proovi jooksul selle töö läbiviimise eest. Tõnu Kaljuste all, ma arvan, oli siin ikkagi väga raske töötehasel orkestri juures, sest et ta pidi elementaarsemastki nüansse neile väga pikalt seletama ka ta on seal Arvo Pärdi muusikaga õnneks niivõrd kursis, et ta ilmselt teab mida täpselt selgitada sellistele intervjuu ETV, kes on harjunud rohkem mängima tavapärast repertuaari, lähiajalgi on neil kavas praam, sall, Strauss kindlasti Pärdi muusika, onju. Eesti filharmoonia kammerkoor jõudis teisipäeval tagasi kolmenädalaselt kontserdireisilt Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse ning juba eile andis kontserdi Soomes siuntia festivalil kontserdireis Ameerikas lõpes kahe kontserdiga Torontos, Kanada raadioga seotud festivalil South Stream koos Eesti filharmoonia kammerkoor oli juba kolmandat korda arvustustes tõsteti esile koori haruldaselt ilusat nüansirikast, kõla vokaalselt meisterlikkust ja maagilist esitust. New York Timesi kriitik Daniels Losberg kirjutab. Koor laulis enesevalitsused täpsuse ja hoolega. Nad ei ole grupp, kes naudiks avalikud raamat ning ka Hillier eelistab laiali stanaalsele balletile tasakaalu ja ühtsust. Tõepoolest, mõjuvamad hetked olid tihti kõige vaiksemad. Vaevukuuldav heli tõi esile koori suurepärase ansamblitunnetuse. Koor peaaegu ei liigahtanudki, mis rõhutas muusika vaoshoitud ja raskepärast loomust. Kavast äratasid eesti heliloojate Urmas Sisaski ja Galina Grigorjeva kõrval huvi saanstra meie noor Kaardi looming. Ootamatu ja ebatavalise jõuga üllatas kuulajaid Svendavitšanstrumi popurrii stiilis vastulause, mis on liidetud brüsseli teosele. Premier on lood, kirjutab San Francisco Classical poiss, kriitik Eerik valjem. Tsitaat jätkub. Sageli tuuakse selle teose esitusel liialt esile kaheloomes stiili erinevust hiljem aga saavu terviklikkuse illusiooni, kuidas idus püsseli teose venitades pidesid ja rõhutades Restuvaid harmooniaid sanstrumi, dissonantsi rohkem muusikaga. See oli kontserdi üks liigutavamaid hetki. Koori direktrissilt Annely Undilt küsisin, kuidas jätkus kontsertidele publiku huvi. Esineti ju seekord vaid hakkab Bella kavadega, mis pole teatavasti eriti populaarne žanr. Ameerikas oli ka seekord meil siiski väga suur publikumenu. Eesti filharmoonia kammerkooril on oma publik Ameerikas kunud. Me oleme nüüd üle kahe aasta regulaarselt seal käinud juba kuus korda. Ja seal on välja kujunenud muusikasõprade ring, kes meid teavad, meid armastavad ja kuna Paul Hillier on ikkagi 15 aastat töötanud ja muusikat teinud Ameerikas ja on sealsel muusikamaastikul väga tuntud ja austatud nimi, siis kindlasti tekitas erilist elevust nüüd see uus kombinatsioon Paul Hillier oma uue kooriga ja peab ütlema. Väga hästi võeti kõik kontserdid vastu. Kuigi olid A capella kontserdid meil kõik need 11 kontserti. Väga suurt menu tekitasid Eesti heliloojate Galina Grigorjeva, Urmas Sisaski teosed. Nii et selle vastu oli väga suur huvi just kontserdil olnud muusika inimestel, kes küsisid plaadistusi ja, ja tundsid nende vastu sellist sügavamat professionaalset huvi. Kas kutsuti tagasi Ameerikasse ja see on meil tegelikult juba isegi enne seda reisi kokku lepitud, et järgmine reis Ameerikasse saab olema 2006 veebruaris-märtsis, kuupäevad ei ole veel selged ja võimalik, et, et see siis ei tule täieliselt A capella programmiga kontsertreis, vaid kas kaasatakse sinna kammerorkestrilt instrumentaalansamblit väiksemaid koosseis ja see juba sõltub repertuaarist. Soome oli aga koor kutsutud ühele üsna iseäralikku le festivalile. Soome Me läheme siundi muusikafestivalile, see on üks tilluke paiku 50 kilomeetrit Helsingist Tampere poole. Siiani ma ei ole kohanud ühtki eestlast, kes teaks, kus see koht on. Aga seal korraldab muusika festivali üks mees, kes on tegelikult Eestiga päris tihedalt seotud. See on hollandi soome arhitekt Martin Suurmann keda Eestis teatakse kui mitmete meie vanalinna restaureerimisprojektide ühte osalist. Üks tema viimaseid projekte oli Tallinnas kolme õekompleksi taastamine. Professioonilt arhitekt korraldab siunud ja väikeses kirikus igal aastal muusikafestivali aasta kõige pimedamal ajal. Kuna novembri keskel ei ole veel lund, ei ole veel jõulukontserte, mis tooks jõuluvalgust meieni ja suve ja sügis muusika on ka nagu läbi ja siis on nende eesmärk sellel aasta kõige pimedamal ajal teha muusikafestival nimega luks muusika. Siunte väikeses külakirikus on siis kolm-neli-viis kontserti? Ei, see on nendel juba õige mitmeaastane traditsioon. Ja me läheme sinna väga rõõmsa meelega, sest et me oleme sinna väga oodatud mida nad tahavad kuulata, nad ka väga soovisid, et see oleks valik Meie Baltic Voices programmidest, nii et me esitame seal Galina Grigorjeva, Urmas Sisaski, Arvo Pärdi, soomlaste enda rauda, vaara ja Casanssoni muusikat. Eesti publik saab Eesti filharmoonia kammerkoori kuulata taas 14. detsembril Renee eespere juubelikontserdil ja seejärel juba koori jõulubarokikava. Täna kogunevad Tartu Ülikooli aulas Lõuna-Eesti meeskooride, et osaleda Lõuna-Eesti meestelaulu päeval, mis tänavu toimub juba üheksandat korda. Meestelaulu päev liidab kokku enamuse Lõuna-Eesti meeskoore ja noorte meeskoore. Laulupäeva kunstilise juhi Alo Ritsingu sõnul on sellisel alu päeva korraldamisel mitu eesmärki. Pakkuda üldse võimalust suurema kuulajaskonna ees esineda ja taotleda sellega nagu meestelaulu ühtsust, sest ega väiksed koorid, kes on võib-olla keskustest kaugemal, Tartu ka keskus, mingil määral Lõuna-Eesti keskus, nagu Räpina, Põlva, Elva lähedal, aga siiski eraldi Jõgeva ja ega Neil ei ole nii lihtne siia tulla Tartu Ülikooli aulasse või Vanemuise kontserdimajja laulma. Et see on üks eesmärk, tuua meeskoorid ühte ilusasse kontserdisaali esinema. Jah, see on siiski paljudele kooridele stiimul. Ja tänavu toimub selline kokkusaamine juba üheksandat korda. Kui palju meeskoore tuleb Tartusse? Kõik, kes on lubanud, kui nad tulevad, ilmselt nad tulevad, siis on kokku 17 meeskoori, sealhulgas on siis nii-öelda noorde meeskore neli tule Põlvast, Räpinast, Viljandist, Jõgevalt, Avinurmest. Ja Tartu koorid muidugi ka kindlasti milline on kontserdikava kontsert, on pühendatud Gustav Ernesaksa 95.-le sünniaastapäevale. Jah, Gustav Ernesaksa loomingut laulavad meeskoorid, kontserdi teisel poolel kõlavad väga armastatud ja lauljate poolt tihti ette kantud laulud, nagu näiteks kutse näärisokk. Päike vajus pärnapuule, Kalamees naerab. Need on nüüd meeskoride poolt, aga meil on külas ka Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kes Vaike Uibopuu juhatusel laulab Sireli. Kas mul on meelespea ja sinu aknal tuvid ja siis ülikooli naiskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor laulavad veel ühiselt Ernesaksa muusikale ja lõpuks elab Anssotsi juhatusel meeskooride poolt. Mind kutsuti pulmakontserdiga, nagu silmas peetud, aga lähenevad üldlaulupidu. Sellised ühendkoorilaulud ja ka meeskoorilaulud on valitud sealt üldlaulupeo kavast, et sellega nagu teha eeltööd, laulupidu hästi kõlaks. Eks seda muidugi on väga palju räägitud, et vanus teeb natuke liiga häältele juba ja samas on ju ka noorte meeskoorid peale tulemas ja ma arvan, et viimane mees, laupäev Viljandis läinud suvel kõlas väga ilusti, nii et ma arvan küll, räägime praegu. Oleme tulnud, need armastavad ja seda meil ongi vaja. Laulu tuleb armastada Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub täna, laupäeval algusega kell 17 Tartu Ülikooli aulas ja ühendkooris on siis kokku üle 200 mehe ühekorraga laval ja laulmas. Ja ma tahaks lisada ka, et meile tulevad ka külalisdirigendid dirigenti Tallinnast, kes on ka üldlaulupeo puhul üldjuhid. Need on siis Ants, Ants Sööt ja Jüri Rent, kes siis juhatavad neid laule, mida nad laulupeole juhatavad. Need lauljad nagu harjuvad juba nende nõudmistega Tere tulemast täna Tartu ülikooli aulasse kuulama meeskooride laulu aitäh. Koorijuht Alo Ritsing. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis esitletakse homme kell kaks Alo Põldmäe noodikogumiku 24 klaveripala lastele. Esitluskontserdil mängivad Lasnamäe muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli õpilased, räägib helilooja Alo Põldmäe. See on üks tore ettevõtmine. Algatajateks on siin muusikakirjastus SP, muusikaprojekt ja muusikakool, liine peegli eestvõtmisel. Need on siis needsamad alad, neid on kokku 24, mille ma olen kirjutanud kokku 40 aasta jooksul. Esimene pärineb Tartu muusikakooli päevilt ja selleks on Ron Tiina. Mitmed palad on konservatooriumis õppimise päevilt, nende hulgas lüüriline pala, mis oli pühendatud Heino Ellerile ja Heino Eller on seda redigeerinud ja parandanud. Ja viimased lood on siis seotud aastaga 2002 ja 2013. Võib-olla kõige viimane ettekanne on olnud Moskvas muusikamuuseumis Glinka nimelises nende juubeli puhul koos mänguautomaatidega ja see pala kannab nime. Ja mul on tõesti väga suur heameel, et need lood on muusikakoolide kavadesse jõudnud. Mõned on hästi palju juba mängitud, aga mõned päris värsked ja tere tulemast kuulama neid palu. Pühapäeval kell kaks teatri muusikamuuseumisse Müürivahe 12. Uus nädal algab Eesti teatri- ja muusikamuuseumis aga suure Bachi toniga Mil kahele õhtule. Esmaspäeval ja teisipäeval kell viis on jagatud Johann Sebastian Bachi Haadeegaa esimese vihiku 24 prelüüdi ja fuuga ettekanne seitsmelt eesti klavessinistilt. Need on Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Kristiina aer, Ene Nael. Saale metsar, Anneli tankis mäe ja Anu Randma. Liiga ja teisipäeval, 18. novembril kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis klaveriõhtu. Mis pühendatud Sergei Rahmaninovi 130.-le sünniaastapäevale esineb noor pianist Age Juurikas. Rahman on kohe esimene helilooja minu jaoks üldse juba päris kaua ja selline eriline lähedus muusikaga ühel hetkel lihtsalt, kui ma hakkasin teda mängima voolama, siis ma lihtsalt kuidagi tundsin ära sellest pisikust lahti ei saa. No see aasta tähendab, on 130 aastat sünnist ja ühtlasi ka surmast 60 aastat, siis ma mõtlesin, et oleks hea teha, selline mälestuskontsertkava on päris suur ja raske, aga ma täiesti uue kavaga tulen praegu välja kõike tüütpild, ma olen mänginud umbes 39. pilt hoopis 33-st, ma ei ole ühtegi mänginud ja majori töötas nendesse, nii suveunenäost, võib öelda, et see on üks raskemaid ja üldse, mis võib-olla klaverile kirjutatud. Ja seal leinan teisi, selliseid karakter tänu väga virtuoosse. Sümfoonilised tantsud ja see on üks väga põnev asi omaette. Selle romaani kirjutas paralleelselt orkestri variandiga. Ja mis teadaolevalt on valminud kaveri veel ainult nädal aega varem kahe klaverile pidi lindistamas horovitsiga, aga see millegipärast jäi ära, nii et vot, millest me oleme ilma jäänud. Eesti siis ta on mänginud seda Toivo Peäske, Natali Sakus, aga ka rohkem mängida, Verson muidugi mänginud, aga selles suhtes see on ka päris põnev. Väga kihvt muusika, hästi värvikas ja karakterid on värvikas. Rahvamuusika on, minu jaoks on alati väga suur sündmus mängida Estonia kontsertsaalis, sest et minu meelest see on niivõrd hea saal ja niivõrd head klaverit ja see akustika ja kõik see kokku, see visuaalne külg lavaline külge, kõik see valgustes minu meelest see on niivõrd korrektne, niivõrd inspireeriv, loominguline, et see oleks vahva Saalemaati, ootan suure põnevusega kontserte ja selles suhtes see kava on ka mulle nii kohutavalt kallis hingele. Sellest tuleb üks põnev sündmus minu jaoks, kui loodetavasti ka publiku jaoks. Age Juurikas esineb Estonia kontserdisaalis Rahmaninovi kavaga teisipäeval, 18. novembril kell 19 ja kontserti on võimalik kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Kaja. Viinis kestab veel kaks nädalat lühikese ajaga väga kuulsaks saanud uue muusika festival viin modernfestivalil on juubelgi, selle asutajaks oli 15 aastat tagasi 1988. Tookord Ellviinis peadirigendina tegutsenud Claudio Abado, kes oli esimestel aastatel selge selle kunstiline juhtfestival, on publiku ette toonud unikaalseid helilooja treid. Alustades vidinast tol ajal veel elavatest kaasaja suurimatest vahepeal pisut vaibunud, on monokäsitluste liin taas tõusnud, eriti tänavu Jörts liigeti juubeliaastal. Aga Kahepäevase projektiga saab suurema tähelepanu osaliseks ka Kreeka helilooja Jaani, Kristo aga mitte ainult nemad. Festivali motoks on uus Euroopa ja see tähendab otsustavat vaadet. Kaasa teeb loomulikult omama autorite loominguga ansambleid Poolast, Tšehhist, Slovakkiast, Ungarist, Sloveeniast, Rumeeniast, Bulgaariast. Ent 31. oktoobri avakontsert Viini kontserdimaja suures valitsus oli üleni Chörts liigeti päralt. Kavas metas ta siis ning 1965. aastal lõpetatud reekviem järgmistel päevadel sümfoonia 100-le metronoomile või klaverikontsert muidugi parima Järlor rajanud Emaariga solistina. Cisclizza mindi articulatsioon. Pärast õhtub Järlorajane Maarjas sõbrad, kus kaks klaverit löökpillidega paar tokki esitamiseks. Üks kava, kus liigeti teosed vaheldumisi Kloodwivjee omadega siis lisandumas Peterjöödes, kirtskur Ak, Nan, Karro, Steve raiautoritena kõik ja nõnda edasi. Kohal Madalmaade Kammerkoor, Schönbergi ansambli dirigent Rein Pärn, TLÜ ammu välja müüdud Pier Loreen Maari soolokavas kõrvuti debiicii liiget, Rahmaninovi list mitme ajastu pioneerid viimasel nädalal esiplaanil olnud teritena Giorgio ossa Bergis. Ja taas on ainult käru ja music Ferainis, Viini Raadio Sümfooniaorkestri Bertrand oletusel Maicel üldisi IRL-i muusikaga siin maailma esiettekandel tema epigraaf Luciano peerijo mälestuseks. See on rahvusvaheline teos, nii viin moderni staieri sügise Kuiga Ühenduse prohelveetsija, ühine tellimus. Ent kuulumata külviin moderni programmi näitab Viini kammerooperi praegu oma teatrisaalis kahe moodsa kammerooperiga etendust. Need serblanna isi torežebeljani ooper, soore, vee ning tuntud inglasse Pieter Maxwell Davis, mister Emmett teiks voog. Lavastuste autoriks on nüüd Viinis koos Nicola rajaviga, Preigentsi festivalide kauaaegne kunstiline juht, omaaegne inglise rahvusooperi pealavastaja, kuulus David Baudni dirigendiks Kameruni päris mitu varasemadki lavastust teinud Daniel Hoojemgavatsa. David Bowie tegi isi Torrese peljani ooperimaailma esilavastuse kevadel juunikuul ka Amsterdamis ja meie jaoks väga toreda uudisena esinemist Peri peaosalisena nii Amsterdamis kui nüüd Viinis Madalmaade ooperis stuudios juba teist aastat, ent täiendav Noor-Eesti sopran Aile assoni. Kui kevadel Amsterdamis anti kolm etendust, siis Viini kammerooperis on neid nüüd koguni 13. Seda enam on eesti lauljat tähelepanu keskmes, et selle etendusega avas Viini kammerooper oma kodusaalis 22. oktoobril trupi 50. hooaja pidulikul avaõhtul kohal kutsutud muusika, prominendid ning ajakirjanikud selle järele, aga ka hiljem Onaile assoni esinemine sooradee peaosas. Leidnud rohket ja soodsat tähelepanu ning Viini kammerooperi koduleheküljel võetakse temast suur õnnestumine kokku järgmiste sõnadega. Sellel õhtul märkimisväärseid debüüti üle kõige eestlanna Aile assoni, kellele võib soovida veel palju uusi lepinguid. Kuule sviini, Cameron Bergile laias repertuaaris teoseid, barokkajastust kuni nüüdisooperini käis suvel Maxwell Davise, mister Emmetit omakorda näitamas ka Amsterdamis, Inglismaal. Suure tee on plaanis viia tuleval aastal ka Belgradi, kus teos seal ka salvestatakse. Täna on Viini kammerooperis juba 10. soora tee etendus ning viimane tuleb tuleval laupäeval. Saalis on kindlasti ka viin moderni külastama tulnud publikut. Vääriks meenutamist, et mõni aasta tagasi mängis Viini raadio orkester Tennis ras Davise juhatusel viin modernil ka meie Erkki-Sven Tüüri ka helilooja ise Viinis kohal ja kohal eestitelevisioon kiik. Kas oli seal omapärane saksa festivali minimalistlikkus muusikast? Kavasid jätkub üheksaks päevaks. Festivalis juba neljandat korda autorite hulgas klaas Rich Raili Johnson, Tšaagas sati case. Ka Arvo Pärt-ülehomme algab Pariisis ligi jõuludeni kestev sakraalse kunstifestival ent enne toimub siin üleeilsest homseni tihe kvarteti ja keelpillide festival. Nelja päeva jooksul 20 kontserti keelpillimuusikat Bachist kuni Pascal tüse bänini kõik Beethoveni ja pardaki, partetid ja kohal tõepoolest tippvalik kaasa ja tuntumatest keelpillikvarteti idest. Solistid altistabivad Zimmermann, tšellist Heinrich Chif sellesse festivali, siis lülitub ka Kremerata Baltica Kiidonkreeneriga, kes nüüd on alustanud oma suurt sügist turneed ja just täna õhtul mängib Pariisis fontelblool lossis Arvo Pärdi kollaspija CH Kubani tuulina Martõnov Bachi Brandenburgi kontsert, kolmas snitke Concerto krosson. Arvo Pärdi kollaaž kõikjal kaasas. Alustati 10. novembril Moskva rahvusvahelisest muusikamajast tänasele reisile järgnev pooltzalo, Joseph Haydni saal Itaalias Mikael Bach eri kontserdimaja Austrias, jazz, pruunikus, amsterdami, kontserte ja nii edasi siis veel Saksamaa Hispaania kuulsad saalid kuni novembrikuu lõpuni. Täna toimub Cincinnati sümfooniaorkestri peadirigent Paavo Järvi jaapani reisi viimane kaheksas kontsert, olles peapäeval esinenud Tokyos kitarri hoolis, mängiti vahepeal ka Tokyo Metropolitan haad Speys sentalis Osakas Symphony Hallis ja täna siis jama, kata uues performans kontsert hoolis lõpukava siis selline. Sibeliuse Finlandia kriigi klaverikontsert, noore hiinlase Jon vii liiga solistina. Imperlioosi fantastiline sümfoonia. Neeme Järvi on uuest nädalast Euroopas ning juhatab neljapäeval ja reedel laske Göteborgis sümfoonikutega üleni praam sygava. Veljo Tormis on eilsest teistkordselt portlandis, kus tal on nädalapäevad tihedaid proove kolme sealse ameerika kooriga Klekamasse kooriühingu kammermees ja naiskooriga, kellega valmistatakse nende oma dirigentide juhatusel ette terve plaaditäis tormise inglise keelde pandud tekstidega teoseid. Lõpetuseks ühest Orpheus festivalist Saksamaal Kupertalis. Ooperimajas on toodud publikut, et juba oktoobrikuust ja kuni järgmise laupäevani väga erinevatest ajastutest Orpheus ainelisi lavateoseid alustati Louisi Rossi tragikomöödiaga Orphio siis ohvem, Bachi koomiline ooper, Orpheus põrgus siis Haydni viimane ooper, Philosophy hing. Ja põneva uudisena lausa mängimata vene helilooja jev Stig nei Fomiini ooper Orphei juriidi. Festival läheb Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa väga kuulsa kunsti ja kultuurifondi toel üritusel. Ning eeloleva suvise Salzburgi festivali avateosena on kunstiline juht Peder rusitska lõplikult otsustanud. Henri Pösselli vähem tuntud ooperikuningas tur uuslavastuse kasuks. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Tiia Teder, Merje Mändla, Hedvig Lätt ja Eesti Muusikaakadeemia tudengid, keda juhendasid Tiina kuningas ja Liina Fjuk. Saate teostas tehniliselt Katrin maadik ja toimetas Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Heligaja jälle. Tuleval laupäeval.