Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on 22. novembri heligaja. Kõneleme lähemalt järgnevatel teemadel. Kriitik Kiia Rämmel kuulas 18. novembril kontserte, kus esinesid pianisti tage juurikas Mihkel Mattiisen. 18. novembril korraldas Eesti Muusikaakadeemia René Heino Kaljuste sünniaastapäeval kooli muusikapäeva kus anti üle ka selle aasta fondi stipendiumid. Teemat vahendab Kersti Inno. Vanemuises esietendub šokina Rossini Sevilla habemeajaja. Lavastaja Liis kolleti intervjueeris Elena Lass. Eesti muusika infokeskus viib läbi projekti, selle raames korraldab Eesti muusikakavadega kontserte maakoolide lastele. Rakvere saan nädalavahetusel Jaan pakku nimelised rahvusvaheliselt noor muusikute päevad, räägib korraldaja Valdor Liiv. 23. novembril annavad Rootsi-Mihkli kirikus kontserdi Vox Clamantis ja organist Aare-Paul Lätti. Kontserti tutvustab dirigent Jaan-Eik Tulve. Järgmisel kolmapäeval saab Estonia kontserdisaalis kuulata Urmas Sisaski uudist jaospropat. Tere ja sellest räägib Eesti kaitseväe orkestri dirigent Peterson. 25. novembril esineb Eestis Seattle Chamberpleiers, kontserti tutvustab produtsent Madis Kolk. 28.-st 30. novembrini toimuvad Eestis kontserdid, kus mängitakse hektarbeliaci teos Kristuse lapsepõlv. Dirigent Paul Mägi küsitles sel puhul Ene Pilliroog. Algavad jõulujazzi kava tutvustab lähemalt Anne Erm ning 22. novembril annavad ühiskontserte Tartu Ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkooride. Intervjuu andis Peeter Perens. Heliga lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Teisipäeval, 18. novembril oli Estonia kontserdisaalis üle hulga aja jäljuks klaveriõhtu. Neid on viimasel ajal vähe järgi jäänud. Praeguseks on tõusnud uus põlvkond väga huvitavaid pianist ja enamus neist on pärit viimase vabariikliku konkursi finaalist. Ja üks neist on konkursi võitjatest Age Juurikas. Age Juurikas kogu oma olemusega romantilist suundumust praegusel üsna asi sel ajajärgul. Seetõttu pole imekspandav, tema lemmik on päris pika aja vältel olnud romaanina. Tahetakse muusika tegemises kangesti lähtuda, kirjatähest ollakse mures, kas asi on ikka piisavalt kultuurne. Aga mina, täht suretab aim, teeb vabaks. Kultuursus on vältimatu, kuid vahel piirab vabadust, nagu tara tekitab lõpuks reservaadi. Sedalaadi negatiivset aias olemist Age Juurikas väldib. Üks teine fenomen on ka olemas. Klaverit õppinud inimestel on tavaliselt raske ja piinlik mängida, kui neilt nõutakse, et no mängi midagi ilusat. Agaaga juurikat vaadates tundub, et ta võiks vabalt käisest puistata, ükskõik kui palju ilusaid, Rahmaninovi, prelüüdi, süüde või etüüd pilte. Tema puhul ei ole silmapiir nähtav ahas lähedal. Ta võib igasuguseid asju teha, paljud saavutada ja üllatada. Aga juurika, Rahmaninovi õhtu oli ühest küljest kokkupuude millegagi tema poolt tavaga. Aga seal oli ka uusi kvaliteete sõnastada, neid aga paraku raske. Nad olid aimatavad rõngast lahti puhkemist ootavad ja parem on neid mitte ära sõnuda. Ütlen siis lihtsalt seda, et Age juurika, Rahmaninovi etüüd, pildid olid põnevalt värvilised muutsid halli maailma nagu imeväel. Lisaks need kolm kongliku pala, mida ta mängis, serenaad, parkaroolia risk ja lisaks Kertso suveunenäost. Nendesse minaadi vaka rooli oma riskima ei ole päris tõsisteks tükkideks pidanud. Aga õigesti esitatuna on nad lihtsalt vastupandamatud Skirtsoonaga täiesti nagu haldjate maailmast pärit. Kontserdi teise poole põhilised tantsud kahele klaverile olid, aga mitte vähem huvitavad. Aga juurika ja Mihkel Mattiiseni esituses tuli siin esile üks joon, mida klassikalises muusikas üsna harva kohtab. Siin polnud jälgegi akadeemilisest ära vaevatud ja murelikkust olekust järgi jäi mängurõõm, mänglevus, muretus ja inspiratsioon. Midagi sellist, mida arvasin olevat ikka rohkem džässimängijate või popmuusikute pärusmaa. Ei, kaja. Eesti Muusikaakadeemia koolimuusikainstituut korraldas tänavu juba teist korda koorijuhi ja pedagoogi Heino Kaljuste sünniaastapäeval 18. novembril koolimuusikapäeva Instituudi juhataja professor Ene Üleoja. Kõigepealt on ta vajalik selleks, et Heino Kaljuste mälestus püsikse säiliks. Teiseks, et meie eriala oleks kuuldav ja nähtav ja kelle päevaga seondub ka stipendiumide väljaandmine, mida siis jagab Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste fondi halduskogu. See päev on mõeldud kõigepealt meie üliõpilastele just nimelt, et säiliks järjepidevus. Teiseks on ta mõeldud ka õpetajatele ja me olime kutsunud siia Tallinna muusikaõpetajat, keda me siin ka kohtasime. Siis on ta veel niisugune kena päev, kus meie endised kolleegid kokku saavad ja me oleme ste päevaga kasutanud selleks, et meeles pidada Meie teenekaid õppejõude, kes on nüüd juba lõpetanud aktiivse töö ja on siis läinud nii-öelda pensionile teenitud puhkusele, nagu öeldaks tänasel kooli muusikapäeval. Me andsime sõna ühele koolile ja see oli Tallinna reaalkool. Sõna reaalkool räägib enda eest, et seal on Hääd, matemaatikud ja füüsikud ja niuksed reaalharu õpilased, aga selles koolis on väga tugev muusika tänu sellele, et seal töötab ka väga tugev õpetaja nimega, kes on loonud silmapaistvalt kõrge tasemega koori. Ta kasutab väga intensiivselt ja huvitavalt oma õpilasi, kes muusikaharidust omandavate kooliväliselt ja eriti tänuväärne on see, et ta tegeleb nii-öelda instrumentaalmuusikaga tootes ja luues niisuguseid ansambleid, mis tekivad ja kaovad nii nagu koolis ikka on, aga mis võimaldamat õpilastele aktiivset muusikas olemist ja meie vilistlane Sigrit põld andis ülevaate koolinoorte laulupidude lastekooride repertuaarist, see oli tema möödunudkevadine bakalaureusetöö ja sealt ta tegi ühe niisuguse kokku võtta. Igal aastal antakse välja kaks Heino Kaljuste Fondi stipendiumid üks väljapaistvale õpet rajale ja teine tublile üliõpilasele, kes paistab juba praegu silma oma õppetöö ja erialase tegevusega. Tänavused stipendiaadid on väga tähelepanuväärsed, sellepärast et õpetaja stipendium kuulub tänavu aasta Tiia-Ester Luitmele, keda tunneb kogu meie kultuuri ja koori üldsuse, samuti kogu eesti rahvas. Tema tööd ja tegemised ei vaja enam lisareklaami. Ja üliõpilane oli tänavu aasta Kätlin puhmaste tütarlaps, kes on pärit Järvamaalt, käinud läbi Tallinna Pedagoogilise seminari, on jõudnud meie majja ja on juba kolmandat aastat tööl tegevõpetajana kalamaja põhikoolis. Tal on väga selge perspektiiv ja väga motiveeritus ja väga kenad tulemused. Kätlin puhmaste lõpueksam Eesti muusikaakadeemias on juba tuleval kuul. Kui ma lähen ise lastega tööd tegema, siis ma mõtlen, et tegelikult ei ole sugugi nii lihtne ja sellepärast ma vaatan pidevalt ringi, mismoodi teised teevad ja üritan panna kõrva taha neid nippe ja mismoodi oleks parem ja. Kuidas minu töö oleks parem edaspidi Tiia-Ester laikme? Ma olen Heino Kaljuste tööd jätkanud nüüd 14 aastat ja kokku olema selle Ellerheina juures olnud 33 aastat. Ene Üleoja küsis, et miks ma ikka veel koolis olen. Ma tahan näha, mis lastega koolis juhtub, kuidas nende koormus välja näeb, kas nad üldse võiksid olla suutelised laulma kuskile tundma huvi kontserdile vastu ja ma pean ütlema, et hästi ei ole Ajad alates kaljustest on väga palju muutunud väga-väga palju. Ja tegelikult on siiski õppijatel, noortel on liiga suur koormus, nad on natuke ära hävitatud, et nad tunneks huvi muu asja vastu. Fonde on palju, aga ma saan aru, et see on ainuõige vorm hoida Heino Kaljuste nime elusana ja ka tema tegevuse elusana. Siin ei ole muideks raha tähtis, vaid see, et väga palju inimesi saame uuesti kokku kutsuda ja uuesti sellest rääkida. Sest Heino Kaljuste oli tegelikult kogu Tallinna lastekooride tõeline dirigent, kelle sarnast teist ei ole nii nagu Gustav Ernesaks oli laulupidude tõeline jumal. Vanemuise väikeses majas esietendub täna õhtul tšakina Rossini koomiline ooper vilja habeme. Ooperi on lavastanud liis kolle, dirigendid Mihkel Kütsn ja Lauri Sirp. Järgnevalt kuulame intervjuud lavastaja Liis kollega. Mulle just pakuti diplomilavastust Berliinis, milleks saatuse iroonia tõttu Nelegrossini? See oleks juba sellel kevadel, mida seal pakuti, on abielud eksamise tunduvalt väiksem tükk, enne kui ma hakkasin oma kontseptsiooni kallal töötama, Mattiisen on väga palju, neid lavastusi vaadata ei tahtnud, mis ma olin enne näinud, väga põnev on, on Rutberghausi lavastus, mida mängitakse ikka veel Berliini staat ooperis, udude Lyndonil, see on pärit minu meelest, kas juba küll 60.-te aastate alguses talle üldse kõige parem lavastus, mida seal majas mängitakse, ahtsin Brieri selliste väga komeetide Larterlikke deklaratsioonidega ja vaatama vaata oma vanusele on see lavastus siiamaani väga elus ja toimib suurepäraselt. Noh, see on tõesti nagu tükike elavat teatri ajalugu, et tänapäeval keegi enam nii ei teeks, aga, aga võib nagu tõesti ajas tagasi sõita ja vaadata, mis tollal oli väga innovatiivne. Ma ei tea, kuidas see arvamus on tekkinud seopernindi, väga revolutsiooniline oli, sest Norasiini üldse sul tuleb juba temaga karakterist. Esiteks oli ta väga impulsiivne inimene, aga ei sõida väga armastusväärne inimene ja sa muidugi süvenes temas aastatega nooremana võib-olla siis, kui tal oli tõesti väga palju tähelepanu ja, ja melu ka naiste hulgas, siis ta võib-olla oli ka natuke üleolev ja tegi selliseid nalju nagu näiteks seal sina pluss kiilas, lasi ta, eks ole, keelpillidel koputada puugnatega pultide peale, mis. Mina lähtusin, oli ikkagi, et see situatsioon Rosiina seal niimoodi kahe maailma vahel, et mis tema pärast võitlevad, ütleme noh, naine kui selline küllaltki passiivne objekt ja siis üks, kes oma omandit kaitseb ja teine, kes tahab seda ära võtta, tunduski väga tänapäevane ja, ja noh, et miks siis mitte lahendada ka see lavastus tänapäevaselt. Ja siin on mitmeid võimalusi, aga tundus, et kui ta tänapäevane on just praegusel hetkel tundus, mulle huvitab teda kaasa Nii Liina Keevalliku, kes on dekoratsiooni, kunstniku Neliewartiga, kes on kostüümikunstnik, sujus meil koostöö väga hästi, seda enam, et aega meil ei olnud liiga palju ja me leidsime väga ruttu ühise keele, selles kindlasti aitas kaasa, et me eelnevalt olime juba ette valmistunud. Sinjorcus kiinamis peaks tulema mais rahvusooperis Estonia välja. Nad võtsid kiiresti minu ideed vastu ja arendasid neid edasi. Ja siis selle tulemusena kerkis Me lavale linn, linn nagu selline organistlik keskkond, kui taus partol ole, kes on siis selle linna koorekihi esindaja nii-öelda ja Figaro, kes on teinud elastele linnale täiesti häda vajalikuks seetõttu, et ta, et ta kõigi ilu teenindab ja et just nagu sellisele välisele särale siin on juba ka vilksatanud läbi sõna glamuur minu lavastaja kohta seal välisele särale oleme tähelepanu pööranud. Samas jutt ei ole mitte üksi, ainult sellest, aga, aga seda siis ilmselt näeb lavastuse käigus, mis sellest kõigest saab? Mind väga rõõmustab, et lavastuse muusikajuht Mihkel kitsal on samamoodi nagu mina Rossini puhul kiirete tempude austaja, see on minu meelest väga tähtis, me tegime ka sellise oma versiooni, sest teos on tegelikult väga pikki üldse midagi kärbi, siis ta kestab peaaegu neli tundi, meil õnnestus ta ikkagi kahele poolele kärpida. See koostöö oli küll väga meeldiv ja noh, seal väga suuri lahkarvamusi ei tekkinud. Ja sama näitleja tegelikult siin suurt ei ole, et Evald Aavik astub lavale notari kahjuks väga väikeses rollis ma hea meelega teeksime üha rohkem, seal lauljatest on ka ju just Vanemuise puhul sina võimalused, laulud on alati kaasa teinud ka draamas näiteid, mis ka Tõnu Kattai, kes on väga kogenud näitleja igasugustes saadetes ja teeb jällegi minu meelest sellise väga vahva väikese karakterroll. Rosinat mängivad meil Merle Jalakas ja Tatjana romaanova, kes on mõlemad väga erinevad ja siis sellest sõltuvalt lähenevad ka rollile mõnevõrra erinevalt alma viiva rollis on meil Mati kõrts, hiljem loodetavasti hakkab seda rolli tegema Janno Oja ja siis Figaro mängib meile, Aare Saal, ma ei taha siin väga palju ära reeta, ütleme niimoodi, et Figaro, no ma loodan, et see lahendus mõjub mõnevõrra üllatavalt, kuidas Figaro lavale tuleb ja noh, Aare ise arvab seda ja nii, et ma loodan, et publik seda ka niimoodi Eesti muusika infokeskus on asunud läbi viima projekti, mille raames annab kontserte Eesti tavakoolide keskastme õpilastele. Need kontserdid toimuvad väljaspool Tallinna ja esinejateks on Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna muusikakooli ja Nõmme muusikakooli õpilased ning Ellerheina lastekoor. Kontsert juhib tavaliselt Olav Ehala. Lähemalt tutvustab selle projekti nüüd Eesti muusika infokeskuse juhte Timo Steiner. See oligi tegelikult üheks inspiratsiooniallikaks, et enamik laste kontserte pakuvad muusika juurde väga palju sellist muud visuaalseid elemente ja, ja mis on ühest küljest väga tore, aga teisest küljest võib jääda mulje, et kontserdil nagu hakkabki selline asi kogu aeg toimuma, et meie, need nagu rohkem oli see, et lisaks eesti muusikale pakkuda ka sellist suhteliselt tõsisemat kontserdivormi. Et tõesti need lapsed peaksid ilma lisajoonistamise ja Klonaalita, kuulame ära need lood, mida me neile pakume. Lühidalt teadvustasid sinna juurde ja kontsert ongi nagu kontsertkava kerge ja kokku panna, sest et me lähtusime printsiibist, et kuna me esineme põhikooli inimestele, siis peaksid ka interpreedid olema tegelikult samast vanuseastmest. Või sellised põhikooli raskusest mõlgutatud muusikaga ei ole Eestis veel väga hästi, et ega neid lugusid, mis on käibel, väga palju, ei ole. Mõningaid tuli ka sihtotstarbeliselt lasteaiast ära õppida ja mis veel kõige ilusamaid, ühesõnaga tellida uue loomilion tallilt ja seejärel tekitas erilist tähelepanu publiku seas. Siin kõlas katkend Mirjam Tally teosest sarvikute kõnelused. Lisaks kõlas veel Artur Lemba, Jaan Räätsa, Heino Elleri, Ester Mäe, Timo Steineri, Miina Härma, Mart Saare välja Tormise, Heino Kaljuste, Olav Ehala looming. Nii et kavame tegelikult kuidagi kokku saime, tuli päris kena kava. Lähtusime sellest, et oleks väga palju vaheldusrikkaid koosseis, et esimene pool instrumentaal olid solistid ja väikesed ansamblid, keseda, teine pool laulis meile ellerhein. Nii et ma usun, et igavene ei hakanud inimestele seda kuulast. Ja nüüd sõnajärg publikule kõigepealt nad tutvustavad ennast siis paari sõnaga kõnelevad ka muljetest. Tegelikult on nii tore vaheldus igapäevasele Bobbyle rahustavad olla. Kas teil väga palju kontserte siin ei toimu? Ei, ei ole või on siis hinnad, võib-olla on ka, tegeletakse kärge tegelikult siia ei tule keegi, eriti minu arust teavad, et rahvas ei, võib-olla ei tule kuulama. Tõnis Mölder lugu tänase kontserdi iive, kus on kodu ja ütlen ausalt ka kaasa siis seda reaalselt filmist kuulnud majanduse filmi 10 korda läinud järjest oma peas see muusika mulle väga meeldib. Eesmärk oli, et võib-olla selline raskem ikkagi kaskemusega repertuaar lõpeks ära sellised tuntud hea tuju looga, mis on minu arvates Olav Ehala kodulaul. Ja see täitis oma eesmärgi täiesti ja lisaks sellele veel kõlas Uno Naissoo lisapala laul, tuju heaks teeb ja see veel jättis selle mulje veel kolm korda värskema ja toreda konna, kui, kui see võib-olla alguses inimestele tundus, kui nad seda instrumentaalpoolt kuulasid. Paigad esialgu valisime igaks juhuks mitte liiga kaugel veel Tallinnast, kuigi nagu Eestimaa on nii väike, et siin nagu liiga, kuid kohta ei olegi. Et me esimese hooga käisime Kuusalus Jakolgal kus on sellised üsna suured koolid, tegelikult lähtusime printsiibist, et kool oleks siiski keskmise või suurema õpilaste arvuga, et päris väikestesse koolidesse me veel hetkel ei ankrozen ka pilootprojekt nii-öelda, et võib-olla me suurendame veel kontsertide arvu. Siis käisime ära Lihulas ja Märjamaal ja nüüd on plaanis minna Kadrinasse ja haljalasse. Kas Bradheoga mingil kombel Eesti muusika päevadele jaguneda on minu küsikuga tegemist, kes ma olen ka muusikapäevade kunstiline juht, siis on see loogiline. Kõik need lood, mis kõlavad koolides, jõuavad Estonia kontserdisaali, Eesti muusika päevadele tõepoolest, mis kulmineerub siis laste kontserdiga, kui palju need koolid peavad siis sellise üritusest Eesti muusika infokeskuse arveldusarvele üle kandma. Nüüd ongi kõige kurvem, teatud tegelikult ei pea mitte midagi üle kandma. Tundus neile täiesti uskumatuna. Sest et kui sa alguses koolijuhiga räägitud, siis esimene lause oli kohe see, et me tahaksime küll võtta igasuguseid kontserte, ta lihtsalt ei ole absoluutselt raha. Aga ütlesime neile, et aga vaadake, esse tuleb teletäiesti nulliga kätte ja siis me kordasime seda veel umbes kolm korda. Ja siis said kõik asjad lahendada. Ka ja eile õhtul avaseeri klassi juhatatud Tallinna kammerorkestri kontsert Rakveres Jaan pakku nimelised rahvusvahelised noor muusikute päevad pea 100000 kroonise eelarvega projektis osaleb sel nädalavahetusel pisut alla 200 noore. Muusiku. Tulihingeline eestvedaja on Lääne-Viru maavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Liiv, kelle sõnul Jaan paku näol on eesti kultuuriloos tegemist märkimisväärse kujuga. Jaan Pakk oli meie legendaarne muusikapedagoog vere gümnaasiumis ja 26. novembril saab tema sünnist täpselt 102 aastat. Kaks aastat tagasi tekkis selline mõte, et me peaksime aastal tähistama tema sünnipäeva. Sellepärast, et sellise suurusjärgu või mõjujõuga muusikapedagooge neid on mitte ainult meie maakonnas, aga neid üldse suhteliselt vähe. Tema tähtsus Rakvere linnale ja Lääne-Virumaale ja Eestimaal ja kaugemalegi on kohe selge, kui hakata üles lugema neid adu ema õpilasi, kellel on oma õpilased ja nii edasi. Räägime paljudest koorijuhtidest ja heliloojatest. Kuuno aren. Hans Hindpere. Arvo Pärt on tema üks õpilastest. Nädalavahetusel pööratakse tähelepanu noorteorkestrile Noorteorkester see on minu meelest koos mängukool, see on koosmusitseerimine sele koos modifitseerimise rõõmud ja mured ja probleemid. Kahjuks on seda viised, mitte kõikides muusikakoolides ja mitte igal pool, ei ole noorte orkestreid, suuri ega väikesi. Siin on väga palju põhjusi, miks ta nii on. Jaan paku ajal selles gümnaasiumis oli mitu orkestrit, mitu koori, kõik nad tegutsesid, olid edukad ja huvitavad noormuusikute kogunemised. Me tahaksime muuta Rakveres traditsiooniliseks just 26. novembri ümber ja 21.-st kuni 24. novembrile on noor muusikute päevade esimene osa annab veel alapealkirja Jaan paku nimeline noorteorkestrite foorum. Festival-konkurss, aga põhiline on tema nagu pedagoogiline suunitlus. Noorte muusikute esinemist hindab ka asjatundjate žürii. Selle foorumi jaoks on spetsiaalselt kirjutanud ühe lühikese, aga väga põneva meistriteose heliloojad Timo Steiner. Kaheksa orkestrit tulevad ja mängivad. Orkestrid on Tallinnast, Tartust, Pärnust, panieweesisest, Leedumaalt ja Peterburist. Praktiliselt kõik kontserdid on avalikud ja väga soovime, et noormuusikud ise kuulaksid 11 ja õpiksid ja mõtleksid ja paneksid ennast paika, kus kohas nemad just selle muusiku elu tipu kõndimisel, kui kõrgel nad just momendil on. 22. kell 16 jõuame foorumi 23. pühapäeval on kaks kontserti, kell viis, 15 ja kell 19 ja see kell 19 on siis natukene juba nagu kokkuvõtlikkus, kõik orkestrid mängivad. Ja 29. novembril on samas ikka Rakvere gümnaasiumis noorte kammeransamblite festival, mida suuresti korraldab Rakvere muusikakool eesotsas Toivo päästega. Pühapäeval, 23. novembril kell 18 annavad Rootsi-Mihkli kirikus kontserdi ansambel Vox Clamantis ja Aare-Paul Lattik orelil. Kontserdil kõlab gregooriuse laul, esimese advendipühapäeva Vesper ja missa. Korralil kõlavad Nicole aastagrenniim ja Louis-Nicolas Rambo teosed. Seda, kuidas Need on kokku saanud ühes kavas prantsuse barokkmuusika ning gregooriuse laul, tutvustab Vox Clamantis ja kunstiline juht dirigent Jaan-Eik Tulve. Selline kava nüüd koos siis gregooriuse laulu, aga idee on pärit just sellest samast barokiajast, kui just gregooriuse laul oligi orelimeistritel üks peamisi selliseid dialoogi partnereid. Peaaegu kõik tolleaegsed oreliheliloojad on oma teostes toetanud gregooriuse laulule ja on ka ajalooliselt teada, et kes täpselt selline pingpongimeetodil musitseerimine oli tol ajal väga populaarne, kus siis näiteks teos jagunes mitmeks osaks. Ühe fraasi laulis ansambel gregooriuse laulu ja teised asi siis mängis organist ja tihtipeale oli ka tegemist selliste improvisatsioonilist teostega võeti aluseks mingisugune vorm ka siis, mis saab olla mingi psalm ja siis vastastikku niiviisi lauldi ja mängiti, ütleme nüüd, meie, see kontsert on siis täpselt samamoodi üles ehitatud praegu Jaapanis improvisatsiooni küljes. Tõepoolest kõlab gregooriuse laul ja siis krini klagambu. Arvas Jaan-Eik Tulve, kuid nüüd kõneleb ta lähemalt ka sellest, kuidas nii-öelda elav musitseerimine, improvisatsioon esindatud kaunistuste õigesti interpreteerimise teel. Ma olin nagu selle peale palju mõelnud, et tänapäeva muusikud vaid tänu sellisele ka romantilisele baasile, mis meie muusikud üldse võib-olla Euroopa muusikud koolist kaasa saavad. Inimesed ei oska ornamentidega midagi peale hakata, ei oska ornament esitada ja tegelikult see ornament tõepoolest, ta peab väljuma sellisest range noodi terrorioht, et eks me sinnapoole püüame siis. Vox Clamantis ja Aare-Paul Lattik esinevad Rootsi-Mihkli kirikus pühapäeval kell 18 ja sellest kontserdist teeb ülekande klassikaraadiot. Järgmisel kolmapäeval toimub Estonia kontserdisaalis pidulik kontsert, millega tähistatakse kodanikupäeva ja Eesti sõjaväemuusika 80 viiendat aastapäeva. Kontserdi esimeses pooles tuleb avalikule ettekandele Urmas Sisaski oratoorium Pro Patria. Lähemalt räägib Eesti kaitseväe dirigent major Peeter. Saan. See on tõepoolest meie poolt tellitud teos, Urmas Sisaski, nii pool naljaviluks sai peastaabis räägitud sellest, et kaua me seda ühte sama repertuaari, no mis pidupäevadel tavaliselt mängitakse, et võtaks midagi uut, oleks vaja. Oratoorium noh, nii naljaga pooleks tekstiga läks sedavõrd õnnelikult, et kirjandusteadlane Loone Ots tõi luulekogu, ütles, et siit saate teksti ja kusjuures tal oli absoluutselt õigus. Nüüd kogu see tekst on võetud siis Jaanla luulekogust nägemised, mis on avaldatud 1000 916. aastal pärast sõda, sai luuletaja ei kirjutanud mitte ühtegi rida, võib-olla kirjutas, aga ei avaldanud väga ühemõtteliselt eesti rahvasaamisloost siia meie väiksele maalapile võitlusest oma tõekspidamise eest oma jumalate eest, et poliitilised olla korrektne. Võib-olla mõned ei märka seda lihtsalt võib-olla pärast ette heita meile kogu lugu lõpeb ära tegelikult aastaga 1343 ehk kirjega teos isenesest jaguneb viide Ossa, esimene osa siis nagu prelüüd ehk eestlaste tulek siia maalapile ja võitlus siin püsimajäämise eest. Ta annab ka mingisuguse pildi sellest, mis on tulekul. Sellele järgneb pastoraal ilus, lihtne karjase lauluke ja see on esimene soolo sellest aratooriumist. Solistina esineb meil Pirjo Levandi üks pikem lõik, mille nimi on heroika, ehk siis kangelaslik võitlus nii siin kui seal, nii oma mandril kui kättemaksu retkedel. See koosneb viiest lahingust. Ja seejärel neljas osa väike reekviem, mis on jälle soolo. Viies osa, Pilaatum, siis lõpetab siis kogu teose sure eroilise lõpu koodaga. Peale selle teeb meil kaasa lugeja Priit Pedajas, tema roll on siis selles lahinguosas kutsuda välja muistsed jumalad. Selline loits Taaraleja muistsele uskumustele. Ei. Me ürita nüüd siin mingit taarausku propageerida, kuid see oli tolle aja märk. Muidugi ei saa, rääkimata jätta teose põhiraskuse kandjast ehk siis sellest oratooriumi koorist mis koosneb 180-st poisist ja noorest mehest. Need on siis kolmest koorist kokku pandud oratooriumikoor, kõiki neid koore juhib Hirvo Surva. Tema on teinud ka siis nende kooride koormeistri. Tööorkestreid on oratooriumi juures ainult üks kaitseväe orkester 40 pillimeest. Kontserdi teises pooles esinevad lisaks kaitseväeorkestrile ka Eesti piirivalve orkester ja Eesti politseiorkester ning nende esituses kuulame muusikat valikuliselt Rudolf Tobiase heliloomingust kuni kaasaja filmimuusikani välja. Ülekanne klassikaraadios algab kolmapäeva õhtul kell seitse. Saabuval teisipäeval, 25. novembril esineb Tallinnas Estonia kontserdisaalis külalisansambel Ameerikast Džeenbekov leias. Produtsent Madis Kolk. Eks on ikka huvitav ja vajalik, et kuulda ja tutvuda, kogemust, saada sellest, mida erinevad teevad ja milline aja erilooming teistes maades ja ka on tore, kui meie heliloojate muusika levib ja seda mängitakse interpreetide poolt mujalt ning Seattli kammermängijad, kammeransamblid, nende kontakt tekkiski läbi Eesti muusika infokeskus, kes on partner Seattle'i ansamblile nende poolt korraldatud taval festivalil veebruaris, kus esitatakse mitme eesti helilooja teoseid ja kus merika paistma ka peab ettekande eesti uuemast heliloomingust. Ning tänu sellele kontaktile nüüd, kui ansambel neil päevil esineb Moskvas ja Peterburis festivalidel on ka soodne võimalus, et nad astuvad läbi Eestist ja Tallinnast esitades Siimgi Ameerika heliloojate loomingu kõrval ka eesti heliloojate teoseid. Erkki-Sven Tüüri ja Helena Tulve. Teie kodulehel võib lugeda tutvustusest ansambli kohta, et lisaks kaasaegsele klassikale nii-öelda mängivad nad ka folki ja džässi etnot. Millise kavanad Ameerika muusikast seekord Eestisse toovad? Antud kavas on tegu traditsioonilise ma Concertliku nüüdismuusikaga on hästi tuttavad ju arvan kuulajatele, kus iganes see ka Eestis Morton Feldman või muu Harrisoni muusika on tuntud Ameerika heliloojaga, Aaron ei, Köönis. Aga ma ise kuulen esmakordselt George vöörli Stenni muusikat, nii et on nii mõned rahvusvaheliselt väga tuntud nimed ja on ka neid, kellega tutvume esmakordselt ja ma usun, et selline toiming ongi võib-olla kõige huvitavam. Eesti erinevatelt kõlavad Erkki-Sven tüüri, Fata Morgana ja Helena Tulve. Palju mängitud saar. Sellest kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio. Teisipäeva õhtul 25. novembril algusega kell 19. Paul Mägi, kuidas tuli Berlioosi Jõuluoratoorium, Kristuse lapsepõli, sinu tööplaani? No see tuli tänu sellele, et helistas Madis Kolk ja küsis, kas me peaks kuidagi tähistama Berlioosi kahesajandat sünniaastapäeva. Ja tänu sellele siis teos novembri lõpus kõlab, Berlius on selline helilooja, kelle siis ütleme sünniaastapäeva praegu tähistab ju kogu maailm Kristuse lapsepõlv seal. Selles mõttes huvitav teos, et kui muidu Berlius kandis, ütleme, teatud teost tükk aega peas ja siis kirjutas selle paberile Kristuse lapsepõli on tegelikult kuidagi hoopis teistmoodi vormunud. Kõigepealt kirjutas ta teise osa, mis koosneb praktilist kahest numbrist, seda kanti seal klaveriga ja, ja see oli väga populaarne. Siis ta kirjutas pärast, kirjutas kolmanda osa 53 ja, ja siis aasta pärast kirjutas esimese osa, nii et see on selles mõttes sündinud väga pika aja jooksul ja ta on väga selline helikeelelt äärmiselt, et noh, kaunis ja rahulik ja ja vähe on seal kontrast. Ta kuidagi tabab seda õhustikku väga-väga hästi, et ma arvan, et seda kuulates on, on inimestel noh, tõeliselt selline, ütleme, rahutunne voolab südamesse. Ja mida peab veel ütlema, ta on väga ebaökonoomselt kasutanud koosseisus, sest seal on väga suur orkestri koosseis. Samas on seal terve suur number väga pikk trio kahele flöödi-le ja harfile, mis on eraldi nagu kontsert number ja mida ka väga paljud ansamblid esitavad, seal on tütarlastekoor lastekoor, seal on meeskoor tegevsolist suur hulk tähtsamad siis Roodes ja tavaliselt traditsioon, et sama osatäitja laulab siis ka seda perekonnaisa. Maria Joosep loomulikult juba esiettekanne võeti väga hästi vastu suure triumfi, iga läks see teos. Perilioosi Jõuluoratoorium tuleb 28. novembril ettekandele Estonia kontserdisaalis 29. novembril Pärnu kontserdimajas ja 30. novembril Vanemuise kontserdisaalis. Dirigent Paul Mägi räägib oma töödest aga lähemalt klassikaraadio saates rännud muusikateedel mis on kavas neljapäeval, 27. novembril kell 21 ja kordub pühapäeval, 30. novembril kell. Neist. Tartu Ülikooli kammerkoori ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkoori seovad pikaajalised sõprussuhted ja tänan koorid taas ühiselt laval ning esinevad nii eraldi kui ka koos tänastest kontsertidest, räägib korraldaja Indrek Mustimets. Tartu Ülikooli kammerkoori ja tehnikkolil kammerkoori seovad küll sõnades sõprussuhted, aga me pole juba ammu kohtunud ja viimati laulsime ühiselt ühisel laval aastal 95 jõulukontserti. Nüüd, mil mõlemal koolil on uued dirigendid juba mitmendat aastat, siis on ka ja tunda, et sõprussidemed on taastumas ja me hakkasime sellel laupäeval ühiselt kontsertlaval üles astuda. Meie vahel on olnud ka varasematel aastatel, see on siis seitsmekümnendatel aastatel neid kontserte ja seda siis ka juba vaata et iga-aastaselt repertuaari. Lai klassikalist muusikat on vene muusikat, on eesti muusikat, eesti rahvamuusikat ja on ka ladinaameerika laule ja me laulame ka ühiselt paar laulu, mis kulub järgmise aasta laulupeo repertuaari. Tartu Ülikooli kammerkoori dirigent Triin Koch on olnud meie koolid alates aastast 2001 sügis. Täpselt samasugune kava on nii Tallinnas kui Tartus, ainult et lavale mineku järjekord on siis teinud sellega muidugi kõik ühislaulmine ei piirdu, et me loodame, et sellest ühislaulmisest ühiskontserdite sünnib ka siis tulevikus selline tihedam läbikäimine, et et kaks üliõpilaskoori õpiksid paremini õmmelda ja et meil oleks üksteisele kahtlaselt midagi pakkuda. Tihedamad suhted on ülikooli kammerkooril veel ka Pärnu kammerkooriga, kellega me esitame täpselt kahe nädala pärast, siis esimesel advendil Bachi jõuluoratooriumi on ka üks meie sõpruskonna. Tartu Ülikooli kammerkoor ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor esinevad täna kell 12 Tallinnas Mustpeade majas, õhtul kell kuus Tartus Ülikooli aulas. Sooja. Kuuendast novembrist 16. detsembrini uued staarid Tallinnas, Tartus ja Pärnus peaesinejad võrratu Malija Inglismaalt ja vokaalansambel Gold Company USAst. No kõige esimene number on 18 taanlane Sofia Rubina, kes on meil võitnud siis 10 noorte lauljate konkursi Venemaal, Leedus, Eestimaal käinud pori jazzil esinemas ja õpib Viljandi kultuurikolledži, esimesel kursusel teeb sellist jazzi bee juudi rahvamuusikat igasugust asja siis 26. meie väiksel avaüritusel klubis Vamon. Aga noored hääled ongi jõulujätsifirmamärk, peaaegu on välja müüdud Hedvig Hansoni ja Maian Kärmase kontserdid siin Tallinnas Maarja ja Ewert Sundja, Jakko Maltis, kes hakkavad esinema siis Aarne Oidi laulude kontserdil teisel, kolmandal, neljandal detsembril ja seal on veel teisigi noori lauljaid, Liisi Koikson ja Kaire Vilgats ja Hendrik Sal-Saller ja tohutu hulga uusi seadeid on teinud siis firma eespere ja seal on sellised tugevad pillimehed veel nagu Siim Aimla, Aleksei Saks ja kes seal bändis kõik on mängimas, niiet. Meie tähistame küll Aarne Oidi juubelit väga-väga väärikalt ja need kontserdid on teisel, kolmandal ja neljandal, siis Pärnus, Estonias, Vanemuise kontserdimajas, aga mida meie kavast veel tasub tähele panna, Malija, aga ta on pärit siis Malawis, väiksest Aafrika riigist. Läks Pariisi, siis edasi läks Londonisse ja momendil ta elabki Londonis, aga muusikud tulevad Šveitsist, Hispaaniast, Prantsusmaalt ja tema mänedžer ja helilooja Malyya ise kirjutab ka laule, on öelnud tema kohta on niimoodi, et ma leian iga helilooja unistuste võib laulda kõike. Ja seda ta teeb Tallinnast jazzi, souli, kostolid, pluusi, mida iganes. Ja kui te siin juhtusite kuulma ka tema kontsert salvestist vaadanud vaadenišis, kuulsite Malija suhtleb väga hästi publikuga ja see on segu ajatust klassikast ja viimase hetke moejoonest, nii on öelnud siis Anne Reemann, Nokian ja maalija kontsert, siis meil on üheksandal Detsembril Sakalas. Tänagi alustame Viinist, kus lõppemas suur festivali oma viieteistkümnendat aastapäeva tähistava viin moderni eelviimane nädal. Sellel nädalal siis järjekordne okseena etendus Willi Dorne'i lavastus prantsuse kreeklase Bergise retsidatsiooni number üks muusikale ballett sarjas uus Euroopa tutvustas end kontserdil meridiaani 19 põhjalikumalt Ungari. Enamjaolt olid need veel meil vähetuntud autorite palling vurtsu ja Judita varga uuemad teosed koguni seitse maailma esiettekannet kammeržanris. Siis tegi põneva kava nimekas pianist gladessenist Andreas layer haamerklaveriprogramm, kus vaheldumisi Schuberti ning Price posee teosel. Ja siis Lutsjanoveeriu mälestuskontsert kontserdimaja prajamsi saalis. Folk songs, ansamblilt kontrapunkte Peterkoznigi. Vaata seal all takka ei ellu soleerimisel. Üleeile algasid ka viin moderni teadussümpoosionil. Esimeses sarjas nimekamataks ettekandjateks Ulrich Tiberius Münchenist ja Pieter anud raske Fraiburgist ja kenasti käivad sümpoosionil käsikäes kontserdi esitustega avapäeval kõlamas Kerru ja liigeti ning seltsi ja Kristo neist siis ka ettekanded. Sümpoosion leiab aset Viini muusikaülikoolis. Eile olid esmakordselt publiku Esk lang foorum viin Mark Fosteri juhatusel ja haarditi kvartett. Esimestel programm Komics essents Maicel seal IRL-i ja Clemens kadentside terri teostega. Eilseks said end tutvustada nii sümpoosionil kui ka kontserdilaval tšehhid ja ka Poola noored heliloojad. Tõelise haardega. Erakordne oli eilne Harrediti kvartett Etti kava, Lutsjanoveerijo liigeti esimene kvartett aastal 1953 54 ja noore sakslase Jörg Wiedemanni kolmas kvartett sellest aastast Austria esiettekandele ning kogu kava teistpoolt täitmas Jonatan Haavi mammutkvartett number neli koos live-elektroonikaga ja see teos on sündinud samuti neliku Oslo festivali Ultima Brüsseli ars, muusika viin, moderni ja Pariisi irkami tellimusel ning Euroopa Liidu suurprojekti kultuur 2000 toel. Tänastel festivali üritustel on esiplaanil kreeklase Jani Kristu looming, kellest juba räägitud ja siin mitmel puhul ka kõrvuti seatšinter seltsi teostega. Homme on Krist jõud veel. Kuni esmaspäeval tutvustavad tsehhid end taas kontserdil meridiaan 14 uue Euroopa sarjas meilgi nüüdil käinud Haagonookestraga Peeter Kofroni juhatusel. Aga muidugi ei taha märkimata jätta, et just toimub Viini kammerooperis viin moderni kõrval kaksikuga puhastuse viimane kolmas etendus, millega Viini kammerooper kodusaalis oma viiekümnendat aastapäeva tähistab. Ja see on pidulikku hooaja avalavastus. Tegijaks kuulus inglane David Tountni ning selles laulab õhtu esimeses pooles serblanna esitoore Seebeljani päris soola teepeaosa Eesti sopran Aile assoni. Nii on see kestnud siis juba kuu aega, sest kinnine avaetendus toimus kutsututele ja ajakirjanikele 22. oktoobril. Noor serblanna oma ooperiga kõrvuti tuntud briti helilooja Pieter Maxwell Davis, sega tema uue ooperiga mister Emmet Teik voog Aile assoni partneriks, soolotees on aga tema kaaslane Madalmaade ooperis stuudiost Martein Sanders. Saksamaal kasselis jätku minimalistliku muusika festival, kus nüüd juba neljandat korda tuuakse publiku ette terri räili Philip Glassi, Don Johnsoni, Steve Reichi muusikat siinsamast kõrval tänavuga Ericsatii Jon case ning ka meie Arvo Pärt. Uue muusikateatri poolelt on huvitav uudis Saksamaalt Osnabrükkis 20 aastat juba Austrias elanud ameeriklanna nüanssi. Vander vaate on kirjutanud uue ooperi Erich Maria Remarque romaani läänerindel muutuseta põhjal. Nüüd on vastuses Osnabrükkis ning tükist saab pikemalt lugeda ajakirjaooperini pelk novembrinumbrist. Kölnis tõi mitte ooperimaja vaid Linnateater oma lavale eelmisel laupäeval huvitava õhtu pealkirjaga intermetsad. Need on uued lühiooperid tellitud viielt erinevalt autorilt, kellede hulgas on tuntumad Peter rusitska Salzburgi festivali praegune juht Detlef Laanerkija, Manfred Royal aga Mark Aurelbloors ja Georg Kreevee. Eile õhtul algas Inglismaal Šadersildis järjekordne kaasaegse muusika festival kus näiteks juba viis sügist tagasi publik põhjalikumalt ka Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Veljo Tormis loominguga tutvuda sai. Tänavu on teema heliloojateks inglane Harrison Perthis ning sakslane Helmut üüring. Põnevusega oodatakse töötvisli uues suure hobuse Teeezzevuse mängud, Briti esiettekannet, mille toob siia London Symphony jätta kahe dirigendi Martin preebitsi ja Pier Andrei ballaadi juhatusele others sildi. Festival kestab 30. novembrini. Nädalapäevad naabruses Cambridge'is kestnud Cambridge'is sügisfestival mis tänavu tähistab aga Cambridge'i ülikooli kauaaegse õppejõu, helilooja Robin Holloway kuuekümnendat sünnipäeva. Maestro Holloway ainus ooperi Clarissa 900 seitsmekümnendaist on üsna tun. Ta on aga ka viljakas orkestrimuusika autor ning märkimisväärne koorija vokaal heliloojana. Nüüd festivalile toobki Cambridge'i King's kolledži koor Stephen Kleoberi juhatusel TEMA koorimuusikat ning Brittens sümfoonia esitab populaarse teose romandsa 1984.-st aastast hobueli orkestrile. Kuus päeva. Kuni homseni kestab klaverimuusika festival lutsernis üks vähestest omataolistest Manchesteri Ruuri ja meie festivali klaveri kõrval kogu Euroopas. Peaesinejaks on seekord Kanadast pärit õeks Kathie ja Mariel Labekid. Tuuana ning aina suuremat tuntust koguv prantsuse pianist Elengeri mao ja Magnus Linberi klarnetikontsert on eelmisel nädalavahetusel kõlanud Pariisi oli viienness jaanis valis taas kari kriikuga solistina, nii nagu kriikus seda suurepäraselt ka neil mänginud prantsuse raadio filharmooniaorkestri ees nooruke soomlane Mikko Franck. Alles äsja juhatas Niko Franca Baieri raadio orkestrit Münchenis kus Mardoki kolmanda klaverikontserdi solistiks oli just Helen Krimm. Seejärel andis pianist sooloõhtu Brüsseli kuninglikus konservatooriumis ning Lissabonis ning avaski oma soolokontserdiga lutserni klaverifestivali sealses uues kongressikeskuses. Kalendrimaa seekordsest kavast nimetaks Beethoveni ja transsi kõrval põnevamana ameeriklase John koriliano fantaasiat ühele ostina tule. Arvo Pärdi kollaaž VA CH on järjestikku kõlanud nüüd Kremerata Baltica kavades alustades Moskvas, Sis Pariisis, siis Itaalias, pooltzanas Austrias. Ning just täna on see ettekandele amsterdami kontserdipaus, millele järgnevad esitused Saksamaal ja Hispaanias. Well Ameerikasse. Los Angelese filharmoonia orkestri pidulik avahooaeg uues kontserdimajas on jõudnud Haydni loomise ette kanneteni peadirigendi Essabikas Haloneni juhatusel ning just eile ja täna on uues Walt Disney hallis esimese külalise orkestri kohal Berliini filharmoonia orkestris Simon rätli käe all. Nende kavas anriediti ö uus teos. Hooaja alguskuul kodusaaliski tutvustati. Järgmisel nädalal tuleb Los Angelese orkestri ette Pierre pulees. Kõik nüüdsed kavad on väga imposantsema. Puleesi käe all kõlab maaler asja. Ning Wagneri Parcifali teine vaatus. Voltismi halli enam kui 2200 kohta on praegu kõik sama kavaga kolmelehtedel täis. Nüüd kui avatseremooniast 23. oktoobril möödunud napp kuu. Philadelphia orkester jättis kevadel hüvasti 12 aastat ja dirigent olnud Wolfgang vallis igasügisest peadirigendipostil Christoph Essemba, keda mäletatakse siin pianistina debüteerinud täpselt 30 aastat tagasi. Esimese kavaga nüüd tehti kummardus kauaaegsele orkestri kuulsaks teinud peadirigendile. Formandile korrati tema debüüt, kava Bellioosi avamäng pendenud liini poolsnäki tšellokontsert solistiks, nüüd siis kuulus jojo maa siis Brahmsi esimene sümfoonia. Philadelphia sai jubessaavellisi ajastu lõpul endale, USA oli, see on Los Angelese Disney hoolist veel kallim, 290 miljonit maksma läinud ning kinneli keskuse verisoon Hollis on ka kohti paarisaja võrra rohkem, neid on 2500. Tänasele heligajale tegid kaastööd IIA Remmel, Kersti Inno, Helena Lass, Marge-Ly Rookäär, Liina Fjuk, Ene Pilliroog ja Priit Kuusk. Tänast heliga toimetas Mirje Mändla ja saata mängis Kakko Helle Paas.