Klassikaraadio kuulajad olen algava muusikauudistesaate toimetaja Tiina kuningas. Tänane saade algab iija Remmeli muljetega teisipäeval toimunud Panther Player kontserdist. Täna toimub Peterburis festivali Takaabal Sankt-Peterburg viimane kontsert, kus kantakse ette Galina Grigorjeva uudisteos. Selle esitaja Allar gaasikuga kõneles Kersti Inno. Järgmine helilõik viibita Pärnusse, kus tehakse kokkuvõtteid kontserdimaja aastasest tegevusest. Direktor Marika Pärkki küsitles Pärnu korrespondent Ülle Hallik. Edasi jätkame ka Tartu ja Tallinna sündmustega. Nii Pärnus, Tartus kui ka Tallinnas saab lisaks Perli osi Kristuse lapsepõlvele kuulata Johann Sebastian Bachi jõuluoratooriumi, mis kantakse ette Pärnu, Tartu ja Tallinna ühiste jõududega. Lähemalt rääkis Hedvig Lätile Indrek Mustimets. Tallinnas alanud jõulujätsi tutvustab Anne Erm. Pühadel Päeval algab Tartus Heino Elleri nimelise muusikakoolid jõulumuusika festival, mille kava tutvustab kooli direktor Kadri Leivategija. Samal päeval toimub Tallinna raekojas advendikontsert prantsuse, hollandi 20. sajandi muusikast. Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse üliõpilane Agnes Toomla küsitles ühte esinejaid Tarmo Johannest. Esmaspäeval tähistatakse Estonia talveaias Lydia Koidula 100 kuuekümnendat sünniaastapäeva piduliku kontserdiga. Õhtut juhib Talve direktriss Viktoria Jagomägi, keda küsitles Marge-Ly Rookäär. Teisipäeval, teisel detsembril saabub Eestisse Ameerika helilooja Philip klaas, et osaleda Godfrey Reggio filmi Koianiskatsi esitusel Tallinna linnahallis. Filmist räägib muusikakriitik immo Mihkelson. Ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. 25. novembril sai kuulda kimpukasse Ameerika avangardi. Varasem neist oli luu Harrissoni lugu aastast 1939 ja kõige helisevad lood. 2001.-st aastast. Mängis Ameerika nüüdismuusikaga seatud Cheimbableias. Sel kontserdi leidus mitmesuguseid huvi aineid, kõigepealt muidugi elavas ettekandes kuulda jälle uut Ameerika muusikat. Ja teiseks oli huvitav kogeda, kuidas ameeriklased eesti nüüdismuusikat mängivad. Kaasa nimelt ka kaks eesti lugu. Erkki-Sven Tüüri, Tamar Ghana ja Helena Tulve saag. Ameerika heliloojate tuttavad nimed olid minu jaoks luu Harrison ja maraton, Feldmann Lu Harrisonile selliseid Jon Keitšilikke jooni. Mitte nad kangesti sarnased oleks, aga seal on võib-olla Ma just ameeriklastele omane eksperimenteerimise julgus võiks isegi öelda, eksperimenteerimise jultumus ei kardeta mitte midagi, pole sellist Muwedki, et mis sellest nüüd küll mõelda võidakse. Kas neli minutit, 30 sekundit vaikust või naivismini küünib lihtsa kohelisus? Miski pole tabu, ma võtan Feldmann on autor, kes on väga meeldinud tema seal mingi vaikuse, poeesia ja ameerikapärane rafineeritus. Ta on väga napp oma väljendusvahendites tradid väheste nootidega palju ära. Sel korral toodud klaverisoolopalade tsükkel kandis pealkirja Nelshabishis. Loodusepalad, mis Sispaateteerisid mõne üksiku pudenema joonekesega metsa, tuuleojamaa ja teiste loodusnähtuste hääli. Vaadeteerisid väga põnevalt, ehkki klaveri kõla oli siin enamasti sama vaikne kui barokiaegsel klavikordil. Ansambli avalooks oli George pöörley kriitikal Moumen kriitilised momendid kirjutatud tavapärasele nüüdismuusikas armastatud suurele kammeransamblile. George peale olid kava ehk kõige euroopaliku helilooja, kes tarvitab samalaadset motiivi arendust ja loob polüfoonia sarnast tuuri. Noore helilooja Aaron jei käänisse. Trio punases oli saanud inspiratsiooni värvidest. Erinevad sinu, oranž, kollane ja lõõskav punane. Nende värvide põhjal peaks siis midagi maja ägedat kuulda saama ja nii oligi. Osadel kaase loojatel on heliloomingu üheks taotluseks uue hea kõlalisuse püüdlemine. Seal peab olema ilus meloodia ja liigne keerukus on välditud. Teatud äärmuslikus variandis võib see isegi piirada kitšiga. Hea küll, erisuse taotluse samuti hästi haavatud väljenduslikkuse taotlus tundus olevat omane ka Arranži käänisele. Kitsist polnud siin muidugi, kõik oli maitsekas ja oskuslikult tehtud. Eesti loojate muusikat mängis ansambel saadud Tšaimbableias kuidagi teistmoodi. Erkki-Sven tüüri Fata Morgana kuulates tundus isegi algu poolet väljenduslikult üsna mööda. Kõik oli kuidagi liialdatud ja äärmusse aetud. Aga siis hakkasin mõtlema, et selles loos on ju mingi iroonia. Fata Morgana tähendab silmapetet üritavad illusiooni, kurja haldjat ja siis selliselt seisukohalt vaadates võis esitus ju täiesti selline ollagi. Helena Tulve napis kammerteoses saar aga küll irooniat ei ole. See on filosoofilise taustaga üldistusjõuline lugu. Õnneks siin ka mingit erilist teatrit ei tehtud. Mulle tundus ainult ka üht varasemat ettekannet, meenutades, et mängijatel jäi puudu võib-olla mingist helijoonise peenusest. Helena Tulve ei tõmba peaaegu kunagi jämedaid jooni, võib-olla teeb küll mõne suurema värvilaigu, kuid ometi on tal nagu dušiga tõmmatud Ameeriklastele hoidnud, aga teinekord sellised vildikaga veetud. Säetud jendableiasse oli aga kõigest hoolimata väga elav ja aktiivne kollektiiv kes üldjoontes tundus panuse tegevat selgetele ja hästi üheselt mõistetavatele kujunditele. Samuti suurtele dünaamika efektidele. Aga mõnes loos oleks võinud ka mitmeid mõistmise võimaluste otsi lahtiseks. Maikuus tobiase Joonase lähetamisega alanud Euroopa Liidu festival Taka palsam Peterburg ehk tagasi Peterburi jõuab lõpule täna Pärnu David Oyster, festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Milles oli selle projekti idee ja kuidas teostus? See projekt, see festival on erakordne selle poolest, et see on esimene Euroopa Liidu kultuuri projekt, mille juhtorganiks on Eesti kontserdikorraldaja eestvedajaks vastutajaks. Selle projektile on olnud Pärnu Taavi Tuisk trahvifestival koostööpartnerid kolmelt maalt Prantsusmaalt, Lätist, Soomest, Prantsusmaalt Pablo, kasvanud see festival, siis riiklik akadeemiline koor Latvia ja soomeorkester, Kesk-Põhjamaa Kammerorkester. Projekti idee on olnud selles, et Euroopa Liit on tahtnud osaleda. Jaan tahtnud õnnitleda Peterburgi tema suure juubeli puhul. Seetõttu on ta otsustanud korraldada seal selle festivali, mille läbiviimine usaldati tänadovi tõstra festivalile. Meie väljatöötatud selle festivali kontseptsiooni oleme pannud erilise rõhu just eesti muusikale ja sellisele muusikale, mille juured nagu pärinevad Peterburist, sest tuleb märkida. Eelmisel aastal tähistas Peterburi konservatoorium oma 100 neljakümnendat juubelit. Projekt algas võistleva festivali osalemisega Eesti kontserti ja Peterburi filharmoonia ühisprojektis. Joonase lähetamine on huvitav. Tobias oli esimene eesti looja, kes sai oma hariduse Peterburi konservatooriumis ja projekte täna õhtu lõpeb, lõpeb Galina Grigorjeva uue teosega soolotšellole esiettekandega ja on huvitav märkida. Galina Grigorjeva on viimane eesti helilooja, kes on saanud oma hariduse Peterburi konservatooriumis. Vahepeale mahub palju huvitavaid eesti muusikat. Erinev rõhk on olnud Kuldar singi muusikal, kes on nõukogude ajal olnud ainukene eestile looja, kes on hariduse sai Peterburis. On tähelepanuväärne, et lõppkontsert toimub Rimski Kosokovi muuseumis, sest eks Rimski košokogoniks Peterburi kompositsiooniklassi suurkujusid ja temani viivad nii eesti kui väga paljud Euroopa muusika juured. Peab ütlema, et projekt on läinud väga edukalt ja loodame, et selle projekti tulemusena ka Eesti saab uusi Euroopa Liidu projekte oma vastutusele. Mis tulevad tänasel kontserdil veel ettekandele ja, ja kes seal mängivad? Tänane kontsert on selles mõttes huvitav, et selle ehitasime üles sellise idee peale, et sajandi algus ehk kolmas aasta sajandi alguses on tähelepanu väärne teetena kirjutas oma roika aastal 1803 täpselt 100 aastat pärast Peterburi rajamist Xi veelus kirjutas oma viiulikontserti oma kurva valsi aastal 1903. Mõlemad on 20. sajandi muusika šedöövrid ja Galina Grigorjeva kirjutas oma teose aastal 2003. Sellel kontserdil osalevad neljakordne rahvusvaheliste konkursside võitja anti siiralt Soomest ja ja koostööpartner Peterburist. Festivali Peterburi lossid, kunstiline juht Maria safarians nii. Me mängime, soolosid. Kuus triona. Esimest korda kohtume, kelleni kontserti nägime siis Sibeliuse kurva valsi lootuses et see koostöö ei lõpe kurvalt. Ja Galina Grigorjeva teose toote teie esiettekandele Allar Kaasik. Jah, mul on hea meel olla selle teose esiettekandja. Ma olen väga rõõmus, et selline teos on sündinud. Pean ütlema, et ma tunnen üsna hästi kaasaegsed selle muusikat ja usun, et linateos võidab väärtusliku koha sotsialistide repertuaaris. See teos on üsna suursugune teos. Mind hämmastab Galina väga orgestraalne mõtlemine, kuidas ta on kirjutanud soolotšellole tšello põhjalik tundmine. Mind hämmastab tema sisuline haare ja samal ajal süvenemine detailidesse. Ma tahaksin loota, et teos kujuneb teoseks, mis jõuab solistide repertuaari? See on kindlasti Eesti muusika suursündmus, mis täna õhtul toimub Peterburis. Pärnu kontserdimaja tähistab täna oma esimest sünnipäeva. Sünnipäeva puhul ei peeta suurt pidu, vaid kuulatakse advendiaja algusega igati sobivat Hektoorberlioosi oratooriumi Kristuse lapsepõlv. Seda võiks kontserdimaja direktori Maarika Bärgi sõnul teistpidi pidada sünnipäevalapse eaga hästi kokkusobivaks. Maarika Värk. Kui tavaliselt kutsutakse sünnipäevale hästi palju külalisi, siis meil on küll nii, et me kutsetega ei kutsugi kedagi, lootes, et me oleme kõikidele nii hästi armsad, et kõik tahavad ise tulla meie sünnipäevale ja küllap siis meil on ka sünnipäeva külalistele väike üllatus varuks. Kõige parem kingitus meile on see, kui meie kaalum publikust tulvil Publikupuudust pole Pärnu kontserdimaja tundma pidanud külastajaid on olnud märksa enam, kui Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe aasta tagasi ennustada julges. Möödunud 365 päeva jooksul on kontserditel käinud pea kaks Pärnu täita ehk 81500 muusikas. Aasta jooksul on kontserdimajas toimunud 195 üritust, kõige rohkem publikut tõi saali ansambel Kinksingersmil. Kokkuleppel artistidega müüdi pileteid ka lava kohal esinejate selja taga asuvale koori rõdule. See võimaldas vastu võtta 1100 külastajat, jätkab kontserdimaja direktor. Marika värk. Kindlasti on see aasta olnud üks suur kooliaasta küll suhtlemise poolest erinevate artistidega nende nõudmistega erinevate kontserdikorraldajatega nende soovidega küll teistpidi enda kurssi viimine viimaste pisiasjadega, kasvõi meie oma maja tehniliste võimaluste juures kahtlemata ka on niisugust natukene kurba meelt valmistanud. Võib olla liigne meediakära teatud ebaõnnestumiste teatud apsude puhul, kui meil juhtus väike plekisadusid maikuus, siis oi kui palju oli õnnelikke jutumärkides, kes rõõmustasid, et nüüd ometi jälle midagi selle majaga juhtus või kui mõni pragu oli seinas, et siis jälle, kas teil kõik kohe variseb kokku? No näete, me aasta aega püsinud veel ei varise, eks me oleme need, need valud üle elanud ja nahk läheb juba paksemaks ja suhtub nagu ise rahulikumalt. Alguses oli küll hästi valus neid kommentaare lugeda, miks seda maja vaja oli ja kellele ja konservikarp või kilukarp või mis iganes ja oh seal sees, kes avaldas koguni arvamust, et suurt kunsti ei saa üldse siin majas teha. Ma ei tahaks arvata, et kõik need inimesed, kes siin maas on, kunstikäinud tegemas, ei oleks tõeliselt oma ala meistrid, nii et karavan läheb edasi, koerad võivadki haukumine ja see maja on ju multifunktsionaalne, eks me proovisime juba sellel esimesel aastal ka seda multifunktsionaalsust nüüd nagu tõestada nii iseendale kui publikule, kuna Pärnus on ju valus probleem spordisaalid, siis meie sportlaste eest Hust ei julgenud, kui siin tõstespordiliit tuli välja plaaniga, et nemad tahavad siin teha ühte balti karikasarja võistlust, mis on küllaltki esinduslik balti mere maade tugevamad tõstjad, tulevad kokku ja tsirka üheksa 10 maad on siin esindatud oma parimate sportlastega, aga polegi nagu saali, kust võiks teha viisakat teleülekanne rahvusvahelist pilti ja meie saal sobis neile ja ja korraldajad jäid ise hästi rahule ja meil oli ka jälle põnev kogemus ehk vaatemänguline sport meie majas teretulnud, rääkimata muidugi bankettidest vastuvõttudest, kus me saame kasutada tõesti seda võimalust, et 20 minutiga saab kontserdisaal tantsusaal ühtse, avara tantsupõrandaga, neid võimalusi on palju kasutatud. Ja kui me räägime siis mingitest suurtest esitlemistest nii-öelda reklaamüritustest, siis kahtlemata kaalukaim oli suvel BMW viienda seeriaautode esmaesitlus Eestis. Täitsa uskumatu oli ise teleka ees istuda ja vaadata, et kas on tõesti Meie saal, et ta oli nii tundmatuseni teistmoodi, kõikide niisuguste huvitavate pakkumiste suhtes oleme me hästi vastuvõtlikud, et kui vähegi Me saame kultuuri all nimetada, siis on see meie mas teretulnud. Meie põhiline suund peaks olema lähema paari aasta jooksul küll see, et maja jääks tühjaks, esimene uudishimu on raugenud. Noh, mis seal ikka, et me peame ju iseendile seda publikut kasvatama ja selles suhtes on hästi oluline suund, mida me katsume hoida väga järje peal, mis praegu sügisel on väga hoogsalt käima läinud, need lastekontsert publikut tuleb ikka iseendale kasvatada ja selles suunas me töötame. Ma ei saa öelda, et Pärnu inimene ei käi kontserdil, see on see on nagu pannakale liigategemine praegu, aga kahtlemata me ei saa nimetada seda selles mõttes ainult pärnakate jaoks on nende kontserdimaja on ju suisa selge, Pärnu maakonnarahvaks on leidnud meid paiga kogu tulla lisaks teatrile ja loomulikult on hea meel sellest. Saarlastel on nüüd üks lähedal asuv kontserdimaja, mida nad väga usinalt kasutavad. Ma ei tea, kas on praegusest niisugusest veel esmase uudsuse huvist, aga ikkagi vabariigist sõidetakse päris palju siia publikule, ma tahaksin küll öelda, suur aitäh teile toetuse eest, et negatiivset tagasisidet ja kommentaare on küll hästi vähe tulnud ja sellest ma olen nagu järeldanud, et publik seda maja armastab, talle meeldib siin olla siin käia, nad on siia alati teretulnud ja kontserdikorraldajad ürituste korraldajad, et tulge ikka, kui teil mõni hea idee pähe tuleb, kui see vahel ka poolik, on veel, et tal ei ole veel võib-olla mingit vormi või kuju, võib-olla siin majas ringi käies saab sellest ideest juba ka mingi konkreetsem asi, mis lõpeb siiski selle ürituse või kontserdi korraldamisega. Kontserdimaja sünnipäeva ja advendiaja alguse kontsert Perli batooriumi Kristuse lapsepõlv, ettekanne algab Pärnu kontserdimajas täna kell 19, pühapäeval kell 16 kõlaboratoorium Tartus Vanemuise kontserdimajas. Selle kannavad aitäh, tütarlastekoor Ellerhein, Estonia rahvusooperi poistekoor, Eesti rahvusmeeskoor, ERSO ning solistid Tiina pentinen, Sauli diilik ainen, Mati Turi Fernand Bernardi, Aleksandr Mihhailov ja Priit Põldma. Oratooriumi kontsertmeister on Elmo Tiis, vald juhatab Paul Mägi. Täna toimub Tartus kaks koorikontserti Kuusapostlikus, kirikus algusega 17 on advendiaja kontsert, esinevad naiskoor Domina ja meeskoor Gaudeamus. Dirigendid on Elvi Oolo, Elen Ilves ja Sven Aller ja sellel kontserdil kõlavad advendi ja jõululaulud. Täna kell 17 saab Tartu Ülikooli aulas kuulata Johann Sebastian Bachi jõuluvanad. Tooriumi esinevad Tartu Ülikooli kammerkoor, Pärnu kammerkoor ja Pärnu linnaorkester. Kuidas sai teoks Tartu kammerkoori ja Pärnu kammerkoor ja linnaorkestri koostöö, Tartu Ülikooli kammerkoori juhatuse liige Indrek Mustimets? Tegelikult ei ole see mitte ainult Tartu Ülikooli kammerkoor ja, ja Pärnu linnaorkestrivaheline koostöö, vaid et pigem sündis koos seeläbi, et Pärnus on olemas ka väga tore kammerkoor, Pärnu kammerkoor ja nimelt Pärnu kammerkoori dirigent. Pea Tartu Ülikooli kammerkoori dirigent Triin Koch on on õpingukaaslased Eesti muusikaakadeemias ja seeläbi kindlasti õõnestus sellises koostöös nagu osaleda, et see ei olnud küll Tartu-poolne initsiatiiv, vaid et see oli Pärnu poolt olnud pakkumine. Ja nüüd sellel nädalavahetusel esinete koos Esimene koos esinema juba teist korda, eelmisel aastal, siis samuti detsembris ja jõuluajal ja esitamisel tuleb Johann Sebastian Bachi jõuluoratoorium. Teadupärast on jõle oratoorium kuueosaline, kuid meie esitame sellest kuueosalisest teosest esimese, kolmanda, viienda ja kuuenda osa. Läinud aastal esitasime nimega neljanda osa, aga sellel aastal siis on valitud need osad Bachi jõuluoratooriumi, teie esitadagi väga sageli just kõiki kuute tervikuna, vaid et võetakse kas üks või kaks osa kolm osa esitatakse siis need, et selle pealt täiesti iseseisvalt osadena esitada. Milline see jõuluoratoorium on? Vaieldamatult on Bachi jõuluoratoorium üks kauneimaid juba ainuüksi üks kaunimaid jõulumuusikateoseid ja teisalt jälle kuulub jõuluoratoorium vaieldamatult üheks ilusamaks koorimuusika ja orkestrimuusikateoseks üldse läbi ajaloo ja jõuluon olemuselt väga mitmekihiline, väga põnevaid osi sisaldavaid, seal on nii aariaid, retsitatiive, kooliosi kui ka orkestripalu, nii et selle kõike Selles jõuluoratoorium, mis osalevad ka solistid Solistideks on Janne Ševtšenko sopran, Iris Oja, alt uue solistina on Viesturs Jansons, tenor, temal Lätist ja Priit Volmer pass, nii et nende solistide gala enam juba ükskord seda esitanud ja siis ka sellel aastal, et temal on siis nagu uus sel aastal. Pärnu kammerkoor, Tartu Ülikooli kammerkoor, solistid ja Pärnu linnaorkester ja dirigendiks son Jüri Albertel. Just nii ja ühtekokku siis on meil laval võib olla ligi 100 inimest, nii et selline hästi võimas koosseis. Hästi tore ja meeldiv taaskohtumine. Ja seda suurt koosseisu ja Johann Sebastian Bachi jõuluoratooriumi saab kuulata täna kell 17 Tartu Ülikooli aulas ja esinete ka veel selle kontserdiga Pärnus. Pärnus esinema pühapäeval, mil on ka esimene advent Pärnus esinema Lähme Pärnu kontserdimajas ja see kontsert on kell seitse õhtul ja minu teada on Pärnu kontsert ka peaaegu et välja müüdud juba nii, et kes soovib Pärnusse kontserdi, kuulatasid peaks kindlustama piletite ostmisega. Tartus on Ülikooli aulasse mahub alati palju inimesi, nii et seal ei tohiks kauplejate probleem olla. Aitäh Indrek Mustimets selle intervjuu eest ja ilusat jõuluaega Tartu Ülikooli kammerkoorile ja ka Pärnu kammerkoorile ja linnaorkestrile. Seitsmendat ringi alustab jõulujäätis korraldaja Anne Erm, mida seekordsel jõulujazzil džässisõbrad kuulata saavad. Jõulud. Olete sellel aastal eriline, sellepärast et enamik esinejaid on väga noored, ehk siis nii oma head Eesti esinejad. Kaheksateistaastane Sofia Rubina alustas festivaliga ja täna õhtul võib sadamateatris kuulata Maian Kärmase, kellel just saab valmis uus heliplaat uigu tuled. Ehk siis võrreldes varasemaga on meil seaded väga palju muutunud keelpilliga, et on lisandunud ja kõik see annab sellise väga mõnusa hubase värvi. Ja seesama tuigu tulede kontsert siis, kus seal Riho Sibul, Ain Agan ja Arvo Haasma on ka vanalinnastuudios, mis ei ole küll nüüd džässiformaat, aga minu jaoks on Aarne Oit. Ta oli niivõrd oluline helilooja, et ma soovisin, et tema 75. sünniaastapäev saaks ka väärikalt tähistatud. Arne Oit ju õppis Mart Saare ja Heino Elleri juures, nii et ta on igati diplomeeritud ja akadeemiline muusika, kirjutanud üle 100 väga hea laulu ja kolm suurt kontserti siis diisel Pärnu kontserdimajas, kolmandal millel on ka helilooja sünniaastapäev. Siis Estonia kontserdisaalis ja neljandal Vanemuise kontserdimajas ja peab ütlema küll, et Aarne Oidi loomingus on nii palju kulda, et see on lausa kadestamisväärt. Ja tema tütrepoeg on ka vanaisa jälgedes käimas, ehk õpib Arbo Valdma juures klaverit ja siis on meil Taani rütmimuusika konservatooriumi teenekas pedagoog, Jongeoloogiastra juht Peter targe Pier targe töötšis mängimas Jaak Sooäärega. Koti hoone erilises atmosfääris ja neljandat aastat korraldab vikerraadio koos jazzkaarega heategevuskontserti, aita alustada elu, mille tulu läheb Pelgulinna sünnitusmajale. Meie omad, Eesti raadio, laululapsed on seal esinemas ja ansambel noorkuu, aga siis edasi tulevad juba jõulujätsi raskemad kahurid. Peaesineja on Malyya aafriklanna, elab Inglismaal ja laulab väga-väga mitmes stiilis. Küll pappimalt jää küll jätsikamalt ja natukene gospeli ja tema kontserti ju. Klassikaraadio kuulajad kuulsid, mis oli maadeni salvestatud. Paaniast on tagasi tulemas heli Hanson, kelle kolmenädalane turnee seal on olnud äärmiselt menukas. Õigemini siis viies Euroopa riigis. Ta esines. Ja jõulude ajal ikka tahame kuulda ka natukene head poistekoorilaulu. Alati on selliseid kontserte ja ka meie kavas on Tallinna poistekoorega, sedapuhku on see veidi Virtsikam kava, sest et sinna on kas saksofoni samet ehk Daniel Ergman juurde liidetud ja kitarr. Ja siis on meil Ameerika ülikooli vokaalseks Gold Company, mida meile soovitas ansambel The XX selle direktor, selle programmidirektor Stefan, see kreem, kõige tunnustatum, vokaaljazzi, pedagoog Ameerikas ja ta juhatanud maailma noortekoori tunneb meie koori dirigent eesotsas Tõnu Kaljuste ka hästi. Ja saatsime neile faksi teel ka Olav Ehala laulu jõuluingel, et väga tore, kui need ka midagi eesti muusikast kavasse võtaks ja eksootikaga siis jõulujäts lõpeb. Ehk siis trummid, löökpillid, ramp, kraana on siis selle asja nimi ja nii saigi meil kokku 14 kontserti ja mis ajavahemikus need kontserdid toimuvad. Kontserdid siis juba algasid, ehk 26.-st novembrist 16. detsembrini kestab seitsmes jõulujazz. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool korraldab 30.-st novembrist alates jõulumuusika festivali ja selle raames toimub mitmesuguseid kontserte. Muusikakooli direktor Kadri Leiva. Ja lähemalt sellest jõulumuusika festivalist ja nüüd siis teist aastat me alustan oma jõulumuusika festivaliga täpselt esimesel advendipühal, see on kujunemas niisugune tore traditsioon, kus me lähme koos noorte muusikutega alla raekoja platsile, kui siis teadaolevalt praegu 15 45 süüdatakse jõulutuli ja Me toome selle jõulutule siis lastega koos siia lossimäele, kus pühitseme jõuluvalgusega oma koolis lauldes kõigepealt jõululaulusid kella nelja ajal ja süüdates oma esimese jõulupuu küünlad süües pipart, okei, ja siis siit edasi läheme, kena kuue, miks Pauluse kirikusse, kus on siis jõulujumalateenistus, kontserte, mida teenipe Joel Luhamets ja meie õpilaste poolt on siis niisugune ilus jõuluprogramm, nii meie lastekoori, mudilaskoori, meie naiskoorid ja erinevate instrumendi solistide poolt ja siit hakkab siis peale meie jõulumuusikafestival, mis tegelikult vältab terve kuu, see on täis toredaid kontserte ja lõpeb hoopistükkis näärimuinasjutuga, mis etendub kolm korda veel 28.-st kuni 30. detsembrini, nii et see on täis väga erinevaid kontserte, kus mitmed õppejõud teevad oma klassikontserte tuues need väga vahvate pealkirjade alla. Des advendikontsert viiuliseltsis näiteks õpetaja Katrin by või näiteks jõulud flöödimuusikaga jõuluootel või kasvõi näiteks lauluosakonna tore kontsert, jõuluõhtu peaproov jõuluvana süles, kuuse all, aga siia juurde ka üks suurejooneline jõulukontsert, tulised Polürütmide, kus tõesti tule Meie LR sümfonieti solistide Henn Rebane, Aveli Rasma, Mati kõrts ja Andres Aabel, ettekandel Mozarti klarnetikontsert, Britteni muusikalised hommikud ja pakanovi tuline nisa tango, kus osalemas ka Elleri Kontsertkoor ja need suuremad kontserdid toimuvad Tartus seitsmendal ja siis veel kaheksandal detsembril. Just kaheksandal detsembril pakume samasuguse kontserti Võru kultuurimajas Kannel ja kindlasti jääb alati selle aja sisse ka meie traditsiooniline kooliaastapäeva kontsert, mis on 10. detsembril, nii et sellel aastal siis Elleri kool 84, sellesama jõulumuusika festivali raames on ka üks niisugune jõulukontserte, kus on võimalik, et astuda üles nii õpilastel kui õpetajad jõuluõhtu küünlavalgel ja siin astub üles ka meie näitering, nimelt annad alati valmistamas ette, huvita sobiva jõulusõnumi läbi poeesia ja see toimub siis meil 19. detsembril, nii et tegelikult terve detsembrikuu täis kontserte, kuhu sisse lülitunud ka Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali kolm eriilmelist kontserti neljandal detsembril pakub Eesti Muusikaakadeemia õppe, jõuti Tiiu Levalt oma lauluklassi üliõpilastega. Ilusa kontserti pühendus kahene vägevale Tartu linnamuuseumis, kus on kummardus Artur kapile tema 125. sünniaasta puhul ja kuulsale lauljale Marja kallaselegi, kelle sünnist möödub sellel aastal 80. aastate Esimesel advendi õhtul toimub Tallinna raekojas kontsert pealkirjaga imaal töönuell jõu lukus ütles. Kavas on prantsuse ja Hollandi 20. sajandi muusika. Minu vestluskaaslaseks on kontserdi üks idee autor Fletist Tarmo Johannes kes sellel kontserdil esinevad. Sellega ma peaesineja või keskne kuju on Hollandi lauljanna sopran Danny Williams täis ja siis klaverit mängib sellel kontserdil Merrit, Gerretz-Traksmann ja mina ise mängin seal flööti. Võib-olla te räägitegi pisut lähemalt, Danny Williams teenist. Ta on laulja Hollandis Madalmaade kammerkooris, aga tema ampluaa on loomulikult palju laiemalt on laulnud ooperites, andnud soolokontserte, esitanud kaasaegsete vana muusikat, nii et, et selles suhtes on ta tõesti mitme küll lauljanna. Aga kas ta on ka Eestis varem esinenud või on see esmakordselt? Ja asendan tegelikult juba üpris mitmes muusikaline kontakt siin esimest korda, kui ma ei eksi, oli ta siin Madalmaade kammerkooriga. Sel kevadel laulis ta soolot filharmoonia kammerkoori ees ja umbes kaks aastat tagasi oli mul meeldiv võimalus temaga üks kava esitada, kus Ralf Taal mängis laelt. Võiks mainida veel, et, et ta nii on üks inimestest, keda võiks nimetada estofiilid, eks. Nii et pool tema südamest annast küll siin ja ja nagu ma olen aru saanud siin muusikat teha, on tema jaoks midagi äärmiselt rõõmustavat. Aga kust on see huvi tulnud, sest temal Eesti vastu Viimastel aastatel on olnud Tõnu Kaljuste, Madalmaade kammerkoori dirigent ja Danny rääkis, et see soe kontakt tekkis tegelikult läbi muusika, et kuulates eesti muusikat, see oli talle kuidagi nii hingelähedane, ta tahtis rohkem teada saada sellest maasta nendest inimestest ja nii see sinna tekkis. Kontserdil kõlab prantsuse hollandi 20. sajandi muusika, kuid milliseid autoreid täpsemalt on kontserdikülastajal võimalik kuulda? Ainult väga häid heliloojaid kõlavad visii ja Tübarki laulud siis sajandi keskosast, hollandi helilooja Leo Smitty eksonaat, Frank Martini jõululaulud häälele, flöödi-le klaverile ja sisalik sooloflöödilugu Hollandist. Toon teile öeld ja erilise auna sellele kavale kõlab ka üks esiettekanne Hollandi heliloojalt, Bernard Fan pöördenilt. Kava on siiski laiemale eesti publikule suhteliselt vähetuntud, et millest on see kava valik selline tingitud, kas see on taotluslik? Üks keskne telg on just nimelt Hollandi ja prantsuse seos nimeliselt, eelmine kavandasime tonniga, tegime seal muusikapeatus 20 sajandi prantsuse muusikas ja meil tekkis mõte seda liini jätkata ja Hollandi muusika on on prantsuse kultuurist väga palju saanud. Inspiratsiooni ja eranditult kõik laulud selles kavas kõlavad, on prantsuskeelsed. Jääme siis ootama toredat kontserti, aitäh teile. Kontsert, prantsuse ja Hollandi 20. sajandi muusikast toimub pühapäeval, 30. novembril Tallinna raekojas algusega kell kuus õhtul ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka ülekande. Esmaspäeva õhtul kell kuus on Rahvusooper Estonia talveaias mälestusõhtu Lydia Koidula 160 aastat sünnist. Talveaia direktriss Viktoria Jagomägi. Eesti naislaulu seltsi ka on talveaias päris palju ühiseid ettevõtmisi tehtud ja see, et selts pöörab tähelepanu Koidulale, kes oli mitte ainult esimene kiirgav poetess kultuuriloos. Selle ka omalaadne koormeister võis muusika alahariduse saanud inimene, kes teadupärast õpetaja laule ja ja tegutses selles valdkonnas, nii et on meil põhjustada tegelikult kogu aeg meeles pidada. Kuigi tema sünnipäev on tegelikult 24. detsembril, siis lausa advendiaja alguses saame omavahel kokku ja Krõõt Liivak rahvusraamatukogust, räägib Lydia Koidulast. Laulab meil naiskoor, karmina ja luuletusi loevad Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi õpilased. Neid juhendab õpetaja Krista Nõmmik. Need kaks noort neiut, Hõbe Ilus, kaheksandast klassist ja siis Jana pahmurko viiendast klassist. Siiski gümnaasiumi osas on olnud silmapaistvad ja võitjat siis haridusameti ettevõtmisel läbiviidav koidulauliku valgel luure konkursiks niisugune aastast aastasse kulgev ettevõtmine, kus paremat lähevad esinema Pärnu Lydia Koidula muuseumisse. Ma arvan nii, et see peaks tulema niisugune mõnus õhtu luule ja muusika. Ja kõige tähtsam seejuures on ikkagi see, et see oleks tähelepanu pööramine Lydia koidule. Estonia talveaed koostöös Eesti naisseltsiga lõpetab pikka kontserdite sarja koorijuhi kolmapäev, kuidas saab Victoria endise naise olu seltsi esinaisena, kes olid selle sarja algatamise juures ja nüüd siis Estonia talveaia perenaisena. Kuidas sa hindad, kas see sari läks korda? Ma loodan, et see mõte, mille nimel seda sarja sai hakatud korraldama, et eelkõige meie kõige teenekamad ma ei taha toonitada mitte vanust, vaid just eelkõige peenekust, sest need, kes siin esinemas käisid, olid valitud seltside, siis alaliitude poolt välja ettepanekuna tehtud läbi viie hooaja, neid on olnud 27 koorijuhti. See on kaunis suur arv ja ma tahan öelda, et kui tulevikus keegi tuleb, kruvis selle kogutud materjali vastu, sest rahvusraamatukogus, nii nagu me oleme, kui leppinud, saavad olema need videolindid, videokassetid. Klassikaraadio on tohutult suure lõviosa nendest materjalidest lindistanud ja selle ühistööna oleme lihtsalt unustuse mingisuguse Huusele ühe väikese tõkke pannud ja inimeste ilusaid tegusid ja nende isiksusi natukene rohkem jäädvustanud ja võtame sarja kokku. Kolmapäeval. Täna algusega kell 12 toimub Paldiski muusikakoolis teistkordne Harjumaa klaveriansamblite päev. Mitme tunni jooksul esineb ligi 70 klaveriõpilasi ja nende õpetajat, ka külalised Tallinnast ja Raplamaalt klaveriansamblis neljale kuuele ja kaheksale käele. Pimedate Ööde filmifestival toob Eestisse Godfrey Reggio filmi kojaanis katsi. Väga levinud on küll selle filmi MuusikaFilipp klaasilt. Filmi ennast näeb Eestis kinolinal nüüd siis saabuval teisipäeval esimest korda Tallinna linnahallis. Tegu on dokumentaalfilmiga, kus ei räägita ühtegi sõna, on vaid muusika. Muusikakriitik immo Mihkelson, oled seda filmi videos näinud, kuidas sa seda filmi kirjeldaksid? Kirja läksingi seda filmi kui ühte muusika ja liikuva pildi niisugust sümbioosi, mis avaldab mõju nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasandil ja see mõju imelik huvitaval kombel võimendab sellisel moel see vahelduvate kaadrite kõne ja muusika mis seda kõige võimendab kuidagi või, või loob sellele voolusängi. Sest tegelikult kogu see Filmse pooleteisttunnine film, kus ei räägita, ei selgitata isegi ei suunata vaatajatest nagu silmnähtaval moel mingi mõtte suunas, et kogu see film on üks kulgemine. Ja see mõte, mis selles filmis nagu peaks edastama selle režissööri Godfrey vägi ja, ja siis elik klaasi soovil see mõte on. Ma julgeks väita, et seal suur mõte, selliste suurte tähtedega kirjutatud suur mõte, oluline mõte, mis peaks inimesi kuidagi puudutama või neid mõtlema panema või, ja tegemist on triloogia esimese osaga. See triloogia viimane osa jõudis ekraanidele eelmisel aastal ja esimese ja kolmanda osa vahe on oma paarkümmend aastat. Kogu see Katsi triloogia räägib ju tegelikult inimese ja loodise tähendab inimtsivilisatsiooni ja looduse suhtest. Ning üsna selge tegelikult on režissööri Philip Glassi seisukoht seal, et et inimene on nagu külaline pigem selles lootuses, et ta peaks võtma teistsuguse hoiaku, kui ta tahab püsima jääda. Tore on see, et Tallinnas on ju võimalik seda filminud näha nii-öelda naturaalsel kujul, kus see heli tõesti mitte ei sünni, aga tekitatakse seal kohapeal. Kohale tuleb Filipp klaasiansambel Maikel riismanni juhatusel. Jah, Philip Glassi ei ole sugugi väga kaua aega tegelenud sellise kontsertetenduste andmisega kontsert linastaste andmisega, see idee hakkas vormuma tal alles pärast seda, kui 1998. aastal ilmus Kaianiskatsi CD variant siis selle plaadi nagu reklaamimiseks informatsiooniks hakkas ta tegema koos filmiga need kontsertetendusi. Ja väidetavalt nii on Filiplas rääkinud muutusse tegevus talle eriti aktuaalseks pärast seda, kui 2001. aasta septembris olid traagilised sündmused Ameerikas. Ja kui jälle tekkisid sellised suured globaalsetele liikumistele seda, kuidas inimesed omavahel hakkama saavad ja mismoodi kogu see inimühiskond üldse eksisteerib. Pärast seda olevat liplas tundub suisa kohustust sellise kui jaanis katse sõnumiga käia mööda maailma ja rõhutada ja mõjutada seda sõnumit kuidagi suuremaks saama. Sest ta on väga teadlik sellest, et koos filmiga toimub elav musitseerimine on kordades mõjuvam kui lihtsalt filmi heli kuulmine võimsatest kõlaritest. Philip Glass on ise rõhutanud, et see filmi linastust andmine on just nimelt teenib seda eesmärki, et rõhutada seda sõnumit tugevamaks. Selles filmis sisaldub ja oluline või omapärane on see, et Heini, tema, Godfrey, Reggio ei ole püüdnud otsesõnu rääkida sellest, mida see film kõneleb, millise mulje see peaks jätma ja mida inimesed peaksid sellest arvama. Aga vähemalt minule tundub, mina sain niimoodi mõjutatud seda filmi vaadates, et et seal on ikkagi, hoiatas film, et see on niisugune. Filmis peab panema inimesi mõtlema oma tegevuse üleüldse oma eksistentsi üle jama, sihtide ja püüdlustele selles maailmas. Aitäh, immo Mihkelson. Aitäh. Täna teeme juba paaril laupäeval räägitud suur festivali viin modern kõrvale jutuga handers sildi kaasaegse muusika festivalist Inglismaal alustamegi viimasest mõneski mõttes pole tegemist vähem tähtsa festivaliga, kui viin modern kui silmas pidada tema sihipärasust toimetulekut suuremas osas oma jõududega, mis regiooni muusikaelu on tundmatuseni muutunud. Mõnedki kuulsad esinejad Londonist ja valitudel mujalt maailmast sinna soovijatele on tõesti 10 aastane järjekord. Viimaseid tutvustatakse erakordse tähelepanuga. Eks võiks seda meenuta Ta ta tunnustavalt ka viis sügist tagasi seal festivali helilooja olevat olnud Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärt. Ja et kohal oli Tõnu Kaljuste koor, tehti Velga, Veljo Tormis. Ta oli kontsert, ka siinkõneleja, nende kõigi suure menu tunnistajaks. Festival tähistab nüüd 25 aasta möödumist oma algusest asutajaks ja mitmekülgne music Richards teenits, kes nüüd festivali juhtimise edasi andnud. Üks väga eeskuju andev liin on Hathers vildifestivalil viimastel aegadel. 39 noort oma maa heliloojad. Tänavu kandideerisid oma paladega workshop-ile prajan fööni hu juhtimisel ja neli neist saavad avaliku tutvustuse ja diskussiooni osaliseks ning eile tuli esiettekandele BBC Singarssidelt eelmise aasta parimalt kandidaadilt Bernarheoloogilt tellitud uus teos. See ongi ka üks osa Hathers sildi festivali igakordsest arukalt paika pandud muusika hariduslikku programmist. 21.-st novembrist homseni kestval festivalil on enam kui 40 üritust. Avapäevil meenutusürituse lutsianobeerijale, intervjuu rajal, fööni Fooge esinejate hulgast Dhabi ole kammerkoor Soomest ja muidugi väsimatu haaraditifartett Londonist kahe kavaga. Huvitavat õhtut soolopillidele loodud uue muusikaga. Ulrich ainen soolotšellole Marju Rooli sooloflöödi-ile kolmapäeval Schubert ansamblilt šotlane juudid Väyry helilooja portree. Samal õhtul Helmut ringi portreekontsert ja hilisõhtul veel põnevil programm. Kävin Briers ja eksperimentaalmuusikakataloog. Järgmisel hommikul vestlemas publiku esmast laias siis Maurizio, Kaageli akustika ja Marenostrum. Ning lõpuks veel eile ja täna ennelõunal lutsianobeeriu mälestuskontserdid. Täna hilisõhtul samas sant pooli hallis veel Kelleri kvartett ja hommegi veel viis üritust London Symphony, jäta lõpetamas aadres Fildi raekojas. Ja viin modernil, siis täna viimane festivali piin, modernilgi juubel aga Claudio Abado asetas selle 10 aastat hiljem, kui sündis festival Hadressildis. See nädal viin modernil on jätkanud Ida-Euroopa muusika tutvustamist nii-öelda meridiaani paaride kaupa toimusid ka kreeklase Jaani Kristjani Loomingu esitused neil uuema tulijana oma linnast. Ansambel Online Vienna Symbian Byronkovi juhatusel. Esmaspäeval Haagonookestra tuttav meilegi nüüdil tšehhi muusikaga Klan foorum viin Bernhard Langi muusikat tutvustamas kolmapäeval meridiaani, olen 26 all Poola ja Rumeenia uut muusikat. Viimasest esiplaanil, eriti iriine angel koguni kolme uue teosega. Ramsi saalis ansambel Musica Nova Sophie bulgaarlased, meridiaan, 23. Dragon veri Jossif Ovi juhatusel. Ning täna on suur festivali olulisem esitluskontsert Hausi suures saalis Viini Filharmoonikute Gazas dirigent Ingo Mets Maphere Hamburgis. Selle kava peab ka üles lugema triidishenkeri sissejuhatus ühele draamale aastast 1914, Chatšintos seltsi 1908. aasta suur hoopis orkestrile. Konks on Parks. Kaua Viinis tegutsenud Šveitsi heli pead furreri Andres Timmel viiulikontsert sellest aastast nimega Enscovaatsessiga solistina, mis valminud Euroopa kultuur linna kratsi tellimusena sealse sügisfestivali jaoks ning festivali päris lõputeoseks. Siin Octurnid moodne teos aga juba aastast 1899. Nädala pärast on Soome rahvuspüha, siis vaataksime sealt oma mitmekümneorkestri tegevusse, täna aga Eesti muusikutest ja muusikast Soomes lõppeval kuul. Arvo Volmer on kuuendal novembril k Oulu publiku ette toonud Eduard Tubina üheksandat Sloveenia peadirigent meil Nikolai Aleksejev on juhatanud ka Kuopio linnaorkestrit, aga Andres Mustonen on 19. novembril arvatavalt esmakordselt juhatanud Soome Raadio Sümfooniaorkestrit Finlandia talas Mozart, Haydn tussekavas, see Li festivalil muusikat enne romantismi ning solistide hulgas. Alexeil jo piimov. Meie suurepärane šopääni mängija ja Muusikaakadeemia professor Ivari Ilja oli kutsutud Vaasa linnaorkestriga. Mängime Schopeni esimest klaverikontserti ja see sündis 13. novembril. Eri Klas Tampere linnaorkestri šefina on seal kenasti tähistanud. Toivo, kuula 100 kahekümnendat sünni see aastapäeva tuues ettekandele helilooja kolm orkestri ja vokaalsümfoonilise teost. Lisaks Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Naabruses Rootsis toimus läinud nädalavahetusel Operi maailma esiettekanne. See oli 1954. aastal sündinud Anders Liilsani esikooper. Kas Reeson reis klassi vagunis, mis sündis ülikooli ooperi kolledzi jõududega Thomas šuubacki dirigeerimisel, tundub, et ooperibuum Rootsis on pisut vaibunud. Sel kuul esiettekandel kontsert teostest nimetatakse Andressiini mälestus teostama dirigeerimist. Professor oli Itaalias Franco Gerraerale Piccolo la kriimadi Branko Ferrara, mille esiettekandja nii Vilniuses kui Stockholmis on teinud Stockholm Chambers. Taas. Ja detsembri algul on siinil kõrvuti kaheteise rootsi heliloojaga esiettekanne Pariisis Alfred kortoos saalis kus autori juhatusel kõlab pala de teeviida prantsuse flöödiorkestrilt, kellega just Rootsi heliloojal on juba aastatepikkused sidemed. Põhjamaad võtavad Eestit aina enam omaks, näiteks lehitsedes Põhjamaade muusikanõukogu ajakirja noordiczans. Mitte küll kõige viimased numbrid leiab seal tavakohase uute plaatide tutvustuste hulgas 14-st plaadist kolme eesti muusikaga. Siin on Tubina viies Paavo Järvi ja Cincinnati Sümfooniaorkestriga Tubina esimene jagaheksesse Arvo Volmeri ja erzoga ning Paavo Järvi Päredi plaat summa samuti erzoga. Lisage need väga huvitavate arvustuste autoriks on kuulus Steven Johnson Londonist. Muidugi reklaamiplaadifirma ECM väga mitmel pool Erkki-Sven Tüüri uut plaadi eksadus, samuti juba Järviga, eeskätt saksa esindusplaadi ajakirjas fonofoorum. Lõpetuseks veel lühidalt. Ratta Baltika suur Sigisturlee lõppes üleeile ovjeedos Astoria printsi nimelises auditooriumis Hispaanias, enne oli nende kontsert Madriidi audit toorianasionaalis. Neis kavades on kõikjal kaasas olnud ka Arvo Pärdi kollaspiyazzeehaa saksa panga kultuuriosakond, kes toetab ka Bremeni festivali andisema preemia. Ungari pianisti lehaanrassiifile 25000 eurot selle eest, et pianist juba 99.-st aastast alates on suure publikumenuga preemiani festivale sisustanud. Nüüd juba 86 aastane prantsuse maestro already on ikka veel loominguliselt tegev. Äsja tegi viiuldaja Anne-Sophie mõtter tema teose sülle memm akord ühelsamalakordil prantsuse esiettekande šansenisee teatris prantsuse rahvusorkestriga kurtma suri juhatusel. Uus teos ongi Ann-Sofi. Tänasele heligajale tegid kaastööd iia Remmel, Ülle Hallik, Hedvig Lätt, Kersti Inno, Liina Fjuk, Marge-Ly Rookäär ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin maadik.