Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal helliga jaa. Olen selle nädala helikaja toimetaja Liina Fjuk. Seekordsed helikaja teemad siis sellised. Esmaspäeval on Estonia kontserdisaalis heategevuskontsert aita liikuma erivajadustega inimeste transpordi toetamiseks. Kersti Inno teeb juttu pianisti Riine Maria Lindi, dirigent Tõnu Kaljuste. Ka laupäeval esietendub rahvusooperis Estonia Benjamin Britteni lasteooper väike korstnapühkija Ene Pilliroog, räägib lavastaja Jaanus Rohumaa ja muusikajuht Hirvo Survaga. Muusikakriitik Virge Joamets käis Serbia noore viiuldaja Nemanja Radolawitši kontserdil ja vahendab sealt muljeid. Möödunud teisipäeval esitas Godfrey Reggio filmi linastusel Laiv muusikat. Filipp klaas oma ansambliga. Mirje Mändla toob kuulajani katkendi Kontsert linastusele eelnenud Erkki-Sven Tüüri avalikust intervjuust heliloojaga. Eesti noor dirigent Liliann Kaiv pälvis Soome linnas Vaasas Jorma panule nimelisel dirigentide konkursil teise koha ja panula eripreemia. Lillian Kaivi küsitles Kersti Inno. Noor tšellist Silvia Rainomäe naases sel nädalal koreast, kus pälvis viienda koha rahvusvahelisel isangi uni nimeliselt solistide konkursil. Järgmisel nädalal tähistatakse Gustav Ernesaksa 90 viiendat sünniaastapäeva. Juubeliüritustest räägivad Õnne on roos veele ja markeli rookärule rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots, kooriühingu kontserdikorraldaja Olev Oja ja Eesti Muusikaakadeemia dirigeerimise osakonna juhataja Toomas kapten. Eesti muusikakoolide liit tähistab 10. tegevusaasta täitumist. Liidu juhatuse esimehe Urvi Haasma maaga tegi intervjuu Liisi Laanemets. Järgmisel nädalal annavad kontserte Siiri Sisaski, Hedvig Hanson. Klassikaraadio tähistab järgmisel nädalal prantsuse helilooja Hector perioosi kahesajandat sünniaastapäeva mitmekesise programmiga helilooja loomingust. Helikaja saate viimased 10 minutit on Priit Kuuse kokku pandud muu maailma muusika info päralt. Esmaspäeva õhtul kell seitse toimub Estonia kontserdisaalis vajadustega inimeste transpordi toetamiseks heategevuskontsert Aitalikuma. Esineb Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Solist on Irene-Maria Lindi Irene-Maria Lindi teie soleerite esmaspäeval Mozarti klaverikontserdis. Olete varem pianistina eelistanud Mozarti, kas selle heliloojaga on teil eriline suhe? Jah, ma isegi ei tea, kuidagi väiksest lapsest peale oli mul Mozarti suhtes suur külgetõmme ja ma ei oska seda isegi seletada, selles muusikas on kuidagi mingisuguses erilises harmoonias ühinenud jumalik ja inimlik. Ta on niivõrd lihtsalt kirjutatud ja, ja samas on kõik võimalikud inimlikud tunded väljendatud mingi sellise erilise elegantsi ka. Ja vot kõik see eriline süntees on midagi ainult laadset ja kordumatut, mis mulle tõesti väga-väga meeldib ja sobib. See kontsert, mis seekord ettekandele tuleb, on klaverikontsert number 13. Number 13, me loodame, et see on meie suur ennel, umbes sattus küll väga juhuslikult see kontsert, olen seda ise paaril korral õpetanud ja, ja sellepärast on ta ka mulle südamelähedaseks saanud sedakaudu ja nii ma valisingi selle välja. Kuna see kontserti idee tuli meil väga ootamatult oktoobri viimastel päevadel aega enne minu juubelit ja tuli nimelt seoses sellega, et meil on liikumispuuetega inimeste seas üks raske lahendamata probleem, meil on kõikidele raskustele vaatamata raske liikumispuuetega inimeste seas olemas doktoreid olemas, juriste. Ainus muusik küll, aga üks probleem on, kui nüüd need noored inimesed on läbinud oma koolid ja õppimised ja leidnud suure raskusega töö, sest väga raske on leida tööd, kuhu on ligipääs. Ja samuti ka, et firma juht oleks huvitatud oleks kindel, et see töötaja on talle just vajalik. Ja nüüd on see inimene probleemi ees, kuidas tööle saada, sest ühele viimiseks meil ei ole mingisugust tõstukiga bussi. Sellepärast tuli järsk või ideed, need inimesed ei peaks oma tööst loobuma teha niisugune heategevuslik kontsert. Ja me loodame, et see kontsert toob meile nii palju sisse et me saaksime Tallinna liikumispuudega inimeste ühingule teha annetuse tõstukiga bussi jaoks. Ja meil on nüüd avatud fond, kontserti nimetus on aita liikuma, kuid tondinimetus on ratastoolis eduk. Nimelt see fond kavatseb toetada ühekordsete toetustega inimesi, kes õpivad võib-olla erilise andega inimesi nende ande arendamisel või ka töö ka seonduvate probleemide puhul, kui inimene on sattunud nendes tingimustes mingisugusesse ummikseisu, see function avatud ja vot nüüd selle fondi esimene annetus saab siis selle bussi heaks. Loodame väga, et leidub inimesi, kes tahavad tulla meie kontserti kuulama ja võib-olla ka teha annetusi kogu selle fondi sihtasutuse tuleviku heaks. Kuna mul on olnud varem koostöö Tõnu Kaljuste ka siis esimese nama, pöördusin tema poole ja tema kohe kõhklemata heites oma jaa-sõna. Ja siis rääkisime Tallinna filharmoonia kammerorkestriga, kellega samuti Roland ühekordne koostöö ja terve see kollektiiv oli nõus siia taha tulema oma kõige kiiremal ajal. Ja samuti õnnestus leida vaba päev Estonia kontserdisaalis selle aja sisse, nii et mingi eriline vedamine on selle asja juures. Dirigent Tõnu Kaljuste küsisin, millest lähtus ta selle kontserdikava koostamisel. Soovist saada energiat muusikast tallel pimedal ajal, nagu me praegu elame, on kaunis võimalus saada vanast filmiklassikast tiga nendest toredatest teostest, mis kavas on niisugust valgust, mis päeval nagu meile kuidagi ei paista ja seda valgemat aega nigelalt. Lühidalt. Mozarti klaverikontsert võeti kamba lähtuvalt pianist Irene-Maria lindist. Tema haruldane Mozarti mängija Eestis ja ta harva esineb laval. Ükskord olen temaga koostööd teinud ja meeldiva mulje. Mozarti 13. klaverikontserdi eel mängitakse tema avamäng teatri direktor kontserdi teises pooles Aga Joseph Haydni sümfoonia number 90. Hoone on kirjutatud tema teenistusel estraadilossis paar aastat enne surma nagu kõik veidra sümfoonia, C-duur sümfoonia väga ära ja pidulik ja fantaasiarohke kaunile kantsiga ja mulle väga meeldib võib-olla isegi kaunimaid sümfooniaid. Seda saab kuulata heategevuskontserdil, aita liikuma esmaspäeva õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis. Pühapäeval toimub Tallinnas Kaarli kirikus vikerraadio ja Jazzkaare koostöös heategevuskontsert, aita alustada elu, mille tulud lähevad traditsiooniliselt Pelgulinna sünnitusmaja toetuseks. Heategevuskontserdil esinevad noorkuu ja Eesti Raadio laste laulustuudio Kadri hundi juhendamisel. Kuuendal detsembril esietendub rahvusooperis Estonia Benjamin Britteni lasteooper väike korstnapühkija, millest räägib ooperis iso lavastaja Jaanus Rohumaa. Sisu on tegelikult selline, et üks rühm inimesi tuleb kokku ja otsustab ooperi nii-öelda vabastada sellisest liigsest keerulisusest. Nende hulgas on lauljaid ja, ja muusikuid ja nende hulgas on üks d, ent nad otsustavad, et nad hakkavad looma seda ooperit seal kohapeal laval mõistetavate ja rõõmsate vahenditega ja siis nad kannavad selle nii-öelda publikule ette. Selle loo tuumaks on nagu rõõm ooperist või vaimustus ooperiteatrist või vaimustus muusikast. Korstnapühkija ise seal sees on selline Dickensi stiilis lugu, tegevus viib 19. sajandi algusesse, kus ühte mõisasse siis saabuvad kaks korstnapühkijad, kellel on kaasas väike poiss, kes on nagu nende ütleme, orjuses või niimoodi. Tollel ajal oli komme siis, et need väiksed poiste saadeti korstnasse sisse. Kui suured mehed ei saatnud, sest nad puhastasid nendega, mõnikord jäid nad sinna kinni ja antud loos, siis läheb ta sinna kinni, seda päästetakse sealt ära ja lapsed otsustavad kohalikud lapsed, kes seal lossis elasid. Rikkad, hästi riides, mitte nagu väike korstnapühkija otsustavad siis, et väesdalata nende kurjade korstna pühkete käest ära ja viivad hoopis endaga kaasa Londonisse, kus ta saab endale parema elamise. Mis on selle ooperisõnum tänastele lastele? Muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva. See toob ehk nendele lastele, kes maalis, annab laid edasi headust, mida teevad tegelikult rikka pere lapsed ja nende süda heldib ja nad võtavad selle väikse korstnapühkija omaks, võtavad oma sekka, pesevad puhtaks, annavad süüa ja viivad tõesti ära oma hulk, et anda talle lihtsalt paremat elu. Aga britena huvitav heliloojad, muusika on täis ise näidendit täis karaktereid täis nüansse, mis tegelikult võimendavad kõiki üles siis ja selles mõttes on Jaanusega väga töötadelt üsna vähe neid lavastajaid, kes, nagu ta ise ütles, et seavad esikohale muusika, ehitavad sellele üles etenduse. Ma olen näinud vahest lavastajaid, kes peavad baarid hoopis midagi muud. Aga kuna see muusika on ka ise niivõrd atraktiivne, siis kuidagi läheb nii loomulikku rada pidi, et, et Nonii väga palju leiutada, vaid pigem suunata sellesse õigesse kohta ja avada seadusega rohte lahti ja see muusika aitab sellele kaasa, et seda on väga põnev teha. Ma kujutan ette, et lavastada lastele, see tähendab, et peab olema väga selge ja siiras, seda kindlasti, aga mis veel? Kui ma mõtlen lastele tehtud loomingu peale, siis ma mõtlen väga sageli Astrid Lindgreni peale ja kuna minu jaoks on romaanikirjaniku amet ja lavastaja amet võrdlemisi sarnased enda põhihoiakut enda loo jutustamise viisilt siis ma olen mõelnud ikka Astrid Lindgreni peale, kuidas tema räägib lugusid, mis on ühtviisi huvitavad nii täiskasvanutele kui lastele. Ja kuidas ta ei tee nagu allahindlust tõsta, võtab lapsi sellistena, nagu tegelikult lapsed tahaksid, et neid võetakse, tähendab partneritena võrdsete kaaslastele ma räägiks paari sõnaga ka sellest, kes on veel režiigrupis, siis kuna oopri tegemine on võrdlemisi suur masinavärk, siis et liikumise juhiks on Mall Noormets, kellele ka see peaks olema esimene Estonias. Kunstnikuks on Onlumiste lavastaja assistent Tõnu Tamm, valguskunstnik on Mikk Malder, kuusk. Ja siis on muidugi kell suur hulk inimesi, dramaturg on sellel lool Mari Tuuling sest seda esimest vaatust oli vaja nagu tänapäevast kohendada. Ja nii see töö meil on siin siis nagu käinud alates kevadest väikese pausiga ja siis nüüd hakkasime sügisel kostüümidest ei taha veidi rääkida, seda peaks rääkima Ann Lumiste ja keda ma hindan väga kõrgelt ja kes on minu meelest hakkama saanud ühe viimase ilusama teatritööga teatrikujundusega. Nii et ma loodan, et see meeldib publikule väga, on see väga efektne, sure. Pühapäeval, seitsmendal detsembril kell seitse õhtul algab otseülekanne Milano La Scala hooaja avaetenduselt. Ettekandele tuleb Tšuakino Rossini ooper, Mooses ja vaarao esitavad Abratsakov, Ervin Scott, Joseph defilianooti sooniakanassi. Barbara Frit oli Tomissav muusek Giorgio piini, Antonellock rajoon ja laskaala koor ning orkester. Riccardo Muti juhatas. Päeval kell seitse õhtul klassikaraadios Tšuakino Rossini, ooper, Mooses ja vaara. Novembrikuu viimastele detsembrikuu esimestel päevadel esines tervelt neljas Eesti linnas noor viiuldaja Nemanja radu Loovitš. 1985. aastal Serbias sündinud noormees elab 1999.-st aastast Prantsusmaal, selja taga on tal mitmed konkursivõidud ning väga palju kontserte. Kavalehelt võis lugeda, et oma 14.-ks eluaastaks oli viiuldaja andnud juba üle 600 kontserdi ja see on igatahes muljetavaldav arv. Tegu oli tõesti imeliselt hästi pilli valdava inimesega pilli valdama ei olegi siin päris kohane väljend seest nii poogen kui viiul polnud talle mitte nagu muusikariistad, vaid justkui omamoodi kätepikendused. Sedavõrd loomulikke tihe oli tema kontaktinstrumendiga. Sooloviiulimuusikat on kirjutanud eeskätt heliloojad, interpreedid, kes tunnevad hästi pilli tehnilisi võimalusi ning kelle teostes on sageli palju tehnilist tulevärki tehniliselt vägagi ebamugavat paganiiniga. Priisi esitas viiuldaja justkui mõnusat karakterpala. Virtuaalne oli ka näiteks kaasaegse Horvaatia helilooja Miroslav mileedi Chitants sooloviiulile. Sellest tuli see hoo ja saatanlikult pöörase karakteriga. Loost sai interpreet lisaks tehnikale näidata ka kirglikku temperamenti ning huvi nüüdismuusika vastu. Viimane on igatahes hea märk. Kontserti raamisid Jevgeni Sai sooloviiuli sonaadid Nevski teost des ilmutas interpreet kuulajatele oma pöörast pillimängutehnikat, kuid suurvormid polnud üksnes virtuoosse tüüdid vaid ikkagi mitmetahulised teosed ning nende kaudu võis aimata, mis masti mängija Äradolovitš tegelikult on. Kontserdi avasõnade Opus 27, number neli e-moll pani kohe kuulama eriti selle esimene osa oma hilisromantilise tundelisuse puhangutega. Kohatise kurbusega jutustava laadiga näis talle eriti hästi sobivat. See oli mängitud väga intensiivselt nii pianoforte-lõikudes ja suure sisemise veendumusega. Sama võib öelda kontserdi lõpuloona kõlanud Isay soolasonaadi kohta. Opus 27, number kaks saamall, mille kõlamaailm oli küll eelmisest iroonilisem jahedam, närvilisem, kohati isegi Tšassilikke intonatsioonidega ning mitte nii soojalt romantiline kui eelmine. Panime kaalukaim teos, kavas oli Johann Sebastian Bachi deemoni partiita sooloviiulile. Ka selle muusikaga oli Radolovitšil täiesti oma ja isiklik ja omapärane suhe. Muusika kulges väga loomulikult, justkui oleks ta selle läbi laulnud, kõnelenud esimesed osad olid veidi nagu ülelibisevad, õrnalt justkui mängeldes esitatud ja mitte nii asjalikud, nagu seda teost sageli esitatakse. Partiitad lõpetav tšak on, oli eelnevaid mänglevaid osi tasakaalustavat monumentaalne noor interpreet tõsiselt üllatas, kui veel tehnikast rääkida, siis ka nii loomulikult kõlavat mitmehäälsust viiulil ei mäleta või ei ole osanud tähele panna ka tema kõlapalett? Ta oli rikas. Äärmise ekspressiivsuse kõrval olid olemas ka õhkõrnad toonid. Kuulates ei olnud küll tunnet, et mängib kaheksateistaastane noormees aitab mõjus märksa küpsemana kindlasti jälle tervet kontserti sooloviiulimuusikaga täita. Muusikule kerge ülesanne. Igatahes Tartu Salemi kirik oli Radolovitši isiksusest täidetud. Kõik räägib tõesti heast muusikust kelle jaoks muusika jale üksnes korrektne nooditekst ja perfektne tehnika. Nädala. Nädala teose sarjas sel nädalal. Philip Glassi muusika Godfrey Reggio filmile kojanis katsikul. Kuulame koos helilooja kommentaariga. Sel nädalal. Teisipäeval, teisel detsembril näidati linnahallis Godfrey Reggio filmi kajani Skatsi, millele muusika on kirjutanud Philipile. Filmi näitamisel kommenteeris teose valmimist kohal viibiv helilooja kelle sõnul hakkas idee konspheregio peas küpsema 1974. aasta paiku. Ta mõtiskles tehnoloogiat keskkonna ja maaomavahelistest suhetest ja sellest, kuidas maailm muutub. Et ta ise elas New Mexicos hopi, indiaanlaste kogukonna lähistel olid tal ka nendega väga tihedad suhted ja talle meeldisid need mõtted, mida hopi indiaanlaste vanemad arvasid maa arengust ja muutumisest. Et neid ideid edastada, õppis Godfrey Reggio filme tegema. Ja 78. aastal juba esimesi kaadreid. Filmides võttis ta ühendust ka helilooja Philip klassiga. Konstrjoregi oli siis kursis kaasaegse muusikaga palasust Lippklaasil, kirjutada sellele filmile, mis kirjeldaks tasakaalust väljas elu, muusikaklipp klaasele meenus, et tol ajal mõned rääkijale lähedased inimesed soovitasid tal kasutada hoopis selles filmis Beethoveni Wagneri muusikat. Pikemat kommentaari selle filmimuusika valmimisest pakume teile kuulamiseks Kaheteistkümnendal detsembril kell 14, mille on eetris nädala teos. Helilooja Rein Rannap ja Premium Tõlkebüroo kuulutavad välja lauljatele eestikeelsete laulude esitamise konkursi. Laulud tuleb Rein Rannap appi loomingust välja valida maikuuks. Helilooja Rein Rannap ütles, et eestikeelsete laulude esitamist tuleb kõrgelt hinnata, eriti olukorras, kus võõrkeelse muusika pealetung on olnud väga tugev. Koostööd tõlkebürooga on enam kui sümboolne, sest ka lauljad tõlgivad helilooja loomingut kuulajatele arusaadavasse keelde, selgitas Rannap. Täpsemat informatsiooni lauljate võistlusest saab interneti kodulehelt www. Premium. E-kus avaldatakse kõik konkursiga seonduv info. 23.-st 28. novembrini toimus Vaasas teine Jorma panula nimeline sümfooniaorkestri dirigentidega kurss, kus eesti dirigent Liliann Kaiv pälvis teise koha ning mula eripreemia. Esikoha sai Eeva Olli kainen Soomest, kolmanda Juka Iisaki samuti Soomest. Konkursil osales 20 dirigenti, kes valiti välja umbes 30 soovija hulgast. Osavõtjaid oli Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast, Hispaaniast, Rootsist, Norrast, Soomest, Lätist ja Eestist. Viies voorus juhatasid võistlejad Vaasa sümfooniat, testrit ja Jyvaskyla sümfonietta. Eelmise konkursi võitja Olari Elts oli seekord žüriis ning ütles, et Liliani juures paistis kohe silma tema manuaalne osavus ja musikaalsus Lilian kaevil. Palusin konkursist lähemalt rääkida. Programm oli selles mõttes ka väga tihe ja just võib-olla niukene. Iga päev oli koor, üritus kestis nädal aega, iga õhtu oli võimalik konkurentsist välja langeda ja finaali sai ainult kolm inimest, nii et oli, mille nimel pingutada. Teie saite nendest kolmeste teise preemia ja Jorma panule eripreemia, millest see oli? Meil oli seal kavas üks Jorma panule kirjutatud lugu, no niuke kohustuslik lugu, mis oli suhteliselt trikiga siis ma ütlesin, et ta oli tehniliselt suhteliselt keeruline nii orkestrile kui kui juhatamise mõttes ka dirigendile nagu parasjagu tegemist. Aga see tuli kuidagi jah, lootuste lahedalt välja, mida te finaalis juhatasite finaalis? Ma juhatasin Mahleri viiendast sümfooniast JJ siis praamsi, kolmanda sümfoonia esimest osa ja Kuno Faustist kalliskivi aaret. Võib-olla kõige harjumatu oli juhatada ja neid ooperiaariaid, et jälginani, seda lauljat kui, kui orkestrit jätkata tööd nii kooriga orkestrijuhina ja hiljuti asutasite Kaiv konsordi, see tähendab, see tähendab sellist väikest muusikute kooslust, mis koosneb siis kammerkooris tõesti päris pisikesest kammerkoorist ja ka kaamera kestrist. Ja see toimib Võrumaal giidil on üks turismitalu giidi turismitalu, kelle peremees Aigar Piho on nagu väga huvitatud just sellisest muusika poole toomisest sinna allu ja üleüldse ütleme sinna, Rõuges Võrumaale, et see hakkab esialgu tegema neli projekti aastas nagu igal alal, sest ajal oleks üks kontsert, millest üks kindlasti oleks kas kiil või Rõuges ja siis teine kuskil seal ümbruskonnas suviti võib-olla siis pikema perspektiivi muusikafestival või ütleme, kontserdite sari võru. Ma olen niisugune suureneritus. Suurt orkestrit juhatab Lilian Kaiv aga juba sel nädalavahetusel. Aga see on küll nagu mitme orkestri peale kokku pandud Elleri muusikakool teeb oma jõulumuusika festivali kavas on üks niisugune suurem kontsert, kus on siis peateosena Luis Bakalovi missa tango, mis on suurele orkestrile segakoorile solistidena, need on pühapäeval, seitsmendal Tartus ja kaheksandal Võrus. Õnnitleme meie edukat Dirigenti Lilian Kaivi Klassikaraadio stuudios on külas 21 aastane eesti tšellist Silver Aino mäe tulete Lõuna-Koreas Tizangi uni nimeliselt interpreetide konkursilt kus pälvisite viienda preemia. Olete vähest Eestit finalistide hulgas, kes jõudnud maailma tipptasemel konkurssidel esimeste hulka. Rääkige palun mõne sõnaga sellest konkursist, kui palju seal üldse tšelliste oli, milline oli konkurents, žürii, selle konkursi suunitlus ja kava. See konkurss on nüüd siis tongi, ongi nimelises linnas Lõuna-Korea lõunaosas kohale tuli 14-st riigist 24 tšellisti, millest siis üks oli viimasel hetkel. Ja žürii oli siis valitud võimalikult mitmetest maadest. Žürii esimehena oli tuntud saksa tšellist Sigrit Palm ja sellele lisaks oli siis kaks Koread, sellisti rest teine õpetab Saksamaal Essenis Jon sanktsioon ja mõnguva Chung. Siis oli hispaanlasest sellist luisklaree leedud sellist David kiringas Šveitsi tšellist Valter trimmer Soome professor Arto Norras Ameerikast Lesley Barnas ja Jaapanist Subioosi sutsumi. Isa ongi junn, kellele see konkurss oli pühendatud, oli Korea päritolu helilooja, kes tegutses ka Euroopas. Kas konkursi programm oli ka kuidagiviisi junniga? Esimeses voorus oli isangi uni seitsmest tüüdist number viis Dolce, mis siis oli seitsmeminutine aeglane lugu, kus siis pandi proovile legaat, ojad, muusikaline külaline täitmine ja siis oli meil teises voorus klis sees ehk siis klissandadega seoses olev, kus siis oli väga palju klist sandasid, mida panin tähele neid lugudes mängides, et isand oli kombeks kirjutada nootidesse väga palju informatsiooni, väga palju Kressendasittimine endasid ja väga tihedalt, mis teeb muidugi, sellist täpset esitust teeb raskemaks. Konkursil on loomulikult eriti tähtis, et midagi ei jää tegemata. Millised olid teised teosed, mis tuli selleks ette valmistada ja kes aitas teid selle konkursi ettevalmistamisel? Põhimõtteliselt sai suvel käidud mõningatel meistrikursustele seal seda kava siis mängitud ja siis sügisel professor ühesõnaga sai Helsingisse natukene tööd tehtud, nende lugudega natukene sai valida, ühtegi tervet sonaati mängitud, mina mängisin Tubyysii sonaadi, see oli nagu siis ainukene, mis on suhteliselt lühikene lugu. Ja siis esimese osasid mängiti seal suugartisonaadist, mida ka mina mängisin ja siis mängiti täpsusta koodi sonaadi esimest osa mängiti Brahmsi, F-duur sonaadi, esimest osa ja ka veel mängiti Beethoveni, Tseedursonaadi kolmandat ja neljandat osa. Finaalis oli üks kontsert, võrdluses tulid kõrvuti isangi uni, kontsert ja siis näiteks Tšaikovski progogojajad, voosaki tšellokontsert ja Schumanni tšellokontserti, Elgari tšellokontsert. Mida teie finaalis mängisite Tšaikovski? Millised olid konkurendid, kas sealt saite ka inspiratsiooni edasiseks tegutsemiseks ja kas keegi, nagu tundus endale eriti huvitav? No tase oli muidugi kõrge, praktiliselt konkursi algamis, päeval alles tuli selline informatsioon, et kes kõik seal nüüd siis on, seal oli, oli Tšaikovski konkursi laureaat, oli Rostopovitši konkursi laureaat saata ja ja oli näiteks Berliinist Dordže ooperi esimene soolotšellist ja Münchenist. Aardekonkursi laureaat oli ja siis ma muidugi mõtlesin küll, et noh, kogenud, sellist nali sinna keeldunud, paljas ja minu arust ettepoole jäid Ameerika tšellist Julian Albers, kes on siis õppinud Ameerikas, praegusel hetkel elab New Yorgis ja on kliiblanud Institute of Musicus õppinud tema siis oli esimene preemia. Teine preemia oli siis selline supertalent koreast kaheksateistaastane, kes praegusel hetkel küll elab Saksamaal, õpib professor David keeringlasse klassis ja siis oli kolmas koht, oli Boris Andrei Ivanov, kes on nüüd siis seal kovski konkursil olnud kolmas aastal 98 ja ja Rostropovitši konkursil 97 on ka olnud kuuendal kohal. Ja temagi on professor, 200 õpilane. Neljas koht oli Jompaq Koread, sellist, kes õpib Ameerikas ka. Ja mina siis olin viies. Muidugi neid kuulates märkas, et kui, kui erinevalt mängivad näiteks vene tšellistid võrreldes Koread sellistidega, siis, siis on seal muidugi vahe Koread. Sellistest on muidugi näha seda, et nad on ülimalt töökad ja kõik on tuhandeid kordi läbi harjutatud ja vigasid ei tule kunagi. Aga kui nüüd näiteks ta kolmanda koha võitja Venetlejalistega, siis tuleb öelda, et kui näiteks Šostakovitši hakata võrdlema Šostakovitši sonaadi esimest osa siis on venelase esitus on ikkagi minu arvates lähedamale sellele, mis ta tegelikult peaks olema. Mida peate teie oma tugevaks küljeks? Kindlasti, te tunnete väga hästi ennast. Millega on võimalik edu saavutada, on just see palju värve siis just sellises muusikas, nagu ta küsis ja suu kartis. Et selline rikkalik kõla ja loomulikult ka selline kindlus selles, et ka konkursil juletakse mängida niimoodi, nagu ise tahetakse. Meie kõigi armastatud helilooja ja koorijuht Gustav Ernesaks oleks 12. detsembril saanud 95 aastaseks. Maestro sünniaastapäeva tähistatakse mitmete üritustega. 29. novembril toimus Eesti muusikaakadeemias Gustav Ernesaksa kunagise üliõpilase praeguse koorijuhi ja professori Olev Oja Kontsert mõtteis Gustav Ernesaksaga, kus mitmeid tore ja erinevaid puhkpilliansambleid juhatasid Olev Oja ning tema endised ja praegused õpilased. Eesti rahvusmeeskoor tähistab oma looja ja kauaaegse peadirigendi sünniaastapäeva kahe kontserdiga. Lähemalt kõneleb rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots. Rammi püüje oli näidata Gustav Ernesaksa eeskätt kui muusikud, eeskätt kui suurt kunstnikku, dirigendina, heliloojana. Seetõttu proovisin valida välja Gustav Ernesaksa loomingust just sellised laulud, mille sõnum ei ole mitte ainult oma kaja kontekstis aktuaalne, vaid mille mõte ja tähendus ulatuks üle aegade tänasesse päeva välja. Et seda sõnumit kuidagi võimendada. Ja värskendada oma mälu, kes oli Gustav Ernesaks meeskooriloojana ja meeskoorid tegijana, missugune ta oli interpredina, siis sai nähtud vaeva ja uuritud päris hulk filmiarhiivmaterjali. Et me näitame ka filmikatkendeid, kus Ernesaks juhatab trammi ja need katkendid päriselt 50.-test 60.-test aastatest. Me teame, et Gustav Ernesaks on kirjutanud viis raamatut või üldse oma mälestused ja kogemused ja elutarkuse talletanud raamatutesse sai ka need raamatud läbi töötatud ja proovisime jälle üles otsida just selle mis on aktuaalne ka tänasele põlvele. Ja neid katkeid, esitab Tõnis Rätsep. Kontserdi raamib kaks Veljo Tormise kooriteost. Üks on meelespea, mis on kirjutatud Gustav Ernesaksa mälestuseks ja tormilise laulja, mis on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tallinna publik saab rahvusmeeskoorikontserti kuulata 11. detsembril kell kolm päeval Estonia kontserdisaalis. Teine kontsert toimub 12. detsembril, see on Gustav Ernesaksa sünnipäeval Raasiku rahvamajas. Eesti kooriühing tähistab oma asutaja ja esimese esimehe Gustav Ernesaksa 90 viiendat sünniaastapäeva kontserdiga Estonia kontserdisaalis. 13. detsembril kell seitse õhtul, räägib korraldaja Olev Oja. Seekordsele Gustav Ernesaks viiendale sünnipäevale pühendatud kontsertile oli palutud, et iga liit või selts saadaks oma esindajad. Ja väike palve oli selline, et üks kollektiivides oleks noortekollektiiv. Võrreldes varasemaga on ka see erinevus, et siin esinejad on mudilaste kuni vanaisade nii välja. Nii tulevad esinema meil Rapla laulustuudio mudilaskoor, Ridala Põhikooli poistekoor, vanalinna muusikamaja lastekoor, Pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumi segakoor-Virumaad, noorte meeskoor ja tütarlaste kool Kurekell. Kõrvuti selliste kooridega nagu Teaduste Akadeemia meeskoor, Salme kultuurikeskuse naiskoor, ilu ja Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor ning Tallina kammerkoor. Palve oli veel teine see, et iga koor, kes lavale tuleb, laulaks ühe laulu üheksalt. Ja kuna praegu siin seda kavalehte vaatan, siis võib ütelda, julgesid. 75 protsenti kavast on Ernesaksa looming. Ülejäänud aga kuulub eesti heliloojatele. 12. detsembril kell 10 hommikul toimub metsakalmistul Gustav Ernesaksa mälestamine. Buss väljub Eesti kontserdi eest kell üheksa, 30. Järgmisel reedel möödub 95 aastat Gustav Ernesaksa sünnist. Eesti Muusikaakadeemia avas möödunud aastal Ernesaksa nimelise mälestusklassi. Tänavu korraldatakse Ernesaksa päev, räägib kooridirigeerimise osakonna juhataja Toomas kapten. Kusjuures sünnipäeva nimi oleks vana kunsti uues kuues püüda teda kui persoon nii uuesti esile tõsta. Kõigepealt meie näitlejad, üliõpilased avavad siis selle ürituse ühe niisuguse, kuidas ütelda avapauguga, mille nimi on rongisõit, see viib meid ühe näituse avamiseni ja meil on samuti tudengid teinud. Sellele järgneb üks konverents, kus räägitakse Ernesaksa arhiivimaterjalidest. Meie rahvusraamatukogus tõmmatakse paralleele paatsuse koraaliraamatuga ning ene Kangron. Tema viimane õpilane räägib Ernesaksast pedagoogist. Koorimuusikud teevad ühekava, mis on koostatud lastelauludest. Ja nüüd läheb asi juba põnevaks. Meie improvisatsiooni tudengid improviseerivad Ernesaksa teemadele tema meloodiatele. Selle eestvedajaks on professor Anto bet. Kell kaks päeval on päikene kontsert Ernesaksa soololauludega. Seal esinevad nii meie tudengid kui ka professorid, näiteks professor Mati Palm ja me lõpetame selle päeva loodetavasti kõige suurema pauguga. Nimelt me kuulutasime välja Gustav Ernesaksa sünnipäevale pühendatud kompositsiooni võistluse ja sinna on praegult laekunud üheksa tööd meie tudengitelt ja, ja tegemist on väga-väga põneva muusikaga. On tõepoolest tundnud mitmeid häid teoseid, küsimus on ainult, kui hästi me neid ette kanname. Aga see on kindlasti kindlasti väga põnev see kompositsiooni võistlusel niimoodi, et seal on kasutatud nii koori kui ka instrumentaalkoosseisu. Nii et võistluse reglemendi siis me nägime ette, et on võimalik kasutada kuni nelja instrument. Me üritame laulda kõik need laulud ja siis žürii teeb oma hinnang ja koor annab oma hinnangud, mis neile kõige rohkem meeldis. See kujuneb selline värske rõõmus üritus. Et me ei meenuta ainult Gustav Ernesaksa, vaid püüame tema impulsse nagu ära kasutada, mida tema andis ja neid edasi arendada. Gustav Ernesaksa nimeline päev Eesti muusikaakadeemias algab järgmise reede keskpäeval. Eesti muusikakoolide liit tähistab sel sügisel oma kümnendat aastapäeva sel puhul küsisingi liidu juhatuse esimehelt Urvi Haasma lt, millega tegeleb Eesti muusikakoolide liit. Eesti muusikakoolide liit on moodustatud muusikakoolide endi poolt mittetulundusühing ja moodustatud selleks, et aidata muusikaga poole vastavalt sellele, kus siis parasjagu king pigistab. Ja meie põhisuunad on olnud praegusele 10 aasta jooksul kõigepealt eestikeelsete õpikute trükkimine solfedžo õppeaine jaoks, muusika loojaks, samuti eesti muusika kogumike väljaandmine instrumentidele ja teine väga suur valdkond on õpilaskonkursside korraldamine. Igal kevadel toimub meil õpilaskonkurss üle aasta erinevatele pillidele, seal väga mitmeastmeline, esimene konkurss toimub koolis, siis on piirkondlik siis seal toimub veel õpilaste salvestamine, siis on vahepeal veel salvestus. Zürii kuulab salvestused üle ja teeb valiku, kes tulevad siis lõppkonkursil esinema. Samuti tegeleme õpetajate täiend koolitusega vastavalt sellele, kust me näeme, millised õpetajad ja millises valdkonnas nagu natukene toetust või edasi juhendamist vajaksid ja mitmesuguste juriidiliste probleemidega, mis koolidel võivad ette tulla. Muusikakooli üldse kuulub Eesti Muusikakoolide Liitu. Muusikakoolide Liitu kuulub 73 muusika või siis ka kunstide kooli. Täpsustuseks niipalju, et lisaks muusikakoolidele on terve hulk kunstide koole, kus on lisaks muusikaõpetusele ka kunstiõpetus ja ka nemadki kuuluvad meie liit oma muusikaharidusosakonnaga. Kuidas te tähistate oma kümnendat aastapäeva tähistamise mõte või võimalus tuli niimoodi viimsel hetkel ja tänu sellele, et Eesti vabariigi haridus- ja teadusministeerium andis meie liidule sellel aastal rahaliselt toetuse esmakordselt, nii et see oli nagu peaaegu nagu juubelikingitus. Me saime miljoni, sellest miljonist umbes kaks kolmandikku. Me jagasime laiali koolidele otseselt uute õppevahendite materjalide ostmiseks ja ühe kolmandiku jätsime siis liidu juhatuse käsutusse, et nende rahadega me oleme välja andnud näiteks praegu ühe ansamblimängu kogumikku, mille on koostanud Ott Kask ja anname välja veel muusikaloo õpiku seitsmendale klassile ja, ja siis osa rahast otsustasimegi kasutada meie koolide näitamiseks või üldsuse teavitamiseks, et niisugused koolid on olemas, et seni rohkem töötame nagunii enesekeskselt ja ise arvame, et oleme hästi tublid ja aga et oleks vaja seda ka teistele näidata. Ja neid juubeliüritusi me alustasime juba novembri alguses veel toimusid, hukkusid mitmel pool, meil oli 13 kontserti üle Eestimaa ja samuti oli meie juubeli ürituste raamides ka üks koostööprojekt testi televisiooniga. Selle pealkiri oli üks lugu ja alates 18.-st novembrist igal õhtul on olnud Eesti televisiooni ekraanil üks noor muusik ühe oma palaga ja meie lõppkontsert filharmoonia kontsertsaalis. Kuhu siis tulevad kokku esinejad üle terve Eesti. Kuidas te valisite lõppkontserdile esinejaid? Lõppkontserdile valisime arvestades väga mitut printsiipi, esiteks võtsime arvesse koolide enda pakkumisi. Teiseks käisime läbi üks vähemasti pooled piirkondlikud kontserdid, mis toimusid novembris tehes siis seal veel ka omakorda valikud ja püüdsime teha nii, et oleks esindatud Eestimaa eri piirkonnad, et oleks esindatud nii kollektiivid kui solistid ja solistide osas, et oleks näidatud just niisuguseid pille, mida võib olla väga palju. Meile ei õpetadagi näiteks nagu metsas Arv klarnet ksülofon, tšello, sest viiuleid on hästi palju kuulda tänasel kontserdil keelpilli ja kammerorkestrites. Ja samuti puhkpille, kes astuvad üles bigbändides ja jäts ansamblites. Lauljatar Siiri Sisask kannab järgmisel nädalal kolm kontserti. Inimene ise laskma ennast igasugust muusikat kuulates, muuseas ma arvan, inimene peab laskma ennast vabaks oma eelarvamuslik, kus maailmas inimene peab ära rändama või see ongi meelelahutuse niisugune siht, et inimene peab saama tõstetud tema oma reaalsusest või ma panen silmad kinni, siis ma ei näe ja lauldes mõnikord on, pane silmad kinni, et ma ise lendan nagu ära või, või kuidagi lähen endasse sulgunud enesesse ja samas avan ennast nagu laulus. Ja kui sellest veel rääkida pikemalt, siis seal on nii, et mitte seda muusikalist materjali ise ka nagu materjal vaba muusikalist informatsiooni ise läbi elada selleks ei, tegelikult ei saagi nagu kogu aeg seda välist informatsiooni näha. Ja mul ongi see oluline, et ma tõesti sulen silmad ja ma olen üksi oma selle muusikaga ja seda silti ma ei näe seda inimest, ma ei näe seda kübarat, mis kõik mulle räägib mingisugusest elust, mingisugusest muust asjast. Siiri Sisaski ka koos esinevad Kait Tamra, Revaalia kammermeeskoor ja Oleg Pissarenko trio. Neljapäeval on kontsert Tallinnas, reedel Tartus ja pühapäeval Pärnus ja Tallinna kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio. Lauljatar Hedvig Hanson jõudis sel nädalal tagasi kolm nädalat kestnud Euroopa turneed. Kokku anti 16 kontserti Šveitsis, Austrias, Saksamaal, Taanis ja Hispaanias. Hedvig Hanson, kitarrist Andre maaker esinevat tuleval neljapäeval Nigulistes. Kuna üks kontsert müüdi ruttu välja, on kavas anda lisakontsert. Algab neljapäeval kell 21. Niguliste kontserdi salvestab klassikaraadio ja seda on võimalik raadiost kuulata jõulude aegu. Järgmisel nädalal on klassikaraadio kavas hulk aega pühendatud Hector Berlioosi loomingule sest 11. detsembril möödub selle prantsuse helilooja sünnist 200 aastat. Igal järgmise nädala tööpäeva hommikul pärast kellakümneseid uudiseid on eetris ka järjejutt Hector Berlioos aastaid akadeemias. Ja seda loeb Veiko Täär. Esmaspäeval kell 19 on klassikaraadios ooperiõhtu Berloosifovskineerimise salvestus Genfi suurest teatrist. Esmaspäevast neljapäevani algusega kell 18 ja 20 minutit saadame valiku Berlioosi loomingust. 11. detsembri talve klassika suurvorm on Berlioosi fantastiline sümfoonia ja tuleva reedeõhtuses. Kavas tuleb ettekandele Berlioosi oratoorium Kristuse lapsepõlv. See on salvestis selle suvefestivalilt proms Londonist. Nii palju ette pärliosi nädalast klassikaraadios. Helikaja saate, lõpetab Priit Kuuse muusika. Info laiast maailmast. Põhjanaabrite iseseisvuspäeva puhul vaataksime täna pisut nende orkestrite tegevust. Maile soomlastel on olemas ühendus Suomen Symphony orkestrid, kuhu kuulub sellel hooajal 29 pidevalt tegutsevat kollektiivi. Alates suurematest rahvusooperi 112 liikmelisest orkestrist ning Soome raadio sümfooniaorkestri, üheksakümne-kaheksa liikmelisest ja Helsingi linnaorkestri üheksakümne-kaheksa liikmelisest koosseisust. Aga lisaks neile 29-le orkestreid Soomes veel. Eeskätt on need suurepärased noorteorkestrid nagu Helsingin juuniori Johused ja teisedki. Professionaalide hulka ei arvata. Tänasel rahvuspühal on publiku ees otseviise orkestrit ja päris sisukatel rahvuslikust muusikast kavadega. Helsingi linnaorkester mängib peadirigent Leif Tsee kestamegi iseseisvuspäeva kontserdi Finlandia talas, kus kavas on loomulikult Sibeliuse Finlandia ning Veltsi beelise neljas sümfoonia. Lahti linnaorkester tooksibeliste halos peadirigent Osmovenskage seal välja isegi uusteose. See on Harry Ahmas esik sümfoonia Ahmas ise lahti orkestrantide Veltsi ideelise promotsiooni kantaat. Väin on virsi ja Finlandia pidukavasid, mängivad ka Kuopio ja pori, linna orkestrid, Turu filharmoonia orkester esineb täna aga tiibur Boganiga peal ning siin Sibeliuse kõrval kõlamas ka Uno klaami laul Kuu järvest ning Aulis sallineni seitsmes sümfoonia. Juba homme algavad Helsingis jõulukontserdid. M4 auvideos mängib kuuenda korruse orkester meilegi hästi tuntud Andrew Lorenz kingi juhatusel. Bachi Abivallid jõveskele sümfoonia toob publiku ette omapärase kava Maria elust, kus teoseid hindemiitilsuumanilt kokkuselt ühtse öder Ploom Tiligeerimas jättis orkestrid jõulukontserte mängime, meenutaksin Soome orkestrite selle sügise välisreise lahti linnaorkestri Amsterdami ja Londoni kontsertidel nimetaks Kammerorkestri Avanti reisi Jaapanisse, üks kava üleni soome muusikast. Ja seejärel rebury viimases Susanna Mälki dirigeerimisel. Seejärel oli Peterburi kutsutud ka Turu filharmoonia orkester Toomas Ollile käe all. Siis tegi Avant Reisi Hamburgi uue muusikafestivalile ning Baltikumi käi eska meienüüdil Hamburgis dirigent tiks joon ste urgas ja kaasas ka Pärdi Sylvanuse laul. Siis keski Pohjal ma Kammerorkesterit New Yorgis ning pärast kaks nädalat panis Jaapanis ka sümfoonia lahti, millest juba lähemalt räägite. Ning Helsingi linnaorkester enescu festivalil Bukarestis, kuhu saadi Sibeliuse viiulikontserti, mängime kiidankreemer. Ning lõpetuseks Raadio Sümfooniaorkestri esinemised oma värske peadirigendi sageli Oramuga Viini kontserdimajas kahe erineva kavaga. Soome orkestritele sisukaid välisreis jätkub. Nüüd orkestrite juurest mujalt. Praha filharmoonia orkester on saanud endale aastate. Vaat seal vahepeal orkestri ees sakslane Gerda Albrecht ning viimati Vladimir raskenaasi. Müncheni kuulsate Filharmoonikute kunstilist tegevust juhib sel hooajal piski orkestriintendent. Kevadel lahkus peadirigendist ameeriklane Jens liivain ja uueks peadirigendiks tuleb alles järgmisest hooajast noor sakslane Christian kiilemann. Sügisest on ametlikud uus peadirigent ka Minnesota orkestrile. USAs mine Jaapanis. Soomlane Osmo penskar, kes orkestriga ka juba varem töötas peadirigent ka lahtist saidaorkestri endale tähtsal juubeliaastal. Minnesota orkester on saanud sajaaastaseks kus varem on peadirigendiks olnud näiteks Judzinormandi või Dmitri Nitro Poolas. Pidulikud kontserdid leidsid aset, novembris kõikus Klenskaja juhatusel siinomenscal palju suurem orkester kui Soomes, Lahtis praegu 98 liiget. Kui pidu avaõhtul kõlasid Wagneri Nürnbergi meisterlauljate ava mängis Schuberti viies listi prelüüdi siis nüüdseks on kõlanud ka juubeliks tellitud uus teoseid Svenska enda juhatusel stiivanud Pauluse Kontsert kahele trompeti-le. Ning eelmisel nädalal veel pidel Liiversoni klaverikontsert. Esiettekannet dirigeeris Oliver Klaassen Londonist solistiks Peter Serkin. Uus teosed tulevad Jon koriljanud ning Stanislav scrowoczewskilt Osmovenskan hooaja heliloojaks valinud aga itaallaste klassiku Karl niilseni ning jaanuaris-veebruaris toob ta orkestriga Euroopa-reisile. Lisab kell on nüüd siia nimega Ameerika helilooja, need rahuremi 80.-le sünnipäevale pühendatud ettevõtmisi. Rooremale õppinud vähemalt neljas kuulsas Ameerika muusikakoolis lisaks Artur hoone keri juures Pariisis talunud populaarne muusikateatrites eeskätt ooperitega preili žürii Berta kolmedi la fantaani valmid, aga huvitav ka muusikakirjanikuna. Need on Pariisi ja New Yorgi päevaraamatut raamatut muusika ja rahvas ning muusika seest väljapoole ja teised. Suvel oli need Rorem keskpunktis kuulsal Aspeni festivali seal, et San Franciscos Californias külastama populaarne Afthermas. Nüüd oktoobris mängis Münchenist TEMA tšellokontserti David keeringas. Aga maestro on välja tulnud ka uute teostega New Yorgis, oktoobris Tammer ansambliga Alguesson Aasvel küsimata vastus. Ja just neljapäeval, reedel ja täna on Rauremile tähtis sündmus Philadelphias. USA Verizon Hallis mängib Philadelphia Orchestra Roberto Abado juhatusel tema flöödikontserdi maailma. Ja neid rootsi siingi tähtis juubel. Rootslaste tipp meeskor, Orpheid, änger, Orpheus jüngrid on saanud 150 aastaseks. See oli ju esimene Rootsi tuntud koor, kes suutis end läbi raudse eesriidega Nõukogude Eestisse murda. Seda muidugi, maestro Harri oldi algatusel ja vahendusel ja siin lauldi siis ka Veljo Tormise koori juubelikontserdil. Salaülikooli aulas kõlas nüüd esiettekandes seitse uut koorile pühendatud teost autorite hulgas võrds eskil Hemberg Karin Ren Krist või folkerrade oma õukonna Madrikaalidega ja ka naaber maade heliloojad. Varem tõid oma uued lood koorides David saastram, jalarsseeri karussell, praegused uus teosed, antiik kõlanud peadirigent Robertson ajal kell ka meie rahvusmeeskoori ja meie heliloojatega eeskätt tormisega. Head sidemed. Firma piss on lasknud välja koori osalusel ka uue plaadi samaviisi Rootsi uuema muusikaga. Lõpetuseks mõnest preemiast tänavu Londoni Kuningliku filharmooniaühingu kuldmedali pälvinud dirigent Claudio Abado kes Tokyos vastu võtmas premium. Interiaaleid, mille kaasosalisena Jaapani keiserlik perekond. Autasu 15 miljonit jeeni ehk 108000 eurot on üks kõrgemaid kultuurimaailmas prantsuse vabariigi kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler Eriksson saanud Americas sopran, Jennifer Moor. Suurte teenete eest prantsuse kultuurielus solistina prio kontserdilaval räime väljaandjaks prantsuse kultuuri ja kommunikatsiooniministeerium. Ja huvitav on lugeda veel järel kommentaare. Fon Siemensi preemia määramisest Saksa heliloojale Wolfgang kriimile. Fantastiliseks loomingu tempoks nimetavad vaatlejad praegu 52 aastase riimi puhul seda ta 35 aasta jooksul on välja tulnud ühtekokku 250 teosega. Uusim CD tema loominguga harmoonia mundilt, kus riimi keelpillikvartetti see number üks kuni neli kõlamas mängimas vingu, et kvartett.