Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobivad teile sobival ajal helgaja. Tere hea klassikaraadiokuulaja algamas on 13. detsembri heligaja. Nüüd lähemalt sellest, millest tänases saates juttu. Joosep Sang vaatab tagasi jõulujazzi peaesineja Malia kontserdile. Ulatuslikumalt käsitleme teemat, kuidas Eestis tähistatakse Gustav Ernesaksa juubelit. Teemat vahendavad Marge-Ly Rookäär, Jüri-Ruut, Kangur ja Liina Fjuk. Pühapäeval lõppemas projektist advendi valgus kõneleb kunstiline juht Ants Üleoja. Marge-Ly Rookäär ole. Rahvusooperis Estonia esietendus koguperemuusikal väikese tooma jõulud ja seda teemat vahendab Ene Pilliroog. 14. detsembril annab Vanemuise sümfooniaorkester advendikontserdi dirigent Lauri Sirp, küsitles Helena. Kas seitsmeteistkümnendast 19. detsembrini toimuvad Eestis hind ja klassikalise muusika kontserdid maha radio meditatiivne õhtu nauding. Esineja tutvustab Peeter Vähi. Kesklinna vahendusel kuuleme lähemalt kolmel teemal. René Eespere tutvustab oma portree kontserdikava. Eesti filharmoonia kammerkoori produtsent kersi keeles räägib jõulubarokikontsertidest ja uute isamaaliste laulude konkursist, räägib Venno Laul. Helikaja lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Selle nädala alguses esines Sakala keskuses lauljatar ma liia, keda tänavune jõulujazz reklaamis kui oma peaesineja. Ma leian Aafrika päritolu lauljatar, kes tegutseb nüüd Inglismaal ja Prantsusmaal ning esindab stiili, kus pole mingeidki jälgi tema aafrika päritolust. Küll aga palju mõjutusi ameerika tänapäevasest sõjalist ja sellesuunalisest popmuusikast. Näpuotsaga lisab ma liia oma muusikale ka džässimõjusid, kuid tõepoolest vaid näpuotsaga. See džässifestivalil kõlab igasugust muusikat ja džäss on vahel ka ilmses vähemuses, on selge aja märk. Džässi mõiste laieneb küll pidevalt ja mahutab oma vihmavarju alla aina laiemalt spektriga muusikat kuid kusagil tuleb siiski piir vastu ning midagi jääb tahes-tahtmata lausvihma kätte. Kuigi paljudele eriti muusikutele ei meeldi lahterdamine sugugi, ei kao selline märgistamine praktilistel kaalutlustel kunagi ega kuhugi. See on vajalik eelkõige publikule, sest kui on välja kuulutatud lauljatar, kelle kohta öeldakse. Ta on üks tõusvaid noori džässitähti tuleb suur osa publikust kohale selgete ootustega saada. Osa džässikvaliteedist, olgu siis soulirüüs või mitte. Stiili kammitsad pole siiski kõige tähtsamad, sest nagu öeldakse. On vaid kahte laadi muusikat. Halb ja hea. Malyya jättis lauljana suhteliselt hea mulje. Ta on käheda ja seekord veel eriti käheda souli häälega, sest ta kurtis Tallinnas oma hääleprobleemide üle. Malyya muusika niivõrd mõjuv polnud, oli suhteliselt kandiline pop, milles jazzi nüansiküllus kui tõeliste souli tiivad energia. Prantslastest koosnev ansambel mängis ladusalt, kuid ei suutnud midagi kõrvust tõstvalt kuuldavale tuua. Olen olnud paaril souli aren bee kontserdil, kus lavalt hoov energia on nii kaasakiskuv, et nii-öelda kaalutlev kuulamine osutub võimatuks ja mõttetuks. Pärast paari aasta eest nähtud eerika padukontserti olin tükk aega lihtsalt keelatud. Ma ei suutnud midagi taolist luua, ta oli hädas oma vokaalse vormiga, kuid ka sellega, kuidas publikut endaga kaasa tõmmata, et nii oligi tulemus leige, mitte kuumemast kuum, nagu sellise muusika puhul, oodanuks. Helgaja. Neljapäeval andis rahvusmeeskoor kontserdi väärt kellad, kus esitati Gustav Ernesaksa loomingut. Kontserdimuljeid jagab Jüri-Ruut, Kangur, Üldiselt oli selline meeldiv kontsert selles suhtes, et ta oli seotud Ernesaksa isikuga, videoekraanil näidati rammi juhatamas ja ja näidati tema vanu kaadreid ja oli väga sellised oskuslikult valitud mõtted tihti rätsepa vahelugemisel eelmiseks raamatutest, mis nagu sobisid täpselt tänasesse aega. Kontserdi ülesehitus oli ka selles mõttes muusikaliselt, nimelt oli tema tuntuid laule lagunenud, sealt tulevad hommiku, kandiliste päike, vajus pärna puulaja, aga samas ka selliseid lugusid, millest nagu suurt ei olegi varem kuulnud midagi, mõningat lootulid paremini mõningaid natuke kehvemini. Seda noh niimoodi, et ta oli natuke ebaühtlane. Aga see selles mõttes, et eks eks ramm on alati suure suure koormusega ja mingi mingil määral võib-olla ka niuksed koostades võis natuke norida mõnes okaalsusega üldiselt pianos täna õhtul on ikkagi oma oma kindlal tasemel ma ütleks just, et nagu Ants Soots, kes on selle kavasin koos nende ülesehitus ja see oli nagu selline meeldiv, et noh, muidugi mingi veart, kellad ja mõned laulud võib-olla natuke selliste häälestumiste päha, aga, aga noh, ma ei tea, selline praegune aeg aeg mängib selliseid külmetus või midagi sellist, natuke vokaalselt, aga samas jällegi väga õnnestunud ettekandeid nagu laine tõuseb ja ja võib-olla siin tormise meelespealaulja tulevad hommikul kandis, nii et noh, selles mõttes ma ei saaks öelda, et ta nüüd päriselt ootusi ei täitnud. Gustav Ernesaksa 95.-le sünniaastapäevale pühendas Eesti Muusikaakadeemia eile terve päeva sisaldas näitust konverentsikontserti ja koorilaulude loomingukonkurssi. Žürii eesotsas helilooja Eino Tambergi iga otsustas, et kaheksast osa võtnud laulust esimest ja teist kohta välja ei anta. Kolmanda koha vääriliseks peeti martsiimeri, laulu on öö. Lisaks anti välja kolm diplomit. Professor Kuno areng kinnitas, et uudisloomingut oli huvitav kuulata. Mul on kõigepealt hea meel, et akadeemia tudengid, tudengid, autoritelt pöördunud oma pilgul koori poole ja mulle siin vähemalt kolm lugu, meil on siin täna juba see, et kooli poole pöördutakse minu arust suur pluss. Ja kahtlemata me peame edasi minema ja ei pea alati kirjutama, ütleme laiale koorilaul meeskonnale ja ma arvan, et see esimene hümn ja ma kujutan ette, et nii paljudki amatöörkorvist saaks selle looga hakkama. Teised on väga huvitavalt kirjutatud, kui nad vajavad minu arust niisugust muusikalist haridust. Kuno areng pidas silmas kahte lugu. Ideoginishimora Ave Maria ja Andrei savidiei song of the sans. Vot need kaks lugu oli minu jaoks väga muusikalised väga emotsionaalselt kirjutatud ja ma tundsin, et senine võtab mul käest kinni viibinud kuhugi mingisse maailma. Muidugi oli palju nihukesi toredaid huvitavaid leide ka teistes teostes, aga väga tihti katsutakse demonstreerida niukseid, vaat mida ma oskan, vaat missuguseid nõksema kasutan niimoodi, aga vahel jääb arusaamatuks, miks need nõksige kahtudeks. Kas need kaks lugu, mis teilianite meeldisid, olid need kirjutatud nii-öelda koori instrumendi tunnetusega, aga kahtlemata nad olid kindlasti adresseeritud, mitte amatöörkoorile, aga, aga nad on ikkagi inimestel, kes on seda muusikat nagu viljelenud harrastajad või on tegelenud natuke solfedžo ta või, või on pilli mänginud või ma kujutan ette, et Eestis võib-olla terve rida nihukesi kammerkoore, kes saaksid hakkama, et need ei ole mõeldud minu arust masskoorile üle jõu käivad, aga muusikaliselt on nad väga head. Heli Jürgenson üks tegusamaid naisdirigente tänases Eestis, rõõmustas samuti kaheksa uue koorilaulu üle. Mind on nagu üldse rõõmustanud praegusele kaheksa lauluvalik, võib-olla oli neid rohkem, aga need, mis täna esitati, tegelikult olid esindamas nagu kindlat kvaliteeti, et siin siis oli päris selliseid toredaid laule. Et võib-olla päris sihukesele taidluskoorile ei ole mitte kõik jõukohane, aga nad olid nagu maitseka kvaliteedi kõige sellisega. See tänane valik on minu arvates juba kõva märk nagu paremuse suunas ja mul on hea meel, et on heliloojad, kes kirjutavad koorile, et me kuuleme ju väga palju uudisementaal muusikat, aga kaasaegne koori laulan natukene vaeslapse ossa. Et minu meelest siit tänasest üritusest on küll kõvasti lisa tulemas. Nii Heli Jürgenson kui Kuuno areng tervitavad Ernesaksa nimelise loomingukonkursi korraldamise ideed Eesti muusikaakadeemias. Ja see on, tuleb ainult tervitada ja soovida järgnevates konkurssideks õnne ja jõudu ja tahtmist. Ainult tervitavad. Kuulame katkendit Mart Siimeri teosest on öö, mis Gustav Ernesaksa 95.-le sünniaastapäevale pühendatud kompositsiooni võistlusel pälvis kolmanda koha. Gustav Ernesaks 95 Kuule otseülekannet laupäeva õhtul kell seitse. Üle Eesti toimub neil päevil palju pidustusi ja kontserte. Tähistatakse Gustav Ernesaksa 90 viiendat sünniaastapäeva, Alo Põldmäe teatri- ja muusikamuuseumist. Kuidas tähistab seda sündmust teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakond? Ta kõigepealt tänavati muusikaakadeemias üks näitus ja seal me olime ka kaasosalised. Aitasime Muusikaakadeemia üliõpilastel teha valikut materjalide hulgast, mis kajastab laulutaadi Gustav Ernesaksa tegevust, aga otse teatri- ja muusikamuuseumis toimub selline muuseumi õhtu, see on esmaspäeval, 15. detsembril kell neli päeval ja selle muuseumi õhtul nimetus ongi laulutaati, meenutades see aunimetus laulutaat on saadud eesti rahvalt ja kõik me teame, milliste laulude Mu isamaa on minu arm. Teiste südamesse läinud laulude tõttu on ta selle nimetuse saanud. Ja kõike seda Gustav Ernesaks sidet laulupidudega, rammi, au ja uhkuse, rahvusmeeskooritegevusega ja selle asutamisega seoses kõiki neid asju. Me püüame kokku võtta, jääks meenutuse. Õhtuks toimubki esmaspäeval kell neli ja Gustav Ernesaksa meenutavad tema kolleegid, õpilased, nimetagem siin selliseid inimesi nagu Kuno areng, Uno Järvela, Tiia Loitne, Silvia Mellik või siis Olev Oja, Veljo Tormis, Artur Vahter. Ja siis sellised inimesed, kes on laulutaadiga olnud seotud tihedalt laulupeobüroos. Need on siis Arnold Green või Ilmar mass ja veel mitmed inimesed. Kaastegevad Arne Mikk lubas rääkida sidemetest seoses tormide, ranna lavastamisega ja, ja nii edasi ja muusikalises osas esineb tütarlastekoor Ellerhein. Siis veel naiskorvirwick ja lasteaialapsedki on kaasa löömas Kaie org Laane juhendamisel. Teatavasti on Gustav Ernesaks ka väga kenasid südamesse minevaid lastelaule loonud ja siinkõneleja püüab siis seda õhtut koos hoida ja kutsume siis lahkesti inimesi esmaspäeval kell neli päeval meenutama. Meie laulutaati. Millised materjalid on Gustav Ernesaksast teatri- ja muusikamuuseumile pärandatud? Gustav Ernesaksa pärand on kahes kohas, osa on teatri- ja muusikamuuseumis ja teine osa on rahvusraamatukogus. Meil on hulk käsikirju, on kav põhjalik fotokogu, on muid nootidega trükistega seotud materjale. Ja on ka hulk dokumente. Aga jah, nagu ma ütlesin, päris suur osa rahvusraamatukogus, et jagame sõbralikult seda arhiivi kahe asutuse vahel. Suur tänu, Alo Põldmäe ja jõudu selle üritusele. Heligaja. 14. detsembril annab Vanemuise sümfooniaorkester advendikontserti, kus esitusele tuleb Sergei Prokofjevi esimene sümfoonia, D-duur, Pjotr Tšaikovski variatsioonid rokokoo teemale, Joseph Haydni sümfoonia number 104 tuur kaasa Deptsialist Tseeli toimiva Soomest. Eelseisvast Vanemuise sümfooniaorkestri kontserdist räägib dirigent Lauri Sirp. Usun, et see kava kohe kindlasti harmoneerub selle kontserdinimetusega, nagu ta on advendikontsert see on läbinisti selline muusika, mis teeb inimese õnnelikumaks. Minu teada ei ole Vanemuise sümfooniaorkestri kavas nendest kõlanud seni mitte ükski teos. Küll on muude orkestrite erinevate solistide esituses päris palju kuulda Tšaikovski rokokoo variatsioone. Nüüdne solist, seeli toimiva Soomest peaks olema tõeline magnet. Inimene, keda tasub tulla kuulama, on fantastiline. Muusik. Meie tutvusime temaga eelmisel aastal Soomes, kus me esitasime koos Haydni esimest sel kontserti. Õigupoolest ta nüüd tuleb Eestisse teist korda, eelmise aasta sügisel me mängisime Pärnu linnaorkestriga koos ja sealt edasi oli minul suur soov ikkagi tutvustada seda Eesti kontserdipublikule. Päris kindlasti ei ole alati kerge juhatada siis, kui pillimeestel on raske mängida. Prokofjevi on muidugi sellist tehnilisi ülesandeid hulga rohkem kui ütleme võib-olla selles samas haidmis, millega me lõpetame kontserti, see on tema esimene sümfooniat ja ta on ise öelnud, et ta kavatses, planeeris seda sümfooniat kirjutada Haydni stiilis. Ikka ikka puhtalt tsistliku stiilis hajust nimetas Haydnid siinjuures samas ka, et natukene ärritada tolleaegset seltskonda, võib-olla natukene siiski end endal õnnestunud ka, seda ükskord varem juhatada. 97. aastal Tartu sümfooniaorkester, see oli selline väike projekt, orkester, kus osales ka pisut Vanemuise orkestri muusikuid. Anda kontserdile selline omapärane raam, et alustuseks ühe väga noor helilooja, esimene ja siis lõpetuseks ütleme sellise klassikalise sümfoonia isa nagu Hayden oli tema kõige viimane sümfoonia, milleks 104. on. Kunagi õnnestus juhatada ühte kontserti, kus sai samal õhtul esitatud Eesti esimene ja seni viimane sümfooniline teos. Vastavalt oli siis Tobiase Julius tseesar avamängija Tõnu Kõrvitsa uudisteos, et kuivõrd mul üldse nagu väga ei meeldi muusikat lahti rääkida või et siis meil õnnestub seda nii hästi välja tuua, et publik sellest nagu aru saab ja see publikuni jõuab, ilma et seda peaks nagu enne näpuga näitama. Vanemuise sümfooniaorkester esineb Lauri Sirbi juhatusel Tartus Salemi kirikus 14. detsembril kell kuus õhtul. Homme saab 50 aastaseks helilooja René Eespere, mis puhul toimub homme Nigulistes. Tema portreekontsert. No selle kontserdiga ma ei kavatse rõhutada seda, et, et on mingisugune juubel vaid, et tõepoolest pigem milline näeb välja siis René Eespere aastal 2003. Viimane portreekontsert oli mul tegelikult aastal 2001, mais oli kammermuusikast, oli talveaias ja seekord on siis võimalus kuulajatele pakkuda nii orkestrimuusikat kammerorkestri koosseisu näol ning juurde ka veel koor. See portree on tõepoolest aastast 2003 ja välja ta näeb siis niimoodi, et esindatud on võib-olla olulisemad teosed, mis sobiksid Nigulistes ja on kirjutatud aastal 2003 eelkõige siis näiteks matel roose, millega kontsert lõpeb. Ja Concerto flaato, mis on kirjutatud ka sellel aastal ja jõudis esiettekandele Eesti muusika päevade ajal kevadel täiesti uus lugu ja spetsiaalsed Nigulistes spetsiaalselt sellele kontserdile on siis kirjutatud lühike ja küllalt säärane lihtne lugu Tartus. Ja kui ma hakkasin seda rahulikku interloodiumit nagu kirjutama, siis ma ise mõtlesin ka, et noh, et mis ma sellel kontserdil või sellel päeval nagu mõtled, teeks ikkagi kõigepealt mõtled oma sõpradele võib-olla isegi mitte nii nendele sõpradele, kellega koos käid, eluteed vaid, et mõtled võib-olla lahkunud sõpradele juba, aga kui ma ainult pühendaksin selle loo ainult nendele, ei oleks see võib-olla ka päris aus, sest et selle kirjutamise käigus nagu mõtled väga paljudele asjadele mõtledki ise endale, nii et see võib-olla on ka kantu siis endale või laulis endale samuti ma ütlen veel kord, et noh, et, et kuna see on spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks kirjutatud lugu, siis mõtled ka Niguliste kiriku akustilistele tingimustele ja võib-olla ka Niguliste kirikuga seotud mõtetele üldse. Nii et säärane rahulik laul, rahulik interluudium kahe säärase küljelt essiivse teose vahel nagu nimokaansi Concerto flaato. Aga noh, nagu iga portreega, ega need need jooned, mida nähakse ühel aastal, ega need ei teki nii-öelda tühjale kohale, eks mingi nägu on ju ka eelmistest aastatest ja sellel kontserdil siis samamoodi sai valitud siia kõigepealt säärased teosed, mis sobisid selle esituskoosseisuga ja akustiliste tingimustega. Kontsert hakkab triiviumiga. Kas see on siis trio tegelikult flöödi-le viiulile, kitarrile? Esiteks ta peaks väga hästi sobima Nigulistesse oma sääraste pikkade mõttepausidega ja ütleme, flöödi, viiuli kitarri akustiliste omadustega. Mingil määral on siin võib olla ka tegu sellega, et, et ta nähtavasti minu kõige populaarsem teos, mida on maailmas kõige enam mängitud ja kõige enam plaadistatud, nii et üle paari kuu ma sain jälle ühe plaadi kuskilt välismaalt, et, et kus on minu teadmata ja seda seda plaadistatud ja täitsa uued koosseisud tulevad, nii et see on mulle alati üllatusi pakkunud. Pühendatud anna mu isale veel varasemast perioodist ehk kõige kõige varasem teos on Concertorit ornello, mis on siis kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel, niisiis üle 20 aasta tagasi on mulle kuidagi südamelähedane teos olnud läbi nende aegade. Nüüd siis kuuleme seda kammerorkestri versioonis, sest et algne versioon oli selles ka suurele orkestrile. Ma arvan, et see kammerversioon peaks vist kõlama sisuliselt nagu paremini kui see suure orkestri versioon ta sõnane baroklit. Teos on Concerto krosso laadne oma vormilt ja tsentraalne teos Invokaatsio anne lille ladinakeelsele tekstile, mis on orelile, löökriistadele ja segakoorile selle teose, see on mind saatnud ausalt öeldes juba väga pikka aega ja mulle väga oluline, see on see eneseleidmise ja oma tee leidmise julguse väljenduse idee algselt siis nii-öelda Kavka lühinovellist pärit ja võib-olla Maater Roose kohta võib-olla veel siis nii palju, et, et ta siis koorile ja kammerorkestrile tellitud oli ta vanalinna muusikamaja kollektiivide poolt ja spetsiaalselt emadepäevaks ja eks ta ongi pühendatud oma emale, nii et eks mingi kaar joonistub siit ka välja, nii et riivimum algab, mis on siis kirjutatud isale ja lõpeb kontsert sellega teosega, mis on pühendatud emale, nii et eks, eks ma nendele suuresti tänu võlgu olen, et ma siin maailmas olemas. René Eespereportreekontserdil homme kell kuus Nigulistes esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhatusel ning Neeme Bunder, Harry Traksmann ja Tiit Peterson. Kontserdist teeb ülekande klassikaraadio. Sel nädalal tähistab juubelit. Renee eesperesaates elamise viis räägib ta oma elust ja loomingust. Juhul, kui ma oleks tegelenud ükstaskõik, millega muuga ja, ja kui ma olen elanud enam-vähem samade eluprintsiipide järgi, ma annaks, on samasuguse vastust elada. Kuula saadet moodus Vivendi neljapäeval kell 21 või pühapäeval kell 14. Järgmisel nädalal toimuvad kolmapäevast reedeni seitsmeteistkümnendast 19. detsembrini Eestis kontserdid, mis kannavad pealkirja maha Radžade meditatiivne õhtu nauding. Selle kolme blokilise kontserdi raames esinevad India muusikud Mustafa Rasa rohitanoom löökpillikvartett tramsa Findia ning kaks lauljat Serast Ahmed Khan ja vaga rahmetkan. Kontserdid, jutustab produtsent Peeter Vähi. Tegemist on india klassikalise muusikaga ka see muusika, mida mängiti õukondades, mida mängisid professionaalsed muusikud. Rahvamuusika, mida mängiti külades, mägedes, metsades, see oli hoopis midagi muud, hoopis kremitiivsemalt, palju vähem filigraanne. Peeter Vähi jutust selgub ka see, et järgmise nädala kontserditel on võimalus osa saada kogu India kultuurist nii selle varasemast osast kui ka sellest, mis suunas praeguse kultuur edasi areneb. Nii-öelda laias plaanis indie-muusika tõepoolest jaguneb põhja ehk kindlustani stiiliks ja lõuna ehk karnataka stiiliks. Siin on tegemist omamoodi niisuguse sünteesiga, muusikud ise on pärit nii teeli ümbrusest kui ka Bombest ja nii-öelda kesklõunasse juba ja, ja seetõttu näiteks mõnede roogade puhul mis on võib-olla Lõuna-India, aga näiteks Raagassarasvati, aga nad ikkagi, kui tegemist on Põhja-Indiast pärit muusikuga, siis ta arendab seda improviseerida võib-olla põhjastiilis. See on tänapäeval tegelikult Indias üsna üsnagi levinud, kus niisugune suhtluspõhja ja, ja lõuna vahel on nagu noh, nii-öelda tasemel taastunud siis Põhja-India stiil mõnikord täiesti teadlikult on segatud ja, ja näiteks eriti niisuguste muusikute puhul nagu Mustafa Rasa, kes meie kontserdil mängib sellisel pillil nagu veitsitravina ja, ja teine mees, kes samas toas mängib bambusflööti ehk banzuurit. See on näiteks tüüpiline näide sellisest lõuna ja põhjastiilis jagunemisest. Teised muusikud, kes võib-olla vääriksid esiletõstmist, kindlasti on löökpillimängijad, kellest moodustub kvartett nimega Dreams of India. Tegemist on India kõigi aegade suurima trummiguru löökpilli Cucuru Allar ahhaa õpilastega. Aga teatavasti on ravisjoncaree niisugune eluaegne ansamblipartner olnud löökpillidel. Ja nüüd need alla raha õpilased siis on moodustanud ansambli. Nad püüavad näidata India rütmi ja lõõtspillide võimalusi nende endi sõnade järgi India rütmimuusika minevikku, tänapäeva Tulevikku ühendada. Miks just seda tänapäeva nad rõhutavad sellepärast et, et nad küll toetuvad India vanadele rütmitraditsioonidele nii-öelda mängivad taala süsteemile tuginedes ja kasutavad india pille. Aga lisaks sellele ka ühendavad teatud määral elektroonikat mõnikord sellesse. Kontserdi kolmandas osas astuvad üles aga kaks lauljat. Ahmed Khan ja Makarov. Tutvustame india vokaalkunsti ja kahte erinevat stiili. Tuntumaks klassikalise muusikastiiliks on kai all, see on selline hästi vaba improvisatsiooniline aga siis teine Steel, teine laulja, sedasama sedasama kontserdi nii-öelda viimases osas esindab täiesti risti vastupidist stiili, mis on kas all, mis on just pigem selline poeetiline retsitatiivi, kus on aluseks on selline pärsia mõjudega luule. Mõnes mõttes meie kontsert on nagu ülevaade in India muusikast ja muidugi tänu sellele kontsert venib pikaks, ta on kolmeosaline, läheneb võib-olla meie nii-öelda ooperietenduse pikkusele. Et igal igas kontserdi osas, mis on selline kolmveerandtunnine, umbes on siis eksansambel. Kõnelejast produtsent Peeter Vähi kontserdid maha Radžete meditatiivne õhtu nauding toimuvad seitsmeteistkümnendal 18. 19. detsembril Pärnus, Tartus ja Tallinnas algavad kell 19 ja pileteid on veel saada Pärnusse, Tartusse. Eesti filharmoonia kammerkoor pakub oma jõuluka prantsuse ja saksa rabarocki. Mida täpsemalt, koori uus produtsent Kersti Kirs. Meil toimuvad kolm kontserti. Jõulu aegu, 19. detsembril Tallinna metodisti kirikus, siis 20. sõidame Haapsallu, säram kontsert toomkirikus. Ja 21. detsembril oleme me Võrus kultuurimajas Kannel ja tõsi, pakume sellist barokset kava, seekord prantsuse helilooja Marcantonio Sharp on see Jeesuse sünnilugu ning teiseks Heinrich Südsi Jeesus Kristuse sünnilugu samuti. Et Marganud on. See on nüüd selline helilooja, kes oli pikalt aga unustusse vajunud. Ja 2004. aastal toimub mitmel pool maailmas tema 300.-le surma-aastapäevale pühendatud muusikaüritusi. Šveitsi puhul ka tema on ehk selline vast kõige esimene arvestatav Saksa helilooja ja tema sulest on ilmunud mitmeid oopereid ja oratooriumi ja seegi lugu. Jeesus Kristuse sünnilugu peetakse teda esimeseks saksa oratooriumiks. Eesti filharmoonia kammerkooril on seekord ka siukene väikene barokkorkester. Et kas see on nüüd projekt, orkester selleks kontserdiks või? Ja selleks kontserdiks on projektorkester, mõistagi on ilmselt paljude muusikutega filharmoonia kammerkoor ongi koostööd teinud, aga mängitakse barokkpillidel ja muusikuid tuleb nii Lätist kui Soomest ja mõistagi eesti parimaid muusikuid, on sealhulgas. Solistid koori oma ridadest, Eesti filharmoonia kammerkoori jõulubarokk Sarpanssee ja Südsi Jeesuse sünnilugudega koos barokk orkestriga pool hilieri juhatusel on 19. detsembril Tallinna metodisti kirikus 20. Haapsalu toomkirikus ja 21. detsembril võrukult suurimas kannel. Eks siis jääb üle soovida ka Eesti filharmoonia kammerkoori poolt kõigile meie kuulajatele, klassikaraadiole ja teistele headele sõpradele ning koostööpartneritele ikka rahulikke jõule ja ilusat uut aastat uute kohtumisteni meie kontserditel. Homme, kolmandal advendil jõuab lõpule projekt advendi valgus. Sadakond lauljat neljast erinevast koorist kaasanud projekti eesmärk on innustada väiksemate kooride lauljaid ning ühiselt anda viis kontserti. Projekti kunstiline juht Ants Üleoja kinnitab, et kooridele on ühiskontserdil vajalikud. Üleoja kutsub üles teisigi väiksemaid koosseise rohkem koos ette võtma. See mõte tekkis tegelikult nüüd möödunud suvel, kui me pidasime nurmes nii-öelda neljandat laulupäeva ja koos oli seal päris hulgaliselt Ida-Virumaad koore ja tekkis niisugune mõte, et, et ükskord tulevad ju jõulud ja et kas kas oleks võimalik kuidagi ette võtta midagi suuremat, millel oleks nagu rohkem kõlapinda, muidu iga koorikane nokitseb oma kodukülas ja sealt palju kaugemale ei jõua. Ja siis oli aktiivseid inimesi, kes otsustasid selle asja vedamise nii-öelda enda peale võtta, need toonud, kus on väga aktiivne külaselts ja ja me saime head kontakti Avinurme kultuurikeskuse juhtidega ja niimoodi see projekt sündis, panime repertuaari kokku ja ja kõik koorid, kui sügisel kokku tulid, alustasid kohe selle programmi õppimist, nii et tegelikult Nendel kooridel on kogu sügisperiood kulunud selle suure suure programmi õppimiseks ja noh, nüüd on ta omandatud tänu sellele, et segakooride liit, Ta andis sügisel välja spetsiaalse lauliku advendilauludest, ei olnud meil repertuaari leidmisega mingit probleemi. Asi sai alguse seal doonorlus, need o nurme segakoor on olnud üks üks osaline, siis Avinurme naiskoori, Avinurme meeskoor ja siia juurde veel Ida-Virumaal tegutsev poistekoor, Kirde-Kikad. Need koolijuhid on Elo Kaarepere, kes on Urve koori dirigent ja ühtlasi ka Avinurme meeskoori dirigent ja siis on siin maris laht, kes ana veel naiskoori dirigent ja Avinurme meeskooris töötab ka veel Urve Tooming, son, kohaliku keskkooli muusikaõpetaja ja Kirde-Kikaid, juhatab Tiina Tammann ja seesama Mariks lahti. Samad inimesed teevad mitmed koori, seetõttu oli projekti nagu lihtsam kokku panna. Kas sa teadsid nende kooride taset kõik, et sul oli nagu suhteliselt ühtlane teha seda kada või angis midagi nende kooride taset, taset ma kõike teadsin, ma olen kõiki neid eraldi kuulnud ja, ja neid ka koos laulmas kuulnud, nii et see ei olnud nagu probleem, et, et äkki ma hindan üle või või midagi taolist. Nüüd üldiselt oli teada, millega keegi hakkama saab ja seetõttu ei tekkinud probleemi valida nii-öelda need ühendkoorilood, mida kõik koorid peaksid laulma. See oli hea õppetund kõikidele koorilauljatele, kes selles projektis osalesid kaasasitega, lauljate lapsi, ja see oligi vast üks, üks omamoodi väike rosin kogu selles toredas jõulusaias et me kaasasime onuga lauljate lapsi. Tõsi, me neid ei vedanud nüüd kaasa väga kaugele, sellepärast et kõige väiksemad olid kolme aastased, aga esimesel kontserdil, mis toimus Avinurme kirikus ja kultuurimajas, seal olid need lapsed kaasas, nii et nad laulsid ühendkooriga ja laulsid Kaarma kooriga koos, nii et see oli minu arvates üks väga hea leid kogu selle selle programmi sees rõhusime selle peale, et meil on ikka mingi järele, kas ka kusagilt tulemused, teades neid kohalikke olusid võrdlemisi hästi, võrdlemisi pika aja jooksul, kuhu väga sageli ei satu midagi väga ilusat ja tõsiste suur. Et niisugune ettevõtmine on minu arvates selles piirkonnas väga kõva sõna, natukene selliselt nukrad ja väsinud maainimesed, kes seda kontserti kuulavad, ma arvan, et see tõstab natukene nende eneseuhkust ja teadlikkus sellega, et, et nad näevad, et ega me siin ääremaadel ikka päris välja surnud ei ole. See on väga oluline. Homme hommikul kell 10 esinevad koorid Rakvere kirikus. Viru-Jaagupis on kontserdi algus keskpäeval. Heligaja. Rahvusooper Estonia talveaias esietendus eile koguperemuusikal väikese tooma jõulud. Villu Valdma muusika looja. No lastelaule ma olen ka varemalt teinud selliseid levilaule. Aga selline lastemuusikal on see mul tegelikult teine, sest üle-eelmine aasta esietendus mul siin sammas Rahvusooper Estonia talveaias nuki esimesed jõulud. See oli ka mu esimene suurem koostöö leelo tungla ka. Ja praegu me tegime ka väga meeldiva koostöö. See lugu on tegelikult vana Tallinnast ehk meie enda kodulinnast ja selline legend käib, et Euroopa esimene jõulukuusk oli Tallinna raekoja platsil. Sellest hakkas nagu hargnema see lugu ja sellest meie väikesest toomast saab kunagi tulevikus. Meie linnavalvur, vana Toomas raekoja torni. Kuidas tekkisid muusikalood sinna juurde? No põhimõtteliselt nad on ikkagi sellised terviklikud laulud, kus vahepeal on ikka kõle tekst, et nad loomulikult ma olen mõelnud kogu aeg selle vana Tallinna teema peale, aga ma ei ole väga sellises nagu vanamuusika võtmes kinni olnud, vaid olen ka vägagi kaasaegseid rütme sinna sisse toonud. Ütleme, see on nagu side siis vana Tallinna ja praeguse Tallinna vahel võib-olla muusikas põhilise libreto oli juba enne valmis ja ma kirjutasin muusikatekstide peale. Leelo sõnadel on väga kerge ja mõnus teha nagu inspireerivad väga muusikat kirjutama. Ja üks lugu on vastupidi, et ma andsin enne muusika, siis ta kirjutas sõnad peale nagu ka eelmise tüki. Mul lavastas ka väikese tooma jõulud ja liikumisjuhtum Tanja Järvik, kes muuseas teevad ise ka selles etenduses mõlemad kaasa. Et me oleme nagu muusikalised põhjal valmis teinud ja selles on mul väga suur abi ja tugi olnud. Heini Vaikmaast. Estonia solistide teevad kaasa Alar Haak, Sirje Puura, Hans Miilberg ja Tarmo Sild. Siis on juures Tõnu Tamm Tanja järvi ja meil on toredat viis last, kolm tüdrukut, kaks poissi, Valter Soosalu ja Mikael Floraja, Eliis, Pärna, Karine kostla ja Mirjam Mesak. Kolmanda jaanuarini esitame Me kosele esietendusega väikese tooma jõulud 30 korda. Ja kui ma nüüd täpselt mäletan viimaseid andmeid, siis minu meelest peaaegu kõik on välja müüdud. Võib olla üksikuid, pileteid saab veel jaanuari alguses, detsember on küll kahjuks täiesti puupüsti täis, saalid. Kultuuriselts Hirveparki ja Eesti kooriühing on välja kuulutanud isamaaliste koorilaulude konkursi projektijuht Venno Laul. Mis eesmärgil selle konkursi välja kuulutasime? Küsimuse peale üheselt on võib-olla isegi natuke raske vastata, peaks alustama sellest, et kas meil praegu on inimestel piisavalt laengut ja valmisolekut laulda oma armsast Eestimaast ja seda niisuguse Isamaalise tundega. Aga kui vaadata meie laulupidude kavasid, siis alati on, seal on niisugused otsast lõpuni tekstil, et kui, kui emotsionaalse laengu poolest isamaalised laulud nendeta me läbi ei saa. Ja oleks ka omamoodi vaesuse märk, kui me igal järgmisel laulupeol peaksime ikka laulma ainult eelmise sajandi isamaalisi laule, sellepärast oli nagu kooriühingul ja Kultuuriselts Hirvevärk ühine mõtte algatada uus isamaaliste laulude konkurss, saamaks täiendust nendele ihaldatele lauludele ja lootes sealt siis ka ühtlasi saada täiendust laulupidude kavasse. Selle konkursi logoks ongi, armastan sind Eestimaa. Ja see jätab heliloojatele väga vabad piirid teksti valikul. See ei pea olema ühekülgselt ainult suur paatus. Kõik, mis on seotud Eestimaaga, mis meil armas on siin Eestimaal kõik annab alust öelda, tegemist oleks isamaalise lauluga. Olgu see siis kodu, perekond, ema, isa, aga muidugi on ka üht-teist ju meenutada Eesti läbi käidud teelt iseseisvusele ja on Eesti riigilt piisavalt sümboleid. Me oleme laulnud armsas Enn Võrgu Eesti lippu, aga võib-olla mõni tänapäeva noormees võiks kirjutada oma helikeeles uue laulu, Eesti lipust ja nii edasi. Ja seda arvestades, et sisuline külg on küllalt avar. Taas ka öelda, et ei ole antud piiranguid muusikalise väljenduse osas, võib kirjutada lühemaid, kirjutatud pikemaid teoseid. Kirjutada Haagapellarib, kirjutada saatega. Arvestades seda, et klassikaraadio kuulajaskond on suurelt jaolt professionaalsed muusikud, kutsusingi siin praegu üles eelkõige kutselisi heliloojaid, professionaalseid muusikuid tõsiselt konkursiga kaasa tulema. Konkursi välja kuulutas. Novembri alguses ajalehes sirp ilmus väike nupuke selle kohta, kuid võib-olla ei ole paha praegu veel mõelda, kuidas aastavahetuse vabu päevi hästi ära kasutada. Ja tööde esitamise lõpptähtaeg on 16. veebruar. Peaks nagu jõudma veel. Kas on neid laule plaanis ka koos esitleda? See on selle konkursi juures ehk uudne moment, et žürii ei kuulute veebruari keskel, kui tööde laekumise tähtaeg välja kohe võitnud laule, vaid žürii annab preemia laulu kandidaadid meie parimatele koorida, ära õppida, et need ettevalmistada avalikuks kontserdiks, mis toimub teisel mail 2004 Estonia kontsertsaalis. Ja alles siis pärast elavat ettekannet kuulutab žürii välja oma lõpliku otsuse. Et rahvas saaks oma sõna kaasa öelda ja kuna on tegemist just laiadele massidele mõeldud laulu loominguga, siis selleks saab seal kontserdil läbi viidud ka rahvahääletus. Need rahvas saab oma sõna öelda, milline nendest uutest lauludest talle kõige enam meeldib. Konkursi preemiafond on ka piisavalt soliidne 100000 krooni. Ja see on saanud võimalikuks tänu sponsorite kaasa tulemisele. Meil on hea meel märkida, et esimeses järjekorras panid õla alla suurfirmad, kelle nimes on sõna Eesti AS Eesti raudtee, Eesti gaas, Eesti Kontsert, Estonian Air, Tamra Eesti. Kuid sponseerimine on avatud ka eraisikutele. Kui keegi heliloominguga ei saa konkursil kaasa lüüa, siis ta võib rahaliselt toetada selle konkursi korraldust. Sest kulutused on ju üsna suured, mitte ainult preemiafond. Väika avaliku kontserdi korraldamine toob kaasa kulutusi. Ja lõpetades võib olla märgitud, et kooriliigid on haaratud kõik seinast seina. Lastepoistekoorid moodustavad ühtse kategooria. Naiskoorid, meeskoorid, segakoorid. Kõigile kooriliikidele on uus isamaaline laululooming väga vajalik ja teretulnud. Nii et heliloojatel tasub tänavused jõulud ja aastavahetus mõelda isamaalastele lauludele ja rikastada selles žanris meie koorimuusika. Ja on viimane aeg hakata kohe lehitseda tekstiraamatuid, võta asja tõsiselt käsile. 16. veebruaril 2004 on tööde esitamise tähtaeg ja tööd palume saata Eesti kooriühingusse. Aitäh linna laule. Täname ära. Helgaja. Täna vaatame kõigepealt tagasi lõppevale ooperiaastale. Suurim juubelitähtpäev oli muidugi Baierimaal mühjanil kus tänavu möödus 350 aastat siinsete statsionaarsete ooperietenduste algusest. Nii Baieri riigiooper kui Müncheni kuulus traditsiooniline juulikuine ooperifestival tutvustasid ennast aktiivselt paljudest Euroopa keskustest kuni New Yorgi, nii mitmel kaasas riigiooperi General music direktor subimmi New Yorgis juba ka sellepärast, et peanäitejuht kaheksakümnendatel esile kerkinud David Holden on ameeriklane. Just temale usaldati Niibelongide deternaloogia väljatoomine juubeliaastal ja menukas on olnud David hoolde on viimasel ajal ka inglise rahvus. Päris kindlasti pole Müncheni ooperifestival eales tellinud uus ooperit nii noorelt heliloojad, nagu seda on Wolfgang riimi õpilane Jörg Viidmann kelle tükendaske sihtim Spiegel silmnägu peeglis. Siin juulikuu teisel poolel, kui teatris neljal õhtul maailma esiettekandele tuli. Ja tore sõnum veel Münchenist nüüd aasta lõpust, ülehomme ja veel teisipäeval dirigeerib Baieri riigiooperi orkestrit Neeme Järvi jõulueelses meeleolus pidulikus. Kavas on prantsuse. Nädal tagasi juhatas Järviga BBC filharmoonia orkestrit Manchesteris kellega nad tegid ju ka kolme Järvi dirigendi plaadi. Nüüd oli tal Sibeliuse viiulikontserdi solistiks nooruke Sergei Reana ja kavas Šostakovitši ning Sten hammari teine sümfoonia. Kultuuripealinn kraats Austrias tellis endalegi kaks uus ooperiaasta, avapoolel tuli seal maailma esiettekandele Viinis tegutseva šveitslase Beat furreri kammerlikum tükk vegeeriden. Ihalus taas Orpheus euri liike teemal furreri ooper rändas vahepeal juba ka mujale. Ent sügisel sai kraats endale teise uus ooperis staieri. Muusikafestivaliks sean austel Annalt Olga Novi vertilt ooperi pealkirjaks lõust haju ei kaotatud rada. Viini pidanud nädalad loodavad endalegi uut ooperit sedakorda just oma maa tuntud mehelt Rostrumil pärjatud Georg Friedrich Haas silt. Seal festivali juhi Hans, hoian seltsi nii-öelda isiklik tellimus, Norra draamakirjaniku visioon fosse romaani melanhoolia põhjal. Ent ooper peab valmima alles 2005. aasta kevadfestivaliks Viinis. On huvitav, et põhjamaadel ja kaugemalgi tähelepanu äratanud Eino Joani raudava rass Tiny ooperiga peaaegu ühel ajal tuli tsaariperekonnateemalise ooperiga publiku ette ka Ameerika naishelilooja Torossinud rättell. Seal Los Angelesse ooperitellimus plasside domingult pealkirjaga Nikolai Aleksandra Domingo ise nimiosas ning dirigendiks kutsutud Mihhailov Stop bovitš. 46 aastane Torosside rättell on saanud tuntuks ka oma varasemat tooperitega Lilis ja kahetsust. Pidu. Stockholmis aga abistati plaadiseerijad vaagnat Stockholmis plaadifirma bluubel, ajalooline säri, taastabaagneri ooperietenduste salvestised aastatelt 1899 kuni 1970 Inglise rahvusooper Londonis tahab aga endale pealavastajaks rooliid. 45 aastane Beirutis sündinud Audi on küll Oxfordis õppinud Londonis Kuulsa Almeida teatritrupi asutanud ent viimase tosina aasta jooksul Amsterdamis teinud huvitavamaks ja üle Euroopa kuulsaks Madalmaade Peri Tokyos altari hoole toonud aasta tagasi oma tellituna maailma esiettekandele hiinlase tan tunni ooperiteekutses ooperit sinnagi lavastama Piero tiin. Audiidigi sellest pärast ka ülimenuka euroopessi ettekandja Amsterdamis koduteatris, pannes taandunny tee operi kõrvuti Bachi kohvigantaadi lavastusega. Vahepeal ühest juubilerist, siis orkestrite juurde. Üleeile oli Ameerika helilooja Heliot Caateri 95. sünnipäev. Maestro on olnud siiani veel loominguliselt aktiivne, tänavu näiteks tulnud maailma esiettekandele tema uus orkestriteos bostoni kontsert pühendus tipporkestrile Hamburgi peadirigent Hingo Metsmacheri juhatamas autor saalis ise püsti tõusnud publikuga oma menu tunnistajaks. Augustis tuli bostoni kontsert ka promenaadi kontserdiga Londonis. Siin oli dirigendiks Oliver Klaassen. Jaanuaris tuleb bostonisse peadirigendist Cheimsli vain. Kaarteri loomingu kauaaegne imetleja ja kaarteril on selleks puhuks uus orkestriteos valmis. See on kolme-neljaminutiline lugu pealkirjaga Mikko maakon servantesse don Kihotest inspireeritud Kirjastus puusijanud hoogs, kes kaarterid välja annab, avaldas oma heliloojatest kõige menukamaid orkestriteoste autorite rea. Alates 90.-te algusest, kui hittide pingerida juhtis suveräänse miljoni löökpillikontsert veni veni Manuel siis LJ Caateri klarnetikontsert 1997.-st aastast Ki on seal samuti 12 kõige edukama hulgas teosed reas nende ettekannete arvu põhjal. Harrison Beatrist lius suure ansambliteos Teeesseuse mäng käib samuti juba menurada. Sealses purgist tulnud Touri triennaali juhtis Mart Kiel Saksamaal tellis selle oma festivaliks esiettekandjaks ansambel Modern. Septembris keelsinud Kirchenis. Jube tõi teose Briti esiettekandele Ader Fildi festival. Kastellija London sümfonietta. Viimasel novembripäeval oli esiettekanne seejärel külast Eeesseuse mänka Londonis, nüüdseks on toimunud ka New Yorgi esiettekanne. Vaatlejad märgivad, et Harrison Perthis läheb oma uues teoses lähedaselt seda teed, mis populaarses instrumentaalteatritükis salateater siikritsiiaatri mida just London Symphony jätta omal ajal Oliver knasseni käe all kätt Tallinnas tutvustamas käis. Aina suurem tähelepanu Ühed vistlile on sihitud 70.-le sünnipäevale järgmisele aastal. Soomlanna Susanna Mälki juhatas üleeile Rootsil raadio sümfooniaorkestri ees üsnagi moodsat kava kus kõlasid ka Magnus Lindneri bar ajada ning veel hoopiski maailma esiettekanne vahepeal lahkunud Rootsi ühelt tuntumalt heliloojalt Aarne Melneesilt. Teeennatel see öö. Nädal tagasi mängis Mihhail Pletnjoffsiin Rahmaninovi esimest klaverikontserti raadio orkestri ees Kesk-Aasia päritolu tuugansokjev. Kevadel juhatab siin Tõnu Kaljuste ja tal on õnnestunud siis kavasse panna koos Rootsi raadio kooriga ettekandmiseks Kuldar singi. Elsilencio. Helsingborgi Sümfooniaorkester tegi jõulukontserdi üleeile, esitades endale mess ja see esimesi ja teisi osa. Aga kas siia jõuab aprillis dirigeerib Tõnu Kaljuste Mil siis kavas Mozarti reekviem. Eelmisel laupäeval esines New Yorgis Brooklynis Santa nii kaubamajas oma absoluutansambliga taas Kristjani Järvi pakkudes publikule väga šovlikku mitmes stiilis segakava. Kevadel said nad samas kaubamajas väga populaarseks, kui mängisid kaasa hiigelnukkude, etenduse ja Rossini Sevilla habemeajaja. Ja ringiga tagasi Münchenisse. Manfred Archeri juhitav plaadifirma ECM on olnud lõppeval aastal väga edukas. See selgub firma enda väljalastud teates kuhu kogutud 2003., sest kõikvõimalikud plaadipreemiad ja esiletõstmised väga suur menu on saatnud viiuldaja Thomast see, et Mairi juhitava kvartett Schumanni plaati mis on saanud aasta plaadi tiitlid nii Briti ajakirjanikele, homofoon kui ka prantslaste diapasooni. Lisaks sel grammofoni kolm eelistus nimetust. Klassikaraadio kala ära parimaks tunnistamine Q plaat või toimetaja plaat ajakirjadelt BBC Newsi mägesin moonidele siig klassikast stereonovell, Observatüür ja teised. Saksa heliplaadikriitikute aastapreemia on saanud aga George kurtagi kitarriplaat tunnustajate hulgas veel Keitšerreti Kelleri kvarteti Anss holligeri Kim kasvas jaaniplaadid Erkki-Sven Tüüri, Exudus, John keissi, Herbert džency, plaat ja mitmed-mitmed, teised. Te kuulasite 13. detsembri heligaja. Tänasele saatele tegi kaastööd Joosep Sang, Margali Rookäär, Jüri-Ruut Kangur, Liina Fjuk, Ene Pilliroog, Elena Lass, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Saadet aitas kokku mängida selle baas ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla.