Tere, hea klassikaraadiokuulaja algab selle aasta viimane helikaja, mida toimetab Kersti Inno. Ees on jõulud ja aastavahetus, mil kontserdisaalides ja kirikutes kõlamas just sellele ajale sobiv muusika jõululaulud, mida me kõik teame-tunneme ja ülevat suurvormid, hingekosutust back kumas ning jõuluhelgust toomas. Ka klassikaraadio jõulu ja aastalõpukava on eriline. Homme vahendame euroga raadio jõulumuusika, päeva sellest räägib lähemalt klassika raadio peatoimetaja Tiia Teder. Samuti nüüd nelja plaadini jõudnud eesti heliloojate CD-sarjast. Produtseerimise eest pälvis Tiia Teder Eesti Raadio aastapreemia. Läinud pühapäeval aset leidnud René Eespere autorikontserdist räägib muusikakriitik iija Remmel. Eesti riikliku sümfooniaorkestri heategevuskontserdist Mozarti ja Beethoveni muusikaga dirigendipuldis. Paavo Järviga kuuleme Merje Mändla vahendusel. Tõnu Kaljuste juhatusel saab taas kuulata Endel imessijast. Rahvusooperis Estonia avati eile uus saal, kuuleme Tiina kuninga vahendusel. Täna talvepealinna tiitli saava Otepää muusika ja kultuurisündmusi tutvustab Otepää kultuurikeskuse juhataja live Poska. Otepää vanamuusika ansambli kontserdist kõneleb Arno Anton. Teemat vahendab Hedvig Lätt. Teisipäeval Tallinna raekojas toimuvast jõulukontserdist kuuleme Marge-Ly Rookääru vahendusel. Pärnus anti välja muusika-aastale Raamat. Saame teada Ülle Halliku helilõigust. Esmaspäeval esitletakse Eesti muusikaakadeemias Eduard Tubina helitööde temaatilist biograafilist kataloogi koostaja Fardoromisseniga rääkis Tiina kuningas ja muusikauudiseid laiast maailmast vahendab Priit Kuusk head kuulamist. Homme aga võtame oma kuulaja käekõrvale ja viime euroraadio kontserdisaali, kus raadiomikrofon liigub 14 tunni jooksul teatepulga nasaalist saali marsruudil Kent saar protkenud Bratislava Helsingi-Praha Tallinn-Moskva Bukarest, Dansk lund, Ljubljana, Toronto London. Traditsiooniliselt viimasel advendipühapäeval toimuva euroga. Raadio jõulumuusika päeva vahendab klassikaraadio juba kümnendat aastat. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kuidas selle päevakava vormub? Selle päevakava paneb kokku päeva koordinaator ja see on olnud, kui ma nüüd ei eksi, kõik need 10 aastat, millal seda projekti on korraldatud? BBC produtsent, leiame Dixon, kes on praegusel hetkel ka kogu euroraadio president ja see on ka tegelikult tema väljamõeldud projekt ja see on väga menukalt kulgenud kõik need 10 aastat, selles on alati väga palju osavõtjaid ja niimoodi seda tehakse. Ja ega igal aastal ei saagi sellest osa võtta omapoolse kontserdiga, kuna tahtjaid on väga palju, et on nagu konkus kohtadele. Aga vahendada saab seda igal aastal ja meie olemegi kõik need 10 aastat seda ka alati vahendanud. Ja seekord osaleb ka Eesti oma kontserdiga juba neljandat korda ja meie selle aasta kontsert on tuntud pealkirja all Annumberrannum. See on Vox Clamantis ja Aare-Paul Lattiku kava kooriuse lauludest ja Arvo Pärdi orelimuusikast. Ja see on neil hästi sissetöötatud kava avaldatud ka plaadil ja selle kavandi sünni aluseks oli Jaan-Eik Tulve idee Arvo Pärdi uhke oreliteos anud number anum kaunistada või rikastada gregooriuse lauludega ja kuna autor kiitis selle heaks siis on nad seda väga menukalt esitanud mitmel pool maailmas. Eesti kontserdi otseülekanne Nigulistest on kell viis ja tasub jälgida meie kava, sest keskpäevast ööni vahendame kontserte erinevatest kontserdisaalidest, kirikutest. Mul on veel väga hea meel selle üle, et meie kontserdi vastu on väga suur huvi. Ma ei mäletagi, et meie kontsert, tee, mida me pakume euro raadiole, oleks tellinud 27 raadiojaama seal lausa erakordne, erakordselt suur huvi. Noh, võib olla seletatav Arvo Pärdiga, sest Arvo Pärdi muusikat armastatakse ikka üle üle maailma ja tema oreliteoste kuulamine kontserdil ei ole sugugi nii igapäevane asi, võib-olla mängitakse rohkem kammermuusikat ja sümfoonilised muusikat. Aga nüüd on meie kontserdi tellinud isegi näiteks mõlemad Kanada raadiojaamad, nii prantsuse kui inglisekeelne. Nüüd on väga suure auditooriumiga raadiot või näiteks neli saksa jaama, millel on ka taga väga suur auditoorium samuti Ameerika National Public Radio. Et meid kuulavad väga paljud inimesed sellel pühapäeval. Klassikaraadio vahendab jõulumuusika päeva kontsertidest otseülekandes üheksa kontserti. Pühade programmis saab kuulata nelja kontserdisalvestisi. Üleeile. Oli aga ringhäälingu ja Eesti Raadio 77. sünnipäev mil anti üle pidulikult ka Eesti Raadio aastapreemia tunnustusega meie klassikaraadiojuhile Tiia Tederile eesti heliloomingu plaadiseeria eest. Ja tänaseks on need välja ilmunud juba neli plaati. Kõigepealt õnnitlen selle tunnustuse puhul ja palun tutvusta seda sarja aitäh õnnitluse eest. Ja selle sarja sünd oli seotud kuriministeeriumi projektiga Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil. Ja see oli tegelikult konkurss, kus kõik võisid osaleda ja pakkuda oma idee, kuidas eesti muusikat levitada. Meie idee meeldis komisjonile ja me saime toetust ja me oleme saanud nüüd toetust korduvalt. Me oleme saanud need toetuse nelja plaadi väljaandmiseks selles seerias. Ja kui need hinnata seda, kuidas need plaadid on levinud, siis mulle tundub, et toetamine oli õigustatud, sellepärast et meie plaan kate on kohatud siin-seal raadio eetrites. Me levitame neid oma partneritele teistele raadiojaamadele. Ja ma olen saanud ka arvustusi. Muide, Eestis oleme saanud väga häid arvustusi, väga toetavaid kriitikut, arvamusi aga ka väljaspool ja mis võib-olla kõige rohkem liigutas, et saadeti meile jaapani klassika ajakirjas ilmunud tutvustusi arvustus millest küll aru ei saanud, kuna ta on teist tüüpi kirjaviisis, aga plaadipildid olid, olid sees ja ja et seal on neid tutvustatud samuti Ameerikas ja Kanadas. Nüüd see viimane kõige hiljem ilmunud tegelikult täiesti nagu soe plaat veel oma ahjust tuleku poolest on Hortus muusikuse album eesti heliloojate teostest ja selle peale on Galina Grigorjeva ja Lepo Sumera teosed. See on väga ilus ja väga liigutav plaat, ma usun, et see meeldib paljudele ja mitte ainult professionaalidele, vaid ka lihtsalt muusikasõpradele. Galina Grigorjeva on ukraina helilooja, kes elab Eestis ja teeb sellist vene slaavi vaimuliku traditsiooniga seotud muusikat ja ta teeb seda suurepäraselt. Lepo Sumera, meie andekas, legendaarne ja mida kõike veel särav loome isiksus, kes ülekohtuselt vara lahkus meie hulgast. Ja tema teosed, mis on pühendatud Hortus muusikusele, on ka selle plaadi peal võib-olla isegi natukene sellised Mehhistulikud teosed, nagu ütleb Märt-Matis Lill selle plaadi tutvustustekstis. Igatahes on see nauditav plaat ja nüüd siis ilmunud. Peagi saab seda kuulata ka klassikaraadios jäänu klassikaraadios. Tegelikult need plaadid käivad meil pidevalt eetris ja kui ma meenutan teile esimene kogumik oli siis nii-öelda nüüdisklassikakogumik, mille peal võib-olla kõige tuntum teos oli Veljo Tormise muusika filmile kevade seda plaati muide saatnud Eestis päris suur müügiedu. Klassikalise muusika plaadimüüginumbritest on nagu üsna üsna vähe rääkida. Seda plaati on väga edukalt müüdud. Plaat number kaks oli noorepoolsed Eesti modernistliku helikeelega heliloojad nende hulgas siis Märt-Matis Lill, Helena Tulve, Mirjam Tally ja teised ja kolmas plaat oli tegelikult numbriga neljas oli Eesti muusika päevade kogumik, mis ilmus tänavu aastal. Ja nüüd siis plaat number kolm tegelikult ilmus, mis järjekorras neljas Hortus musicus, album. Meil on täna rõõmusõnum ka kuulajatele Lõuna-Eestis. Meie kauaaegne probleem, klassikaraadio kauaaegne mure, et meil on Eestimaakaardil valge laik, kus ei saa meid kuulata peaks saama järgmisest nädalast ümber. Nimelt alustavad tööd Lõuna-Eesti saatjad. Me oleme saanud kogu oma eluaja jooksul kogu kaheksa aasta jooksul pidevalt kirju Lõuna-Eestist. Et kuidas on see võimalik, et seal ei saa kuulata klassikaraadiot. Ja tegelikult töötab Sealne, see vana UKV sagedus 70,58 siiani. Ja tõenäoliselt suletakse jaanuari keskel. Kuid nüüd esmaspäevast alustavad tööd uued saatjad, mida teenindab firma Eli on ja need paiknevad Võrumaal ja Valgamaal, nii et Võrumaal kuulake meid sagedusel 99,9 megahertsi ja Valgamaal 92,5 megahertsi. Ja mul on palve kõigile kuulajatele, kellel on tuttavaid Võrumaal ja Valgamaal. Palun öelge neile edasi, et klassikaraadio tuleb koos, jõuludega tuleb koos jõulumuusikaga ja aga seda võimalust tutvumiseks klassikaraadioga, sellepärast et jõulude aeg peaks meie muusika sobima küll igasse ilusasse kodusse. Hästi. Euroraadio jõulumuusikapäev 21. detsembril keskpäevast südaööni klassikaraadios, jõulumuusikat kogu maailmast. Täna õhtul Estonia kontserdisaalis ning homme õhtul Vanemuise kontserdimajas esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester härra heategevuskontserdiga hea muusika heast südamest, millega toetatakse Tallinna lastehaiglat. Ettekandele tulevad Mozarti klaverikontsert number 22 s tuur, kus soleerib Kalle Randalu ja Beethoveni sümfoonia number üheksa d-moll. Siin on kaastegevad Peterburi Maria teatriakadeemia, solistid, sopran hirmakigala šviili, metsosopran Annaqignaatse tenor Andrei Liusnikov ja bass Aleksei tänavitski. Kaastegevad on tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti rahvusmeeskoor. Dirigendipuldis seisab Paavo Järvi. Paavo Järvi on muide alustanud koostööd ka Deutsche kammerfilharmoonia liiga ja selle orkestriga on tal plaanis salvestada kõik Beethoveni üheksa sümfooniat. See Bethany üheksas kindlasti tuleb paari aasta pärast alles, aga see kammeffedamani on, meil on tõesti selline projekt. Me hakkame iga aasta, teeme ühe plaadi, 200 poega, nii et see peaks võtnuks viis aastat aega ja siis on kõik sümfooniad plaadistatud. Üheksas sümfoonia, sümfonietta ja üldse terve Beethoveni muusika on selline, mida peab kogu aeg juhatame kohe õppima ja ümber mõtlema ja selline pikaajaline protsess, nii et ma püüan alati, et minu ajas oleks mingi Beethoveni sümfoonia, saaks enesearenguprotsessi jätkata. Ja nüüd lähemalt ettekandele tulevast Beethoveni üheksandast sümfooniast. Minu jaoks on sellise problemaatilise sümfoonia, kuna selle sümfoonia traditsioonid on niivõrd paika pandud. Paljud nendest traditsioonidest on minu jaoks arusaamatud ja valed. Kõigepealt nad ei ole mitte ainult minul lisaks valed, aga nad ei lähe kokku sellega, mis Petson kirjutab. Petroni metronoom, märgid on absoluutselt kõik õiged, mulle selles absoluutselt veendunud. Ja kui nendega järgi hakata tegema veterani üheksandat, siis on kõik see, mida me tegelikult tavaliselt oleme harjunud kuulama sellistesse raskete ja selliste väga kuidagimoodi selliste paksude ja rasvaste selliste romantilise pärast. Prampsi, Richard, Straussi mõtlemisega WC on minu jaoks võõras, aga ma olen kindel, et et kõik see, mis on viimases osas näiteks ei, ei tule mitte kuskilt mujalt kui Bachist. Need kuri ja eriti solistide retsitatiivi ja selle solisti kvarteti soolod, need on kõik väga pahilikud, kus ta kuulis neid retsitatiivi Betha, kust üldse tulid kõik need Bachi kontaktidest ja, ja mitte ainult. Aga barokkmuusikast ja sellest ajast, kus retsitatiivi kirjutati, tulid Haydni soolod resitatiividi ja sealt läks asi edasi. See ei ole verd. Seal on rohkem klassikaline. Muidugi, tas on juba näha ette muusikaajaloo järgmist etappi, mis on selle suur, romantiline ja võimas ja nii edasi, aga mõnikord tundub minu jaoks liiga forsseeritud ja liiga grandioosne ja midagi raba, sellist tähtsat selle sümfooniaid, mis on ood rõõmule, se rõõm kaob ära ja muutub selliseks väga rusikaga vastu rindu löömine, selline selline daam, daam, daam, MT, mida saab olema helge ja täis optimismi, aga mitte forsseerida, aga nüüd on väga raske veenda lühikese prooviajaga inimestele, sellepärast et seda on nii palju tehtud. Nii traditsioonilised. Me oleme sellises huvitavas etapis praegu, kus need püüame kuidagi uuesti avastada, sümfooniat natukene orkestriga ei hakka kooriga. Ja minu jaoks on see protsess muusikas kõige huvitavam uuesti avastamine. Või üldse avastamine. Sümfoonia muidugi, Beethoveni sümfoonia punasega seisa olla avastamine, see on uuesti avastamine, ümbermõtlemine natukene, natukene objektiivselt eemalt vaatamine ei ole midagi hullemat kui vanade traditsioonide ilma mõtlemata jälgimine lihtsalt nii on alati tehtud. Nüüd teeme siis ka niimoodi, see on muusikast aga ebahuvitav ja minu jaoks on võimatu. Ma võiksin läbi mõtlema ja oma intuitsiooni natukene usaldama. Paavo Järvi usub, et Beethoveni üheksandat sümfooniat saab interpreteerida kahel viisil nii Pramsist ja Straussist tagasi vaadates kui ka vaadates seda joont, kuidas muusika areneb Bachist Beethoveni. Mina arvan, et tegelikult on igatpidi seda võimalik mängida ja oleneb ka sellest, kui veenvalt teha. Esiteks, kui veendunud on su, mitte ainult sa ise oled. Aga kui endal on su orkester ja koor ja solistid ja kes kõik osavõtjad on ühest religioonist muusikalisest religioonist ühe mõtlemisega, Lähedaste arusaamist asjaga, siis elementaarsed probleemid lahenevad ise ära. Kamm Salomoni on selles mõttes haruldane, kestnud, et nad väga hästi oskavad meedia, barokkmuusikat, klassikalist muusikat, paljud Tsiili küsimusest, kuidas mängida klassikalist muusikat, see on keeruline teema tegelikult, sest et seal on võimalik nii ja naa. Mis on õige, mingisuguse barokkansamblile on võib-olla võimatu normaalsele ansambliga, kes kasutavad harilikke instrumente ja kellel ei ole barokktreeningut näiteks ja nii edasi, igast variant on võimalik ka ise väga veendunud selles, mis sa teed. Tallinna kontserdil osalevad lauljad Peterburi Maria teatrist, kes on seda hiljuti esitanud ka Soomes ja küsisin Paavo Järvilt, kuidas kontakt nende lauljatega tekkis, kas otse Maria teatri kaudu. Oli otse Valeri, kergem on väga hea sõber ja kolleeg mul ja temal on noorteakadeemia Kirovi juures ja selle akadeemia lauljad on meie solistid ja ma tean väga hästi laulatonaari esimene proov väga asjatundlikult. Korralikud Heather. Nõnda kõneles Paavo Järvi Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist täna õhtul. Estonia kontserdisaalist teeb ülekande ka klassikaraadio algusega kell 19. Kontserdi vaheajal kuulame veel intervjuud Paavo Järvi ka, kus ta kõneleb ka sellest, kuidas möödus Cincinnati sümfooniaorkestri kontserditurnee Jaapanis ning mida ta arvab sellest, et Eesti riiklik sümfooniaorkester on oma Sibeliuse plaadiga Grammy nominentide seas. Tõnu Kaljuste oled aastate jooksul juba üle 10 aasta järjest harjutanud eesti publikut kuulama jõulu eel Hendeli Messijast. Kuidas on sinu enda tutvus selle suurteosega aastate jooksul kulgenud ja arenenud? Esimest korda esitasin koos filharmoonia kammerkooriga ja Tallinna kammerorkestriga vaimu kirikus. Siis kandsime, et jõulude ajal ainult esimese osa õigupoolest esimene osa ongi mõeldud jõududele ja järgmise aasta kevadel tegime teise osa ja siis nii me arenesime, vaikselt, õppisime siis ei olnud veel Tallinna kammerorkestri nime all muidugi orkester, aga tööslast tõesti nii väikeste detailide kaupa, sest eesmärgiks oli tervikliku, mis ettekanne, sest teda esitatakse lühendatud variantides, aga minu meelest selle tegelik suurus on ainult tema õiges pikkuses. Tervicette kandeni jõudsite 1998. aastal. Ja varem jah, olid mingid loomulikud kartused, et kahepoolene teostanud liialt pikk ja kogemused mujal teiste dirigentide poolt tihtipeale viitasid ka sellele, et mõningaid asju sealt võeti, tõi välja aga siis, kui ma hakkasin teisi endale oratooriumi ette kandma. Mis olid K3 osalised, leidsin, et endale on tervik siiski niivõrd täpselt endal paika pandud, et ta liigenduv just nii, et on kaks vaheaega ja kolm osa siis on tema vorm täpne ja tundu sugugi pikk, veniv, vaid on kaalutletud vormiga. Ja pakub just väga helget jõulumõtisklust. Seekord on solistide koosseis rahvusvaheline ja koor tuleb Lätist. Ja need on eestikooril oli vist planeeritud juba kontserdid Eesti peal ja neil oli teine programm. Eesti Kontsertkoori võttis Lätist, see on nüüd Raadio koor, ma ükskord olen nendega ka esinenud. Oli selle suve Pärdi festivalil Itaalias, kus ma nendega esimest korda kokku puutusin, aga siis oli kokkupuude väga pisikene, laulsid sümfooniakontserdi mingis avaloos häält, solfedžo. Nii et see töö on nüüd esimest korda pikemat sorti. Käisin Riias juba nendega proovi tegemas, nii et teist korda kohtume laupäeval. Händeli tuntuim oratoorium, mis jazz, kirgas, kaunis, suursugune muusika, esitatakse meie kolmes suurimas kontserdisaalis pühapäeval, 21. detsembril Rumeenia kontserdisaalis, esmaspäeval Vanemuise kontserdimajas ja teisipäeval Pärnu kontserdimajas. Solistid on Sabine ärritterbus Saksamaalt, annad Sander Rootsist, Mati Turi Eestist ja Ove Peterson Rootsist Läti Raadio koori ja Tallinna kammerorkestrit juhatada Tõnu Kaljuste. Juhin teie tähelepanu sellele, et, et klassikaraadios saab Händeli messias kuulata esimesel jõulupühal 25. detsembril õhtul kell seitse ja seal salvestis sele teose esimesest tervikettekandest Eestist. 1998.-st aastast esitavad Kaia Urb, Stefan vallis, Mati Turi, Uku Joller, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester. Tõnu Kaljuste juhatusel. Rahvusooper Estonia sai endale aasta lõpus toreda kingituse uue saali peadirektor Paul Himma. Milline otstarve sellel uuel saalil on? Jah, selle saali kasutuselevõtt või avamine täna lõpetab ühe etapi meie Estonia teatri- ja kontserdihoone renoveerimistöödel mille algus ulatub tegelikult aastast 97, kui meil õnnestus kahel suvel välja vahetada Estonia maja katusekonstruktsioonid tänu nende ilusate kaart, kellel toetab see katus, tekkisid seal sellised kaared, siis see ruum, mis jäi nüüd katuse nii kontserdisaali, lae või teatrisaali lae vahele. See võimaldas otsida neile teisi lahendusi ja võimalusi. Ja nüüd ongi meil otsa saal valmis, mis on maja otsa tänava poolses küljes, kus maalitakse dekoratsioone ja tehakse ka proove. Teatri vaatesaali peal on Kupersaal võime töökeeles mis on meie balletitrupi, kodu ja proovisaal. Ja nüüd Estonia kontserdisaali peal on valmis saanud see saal, mis on 14 meetrit lai ja kaheksa meetrit kõrge ja 29 meetrit, et pikk kus saab üheaegselt teha tööd, nii sümfooniaorkester kui koor või seade proove teha või ka miks mitte vaikset kammerkontserte ja kammeroopereid. Ja see kindlasti rikastab ka meie ütleme kontserdi ja, ja muusikaelu kohe võimaliku kohaga, aga hetkel veel ütlen ka seda, et praegu, mil me publikut siia ei oota, veel akustilised katsetused käivad, me peame siia lisama teatud materjalile, veel rohkem ma seda selles mõttes kasutama testima, et see saal saab töötada ainult niimoodi, et sa ise ka kontserdisaali ja kontserdisaalis ega siin ja tundub, et ei sega, aga teatud nüansid vajavad täpsustamist. Ja nii ta on, ma usun, et igal õhtul kontserdisaali lavalt kui teatrilavalt toimuv peab olema väga hea ja see tähendab, et järjest rohkem tööd ja pühendumist tuleb teha proovisaalis selleks et hea oleks. Ja see on see üks võimalus, mida meil tuleb siis ära kasutada, mida see saal annab meile need proovisaale. Estonia teatri lokkan? No ikka on numbrite järgi ma mäletan väikestes saalides kõige suurem on proovisaal number kaheksa lisaks sellele siis ütleme nüüd see uus saal ja singi selle kõrval olev 114 ruutmeetritel väike, kus saab ka kas ansambli proove teha või kooriproove või ka väikse kooslusega orkestriproove ja otsasaalis proove ja kups need kokku 12. Selles lastavate kammersaalis on ka eks uus instrument? Jah täna Estonia klaverivabriku omanik ja nõukogu esimees Indrek Laul ja nõukogu esindaja Venno Laul avasid võtmega kaks Estonia kontserdi, eriti Ühe selles suures saalis teise väikses saalis. Ja selle peal kõlasid ka esimesed meloodiad. Ja tõepoolest, siin saalis on kaks tuttuut Estonia kontsertklaverit. Kas võib nüüd öelda, et Estonia teater hakkab valmis saama? Ei, nii ei saa öelda ei, veel ei saa. Järgmine suvi on kõige olulisem on ikkagi vaataja seisukohalt on see, et siis on see vaatesaal publikuruumid, valge saal, kõik see, see ootab tööd. Järgmine suvi on veel üks suur remondisuvi. Nii et Eesti kontserdil on lootust, et nende üsna tülikaks osutunud naabrid jätkavad samas vaimus. Nii nagu aktsiaselts Remeta esindajaga täna ütles, et ei teagi, et kumb on keerulisemad, kas ehitada sellel ajal, kui kõlab kontsert või teha kontserti sellel ajal üleval puuritakse, et mõlemad tegevused on väga-väga tõsised ja 11 välistavad ja ma usun küll, et see periood on nüüd läbi. Millised oleks sinu soovid teatrisõpradele muusikasõpradele ja kõigile Eesti inimestele saabuval uuel aastal? Armastage 11. Ja tere tulemast Estoniasse. Otepää linn saab täna talvepealinna tiitli juba kuuendat korda, ka sellel aastal on külla kutsutud sõbrad kevad-suve- ja pärispealinnast. Talvepealinna kultuuriprogrammi tutvustab Otepää kultuurikeskuse juhataja live Poska. Tõsi, ta on, et lumi on maas ja jälle talvepealinna tiitel saabumas Otepääle. Talve pealavaüritused algavad kell 11. Me avame sellise vahva jõululaada, kus esinevad ka samal ajal, kui käib plaat, meie kohalikud kultuurikollektiivid ja koorid ja puhkpilliorkester ja õhtul on meil siis pidulik kontsert. ETV tütarlaste jõulukontserti näol on siis kõigile kogu linnarahvale ja külalistele, et kõigil on tasuta. Et laupäeval tõesti täna vaatakse talvepealinn. Milliseid muusikasündmusi talvepealinn pakub? Kui eelmine aasta oli hästi palju iga päev selliseid suuri ja uhkeid ja Eesti kontserdiga koostöös kontserte, sellel aastal anname me rohkem nagu võimalust oma kultuurikollektiividele kooridele ja et oleks võimalus ka nendel rohkem esineda, aga siis on ka vanamuusika ansambli kontsert meil talvekirikus. Vahetusel on meil orelimuusika kontsert, siis on palju meie muusikakooli, õpilaste esinemise ja igasuguseid lasteetendusi ja talvepealne lõpus on jälle üks hästi ilus kontsert ja selleks korraks on siis valitud Valgre sinilind talvepealinna kultuuri ja spordikavana hästi pikk pidulik lõpetamine on 13. märtsil siis ka see ilus valge-sinilind kontselt meie kultuurikeskuses. Jaanuaris on meil ka üks selline huvitav ja natukene suurem üritus koostöös Elleri muusikakooli ja Georg Otsa nimelise muusikakooliga on kitarrilaager noortele ja, ja iga õhtu toimuvad siis seitsmendal, kaheksandal üheksandal, siis vastavalt Elleri muusikakooli kitarriklassi kontsert ja ja järgmine jutu Georg Otsa Tallinna muusikakooli kitarrikontsert. Ja siis üheksandal lõppkontsert on eesti muusikakooli digitaal Harride paremate solistide ja ansamblite kontsert, et, et noh, see on selline natukene suurem üritus just kitarrihuvilistele. Talvepealinn Otepää pakub lisaks suusatamis rõõmudele ka palju huvitavaid kontserte. Millal on nüüd järgmine kontsert? Muusikakooli õpilaste jõulukontsert on 21. detsembril kell kaks päeval ja 23. on koorimuusika kontsert Kuldar kudult ja Peep Peterson raekoja saalis, siis on kontsert eakamatele ja aastalõpuball ja aga need on juba sellisest kergemast muusika valdkonnast. Homme, 21. detsembril toimub Otepää talvekirikus Otepää vanamuusika ansambli kontsert ansamblist ja kontserdist, kõneleb Otepää vanamuusika ansambli liige Arno Anton. Meie ansambel on siis Otepää varajase muusika ansambel ja tegutseb alates 1998.-st aastast, sellel aastal astun üles neljaliikmelise, noh, meil selline pillide valik nagu viiul, klavessiin, plokkflöödid ja tromboon ja mängijad töötavad Otepää muusikakoolis ansamblist natuke rääkida. Põhiliselt oleme esinenud pseudopühade ajal, teine esinemine meil on kevadeti olnud nii, et väga palju kontserte ei anna. Põhiliselt oleme esinenud Otepääga lahkele ja lähimatest kirikutes on ka esinetud. Meie repertuaar satub nii 16.-sse ja seitsmeteistkümnendasse sajandisse, kui seda selle aasta jõulude kava vaadata, siis Mihhail projetoorius ja Orlando di lasso ja muidugi tundmatud heliloojad ka. Selle aasta jõulukontsert toimub homme ja Otepää talvekirikus. Suur kirik on külm, talvel ja teenistused toimuvad Otepääl talveperioodil talve kirikus ja kavas on siis muusikat Saksamaalt Madalmaadest, Inglismaalt natukene 16 ja 17 sajand jõulumuusikat kui ka vaimulikku muusikat sellest perioodist. Meil päeval on kaks esinemist, nii et kell 12 oleme Otepää talvekirikus ja kell 15 oleme Hellenurme kirikus. Rahu ja rõõmu kõikide südametesse ja, ja mitte ainult jõuluperioodiks, vaid ka terveks aastaks. Teisipäeval, 23. detsembril annavad Tallinna raekojas kontserdi Tallinna saksofonikvarteti ja lauljanna Pille Lill. Viimase kinnitusel kõlab valik aegumatust kaunist jõulumuusikast. Sellel õhtul nagu ikka jõuluajal, laulame jõululaule põhiliselt esitusele tulevad Mozarti all elu jagatsiini Ave Maria Adami jõulumuidugi vaid Esmes Olav Ehala, rõõmsad jõulud või jõuluingel. Taksofoni kvarteti poisid mängivad samamoodi ka jõulusid niisugusi valikuid jõululauludest. No need laulud põhiliselt, mis jõulude ajal saab lauldud, on kõik väga hingelähedased, sest kogu see aeg on hingelähedane. Aga jah, sellel aastal on juures paar laulu, üks on siis seesama Olav Ehala jõuluingel mis mulle väga meeldib ja teine laul on tuntud jõululaul, rõõmsad jõulud. Leelo tungal on teinud sellele sõnad, mida jõulud toovad teile pinnelil singli avanemise. Leelo tungal tegigi väga ilusa sõnad sellele laulule, kus töötab, et ava oma süda, jõuluajaleht, siis jõulumeeleolu koos Kristuse sünniga saaks meisse siseneda. Teisipäevasest kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio algusega kell 19. Jõulukontserte toimub eeloleval nädalal rohkesti üle kogu Eesti. Teisipäeval kell kuus Tallinna Jaani kirikus annab jõulukontserdi linnarahvale Eesti rahvusmeeskoor Ants suutsi juhatusel. Esmaspäeval annab Tallinna poistekoor Lydia ja Tomi rahula juhatusel alguse kontserdi Stenbocki maja õues tuleval reedel. Nigulistes liituvad poistega Ain Partsi, Andres Uibo kontserdis jõulud oreli ja kitarriga. Teisel jõulupühal, 26. detsembril kell 16 tulevad metodisti kirikus etega Nendele Priksimagnifikaat jabulanki jõulumutetid. Esinevad Kaia Urb, Risto Joost, Mati Turi, Uku Joller segakoor noorus. Tallinna barokkorkester. Jõululaupäeval kell neli saab aga Nigulistes kuulata tütarlastekoori ellerhein nende juubilari dirigendi Tiia-Ester Loitme juhatusel. Sel kontserdil tuleb esiettekandele Eestis Urmas Sisaski teos Benedicamus Notre, mille helilooja on rahu nimel pühendanud kogu maailma rahvastele. Esmakordselt kõlasse teos läinud suvel Hispaanias euroopagantaadi kooridega Eesti esiettekande jaoks, lisas helilooja koorile neli trompetit mängivat Otsa trompetidünastia esindajad oreli ja panid. Lisaks on kavas noore Eesti helilooja Tauno Antsi teos talveuni Arvo Pärdi muusikat ja tuntud jõululaule. Soovime, et igaüks teist leiab enda jaoks jõulukontserdi, mis teie jaoks just need jõulud kauniks teeb? Pärnu linnavalitsus andis esmakordselt välja linna muusikaelu kajastava aastaraamatu. Seda esitleti lõppeval nädalal koos juba seitsmendat korda ilmuva kunsti aastaraamatuga Pärnu linnagaleriis. Esitluse juhatas sisse linna kaunite kunstide peaspetsialist Alar Raudoja. Kahte raam mõlemad küll natukene sellise vihiku formaati, aga uhke mööda seal praad. Esmalt võiks öelda, metallussid. Eelmist Pärnu muusikahooaega kokkuvõtva vihiku koostajad on Pärnu kontserdibüroo toimetaja Ave sopp ja Pärnu linnaorkestri direktor Marko Lõhmus. Neist viimane lausus muusika aastaraamatu saateks, et sellise kogumiku väljaandmise vajadus on muusikarahvale selgeks saanud juba mitme hooaja vältel. Kuivõrd Pärnus käib viimastel andmetel aasta jooksul kontserditel ja muudel muusikaüritustel ligi kaks korda nii palju inimesi kui linnas elanikke, peaks sellest säilima mingigi jälg. Lähemalt räägib aastaraamatu teine autor Ave sopp. Sealt leiab ülevaate suurematest muusikasündmustest teise aasta lühima suve 2003. aasta lühima suveööni. See hõlmab festivale loomulikult, aga see ilmub ka mõningaid olulisemaid väikseid kontserte. See hõlmab olulisi inimesi sellel perioodil ja see sisaldab väga palju meie enda tundeid. Sellel ei ole võetud kriitilist hoiakut, see on pigem ikkagi mingisugune meie enda isiklikke prisma, mis oli meie jaoks oluline. Et mida jäädvustada, ei ole vaja jäädvustada seda, kas see oli hea või halb, vaid me jäädvustame neid tähendusi ja see võiks veelgi laieneda. Näiteks võõrkeelse maks, mis oleks tegelikult tema üks funktsioon võiks olla tutvustab ja Pärnu kultuurielu ja muusika täpsemalt tutvustav funktsioon. Tulevikuperspektiiv võiks olla see Helilooja René Eespere viimane fenomen aalsetel 50 kolmandatel sündinuid tähistas oma viiekümnendat juubelit 14. detsembril autorikontserdiga Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Sündmus oli tähelepanu väärne mitmelgi põhjusel. Autorikontserte toimub kaasajal üliharva, samuti harva toimub täiesti täissaaliga autorikontserte. René Eespere on meie muusikahariduse lipulaeva Tallinna muusikakeskkooli kasvandik. Õppis seal nii klaveri kui kompositsiooni erialal, jätkas Tallinna konservatooriumis õpetajateks Anatoli Karsnek, Jaan Rääts Tormis, Ants Sõber. Hiljem täiendas ta end Moskvas, assistent Uustas uuris. Koos tema õpetajaks oli Aram Hatšhaturjan. Hiljem Aleksandr Nikolajev. Nii Rene eespere loomingus kui isiksuse seal midagi väga tervet. Õieti on temaga kokku puutudes selline tunne, et ta kannab endas Eesti kaduma kippuvat maaeluga ühenduses olevat terviklikkust. Tema looming pole lõhestunud, tema dramatism on pigem jutustav kui üksikisiku hingeelu lahkab. See on selline Vox Populi Vox tei. Rahva hääl, mis on ühtlasi jumala hääl. Ostinaatsus ja uuslihtsus, on stiilid, millega Rene eespere loomingut tavaliselt seostatakse. Midagi rahvalaulu korduste sugestiiv jõust. Seal on baroki ees ajaline aalsust. Kõlapilt on aga pigem pastelne, impressionistliku kirge ja värvikas vorm ja sisu on tihedas kooskõlas. Autorikontsert näitas helilooja väljendusviisi muutumisi kahe aastakümne vältel. See pole väga pikk aeg, kuid sellesse aega langesid suured pöörded nii ühiskondlikus elus kui mõtlemises. Võib siiski öelda, et eespere on põhilises oma kaheksakümnendatel leitud väljendusviisile truuks jäänud. Varaseim teos Kontšertorit ornello lähtub baroklikust, liikumisjõust, tempo ja dünaamika kontrastest vastandamisest. Järgnev kammerpaladreivium esitab sama tehnikat hoopis mitmekihilise massi arendatumas vormis. Invokaatsijo koorile, orelile ja löökpillidele jätkab Trievjumis alustatud mõtlemist suuremates mastaapides. Selles teoses, mille omaette väärtus on Anne Lille ladinakeelne poeetiline tekst õnnestus René Eespere nii mõndagi saavutada. Ühenduda venessanslik Polf ja tänapäevase helikeelega luua motiivi kordusel mõjukas dramaturgia. 2003.-st aastast pärit Kontšertoklaato läheneb mõnevõrra neoekspeszonismile. Harmooniline toonikasin laguneb. Regulaarne rütmika annab aset keerukamate kombinatsioonidele. Samad suundumused, kuigi vähemal määral on märgatavad ka käesoleval aastal loodud kahes koori teoses maanteeroose ja kantus. Raske öelda, kas Rene eespere on oma autori stiili juba nii kaugele välja lihvinud, et see vajaks muutumist. Midagi uut juba imbub sisse või vajaksid mõttes olevad uued ideed uut kuube või on uus unustatud vana olemasolev terviklik sümbioos universaalsest kiirest ja Alt toetavasti eestipärasusest aga annab aimu otsivast tugevast kompomissitust. Loome natuurist. Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu eestvõttel saab aasta lõpuks valmis Eduard Tubina helitööde temaatilist biograafiline kataloog, mille on koostanud Vardo Rumessen, mis selle kataloogi kaante vahel on. Tubina helitööde kataloog kujutab endast tegelikult meie muusikaajaloos esmakordselt ülevaadet mis annab siis detailse informatsiooni kõikide Tubina helitööde kohta kaasa arvatud erinevad käsikirjad, teoste ettekanded, et siis antud teose kohta kirjutatud artiklid samuti helisalvestused, kõik trükised ja iga helitöö on varustatud vastavalt kataloogi numbriga, nii nagu me teame, on ju maailma muusikas maailmaklassikute heliloojate kataloogid aluseks kogutud teoste väljaannetele. See on ka plaanis Tubina ühingul alustada järgmine aasta teadusliku kommenteeritud kolmekümneköitelist kogutud teoste väljaannet. Ja tegelikult see kataloog ongi selle väljaande aluseks ehk sissejuhatuseks. Mul on väga hea meel, et seda kataloogi on toetanud nii Eesti kultuuriministeerium kui ka Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia, samuti Rootsi kirjastus keermans music ver, laaget kataloog on ilmunud Eesti raamatukirjastuse seis väljaandel. Ta on inglisekeelne. Kuigi osaline informatsioon on antud seal ka eesti keeles, kuna Tubin on ikkagi eelkõige Eesti helilooja. Kas teie olete selle kataloogi ainuisikuline koostaja ja kaua selline suur töö üldse aega võttis? Mina alustasin tööd selle kataloogi koostamisel pärast Eduard Tubin linna surma. Kui suri Eduard Tubin abikaasa Erika Tubin 1983 siis alustasime koos arry oldiga täielikuma Tubina helitööde nimekirja koostamist ja see töö kasvas ja kasvas mul kogu aeg suuremaks ja suuremaks. Aastat võiks ütelda võib-olla isegi, et, et see on nagu minu teine elutöö, millele ma olen nii palju aega pühendanud. Ja muidugi, eks mõnes mõttes see on nagu meie auvõlg Tubina ees. Tundub, et väga paljud inimesed võib-olla ei ole sinimaale veel adunud, mis on tegelik Tubina tähtsus 20. sajandi muusikas ja kuivõrd žanriliselt mitmekülgne on Tubina helilooming ja just seda heliloomingu täielikku ülevaadet koos noodinäidetega ja koos täieliku informatsiooniga on võimalik sellisest kataloogist siis ka leida. Ja muidugi see on mitte ainult väga töömahukas töö vaid see on ka väga kallis töö käesoleva aasta suvelgi, kui oli raamatukogude vaheline konverents, siis olid siin ka väljas mitmed loogilised kataloogid ja ka soomlased said oma Sibeliuse kataloogiga alles Kuu aega tagasi maha. Nii et, et sellised kataloogid on ka ütleme siin Põhjamaade piirkonnas suhteliselt väga harva esinevad nähtused. Ja eelkõige just selle töömahu tõttu, mida see töö nõuab. Iga teos on kataloogis varustatud kui omaette numbriga, mis ütleme rahvusvahelises praktikas kus on teoste pealkirjad tõlgitud ja teinekord on mitmed teosed seotud näiteks eesti rahvaviisidega või mingid tsüklid mis korduvalt on tekitanud segadust. Nüüd on võimalik alati viidata kataloogi numbrile, nagu see on maailmas tavaks ja selle tõttu loodan, et see aitab ka edaspidi kaasa Tubina loomingu levikule. Muidugi mul on hea meel, et palju sõpru kes aastakümnete vältel on seda tööd toetanud ma pühendanudki selle raamatu kõigile nendele sõpradele, kes on seda tööd toetanud kui ka nendele, kes ei ole pidanud selle toetamist võimalikuks. Ja lõppude lõpuks oluline on see, et see teenib ikkagi kogu meie Eesti muusikahuvi, sest selline töömaailma muusikapraktikas on suhteliselt üldse harvaesinev nähtus ja selle ettetellimine oli ka välja kuulutatud kirjastuse poolt ülemaailmselt, nii et ta läheb eelkõige muusikaraamatukogudele, sümfooniaorkestritele, muusikaõppeasutustele, muusika, muuseumitele, kontsertorganisatsioonidele. Kuna tema hind on küllaltki kallis, siis ma kardan, et üksiktellijate arv on suhteliselt tagasihoidlik. Aga aja jooksul kindlasti, eks ta leiab oma koha kõigi nende inimeste jaoks, kes hindavad ja väärtustavad Eduard Tubina muusikat. Napilt kaks kuud kestnud Los Angeleses uue suurejoonelise kontserdimaja Vold kismi halli avapidustused, mis jõuavad lõpule homseks, et siis ruumi anda muudele jõuluettevõtmistele uues keskuses. Los Angelese filharmoonia orkestri uus residents on tõesti nagu orkestrile endalegi elu andnud 100 kuueliikmelisele kollektiivile, keda küll viie tipporkestri big Fajevi hulka Ameerikas ei arvata, aga keda näiteks Paavo Järvi peab Ameerika parimaks orkestris, üldse on orkestris suure toimkonna direktrissi Debora Worda sõnul see siiski suur ja uus algus. Kui avagala õhtuid juhatas soomlasest peadirigent 92.-st aastast Essabekas. Olen ise, kui neil haavakaladel astusid orkestri ees ja kõrval üles maailmakuulsat filmi ja meediatähed kui kolmandal õhtul dirigeerisid orkestrit kõrvuti kui väga populaarne filmi muusika autor John Williams. Kui siis hakkasid Uudessaali tulema kuulsaimad orkestrid ja külalisdirigendid, sest USA oli akustika saloneni sõnul fantastiline kõik võlad vaata nagu Berliini filharmoonias sest mõlema saali akustika ongi üks ja see sama jaapanlane Jazuchisa Ta mooniatsiaal vajab moodsaid orkestrit avakuude motoks saanud. Missuguseid teoseid siis neil õhtutel siin kõlanud Hayws, Vahh, Gabrieli, Mozart, liigeti, Stravinski, kevadpühitsus, Slovski, tšellokontsert, jojo maaga, solistina, saloneni endale, Los Angelese variatsioonid, uus teos, tellitud ja juba kõlanud John Adams. Arma näete liig suur Gustav Mahleri teine sümfoonia solistideks Christiane üldse ja Monica groups Soomest kolmel korral kõlamas Haydni Loomine esimese külalise orkestrile Berliini Filharmoonikute peadirigent, saimal rätige seal siis kuulsaim manalasse Angelese orkestris, maestro Järbulees oma eelistusega Wagneri Partsifeli teine vaatus koos maaleriaadaadiove ja pärast esiettekandel ka Steve Reichi uus teos, Counterpoint inglase Colin Matthewsi uus teos ja osa tellimusi veel tulemas, näiteks Magnus Linberi tänavuselt Helsingi biennaal oli teema heliloojad, laisa liimilt võis alune liit endalt. Kuni homseni on uues Wolt Disney hallis Los Angelesi orkestri ees seisnud juba ka Maicel Tilsand Thomas, David Robertson, Antonio papa, no või Roberto Abado. Ent kodulinnas Pariisis on Bjäärmulees teinud väärika kummarduse Leosijanatšekile, märkides helilooja 70 viiendat mälestusaastat. Ess juhatas orkestrit, hüppariid, magada ori teatris pannes Janadžiki ühe parema teose kaks kaks aastat enne surma kirjutatud sümfonietta kõrvale kapritsio klaverile ja orkestrile solistiks Shan ehk lamba, uusi. Ja siis tšeki suurejoonelise Klagoliidi misse prantsuse solistide. Kui Rootsi raadio sümfooniaorkester esines sellel nädalal koos raadioga koriga Fredrik Malm meri juhatusel kolmel õhtul kuni eilseni väga populaarse jõulusega kavaga siis Soome raadio sümfooniaorkester tegi kolmapäeva õhtul veel viimase korraliku nii-öelda hooaja kontserdi kus ka saksa bariton Andreas Schmidt oli Mahleri rändselli laule laulmas. Samas praam. Ja eelmine peadirigent Jukka-Pekka säärast taasorkestri ees. Ja Helsingi linnaorkester tõi kaks päeva enne meie Ersot Finlandia taroška oma publikule Beethoveni üheksanda sümfoonia omania solistideks noored lauljad Peterburi Maria teatrist, nii nagu meilgi oko camu juhatamas. Enamus Soome orkestrite jõulukontsertidest on toimunud kirikutes üleeilsetest nimetagem veel BIG Kammerorkestri kontserti Rovaniemi kirikus, kus eestvedaja eksija diligendid. Eks meie lasse ja Kadri Joa metsad, Lasse Joamets ka viiulisolist. Tänastest mainige meilegi hea tuttava keskib ohjama kammerorkestri jõulukontserti Cocolo linna kirikus kus Juha kangasse juhatusel koos Kesk-Põhjamaa Kammerkooriga kantakse ette Bachi jõuluoratooriumi kantaadid esimesest kuni kolmandani ja kust tenori solistiks kutsutud ka meie tyhturi. Muidugi nüüdismuusikafestivale ja nüüd jõulukuul muusikaelu pildis enam ei kohta. Nii-öelda viimased novembris Berliinis, Triestes, Bratislavas, Hertogempossis, Hollandis või luts juunis kaks festivali Rooma sulatamas vaid detsembri algusesse. Aga ühe kokkuvõtva meenutusega lõppeval aastal pakuksin siiski just uue muusika vallast. Londonis asuv kirjastus muusijanud hoogs avaldas oma kirjastatavate heliloojate üheksakümnendad aastate orkestrihittide paremusrea. Kõigepealt peab ütlema, et 12 populaarsema hulgas on ikkagi koguni kolm Ameerika helilooja John Adamsi teost viiulikontsert 1994.-st aastast teisel kohal 150-ni kaheksa esitusega Jagolme plaadistusega. Adamsi lollataloose viiendal Assengheri Rols seitsmendal kohal. Esikohal enam kui 300 ettekandega on 92.-st aastast, ta leidis mäki miljoni löökpillikontsert veni veni Emmanuel kirjutatud Evelin Glennile. Siin loetletakse üles tuntumaid dirigent, tegi, kes kõik teost juhatanud ka Neeme Järvi on nende hulgas üllatavalt kolmandal kohal Edward Elgari visanditesse jäänud kolmas sümfoonia mille realiseeris dirigent ja klarnet-ist Anthony Pein. 97.-ks aastaks. Nüüd on teoska juba kolmel plaadil. Järgneb 42 aastase ameeriklase Michael torki orkestri tükk viskavad jäälinn kirjutatud Atlanta olümpiamängudeks 94. Teise Sotlesin jamsnäkmiljoni teosena on edetabelis ka tema Isobel Coudi pihtimus 1990.-st aastast mida peetakse Mac miljoni eduka helilooja karjääri alguspunktiks. Ja siis veel ameeriklasi, Christopher Rouci pala Verger etet Alberiht Magnus Lindneri seeria 54 ettekandega On see üheksandal kohal austraallase Briette liini Carlo, mida juhatanute hulgas ka Tõnu Kaljuste. Eelmise nädala juubilar hellivad kaater oma klarneti kontserdiga Üheteistkümnendal ning 12. kohal austerlase Heinz Karl Gruberi trompetikontsert Haaerry all 1999.-st aastast, mille maailma esiettekande ookean Harrinbergioriga solistina tegi. Neeme Järvi. Gruberi puhul, kes on tänapäeva Austria tuntumaid heliloojaid ja sai sel aastal ka kuuekümneseks tasub täna meenutada, et tema vanavanavanaisa on püha autor Franz Xavier Gruber ning püha öö on sündinud jõulu aegu just 185 aastat tagasi. Veebiajakiri niuzygenud Vision edastab oma detsembrinumbris huvitava loo sellest, kuidas prantsuse kooride ja orkestrite ees väga edukalt tegutsev naisdirigent liigia orie tegi kõigi aegade esmaettekande Hendeli messija, sest Kaug-Idas. Ja nüüd lõpuks ka Arvo Pärdi teoste ettekannetest jõulueelsel päevil kantuse Britteni mälestuseks esituste kõrvale Edinburghis ja Stuttgardis on olulisem ettekanne haagi residenti orkestrilt kuulsa uue muusika dirigendi Raimberdydellüüvi rajal ning Velgantus vana-aasta õhtul Hamburgi esindusse Realis music Halles riigiooperi orkestri kavas peadirigendi Ingo Metsmacheri juhatusel. Pärdi fraatrist viiulile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele mängis äsja Alsteri orkester Belfastis. Nüüd siis, kuni eilseni mitmel kontserdil tell Kammerorkestri Deutsche kaamer, Akadeemianoissi kavas naisdirigent Catelyn hertsegi juhatusel ja Põhja-Saksa Raadio koor Hamburgist on oma linna Lübecki kuulsatest kirikutes neil päevil laulnud Pärdi magnifikaati. Silvaluse laulu mängisid äsja Shaphauseni kammerorkestri Šveitsis. Eile Utrechtis Amsterdamis esitab orkestri kammerorkester Püha Ingli kirikus Pärdi Trissaagioni ning olulised on kaks teost. Kuulsa Müncheni kammerorkestri kavas Christoph Poppeni dirigeerimisel neil päevil festiina Lente Münchenis ja summa reeglinsburgis nii Pärti kui tormist laulnud ansamblile The King's hinges uuele jõuluplaadile, mis just ilmunud signumi firmamärgi all on ansambel valinud Arvo Pärdi teose Mogoroodidze Jeevo. Nii palju siis uudiseid jõulukuul 2003. Liiga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanajumal teile sobival ajal heliga ja. Lõppenud heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, iija Remmel, Ülle Hallik, Hedvig Lätt, Tiina kuningas, Marge-Ly Rookäär ja Merje Mändla. Saate seadsid kokku helioperaator Helle baasia toimetaja Kersti Inno. Soovime teile kaunist jõuluaega koos klassikaraadioga.