Tere pühapäeva olen sunnitud kohe alustuseks ja kahjuks tõdema, et olen täna stuudios üksi. Minuga koos 39. saates stuudios olnud kursusekaaslane Peeter Olesk teatas mulle täna hommikul. Ta ei suuda kuidagi stuudiosse tulla. Nii on jäänud minu ülesandeks ka välja loosida meie viimane raamatuauhind juunikuu küsimuse eest. Me küsisime kuuendal juunil saates Lydia Koidulast, kes oli see helilooja, kes sündis samal aastal, kui valmis Liidia Koidula luuletus kodu Meil aiaäärne tänavas. Loomulikult oli see helilooja Konstantin Türnpu, kes on hiljem viisistanud ka nooreestlaste luulet, nimed Villem Grünthal-Ridala luuletusi, millest on kujunenud populaarsed koorilaulud. Seekord saime õigeid vastuseid rekordiliselt palju. 18. Ja püüame nüüd siis välja selgitada kirjastuse Varrak värske mälestusteraamatu ellujääja võitu ja selle raamatu autor on Valentine Nõlvak ehk valli keerulise saatusega eesti naine, kes tänavu lahkus meie hulgast. Ja me loosime sel korral, nii et ma palun operaatoringridil kirjutada paberile üks number ühest 18-ni. Ja see on 14 ja meil on nimekiri õigesti vastanutest nüüd ees. Jah, 14.-na on meile õigesti vastanud Mati Metsanurk. Palju õnne, mees, kellel endalgi kirjanduslik nimi. Kirjandussaatest ei jää, aga tänased kuulajad päriselt ilma. Me kordame sedasama kuuenda juuni Saadet Koidulast kelle kirjavahetust Kreutzwaldi kavam Peeter Oleski sega põhjalikult uurinud. See nähtub ka meie sellest saatest enne seda ka mõned viimased kirjaread. Peeter Oleskilt minule kui saatejuhile, mis saadud veel sel nädalal. Kallis sõber, eeter. Tunne on pisut nukker, sest sari saab läbi. Edasi tõdeb ta, et raadiorahva ettepanek sarja teha oli tema jaoks ootamatu ning alguses polnudki ta nõus, vaid ütles oma abikaasale Sirjele ette ei tunne asja ega sobi raadioonuks. Sirje, aga nad rääkisid köögis, vastas lühidalt, et ta oleks väga pettunud, kui Peeter keelduks. Edasi kirjutab Peeter, tsiteerin. Abi polnud küsida kelleltki ning nii ma palusingi vastuvõtudotsent Ants Järvelt, kelle abikaasa armule Ani on minu ema õpilane. Mind huvitas teistsuguse, iseäranis aga väga vanamoeliselt mehe vaatekoht, millega ma ka sain. Elu on õpetanud mulle just minust erinevate inimeste kuulamist. Kuid kui minult küsitaks, mis hindama paneksin oma osale meie ühises saates, vastaksin ausalt, et korralik neli. Kirjandusteadlasi, kes võiksid vastata sedasama Eestis, ei ole. Meie sarjaga ei tohi lõppeda kaduvikulisena, seepärast oleks kasulik, kui me rõhutaksime just lugeja uudishimu ja iseseisvust tahtmist teha ise teksti kallal tööd, mida see nõuab, ei rohkemat, kui et tekst oleks käepärast ja temasse suhtutakse lugupidavalt. Kaasa arvatud see, et teda loetakse üle. Järgnev võib tunduda sulle üllatavana, kuid piibel ja lauluraamat on mul meie kodus alati käeulatuses. Veider. Ent paljudel usklikest see nii ei ole. Nad arvavad, et on targemad kui raamatud. Nad ei oska kahelda. Alla kirjutanud Peeter Tähtvere mõisas seitsmeteistkümnendal juunil. Viimased read olid tegelikult mõeldud viimaks mind õigele lainele tänase saate osas. Kahjuks jääb see arutlus nüüd ära. Kuid iga kirjandushuviline võib seda kompenseerida, lugedes läbi raamatut, mida Peeter Oleski lisalugemiseks soovitas ja mis on kirjas ka meie saate kodulehel. Meie viimane saade pidi lõppema Jaan Krossi luuletusega laul kirjutusmasina harjamisest kus esinevad kõik klaviatuuril olevat tähed, ka need, mida me oma seekordses tähestikus aluseks ei võtnud. Loen selle luuletuse siinkohal ette. Tahtsin alustada suurt luuletust, mitte just väga suurest asjast. Võib-olla et sellepärast tekkis mul soov harjata tähestik hästi puhtaks, eriti puhtaks. Kui tähed olid üle harjatud, lõinnad prooviks valgele lehele kuu v erteet too IP A S T S H J K, L-i y x c v p-n n 30 tükki ja leidsin, et suur luuletus väikesest asjast võib jääda kirjutamata. Kuna valmis oli saanud tilluke luuletus, milles kõik teised olid ometi sees milles kõik oli sees. Kõik. Ja veel meie saade pidi lõppema Jaan Krossi luuletusele loodud lauluga imeline laas vendade Urbide esituses. Kõlagu siis seegi ja pärast seda juba kordusena ja sisse juhatusena jaanipäeva nädalasse veel kord saade Lydia Koidulast, mis oli eetris juunikuu esimesel pühapäeval. Head kuulamist. Nüüd jätkavad kirjandussaateid teised mehed ja kindlasti omamoodi tarmukus ja kuulaja sõbralikkust neile soovides. Saatesarja autor oli Mart Ummelas. Künkal algas imeline. Vastuda Vassina sünkija pall. Kuid siire kõrvus rohi Nii imevärske Jani imehall ja seal künkal algas imeline. Me tundsime, kuis puude süda lõi ja kuulsime Kuulsin hüüdsid hääletult ei või. Jäpaljazologee sosistas ei tohi. Me tundsime, kuis seda Kas tõesti nüüd saab tõde muinaslood? Et selles laanes tagasi edul ka. Me läksime ja oksad läksid. Ja värskes õhus lõhnas jahu. Ehk küll kivist Lenini anda. Me kõnnime, kui kõnniks mälegeti. Nüüd õites on imeline. Kuid kreek tõi, õitsevad meese. Ehk küll värki vist ninna? Nii kõlab siis üks eestlaste lemmik, laulasid õrn ööbik, sedakorda Toivo Nikopensius esituses, aga kirjanduse tähestikus on minu vestluskaaslaseks endiselt Peeter Olesk. Tere, Peeter. Tere. Mina olen siis sinu kursusekaaslane ja saatejuht Mart Ummelas. Õrn ööbik on selline populaarne laul. Aga see ei ole sugugi mitte selle inimese kirjutatud, kellest me täna rääkima hakkame ehk Emajõe ööbik, kust aga? Kas õrna ööbiku looja Gustav Wulf võis ka tunda Emajõe ööbikute? See on nii ja naa. Gustav Wulf Otepääl öeldakse mitte-Wulf Wulfivaid Wulf polku. Oli väga kaua aastaid, aastakümneid. Otepää valla. Praegu Tartus Sirje Petrovski korrusena naaber. Need ööbik ulatub ka meile päris lähedale ja eile päev pärast Ain Kaalepi sünnipäeva, kes ka ööbiku laps. Selles mõttes olime veel rõõmuga kuulata ööbikud ennast. Praegu on ööbikute aeg. Kuid. Gustav Wulf oli seminarist ja Emajõe ööbik kuigi ilmunud anonüümselt mitte Lydia Jannseni nime all võis ta olla Ollatutav. Vähemasti tema õpetajate järgi, ja vahe on muidugi selles, et, Gustav Wolfo luuletus on omajagu lõbus, eriti viisi poolest. Lydia Jannsen, Emajõe laulud, Emajõe ööbik ei ole väga lustlik, ajalooline paradoks seisneb koguni selles et Koidula Alates enam-vähem papa nõudmisel. Emajõe ööbiku. Trükkimisele vastavalt tsensuuri märtsis 66, märtsis ööbik veel ei laulab, Pealkiri pidi olema pandud juba tsipa varem või pandi alles omajagu hiljem. Koidule esikkogu, ainult lilled läks Trükimasinatesse. Oktoobris 65. Mõlemad Koidula alates 67.-st aastast Koidula Carl Robert Jakobsoni mõjutusel. Temast hiljem alustanud Gustav Holst pidid ööbikule pigemini mõtlema, kui seda vahetult kuulsid. Nagu juba aru saite, siis eelmise saate lõpus välja käidud ö kaks ööd ei ole siis mitte pime öö, vaid on just seesama ööbik, mis on meid innustanud täna rääkima. Lydia Emilia Florentiine Jansenist. Ehk siis meile kõigile palju paremini tuntud nime all Lydia Koidula nime. Koidula sai ta siis Carl Robert Jakobson nilt, aga enne kui me läheme, Lydia Koidula edasi, meil on jällegi üks väike võlg vaja lunastada, see on siis meie maikuu küsimus missugune tegelane ja kus ütles või ütleb Hugo Raudsepa Miku väärdis järgmist. Rändan maid ringi ja panen murraid tähele, Ühed ütlevad Ehal ja tädirannas teises nurgas jälle luisul kontsis võis hõpsikus ja mõnel pool minnakse ka nihvlile, mida tähendab Raudsepal kontsis käima ja kes oli siis tegelane? Nõnda tunnistab talumajanduse nõuandja Haadonzeeljov Mikko Märdi teenijale n siile teise vaatuse algul konsis käima, tähendab siis ka väike murdesõnastik. Seda kinnitab Ehal käimist. Niisugune küsimus siis meil oli maikuuks ja meil on jälle tublid kuulajad olnud, kes on raamatu läbi lugenud. Võib-olla on ka näinud seda laval, üheksa tükki on neid päris õigeid vastuseid, missugune number siis seekord võidab, mis sa pakud? Ööbik on kevadest suvele üleminekukuulutaja järelikult number üks. Võtame number ühe. Number üks nii vaatame number üks on meil Mariideeds, kes on täiesti õigesti vastanud. Ta on küll täpsustanud, et kontsis käimine on sama mis Ehal käimine ja see tähendab öösel tüdrukute külastamist. Oodatud ehalise jaoks oli redel valmis, lakaluuk irvakil saame veel teada. Mari its saab siis meilt auhinnaraamatuks kirjastuselt Varrak Saima Montesse juure menuromaani saaashenka. Nii et me oleme selle võla lunastanud, saate lõpus tuleb meil veel ka üks küsimus, millele saate küll vastutavaid. Juunikuu esimese poole seal, aga sellest siis. Aga läheme nüüd siis edasi selle Emajõe ööbiku, aga meil on siin mõlemal ka kaasas Lydia Koidula väikese luuleraamatukogumikke, kui lugeda seda ja siis iga luuletus on ju peaaegu igale eestlasele tuttav ja suur osa neist on ka viisistatud. Kõik ühevõrra ei ole, aga on üks luuletus mis rajab tegelikult terve epohhi. Selle pealegi läks, on õues on kevade. Ööbikut siin otseselt ei ole. Ma seisan kasepuu marjul, üksik leheke taladvalt närtsides langeb ja õues on kevade. Miks süda Nonii valjult tupsud? Vait, vait, ära värise, nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevad ja. Siin on traagika ja lüürika korraga kõrvuti ja ootamatult seda ütleb juba pealkiri ja õues on kevad ja kui me nüüd läheme Koidula rada pidi edasi siis me jõuame. Autorine. Lähme tavaliselt kevade autoriks ei pea. Temal on hoopiski sügis ja talv ja külmumine kõik rohkem rõhutatud. Ometigi pärineb tal aastast 1900 luuletus. Tulen, tulen. Paju otsast patsatas Lobjakuda. Lepa otsast. Latsatas sula, Lunda. Hüüti õhust ülevalt. Kuulen, kuulen. Mina tulen. Koidula oli tunne üks sõltumatult sellest Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete Kinkude takka. Ei ole ööbikut. Aga huikab, tuikab kaugelt igatsus. See võib olla igatsus, see võib olla ka rõõm. Igatahes mitte kurbus, igal juhul tärkamine, ärkamine. 1910 või 11. Gustav suid kellele kevade motiiv oli väga lähedane luuletus, kevade aimus. Taas kevad tasakesi. Makna koputab ja piisku esimesi ta lahkelt loputab. Ja läheme veelgi edasi suitsuõpilase juurde. Aastasse 1959, August Sang. Hommikulaul. Kuid kärmelt nired, kõik vulisevad. Nii kevad jõuab, nii jõuab kevad. Ka pöörane rõõm selle üle, et veed pääsevad voolama ja see on nagu sulaaja võrdkuju, mitte ainult vaed. Sang on korduvalt rõhutanud, kõige rohkem armastab ta kevadet, siis on talle kõige kallim sellepärast et on palju vett ja palju päikest, tuult. Sula on siin poliitiline aspekt. See korraga on kõik vaba ja kõik saab puhtaks. Seam määra. Nii et Koidula alustab midagi, mida võiks nimetada kevad ja kui modernismi ühe tunnussõna läbimurret. Juhan Liiv teeb selle omasoodu kaasa, nii nagu tegi kaasa ka volifo ööbikule. Jah, aga ma just mõtlen nüüd selle rea peale, et tõepoolest see on nagu läbiv kevade kujundusele areng, aga, aga teisest küljest, kui me läheme nüüd tagasi Lydia Koidula kevade juurde, siis nii nagu sa ütlesid, et see kevade ei ole mitte veel niisugune täis rõõmu ja, ja ärkamist tärkamist, et selles on mingi niisugune väikenestkümnes sünge noot kuivõrd seda, tema kevadet võib üldse vaadelda niisuguse looduslüürika võtma, see, võib-olla on see pigem tegemist tema isiku või tema elusaatuse teatava peegeldusega. See võib olla õige, sest ta oli saanud ju eesti esimeseks. Naljakas on seda nimetada naisajakirjanikuks. Enne kui kõik eesti naised ja naised ja Marigleerid ilmuma hakkasid, oli tema juba naisajakirjanik, kuigi mitte naisteajakirjas. Eks. Pole tähtsust oluline oli see, et suur osa Jannseni Eesti Postimehest langes Koidula mitte õlule, vaid käele. Kisa vajas abi. Teisest küljest oli ikkagi Tartu kohu Jansen kolised 1863 hoopis avaram kui Vändra. Pärnu ülejõe. See oli suur maailm. Mõne aasta pärast oli ette nähtud esimene üldlaulupidu. Käisid mitmed muud suured üritused. Koidula oli austa Jannasid. Ja tema pealkiri kuulutab ja õieti käest seda, et kevad algab Tartust, mitte tingimata ööbik, kes laksutab vahet, see on kevade algus siin, eesti rahvusluse ühes pealinnas, sest Jansa Novoidega kaalusi võimalust alustada lehe väljaandmist Tallinnas ja otsustas hiljem Pärnu kasuks. Ja samas teise otsekohe ka terve rea konflikte, sest eesti rahvuslus alustas väga vaeselt. Kõik olid ju õlgades. Ka Kreutzwald oli võlgades. Nii et kui Lydia Jannsen, luuletused olid ilmunud siis croid, Kreutzwaldi esimene reaktsioon oli küllalt tõrju ja mitte sellepärast, et noor neiu korraga tuleb esile vaid sellepärast, et eposja ja muinasjuttude kokkupanija korraga kõrval see Jansen avaldas Lehte vanas kirjaviisis on tegelikult kõrvaline, võrreldes sellega, et Kreutzwald oli pärast Faehlmanni surma tegelikult pikka aega üksi, kuni ta 59. aastal leiab oma kolleege otstes kolleegi šurk Sultsi, kes lõpetab siis Kalevipoja tõlke, mille tõlkega Reintali kaudu. Kreutzwald ei olnud rahul. Millesarnast Kreutzwaldi see ei olnud kirjutatud ja kui lugeda esimesi Kuigi noh, minule on jäänud oma kooliajast ikkagi mulje, et Kreutzwald oli see, kes pigem virgutas liitujat kirjutama ja oli nagu tema on niisugune hea nõuandja võib-olla isegi noh, austaja teatud mõttes Austaja olete arvatavasti proua Kreutzwaldi mõttes ja sellest tuli pisut pahandusi, kuid siin tehakse võib-olla kõikidele, oli ikka tegija, oli ka suur vanusevahe, ei maksa unustada. Küsimus pole minu arvates vanuses selles, et. Proua Kreutzwaldi oli selgesti näha, kuhu võiks hoomerusse töö tegelikult viib. Sest Kreutzwald sai kõige tähtsamast eluasemelaenust lahti alles 70 aastaselt. Sellest oli meil vist ka Kreutzwaldi puhul juttu oli. Sest, sest proua tundis ennast kokku. Pikemini inimene, kes peab kõiges kokku hoidma sees, mida ta Lõõnrotele süüa annab, samal ajal kui teinegi, sirutab öösiti kirju, mis mitte midagi. Sissetooja kirjeldab kalevipoja, mida keegi ei osta ja loomulikult proua eelistas sel juhul kosuda sokke ja sokke, mille müügi ees vähemasti midagi teenida. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus on ütleme, eesti episto Laaria selliseid klassikalisi kirjavahetusi, mida on palju uuritud, mida oled sina ka ise uurinud või vähemasti oled nendega väga hästi kursis. See see on nagu mingi niisugune eeskuju teistele taolistele kirjavahetus. Ma ei kujuta ette, et keegi hakkaks armastuskirju kirjutama Kreutzwald ja Koidula kirjavahetuse suur väljaanne kõrval sealt midagi maha kirjutanud. Nojah, see ei ole see armastuskirjavahetus, mida me teame, kus seal lünga teatud lihtsalt tuleb täita lüngad, see oli ikka midagi muud. See ann eesti rahvusluse sünd dokumenteeritud kujul. Kreutzwald õpetab bioKoidulale väga palju ja alguses ta ei ole sugugi papa vaid alguses anda ikkagi teie alandlik Kreutzwald. Papaks muutub ta järk-järgult, sest õpetab lisaks luuletamisele ja näiteks abielus olemist ka isegi meeste valikul. Sest ka need noored mehed, keda Koidula oleks võinud abikaasaks võtta, võeti, kellele ta oleks mehele läinud ka need olid ju viimseni, kui üks majanduslikes ja väga suurtes raskustes mete anti Alberg. Soomlane ja soomlastel oli sel ajal ka raske aga Hurt, Jakobson, seal ei olnud keegi sisuliselt omal jalal. Ja Kreutzwald teadis seda ja iseenda maa alt, nagu meil oli äsja juttu. Väga hästi, kuid ta soovis, et noor proua tunneks ennast ka elukindlamalt. Seda nägi vana arst kahtlemata. Kui mõelda ühele asjaolule, mis ei olegi nii väga tähtis, tähtsusetu ka tänapäevaselt seisukohalt. Kreutzwald võis kirjutada Koidulale tsensuurivabalt, et miks ma rõhutan just niimoodi on tõepärane. Et jaa, Koidula pidas enne oma kirju Kreutzwald selle, võib-olla perekonnaliikmetest kellegagi nõu. Suhteliselt joaga usutav Koidula perekonnal soeti Kreutzwaldi vastused omakorda, et aga ei ole usutav, et Kreutzwaldi proua oleks kogu oma mehe kirjavahetusel läbi vaadanud. Mis oleks andnud kirjad, Shif novelle, kirjad, viidia, mannil, kirjad Hurdale, ent need on kõik alati õpetaja kirja, ükskõik, kas Kreutzwaldi õpetab keelt või käitumist, Vetnoloogiat või poliitikat või Eesti asja ajamist või iseloomustab mõnikord väga teravalt konkreetseid inimesi noorte rahvuslaste hulgast. Kõik need õpetavad, mitte märkused mööda minnes. Selles mõttes on see suurköide, mis ilmus 1962. aastal ka tihedalt täis pedagoogika ajalukku, katsuse praegu praegusel ajal leida niisugust kirjavahetust võib-olla ongi. Aga me leiame selle alles võib-olla 100 aasta pärast. Ent Kreutzwaldi kirjad ja see oli tollel ajal täiesti loomulik, pidid jõudma lähemate sõprade-tuttavate hulka kohe sest kirjavahetused on seesmisi viiti täis ja selles mõttes tuleb hinnata muidugi. Avameelsust nüüd üks komment saator väidab, et kirjavahetusele õpetaja särab proua. Kreutzwaldi armukadedus seal vale. Selle kirjavahetuse lõpetas Särak Kreutzwaldi abiellumine. Läti päritolu sõjaväearst. Sa tahad öelda Koidula abiellumine? Vabandust, Koidula abielu, Läti päritolu sõjaväearstiga ja Kreutzwald ei tahtnud minna abielu rahva vahel pükse, pohla. Sa sa juhtisid mu tähelepanu akadeemik Wilhelm šoti kirjale kirjadele Craitsevatele, kus ta just nagu teeb veidi etteheiteid selles osas. Koidula, nagu nukker ja kurb Mihkelsoniga kihludes ja abielludes, et see on talle nagu võõras, et miks siis Kreutzwald ei suutnud hoiatada võib-olla liidijat või oli vastupidi. Aga kuidas hoiatavad armastuse eest, mida sina vaatad, kõrvad, ameeriklanna, Kaagene armu, kaedaltki ja nurganurgaadvokaat selles asjas on kogu maailm ürgajast peale olnud täis ja pealegi Koidula heitlik korta ütleb, et tema abielu, kui see saaks teoks Michelson ega on iseenesest väga kurb, sest see tähendab elu kroonlinnas. Ent vähe sellest, Michelson ei oska sõnagi eesti keelt seal sees. Nad suhtlesid saksa keeles ja seal siis Šoti üks märkused Kreutzwald oma kirjadega võiks tulla Eestimaa meelespidamises appi. Ja hiljem ütleb seesama shot, et. Koidula Michelson ja abielu kulgeb nagu abielu rahvale meelepärane ilusasti. Mille järgi sa seal õpetad? Iga kord on ise meeleolu. Ja. Siim kirjutab ta ka nõnda, niisiis palun Maliide nimel õilsade saatuse poolt niikuinii vintsutatud olevusele mõningat roosti pakkuda sellega näidata, et teie veel tema suvel sõber olete. Aga kuidas oleks saanud Kreutzwald veel olla sõbraks teise mehe naisele? Kuid tuleb arvestada ka Kreutzwaldi iga ja ta andis endale aru seal tal kirjades ka see sõnaselgelt see et seitsmekümneaastane meeslauk Aga vanarahu, aga ta ikkagi Koidula kirjutas 1873. Tartusse oma oma perele koormaks ka seda heideti talle hiljem ette Gustav Blumbergi luba kirjutada, Kreutzwald-il kõigest, aga vahetada armsaks saanud no linn käest uue linna vastu. Kus sa oled veteran, kus sinu elu ainukene suursündmus on ametis et vana sõpra, keisri ihuarsti, Karelli töö aasta 50. tööaasta pidustamisele, mille järel Kreutzwald külmetus ja see murdis tema jõu täiesti maha. Ega see ei ole ka niimoodi, ma lähen parematele jahimaadele, vaid see on ikkagi ka sundkäid, sai vana arst suurepäraselt aru. No seleta mulle veel ühte asja, millest ma ei ole päris hästi aru saanud. Jansenite pere on ju oma loominguga oma tegevusega aluse eesti rahvuslikule ärkamisel. Vana Jannsen on laulupeo ellukutsuja, Lydia Koidula on andnud sõnad paljudele isamaalastele lauludele ja siiski on nagu hiljem suhtumine kummassegi neist veidikene erinev. Ja ka Kreutzwald ilmselt vana Jansenit. Nii nagu sa ütlesid ka selle vana kirjaviisi pärast, noh, ei, ei väärtustanud niivõrd, et kas Kreutzwald on see, kes on loonud meile selle niisukese tuvalistliku ettekujutuse Jansoni perekonnast. Et üks oli selline poetess rahvuslik ja, ja, ja andekas looja ja teine oli vana köstrihärra See on ühelt poolt võimalik, teiselt poolt Kreutzwald nagu öeldult pärast veel ma nüüd täiesti üksi naisoli ära psüühnerolli ära, kõik teised olid ära kõige lähem mees. Kreutzwaldi oli Põlva pastor, Schwartz pooldas ka vana kirjaviisi aga oskas vähemasti malet mängida, kelle juurde said põgeneda ja pealegi Võru linn allus Põlva kihelkonna pastorile ja praost. Kreutzwald kandis oma isikliku dualismi ka teistele üle, sest mõtleme, kui intensiivsed olid tema aastalt. Ütleme, 56, Felmann, et tema, tema kõige lähema sõbra elulugu, mis valmis ka umbes kahe aastaga Alg-Kalevipoeg kolm aastat, et siis koostöö naisikka siis ikkagi konsultatsioonid Eesti vanade rahvalaulude keele alalt, vahva laul, enda kohv, noh sest Kreutzwaldi ei olnud ju folklorist pruskeerilised nõuannet, kus igapäevane patsientuur selles osas olla kõikidele avatud. Ei ole puud kalendaarselt, kui ööpäevas on ainult 24 tundi, lihtsalt reaalne. Jansen oma hooga biooma ärivaistuga oli muidugi nobedam. Ent mis ääri pidi? Kreutzwald no Faehlmanni elulooga tegema, kui see levis ainult õpetatud Eesti seltsi toimetiste näol mingit perioodilist väljaannet ei olnud hoopiski Krimmi sõda. Ja, ja igasugused muud poliitilised asjad, millele Kreutzwald elas väga hoolega kaasa 56, suri Saksendaal k Kreutzwaldi lähedane sõber päris viimastel aastatel. Kui ta otsis Liit last, siis näiteks need liitlased vajasid ju hiljem köik rahalist toetust, mida Kreutzwald ise võlgades pakkuda ei saanud, aga ei saanud pakkuda ka Kreutzwaldi, Peterburi ega ega mujal elavad sõbrad. See on oma probleemide üle kanna teatavas mõttes ka vaesuse tõttu. Ning siin võib-olla Kreutzwaldi isiklikest probleemidest tehakse liiga kergel käel. Rahvusliku liikumise ja ärkamise üldine Need on kaks ise asja, mille juur on väga selgesti nähtaval. Kreutzwald oli väga eesti rahvale väga süngel ajal. Viiekümnendatel aastatel Lähme siit järjest üldse sai kirjutatud ja mõtleme, mis viiekümnendatel aastatel juhtus ja siis korraga Mart Lepik jõuab avaldada neli köidet ja hästi suurt paksu tüseda köidet kirjavahetust ja valmistada ette veel kahe köitematerjalid ning pooleli olid töid veelgi, mis on lõpetatud juba hilisemate uurijate poolel. Aga tulles nüüd tagasi selle Koidula fenomeni õieti Koidula retseptsiooni juurde, mis ei ole ju hilisemal ajal isegi pärast sõda isegi Nõukogude okupatsiooni ajal kunagi kahvatunud või, või läinud pleekinud ütleme niimoodi, et ta on olnud alati selline luuletaja, keda on ka ametlikud võimud aktseb teerinud pärast sõda me teame, et ehitati üles, selline on frontatsioon Jansen kontra, Jakobson nüüd näidata, et rahvuslikus liikumises oli niinimetatud progressiivne või venemeelne tiib ja siis oli see saksameelne tiib. Et noh, nagu Jansen vana Jansen, papa Jansen on nagu liigitatud sinna sellesse liigitati reaktsioonilisse tiib, aga, aga Lydia Jansen, tema tütar Koidula ei ole kunagi pidanud läbi elama sellist noh, ütleme kriitilist perioodi. Vastupidi, tema põrm toodi kroonlinnast ära, sängitati siin auavalduste saatel metsakalmistu mulda. Vaata, Mart, need liigutused on köik natukese anekdootlik. Ja nimelt kirjanduslugu on tihti anekdootlik, olenevalt sellest, mis ajal ta on kirjutatud. No alati siiski ei ole põrandas, ei olnud anekdoodi sõber, aga anekdoodid on nad järgmisel öösel mõtlema, tõsi, selle pesias see Eesti hümn. Ja mitu Koidula luuletust, mis on hümnipäraselt, on kõik pärit ühest perekonnast mis on viisistatud kalevipojast troost. Muru kasvab mulla peale. Seda ühelgi teisel perekonnal isa ja tütar kõrvale panna ei ole, kuigi meil on ka olnud muid katseid teha. Kaasaegne hümn ja need ei olegi mitte äpardunud katset. Aga need ei ole lükanud seda, mille Jaanus koos. Ka selles mõttes on Janseni rahvuslus ikkagi Eestis juuri ja väga sügavjuur. Aga 1940.-st aastast või hiljemalt 44.-st viiendast aastast ei olnud ju mingit Janseni hümni. Millele Gustav Ernesaks tegi siis meieni populaarse laulupidude lõpulaulu? Veel üks, kas see on nüüd müüt, et Lydia Koidula oli traagilise saatusega inimene, mida me oleme kõik koolis ju lugenud, et 43. eluaastal ja ja vähki ja nii edasi ja kaugel kodumaalt kroonlinnas, kus tal ei olnud kontakte enam kodumaaga, kuivõrd seda saab pidada adekvaatseks. Esiteks, käed kroonlinnast Tartus ja Eestis väga tihti, kuigi tähendas mitmed ümberistumise Rakvere raudteejaamas tõeseks. Surdud nooremalt on surnud, hiljem aga ikkagi. Läbi kannatuste. Koidule ei ole traadi. Säärane mulk ei ole mingi traagika. Ega ei ole küll Koidula ei ole, mingi traagika on selles mõttes, et see kaduvik oleks läbi. Ema, ema ei saa kunagi oma olemuselt olla traagiline kategooria. See on ütleme siis ettevaatlikult, dramatismi täis. Aga mitte traagiline, sest saagikad tähendaks ligikaudu tragöödia elik. Ja see Koidulal puudub see, et enne surma Eestimaale see on pöördumine ja mida me, keegi, kes me oleme veel elavad, lihtsalt ei tunne nagu meie aega käes. Lydia Koidula nagu sa ütlesid, värsistas esimesena põhiväärtused eestlase jaoks ja neid on raske nagu ümber värsistada, kuigi kõik on ju neid ka hiljem kasutanud vaid põhiväärtuseni kodu, ema isamaa, aga ta nagu on loonud sellise krestomaatilised aluse, millest ei saa loobuda ja see on ka selleks põhjuseks, miks tema laulud tema luuletused on endiselt nii laulupidude kavas kui ka neist tehakse noh, nii-öelda estraadilaule ja nii edasi. No ütleme, et kui, kui tingimata otsida seda traagilist pool, siis sellel neljaks tõest Koidula järglaselt vaimses mõttes Juhan Liivil. See oli põhjus, miks me Juhan Liiviga tingimata täna tahtsin mainida. Ent ka see ei ole läbinisti tragöödia, lekk. Vahe on selles, et Liivil on mina faktor märksa rõhutatum. Kul koldullal Koidula Eestimaa tähtsam kui see laulja, kes on varsti külm. Me alustasime kevade kujundist, ma arvan, et me jätkame sellest järgmisel pühapäeval, aga enne seda, kui sa ütled, mis on järgmine täht või, või sümbol, mida me käsitleme nädala pärast tuletab meelde, et ka juunikuus on meil väikene võistlus kuulajatele ja keegi õnnelik, siis 20. juuni saates saab kuulda järjekordse raamatu võitmisest. Küsimusele saate vastata kuni 15. juunini ja küsimus ise on seotud Lydia Koidula. Värsi tähendab viisistajad, et ega Lydia Koidula luuletusi on tõesti väga palju viisistatud. Ja me küsime, milline helilooja, kes eesti helilooja sündis samal aastal, kui Liidia Jansen kirjutas oma tuntud luuletuse kodus on siis Meil aiaäärne tänavas kirjutas selle luuletuse ja samal aastal sündis üks tema tuntud viisistaja. Ja kui see on natuke lihtne vastata, siis teine osa sellest küsimusest, millist noor eesti luuletajat on seesama eesti helilooja ka viisistanud, niisugune küsimus siis neil kuni 15. juunini vastata ikka tuntud meiliaadressil Mart Poom, tuumelased ära ära. Punkt ee. Aga kas vastab siis tõele, Peeter, et me läheme kevade rada pidi edasi? Ja sellest järgmise sõnu on kaks millest ma ütlen ainult esimese q. Niisugune huvitav lõpp siis tänasel saatel. Tänan Peeter Oleski, et siis selles saates osalemast ja nädala pärast siis vaatame, kuhu maitse tihu sellel Kemal kenal kevadel edasi viib. Saate õhtule Mart Ummelas.