Tere kõigile meie saate innustunud kuulajatele, eriti aga Helle Mikule, kelle oleme valinud selle kevade parimaks kirja saatjaks ja keda ootab auhinnaraamatuna aeg-ajalt Kristi ärk, ülbuaro lugude vastne kogumik kirjastuselt Varrak. Kindlasti jätkame ka sügisel oma parimate korrespondentide esiletõstmist ja seda eriti huvitavas uues kontekstis, millest lähemalt saate lõpuminuteil. Keelesõnumi 20 neljandas saates aga räägime eelkõige eesti ja soome keele ja kultuurisidemetest. Keelesugulus on ju see, mis meid eelkõige ühendav ning tundes oma naaberrahvast ja tema tegemisi, ei teki meil kunagi endassesulgumise tunnet ning küllap suudame ka ülejäänud maailma naha palju avarama pilguga. Esimest korda käis Eesti raadiomikrofon sügisel avatavas Eesti majas, mis paikneb Helsingi idaosas, suvila siis sellest kunagi tööstuslikust kandist kujuneb lähiaastail Helsingi uus ja ahvatlev kultuurikeskus. Et eestlased sinna nüüd oma maja loovad, on suuresti tänu Helsingi ja Tallinna elavnevale koostööle. Kohtusime Eesti Instituudi töötajate kirete Ahtole ja Kadri Kaljurannaga ja rääkisime sellest, kuidas instituut on seni Eestit Soomes vahendanud ja mis plaanid on lähiaegadeks kui ruumi ja võimalusi on palju rohkem. Igatahes projekti virolooge kuuluva Eesti käib koolis tulemusel väärivad kindlasti ka kuulajate tähelepanu, rääkimata juba suurtest plaanidest tulevikuks. Käsmus ja seejärel, neljapäevast alates Helsingis peeti sel nädalal eesti soome kirjanduse tõlkeseminari seminarist endast ja tõlkimise olukorrast. Kahe naaberrahvakultuuriruumis rääkisid keelesõnumile neljapäeval enne Soome laevale minekut kirjanik ja kirjandusloolane Jan Kaus ning Eesti Kirjanduse Teabekeskuse esindaja tyh Tergem. Ent jätkem nüüd pikad jutud ja viige mikrofon taas korraks üle Soome lahe Helsingi idaossa Eesti majja. Keelesõnumi mikrofon on nüüd taas jõudnud Helsingisse ja kohta kus meie mikrofon vähemasti ei ole seni käinud ja ega vist ka Meie raadiokolleegide mikrofon. See on nimelt uhiuus Eesti maja mis küll alles on valmimas, selle pidulik avamine on sügisel. Aga siit Eesti majast või nii, nagu Soomes öeldakse, Viru keskusest. Leidsime üles juba kaks noort eesti esindajat. Meie Eesti Instituudi esindaja Soomes, Greete. Ah, tola ja tema kolleegi Kadri Kaljuranna. Tere päevast. Tere. Tere. Oleme siis tervitanud ja tõesti, tegemist on praegu kolmapäevaga selle nädala kolmapäevaga. Ilus päikesepaisteline päev siin Helsingis ja see koht, kus Eesti keskus asub, on ju suvi lahti. Miks, kas tead? Suvi on tegelikult, kui raadiokuulaja gradke mõtleb, siis suu on Suomi ja Viium vira. Ehk meie oleme selle enda jaoks niimoodi lahti seletanud, et see ongi see koht, kuhu Eesti vaja pidigi tulema, sellepärast et sellel piirkonnal on selline nimi ehk Suomi ja Viro suubi. Väga tore selline seos, aga kohe küsin, et maja ise ju ei ole algupäraselt ehitatud kultuurikeskuseks, vaid on olnud mingi jõujaam. Ja wanna, Helsingi kaasulaidus ehk jõuelektrijaam, et suur suur kompleks, millest nüüd siis Helsingi linn kujundab välja suurt kultuurikompleksi, et siia tuleb siin selles peamajas on Eesti maja Viro-keskus. Siis tuleb siia ka tsirkusestuudio, noortekeskus, oranssi, noorte kultuurikeskus, teadaolevalt ka restoranikompleks ning muid kunstis stuudioid, kirjanikke, asutusi ja et sellest tuleb selline suur suur kultuurikeskus, samasugune umbes nagu praegu on sadama lähedal kaabeli tähendas, et võib-olla kuulajad teavad. Ja üle tee on näiteks Palo kuva argisto ehk filmiarhiiv ning samuti ka Helsingi noortekeskus noorsooasi ja kes, kus sul vist ametlik nimi. Eestiga seotud asutustest või ühingutest on siis lisaks teile Eesti Instituudile siin veel ka Tuglase seltsi ja. Tuglase selts siis on Soome-Eesti ühingute liit. Ja meiega siin kolmandal korrusel on koos ka Enterprise Estonia. Eesti ettevõtluse sihtasutus ja Eesti turismiarenduskeskus. Tore, et need kõik Eesti asja ajada on ühte kohta kokku sattunud, kuigi teisalt muidugi ehk veidi kahjuga Marian Kadolt lahkumise pärast. Ja tõepoolest, et Marian kadu oli noh, et asukoht oli loomulikult natukene parem, aga me loodame, et inimesed leiavad ka suvilatesse. See, et kogu aeg loodame, et suvi lahti nihkub kogu aeg kesklinnale lähemale ja lähemale. Et mida rohkem kultuuri astu siis ja kokku tuleb. Aga Marian kadu ruumid jäid väikeseks, et me olime seal 20 aastat Tuglase seltsis 20 aastat, Eesti instituut asutati siin 95 ja teised siis tulid natukene hiljem. Aga midagi polnud teha, et peamine põhjus oli see muidugi, et Tuglase seltsi raamat balti raamatukogu kasvas ja kasvas raamatuid lihtsalt ei mahtunud ära. Ja nagu näete, et siin on meil väga palju ruumi Nojah, võrreldes Marian kaduga on tõesti ruumi ikka märgatavalt rohkem valgust ja ka ürituste korraldamiseks. Et kui nüüd võrrelda, kui palju rohkem ruumi siin on näiteks selle vana Marian kaduga võrreldes. No ei anna võrreldagi, et meil on need kontoriruumid ja raamatukogu ruumid on läbi kolme korruse. Noh, kui me numbritest räägime, siis üle 600 ruutmeetri. Aga et sa näinud tegelikult väga väike osa kogu sellest majast, et sinna linna poole jääb selline suur kati la lehte katel, saal kui otse tõlkida vist, eks ole. Et see mahutab 1000 inimest. Ja seal tegelikult toimubki meie maja avamine seitsmeteistkümnendal septembril, et tere tulemast kõik sinna, et osa vähemalt sellest avamisürituse päevast on kõikidele avatud üritus, et jälgige reklaami, tere tulemast kõiki eestlased laevadega. Räägiksin natukene sellest, millega siis Eesti Instituut parasjagu siin teeb ja kuidas ta seda eesti kultuuri ja eesti keelt Soome ühiskonnas edendab küsib Kadri käest kõigepealt, et tema on niisugune nord seinal värske inimene, et mis mõtted või mis plaanid on? Sinule? Praegu ma siis teen, teen kaasa neid plaane, mis siin paika on pandud tegelikult aasta lõpuni, põhimõtteliselt on siin olid just testi filme, näidati päeval ja siis on tulemas siin augustis on seal luuleüritus. Ja, ja siis tuleb luule kabareeluulega, pare ja Langinen täpsemalt tegelikult kurssi viima. Siis tuleb see maja avamine. Kadri on tõesti olnud Me läinud kar nädalate. Kuidas sa siia sattusid, seal olid ühe põhjamaise programmi raames. Jah, ja ma taotlesin juba tegelikult seda töökohta siis veebruaris, aga, aga sain siis teada, et mind on valitud millalgi märtsis. Ja ma õppisin tegelikult enne siin alates jaanuarist. Ja siis ma otsustasin, et ma tahaks kauemaks jääda. Ja siis ma hakkasingi võimalusi otsima ja siis sain selle töökoha siis siia, algselt siis oli plaanis, et augusti lõpuni, aga ma loodan, et siis nüüd vist ikkagi kauem. Nojah, kui nii suur ja uhke keskus valmis saab, siis kindlasti on siin tööjõudu vaja, sest ühingus Tuglase seltsis ja nendes on ju tihtilugu vabatahtlikud, ainult et Grete, räägime lähemalt sellest eesti keele õpetamisest või, või üldse Esztofiilsusest millega Eesti Instituut kindlasti peaasjalikult siin tegeleb, siis millised on edusammud? Võib-olla ma alustaksin sellest, et Eestis toodil on paar aastat, 2009, aasta algusest alustasime sellise toreda projektiga Viroge kuulva ehk Eesti käib kuuliselt. Sellest on juttu ka olnud Eesti meedias. Aga just nimelt selline projekt, sellepärast et just neid istukile peale kasvatada, et Soomes, eriti Helsingi ümbruse üle tegelikult üle üle terve Soome on palju estofiil. Neid on tuhandeid ja tuhandeid. Et Tuglase seltsi liikmeid on kolm-neli 1000, Soome-Eesti ühingute liidu liikmed on kolm-neli 1000. Põhiliselt ikka ei hakka eakad inimesed päeva keskmist vanust ei tahakski välja tuua, aga et mida meie oma eesti keelt koolis projektiga püüame teha, on just soomlane noortes äratada huvi eesti kultuuri, keele ja Kirjanduse muusika moe kõikvõimalikku vastu. Ja selle projektiga me oleme rändanud. Nüüd juba pea kaks aastat Soome erinevates linnades ja meie eesmärgiks ongi minna Helsingist välja. Et me oleme käinud Boris Tamperes Turus, forssas. Nüüd lähme aulusse septembris ja projektil on mitu poolt, et me püüame alati õhtuse kõrvaleprogrammiga meelitada kohale ka eakamat, publikut, aga päeviti koolitunde? Põhimõtteliselt. Seni on Soome koolides käidud projekti raames esinemas Eesti kirjanikud, et nendel on kõige kergem seda kirjanduse kaudu noortes huvi äratada ka keele ja muu kultuuri vastu ja muusika vastu, et see on kõige efektiivsem, et meil on olnud Jürgen Rooste, Jan Kaus, käinud Wimberg niga Keränen siis me oleme värvanud ka Sibeliuse akadeemia muusikuid, kes on väiksemate lastega teinud Eesti muusikatunde ja samamoodi just muusika ja laulu kaudu äratada huvi keele vastu ja see on olnud tõesti väga tore märgata, et lapsed tunnevad just nimelt selle keele vastu huvi, sest keel kõlab naljakalt saab välja tuua koolitunni raames siis diski sõnu, mis panevate klassi naerma ja et näiteks see on olnud väga tore, et lapsed ise arvavad ära. Et ma panen sellise rea sõnu tahvli peale, issand, arvad, mis need tähendavad, järgnevad valesti ja siis kõigil on nalja, kui palju, et niimoodi me oleme seda projekt teinud. Kui sa oled nüüd vaadanud neid inimesi, kes osalevad seal, et millest tekib huvi üldse Eesti vastu, kas sellest, et neil on võib-olla sidemed Eestiga, paljudel on ju kinnisvara seal või on see mingi niisugune muu põhjus selleks, et just eesti keele ja eesti kultuuri vastu Soomes huvi tärkab, sest noh, tegelikult ju olgem ausad, et noh, siiamaani on Soome-Eesti vaheline liiklus olnud suhteliselt ühesuunaline ja seotud ikesele kaubaveoga ja kuna meil nüüd enam ju ka telekanalid ei paista teineteisele poole lahte vähemasti et eesti kanalid Soome poole, et kust siis üldse see huvi võib tekkida? Huvi Eesti vastu. Peale tegelikult, kui me lastelt küsinud ka, et kes on käinud Eestis, siis loomulikult terve klass tõstab käe püsti ja me olime käinud Tallinnas. Aga selline konkreetne huvi tuleb ikka vanemate kaudu, et kas vanematel on eesti sõpru või siis õpetaja kaudu, et tegelikult need soovid meile eestiinstituuti. Tulge meile külla, tulevad ikkagi peamiselt õpetajate kaudu. Õpetajad, kes on käinud kultuurireisile või keelereisil seal ja siis tahavad seda lastele edasi anda. Aga on olnud ka väga põnevaid seiku, et näiteks üheksanda klassi tüdrukud on tulnud pärast rääkima, et me olime lugenud Wikmani poisse, Jaan Krossi ja isegi Tammsaaret. Et selliseid, selliseid toredaid asju, et lapsed ise näiteks saidi vallikut loetakse palju siin seda on tõlgitud vari Aaral otsaga tõlkinud. Et seda paljud soome noored on tulnud mulle ütlema, et seda on loetud, et. Omal ajal oli suur sillaehitaja Georg Otsa lööda Sofi Oksanen, et kuivõrd on selliseid sümboleid Eestis, mis soomlastes veel huvi äratavad. Sellele ongi raske vastata, ma arvan, et et mida, ja rohkem väljapoole Helsingis, seda vähem neid sümboleid tegelikult on ja võib-olla need sümbolid ei ole nii positiivsed, võib-olla need tiirlevad just natukese ajakirjandus on ikka ülekohtune ja et noh, palju just mainitakse isegi lapsed just seda viinaturismi, et, et see on pilt, mis jääb Eestist väljapoole, aga võib-olla just siin pealinnas Helsingis ja lähiümbruskonnas, kui siinsed eesti kultuuri on ikkagi niipalju, et sind jäetakse rohkem neid sümboleid on sümbol, tantsis positiivsemad. Et ma ei oska öeldagi näiteks, et ei tea, kes on Lennart Meri, et selle peab lahti seletama. Et Toomas Hendrik Ilves teavad, et ma ei oskagi öelda väga hea Oulus küsima, kas teate, kes on Toomas Hendrik Ilves võib-olla seda teatakse rohkem, aga et lastele ma räägin tõesti nagu noortest üheksandast üheksandast klassidest ja allapoole. Et see ei ole nii elementaarne vanemalt küll teavad, kes oli Lennart Meri. Ma küsiksin veel natukene sellest Soome haridusest, et sa mainisid üheksanda klassi noortega, olete kohtunud, et kuidas jääb mulje, milline on nende nii-öelda see silmaring ja kui palju nad üldse koolis ka näiteks soome keelt õpivad? Kuidas tundub? Tegelikult tundub natukene kurb see olukord sellepärast, et tihtipeale, kui meil ei ole eesti kirjanikud olnud tundi andmas, need samas tutvustavad ka soome kirjandust lastele, et isegi selliseid nagu Saarikoski luuletaja nime ei tea tahvli üheksandas klassis võib-olla siis tuleb. Me olime õpetades küsinud ka, et kuna see siis tuleb, see tuleb keskkoolis või et seda läbipõetud, aga lapsed et see kirjandus pool mulle tundub, on palju nõrgem kui Eesti laste hulgas, et mulle tundub, et Eestis on popp ja noortepärane lugeda raamatuid ja kirjutada ise luuletusi siin mitte. Mulle tundub, et, et näiteks võib-olla keskkooli esimesed klassid. Et see on lahe, et ma kirjutasin ühe luuletuse, kannan selle ette. Näiteks kui ma olen rääkinud ka eesti kirjanikega, et kui nad käivad eesti koolides, siis esitatakse väga arukaid küsimusi ja lapsed on keskendunud ja ja teavad, millest räägivad ka siin, mitte et võib-olla see kirjeldus on natukene siin natuke halvemas seisus kui Eestis. Võiks siis öelda kokkuvõtteks, et Eesti toob siia uuesti kultuuri. Ja nii mulle küll öelda. Eks muidu kultuurid üsna lähedased on, aga tuleb tunnistada, et ega siis see kultuurivahetus nüüd väga elav ei ole ju objektiivsetel põhjustel olnud. Krede kui nüüd veel küsida, lõpuks Eesti instituut alustab siin siis nii-öelda suurejooneliselt tegevust alates sügisest. Kuidas nüüd, inimesed, kes, noh, näiteks eestlased tahavad teid üles leida, kuidas nad siia satuvad ja kuidas te siin üldse töötate? No meil on kodulehekülg www punkt Eesti Maja punkt phi. See asi ka, et loodame, et inimesed leiavad meilt selle kaudu üles. Ja kuidas me siin hakkame töötama, maja on suur. Me loodame tõesti nagu kadriga natuke rääkis, et saada endale lisatööjõudu, et olla natukene rohkem nähtavad. Mitte ära kaduda siia suurde majja. Et Helsingis ja Helsingi ümbruskonna inimesed kindlasti neil on kergemaid üles leida ka, et me oleksime nähtavad ja kuuldavad ka mujale. Soome. Aga kui tuleb mõni eestlane siia, kuidas tema teid üles leiab, te olete siiski suhteliselt eemal kesklinnast kõrvalises kohas, veidi kõrvalises. Jah, vana suure annasara selle elektrijaama naabruses. Mhm no eestlastele veel kindlasti eriti kõrvalises, sest Eesti need sellised mittesuhted natuke erinevaid kui soomlastel nad leiavad meid kindlasti, see Marian kadu oli tegelikult siin elavatele eestlastele selline koht, mida teati. Et seal on muidugi teade üleval, et me oleme ära kolinud ja me oleme selle ühe korra juba selle maja tutvustamise ürituse teinud 26. veebruaril siis saatsime pressiteateid ja siis oli siin palju kohalikke eestlasi, et ja me loodame ka selle peale, et sõna levib suust suhu. Nii et siis ikkagi metrooga sarnanen või kalasadama ja siis edasi juba otsida neid kõrgeid Korstna piimavusi kabu piipusid ja, ja siis tegelikult metroo on muidugi mugav, aga siia tulevad ka trammid, kesklinnast siia tulevad ka bussid kesklinnast. Et võib-olla kui sa nägid meie otse meie maja ette, tuleb ka hulga busse. Jah, ja üks eelis on ka võrreldes Marion, kaduge, et siin on hästi palju parkimiskohti ja söandasin, et isegi tuletist koguni viis parkimiskohta. Aga muidugi, kui on üritused, et siis saab seal ümber maja parkida, et seal marjakatul olnud tõesti kehvake, et on pidanud otsima ja siis ja pole leitud, sest seal on autosid. Ei seal, nii et siis jääb ainult veel soovida kõikidele huvilistele, et alates siis kordame üle, et see oli seitsmeteistkümnes september, kui avamine on pärast seda saavad siis kõik juba valmis ja sisustatud ruumides tutvuda eesti majaga. Ja natuke sellest sisustusest räägin, et meil on selline Eesti majandusliku tore plaan, et Eesti disainerite liit on tulnud projektiga kaasa ja Eesti majast saab kaheks aastaks Estonian Disain šõuruum. Ehk Eesti noored disainerid koostöös Eesti disainiliiduga on teinud kogu majale sisekujunduse ja Eesti mööblitootjad toodavad meile siis kontorilauad ja muusisutused. Tere tulemast, et see on ka kindlasti põnev vaadata, milliseid sisustuslahendusi siia tehakse. Ja kindlasti on siis see ka selline koht, kuhu Soomes elavad eestlased võivad koguneda nii nagu eestimajadesse mujalgi. Ja me oleme juba rääkinudki, et Soomes elavate muusikatudengid hakkaksid korra nädalas tegema eesti lastele just nimelt eesti lastele Helsingis ja ümbruskonnas muusikastuudiot. Siis eestikeelse hariduse selts hakkab oma tegevusi siia koondama kutsuvat kord kuus eesti lastekirjanike muinasjutu lugema eesti lastele siis eesti lastering, kes samuti tegeleb eesti lastekeele alalhoidmisega siin et kõik ja siis meil on Ort silleri kordkeid, mis koosneb siin elavatest eestlastest. Nii et tegemist jätkub tõesti kauemaks, aitäh teile. Grete Ahtolaja, Kadri Kaljurand siis Eesti esindajad, Eesti lippu kõrgel hoidev Helsingis jõududes. Aitäh, aitäh. Sellel nädalal oli siin Tallinnas ja neljapäeval kolis üle Soome üks Eesti-Soome tõlkijate seminar üsna ulatuslik ja suure osa võtjaskonnaga ja meil on nüüd keelesõnumi mikrofoni ees. Jan Kaus ja tuntud. Tegelane ja Kerti Tergem, kes siis on Eesti Kirjanduse Teabekeskuse inimene? Ma alustaksin Jan teist, et meie keelesõnumi esimesed saated olid just pühendatud eesti soome tõlketegevusele, lähemalt siis Piret Saluri suur tööle miga valdari Sinuhe tõlkele ja ta rääkis väga innustavalt sellest tööst ja kindlasti võib teda pidada vist Eestis küll praegu kõige produktiivsemaks ja parimaks soome keelest tõlkijaks. Aga kas on veel meil Eestis selliseid tugevaid eestindajaid? Soome keelest tõlkijaid, jah, ma usun küll, see on ka üks põhjus, miks see seminar sai korraldatud. Et need inimesed, kes on juba oma tugevust ilmutanud, muutuksid seminaril toimunud töö kuidagi mõjul veel tugevamaks. Ja, aga samas samas kab seminar täitis ka sellist eesmärki, et leida uusi tõlkijaid, siis soome kirjanduse tõlkijaid eesti keelde et kaasata värsket verd, kaasata uusi uusi tegijaid ja nii-öelda innustada innustada neid, noh, Piret Saluri muidugi on nii-öelda klass klass omaette. Aga, ja eks temagi roll ja panus sellel seminaril on olnud on olnud väga ja väga oluline ja, ja kindlasti ka innustav. Ma küsiksin siis Kerti käest, mida te olete juba jõudnud tänaseks päevaks, sest neljapäevaks, kui me nüüd siin Apollo raamatupoe juures kohtusime Korda saata Eesti poolel, siis alates esmaspäevast on toimunud lisaks loengutele eesti keelest ning uuemast eesti kirjandusest praktilised töötoad. Ehk siis tõlkijad said enne seminari käte proovi tekstid. Kõik said kätte ühe klassika, ühe draama ja ühe nüüdiskirjanduse teksti mille õppetubade juhendajad läbi töötasid, et siis praktilise töö käigus Käsmus neid tekste arutada. See on olnud tõlkijate jaoks ka viljakas nädala algus, nad on saanud ühiselt arutada Soome ja eesti keele tõlkeprobleeme konkreetseid stiili probleeme. Ma küll töötubades osalenud, aga ma sain aru, et noortel tõlkijatel oli Janno, oskab siin seda võib-olla paremini kommenteerida. Oli see igal juhul väga praktiliselt kasulik ja ka vanematele tõlkijat, sest et niisugust absoluutselt õiget tõlget ei ole ju olemas, kõik sünnib inimeste mingis mõttes ka tõlkija ja toimetaja koostöös, aga nendel seminaridel tehtigi siis sedasama tööd, mida ideaalis peaksid tegema tõlkija ja toimetaja koos. Kuidas siis töötuba kulgesid? Me teame, et ega siis kirjanduse tõlkimine ei pea ilmtingimata eeldama perfektset keeleoskust sest kirjanduse tõlkimine toimub ikkagi ju paljude abivahenditega, see ei ole sünkroontõlge. Et kuidas siis töötuba läks ja kuidas hindate nüüd meie nooremate, ma mõtlen just tõlkijate võimekust? Osalt on minul raske hinnata, kuna mina juhendasin seda nüüdiskirjanduse töötuba. Nii et pigem peaksid tõlkijad hindama mind, aga meil läks asi nii, et meil oli aega tegelikult päris palju kolm ja pool tundi ja me jõudsime selle jooksul võtta läbi ühe Hanno raittila raamatust ütleme pisut üle ühe lehekülje. Et me liikusime lause lause kaupa ja noh, minu idee oli see, et, et toimub selline paljundatud viisil. Teine Sograatorina meetodit, kõik avaldavad rummust, inimesed vaidlevad, vahetavad mõtteid, kõik osalevad aktiivselt, et ei ole selliste juhendaja diktaator. Teate ausalt öelda, Coimul istuvad seal nii-öelda minu juhendus all istuvad Piret Saluri, Maimu Berg, Kalle Kurg ja Hille Laager, spets ja Tiina siis mul ei teki ka iial sellist tunnet, et ma hakkan neid juhendama, nemad peaksid hoopis juhendama mind. Nii et see oli väga tasapinna võrdne arutelu ja väga detailitundlik, sest sest noh, minu minu jaoks ütleme tõlkimise üks, üks kõige suuremaid väljakutseid ja üks kõige huvitavamaid aspekte on just selline detaili tundlikkuse arendamine. Et, et noh, lihtne sõna lauses võib võib muutuda täielikuks komistuskiviks või tekitada sellise kuristiku tunde, kuidas me need tõlkimisele kuristikku ületama. Aga mõnes mõttes jällegi tekitabki sellise trotsi ja, ja sellise noh heas mõttes, kuidas väljakutsetunde just see kuristik, kuristik ülalt ületada ja seetõttu ma arvan, oli meil ikkagi väga-väga huvitav Minul on üks Eesti-Soome sillal elav liikuja kulle raig öelnud, et peaks vist eraldi käsitlema luule tõlkimist üldse. Kuivõrd on üldse võimalik luulet tõlkida. Teie meelest, Janno? Eks see sõltub ka ju juba tõesti konkreetselt luuletajast, et noh, kuidas, kuidas luuletaja näiteks oma luuletuses mängib rütmiga, eks ju, kas on tegu vabaversilise tekstiga või mitte kuidas ta kasutab näiteks süntaksit või noh, ühesõnaga seal on tuhandeid asju. Ei tahaks nagu nii palju öelda, aga ütleme, too sadu aspekte tõesti, võib-olla luule tõlkimine tegelikult kaks või vajanuks eraldi seminari. See on tõesti tõesti hästi hästi komplitseeritud, komplitseeritud nähtus. Ja tegelikult noh, ma arvan, et sellele saab või sellele peab just eelkõige või, või, või eriti liginama just üksikjuhtude üksikjuhtude näol. Et me võtame ette ühe konkreetse teksti, analüüsime selle läbi selle teksti tõlke. Me väheke seda teemat muidugi ka puudutasime ja kohe lausa sellisel praktilisel moel näiteks seal oli õhtul, eks väike väike esinemine, kus siis Jürgen Rooste luges, luges oma luuletused, on hoitten on siis luges oma tõlke sinna takkaotsa, näiteks mina tegin niimoodi ja siis minut minu tõlkele Lugazett, Raija hämarad, et inimesed said siis nagu kuidas ütelda reaalajas. Võrrelda küsiksin kohe lähtudes nüüd kummagi ma erinevast traditsioonist, me teame, et Soomes on ju Saarikoski ajast juba varasemast ajastki vabavärssi selliselt muutunud üldiseks, et seal eriti riimilist värssi enam ei harrastata. Eestis siiski ta on säilinud, et kas siin võiks olla lisa komistuskivisid. Ja kahtlemata teil on täiesti täiesti õigus, et seda, muuseas rääkis Juhani Salokannel väga huvitavalt, et, et soomlastele võib muutuda täiesti arusaamatuks see, et kuidas nagu selline avangardsus või noh, ütleme näiteks see see luuleuuendus, mille viisid läbi Jaan Kross, Kaalep, Ellen Niitu, et kuidas see võib-olla veel seotud ütleme, riimilisusega või, või täpselt selliste traditsiooniliste traditsiooniliste vormide kasutamisega. See võib näiteks osutuda tõesti juba nagu sellisest suureks tähenduslikuks komistuskiviks. Et seal on noh, neid kuidas ütelda, karisid ja madalik, see on nagu omajagu ja noh, ütleme minu meelest tõlkija peab leppima sellega, et karile ta satub madalikul ta istub. Ja noh, et Ühel hetkel, kui ta on piisavalt kannatlik, saateselt madalikult lahti, saab jällegi edasi edasi edasi Hukerdada ja lõpuks, kui see Hukerdamine on lõpule viidud, avastab ta, et on päris pikk maa maha käidud. Meie eelmises intervjuus Eesti Majas Grethe Aaltola, kes Eesti instituuti juhib seal rääkis nende läbi viidavast projektist Viro käiv kolova. Ja kui nad on käinud koolides eesti kirjandust tutvustavas, et eelkõige tekitab muidugi sellist lapsemeelset rõõmu eesti keele kõla, mis on soomlase jaoks üsna võõras aga sealt tuli välja ka see. Paistab, et Soome koolides ka oma kirjandust suhteliselt vähe tuntakse näiteks oli just sellesama Pentti Saarikoski äratundmisega seal probleeme. Et nüüd ma küsiksin Kertti teie käest, et te lähete nüüd siis Soome. Ja ilmselt on seal siis nüüd rohkem kontakte just soome tõlkijatega. Millised perspektiivid on üldse eesti kirjandust vahendada Soome, sest siiamaani on see sealpool ka püsinud nagu üksikute entusiastide najal Juhani, Salokannel, jooga, Vanhaneni ja nii edasi. Perspektiiv on selline, et kuna tegemist on väga lähedaste naabritega, nii nagu meil on probleem läti kirjanduse vahendamisega, on meil probleem ka pisut soome kirjanduse vahendamisega mõlemat pidi, et et kas siin on mingi psühholoogiline tõrje, et kui keel või naaber on natuke liiga lähedal, siis arvatakse, et teda võib-olla vaja tõlkida, et ta võib ka lugeda, originaalis on väga vale arvamus, meil tuli ka siin seminaril väga hästi välja see, et meie maad ja kultuurid on justkui lähedased. Aga kuivõrd erinevad siiski peensustes on meie keeled soome kirjandusse, tõlkijat on meil täiesti korralikult olemas palju rohkem kui nüüd Lätiga. Aga üks selle seminari eesmärk oli ka koolitada välja nooremaid, nagu Janne ütles. Ja perspektiiv on see, et 2011. aastal on Eesti Helsingi messil raamatumessil peakülaline. Ja meie suurim soov oleks, kui selleks ajaks tuleks välja soome keelde tõlgituna üksjagu eesti kirjandust. Ja nüüd need tõlkijad, kes meil siin kõik koos on, need me tahamegi kokku viia mõlema maa kirjastajatega tutvustada neile, anda neile nii-öelda juhiseid, me ei saa, ega tõlkijal on oma maitse ja maitse-eelistused, aga nad alati olevat selles tohutus raamatute massis orienteerumiseks asjatundjate nõuandeid. Selle jaoks on siis need kirjandus, loengud ja keele loengud, nii et üks niisugune tagamõte sellel seminaril on valmistada siis ette seda 2011. aasta peakülalise staatust Helsingis ka. Mikrofon käis ära siin kevade jooksul ka Helsingi Ülikoolis, professor Renate Pajusaluga rääkisime eesti keele õppimisest Soome ülikoolis, paistab, et huvi on seal siiski küllaltki elav. Aga ma tahaksin selle intervjuu lõpetada. Jan kausiga tihtilugu kahe naaberrahva või üldse rahvastevahelistes suhetes mängivad sellised sümbolid või isikud. Noh, kunagi Eesti tegi Soomes tuntuks, Georg Ots näiteks ja need on meile, saame ikka märksa lähemale toonud Sofi Oksanen. Sel ajal nagu eesti kirjanduse poole peal praegu ei ole nagu kerkinud. Samasugust tähte, keda Soomes kõrgelt hinnatakse, me teamegi on näiteks isegi Andrus Kivirähki raamatud ei ole seal väga suurt levikut saanud, et kuidas seal arvab, et kas meil Eestis võiks olla potentsiaali leida selline kirjanik, kes ka Soomes suuremat kõlapinda leiaks maininud ei räägi Tammsaarest muidugi. Aga no ütleme, võib-olla need asjad käivad sedasi vaheldumisi, et praegu on Sofi Oksanen aga enne Sofi Oksase ju tegelikult Jaan Kross oli ja mõneti ka veel on ikkagi soomes täielik fenomen. Ei tasuks nii väga kramplikult nagu otsida Jaan Krossi mantlipärijad ka Soomes. Et ehk ehk see, see isik mingi hetk tekib, aga noh, nagu juba Kertti, eks ütles, on selline suurepärane võimalus olla järgmise aasta Helsingi raamatumessil peakülaline või eesti kirjandus on siis peateema siis see tõesti annab, annab võimaluse need tõlkida võib-olla tavapärasest palju rohkem eesti kirjandust, eesti kirjandust soome keeles ja noh, siis peab muidugi väga hoolikalt kaalutlema, et mis raamatud need võiks olla ja noh, loomulikult ka siis, et et kes need kirjanikud seal raamatute taga võiksid olla, kui mõelda nende Sofi Oksase peale või ütleme puhastuse fenomeni peale, siis loomulikult ütleme viivad mõtted kohe näiteks Ene Mihkelsonile loomingule. Sel aastal muide ilmub soome keeles Jaan Kaplinski seesama jõgi, et noh, Kaplinski kindlasti on, on üks selline kuidas ütelda, tugevdaks. Ja noh, Kaplinski tuleb tõesti esimesena meelde, kui mõelda ka Soome poolsetele hinnangutele, et tema, Aleksei üks selline tugev märk eesti kirjandusest Just nimelt, aga no eks eks nooremate puhul ei oska, ei oska ma praegu selgelt öelda, kindlasti tõlgitakse ka nooremaid autoreid, ma tean, et on juba olemas Olavi Ruitlane, naise tõlge sügisel ka Jürgen rooste luulekogu soome keeles, et noh, vaatame, kas, kas nemad osutuvad nii tugevateks magnetit, eks ma näiteks tean seda, et Eeva pargi luuleb, mis siin Eestis on küll leidnud oma austajaskond on aga, aga, aga seda ei käsitleta kuidagi sellise väga kesksena siis samas on ikkagi Eeva pargi luule leidnud palju laiema laiema kõlapinna ja noh, näiteks kui, kui tõlkida ka Eeva pargi proosat, siis mine tea. Võiks öelda, et nii nagu mulle eesti instituudis öeldi, et Soome koolilapsed teadsid näiteks eesti kirjanikke, slaidi, vallikut. Jah, veidi valikut on, on jah ka loomulikult soome keelde tõlgitud, aga temaga vist on seesama probleem, mis, mis on kivirahaga või keldriga, et need müüginumbrid ei ole olnud, võib-olla on jäänud alla sellele soovitu läbi või loodetule. No jääme lootma, et siis tõlkijate seminar elavdab neid kontakte ja võib-olla siis ka eesti kirjandus pääseb Soome müügiedetabelites eelkõige pärast siis Helsingi raamatumessi kõrgemale kohale, eks ole ju meie ühine eesmärk seda silda kahe naaberrahva vahel tugevdada. Aitäh teile, Jan Kaus ja Kerti Tergem. Nagu alguses juba öeldud, täname meie tublit kirja saatjat Helle Miku Viljandist ning ootame temalt ja ka teistelt keele huvilistelt veelgi enam vastukajasid ja soovitusi ka sügiseste saadete sisustamiseks. Saate oma ettepanekuid edastada emailiga aadressil Mart Tummelas ära poee või ka kirja teel vikerraadio aadressil Kreutzwaldi 14, Tallinn nagu alguses lubatud, siis teeme teatavaks, et sügisest saame ilmselt senisest palju enam tuge Eesti keele instituudilt ning kogu sügise tippsündmuseks kujuneb Johannes Aaviku 130.-le aastapäevale pühendatud, et ettevõtmine suur keeleuuendusvõistlus, milles Eesti vabariigi presidendi kirjaga on ka mind kutsutud osalema. Niisiis sügis tõotab Eesti raadio Keelesaates olla veelgi põnevam kui senised 24 keelesõnumit. Järgmisest laupäevast alates saame aga samal kellaajal kuulata kordusena eelmisel aastal eetris olnud muuseumi sarja ühiskülastus, mille eest muuseumiühing tunnistas siinkõneleja eelmise aasta muuseumi sõbraks ja andis auhinnaks üle suurepärase peegli, mille on valmistanud Ülenurme põllumajandusmuuseumi meistrimehed. Siinkohal nii neile kui ka Piret õunapuu Eesti Rahva muuseumist. Suurimad tänud. Kuulakem siis koos mida põnevat on vaadata meie Eestimaa muuseumides ja minge kindlasti ka oma silmaga seda kõike üle vaatama te ei pettu. Tänan kõiki meie druiid kuulajaid ja soovime teile rõõmsat jaanipäeva, kohtume aga juba sügisel. Saatesarja režissöör on olnud algusest peale Anna-Maria korrel ja jutuajamiste kokkuseadja Mart Ummelas kuulamiseni septembris.