Tere pühapäeva hommikust. Olen pidanud selle nädala raadio, hommikupalved ja valgust aluseks võtnud Jeesuse tähendamissõnad taevariigist. Me mõtleme kuuldut mõistujuttudele, siis on pilt kirev. Tänases loos tuleb taas juttu, rahast eksime, kui arvame, et alles meie ajal on raha tähtsaks muutunud. Ei tan seda kogu inimajaloo jooksul olnud. Jeesus ei jaga meile nõuandeid, kuidas maises elus paremini korda saada. Isegi mitte selleks, kuidas moraalsemalt käituda. Ta jutustab tähendamissõna kavalast majapidajast, kes jagab laiali isanda vara prodele. Et nad võtaksid ta vastu oma kodadesse, kui ta tagandatakse valitsevast. Korruptsioon, ütleksime meie. Aga seal kiidetakse ülekohtust. Mõisavalitsejad olid käitunud arukalt. Sest selle sinas ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed. Jeesus leiab siin punkti, millega võrrelda taevariiki. Minagi ütlen teile, tehke endile sõpru, ülekohtuse mammona ka. Et kui see saab otsa, teid võetaks igavesse tõlkidesse. Varandusest ei pääse mööda. Kus on aare, seal on süda. Inimene on inimene, jääb mõnes suhtes samaks ka siis, kui mõnes teises mõttes taotleb täiesti muud. Seepärast ei ole midagi imestada, et Jeesus võrdleb kogu elu investeerimisega. Küsimus on, kuhu ja kuidas. Jeesus ütles taevariigiga on lugu just nagu mehega kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte. Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe igaühele ta võimeid mööda. Ning läks ise ära võõrsile. See, kes oli saanud viis talenti, tee, läks ja tegi nendega äri ning hankis teised viis juurde nõndasamuti ka kahe talendimees hankis teised kaks juurde. Aga kes oli saanud ühe talendi, läks ja kaevas kohe maasse augu ning peitis ära oma isanda raha. Pika aja pärast tuli nende sulast, ei saanud koju tagasi ning nõudis nendelt aru. Ette astus see, kes oli saanud viis talenti, pani sellele juurde teist viis talenti ning ütles. Isand, sa andsid mulle viis talenti. Näe, ma olen hankinud lisaks teist viis talenti. Isand lausus talle. Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle minema isanda rõõmusse. Ka kahe talendimees, ütles isand ette astudes, isand, sa andsid mulle kaks talendid. Ma olen hankinud lisaks teist kaks talenti. Isand lausus talle. Tubli, sa hea ja ustav sulane, mine oma isanda rõõmusse. Siis aga tuli see, kes oli saanud ühe talendi, ütles. Isand, ma tean sind, et sa oled kalk mees. Lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ma läksin ära kartes ja peitsin sinu talendi maa sisse, enn, näe, siin on sinu oma. Tema isand, aga vastas talle, see halb ja laisk sulane. Kas sa teadsid, et ma lõikan sealt kuuma ei kõlvanud ja kogun sealt, kuhu ma ei puistanud? Siis sa oleksid pidanud mu raha pankurite kätte andma. Ja tulles oleksime saanud oma osa käte vaheltkasuga. Võtke nüüd käestalent ära. Ei, andke sellele, kellel on 10 talenti. Sest igaühele, kellel on selle lamp, takse ja tal on rohkem kui küllalt. Kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Ja kasutu sulane, visake ära kaugele pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine. Võiks öelda, et mõistulood ei hakka omavahel kokku. Eile oli juttu sellest, et antakse täpselt sama palk nii terve pika päeva rassinutele kui ka ühe õhtutunni töötanuile. Täna aga on väga erinev kohtlemine. Ja see tähelepanek on õige, aga selle seletus on, et just sellepärast ongi vaja palju lugusid. Ühtegi neist ei tohi võtta sõna-sõnalt nad, et kõik kokku alles annavad meile mingi võimaluse kujutleda kujuteldamatult. Aga kõigepealt tuleb meeles pidada antud rahahulga suurust. Talent on sõna meie kõnekeeles, aga ta on pärit piiblikeelest, täpsemini just sellest meie täna kuuldud tähendamissõnast. Kõnekeeles tähistab Ta erilist annet. Aga arvatavasti tuleb mõnele üllatusena, kui ütlen, et see üks talent, mis tollele kõigele tagasihoidlikumate võimetega sulasele anti oli tõenäoliselt rohkem kui rahapada, mille künnimees põllust leidis. Talent ei ole münt normaalne päevapalk oli üks teener nagu eilses jutus, ent talent on 10000 teenarid, et seega rohkem kui liht tööline kogu elu jooksul välja teenida jõuaks. Õigupoolest ei ole talent üldse rahaühik, vaid kaaluühik 30 kilo, niisiis rahana 30 kilogrammi hõbedat. Niisiis jumalannat meeletu stardiraha, olgu see üks või 10 talenti. Küsimus on, kuidas seda oma elu jooksul kasutada. Sest teatavasti inimesel on vaid see raha, mille ta ära kulutab. Muidu on ta nagu see anud 1000 sant eksemplari. Väikese printsi kohatud pankur, kes loeb kokku taevatähti oma omandina. Mis kasu tal sellisest varandusest on? Aga võtame mingi argisema näite. Kui kellelgi on lauluhäält teda viisi peab, aga ei laula lapsel hällilaule siis ei ole sellest mingit kasu. Aga teadupärast lauldakse lastele aina vähem, kuigi masinast tulevad helid ei asenda elusa inimese laulu. Kui paljud emad või vanaemad laulavad oma maimukesel magama? Isada koht ei maksa küsidagi. Inimesena tuntud rohkem kui ta reeglina rakendada suudab. Arvatavasti on üks tõke, mis ei lase arukalt toimida oma talendi või talentide ka see et meil on liiga palju ja me ei oska see orienteeruda väärtuste maailmas ei tea, mida pidada üle kõige oluliseks. Ei taipa, mis midagi väärt on, mida üle kõige taotleda. Üks Araabia lugu räägib noormeest, kes alalõpmata pilkas Ufisid islami vagasid. Ühel päeval, kui jälle neid mõnitas, võttis vana tervisch oma sõrmest sõrmuse. Ütles, et tal on vaja 20 Dirhami ehk teenarit ning palus tal minna pantida sõrmus turukaupmeeste juures. Noormees tuli varsti tagasi ja ütles, et tal ei õnnestunud see. Keegi ei olnud nõus nii palju raha välja andma. Siis palus tervisch, et ta läheks ja laseks sõrmuse hinnata kullasseppadele. Noormees tuli tagasi ja teatas hämmingus, et sõrmuse hinnaks öeldi olevat vähemalt 5000 drahmi. Ana ütles talle seepeale. Niisama vähe, kui need putka poodnikud teavad midagi sõrmustest ja kalliskividest niisama vähe, tead sina midagi usust. Seda teadmist siis hankida. Eks ikka temalt valguste isalt, kelle juures ei ole muudatustega varjutusi ning kelle käest tuleb iga hea and ja iga täiuslik kink. Apostel Jaakobus õhutab. Kui kellelgi teist jääb vajakatarkust, siis ta palub jumala käest, kes kõigile annab ilma pikemat aega hurjuta ja talle antakse. Palvetagem, siis armas jumal, anna meile oidu aru saada, mis on viimselt oluline. Ja kui me seda oleme taibanud meelekindlust oma elu nõnda kasutada, et sul oleks oma sulastest hea meel. Kuule meid, kui me palume sind Jeesuse õpetatud sõnadega meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.