Tere, mina olen Olavi Pihlamägi ja järgneva tunni jooksul toon teieni mõned kummalised kokkusattumused kergemuusikategijatest ja tegijatega nende loominguteel. Kuivõrd kurioossed need lood teile tunduvad otsustajate juba vähem kui tunni pärast. Loomulikult kaunistab juttu nende artistide muusika, kellega need Loodoni juhtunud. Ligi kümmekond aastat sai vikerraadios tehtud saatesarja unustamatut, kust tõin kuulajate juba unustuse hõlma vajuma kippuvaid lauljaid ja ansambleid, kelle parimad aastad jäid eelmisesse sajandisse täpsemalt kuldsetesse 60.-tesse, mis oli minu enda nooruse aeg ja seega mulle väga südamelähedane. Ka täna olen oma lugudega selles ajajärgus. Mõned tänastest kangelastest on juba rännanud igavesele radadele, teised veel tegusad lavadel ja mõned naudivad lihtsalt elusügist oma kuldsetes värvides. Muusika ajalugu on kurioosumeid tulvil, ole ainult mees neid leidmaks. Ja alati pole need lood õnneliku lõpuga. Seepärast hoiatan ette, et elu tumedam pool on täna jõuliselt domineeriv. Ja võiks veel öelda, et mõne mehe õnnetuses võib peituda teise õnnede algus. Kummaline, aga samas eluline. Kuigi 2010. aasta pole lennunduses eriline, siis on mitmed katastroofid ometi jätnud mulje, et hullemaks enam minna ei saa. Ma ei hakka täna rääkima Poola presidendi lennukiga juhtunust vaid pöörame ajaratast tagasi 1959. aasta algusesse mil tol ajal USA-s juba populaarsust kogunud rockabilly ja rokilaulja Lady Holly koos sõpradega oli jaanuaris alustanud 20 neljapäevast kontserttuuri mööda Ameerika väikelinnu nimetusega talvine tantsupidu. Kuigi linna teise kogutud väga suuri rahvamasse nii 1000 pooleteise kanti andis ühest linnast teise tuuribussiga kolistada. Ja buss olevat ka parasjagu kapriisne olnud, rohkem turtsuvi ja logisev kui nobe ja mugav. Eks seepärast oli arusaadav, et pärast üht kontserti otsustasid padi Holly ning temaga koos esinevad Richiverens ja Big Popper üürida järgmisesse sihtpunkti jõudmiseks hoopis lennuki. Muide, bridživalents ja pikk Popper said kohad lennukisse loosi teel sest teisedki esinejad eelistasid bussis logistamisele lennusõitu. Kolmanda märtsi öösel kell üks asuti teele. Lennuki piloot kurtis küll väsimust ja kauples enda asemel asenduspilooti, kuid pidi lennusiiski ise ette võtma. Ilm oli kohutav ja nii kukkus lennuk kaheksa miili pärast põllule ning kõik pardal olijad said surma. Eriti tobe täna mõjuv asjaolu, et tuuri puski läks samal öösel tee peal katki ning järgmise päeva kontsert oli ärajäämise ohus. Sel hetkel ei teadnud bussis loksujad, milline ingel neid kaitses. Eriti neid, kes loosi tahtel lennukist maha jäid. Kuulame nüüd laulmas mehi, kellele kolmandal veebruaril 1959 kell üks öösel alanud lennureis jäi viimaseks. Kõigepealt 22 aastane padi, Holly kes kandis suuri prille, jättis nendega intelligentse mulje. Tegelikult ta mitte jätnud seda muljet. Vait aga oli intelligentne noormees, kes eriti lavalit õmmelnud ega ajanud taga erakordsust. Vaadates tema pilte, siis enamasti korralikult pintsakus ja lipsuga ning teravalt viigitud pükstes noormees. Tema oli kolmikust kõige kuulsam, sest teda peeti Elvis Presley ja Chuck Berry kõrval üheks eredamaks rock n roll'i esindajaks. Muusika näiteks madi hoolilt tema viimane laul, mis singlina välja antud veel tema eluajal. Kui kuulate, tunnete selle loo kindlasti ära. Selle rockabilly laulu haardbiit kirjutasid madi hoolile Montgomery ja Norman peti ning seda saatis tohutu edu kahjuks pärast artisti surma, nii nagu see pahatihti kipub olema. Kuid laul on elanud oma elu edasi olnud paljude kuulsuste repertuaaris. Meie keskealine vaataja on selle oma südamesse sisse kirjutanud koos briti telesarjaga südameasi, mis igal argipäeval suurt osa eestlaseid telerite ees kinni hoiab. Teleseriaali tunnuslauluna laulis selle sisse nike Perry, kes ise selles seriaalis ka politseiniku on mänginud. Nüüd siis teate, et laul oli algselt kirjutatud hoopis modi holile, kes oli selle esmaesitaja lennukis, mis 1959. aasta veebruaris talvisele külmunud põllule kukkus. Oli ka muusikas oma esimesi samme astuv seitsmeteistkümne aastane Richibanens, kitarrist ja laulja, kes oli pärit Mehhiko India segaperest, kus pärast vanemate lahkuminekut jäi Ritsid kasvatama isa. Pool aastat enne traagilist lennuõnnetust osales Ridge'i Valens oma esimesel suurel kontserttuuril mööda USAd kus sai heaks sõbraks Edi kokriniga, kes noore poisi kuulsasse tik Laakidele shousse sokutas, et ta saaks kuulsust koguda. Muide mõne aja pärast tuleb ka juttu pritsisõbrast Edi kogranist, kellele saatus samuti väga armuline ei olnud. Nüüd siis väga lühikeseks jäänud karjääriga Richivalens kes pildil meenutav, kas ilma tarbee Taimat, võiduhetke hannes surnut? Mõlemat, muidugi noores eas. Ja kolmas, juba kuulsust kogunud mees selles lennukatastroofis, mida täna meenutan, oli Pihl poppar. Mick Popper, kelle kodanikunimi oli šilberi Richardson, oli hukkunutest kõige vanem. 28 aastane, peamised dist šokina tuntuks saanud suurt kasvu ja kaalumees oli oma hukkumise hetkel otse-eetrimaailmarekordiomanik. Ta oli 1957. aastal oma muusikaprogrammiga eetris järjest viis ööpäeva, kaks tundi ja kaheksa minutit mis just selle kaheksa minutiga ületas seni kehtinud rekordi. Selle aja jooksul jõudis ta eetris mängida 1821 plaati ja talle lubati aeg-ajalt vaid viie minuti pikkuseid pause, duši all käimiseks. Söömine ja joomine. Loomulikult plaatide mängimise ajal. Oma naljaka artistinime Mik poppar mõtles ta ise välja ja selle ajendiks oli üks nähtud tants Vop tudengite esituses. Ühel tantsuõhtul. Nüüd on kuulatud nende meeste laulud, kes Iowa osariigis USA-s kolmandal veebruaril 1959 lennukatastroofis hukkusid. Muide, seda päeva nimetatakse veel päevaks, mil muusika suri. Ka seda nii traagiliselt peaks nimetama, kuid kaotus, mida muusika kandis, oli kindlasti suur. Arvestades nende meeste noorust ja andekust. Ja nii ebaõiglane, kui see ka ei tundu, sai neile suurem kuulsus osaks just pärast surma. Samal päeval, mil suri muusika, möödus esimene töönädal California Sand bernhardiini kohaliku raadiojaama noorel tiitšeil Tommy Donald sonil kes oli toimult katastroofist vapustatud ning otsustas hukkunuid muusikuid lauluga mälestada. Sündis laul friis stars kolmest noorelt hukkunud tähest, mille aitasid Tomil lindistada ansambel Errs mille naissolist Kärol Ki on vokalist ja Tommy loeb mälestust teksti, kus kõiki kolme meest meenutatakse Tommy Tiisler. Nii oli tema artistinimi sai hiljem tuntud kantrimuusika, promootor ja produtsent. Laul ilmus müügile kaks kuud pärast lennuõnnetust ning müüs üle miljoni eksemplari. Kuid Maiematu oma saates veel sellest kurvast sündmusest. Nagu mäletate, ei jõudnud öisel maanteel katki läinud tuuribuss õigeaegselt järgmisesse esinemiskohta kuid kontserti ära jätta ka ei tahetud, sest piletid olid juba müüdud. Teate lennukatastroofist edastas kohalik raadiojaam, kus esitati ka palve kohalikele muusikutele kontserdile appi tulla. Appi tõttas kohalik koolibänd, kelle solist teatas masendunud juukseid katkuvale kontserdikorraldajale, et nemad võivad kuulsuste asemel üles astuda küll, sest nende iidoliks on padi, oli ja tema repertuaar on neil selge. Ja 15 aastaselt koolipoistelt midagi eriti ei oodatud. Aga olukord oli niigi hull. Siis anti poistele esinemiseks roheline tee. Mingi ime läbi osutas ka rikki läinud tuuribuss kontserdi alguseks kohale. Ja osa talvise tantsupeo külmunud seltskonnast oli võimeline isegi lavale minema. Poisteansambel kandis nime Charreus. Kust pidid nad teadma, et Inglismaal tegutseb juba samanimeline ansambel, kes peatselt maailmakuulsuse võidab. Kuid faago linnakese Chadusi solist sai endale sellest esinemisest küll laulupisiku sedavõrd külge, et tõusis mõne aasta pärast üheks arvestatumaks nooreks meeslauljaks. USA-s. Ja tema abistajaks oli mees, kelle õlgadel oli nii õnnetult katki jäänud talvise tantsupeotuur. Selle noore koolipoisist muusiku nimi oli Robert Toomas Velliin kes artistinimeks võttis bobi vii. Kes veel tänagi olles 67 aastane, esineb nostalgiakontsertidega. Tema esimesed hitid kuuluvad samasse 1959.-sse aastasse, mil nooruk oli alles 15 aastaseks saanud ja asendusesinejana lavale sattus. Üks tema pisut hilisem menulaul tsikud keerukamaid teibi on siin. Kuigi lobiviil oli taskus pilet talvisele tantsupeole, mis toimus tema kodulinnas Fargus sai ta hoopis ise lavale ja nii algas 15 aastase nooruki tee muusikas. Ühe oma esimestest halvumitest tegi ta koos padi Holly ellu jäänud ant taustaansambliga krikets 1962. aastal. Kuid juba järgmisel aastal, neli aastat pärast lennukatastroofi tegi bobi Vii sügava kummarduse oma hukkunud iidolile. Andes välja heliplaadi, meenutan madi hollit, kus peal populaarsed padi, hooli laulud Mobivi esituses. Ma arvan, et poleks liigne kuulata üht laulu sellestki plaadilt pealkirjaga patrull piirdatei pida nooruk bobi lootis kuulata kontserdil, kus ta hoopis ise pidi ootamatult esinema. Nüüd sai ta selle lauluga plaati laulda. Poole. Kui Ameerika koolipoiss pubi Vii oli innustunud hukkunud padi Holly lauludest ja püüdis seda stiili edasi kanda siis kaugel Inglismaal Manchesteris tulid 1961. aastal kaks koolivenda mõttele ansambel luua. Esialgu tegutseti toona do tiins kuid aasta pärast, kui oli lisandunud veel liikmeid, asuti otsima uut ja tõmbavat nime. Lõpuks otsustati oma nimi tuletada Ameerika noorte iidoli vadi Holly nimest ja nii tekkiski Hollis. Kümnendi jooksul sai selgeks, et Hollis oli üks edukamaid 60.-te ansambleid, kes tegi ilmaga ookeani taga. Ainult tiitlitele jäädi alla edetabelite tippu. Jõudnud laulude arvult. Aastaks 1969 oli hollises ka esimene pereheitmine toimunud ja uus kitarrist ning laulja teri Silvester oli kohale jõudnud. Senine vokalist plaak oli samuti rivis. Seega saadi jätkata holise firmamärgiks saanud mitmehäälset laulu. Kuid produtsendid otsustasid ansamblile anda ühe proovikivi laulu näol, mille nad olid saanud Ameerika heliloojatelt Mobiskotilt ja Bob rassanilt. Kaunis ballaad kandis pealkirja keenud hevi Hismad Brave ja veel on lisatud, et see laul oli äranklaki järelhüüdeks ansamblist lahkunud Kreistkümneffhile, kes neile kõigile peaaegu vennaks oli saanud. Kuulame seda laulu ja ma küsin, kes mängis selles loos klaverit, mis teadupärast polnud holise põhikoosseisu instrument. Tookord 1969. aastal oli briti ansambli Hollis külalisesinejaks klaveril Don Jon kelle esimene sooloheliplaat ilmus muide samal aastal. Kui kuulaja nüüd ohkab ja arvab, et Patholly ja tema kahe sõbra lennukatastroof on selleks korraks ära räägitud ja kuulatud siis ei eksi kuigi üht väikest niiti pidi liigume järgmise kurioosse loo juurde mis leidis aset aasta hiljem seega 1960 ja kohaks Inglismaa. Üks artistidest, kes pidi padi hooliga tema talvise tantsupeotuuril kaasa tegema oli Edi kokryn, padi hea sõber. Paraku oli plaadikompanii otsustanud Aga Edit filmis kasutada. Ja nii jäi ta saatuslikule tuurile minemata. Kuid sõbra hukkumine viis Edi kograni sedavõrd suurde masendusse, et terve veebruari olid rivist väljas ja keeldus esinemistest. Samuti keeldus ta ka pikka aega lennukitesse istuma, eelistades rongi või bussi. Kuid ligi aasta hiljem pidi temagi lennukisse astuma, et koos oma lavapartneri Vincentiga lennata Inglismaale kus oli algamas nende kümnenädalane turnee. Nad jõudsid õnnelikult kohale ja terve kontsertreis oli välja müüdud ning edukas. Viimane kontsert toimus 16. aprillil 1960. aastal Bristolis ning korraldajad olid broneerinud piletid viimasele Londonisse väljuvale rongile. Et artistid jõuaksid hommikul starti vale kontinentidevahelisele lennule Heathrow lennuväljale. Ja mugavamalt kohale. Taksosse mahtusid veel tuurimänedžer ning Edi pruut Sharon šiili. 19 aastane taksojuht aga ei suutnud öisel maanteel ühel kurvilisel teelõigul autot valitseda ning Fort konsul põrutas vastu laternaposti. Kurioosne oli fakt, et esiistmel sõitnud mänedžer juht pääsesid avariist vigastusteta. Tagaistmel olnud Džiin murdis ribid ja rangluu. Edi pruut Sharon vigastas vaagnaluud. Kõige kurvemat läks aga Ediga, kes istus keskel ja lendas tagaistmed läbi esiklaasi välja ning sai õli tõsiseid vigastusi. 16 tundi hiljem. Ta suri teadvusele tulemata. Nii lõppes üks taksosõit öisest Bristolis. Londonisse. Hukkus 21 aastane Edi kokryn muusik, keda hinnati tema Novaatorlused pärast. Olles hea kitarrist, mängis ta plaadistamise ajal ise alati kitarri ning laulis ka mitu korda peale vokaalosa. Meenutamaks Edi kopranit üks tema tipplauludest twenty play Troc mille autoriks ta loomulikult ka ise oli. Tuleme aga tagasi öisele Bristoli Londoni maanteele kus 1960. aasta seitsmekümneteistkümnenda aprilli öösel lõppes muusik EDI kokani elude. Õnnetuskohale kihutanud politseinike seas oli ka 16 aastane politseikooli kadett David Harman kes korjas maanteelt üles tugevasti kahjustatud kokroni kitarri. Ta viis selle politseijaoskonda, kus hakkas seda sõrmitsema hiljem ka mängima. Kaks kuud hiljem tagastati Pill Edi emale. Ma ei oska öelda, kas just see öösel alguse saanud kitarri sõrmitsemine viis aasta hiljem ansambli tekkeni. Kuid on fakt, et 1961. aastal tekkis Inglismaal poisteansambel pika ja lohiseva nimega Davidi tõusi pikki Miceantiš. Just see Davdee ongi meie öine politseikadett, kes ansamblis oli solistiks ja põristas tamburiiniga, kuid ei mänginud kitarri. 1965. aastal jõuti esimese singel plaadini ja aasta hiljem oldi juba briti popedetabelite esikümnes. Praegu aga muusika meenutust aastatest minna tulid Inglismaal tipus. Laul okei, peaks meie kuulajatele päris hästi tuttav olema. Mis said teistest, kes olid autos, mis 1960. aasta aprilli ööl Bristol Londoni maanteel vastu laternaposti kihutas. Edi kograni pruut Sharon siili jätkas laulude kirjutamist ning oli ka lühikest aega abielus, kuid abielu jäi lastetuks. Ilmselt põhjuseks tõsine avariis saadud trauma. Hoopis enam peab aga rääkima EDI sõbrast vintsandist, kes murdis küll kondid ja murdus pärast sõbra surma hingeliselt. Edi kokrani. Lavapartner Vincent oli väga värvikas kuju Ameerika rock n rolli esitajate seas. Ta oli oma loomult taltsutamatu sarnanedes oma eeskujudele, kino linalt stiinile ja määran brändole kandes musti nahkriideid, mis said laval tema firmamärgiks. Ta lonkas vasakut jalga, sest kaassõitjana lendas ta 1955. aastal mootorratta seljast, olles ise veel sõjaväeteenistuses 20-ni vastane nooruk otsustas oma kukkumisvalu ja kontide kokku kosmis piinu leevendada armurõõmudega ning abiellus 15 aastase neiuga, kellega kooselu aga ei kujunenud pikaks. Olles haiglaravil, lõbustas ta oma palatikaaslasi omaloominguliste lauludega. Üks palatikaaslastest andis Jennyle 25 dollarit eta paarist laulust, tema lindistaks ja mõnda raadiojaama saadaks. Kohalikus raadiojaamas. Leidus hakkaja tiitšei, kes laulu juba plaadifirma Capitol Records esindajale edasi andis. Ning juunis 56 oligi esmasingel valmis millelt äratas tähelepanu hoopis tee poole laul, mis augustis tõusis edetabelite esikümnesse. Vibuta lõuna ongi siin Vincenti kõige esimene ja ainsaks jäänud superhitist laul, mis tegi temast koolinoorte lemmiku. Jätas toodeti tõelist konkurenti, Elvis preestile. Sinikommendati filme ja ta käis meelsasti kontserttuuridel, kuigi murtud jalg tegi valu. Pärast sõbra surmaga lõppenud autoavariid ravist siin end Ameerikas. Kuid peagi lendas tagasi Inglismaale, kus plaadistas ning pidi alustama uut kontserttuuri. Juunis ta tühistas aga kõik lepingud ja lendas tagasi Ameerikasse sest tema kaheksateistkümnekuune tütar Melody oli surnud kopsupõletikku. Kaks surma kahe kuu jooksul viisid mehe masendusse. Ja ta leidis lohutust alkoholist, mis viis kaks aastat hiljem nii kaugele, et plaadifirma käbidol liiniga lepingut enam ei uuendanud. Nüüd jäi ta ilma suure plaadifirma toetusest ning teenis raha peamiselt esinemistega. Ta oli peaaegu invaliid, kes liikus vaid valuvaigistite ja tahtejõu abil. Ühe plaadi andis välja siin Vincenti eluaegne fänn, legendaarne BBC raadiomees John piil. Kuid see plaat 1907. aastal jäi ka viimaseks, sest uue plaadi jaoks raha kogudes satust siin verise mädanikuga haiglasse, kus ta ka suri. Ta oli 36 aastane mees, kes oli olnud iidoliks mootorrattapõlvkonnale ise selle seljast raskelt kukkudes. Muide, koos oma sõbra Edi kokraniga kandsid nad mõlemad laval musti Nahkustime siin Vincent ja tema superhitt viibopeluna. Ameerika 60.-te aastate laulutähe Pätsi Klainiga juhtus avarii 14. juunil 1961 mil Pätsi sattus oma venna juhitud autos Nashville'i lähedal otsekokkupõrkesse vastutuleva autoga ja lendas läbi tuuleklaasi maanteele. Oli tõeline ime, et klaas tema pead otsast ei lõiganud. Haiglas viibis Pätsi ligi kuu sest murdunud kondid vajasid kokkukasvamiseks aega ning puus paika venitamist. Kui Pätsi haiglast välja lasti, oli ta haava armides ja sidemeis ning ojas liikumiseks kas ratastooli või karke. Kuid elu lõpuni jäi autoavariist saadud inetu arm Pätsi otsmikule ning sellega varjamiseks kandis ta parukat. 1961. aasta augustis. Ajal, mil Pätsi avalikke kontserte oma sidemeis välimuse pärast anda ei saanud, oli stuudios aga kinni pandud aeg. Lindistusteks. Ratastoolis istudes on pea võimatu laulda. Nii seisis Pätsi karkude najal. Üks lauludest, mis karkude najal linti lauldi, oli Willie nelsoni poolt spetsiaalselt Pätsi esmaesitluseks pakutud kreisipala mis on hiljem palju esitatud erinevate artistide poolt. Kuid esimene ja minu arvates kõige võimsam esitus kuulub just rätsi klannile. Krall. Aemmg tiiba teele Solon. Praegu oleks just sobiv aeg öelda, et Pätsi Klein oli kuldsete 60.-te üks tähelepanuväärsemaid naislauljaid USA-s kes paranes autoavariist ning jätkas kontserttegevust ning plaadistamisi. Pätsi kline paluti 1963. aasta kevadel esinema kaktus Jack kooli mälestusõhtule Kansas Citysse, kes oli hukkunud autoavariis. Olles ise kahe aasta eest avarii imekombel üle elanud, ei sobinud pätsil keelduda. Kolmandal märtsil 1963 pätsi esineski Kansas Citys. Pätsi mänedžer. Rendisuus kutsus Pätsi oma eralennukile, et jõuaks kiiremini koju. Väljalend oli planeeritud järgmisele hommikule. Kui tugev torm takistas väljalendu ja see otsustati veel päeva võrra edasi lükata. Kell 18. Null seitse tõusis kollane pipar komanš Kansas City lennuväljalt oma viimasele lennule. Lennuõnnetuses hukkusid kõik pardal olnud lisaks pätsi klannile piloodist, mänedžer, rändi, kiuus, kantritähed, kauboid, kopas ja Okshokins. Kuid karikas polnud veel ääreni täis. Kiirustades Pätsi plaani matustele tegi kantrilaulja Jackson kliin oma autoga avarii ja sai surma. Pätsi Klaine oli ainult kolmekümneaastane. Selline oli Pätsi Klaini traagiline lugu ühest avariist teise. Järgmine lugu on tegelikult õnnelik, kuigi algab avariiga. Ja samal aastal, mil Pätsi oma lõpeb. Aasta oli 1963. Aeg. 22. september, mil päev enne oma kahekümnendat sünnipäeva teeb autoga Madridi lähedal avarii juba tunnustuse võitnud Madridi Reali jalgpalliklubi ühe koosseisu väravavaht kes juhtumisi ka Madridi ülikoolis õigusteadust tudeeris. Noormees pääseb avariist eluga, kuid vigastused sunnivad teda mitmeks kuuks haiglaravile. Nähes ilusat noorukit oma voodis nuputsemas toob medõde noormehele kitarri, et sellel mängimine tema meeleolu tõstaks. Tegelikult see nooruk kitarri mängida ei osanud, aga haigla igaveses omandas algõpe kiiresti ning tal tekkis muusika vastu huvi mis kasvas peatselt tema elukutseks, mis toonud talle sadu miljoneid austajaid üle maailma. Selle noormehe nimi oli kuulio Iglesias. Aga temast ja temaga seotud kurioossete lugudest juba kuu aja pärast. Nagu arvata võite, on siis jutuks armuasjad, sest ideesse asesuguvõsast rääkides on sellest teemast mööda minna võimatu. Las jääb meie tänast saadet lõpetama. Laul, milles kuuljaid Leestlase. Erikson, Dajana Ross, mina, Olavi Pihlamägi täna kuulamast ja manitsen teid ikka ettevaatusele liikluses. Kuulmiseni häätis.