Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on helilooja, pianist ja heliloojate liidu esimees Olav Ehala, kes sel laupäeval saab 60 aastaseks minale Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas elate maestro Olav Ehala? Tänan küsimast, patt oleks kurta, reaalige palavam. Sõprade ringis olete te Olku, kust see nimi on tulnud? No see on vana sõbra Lauri Nebeliga pandud muusikakooli nii-öelda ilmselt enamusele oma kursusega kaaslastest ja, ja ka teiste kursuste inimestest pani mingisugused hüüdnimed, mis on jäänud tänaseni, näiteks on väga tore Acotti mängija järsus, keda üllatuseks siiani kutsutakse sellouri pandud ja meie neidudele ta leidis toredaid igasuguseid nimesid, meil olite oma ja rosin ja nõnda edasi, nii et minu alko on veel veel küllaltki tagasihoidlik. Kas abikaasa kutsub teid kaolkuks? Ikka heliloojate liidus, kolleegid kõik ilmselt. Kui tihti teile helistatakse lihtsalt selleks, et küsida, kuidas ela tolku. Ma julgeks öelda, et väga palju, sest tänapäeval on ka ju meilisuhtlus ja siis sõbrad helistavad, ei hakka mitte pikalt rääkinud, kuidas me elame, vaid me saame lihtsalt kokku mitmetel sõpradel afgaanist, oma aiad, need telefoni teel ei ole minul eriti pikki kõnesid, mida ei saa muidugi minu abikaasa kohta öelda. Sellist narval. Kas arvutit tunnete hästi? Noh, niipalju, et oma meilidega ja pangaasjadega saan hakkama ja ka oma noodi löön ise sisse, hea, teen seda graafikat. Aga komponeerimisel kasutate ikka paberit ja pliiatsit. Ja ikka noh, kuigi on võimalik ju seda arvutiga ka teha, aga kuidagi jäänud niimoodi, et ma teen ikka paberi peal valmis ja siis pärast lean puhtaks arvutisse ja ma tean, et mitmed minust nooremad inimesed ikkagi teevad niimoodi, et see on kuidagi ilusam oma käepuudutus otse paberile. Kas arvuti taga istudes olete vahel Google'isse oma nime sisse löönud? Oi, üldsegi mitte ei tule nagu pähe siis kui keegi vihjab mingisugusele asjale, et vaata, seal seal oli midagi niisugust, noh siis siis võib-olla, aga ei tavaliselt ja ja ka YouTube'i küla oli, tema ei ole mul endal mingisugust lehekülgi ka ei ole tehtud ja mais pakesimend on kutsutud korduvalt, aga, aga ma pole järele andnud, eriti pärast seda, kui nägin saadet, kus pikalt räägiti sellest et selles mõttes või siis on päris keeruline sealt välja saada, kui sa seal juba kord sees oled. Nii et nii et, et ma ei ole ma iga päev enda kohta teateid ostiks sellel suvel, kui mul üks kontserttuur, millest 10 kontserti oli juuli alguses ja, ja edasi. Mul läheb asi augustis. Kui selle lauljad endale repertuaari minu laulude hulgast valisid, siis Tanja Mihhailova paljude asjade kohta ma ütlesin, et oot, ma toon siis noodid ütles ei, see on Youtube'is olemas. Son Youtube'is. Võtan sealt mulle endale üllatuseks ja on seal mitmed laulud. Päeval, aga mina neid ei ole. Oma interpretatsioonis üles pandud näiteks ma vaatasin mingisuguse lähedal, mis laul see oli, mille juurde oli väga ilus fotomontaaž tehtud, et see on, see on jälle omamoodi looming teise inimese loomingu kasutamise najal oma mingisugune asi kokku panna ja see on päris kena ja midagi halba ei ole selle kohta öelda. Tänu arvutile saate heliloojate liidu esimehe tööd ka kodus teha. Nojah, arvuti ja mobiiltelefonide ajastul ei ole vaja üheksast viieni kabinetis istuda. Loomulikult meil on korraldatud see töö seal niimoodi, et keegi on ikkagi päeval seal kohapeal ja noh, aja sees. Mul on kaks päeva pikad õpetamise päevad muusikaakadeemias siis nendel päevadel ma ei saa liidus käia, aga siis ülejäänud päevadel ikka nagu ütlen, ma väis on igal juhul ja vaatan posti ei lähe ja, ja mis on kuumemad küsimused, aga õnneks sekretärid on seal kordamööda kohal ja kui midagi ja siis omavaheline kontakt on juba olemas. Kui palju meie heliloojate liidule liikmeid on vaid on 107, praeguse seisuga, kui ma ei eksi, 107 108? Vanast ütleme veerand vast on muusikateadlased, siis on ka pensionieas inimesed, aga see ei tähenda, et pensionieas inimesed näiteks ei ole aktiivsed kõigava. Teie olete olnud heliloojate liidu liige, ma arvan, vähemalt 30 aastat, võib-olla isegi natukene peale. Nõukogude ajal oli ju väga raske saada heliloojate liidu liikmeks. See oli nii tähtis organisatsioon. No see oli mitmes mõttes tähtis, sealtkaudu sai autoostu lube kordama, tere, sai taotleda välismaa tuusikuid spetsialiseeritud gruppides, ma olen ise seda omal ajal kasutanud näiteks üleliidulise olete liidu turismigrupp Indiasse, seal olid kõik nagu ühesuguse tasemega inimesed selles mõttes, eks ole, muusikainimesed ja mitte juhuslik komsomoli, selle sputniku turismigrupp. Aga siis nõukogude ja üks võib-olla olulisemaid asju heliloojate liidu puhul oli. Et kui keegi heliloojate liidu liige oli mingi teose valmis teinud ja see kanti töökoosolekud, mis toimusid igal teisipäeval kui see kanti töökoosolekule kas elusa ettekandes või lindilt ette ja kui seal heaks kiideti, siis võis kindel olla, et, et ministeerium ka selle teose omandab, nii et partituur siis rändas ministeeriumisse liidu kiri oli juures, siis helilooja sai ka selle teose tegemise eest tasutud. Noh, tänapäeval on see asi teisiti, peab olema tellimus, siis taotletakse ka sealt ministeeriumist, aga mitte nii automaatselt siis, ega ma ei ütle, et siis ka täiesti sajaprotsendilist. Ma vaatasin, see käis, aga siiski see oli selles mõttes lihtsam. Aga nüüd, kui mõelda sellele, et kas see oli tohutu soov saada selle liidu liikmeks, vastupidi, mina tegutsesin ju teatris olin juba siis noorsooteatris ametis, Jaan Räätsa hakkas mulle seda pakkuma, et ma tuleks sinna liikmeks ka ja mäletan, esimene kord kohkusin täitsa ära. Jumala natukene, ma ei sobi sellesse seltskonda, on teatriinimene ja nii nolk ka veel, eks ole, et, et seal on nii soliidsed inimesed ihansis lahutuses, kui soliidsed nad ikka on, aga see võttis aega nagu ise initsiatiivi eriti üles ei näidanud ja isegi Johan oli minu ämma kaudu, keda ta tundis, uurinud, et kas mul on midagi tema vastu oli tema vastu lihtsalt tohutu respekt, ridagi rohud. Aga noh, lõpuks jõudis sihile, rääkisime oma nii-öelda raha ja Valter Ojakäär toetas. Kuna Naissoo ja nii ma siis tegin selle avalduse ära ja liikmeks sain ja endalegi suureks üllatuseks aasta pärast osutusin valituks ka juba Tartusse, kus ma siis pärast Raimo Kangro ootamatut lahkumist ajutiselt nii-öelda aastaks soostusin siis jääma liidu esimehe kohusetäitjaks juhatuse liikmete tugeval nõudlikul palvel. Ja nüüd ma olen seal kümnendat aastat. Tol ajal juhtus ju sedagi, et mõned heliloojad olid sunnitud heliloojate liidust välja astuma. Nii karistati neid nende nii-öelda lääs sammude eest. No see oli niisugune asi, mis otsustati tegelikult väljaspool heliloojate liitu. Kui siin silmas pidada näiteks Pärti või rannapitia, siis Pärdi puhul see oli veel varem noh, seal ta kirjutas ise avalduse liidust lahkumiseks, muidu ta ei oleks saanud emigreeruda, tal nõuti seda ei olnud tolleaegsel esimehel ega ega liidul mingit sõna kaasa öelda. Kui Rannap jäi välismaale, siis olid juba natukene lahedamad ajad ja see oli pisut tsirkus. See heliloojate liidu koosolek, ma mäletan seda, siis juba olid ka vastuhääled ja tolleaegne mäletan, kes oli siis mingi rajooni parteisekretär, oli seal sellel koosolekul, kus oli teemaks siis Reinu väljaarvamine ja oli ka igasuguseid selliseid mõtteid, et meil põhikirja järgi, kui inimene tahab välja astudes ta kirjutab avalduse, aga teinud pole avaldust tulnud ja niisugune juba natukene nokkisime, narrisime nagu seda koosoleku juhataja, seda, kes ma mäletan, kuidas tema ütles, et te võite siin rääkida, mis te tahate, see asi on otsustatud. Jaanriad, seal õnnestus jällegi ju oma kuses säilitada Reinule ikkagi korter, sest kui see taheti ka ära võtta, siis Jaan tegi mingi paberi, väitis, et Reina viibib pikaajalises väliskomandeeringus ja ja niimoodi päästis Reinule selle eluasemega. Kui te mõtlete oma varajase loomingu peale kas seal on ka mõni niisugune teatud suunitlusega lugu, mida te praegu häbeneta? Üks koorilaul, mis oli mu konservatooriumi mäleta teisel või kolmandal kursusel vast, kus mu professor Eugen Kapp tõi mulle selle teksti, ütles, et konservatooriumi sisene koorilauluvõistlus on aga seal temaatiline koorilauluvõistlus ja ma sain mingisuguse teksti, mille pealkiri juba ütleb kõik ära. Oktoober Nonii. Aga ma ei häbene seda sellepärast, et see oli jällegi pealesunnitud kooli töö ja nii nagu ma selle ära tegin, ma sain vist isegi mingit preemia selle eest treenimata kõrvale panin oma noodi arhiivi seas, vaevalt teda seal enam on, ma arvan, et ma viskasin ta lihtsalt minema, aga hiljem ma pole midagi niisugust teinud, kuigi ka oli vihjeid. Kui sa teeksid midagi niisugust, siis sa võiksid saada teenelise kunstniku aunimetuse. Aga ma seda ei teinud ja seda aunimetust ei saanud. Jällegi siis nõukogude aja lõpupoole, seal oli päris juba niukseid lõbusaid koosolekud, juhatuse koosolekuid siis, kus pakuti välja, et kes võiks olla teeneline ja kes võiks olla rahvakunstnik ja siis hääletati, pakuti välja elatise, kellele pakuti, see oli vastu, teised olid keskpoolt väga toredasti andnud Valter Oja keelseda sõnastatud Jaan Rääts tekkides temale rahvakunstniku aunimetuse ilma kohustuslik Kuu teenelise vaheastmed. Sest altarile ju ka tema graafia tõttu varasematel aegadel ei saadud seda teha, nii et jah, mul selles mõttes Need uudistes on puhas ja ja kui vaadata muidugi ka selliseid teoseid, mis olid seotud võib-olla selle süsteemiga instrumentaalmuusikas oli see jube lihtne, tegelikult väga head instrumentaalmuusikat kirjutatud, noh, panid sinna kaane peale pühenduse sellele 20.-le või ma ei tea, mitmendale kongressile ja võisid kindel oled honorar kolmandiku võrra kõrgem teos ise jäi ju alles ja teos on tasemel, vahetad kaaned ära, midagi mingeid soovitus, et sedalaadi asju teha, olid ju paljudele, kes tegi, kes ei teinud? Te olete heliloojate liidu liige, aga milliste liitude liigede veel olete ja millistesse nõukogudesse te kuulute? Ma olen olnud ka teatriliidu liige, ma arvates teie ei ole, sest te pole maksu maksnud pole. Ja, ja noh, ma pole ju enam ammu teatris tööl kuigi teatriga Sydeoniga säilinud, eriti linnateatriga kinoliidu liige ma pole kunagi olnud seda vajadust ka ei olnud nõukogude ajal, kui sa juba ühe loomeliidu liige olid, sellest piisas, mäletan jällegi hea kolleegi Sven Grünberg, kellel puudus Nõukogude aja reeglite järgi see vajalik kõrghariduspaber, et tema ei saanud heliloojate liidu liikmeks, aga ta sai sujuvast ilusti Kinoliidu liikmeks, aga nüüd ta on ammu muidugi meie heliloojate liidu liige ka ja ta on siis paralleelselt loomulikult ka kiloliidus kuigi palju kinole teinud muusikat, siis, siis ma selle liidu liige ei ole. Aga noh, neljade liiduamet on toonud kaasa selle, et ma olen muusika infokeskuse juhatuse esimees siis ma olen autorite ühingu juhatuse liige, Eesti muusikanõukogu juhatuse liige, siis olen olnud neli vahetust Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali nõukogu esimees ja suure nõukogu liige. Seda koormust ikka on tekkinud ja arvatavasti just seal siis ikka selle heliloojate liidu tööga, kus nüüd see tähtaeg heliloojate liidus läbi saadet, siis, siis ma arvan, et on parasaegselt ka tagasi tõmbuda, vähemalt selle esimehe koha pealt. Aga teised ametid, ütleme, Autorite ühingu juhatuses olemine noh, see ei ole nii, nii tohutu mahukast. Neetud, selle vastu mul midagi ei ole. Muusikainfokeskuses. Raju tegevdirektor Evi Arujärv saab ise väga hästi hakkama. Aga noh, mõnikord on ikka jälle minu allkirja või mingid mingid asjad ajada. Ma arvan, et ma olen hakanud niisugustest asjadest eemale hoidma rohkem mida iganes. Aeg-ajalt tuleb riidesse ja igasugustesse komisjonidesse kutsumisega. Et neid ma olen üritanud tõrjuda mitte alati edukalt, aga siiski ka mitmetest asjadest on ära öeldud. Nii et sõna ei, ei tule teie suust väga kergesti. Jah, ma üldiselt olen halb äraütleja. Personal. Personal. Persona saatekülaline on Olav Ehala. Käsikivi kosmosest on teie uus lastetükk libreto autor on leelo tungal. See ei ole ooper ega muusikal, vaid lihtsalt muusikaline lasteetendus. Ooper ta pole, mitte mingil juhul, see oleks liiga pretensioonikas, aga see Jaan plakat trükiti valmis enne, kui üldse mingit libreto ta oli. Sinna minu teadmata oli ilmunud selline määratlus lasteooper. Aga hiljem siis, kui leelo hakkas seda libreto kirjutama juba siseneme teatrisse lavastajale Garmen Tabori-le ja asja idee autorile Aarne Mikule. Ütlesin ka, et mingil juhul sellest ei tule kindlasti mingid pärid, kuna seal on ikkagi dialoogid ja tekstid sees, seal on muusikanumbrid lihtsalt ja leelo just ka ütles, et noh, tal on lihtsam seda lugu ära mahutada, toda maksimaalselt tunni aja sisse, mis lasteetendusele parasandmelist saime ta isegi lühemaks mingi 50 55 minuti peale, et muusikaadiks võib tinglikult nimetada ka igasuguseid sarnaseid lugusid, eks neid ongi nimetatud. Aga jälle, kui ma võrdlen tõelise muusika, nagu on hüljatud, kus ikka kogu asi käibki lauldes, noh siis ta ju seda ei ole, ta on siis ütleme, numbri muusikal, kui, kui me tahame seda öelda. Aga täpsem nimetus oleks vast ikkagi muusika neile lasteetendust, nagu ma ütlesin, jah, selle idee algataja oli Aarne Mikk, kes kutsus mind enda juurde ja pakkus, et kas ei tahaks teha sinna Saaremaa ooperipäevadele ühte lasteetendust. No ja siis muidugi kohe soovitasin Leelot isegi meil palju koostööd on olnud libreto autoriks ja ja nii see läks, ta läheb nagu Estonia teatrifirmast märgijad, aga Estonia teatriinimestest on seal ainult lavastaja Garmen Tabor ja salvestusest laulab Jassi Zahharov ühe laulu. Aga kõik teised tegelased on otsa, kooli on väljastpoolt ka noored muusikud, kes mitte üksnes ei laula väga toredasti, vaid ka näitlejevad hästi vahvasti. Ja ka bänd siis koosneb otsa kooli õpilastest. Löön kaasa kohe, tegelikult meeldib nende noorte inimestega koos. Miks te just kosmoseteema käsile võtsid? Aitäh Aarne teadis rääkida, mina ei olnud sellest isegi kuulnud, et Muhusest olla nähtud aeg-ajalt mingit lendavat objekti. Ja kohalik rahvas on juba ristinud nimega lükids ja võiks Kosmoseteema sees olla, et võib-olla noori huvitab ka ja eriti kui Saaremaa ooperipäevadel, et siis on nagu selle kohaga seotud. Kuidas teiega on, kas teie olete ka kunagi mõnd lendavat objekti näinud? Mainisin seda kunagist heliloojate liidu turismigrupiga Indiasse lendamist siis terve seltskond jälgis mõne aja seal kuskil Kaukaasia kohal mingisuguseid valgus, ma ei oskagi öelda, mis asi objektideks nimetan, niuksed valguspunkte nagu, aga noh, ma usun, et neile kõigile võib-olla ka mingisugune loogiline seletus, et see oli mõne naftapuuraugu otsas oleva tulesamba peegeldus kuskil ja kunagi jõe ääres olles õhtul äkki vaatasime. No see on nüüd küll lendav objekt seisab paigal, tuled kõik niimoodi. Aga siis viie minuti pärast. Ta oli üks pööre ja muidugi see oli lennukilennuk, keda väga hästi ära, kui, kui ta tuleb otse sinu suunas mitte veel täis pimedal ajal ja tundub, et ta seisab paigal, tegelikult ta kihutab sinu peole. Nii et pean ütlema, kahetsusega enda teada ikka ufod näinud ei ole. Aga kas muusikat kirjutades vähemalt mõtlesite nende valgussähvatuse peale, mida te seal Kaukaasia kohal nägid? Oi, ei, ei, seda küll mitte, ma mõtlesin rohkem ikka selle peale, kuidas leelo tekstid muusikasse panna. See oli põhiline, sealt otsisin nendele sobivaid muusikalisi kujundeid, rütmi, kujundeid. 1977. aastal saadeti kosmosesse laserplaat meie planeedi muusikaga 87 minutit ja 30 sekundit maailma parimaid palu roki rahvamuusikat, ooperiaariaid ja nii edasi. Kui teie peaksite valima ühele sellisele plaadile kolm oma lugu. Millise valikute teeksite? Küsib üks raadiokuulaja. Ma võiksin valida mõne filmi koos koos muusikaga, et siis mõne teise planeedi elanikud leiaksid jälle muusikaga midagi, et oleks audiovisuaalne taies, kas mõni Priit Pärna film Ernitsa silm või, või siis miks mitte nukitsamees, siis võtan lihtsalt suvaliselt selle järgi, mida, mida on siin levinud rohkem ka inimeste hulgas ehk siis nende roheliste mehikeste hulgas levitada neidsamu asju. Sellel kõigel on ainult üks puudus. Teise autorihonorari. No kes seda teab, mis, mis süsteem neil on, mida sealt tuleb? Ja veel üks sedalaadi küsimus raadiokuulajat. Praegu on võimalik ka ise reisijana kosmosesse sõita. Selleks peab olema muidugi väga paks rahakott. Aga kui raha kõrvale jätta, hakkas teist oleks niisugusele ekstreemse reisile minejad. Ma ei usu, et ma mõtleksin üldse niisuguse asja peale, nagu ei ole olnud tõmmet ei motospordipurilendamisega langevarjuhüpete suhtes, ma ei ole sedasorti huvidega kuigi tähistada, pärast vaatan sügisõhtutel küll huviga, aga julgust jätkub. Ma arvan, julguse taha nüüd asi pida määrast ei jääks, on igasuguseid tükke teinud, mille tegemiseks ka teatavat julgust on vaja. Kas või see, kui ma olin vaevalt lõpetanud esimese kursuse, kui mulle pakuti teha äkitselt muusika täispikale muusikalisele mänguks. Don Juan Tallinnas, no niisugusele genematule noorele inimesele, no sellel olid omad põhjused, miks, miks mulle see üldse pakuti. Eino Tamberg, kes oli konservatooriumis õppejõud, tema soovitas mind tegelikult seda pakuti talle, aga ta ei võtnud seda vastu ja oli mind siis nagu soovitanud, et see oli omaette julgust kindlasti. Noh, ja eks omaaegset niisugust väikestele riigivastasust sai ka tekitatud, nii et käisin ka muusikakooli ajal kaks või kolm korda KGB, sealt vahepeal jäeti rahule ja siis konsi ajal kutsuti veel korra. Hea sõbra Lauri Nebel juures oli läbiotsimine seoses sellega, et peoleo tähendab teatud tekstiga laule, esitas ja leiti selles midagi tohutu ohtlikku sellele võimsale riigile. Aga Lauri kodust leiti üks minu kingikarp, mille olin tema sünnipäevaks kujundanud. Noh, seal oli igasugust naljapärast kokku pandud, aga eksmeelsust kajastas kindlasti ja noh, seal oli näiteks filmiajakirjast välja lõigatud Richard erametsapilti niukse joobnud näoga pudel käes, siis siga ja frušov. Ja peale oli kirjutatud kunsti kolmainsus, sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik. Seal muud värki veel, aga takkajärgi võrreldes ikka kuskil freeniline oli, oli see seltskond? Hakkasin üksipulgi küsima, mida sa sellega mõtlesid seal? Pagari tänaval, vaat mida sa sellega mõtled, ja kui sa ütlesid lihtsalt näiteks, et ma tegin nalja, et see ei olnud vastus, siis ma pidin hakkama välja mõtlema, kuni selleni, et Soome turistid käivad siin ja on purjus. Küsiti, aga, kes see mõtlesin, näitleja Richard terans, kuidas tema aadress on? Mõtlesin, ma lõikasin selle ajakirjast välja. No eks need ähvardati seal ja asi jäi sinnapaika. Aga uuesti konsi ajal, see oli küll ikka kerge šokk, kutsuti mind sõjakomissariaati ja siis juhatati meid hoopis tagatuppa, kus oli mingi KGB ametnik ja see tõi välja mingist paberid, ütles, noh, teil olid aastaid tagasi, olid mingid pahandused, et aga meie lasime teil astuda konservatooriumisse, mina mõtlesin, et ma tegin eksamid ära, et ma sain selle pärast, aga siis tuli välja, et nemad lasid mul astuda konservatooriumisse. Noh, ja siis küsiti, kas teil on mingid üliõpilasorganisatsioone konservatooriumis ma juba siis teadlikud ja on küll, oi milliseid. Mõtlesin, üliõpilaste teaduslik ühing. Oime ei mõtle selliseid, see asi läks edasi kuni selleni, et mul paluti kirjast kommunist mingit artiklit kursusekaaslastele tutvustada ja siis sellest, mis nemad sellest arvavad. Neile tagasi helistada anti mulle telefoninumber, aga kohutab konspiratsiooni, öeldi seda tuleb valida tagant ettepoole. Muidugi ma ei teinud ühtegi sammu, ei rääkinud sellest kellelegi, et need üldse välja kutsuti ja vaatame, mis edasi saab. Aga edasi saanud õnneks mitte midagi. Te ütlesite, et ekstreemspordialadega ei tegele. Aga kuidas korvpalliga on, kas te korvpalli mängite veel? Siin nüüd on julgus otsa saanud, see oli kuni pooleteist või kahe aasta taguse vigastuse, neid ma vigastasin ühte sõrme ja kuigi see paranes kõiki ära kenasti ja hirmus kihk oli tagasi minna ja siis mul abikaasa ütles ka, et see oli jumala sõrm praegu, mis laskis sul klaverimängus võib-olla kõige vähem koormatud sõrmega seal juhtuda, mõtle, kui teise käega oleks hea, kui oleks rängemalt olnud. Ja siis nendel süda tilkus verd küll aga lõpetasin ära, kuigi seal olid inimesed, kellega me üle 30 aasta oleme koos palli mänginud ja sõbrad ikka kutsusid tagasi ka. Muidugi siis ütles, et noh, et hoia tagasi võis ka kaugemalt ja ära trügi sinna korvi alla. No katsu sa niimoodi käituda, kui sa lähed hasarti, korvpallis vahelinika hasartmängija küll praegu paraku jah, enam korvpalli ei mängi. Õnneks on olemas sellised liikumisvõimalused, mis ei ole nii ohtlikud, ütleme jalgrattasõit, ujumine ja talvel, mulle meeldib suusatada. Nii et selle talve lõpp tuli nii, äkki ma olin nii kurb meel, mis ma just olin harjunud igal õhtul käima Arko metsas suusatamas ja äkki oli lumi sulanud. Kui pianistidel tekib käega probleeme siis tal on võimalik esitada näiteks ameeriklase John kiitši pala lihtsalt istuda klaveri ääres ja mõtiskleda Seal see üks kuulus tala, jah, kus pianist lihtsalt istub klaveri taga ja ei mängi midagi, kuulatakse vaikust. Kaasa hakkavad ju mängima kõik ümbritsevad helid, inimene, kes istub ja näeb sellist pilti, eks ta teravdatud kõrva, et, et seal huvi, huvitav eksperiment. Ühelt poolt on ta natukene niukene teater, eks ole, ta ning seal väga, väga lõbus. Samasugust, mitte keegi teine, mitte kunagi ei saa enam teha, sellel ei ole mingit mõtet. See on asi, mis on lihtsalt idee tasandil ja selles mõttes on väga teravmeelne. Suhtun sellesse. Te peate käsi hoidma, aga kodused tööd vajavad ju ikka tegemist. Vajadusel panen käe külge ühele või teisele asjale ja vanasti oli lihtsalt hädavajalik, ei olnudki võimalik, ütleme nõukogude ajal seal mingit töömeest endale saada oli keeruline. Aga ma olen ka sellest ammu aru saanud, et näiteks ütleme mingil ehitusalal minu isa tegi väga palju ise selle maja juures, ma olen suuteline ehitama ja tegema seal väga paljusid asju. Aga ma tean, et professionaal peale selle ala mees teeb seda paremini ja mina teen ühte teist asja ilmselt paremini kui tema teenin sellega elatist ja, või siis teda palgata seda tööd tegema. Seetõttu teadlikult olen lasknud asjatundjatel suuremaid töid teha, kui, kui seda on vaja. Noh, aias põhiline kujundajad on nüüd juba tütar, aga meil on vaja kuskilt kaevata, midagi ümber istutada, siis, siis mis tütrele käib üle jõu, seda siis. Ma teen jõudumööda või, või teeb, väimeespoeg on abiks muru niitmisega. Kui te saite honorari filmi Don Juan Tallinnas muusika eest siis te lasite selle raha eest põrandale parketti panna. Ja ja palkasin töömehed, kaart võib-olla ei olnud nii, nii tüüpiline kahekümneaastase noormehe käitumine ehk ehk kuigi ma ei tea, aga kas sel ajal üldse oli võrreldavad kahekümneaastast noormehest, kes oleks saanud kätte 1800 rubla, see oli aastal siis 1971 ilmselt jah, 100 rubla, ütleme, keskmine kuupalk vast isegi alla seda mulle teatripalk oli 80 rubla näiteks ja see oli 1800 kolossaalne raha, aga ma ei ostnud endale mingeid uusi riideid ega mingeid pilli pilli ei olnudki siis? Aasta klaver, klaver oli kodus olemas ja mingit paremat klaverit sel ajal näiteks oleks tahtnud Estonia klaverit osta, ega see ei olnud võimalik eraisikul, praktiliselt selle vabriku toodang, läks kõik nii-öelda nõukogude liitu ja noh, midagi eks ole, läks välismaale ja eraisikul oli, oli võimatusega instrumenti saada, õnneks ma sain instrumendi hiljem heliloojate liidust ja sest seal oli niisugune laenutatavate klaverite hulk, mida sa siis oma liidu liikmetele laenutada kolme rubla eest kuus. See oli ka piiratud arv ja mina sain endale selle kabinet-tiibklaveri pärast Aarne Oidi lahkumist. See klaver on siiamaale, sest siis head muutusid, siis muutus ka täiesti ebaentaabliks muusikafondil mingeid üüriklavereid pidada ja siis nagu palju muid asju, tehaseid ja, ja, ja kolhoose, nii hierastasime meie näiteks klaverit ka, aga jah, parkett läksid ka üle 1000 rubla sel ajal maksma koos töömeestega ja nii et ega palju alles. Personal. Personaalpersona saatekülaline on Olav Ehala. Praegu räägitakse ikka, et tuleb olla atraktiivne, tuleb olla omapärane, ainult siis on võimalik läbi lüüa. Kui palju teie niisugustele asjadele mõtlete? Ei mõtle ikka üldse, see, mis puutub loomingusse, siis, siis ma teen seda oma parema äranägemise järgi, nii nagu ma tunnen. Ja ei mõtlema küll selle peale, et ma peaks nüüd olema tohutu originaal reaalne või midagi ainukordset avastama. Aga selleni vaatamata mõnigi on öelnud, et, et mul on oma mingisugune käekiri ja see on ju, see on ju väga kõva kiitus jumala eest. Kui sul on oma oma midagi originaalset olnud öelda, aga sihilikult ma nüüd küll ei ürita. Originaalid seda. Laval klaverit mängides võiksite vigureid teha küll. Teil ju näitlejaannet on. Olete teatrisse rullegi teinud? No ma ei, esimene nii palju kontserdilavadel ja noh, ütleme nüüd Eesti Kontsert korraldab septembris nagu selle ümmarguse sünnipäeva tähistamiseks kõikides kontserdimajades kontserdil. Ma mängin ise kaasa, kuigi seal on suur orkester ja koor ja solistid, mängin ise kaasa ja olen ka siis ise nii-öelda konfiretzeeveeeffto juht ja samamoodi oli ju viis aastat tagasi, Tartus oli suur kontsert, päikeseratas Tartu laululaval. Seal näete siin natukene, mis võib-olla Elton Johni rutiin seal oli 8000 inimest kuulamas. Niisugust, ma arvan, rohkem ei saa korduda, noh, välja arvatud, ütleme laulupidudel jah, kus laule on lauldud, aga, aga see, et ma olen ise lavale, löön kaasa sellises auditooriumi ees. See oli vägev. Noh, miks ma neid rolle olen ühendanud, aga, aga ma nii regulaarselt ei esineja kontserdilavadel. Üks kuulaja tunneb huvi, kas te olete ka ise laulupeo ajal laulukaare all laulnud. Laulukaare all laulnud ei ole huvitaval kombel isegi lapsena mitte, küll ma olin nii selle 60. aasta laulupeol val näiteks puldi lükka ja klassijuhataja koolist sokutas ühe klassivennaga sinna tööle ja see oli nii võimas kogemus, et ka laulupidudel on alati olnud. Aga ma lähen nüüd seal osalenud väga palju mittelauljana, vaid mängijana saateansamblis ja teinud siin, aga neid arranžeeringuid nüüd selle iseseisvusaja jooksul päris paljudel laulupidudel. Nii et kogeda, mis tunne seal karjal on olla, seda olen ma saanud korduvalt. Te ütlesite noorsooteatrisse nüüdses linnateatris alguses muusikuna ja hiljem muusikale juhatajana. Aga teil oli võimalus, ent ka näitlejana proovile panna. Mängisite Kaarin Raidi lavastuses hoolimatu armuke. Nathan kokto näidend, mononäidend, naisnäitlejale seda mängis Silja Laidla ja seal ongi ainult naise tekst. Mehe roll on trummar, loll, kes tulebki seal korra koju ja selle naise jutu peale läheb sealt kodust jälle minema. Aga tookord on, ma ei tea, kas see oligi Karini idee või oli see Kalju Komissarov, kes, kes talle soovitas, et võtta sinna sellesse lavastusse, olgu ka. Ja siis kui ma juba seal olin platsis, siis loomulikult olime algusest peale. Seal tekkisid võrdsed rollid ja mina rääkisin paberil ja Silja Line läheks seda näitleja teksti, aga noh, mul oli, vajan tõesti näidelda, seal ka ja, ja lõpupoole mõtlesime niisuguse nipi veel välja, et vahetasin rollid ära, sillulaile tagus klaverit ja mina võtsin tekstiraamatu, hakkasin teksti lugema, seal niisugune huvitav katsetus. Ma olen selles etenduses olnud teist korda veel aastaid hiljem lavastas Reeda Toots ühe suve etendusena, mängisime seda Pärnu Endla teatri küünis ja seal oli see lavastatud niimoodi, et laulis laulev näitleja Angelina Semjonov ja oli üks tantsija, soli kogunisti hollandlane. Ja siis ma olin loomulikult jällegi mitte klaver, jaga süntesaatorid aines seal lihtsalt klaverit ei olnud ja natukene oli seal siis ikka näidelda ka. Väga palju ei ole pidanud olema teatrilaval näitlejana, aga seda tükki isegi kaks korda teinud. Te olete öelnud, et lavastaja Adolf Shapiro on mänginud suurt rolli teie elus. Teie koostöö saab, Piroga algas siis, kui ta lavastas noorsooteatris kirsiaeda. Ja Viive Ernesaksa oli sel ajal veel siis noorsooteatri muusikaala juhataja Viive soovitas, et meil oleks sellele lavastusele muusika teha. Ja nii ma siis sa piiraga tutvusingi ja see muusika lõpuks tuli niimoodi välja, et see talle väga meeldis. Jõudsime veel teha Draamateatris kolm õde ja siis tuli minul sõjaväkke minna ja ma sain suunamise Riiga orkestrisse, aga viimasel hetkel avanes võimalus ka Tallinnasse jääda. Ja siis ma helistasin, saab, piir oli, et võib-olla ta hangib mulle Riiast vabastus, et ma saaksin jääda Tallinnasse, aga tema ütlesime. No mis, mis vahastuse sa tuled siia, hakkad mulle muusikat kirjutama ja nii läks ja väga-väga tore oli selle aastaga, mis üldse pärast konservatooriumi seal ajateenistuses olin, selle aasta jooksul kirjutasin kõneleja lavastusele Riia noorsooteatris muusika. Nendest muuseas oli Buratino, mida siis hiljem Elmo Nüganen lavastas ja varem veel Eero Spriit ja mida üle liidu mängiti parimatel aegadel korraga 20-st teatrist ja, ja siis pärast seda jäigi see side nii, et nad 10 15 aasta jooksul pidevalt käisin igal aastal ikka. Adolf pakkus mulle mõne Riia noorsooteatri etenduse küll Läti trupi, küll vene trupi etenduse muusika tegemist, nii et aga miks ma temast kui olulisest inimesest oma paneme, selle, ütleme olen rääkinud, on see, et naistusin soovides ja see oli tõesti täielik elukool ja tarkusega kuidas ta oskas seletada läbi kujundite näitlejatele, seda, mida ta just taotles ja seal tema lugemus ja silmaring on nii tohutu, et ma loen seda endale, mitte ainult kogemus oleks vaid vaid lausa elukogemuseks ja ju teinud ka uuemal ajal ühe koostöö oli siis kolmekrossiooper, mida tema lavastas ja mina siis muusikaliselt aitasin kujundada, kuigi see oli valmis. Muusikakord, vali muusika, aga seda oli vaja sobitada instrumentaalansambel ja vastavalt sellele koosseisudega oli vähesega garanseerida. Helilooja Uno Naissoo oli see mees, kes soovitas teil minna muusikat edasi õppima. Muidu oleks võib-olla teist näitleja saanud. Sel ajal, kui me õppisime muusikakoolis, siis muidugi vaatasime lavakaid ikka alt üles, see oli ikka selline väga vinge seltskond ja kuna minu vähemalt mingil hetkel olid mõlemad noorsooteatris tööl, Panso kutsus mu isa sinna ametisse siis kui see loodi. Isa oli seal lavastusala juhataja, mingi mingi aeg, ema tuli mõni aasta hiljem sinna riietajaks postimeerijaks. Aga isa oli ju tegelikult ameti poolest, ta oli ka ikkagi muusikainimene ja väga hea noodigraafik, teda kaua seal ei olnud, aga oli mingi aeg. Aga see oli põhjus, millega mina tutvusin selle teise lennu näitlejatega, kellest siis toonane noorsooteater koosneski põhiliselt ja siis me olime muusikakooli poisikesed Lauriga ja ühel suvisel teatri ringreisid. Me ise rändasime mööda Eestimaad ringi ja siis me paar päeva veetsime selle seltskonnaga koos, sõitsime teatribussiga kaasa ja see oli nii vägev seltskond. Ja siis ma mäletan küll, et sai Lauriga arutatud et lavakunst on ikka haige, kahtutataks sinna üritama, seda enam, et ma õppisin muusikateooriat, et muusikakoolis võib-olla sel ajal ma ise ei tajunud, kuivõrd hea valik, see oli üks klaveriõpetaja ja siis ta ütles ka, et miks klaverist ei tunne, et see oleks pidanud klaverist tulema. Noorel inimesel tekkisid, tekkisid niuksed, kõhklused ja aga klaveri sisse ma ei läinud, sellepärast et jällegi keegi õpetajatest oli minu isa tuttav ja oli öelnud, et kui tal ei ole laste muusikakool klaveriga lõpetatud siis pole mõtet. Noh, tegelikult ma oleks muidugi sisse saanud, aga, aga tegelikult jällegi väga hea, et ma seda teooriat õppisin, aga siis oli jah, et kas mõtlesin, et peaks ikka proovima lavakasse, aga Lauri nagu teada, eks ole, läkski ja temast sai näitleja. Aga Uno Naissoo andis mul seal ka esimesel kursusel mingid täiesti kõrvaliste ainetega pool aasta taga me saime tõesti headeks sõpradeks ja kui ta oli kuulnud minu mingisuguseid näputöid, siis ta sisendas mulle, ütlete, et sa pead minema konservatooriumisse kompositsiooni õppima. Sest tolleaegsetes bändides nagu noored inimesed mängisid kitarri, Bondina, mina mängisin kristallides, seal oli, olid ka nagu öeldi, torud, ehk puhkpillid ja klaver kõikides nendes bändides ju kõik poisid tegid ka ise lugusid. Ega keegi ei pidanud ennast heliloojaks, on mõelnud, et temast võiks tulla heli ja see oli nii loomulik, et oli vaja teha lood, noh, tegin lood. Aga hoone oli see jah, kes sisendas, et selle asjaga mine konservatooriumisse, õpi seda, sest ega ma ei tea, kas ma oleksin söandanud ise kompositsiooni üritada, võib-olla ma oleks läinud edasi sedasama muusikateooriat, võimusik teadust. Aga nii huvitavalt läks nüüd need õunaroll on siin olemas küll, aga ma ei usu, et ka ilma una rollida. Et ma oleks lavaks läinud siis kui ma juba ikka muusikakooli lõpetasin, siis ma olen ikka veendunud, et ma jätkan seda muusikateed. Te olite väga noor, kuid oma ansambliga kristallid televisiooni esinema läksite. Jah, mingi 16, ma arvan, me jah, sellesama kristallide ansambliga võitsime ühe telekonkursi ja siis anti meile selle aja kohta siiski küllalt tavatu võimalus teha sellise bändiga, kus on kitarrid ka pooletunnine saade, nad siinsamas raadio, salvestasime need lood ära, Asta Kuivjõgi oli toonmeister, kes selle üles võttis. Ja siis tehti selle aja kohta küllalt põnev saade. Pingi osa salvestati kuskil jäähallis ja sinna oli kutsutud kergetööstustehnikumi tüdrukuid publikuks ja küll me vaatasime neid huviga, aga vot paraku sel ajal oli see videolint nii, niisugune haruldus. Näidati see saade ära ja siis võeti juba järgmine peale, et seda loomulikult alles ei ole need siis siis hakkas sidetihedam televisiooniga ka Tõnis Kõrvits, Sis Tõnu Kõrvits seisab, Tõnis hakkas tegema seadeid lugudele, mida salvestati noortesaates kell 13 jaoks, see oli sel ajal jällegi niisugune hoopis teine, mis moodi noortesaade ja, ja siis, siis ma öösiti käisid siin telemajas siis salvestuses, miks öösiti sellepärast et olid otsesaated ju, salvestame sai hakata pärast seda, kui saatepäev oli lõppenud tavaliselt pool 12 12 siis panime oma pillid üles ja noh, kuna Tõnis tegi neid seadeid. Ta ei jõudnud kõiki teha, tegin mina, mäned, seaded ja režissöör Leo Karpliniga tutvusime ju selle natule jogarpintegi muusikalise film, niisiis ta pani ühe minu valmis looja tellis veel lisaks siis mingile teisele telefilmile ka juba Aarne hoidiga kahasse tegime muusika, nii, nii see hakkas minema, need olid nagu mu esimesed telefilmitööd ja siis siis tuligi ootamatult juba Don Juan Tallinnas. Ja te olete televisioonis ju saateid juhtinud ja osalenud kahes väga populaarses telemängus kuulus ja kummaline. Sellega naljakas juhtum oli, kuskil Lõuna-Eestis sõitsime ja sel ajal, kui see saade oli aktuaalne, see üks inimene vaatas neid eemaldada tuli liiget, eks ole, te töötate seal selles kuulus ja kummaline jah, et noh, kas ma nüüd päris töötanud, muidu teen ikka mingit muud tööd. Aga noh, mulje oli selline, et, et see on siis Teatrimees Anatoli Jefros on kirjutanud raamatu proomu armastus, kes teie võite öelda, et filmimuusika kirjutamine on olnud teie armastus. Ta on olnud nüüd enam viimaste aastate jooksul ei ole enam midagi pakutud, uued põlvkonnad tulevad peale, see on ka loomulik nähtus. Aga jah, see seda tööd teha on mulle väga meeldinud. Mul on selles mõttes vedanud, et mul seda nii palju on ka õnnestunud teha ja eks siin mänginud eriti ei ma filmide puhul ilmselt rolli ka see, et minu esimene animafilmi muusikali Priit Pärna, aga koostöö ja teine ka aga sealt edasi juba täna nimi hakkas muutuma selliseks kuumaks ja see pole päris täpne, aga võib öelda, et noh, tekkis nagu uus koolkond lausa. Ja siis oli ju loomulik, et kõik need tulijad sel Rao Heidmets, Heiki Ernits, need hakkasid mulle oma filmide muusika tegemist ka pakkuma, nii et üks vähemal tõesti selline periood, et üks asi lõppes ja teine algas ja kaks korda on niimoodi, et kaks pakkumist üheaegselt, et ma olen raske südamega pidanud teise ära ütlema, aga noh, nüüd on viimastel aastatel jahe, ei ole enam olnud neid pakkumisi ja see on ka seletatav sellega, et ka filmimaailmas on ju uuemad nooremad tegijad ja väga normaalne on, et nad võtavad kaastöölisi oma oma põlvkonnast. Nii ikka alati olnud juba enne mind jaanuari pärast mind. Ilmselt paljud ei teagi, et teie olete loonud muusikat näiteks Priit Pärna filmidele sest inimesed ei loe ju alati neid tiitreid. Nojah, eks ole, filmi puhul on see koosmõju ja, ja muusika mõjutab eelkõige ja alateadvust, sest film jälgib ikkagi reaalselt rida on öeldud ju ka niimoodi, et hea filmimuusika on selline, mida vaataja kuulaja märkagi. Et see oli siis ma olen selle peale tavaliselt öelnud, et minule see nii suurt rõõmu nüüd küll ei valmistas, kui minu tööd üldse märgataks. Eesmärk ei ole see, et need üldse märgatakse. Aga jah, see muusika sellistes filmides, kus on vähe teksti või kus ei ole üldse teksti, mängib ikka väga-väga olulist rolli, aga kui ma vaatan praegu ka kommerts kanaleid, näiteks ma tahaks tiitritest näha, kes, mida eriti kui ma lähen poole pealt satun, siis vaatan, et mingi mingi huvitav asi on asi, ma tahan näha, kes, kes on autorid, kes on režissöör, kes on muusika teinud ja siis klõpsti tuleb juba reklaam peale. Tiitrid ei näidata, ma saan aru, nad hoiavad aega kokku, eks vanasti ilmselt ka praegu kinodes ka, kui tiitrid hakkavad jooksma, pannakse tuled põlema ja inimesed tõusevad, hakkavad lahkuma. Mina juhatan alati tiitleid ära, aga noh, võib-olla see on sellepärast, et ma olen olnud ise asjaga seotud. Siis tuleb sellega. Kas teie puhul on ka nii, et mida aasta edasi, seda rohkem kõhklete ja kahtlete muusika kirjutamise ajal et kas see on ikka hea, mida ma paberile panen? Absoluutselt, see on iga professionaali häda, ma arvan, see, et enesekriitikameel järjest süveneb järjest rohkem kontrollid ja kunagi ei lähe käiku see esimene mõte tõenäoliselt, mis, mis pähe tulevad. Võib-olla see ongi väikene erinevus harrastajate ja, ja maalide ahelad, harrastaja panen oma esimese mõtte, kestab, oskate seda kirja panna? Vahelduvad sellest väga toredad asjad ja noorematele inimestele eriti. Aga noh, pikapeale on ja kui, kui sa oskad oma esimese ideega midagi peale hakata, sealt edasi minna, nii et see on tõsi, kriitikameele süvenemine, paneb rohkem mõtlema pikemalt, noh, ma ei kujutaks ette olukorda, nagu olid, on saanud Tallinna filmi puhul, kus seal oli, keegi oli juba teinud mingi osa muusikast ja siis leiti, et on vaja vahetada ja aega ju ei saanud tagasi võtta, oli jäänud piiratud aeg, tohutus tempos oli vaja see ära teha, seal on näiteks kaks laulu, mille sünd oli niimoodi, mulle tõi režissööri assistent kaks teksti ühel õhtupoolikul koju ja ma ütlesin, hea küll, et ma siis vaatan neid, paar päeva saan valmis, ehk siis orkestreerinud ära ja siis noh, mingi viie päeva pärast võib salvestada, nädala pärast võib juba filmida. Ja siis mulle öeldi, et ei, homme hommikuks on stuudio kinni, randade helisalvestusstuudio tuleb helisalvestus ära teha ja ülehomme filmitakse neid kohti. No ma tegin need ära. Aga praegusel hetkel ma ei kujutaks ette, et ma juba kas või selle enesekontrolli ja kriitikameele tõttu. Kui teil loo kirjutamise ajal kahtlusi tekib kaste, siis küsiti nõu abikaasalt. No ma olen tihti tema käest nõu küsinud, sellepärast et mul väga tihti tekivad variandid. Ma tean, et Mart Saare käsikirjades on on selliseid ossija kohti variandid, et ta ise ei suutnud otsustada, millist käsutada. Vot mul tuleb ette küll selliseid olukordi ja siis siis ma kutsun oma abi abiks ja näitan teile ühte ja teist ja küsin kohe nõu, et kumb on parem. Kas teil on ka mõni lugu, mille olete oma abikaasale pühendanud? Noh, pattu tunnistama, et ei ole sellist, mul ei olegi praktilist millessegi pühendusega üks pühendusega lugu oli kunagi ammuvad, kui suri Rein alanga lootustandev noor džässpianist. Parem, ja, ja ma vaatasin väga suure lugupidamisega tema poole ja vahel käisin teda asendamas. Siis, siis oli mul üks lugudest, millena tema mälestusele nagu pühendasin üha rohkem, mul ei ole ühtegi pühendusega lugu, aga noh, võib ju siis mõelda, selle peale sain idee, praegu. Räägime nüüd sünnipäeva jutuga, kui teie veres saab keegi aasta vanemaks. Kuidas te seda sündmust tähistas? Aitäh Meil on perekonna sünnipäevalaul ja selle autoriks nii teksti kui meloodia, autoriks on minu abikaasa. Kui kellelgi meie perekonnas on sünnipäev, siis on traditsioon jah, et perekond tuleb ja laulab selle lauluga siis nagu selle päevakangelase üles, kuidas elav siis kõlab palju liu väljunud nalju ja nõnda edasi nüüd juba vigases seadiste ärav mitme häälseks need nende, eks ma kuulen, kuidas nad siis mitmehäälselt mul seda laulavad. Ja muidu on olnud traditsiooniks ka, ütleme see. Ma olen seda päeva tähistanud ikka aias, mitte tuvastusest. Enamasti on see olnud ilus ilm või kui on olnud ka soe vihm ei ole seganud. Aga siin nüüd selle numbri juures jällegi pole mingiks abiks, on nüüd Eesti kontsert. Novembris, noh, sest praegu ei ole kontserdihooaeg. Septembris kui Eesti Kontsert korraldab suurtes kontserdimajades kontserdid, siis Tallinna kontserdi järel tuleb siis ka vastuvõtt, sest ma arvan, et see inimeste hulk lihtsalt võib-olla ta mulle aeda mahuks, ära nad kõik püsti seisaksid, aga kui sajab vihma, siis tuppa kindlasti majja ei mahuks. Ja ega seal aiaski oleks nii suure seltskonnaga nii mugav olla. Need seekord ilmselt selline nähtavam tähistamine on seal. Mida teile siis soovida, mida teil kõige rohkem vaja on? No tänapäeva inimestel, mida neil vaja on, aega on vähe. Aga noh, õnne, tervist. Jah, tervist, ülejäänud ostate kõik ise? Võib-olla küll, ma tänan teid selle pika jutuajamise eest. Öelge palun üks number ühest viieni. Ma kasutasin saates ka kuulajate küsimusi. Nii et üks kuule saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Kaks suur tänu. Persona saate külaline oli helilooja ja pianist Olav Ehala kel on sel laupäev 60. sünnipäev. Persona saate auhinna saab Kaido vorbri, kes küsis Olav Ehala alt, et kui tal oleks võimalus saata kosmosesse kolm oma lugu, siis millise valiku ta teeks. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.