Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku tänase olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Valitsus allkirjastab saastekvoodi müügilepingu Luksemburgi ka sellest saadava tulu 470 miljonit krooni paigutab riik korterelamute soojustamise. Justiitsminister Rein Lang on seisukohal, et euro ja krooni võrdlushinna teenindusettevõtetes ja poodides peavad vastama täpselt kursile tarvilikuks. Nordecon lõpetasid Narva kolledži ehituslepingu, ehitaja kinnitusel oli põhjuseks keerukas ja mitmeti tõlgendatav projekti dokumentatsioon. Tellija sõnul oli projekte ehitanud. Ta ei ole ilmselt liiga kallis. Alustatud ehituse lõpule viimiseks korraldab Tartu ülikool uue hanke ja hoone valmimise tähtaeg venib paari-kolme kuu võrra. Pärnu linn müüb taastusravikeskus Sõprus ettevõtte aktsiaid vaid kinnistuid, jättes toimiva firmaväärtuse arvestamata. Maa keelustab seoses riiki tabanud põuakaja ulatuslike põlengutega ajutiselt teravilja ekspordi. Riigiduuma rahvusvaheliste küsimuste komitee esimees Konstantin Gorbatšov kinnitas aga täna, et ei näe takistusi Eestilt põlengute kustutamiseks pakutud abi vastuvõtmiseks. Eelmisel suvel kell sai alguse Eesti teatri festivali Tartu uue teatri ja Valmiera Draamateatri koostööprojekt Kristjan Jaak ja Edwards. Möödunud suvel toimus projekti kaks esimest osa, kus eesti luuletajad kõndisid Riiast Tartusse ja Võnnus vaadati vabaõhulavastuste lätlaste aeg. Täna esietendub Tartus Raadi mõisapargis projekti viimane osa. Kristian Jaak laskub maa peale öösel ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel 13 kuni 19, homme päeval 22 kuni 28 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda, valitsuses oli sel nädalal kõige olulisem ja kõige suuremaid rahasummasid puudutav teema seotud saastekvootide müügiga. Sellest oli täna pikemalt juttu ka valitsuse pressikonverentsil ja Mall Mälberg käis kohal. Valitsus otsustas täna allkirjastada saastekvoodi müügilepingu Luxembourg iga sellest saadava tulu 470 miljonit krooni paigutab riik korterelamute soojustamise. Seda projekti peab valitsusjuht Andrus Ansip s-i jaoks väga heaks. See kortermajade soojustamine tähendab seda, et soojustada saab siis korterelamuid, nende päris fassaade katuseid, küttesüsteeme kaasajastada, taastuvküttel üle viia korterelamuid ja toetusprotsent on 15 kuni 35 sõltuvalt sellest, kui suur energiasääst nende tööde tagajärjel siis saadakse. Kui energiasääst on 50 protsenti, siis toetuse määr on 35 protsenti koguinvesteeringust. Kui energiasääst on väiksem, siis ka toetuse määr on väiksem. Toetuse täpsed tingimused sätestab majandusministri määrus, mis saab allkirja järgmisel nädalal. Taotlusvooru kuulutab augustis välja KredEx keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. See toetus on mõeldud korteriühistutele alates Sis elamutest kolme korteriga kuni suurte paneelelamutele välja. KredEx hakkab seda toetust siis välja andma taotluste esitamise aeg augustis juba, kui kompleksselt võtta ette nõukogude aegse ehituskvaliteediga hoonete soojustamine, alustada seinte soojustamist, vahelagede soojustusaknad, uksed vahetada, soojasüsteemid vahetada, ventilatsioonisüsteemid korda teha, siis 50 protsenti küttearveid on võimalik vähendada, see tundub uskumatu, aga, aga tegelikult see niimoodi on. Kui teha üks või teine asi, siis loomulikult see säästan väiksemaga. Kui võtta ette ikkagi kompleksselt ja teha nii, nagu tänapäevaselt tasemel hooned ehitatakse, siis on 50 protsenti täiesti selgelt võimalik tarbite urust. Nimetatud luksemburgi tehinguga on Eesti kokku müünud kasutamata saastekvoote poolteise miljardi krooni eest ning peaministri sõnul oodatakse lisa. Meil oli selleks aastaks kavandatud pool miljardit krooni eelarvesse ja nüüd on lepingud sõlmitud pooleteise miljardi krooni ulatuses. Laias laastus võib öelda, et suurusjärgus miljard krooni oleks võimalik veel müüa tänavu järgmisel aastal. Kuna minister täpsustab see võimalik miljard võimalik müügi miljardi, ütleme siis niimoodi, on selle aasta lõpuni, järgmine aasta tuleb uute vabade kogustega jälle. Et Eestil on vabamüügikogus aastas on 17 miljonit tonni, see on sel aastal kuni Kyoto perioodi lõpuni, nii et 2012 Kavilsis. Rahandusministeeriumi teatel on juuni lõpu seisuga riigi stabiliseerimisreservi maht viis miljardit krooni. Aastaga on reservi turuväärtus vähenenud ligi 33 protsendi võrra. Languse põhjuseks on kolme ja poole miljardi krooni kasutusele võtmine mullu juulis. Samas eelmise kvartaliga võrreldes kasvas reservi turu Tartus 178 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 3,7 protsenti. Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse. Tänasel valitsuse pressikonverentsil kerkis aga veel üles euro ja krooni võrdlushindade küsimus ja koos sellega ka sanktsioonide teema. Justiitsminister Rein Lang rõhutas õiguslikku aspekti, öeldes, et võrdlushinnad peavad olema täpsed ja keegi omapäi mingisugust raha kurssi kehtestada ei saa. See on nüüd riiklik õigus, mis selle paika panna. Et kui mõni ettevõtja kõneleb kuskil võib-olla väiksemas kohas sellist juttu, et hindama tõstan sellepärast, et minnakse üle eurole ja mis mina siin teha saan, et ega mina ju ei tõsta, teiste riik läheb eurole üle ja sellepärast minu hind toote hind kasvab siis see on just selline, on eetiline käitumine, et sellele võiks lihtsalt järgneda tarbija boikott. Kui aga sellist juttu räägivad kolm restoranipidajad ühel tänaval üheskoos, siis on kangesti selline tunne, et tegemist on kartellikokkuleppega. Ja vot sellega tegeleb prokuratuur. Ja ma olen ka kindel, et prokuratuur selliste meestega hakkab väga intensiivselt tegelema. Meil see arusaamine peab jõudma ka sinnamaani, et igasugust hinnakokkulepet, niisugused kartellikokkulepped, mis tõstavad hinda selliselt, et tarbijal ei ole alternatiivi. Ehk siis kõik kaupmehed üksmeelselt lepivadki linnas kokku, et nad tõstavad hinda ja räägivad üksmeelselt sama juttu, et see kõik on eurole üleminekust põhjustatud, siis on kriminaalkuritegu. Ma soovitan selliseid kokkuleppeid mitte kellelgi teha. Tartu ülikool ja Nordecon Ehitus aktsiaselts lõpetasid Narva kolledži ehituslepingu Tõnu Karjatse. Kuulete lähemalt. Narva kolledži uue õppehoone ehitust alustas 62 miljoni krooniga hanke võitnud Nordecon Ehitus mullu. Praegu on valminud uue hoone vundament kandvad seinad. Poolte kinnitusel lõpetati ehitus vastastikusel kokkuleppel ja edasisi pretensioone neil üksteise vastu pole. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Erki ääremaa, Nordecon Ehituse aktsiaseltsi juhatuse esimees Priit jaganud. Põhjuseks olid erimeelsused ehitajaga ning noh, võib arvata, et küsimus oli selles, et eks neid Pakme langes ehitusturu madalseisu kõige madalamasse punkti ja eks võib arvata, et ehitaja ei pruukinud välja tulla nende pakkumise hinnaga. Ehitaja tegi ettepanekut, kuidas projekti muuta. Ülikool sellega nõus ei olnud ja lihtsam oli kokkuvõttes lõppeda kokku ehituse lõpetamisest. Põhiliseks erimeelsuste põhjuseks oli väga keerukas ja mitmeti mõistetav projektor konventsioon. Aga seda varem oleks saanud samamoodi selgeks teha. Tartu ülikool korraldab hoone ehituse lõpule viimiseks uue hanke, see tähendab ka paari-kolme kuu pikkust viivitust ehituse valmimisest, kinnitas Erki ääremaa. Järgmine Eedee lähtub samast projektist ja ehitajaga. Praegu rajastab projekti kohaselt, et ega seal mingit imet ei ole ja ehitatakse sama projekti järgi edasi. Kas ka Nordecon uuel konkursil osaleb Priit jaganud? Vara on öelda ei oska, ei oska seda kommenteerida. Kõige enne, kui see hange välja kuulutatakse ja me näeme neil konkursi tingimused ja, ja projektimuudatusi eksi, otsustan. No Tartu ülikool on kinnitanud, et sama projekt jääb kehtima, et seda ei muudeta. Leppe kohaselt pidi Nordecon tuleva aasta juuniks valmis ehitama Tartu Ülikooli Narva kolledži uue õppehoone koos välikommunikatsioonidega ja ümber ehitama ka tänavaehitus rahastab Euroopa regionaalarengu fondi ja ülikooli omaosalus on selles kuus protsenti. Pärnu linn müüb taastusravikeskuse Sõprus hooned. Ester Vilgats jätkab teemat. Volikogu otsuse kohaselt müüakse sõprust mitte kui firmat. Müüki on pandud firma hooned, mille alghinnaks otsustati kinnisvaraspetsialistide eksperthinnangu järgi määrata 20 miljonit krooni. Mitme volikogu liikme arvates tulnuks müüki pane sõpruse aktsiad, mille hinnas kajastuks nii kinnisvara kui firma enda. Pärnu linnavolikogu liige Väino Hallikmägi kuulubki Reformierakonda, mis on Pärnus koalitsioonis, aga linnavara sel moel müümi seda heaks ei kiida. Sel nädalal palus ta end ka sõpruse nõukogust tagasi kutsuda. Väino Hallikmägi. Ma hääletasin selle otsuse poolt volikogus, ma tegin seda muidugi raske südamega, ma üritasin seda hinda tõsta. Ma üritasin nõukogu liikmena anda adekvaatset ülevaadet taastusravikeskus sõpruse hetkeolukorrast. Ma pidasin sõprusele kaitsekõne sõpruson, toimiv vetevõte potentsiaaliga ettevõtet. Linnar rahakoti olukord on tõsi, jah, kehvapoolne neid paarkümmend 30 miljonit, mis siit loodetavasti tuleb, on linnale väga vaja. Selle poole pealt vaadatuna on ta kuidas öelda hädatapmine, tegelikult see põrsas oleks võinud mudel kosuda. Ekslinnapea Mart Viisitamm. Et selle müügi puhul ongi olnud nagu väga imelik see kui volikogus müügi otsuse vastu võeti, siis ei räägitud üldse ettevõtte müügist, vaid räägiti ainult kinnistutest, mis kuuluvad ettevõttele ja kui teemaks oli ettevõte kui tervik, siis toodi välja laenuga koormus, mis on küllaltki marginaalne võrreldes nüüd ettevõtte enda hinnaga. Teine asi, mis murelikuks teeb selle müügi osas on linnavalitsuse soov ja tahe näidata Endale kuuluvat vara väiksemana, kui ta tegelikult on, et mina mäletan küll aegu linnavalitsuses, aegadest, kus ikkagi eesmärgiks oli näidata võimalikult heast küljest seda vara, mida linn müüb, investorid võimalikult palju oleksid valmis panustama ja linn suudaks teenida maksimaalselt tulu. Abilinnapea Annely Akkermann peab kinnisvara hinnast lähtuvat müüki õigeks praegu. Kuuldavasti ostetakse kinnisvara, millel on raha, o aga kui ettevõte on olnud siin alates 2005.-st aastast kahjumis välja arvatud siis 2006, mis oli selle uputas, järgmine aasta on olnud õige väike kasum, siis põhitegevuse rahavood on olnud negatiivsed, mis tähendab, et seda firmaväärtust, mida müüa, õigupoolest seal ei ole. Võib-olla toob just väidetavalt madalal hind sõprusele palju pakkujaid. Selgus saabub 16. augustil, kui pakkumised linnavalitsusse jõuavad. Ja nüüd vahetame teemat. Venemaal on maastikupõlengutest hukkunute arv tõusnud poolesajani, nii teatab sealne eriolukordade ministeerium. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Eriolukordade ministeeriumi andmetel on Venemaa territooriumil registreeritud praegu 843 maastikupõlengut. Neist 47 on rabapõlengud. Suurem osa neist 29 lõõmavad just Moskva oblastis. Moskva lähedastes külades meisterdavad inimesed ise marlimaske. See küla elanik ütlesitegi kumminöörist marlist ise maski, kastis selle seejärel märjaks ning maski kandmisest on olnud palju abi. Eesti on Venemaale pakkunud metsapõlengute kustutustöödeks, tehnikat ja päästetöötajaid. Vene Föderatsioon pole seni abi pakkumisele vastanud. Samas puudub ka leping, mis sätestaks päästemeeskondade vastastikused töö ja logistikanõuded. Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste küsimuste komitee esimees Konstantin Gorbatšov ütles Raadio neljale, et ei näe protseduurilisi takistusi Eestilt abi vastuvõtmiseks. Seoses ulatuslike metsapõlengutega. Eesti võimud on käitunud adekvaatselt heanaaberlikult, ütles Gorbatšov. Välisriikide abi vastuvõtmise otsustab tema sõnul siiski valitsus. Mine protseduurilisi takistusi selleks, kui Eesti või mõne teise välisriigiabi on vajalik, siis see ka vastu võetakse. Siin ei ole vaja otsida poliitilisi otsuseid, kinnitas Gorbatšov. Riigid. Rahvusvaheliste küsimuste komitee esimees on enda sõnul Venemaa ja Eesti suhete parandamise poolt. Sellest võidavad kõik Eesti abi pakkumine on tähtis žest, mis kirjutatakse kahe riigi ajalukku suurte tähtedega. Sama suurpõlengud mõjutavad ka Venemaast kaugele olevaid riike. Nimelt keelustab Venemaa seoses riiki tabanud põua ja ulatuslike põlengutega ajutiselt teravilja ekspordi, teatas täna peaminister Vladimir Putin. Putin rõhutas, et siseriiklike teraviljahindade kasvu tuleb vältida. Ühtlasi katkestatakse ajutiselt ka mõnede teiste põllumajandussaaduste eksport. Ekspordikeeld jõustub 15.-st augustist ning kehtib kuni esimese detsembrini. BBC teatel on Venemaa valitsus riiki laastava põua tõttu vähendanud prognoositavad teraviljasaaki 97-lt miljonilt tonnilt aastas 70 75 miljoni tonnini. Eelmisel aastal eksportis Venemaa 21,4 miljonit tonni teravilja ehk ligi veerandi kogusaagist. Maailmaturul kerkis nisu hind Venemaa tänase otsuse järel viimase kahe aasta kõige kõrgemale tasemele. Ja tagasi Eestisse täna esietendub Tartus Raadi mõisapargis Kristian Jaak laskub maa peale. Hedvig Lätt jätkab. See on lugu luuletaja Kristian Jaak Peterson-ist. Lavastaja ja teksti autori Andres Keili sõnul on tegemist noore inimese looga. Meie teadmine Kristjani August on ka selline, kas ta nüüd on ju väga teadmine selles mõttes, et ta on paljuski ikkagi suitsu ja teiste nooreestlaste programmiline ette kujutas Kristjani August, kes oli kehvik, kes käis jalgsi Tartust Riiga ja suri noorelt kopsuhaigusse, tegelikult vist ikka natuke teistmoodi, et Kristjan Jaak oli vist Tartu ülikoolist blondeeritud üliõpilane läbi aegade ja ta oli ikka pigem oli ta balti filosoof kui maarahva laulik. Aga, ja mida siin näha saab, see meie lugu on, ei otsi ajaloolist tõde, kuigi ajaloolisest tõest sing räägitakse, aga eks ta on selline allegooriline noore hinge lugu, kus noor hing püüab paigutada maailma gene noor romantiline hing. Et see lugu, mida siin näha saab, on eklektiline. Lavastuses on üheks tegelaseks ka läti luuletaja Eduard Veidenda umbs. Selle projekti algpealkiri oli Christian Eduard, Lätis oli umbes 70 aastat hiljem elas samadele parameetritele vastav luuletaja Eduard Veideman Pauls, kes suri 24 aastaselt kopsuhaigused ja keda hakati avaldama alles peale tema surma. Et sealt on see algtõuge ja Edwards on siin ka meie tekkiski Edwardsi Kristjani jaksavad siin kokku veel kord tähendab seda, et see kuidagi ajalootruu püüaks olla niimoodi, faktiliselt küll, aga ma arvan, et hinged oma otsingutes ja valudes ja vaevades on ajast sõltumata üpris ühesugused. Etendust reklaamitakse kui väga tartu lugu. Eks muidugi on nii palju erinevaid Tartut, kui on erinevaid inimesi, aga minu jaoks on see küll. Tartu õhkkond. Tartus küsitakse küsimusi, arutatakse asju ja mõeldakse. Nimiosas astub lavale ja teeb oma esimese näitleja rolli Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias lavastajaks õppiv Jim Ashilevi. Milline on tema kehastatud Kristian Jaak? Etenduse Kristjan Jaak on pideval mõistmise otsingul nii enda sees kui ka teiste inimeste seas liikudes, ta otsib ilmselt mingisugust tõde, selline rähklemine ikkagi käib pidevalt. Selline võitlus tõe ja mõistmise nimel. Vabaõhuetendust Kristian Jaak laskub maa peale, mängitakse Raadi mõisapargis 15. augustini. Eile Soomes möllanud äikesetorm Veera osutus erakordselt välgurohkeks. Ilmajaam registreeris umbes 23000 sähvatust. Ilmajaama andmetel oli torm Veera selle aastatuhande välgurohkeim. Äike oli kõige võimsam Birgan maapiirkonnas, kust liikus õhtul Kesk-Soome põhja, Savosse ja kainusse ning sealt edasi Koola poolsaarele. Meil on aga öösel ja homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on öösel 13 kuni 19 ja homme päeval 22 kuni 28 kraadi. Ida-Virumaa metsades püsib eriti suur tuleoht. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.