Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Tere, Kristiina Ehin. Tere võmmist, keda sina viimati lugesid? Mina lugesin kramaaningem, olin ammu tahtnud lugeda kõik veel mõnda aega saanud ja niitsein aega ja lugesin Olavi Ruitlane romaani naine seda Taani võtangi nagu sõrme, mis osutab kuu poole ja tingi juttu mitte niivõrd sellest sõrmest, ehk siis romaanist vaid kuust, millele ta osutab. See kuu loomulikult, meeste naiste keerulised suhted tänapäeva maailmas. See osutav sõrm ehk romaan, naine ei näita meile kuidas on need suhted sellisteks kujunenud. Ta osutab otse, humoorikalt ja natu realistlikult ühele mehele naisele kusagil Lõuna-Eesti maakohas, kelle kooselu on nagu õudusunenägu. Õigupoolest on romaanis Felix sõrm ja Nonii peategelase suure tähega mehe sõrm. Sõrm väriseb pisut ka tema püüab osutada. Kuule, aga märkab äkitselt, et tema jaoks on neid kuusid palju. Pärast viina, viskit, õlut ja veini. Polegi ime, et kuusid tundub rohkem kui üks. Valib ühe välja ja osutab sellele nii püsivalt, kui suudab. See kuu on tema suhe tema ja ühe naisolevuse vahel. Tundub, et q, heledam ja selgem pool on mees tumedam varjukülg, aga naine, naine, joodik nagu meeski, ta elukombed on kerglaselt kuubis, nägu mehelgi, ten tarbimismaniakk nagu enamik eestlasi. Ta pole kaugeltki peenetundeline nagu meeski Tagna ala vääriste nagu meeski, vägivaldne, nagu ta abikaasagi. Tal on abielu jooksul minu mäletamist mööda paar suhet veel, mis on kõik nii pöörased, et raske uskuda. Mehel, tundes neid nägu mitu korda rohkem olevat ja kõik palju realistlikumad. Veel üks asi, mis naise ja mehe puhul sarnane. Elukutse. Luuletaja, mees, meedik, naine mõlemad väga vanad väärikad elukutsed. Teineteisele on nende leivateed aga lõputute irisemiste ja alavääristamist objektiks. Meil on mehel ja naisel üks suur sarnases. Nad armastavad teineteist väga nii väga, et kannatavad öid ja päevi, nädalaid ja kuid aastaid ja aastaid ja aastaid seda irisemist alavääristamist välja. Nii võttes väidab kogu see raamat sellele armastuse väitele vastu. Maha võttes ainult kinnitad seda. Vaadelgem korraks, millist elu elasid mees ja naine enne abielunaine oli abielus eelmise mehega. Ja mees kirjeldab seda abielu enda abielulahutust naisega seeläbi välja vabandades. Jutumärgid algavad. Mul polnuks rumala naise vastu midagi, kui ta tasane loll olnuks. Aga naine oli vastupidi, aktiivne. Kooselu lõpetada. Ma ei tahtnud eelmise mehe kombel lõpetada. Naise eelmine mees, muuseas ei surnud loomulikku surma. Naine karjuste surnuks. Jutumärgid kinni enda abielueelset elu, kirjeldab mees nii. Ma olin geniaalne noor luuletaja ja ajakirjanik, kelle luuletusi artikleid polnud mitte kunagi kellelegi tarvis, mistõttu polnud ka raha, et korralikult kõht täis süüa. Ainuke, mida tol ajal jätkus, olidki naised. Suitsu polnud, veini, raha samuti mitte. Korteris vool välja lülitatud, tuba nagu seapesa. Aga ikka need tulid alatasa ühekaupa, kahekaupa kolme kaupa põlemle naisi tulnud. Sellest Oll elust satub vaene mees oma antiprintsessi peale, kellest saab peaaegu et vastu tahtmist tema naine ja kellega koos õnnelikult elupäevade lõpuni elada, pole tal plaaniski. Naine seevastu näib visalt uskuvat, et uus abielu on võimalik pärast eelmise mehe surnuks karjumist ja enne paari aasta eest ravi psühhiaatriahaiglas. Selles tragi koomilises anti printsi ja antiprintsessi loos toimub see, mis naistekate saabub viimases peatükis ehk pulm 67. leheküljel peatükis pulma. Sellest leiame ka lõigu, mis suurepäraselt sobiks romaani naine naise definitsiooniks. Näen vaimusilmas, kuidas Rayministlikud kirjanduskriitikut praegu ja tulevikus selle kallale lugeda eritavad. Loen selle lõigu. Jutumärgid algavad tegelikult talinaine üksik juba enne eelmise mehe surma. Mees käpned ning naise viha eest linna põgenenud. Naiivne lollike. Loomulikult läks naine talle sinna järele, sai kätte ning Perede lõpuni naist. Ema jääte ei lükata kõrvale, ei asendata kellegagi. Naise jäävuse seadus ütleb, et naine no ega hävi vaid muutub ühest olekust teise. Ta võib parajasti lakku täis peaga abitult pikali põrandal Läliseda või oma kahe piimapakiga lapse söögi ajal kurat teab, kuhu kadunud olla. Jääb ikka naiseks ja emaks, isegi kui ta oleks hapnikumaski torude all. Toomas ei kaotaks maitevaatest naist ja ema endasin nimetada kunagi ning ta saab selle, mida ta tahab. Kui mitte muidu, siis kas või päris lõpus endale kirstu järele. Veretööd mehe ja naise vahel ei tehtagi enamasti Taavi kirvega. Inimesed on palju lihtsam hukata. Endaga lämmatides tuleb lihtsalt juhmi järjepidevusega läbi lõigata niite, mis inimest vee peal hoiavad. Ja kõik. Luuletajat on lihtne, tappa labidaga. Niisama lihtne nagu labidameest luulaga. Jutumärgid kinni. Võib-olla võiks siinkohal labidamees asendada sõnaga meedik. Seega mees juba ette, et algab mõlema poolne teise inimese lämmatamine iseendaga. Mees näib teadvat, et abieluga algab kauakestev sõda. Otsustav lämmatamis lahing. Elu ja surma peale muidugi. Ka naise abiellumismotiivid pole kuigi õilsad. Kui uskuda meest, siis polevat naine tahtnud kauem kanda tiitlit lesk ning koos abikaasaga tuludeklaratsiooni täitmise võimalusi tundub talle ahvatlev ja kasulik. Siiski jääb mulje, et naine loodab abielluda kogu eluks. Kuulakem edasi. Igatahes läks nii, et oli üks hilissügisene päev. Me olime endid kenasti riidesse pannud, taevast 100. lörtsiputru ja sisenesime perekonnaseisuametiruumidesse. Sitt. Oo. Pomises ametnik dokumente uurides. Mismoodi tõmbus naine turri. Ei tea, sorrist tujutu ametnik paberites. Detsembris sõlmitud abielud lähevad yldjuhul lahutamisele. Naine vihastas, silmnähtavalt, on tema pääl, mingi kuradi ametnik hakkab seda silmade all täis pasandama. Mulla kippus naer peale. Naine vaatas kurjalt nii mulle kui ametnikule ning järgneva osa protseduurist pidasime endid paremini ülal. Abielu sõlmimise protseduur meenutas mulle kohustusliku liikluskindlustuse tegemist 10 minutit ja ongi lubatud oma abieluranna kuumal liival elu vankri tühjavõitu kumme vilistada. Õhtuks oli meiepoolne laud kaetud ning kümmekond lähimat sõpra tuttavat külla palutud. Salatikausid krõbisesid tuhmilt kokku löödev kristall teravalt. Ka järgmisest katkendis tõime välja lugeda mehe ja naise abiellumise perspektiivid on täiesti erinevad. Pidu korjest tuure, naine ei vajunud tavapäraselt ära, ta oli õnnelik, palju õnnelikum ja minu mäletamise lõpus lausa üliõnnelik. Mul on selles suhtes hästi, et tänu väikesele kandmisele on kulutused alkoholile tagasihoidlikud. Pulmavenel niisamuti. Meie jaoks kestis pidu neli-viis tundi, mille järel sai mõlemi esimese õigused tugitooli korjul enda kätte. Viru valge. Kui me paari tunni pärast silmad avasime, vaatasime nõutult üksteisele otsa, polnud külalisi, naist samuti mitte. Ainult meie kaks olimegi koos tühjades paati kaussidega laua taha jäänud. Ära niimoodi vaata. Pomises pulmavana. Minuga ei abiellunud. Pea pärandist ei olnud jäetud, kõmpisime kilomeetri kaugusele tanklasse, taotlesime kotid õlut täis ning tunni pärast olime tagasi. Naist ei olnud ikka veel. Jõime pulmavanaga õlut, tegime suitsu ning otsisime olukorrale lahendist. Jutumärgid kinni. Milleski, mida võis tunda pruut, kelle peigmees on end pulmas täis lakkunud on naine ei räägi. Küll aga lahatakse pikalt ja põhjalikult küsimust, kuhu kadus pruut tulemas, meenutab mulle nagu mingit Saaremaa onu poegliku külajanti siis nende otsivat ja otsivad olukorrale lahendust, otsivad kadunud või röövitud Buddy kõigepealt ülemise korruse mehe juurest. Sealt leidmata otsivad nad teda viimaks kõikvõimalikest korteritest ja lõpuks ka alatute ja meeste juurest. Juurest tsitaat, kes kellegi ega millegi ees täpselt nagu alati maainimesedki risti ette ei löönud. Umbes neljanda alatu maamehe korteris tabas otsinguõnn või õnnetus. Tegelikult ei olnud midagi hullu juhtunud, naine oli alatule maamehele lihtsalt kylla läinud, seal ära väsinud, riidest lahti võtnud ning korteri peremehe kõrvale magama jäänud. Ikka juhtub. Pruut oli täitsa väsinud, kolmekesi tõstsime ta jalgadele, pulmavana ja ülemise korruse mehe jaoks oli see esimene kord naist ula pealt koju toimetada. Pulma vanal yldse tundlik. Seal oli enda sõnul pea 70 pulma selja taga ja selline kogemus alatute maa inimestega esmakordne. Ta ei tundnud end hästi ning lasi hommikul enne naise ärkamist jalga. Oleks võinud veel veidikeseks jääda. Naine ärkas tegelikult pärast lõunat. Kui naine juhtunust kuulis, oli ta alatu maamehe peale väga pahane, sest sisuliselt oli tegemist vägistamisega. Selle vahega, et vahekorras ei olnud ta alatu maamehega kindlasti olnud. Kui maga kõhetu, pisikese ja väriseva, ajatu ja mehega. Ise rääkisin kolida vägistamisega sisuliselt nõus. Aga ta julges arvata, et konkreetse juhtumi raames oli vägistatelt ema. Too päev kinnitas jälle nirilt tõsiasja, et minu suhe naisega ei ole suurem kui elu vaid vastupidi, elu on igal juhul suurem kui minu ja naise jama kokku. Vaatasin põranda Lukerdavat last ja jõin jälle. Kõigest hoolimata oli ikka veel vara. Isa laseb lapse Lukerdada, joob edasi, ema ilmselt vastab samaga. 131. leheküljel on laps juba nii suur, et kinnitab, kas siis ema õhutusel või mitte. Et isand teda näkku löönud, hiljem jalaga kõhtu, aga ise ei mäleta. Kuigi joodikutega võibki juhtida nii, et nad löövad, aga hiljem ei mäleta. Vabastatakse mees politsei uurimise alt. Lapsele pakutakse kolooniat, sest ka alaealised vastutavad oma valesüüdistuste eest. Seda, et politsei Eestis ikka veel vägivalla juhtumite puhul abitu on või lausa ebaadekvaatseid otsuseid, teed ja õhtut tänapäeval. Kahjuks nii sageli, et politseinike otsus mindrama Nonii naine peategelase mehe süütuses ei veena. Kellega veendun üha rohkem, et romaan, naine on pesuehtne meestekas. Kui sellise kaliibri lämmatav murdjat naist, nagu on mehe kirjeldatud naine leidub elus ehk umbes kahe kuni kaheksa protsendi naiste hulgas siis raamatu peategelane mees võiks tegelikult suurima vaevata olla väga paljude meeste koondportree. Ta hindab naises eelkõige välist vormi ja oma vajadustele vastavust. Kõike, mida vaja, on vaja naiselt kätte saada, esimene kord ja vähemalt 15 minuti jooksul. Lisaks oleks hea, kui naine võtaks enda kanda suure osa hoolekandeteedest mida on kohustuslikus käsi määrives korras juba tuhandeid aastaid naiste õlule veeretatud. Mees teise naisega väikese naisega jalga laseb ja talle kaubamaja eest Klumbilt kosjakimbuks võõrasemasid varastab. Kui asjad vastu võetakse ja minnakse sellest eelmisele naisele teatama, karjub eelmine naine vahet, et mind nagu sokke. Toother, raputasin pead nagu sokke, polnud ma teda küll vahetanud mudelit hetkelgi jalas neli päev vahetamata sokid. Hiljem rõhutab mees, et ka need riided, mis ta naise ja tema eelmisest kodust kätte sai, olid kas pesemata pesu või kaltsud. Ja mees viskab need abielulahutuse oma lõppvaatuses demonstratiivselt prügikasti. Selles äravisatud musta pesuhunnikus ei anta lugejale mingitki võimalust naisele kaasa tunda. Naine kaunis naine on ablas ja alatu nõiamoor, kes pole isegi abitu luuletajast mehe hilpusid õigel ajal ära pesnud. Ehtmeisteka moel ja ehtšeutade moel leitakse mehele romaanis naine alati vabandasin. Ta on lihtsalt nii õilis ja nii tark ja nii puhas ka kuulakem järgmist lõiku. Väljend ära peta naist on tuletatud jumala käskudest ära rikkunud kui abielu ja ära himuste ligimese naist. Pärast pulmaööd mugandasin ma neist endale kaks mitu korda sobivamat käsku. Esiteks, ära peta ennast ja teiseks, ära tee seda jumala pärast naisega. Seda naisega tegemise all ei mõelnud ma muidugi selle absoluutselt mitte tegemist, vaid seda tuleks lugeda. Ära peta ennast naisega. Pärast pulmaööd hakkasid mulle arenema suhted kirgliku naise, noore naise tütarlapse ja veel mõnede naistega. Lisaks ilmus pärast aastaid kaotsis olemist välja kadunud naine. Ja kõige lõpuks kirjeldab mees romaanis naine, mida kõike ta nendelt naistelt saanud ja jõuab järeldusele, et koosnebki peamiselt sellest, mida ta nendelt naistelt on saanud. Näiteks kadunud naine oli minu suurim õpetaja, õpetas mulle armastus, ilma vastuarmastuseta on vägivald. Veel õpetas kadunud naine kadumist. Kõik, mis minust kadunud on, kadus ühes kadunud naisega veel mõned naised andsid minusse veel mõndasid asju. Tundub, et ma olen jumala käskudest tuletatud nõuet. Ära peta naist suhteliselt korrektselt täitnud kirglikku naist, noort naist, tytarlast, kadunud naist ja veel mõndasid naisi, ei ole mina naiste poolt kokku pandud mees kunagi petnud. Lõpetagem siinkohal selle suurepärase meisteka ja Eesti JA kirjandise tähtteose tsiteerimise. Minule igatahes mõjus raamat äärmiselt inspireerivalt intrigeerivalt. Kuuldavasti ka paljudele teistele lugejatele. Olen ise kunagi kirjutanud luuletuse mehest, kes püüab endale naist teha. Olavi rõitlese romaan naine portreteerib meest, kelle on teinud naised. See kokku pano pole kaugeltki mitte eeskujulik kuid ometi veenev ja uus. Siit ka soovitis. Lugege Ruitlese romaani naine. Kuid ärgem unustagem, et tähelepanu selles romaanis väärib ja vajab eelkõige mees. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis Kristiina Ehin, Olavi Ruitlane. Kuulasite toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastaga.