Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Tere, Olavi Ruitlane, tervist, keda sina viimati lugesid, aga kuna ma pidin siis rääkima tere, Andra teedest, siis paratamatult ma sirvisin uuesti android, need asjad kõik läbi otsast peale ja valmis natukene ette, et midagi mõistlikku selle noore poetess-i kohta öelda. Et mis me siis andro tehes teada on, et ta on sündinud 1988.-le aastal, see annab tulemuseks hetkel, et on 22 aastane mis ta selle üürikese 22 aasta jooksul teha suutnud. Et kõigepealt lugesin ma välja, et on avaldanud luulet koguteoses väike kuri, vaat see oli siis kolme autori peale välja antud raamat ja Andra kohta õieti juba ära seal, et tema pidi olema nagu kõige rohkem rock n roll. Oma lugusid on tal kolm, esimene oli takso Tallinna taevas ilmunud 2006 aastal. Siis ta oli 18-ni aastane. Ülo, kui saage üle 2007. Ja siis nüüd viimane atlas ehk siis Andra teedeatlas ehk teedeatlas ilmus 2009 siis ta on avaldanud luuletusi Loomingus, Vikerkaar, vares värskes rõhus sirbis Eesti Ekspressis kirjanduskriitikat ja paneb suhteliselt hämmastama, kuidas 22 aastane inimene, nagu on seda kõike jõudnud Mandraga siin paar nädalat tagasi viivuks rääkisin ja ta nagu ütles, et et noh, ei ole mõtet rääkida nendes varasemates kogudes. Endale võib-olla ei pakume Trump isiklikult nii palju pinget, aga ikka tuleks rääkida, sellepärast et minu arust Andra ei ole nagu kriitikute käest ja lugejate käest peksa saanud, et on algusest peale nagu väga hoitud tütarlapselt. Et kui tõepoolest takso Tallinna taevas ja saage üles oli natukene kohati võib-olla laialivalguv, eks ole, siis sa oled see, kes olid nagu ikkagi mingid asjad, et mille pärast seda nagu armastama hakatud. Ja nüüd, kui mõned kolm asja läbi sirvisin, siis need on nagu minu arust loogilises nagu järjestuses, et seal nagu ühe inimese hästi kiire areng nüüd atlases on ta saavutanud mingisuguse täiesti arvestatava küpsuse ja ja mina ise pole üksinda nagu tark või loll. Isegi eelmine suvi, Mailis Heidy Purga aeg, see oli tema 2009. aasta kõige vapustavaid luuleelamusi ja sama siin. Targad inimesed on juba arvustanud ja mis ma siis hakkan, lükka leiutamas, ma siis vaatasin väljas Kalev Kesküla On Ekspressis juba nagu rääkinud raamatuatlas kohta ja siis Mathura sirbis päris pika arutluse teinud ja noh, ma arvan, et kaks arvustust kui sellist on luulekogu jaoks piisav, sest sirp on nagu oluline ja ütleme, mingeid Päevalehes nagu arvustada formaati nagu ei tahakski eriti lugeda, rohkem sa juba intervjuu inimesega. Aga loen kõigepealt midagi ette, et tekiks Faim üldse, millega meil on nagu tegemist. Siin raamatus leiab kohutavalt armsaid armastusluuletusi, armastusest on kõige hullem teema, millest oskan kirjutada, sest no mina üritan vältida ja teine asi, millest raske kirjutanud surm on ja ja Ando kirjutab siin väga, väga lühidalt. 100 aasta pärast on täpselt kaks võimalust, kas meie oleme surnud, õhku on vähe ja inimesi väga palju või vastupidi, kõik inimesed on läinud ja kogu õhkkond meie oma. Nii lihtsate vahenditega näidatakse ära, et armastus on suurem kui elu ja mis ma ikka saan öelda, et tegelikult armastusest kirjutamine peakski jääma nagu noorte noorte inimeste pärusmaaks. Ma ei tea, kui ma hakkasin meenutama, et kes oleks veel eesti luuletajate nii nii vara nagu valmis sirutama küpseid tekste, siis esimene tuleb mulle pähe Karl Martin Sinijärv, et tema oli väga noorelt väga asine ja väga hea on ja nüüd on ta meil Kirjanike Liidu esimees juba teist hooaega järjest, eks ole, ja Andra aktiivselt panustanud omamoodi muretsema, et ta siin tegeleb Prima Vista korraldamisega siin Kristian Jaak Petersoni mälestusmatku Riiast Tartusse ja et kas tema kunagi ei lähe nagu korraldamise õnge ja asja, see on ka, sest noh, tal on, paistab, et tarmu rohkem kui võib-olla mõnes liikmeskindlasti kokku. Lugesin seda just seda viimast raamatut ja ja siis vaatasin arvustusi, et siin on nagu öeldud, et Andra juures on nagu oluline on see liikumise ja paigalseisu dünaamika. Erinevalt luulet, et kui me võtame rüütle näiteks, eks ole, siis rüütler on kõrge ja madal, et Rüütel pole nagu mingi probleem minna 2000 aastat tagasi ajas, eks ole, ja kahe sekundi pärast tulla tagasi meie aga tulevikku siis Mandra dünaamika ma ei tea, mis seal see liikumine on minu arust Androskatava armsad, paigal seista. Oskab paigal seista, olla naiivne ja olla väga tähelepanelik ja teha oma märkmeid koha pealt, liikumine käib siis kuidagi tema ümber ja tundes anda isiklikult siis kuidagi väga hämmastavalt nagu vastuoluline, nagu see inimene ja tema luule. Et kui lugeda raamatut, siis avastad seda inimesed nagu teist korda ütleme 122, sest tal on 21 aastane inimene, ta ongi naiivne ja ta peabki olema naiivne. Aga luuletustes seda on nimetatud ka natuke Mathura poolt istet siin nagu midagi või kas sees ja midagi sellist, mina leian küll, et seal on kohutavalt esteetiline luule. Ja kuna ta nüüd naki seltskonnas 2006, siis noh, algul oli mul nagu väike hirm, et äkki ta võtab selle naki rõivata Roveri endale omaks, eks ole, ja muutub ses mõttes vanaks sotsiaalseks nagu nakikson ja siis niimoodi ei ole läinud. Aga teeb nalja küll ta teeb nalja küll ja teeb nalja niimoodi, et et nagu tahaks naerda ja samas nagu ei saa siis ma loen siit kohe ühe ilusa luuletuse ette. Kallis, kui sa nüüd ära sureksid, lõpuks laseksin neil sinu tuha segada soolveega kahes kilekotis ja need kotid endale võlts tissidega opereerida. Nii oleksime igavesti koos minu pluusi all nagu haiges Ameerika sarjas. Ühelt poolt nagu on väga naljakas. Teiselt poolt on nagu väga-väga hullulähedast nagu kujutatud, et mis saab olla veel lähedasem kui armastatud inimene, kelle ma Molteerid enda sisse mul tuli just praegu sellega seoses ma ei tea, kas Sandra on saanud siit inspiratsiooni, inspiratsiooni, minu arust oli selliseid trollingutest Keit Richard, kes nagu tõmbas kokaiiniga isa tuhka ninna, eks ole. Teatas avalikult, et nad on seda teinud, eks ole, siis kuidagi tekib mingi paralleel, et, et Andra võimeline ka on ju mingi lähedase inimese nimel nagu minema sellise äärmuseni. See naljakas ja tõsine. Mis ma siit veel leian? Kalev Keskküla ütleb, et sageli endast palju noorema inimese luulet igavavõitu lugeda arvavad, et olen need ajad juba läbi elanud ja tead neid asju või siis pead kauge noorustund elu ammu kadunud asjaks. Mina mõtlen niimoodi, et tegelikult enamus luuletajaid ongi teinud omad paremad asjad, jah, just täpselt nagu verisulis ja noorest peast ma võtan, kas Yann, Rahmanid, näiteks need ootused, mis ta juba naki tuli, millega tuli need olid juba ammuilma valmis. Tema oli, ütleme, selles mõttes juba küps kirjutajaks materiaalne Rahmanid. Ja nokkis oli veel, mina vastasin naki 97, et ma esimest korda nagu läbisin kirjutavate inimestega, ma lugesin teisi, ma panin tähele. Ja mina muutusin selle 97 aastal kokku tulnud naki raames väga kõvasti. Siis mõni aasta hiljem kuse naq, nagu ses mõttes lagunes tartu Sartu pesapaik, meil läks käest ära ja siis naq lihtsalt lagunes laiali. Kirjanike taimelavast sai nagu sõpruskond, kes siis kohtusele, Eestiga siis esinemistele või nii edasi. Ja jaoks sel hetkel nakk nagu lakkas eksisteerimast, nagu sellena, millele mundri alguses mina olin siis vist oli aasta 2006, kui Andra astus naki. Tundus niimoodi, et Andra oli endale vaja endale kui edasiminekuks seda seltskonda või seda aurat, mis seal nagu ümber oli jada ja minu arust oligi suuresti Andra teemata puhustele nakilianaga uuesti elu sisse. Ja nüüd mitu head aastat on ta naki üks aktiivsemaid liikmeid. Nüüd tundub mulle jälle, et ta on tänu sellele kõvasti edasi läinud ja nüüd viibib jälle kuskil mujal. Temas on kasid nagu mingi oma tõuke, aga siis on juba tema enda loodud nakk. Raamatus atlas näen vene mõjusid. Ma ei tea, kas Sandra on vene muusikat kuulanud siin Nautilus pumpiiruste neid vanu, vanu häid asju, aga luuletus, mida ma ette loen, seal minu arust ei saa nagu kuskilt mujalt pärit olla. Sel päeval, kui sa minu juures ära läksid, hakkasid kõik mu 13 paari kingi hõõruma ja arvuti ütles üles. Kingad ei hõõrunud enne, arvuti oli uhiuus. Saad aru, see polnud nii, et lihtsalt lahku oleks läinud, üks armunud paar kõik veeres perse, kolm kuud järjest 100. rahet ja kõik majad, kus ma kunagi käinud olin, põlesid maha. Bensiini hind tõusis valguse kiirusel. Kõigi mu tuttavate lapsed said sel päeval tuulerõuged ja Bonzo hakkas europopi laulma. Kõigi maailma kiirteedel kehtestati, aeglustus kohustus. Rüütel sai uuesti presidendiks viima, liipasin autoavariist autoavariisse, jalad kõigist kingadest vere korpas, kõrvus kole Europ. Sel päeval, kui sa ära läksid, keset lörtsi ja põlenud maad. Siin on Mathura nagu proovinud öelda, et et Andra teede mõjutaja, nagu võiks olla. Jürgen Rooste. Et kõige enam. Aga mulle tundub, et see niimoodi ei ole. Minu arust on Jürgen Rooste tavakeelne luuletaja. Aga General võime ulasest traagikat nagu üle. Tekst on nagu sügavalt traagiline, aga roostade proostakse irvitas. Kuidas sa selle traagika üle nagu siis on? Võib-olla teede atlase noh, minu jaoks kõige väga huvitav oma õpetuse ma loen välja kohad, kus nagu Tom sõitis purjuspäi autoga, minul oli hirmus olla kodus tol ööl siis ma, et anda, ei ole traagikat, traagiline asi, ei tule tal nii usutavalt välja, kui just see armastuse ja tunde pool ja tähelepanelikku vaatleja pool. Sest mis ta muud vaatleja, sest kui ma teda nagu naki üritustele vaadanud olen, siis niisugune tavaline tüdruk, kellest nagu ei ootaks midagi, on, aga nüüd ma juba tean, et kui ta seal on, et tal on väga peen tajumist ta paneb tähele ja, ja ta parandas selle kuskile kirja. Sised proovib Natura öelda talle, et mõned asjad ei usutavad, et kui 21 aastane inimene kirjutab, et tahtsin joomise maha jätta siis tundub see mulle rohkem ikka poos kui eksistentsiaalne, raskem ja siis siis matura püsivad või ma olen vanaks jäänud. Noh, seda ei saa küll nagu vanusega võtta, sellepärast et ta Chanist Chaplin läks vist 20 70-lt nagu minema, eks ole, ei olnud kah märkimisväärne, vanuseks läks samamoodi droogide teel, eks ole, ja palju see Šoidiviisne laulja oli või alkoholi ja nööri koosmõjul nagu elutee lõppes, üks, 124 minu arvaski mõõdetuna? Ei, ma ei taha öelda. Andra kindlasti ei ole nagu alkohoolik või kuritarvita alkoholi ka, aga kas peabki, tähendab, et kirjutama sellest nagu realismist või niimoodi noh kui tuleb, ta ei saa panna nagu olukorda või siis mis üldse on? Et Andrei on nimetatud linna luuletajaks linna, ta kirjutab linnas. No aga kui inimene linnas sündinud linnas kasvanud linnas elab meil rohkem inimesi kui maal, siis täiesti mõistetav, miks, nagu linast kirjutatakse minu enda lemming, linna loeta kunagi oli praegust Trascagma loeks, saaks lugeda veel neid vanu nooruses ilmunud Liisi ojamaa asju, mis olid tehtud Riinis ja need olid ikka nii, nii vapustavalt headelt mind nagu teismelisena need raputasid kohutavalt noh, linnast on ju laulnud ka, eks ole, Tõnu Trubetsky ja vennaskond, nad on läinud ka Eesti linnades välja, Riia, mu arm, loomulikult see on elukeskkond ja sealt maatika nagu luuletada, kui Hando Runnel on meil maarahva laulik on juba maalt nagu kõik asjad ära lauldakse, on andnud nii võimsa nagu märgi ette. Et ikkagi nagu linn on see asi, kus rohkem kirjutatakse. Ega selles mõttes pole midagi muutunud raamatu vältel, see Sandra on jäänud ikka iseendaks nagu, et noh, linn, aga nüüd on noh, selles mõttes küll Andra elukeskkonda vahetanud. Et ta ei ole enam nagu Tallinna-keskne. Nüüd on ta siis ka Tartus ja lõuna ehk siis rohkem nagu ringi sõitnud, saanud et ma ei oska selle kohta mitte midagi rohkem öelda. Aga kõige lihtsam asi, vaata mingi luuletuse. Ja lähen sellega edasi, sest sõna ei maksa nii palju kui see sõna, mis on juba nagu vormitud, paremaks. Raamatu lõpuluuletus. Selline rahulik, suitsetan aeglaselt viimase suitsu. Mul on veel lõputult aega. Hommikul pool viis, Augustan pime suvi ei ole veel otsas. Maailmas surevad majad ja mehed, lapsed ja vanamutid. Taastan tume, see suvi on halb, see suvi on kogu aeg halvem. Nafta saab otsa ja vesi ja raha ja viimane vähene mõistus. Ja täitsa võib olla pärast või ütleme, iga päev söögi alla ja peale. Et küll oli here ja lootust täis suvi ja viimane rahulik aasta. Naljakas oli see, et poolteist aastat või kaks tagasi rääkisime Andraga just suitsetamisest, et minu arust järjekordse proovisin maha jätta ja Sandra ära tee suitsu anda, aga ma võin teha suitsu umbes selle eluaastani, et siis nagu pean maha jätma, sellepärast et siis nagu organism enam ei taastat keegi meedikuid, oleks ta ütelnud, on ju. Nüüd ma lugesin umbes nädal aega tagasi-ist, lugesin mingit postitas kuskil mingis sotsiaalses meedias Facebookis, ist Andra teede jättis suitsetamise maha. Mis on väga tore, nii ta ütleski, et Ta teeb seda ja tegigi. Andre olid kõik asjad juba järgi proovinud, kriitikat teinud, siis on ta teinud intervjuusid, portreelugusid kirjanikega Heljo Mänd, Oskar Tanner. Tal on kohutav organiseerimisvõime ja särts sest minu meelest vaatasin see nakiaal nagu, kui ilmus selline tore raamat nagu väike pornot raamat siis ma vaatasin head suuresti Andra nagu utsitamisel ja pealekäimisel need tekstid jõudsid nagu kuskile keskmesse, kus need raamatuks form, kes ei tea, mis asi on väike pornoraamat, siis need on mõnusad mängud keelega, kus siis naki seltskond. Contra, Aapo Ilves, mina ja Vahur Afanasjev, Andra teede iseloomulikult ja veel paljud inimesed mängisin nagu sõnadega, mida võis pornoga seostada näiteks? Kahest sõnast koosnev ütlus, panen tallele. Et ma panen tallele, siis, siis me kasutame seda ühtepidi ja kasvab, võib võtta ka, nagu mingis mõttes Bornuna siin on, raamatus on veel väga häid sõnu. Ma ei tea, kas see kuulub Andrale või kellegile teisele, sest need on autoritel siin segi läinud, aga aga selline tore porno oli siin raamatus lehvi porno, et laine heidab kai peale. Kellele see raamat kuskilt näppu jääb, vähemalt sirvida, soovitaksin küll siin on muhedad tähelepanekud keele vallast. Lähen konkreetselt Andra juurde tagasi siis joomise, mahajätmise uuetest saame sellega ette. Tahtsin joomise maha jätta, joonistada paberi peale Tivoli ringi kriipsujuku ja sind maha jätta ja soome kolida hakata seal nõude pesijaks õllebaaris sadama lähistel, nii et minu käed lõhnaksid kogu aeg nõude pesemise järgi. Ja mul oleks väike kööktuba merimehel katul, kus ma jooksin kohvi laktoosivaba piimaga. Igal pärastlõunal enne tööd õpiksin vaikselt levi and living plaadi pealt soome keelt ja suitsitaksin peale tööd baari tagatrepil prügikastide kõrval paar sigaretti. Peaksin musta merd silmas peaaegu et kuuleksin, kuidas teisel pool lahte Linnahalli katusel mind maapõhja neab. Kõigi kaunite nelja täheliste sõnadega. Ilus unistus, eks ole. Mõtlesin, keerasin voodi suletult külge, nii et sina liiga seina ja minu vahele vajusid. Ja nägid terve üle möödunud öö õudusunenägusid sellest, kuidas liftis kinni istud, õhk vaikselt otsa saab pissihäda, tahab ära tappa, igavest, igavest, igavest. Et mina ei näe, jah, mina ei näe tõepoolest, ma ei näe siin. Kui olgu ta biit, luule või mis iganes, mina ei näe siin liikumist vähem paigal seisvate tähele panevad Sandrat ja kõik liigub ümber tema, tema istub vaikselt ja lihtsalt konstateerib nagu fakte ja paneb tallele. Samas, siin luuletused räägib endale vastu komandole, väga meeldib korraldada ja organiseerida ja olla igal pool näppupidi sees ja juhtida asju, noh, kuule juba suudab korraldada ja, ja mis iganes. Suhetes seletuskiri magasime Vahuriga all keldris vana diivani peal. Pime oli. Aken oli lahti, õues 100. lund, üleval korrusel, Stahlis peeti kirjandus, konverentsi pärast jõime viina soliidselt. Hästi palju inimesi oli hästi palju räägiti. Ma ei tea millest kunagi, millest need inimesed räägivad? Miks nad üle Eesti kokku sõidavad? Käsi suruvad. Miks riik selle jaoks raha eraldab? Miks ma alati noil puhkudel vihastan? Sind noil puhkudel enam ei kannata. Kalgiks ja igavaks, sõiman kellegi teisega ära lähen. Miks sa sellest aru ei saa, kui kodust välja viskan? Järgmine päev üles otsinud kaasaskilomeetrine seletuskiri, nagu see siin nagu kõik mu kirjad igaüks sind tagasi ootamas. Palun, ärme enam räägi nende inimestega. Käi kirjandus konverentsidel, taotle riigilt raha. Palun, ärme ole Under ja Tuglas, Romeo ja Julia. Ma armastan sind liiga palju, et noorelt surra või Rootsi põgeneda. Mu kirjad on liiga pikad, ma tahan sind liiga palju. Mu tahe on liiga suur, keegi ei kaalu seda üles, keegi oskaks sellest konverentsi teha, keegi ei tahaks seda kuulda. Ja see ei seleta midagi, see kiri kõik mu kirjad. Aga nagunii ei loe seda. Sa ei ole mu sihtgrupp, minu luule sihtgrupp ei olegi vaja olla. Tule tagasi lihtsalt. Ja ütleb Mathura, ütleb veel oma arvustuses, mis ilmus sirbis. Andra teede sobib oma uue raamatuga, selle tingliku veelahkme Kivisildniku pool ja suurepäraselt atlason ironiseeriv, räpane ja hukatuslembeline, stiilselt väljapeetud dekadentsi, kuid sealt ei puudu ka intellektuaalne ainese nooruslik kind. Et jah, et nooruslik, india intellektuaalne aines on täitsa olemas stiilselt väljapeetud, dekadentsi kasin, täitsa olemas, aga aga see ei ole räpane. Kohutavalt puhas. Ja, ja see minu arust teebki nagu selleks nagu, mis ta on, et siin puudub, nagu see siin on küll rumalaid sõnu võib lugeda ja päris nagu tõsiselt väljaütlemisega. Aga see esteetika, gaasid tahad mitte kuskile, see on puhtus väga heas mõttes räpane, mis võib-olla on kirjeldustes seda puhtast nagu kuhugi laiali lükka. Et nüüd on, siis võibki öelda, et viimase aja nagu arvamused ongi tulnud nagu noortelt naise suletajatelt. Kunagist Kivisildnik ütles, et just naisluule puhul on selline naljakas asi, et puudub nagu keskpärasus. Kas ilmub nagu väga suurt, kas ta oli väga head asja ja ongi minu rõõmuks nagu viimasel ajal ilmunud siis Andra teedeatlas siis Triin tasuja ka auhinnatud, uue kogu aeg, need on päris sellised asjad, hea meel, et noorus ei ole hukas, noorus teeb väga head tööd kirjandusvallas, kus iganes. Ja siin on pärissuguseid puhtad ja üksindusele viitavad värsid. Mulle väga meeldivad pool leiba, 100 grammi vorsti, mõni õlu, telekas ja üksikelukuu, alguses on palgapäev, siis maksad üüri. Kui üle jääb, siis kurvad klubid pärast kodus kihistabki Darryl mõnda lolli kreemi tuuribussis, kuuled võõra vanamuti jutu pärast keerad üksi kodus ukse lahti. Võtad mõned, ükski telefon ei vasta. Väike piim, üksainus šnitsel, mõõdad makaronid potti, pool leiba, mõni õlu, nõnda aastaid ikka klubid ja kutsuv toonia, üksik elu. Hunt lasi kõigil kõigilt küsida, et kas sa armastad mind. Vastuseid ei aidanud kunagi kedagi. Kunder, lätlased aus suhe inimeste vahel pole lihtsalt võimalik, sest kaks erinevat aju ei suuda nagunii mitte kunagi samu olukordi saamadena tõlgendada. Üks mäletab üht ja teine teist. Remark armastuse ilusaks suurimaks mööndusega, et kohe kui üks uinub, ei teata teisest enam midagi ja seetõttu pole tõelist lähedast olemas. Pealegi tappis ta tavaliselt kopsuhaiguse või tulirelvaga, kõik lahtised otsad. Atwood lõpetas oma armu epase läbilõigatud kõriautomaadiga. Mitt seal kasutas sõda ja lauslollust. Luuletadest me ei räägigi. Lõpuks on ikkagi üks igavikuline tõde, mis teeb kõik olematuks ja võimatuks tegelikult abiks. Pole midagi lihtsamat, kui suunduda raamatukogu poole teada. Traagikat pole vaja või pisaraid tähiseval häälel taeva poole karjuda. Lõpetage vana nali ju. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, rääkis, luges Olavi Ruitlane Andra teedest kuulasid ja toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastaga.