Tervist, mina olen Urmas Vadi on lugemisaasta 2010. Keda sina viimati lugesid? Tere, Indrek Hirv, tere. Keda sina viimati lugesid? Ma lugesin summerit sellepärast, et sina käskisid. Ta hakkas mind on muidugi väga huvitama. Ma olen teda ennegi lugenud ja Tomideniga huvitanud. Ta on mulle väga meeldinud, ma puuluuletajaid võrdlema naljalt, ma ei pea seda õigeks, aga keset kõike seda kõntsa, mis praegu luule all luule nime all ilmub, tuleb ka öelda, kui mõni on summer on hea. Lugesin ta proosaraamatut. See on rohkem luuleraamatut, roosa raamat. Talon luulerütm ja tal õieti proosa kompositsiooni Taron, pigem mingi ballaadi või luule, pikema luuleteose kompositsioon. Keegi arvustaja ütles, et ta kolmest novellist kuuse Need pole novellid, kaugeltki mitte, neil pole Buentega midagi, nad nad hajuvad lõpus hoopis lõpmatusse vaikselt ära. Ja siis ma meenutasin, kuidas mariga oleme ringi jalutanud. 90.-te alguses või keskpaigas Vaher pikalt juttu rääkinud. Sirvisin Thule raamatuid tagantjärgi uuesti, selles suvilas on taga, tänud, selline sõna ja siis minu nimi on esimene, ei olnud seda varem märganud. Küllap see on siis nüüd. Ma ei arva, et ma meie vestlused oleks talle midagi eriti olnud, aga aga küllap ta on lugenud mu raamatuid. Küllap ta on saanud mingit mõjutust. Ma näen natuke midagi Sunantides ja oma mõjutusi. Aga selge on muidugi see, et pärast on ta mõjutanud Masing 1000 korda enam. Humorist rääkida Masingut sisse toomata on täiesti võimatu või mõttetu. Sommeri rütmi soriimis luuletused Lauri last, need on üsna korrektsed, neil on soneetil on täiesti ilus vorm. Aga neil on see vorm, mis kolmest saetist kaks ei ole Petrorcasonnetid, nad on ütleme siis prantsuse soneti. Masing tõlkis Luis Labee, et ja ma arvan, et nendes nentides on see mõju tunda. Masingus olite, siis võib see kadunud olla. Aga Macinglükkas, Katranid ja Tertsetid kokku oktettideks sexteetideks. Nii et need summerizonytid näevad välja nagu Labee omad. Ja üks hambetrorca moodi natuke viguri riimid kanduvad edasi ka ta nendest Tertzettidesse. Ma loen selle ette, see seal on natuke minu Võrunda. Nüüd olen sinus pestud valge lina. Kõik räppija saast on läinud sülemina ning selle neelab õela taevatina. Veel enne vihma. Iidse ratsurina teeb südaretki sinu liigutustes. Sind leiab Mirdis karikakras juustes öö lõhnas avamiseks, suletustes siis valgustatud silmaavarustes. Keskhelehalli õnne ärkan, mina kaotan enda hulga sildimustes. Mis tulbanud kõigest läbi sinu, sina. Nii purpur, naerus öistest tunnistustes, mu lemmik, eluaegse võlurina. Mint muudab norgudes ja unistustes. Aga siin on muidugi Masingu vari või valgussummeri peol nii suurelt, et peaks rääkima rohkem Masingust kui summerist. Tähendab edasises mõttes, et mõnel aastal mitte mitte lõpuni välja. Räägi natuke Masingust, ma, ma ei saa tast mööda kuidagi. Masing andis mulle tõuke ja ma arvan, et täpselt selle tõuke, milles andis summerile, mina ei osanud seda vastu võtta. Ükskord jõe ääres, seal, kus on praegu kuule Oskar Lutsu kuju tuli Masing vastu ja me olime tuttavad, naeratas ta naeratas muide nagu summer või Sumera natuke kui tema natuke sära ja naeratus. Ja siis tegin ennast julgemaks ja küsisin, et mul on vaja midagi küsida või rääkida. Ta oli kohe valmis lahti avatud ja siis ma kurtsin, et näed, Salum tegi must kristlase ja mällu lutab budismi suunas ja tegelikult mind huvitab see udust, Ainar hoopis rohkem ja ja siis teosoofi võib olla. Ja siis me läksime jõe äärde, vastaskallas oli tookord väga võsas ja õhtupäike paistis sinna peale. Nüüd, ega ma ei mäleta, ma mäletan mõtet. Ütles, et te olete kunstnik ja te olete harjunud vaatama värve ja valguse ja varju ja et vaadake päikese vajudes selle põõsa värv seal vastaskaldal muutub. Et vaadake, kaua, kui te suudate sinna sisse elada nii, et muu peale ei mõtle või muud ei näe siis see on palju olulisem kui kui enda nimetamine üheks või teiseks. Pärast mõelnud, et see on natuke sarnane sellega, mida Masing räägib oma luuletajaks hakkamisest. Kuidas ta 34. aastal Raikkülas lume langemist nägi, kuidas ta tunni seda teispoolsust ja ja luule võimalikust teispoolsuses seotusest teispoolsusega naeran selle tunud ära. Ta on läbi Masingu jõudnud selleni ja ilmselt on elanud midagi samasugust üle. Sest ta kirjutab ka olles vähemalt Ühe jalaga siit ilmast ära mina juurest osutuma, ma olen ennast mingisse ekstaasi vahe rajanud, aga see pole, see see on noh, minu jaoks on see sügav ja, ja tähelepanu ja austust vääriv. Nüüd veel summerit sellest ajast, kus tal on väga tugev Masingu mõju. See on ka musikaalsem, kui need sanktsioonid, mida ma enne lugesin ja musikaalsem, kui Sommeri hilisema luuletused. Mitte et oleks ise muusikat teinud, aga ta käis palju kontserditel. Masin tegi suitsu, kiskus hirmsasti suitsu ja seal ülikooli aula rõdu. Veerist luteri sohva või pikk pink kus siis ühes nurgas istus Aira Kaal ja teises Masing. Mina ütlesin, vahele ma tõmbasin ka siis tunnistasin Sõende sarkastilise märkuste duelli. Aira Kaalu, ma olin võimeline jälgima, Masingut ilmselt mitte. Aga nojah, ühesõnaga see muusika nii dealinasse. Mu naer ei taha saada kaugeks täheks. Ta püüdleb väheks kiviks oja pinnal. Pask naastuks häilivaks hapral rinnal. Ja valgus kumaks ammu surnud linnal. Naer on sinu jaoks. Kui sina läheks kõik lagunedes kuristiku Kauks. Hing mata bensu kohinasse. Kask. Sa jätad aega? Teil ei läigi, vask, ei gold, sule Hilt. Veel rohelisse tuulde, oled ehit. Sinus, jumal. Hõlmu unne räägid viicirootsatumal. Siis süda tõuseb vilepillilooks, keskmeeli Lailab, kõik ta tooks ja raugelt pudendaks siis helideksu kätte. Kas otsid piskut? Äkki selle sätte seost mõistnud valesti ja mornilt? Ehk teps ei meelelt? Vere tornilt? Toomande silun Kohavasse laande, mis siis koguks ostulist ja vilu kahepoolset ilu nii endasse kui orja eesse ehmetandemis ja kõige läbi niikuinii. Ja ande, mis me toome, sallid ainult siis, kui otse maailmasse sulab hinge flöödiviis. Kui räägid, kuulan Pole vist meil käinud ammu grada haikat Lovelist kes sinu sinililli vaata, lendavad manu liblikas ja kiil kelle rõõmuks käiku saata terve miil ja kuuel tasa sahistada tiibu. Kas õnnelikum olla saab? Kas v i liivu? Sinusse hing, hõbe, Unestusklev tihedalt? Ei jah. Sa ligemalt kae sinilill, rohukõrsi, moone, kõike, mida kohtad teel. Ma tõstan sinu ümber oma hoone ning kuula laula teda maalia, veel. Summeri proosaraamatu kolmandas pikemas jaosmis räägib Uku Masingust. On kiun. Uku Masingut käsitlev või käsitlev ei ole vale öelda, sest ta on põhjalik. Osa räägib sellest, kuidas Masing natuke vanemad kui viiekümneaastasena armus ära oma sõbra tütresse, kes oli temast 30 aastat noorem. See on ilmselt nüüd dokumentaalne täiesti. Ma olen ju seda lugu ka mujalt kuulnud. Ja siis Masing võrdleb ennast kiun demoshuuga. Mõtlesin sellele võrdlusele. See ja ei pea paika. Kui nüüd mõelda, kuidas Moshoo otsis hingerahu, kirjutades ballaade ja ja mutt ette siis midagi sarnast Masing on ka selle armastuse ajalisele tema jaoks traagilise lõpuajal saanud rahu sellest, et ta on kirjutanud oma varuvälja kiiresti ja musikaalselt sõnaohtralt mida ei olnud tema varasematest perioodidest. Makedoonia pilvedes on see pööre või Masingu vabanemine tunda vabanemine läbi armastuse. Aga väliselt oli nende elu ju ääretult erinev. Kui Masingu elu piirdus peamiselt Arturiga, Euroik külaja taevaskojaga ütleme siis selle noorpõlve Saksamaa õpinguperioodiga, mis ei olnud kuigi pikk siis koolirüütel tooli Peri kuninga Joanni sekretär. Ja siis tuiskas 200 Rüütli eesotsas läbi Poola Leetu ja röövis ja sõdis. 300, ja siis ta umbes 40 sealt natuke nooremat jäi paigale. Siis oli loeni katedraali kanoonik ja kirjutas oma mõtete, millega ta sai kuulsaks juba siis ja praegu ta muidugi siis 40. sajandi kõige olulisem prantsuse helilooja jaga luuletaja. Ja nüüd edasi tuleb siis see, mis on Masingu looga. Tuli sõjakäigult 60 aastasena. Parasjagu sel aastal ei saanud olla inglastega suurt sõda, see võis olla see Shakeri talupoegade ülestõus. Ja nägi seal siis seitsmeteistaastast tüdrukut ja elusydamia armastamast ja hakkas kirjutama ballaade tüdruku vahel vastas luuletada. Ja siis seitse aastat järjest kirjutas Mašova talle suure hulga ballaade mis on kokku pandud raamatuks liivatüüri vahe hädi. See on siis, et Ta on tõlgitud tõestisündinud lood, ei nähtud ja öeldud asjade raamat. Ja selle vorm ja selle meeleolu on natuke sarnane Masinguga. Kui ma enne ütlesin, et Masing lükkas oma Sunettide Katrini Deathercetid kokku siis Mašuus tantse meenutavad ka tema vormeeste luuletuste salmid vä. Nojaa, aga see võrdlus, eks ole ei pea paika selles mõttes, et masu rahunes pärast väga tormilist elu. Ja Masing elavnes pärast väga rahulikuks sunnitud elu sõjajärgset viletsust ja piiratust. Masingu elusus võib-olla otseselt lähtu sellest küpse mehe armastusest üle viiekümneaastase mehe armastusest. Ta ärkab uuesti. Ta väljendab ennast ka nii, et ta on jõudnud teispoolse parema äratundmiseni läbi armastuse. Peitub kristlusele sealjuures ka jah, muidugi. Et armastus on olulisem kui usk ja lootus. Homme kirjutab sellest, kui ma nüüd räägin Masingust, siis ma räägin tegelikult grammerist. Sommer kirjutab selles oma raamatus, kuidas Masing läks Magelaani pilvede kirjutamise ajal lahti teispoolsus vaatuks uuesti võib-olla siis nii nagu 30.-te aastate keskpaigas. Kuigi ta pärast on läinud luuletades igavamaks, aga lahti on ta jäänud sellegipoolest. Vahepealne periood siis sõjast kuni 60. aastani. Masing luuletan hoopis igavam. Janop muidugi, seal pole kuigi palju. Mulle meeldib see summeri proosaraamat rohkem kui tema luuleraamatut. Ma näen seal summeri, luuletaja annet avanemas luuleta anne avaneb läbi. Proosa. Jutu kirjutamist on ta läinud oma luules proosalisemaks. Kui ma nüüd loen ühe luuletuse nõidade õrnusest, siis on hoopis vähem musikaalne, hoopis vähem luuleline kui eelmise luuletuses. Valisin huvitavama välja. Aga seejuures ei ole ta nii väga huvitav. Muidugi, raamatu pealkiri, nõidade õrnus avab summeri luulet üldiselt on õrn ja ta on nõiduslik. Kummaline, ja lummav. Nagu Masing, seljad vastakuti istuda, pead üksteise õlal, silmad kinni, kasvamas jõukeerises koos ehitamas hiiglama pilte. Kuigi räägin sinuga alles neljandat, viiendat korda. Olen parimaid sõpru, kes seal kunagi olnud. Keegi neist ei mõtle sulle nii palju. Keegi ei laula allikana öö otsa. Ei vaiki nii Tulvilt täitunud sinust. Aga siis pole tähtsust või nõudmist. Ma teisiti ei saanud. Oli aina üks tuul, mis ajas mõtet valgeid kireäärseid pilvi sinu nagu loojaku päikese poole kumama punastudes viimse valguse käes. Et minna inimsügavustes läbima sihitu töid. Kinnisilmi selle allika pärast, mille põhjast sa aina peegeldub vastu mis hulga laule on tõstnud, üles. Pind Firvendamas pool öeldud tänusõnade kurbuses. Ikka väga hea on, tead, see ta ei ole niimoodi ka nagu varem, aga ta ei ole sugugi vähem sügav. Ma võtan oma sõnad tagasi, see on ka ikka täiesti ja. Nojah see on muidugi jälle nüüd motiiv, mis kordub Masingu jutus Sommeri raamatus. See, kuidas nõid, mees ja naine juba lastena teineteise poole kasvavad. Ma loen siit juba lastena teineteise poole kasvamist, algaks ja institutsioonist saati 11 selge sihiga üles ehitaks. On see Masingu teine initsiatsioon või Masingu teine endaks saamine üks aste kõrgemale jõudmine tulnud läbi armastuse noore tüdruku vastu ja küllap see nii oli sellega usutav. Sommer teab, kui palju ta siin on pidanud Kinni Masingu kirjadest või tegelikult juhtunust, mina ei tea, aga ma aiman. Ja see kõik on väga veenev, psühholoogiliselt. Selles proosaraamatut muidugi on kaks veel, millest ma rääkida ja mis on ka tõsi-ide sügavad. Ma arvan, et nihkuvad proosaraamatut ei ole eesti keeles tükk aega ilmunudki. Mür nagu masingi läheb tegelikkusest välja, kui ta kirjutab ka, kui ta muusikat teeb ta ilmselt mitte sobides kokku praeguse kommentsliku elulaadiga. Sellest võimude poolt äratõugatud olekust ja sunnitud siseimmigratsioonist toriidist tõi välja. Ta leidis tee armastus sõja teispoolsusse. See oli tema jaoks lahendus. Kuuekümnete aastate nõukogude tegelikkust nühkimist ja tigedust ja ja noh, ma ei taha sellest hakata rääkima, see on üks võimalus, kirjandus aitab elada, kunst aitab elada. Tähendab seda, et kui sa annad sellele Mitte tingimata peaks, see on inimese enda asi, kuidas ta oma elu elab. Ta võib jäädagi elama väljaspoole tegelikkust. Aga tagasi tulla on hirmus raske või peaaegu võimatu. Ja luuletaja ka muutub siis tegelikkuse jaoks järjest kummalisemaks. Ta muutub elus järjest abitumaks. Ta vajab tuge. Masingule oli selleks tema abikaasa Eha. Ilma ajata poleks Masingut olnud. Mis mulle summeri juures? On tema uitamine tema üldine olek, see lahtise mõttega meelega ringi tuiamine siia-sinna mööda linna maad mööda loodust. Äraolek, rõõmus äraolek, võimus, lahtine äraolek. Ja see on nüüd väga sarnane Masingu huvitamistega taevaskojas. Masing tundis taimi hästi, ta on kirjutanud lilledest, taimedest raamatukese. Õieti on see raamat tehtud muidugi tema tekstidest. Ta ise Kulest raamatuks mõelnud. Soome samamoodi, et on aeg loodust Ütleme, et kui ma tohin ennast sellise tuua siis. Kui see luules väljendub siis on selles tõmme või tung igaviku läbi looduse mitte igatsus tähtede poole, mitte igatsus teispoolsusse, vaid kas siis budistlik või eesti rikk eesti hingelaadile vastav. Või kristlik, kellel niigele naa. Ma loen lõpuks veel ühe soneti. See on siis nüüd Sommeri luuletamise aja algusest, kus ma tunnen ennast natuke ja Masingut võib olla väga, mitte. Sonar hakkas Masinguga tegelema tõsisemalt ülikoolist, ta tegi oma bakalaureuse-magistri-Masingust, aga see paistab olevat Ülikooli algusaegne luuletus, sonett. Etimetlusse täna muud ei mahu. Suvirav jälg valgel välja teel. Tööd on üksi, tema rahu piiskhaaval unis, pääsesse voolab veel suimastav ja väike nimi temas täis ääretasarõõmu, iga täht dast suu käib ulma metsas tõsisklemas ja räägib silmile kui säranäht. Keskjuukseid tuules kiikuvaitsu julge nägu. Pärast seda ma läbi mäluhägu imetleda võin tehes igatsusest udusulge, mis väärisasjaks küll su jaoks ei kulge. Kuid lennul paitab. Suutes Heleneda. Tänases saates, keda sina viimati lugesid, luges ja rääkis Indrek Hirv Lauri summerist. Kuulasite toimetasid Külli tüli ja Urmas Vadi saade valmis koostöös lugemisaastaga.