Meie akadeemikute sarjas on täna saatekülaliseks mees, keda võiks nimetada üheks kõige nooremaks Eesti akadeemikuks. Tarmo Soomere on see tõsi, te saite akadeemikuks esimese juubeliaastal. Tõepoolest, olen ma Akadeemia üks pesamunasid ja juubeli minu enese juubeliaastal, jah, mõtlesin, valiti, aga praegu mul on hea meel tõdeda, et juba kaks akadeemikut on minust nooremad. Isegi üks akadeemia osakonna juhataja, minust noorem. Akadeemia nooreneb, see on igati positiivne näide positiivne tunnus selle kohta, et ka Eesti. Kus on noorenemas? Statistilises mõttes on see tõepoolest tõsi. Trend, mis oli valdav eelmisel kümnendil mõtlen meie teise iseseisvuse esimesel kümnendil kus teadus vananeb väga kiiresti ja ja teadvuse struktuur meenutas siis sellist kelluka kujulist struktuuri, et, et väga palju oli kuuekümneaastaseid, seal olid natukene päris verinoori ja vahepeal 40 aastaste seas oli suur auk. Et praegu selline drastiline jaotus kahe erineva vanuserühma vahel on hakanud tasapisi kaduma nii-öelda, et, et kui vaadata nüüd praegust teadlaste jaotus puudusi, meenutab juba vastu siukest õllekõhuga meest. Et seal, kus peabki olema hästi palju tugevaid tegijaid, umbes 30 40 eluaasta kandis, seal hakkab neid ka tekkima. Nii et see on üks väheseid kohti Hushellega Uueaalne figuur on tegelikult väga positiivne. No te olete üldse olnud ajast ees, te lõpetasite keskkooli 16 aastaselt astusite ülikooli ja kahekümneselt või õieti juba üheksateistkümneselt läksite Moskvasse õppima, et kas te tunnete ise ka, et te olete nagu ajast ees? Ma arvan, et ma sobin sellesse aega, kus ma parasjagu olen ega kui me vaatame ringi enda ümber ja enda, tuttavate sõprade ringis. Me elame konkreetses ajas konkreetses kohas ja nii harva jääb aega passi vaatamiseks. Ajast ees olemine on tegelikult teadvuses probleem, et need, kes ajas tehes on need jõuavad tunnustusena natukene hilinemisega küsimusele sellekas olla noorem või olla. Küsimus on selles, et kui kaugel me oleme sellest horisondist, mis meie tuntud maailma hädaldab tundmatust. Ja mõnes kohas on see horisont, et väga kaugele aetud, et me teame Eestiski on, on ju inimesi, kes on nii-öelda maailma Readust vedanud, olgu see siis Einasto kõrgusena meie füüsikute laiali valgematult valguslained. Et siis ajast ees olemine tähendab rohkem seda, et ollakse ühe suure osa teadmatuse ookeanist järsku tuntuks teinud. Et teised Järvi jõuaksid, läheb natuke aega. Kui te läksite Moskvasse õppima, te olete ühes intervjuus seda öelnud, et kuigi pidasite ennast väga targaks, siis avastasite, et seal oli veel tosin korteist targemaid, et te olete nagu pidanud järele võtma, et te olete pidanud ennast pidevalt distsiplineerima, et olla tasemel. See on hea kogemus, kui minna väikesest kogukonnast välja, nelistan olla kihelkonnameister mistahes spordialal. Aga kui minna juba rivi tasemele maailmajao või päris maailma tasemele, siis selgub, et kuskil mujal kihelkondades on palju kangemaid. Ja see on üks kogemus, mis mu meelest on teadlase arengus ja teadlase öelda adekvaatsest positsioneerimises eluliselt tähtis. Näha seda, kui kaugele on tegelikult maailmas meie ja kaalsel meie kolleegid? Jah, Eestis olid ma oma arust nagu hirmus kõva tegija noore poisi kohta. Võib ju praegu aru saada, et hindasin ennast muidugi kõvasti üle, aga kogemus oli jah, see, et Moskva ülikoolis oli kursus 400 inimese ringis 200 matemaatikud 200 mehaanikut ja selle kursuse oli paarkümmend inimest, kes ei olnud mitte lihtsalt sama head, nad olid palju paremad, olid peajagu paremad nii palju paremad, et juba siis sai mulle selgeks, et nende tasemele ei jõua mitte kunagi. Peegeldab suurema ajupotentsiaali, kui me võtame Nõukogude Liidu, mis oma paarisajamiljonise elanikkonnaga Ale ikkagi oma paarsada korda suurem kui Eesti miljon ja pole mingi ime, et see oli paarsada korda rohkem tõsiseid tegijaid ja siis ka neid, kes olid Eesti paremikust peajagu üle, aga selline positsioneerimine õpetab väga. Ta seab muideks inimese vaatepunkti õigeks et kui me arvame, et me oleme maailma kõrgeima mäe tipus, aga, aga see kõrge mägi on õnnetuseks on Baltikumi kõrgeim mägi 317,6 meetrit. Siis on meil väga raske ennast ette kujutada alla vaatamas tegelikult Everesti mäe otsast. Ja me ei oska ennast panna, me peame seda mäge enne nägema, kui me oskame aru saada, kus me tegelikult oleme ja ka sellest, kui tähtis on olla jalad maas, selles kohas. Ja ajas, kus me oleme? Tegelikult tahaks natukene veel minna ajas tagasi, kust ikkagi see matemaatikahuvi ühes väikeses Kohilas? Noh ei oskagi mõistlikku vastust sellele anda, oli see juhus? Ma arvan, et see on, on üks juhustest. Tegelikult ei olnud matemaatika minu kõige tugevam ala. Et keskkooli ajal vähemasti jälle nii-öelda biomeetriliste tulemuste alusel olid mul parimad saavutused hoopis keemias. Olümpiaadikohad, võidud? Jah, Üheksanda klassi õpilasena õnnestus võita nii üheksanda kui pimedad lasi keemias ja 11. klassi ülesannete lahendamisega lihtsalt mõjunud lõpule, seetõttu jääma seal kuskil kolmandale või neljandale kohale. Aga ikkagi, matemaatika, mul tekkis niisugune seos, te olete uurinud laineid, noh, ütleme kõige primitiivsemad või sellises lihtsamas mõttes öelda nad, kus olid need esimesed lained, mis teid matemaatika juurde viisid? Pigem võiks nõnda öelda, et lainete juurde jõudsime juhuslikult. Matemaatika on mingis mõttes keel, matemaatika kasutamine meie maailma kirjeldamiseks võimaldab asju väga lühidalt ja kompaktselt kirja panna. Et ma siin tooksin näite võib-olla maailma ühe kõige lihtsama struktuuriga keelega, milleks on hiina keel. Hiina keel on väga lihtne keel. Aga tal on üks, üks haruldane omadus, kuna ta kirjutatakse hieroglüüfi kaudu. Jaa, hieroglüüfides peitub väga palju informatsiooni sõna sõnalõppude ja selle kohta, mis täpselt kontekstis seda või teist hieroglüüfi kasutatakse. Aga jaapanlane, kui ta loeb hieroglüüfides kirjutatud teksti ta ei lähe enamasti nendesse detailidesse, vaid ta loeb diagonaalis. Ta saab mõtte kätte imekiiresti. Jaapanlane või jaapani või hiina keeles kirja pandud teksti on võimalik lugeda väga kiiresti, väga kompaktne informatsiooni esitamise vorm ja sama lugu matemaatikaga, et pitaarse teoreemuse sõnades kirja panna. See neli või viis rida tuleb läbi lugeda, aga kui ta on valemis pandud seal kokku kaheksa sümbolit ja see lihtsustus annab järsku võimaluse haarata märksa suuremat informatsiooni hulka? Loomulikult noore poisina ma ei osanud seda niimoodi väljendada, aga küllap see olime Siponeeris sama asja teine külg. Kui me korjame andmeid näiteks inimeste pikkuse, nahavärvi või prillide kasutamise kohta, siis on see statistika ja sealt tehtud hinnangud võivad olla tõesed või mitte, tõesed, aga võib-olla deemon ühe korra tõestatud tasapind on see maailma jaoks, siis kehtib see kõigil planeetidel kõigis tähesüsteemides ja kogu meie universumis. Nii et matemaatika ei ole mitte lihtsalt võimalus kompaktselt asju väljendada, see on ka võimalus asju ükskord tõestada. Pythagorase teoreemi tuleb tõestada ainult üks kord. Te oleksite ilmselt võinud olla suurepärane matemaatikaõpetaja, eelmisel aastal ma tegin siin saadet TV2 eesti matemaatikute õpetajatega või õpetajate õpetajatega, Aksel Telg maja, Madis Lepikuga ja kuulates teid, oleksite ideaalne õpetaja noortele nende viimiseks matemaatika juurde, mis teatavasti on Eestis muutunud üha ebapopulaarsemaks õppeaineks. Aga läheme edasi, ikkagi need lained ja matemaatika, need viis teie jaoks kokku aina õitsema olini. Jah, täitsa omaaegne legendaarne Eesti mereteaduse vedur algselt pärineb Tallinna tehnikaülikoolist siis kuna omal ajal oli teadvus suurelt jaolt Teaduste Akadeemia süsteemis, siis Teaduste Akadeemia termofüüsika elektrofüüsika instituudi Läänemereosakond, Läänesektor, tema selle vedaja, mitme uurimislaeva Eestisse tooja, nende käimapanija, terve praegu nii-öelda valitseva merefüüsikute põlvkonna kasvataja. Jah, täiesti juhuslikult üks Kohila kooli vilistlane minust siis mõni aasta varem lõpetanud töötas aina õitsema juures ja ühe korra võttis mu käe kõrvale, viis mind siis sinna ja aina vaatas mu näkku, ei pane siis nime oma suurde ladesse kirja, ütles et okei, tule siis meile kunagi. Ja sinna te läksitegi te õppisite Moskva ookeanoloogia instituudis, et kui nõukogude liit ei oleks lagunenud, kas nüüd oleksite ka kuskil Moskvas või maailma meredel? See on üks väga hea küsimus, parem küsimus, kui, kui paljud neist mulle esitatud on. Natukene seda Moskva geoloogia instituudi praegust suurust vähendab see, et Nõukogude Liidu lagunemisega ja teadlaste lahkumisega on sealt mitmed suurkujud läinud. Aga endiselt olen ma veendunud, et Moskva ülikooli ja mitmete teiste Moskvas paiknevate õppeasutustega instituudi poolt andnud tähendab, ettevalmistusteaduse tegemiseks on suurusjärk parem kui see, mis Eestis on standardiks. Ma tahaksin veel rõhutada, et Eesti tipud, mõned õppeasutused, mõned õppesuunad on maailmatasemel. Aga jälle, kui me räägime ajupotentsiaalist ja meie nii-öelda populatsiooni võimekusest me ei saa ennast võrrelda suurriikide parimatega, meie parimad saavad ennast suurriikide keskmisega. Meie Reskmised on suured kõikide allpool otsas ja suurriikide tipus on need, kuhu me peaksime vaatama, kuhu me peaksime ronima ja kõvasti pingutama, et nendega sammu pidada. Nii et õige vastus oleks jah, et praegu, kui ma oleksin 30 aastat noorem, otsiksin kindlasti võimalust vähemalt osa haridust saada mõnest tippkohast. Ja ma pean seda väga vajalikuks ka oma õpilaste puhul. Igal võimalusel püüame saata neid tipptegijate juurde, nad peavad õppima nägema probleeme nii nagu nad paistavad Everesti mäe otsast vaadatuna. Aga mitte munamäe otsast vaadatuna. Ja ikkagi nad peavad oskama lahendada neid probleeme, mis munamäe otsast näha. Aga sellest hoolimata te olete ju ise üsna palju Slazeerinud välismaal ja teid on üldse raske kätte saada. Te oletegi pidevalt ära Eestist. Et see rahvusvaheline suhtlemine on ikkagi tänapäeva teaduses? A ja O. Teadus on selline huvitav süsteem võrdles religiooniga, et ei ole olemas üksikut religioosset inimest, vähemalt ääretult haruldane. Pole olemas üksikteadlast. Et viimaseks universaalid teadlaste maailmas üksikuks teadlaseks Peetrus, Alexander von Humboldt, kes on siis juba sadu aastaid möödas. Teadlased, areng on, on üldiselt ikkagi võimalik väga paljude eelnevate inimeste õlgadel sõna otseses mõttes töö alusel. Ja seal sellega peab kaasnema mõttevahetus nende inimestega, kes samas valdkonnas tööd teevad. See meie teadmistehorisont on läinud väga laiaks, juba sinna jõudmine on tükk tegemist ja need teised, kellega suhelda. Ega nemad ei ütle, kus see oli, seal täpselt on, nende kaudu on võimalik teada saada, kas horisont juba paistab või tambime ikka veel tuntud teid. Nii et nendega suhtlemine on ennekõike informatsioonivahetus. Ja see vana lugu, et, et kui on inimesel kaks mõtetena vahet kahel mehel kaks kummalgi üks mõte on, et vahetatakse, et siis on pärast sõda mõlemal kaks mõtet. Meie tänaseks vestluskaaslaseks on akadeemik Tarmo Soomeretehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur, jaga tehnikaülikooli professor. Teie kuulus uurimistöö on seotud Rosbee lainetega. Ma saan aru, et seda väga lühidalt kuulajatele ära seletada ei ole vist võimalik, aga äkki oskate mõne sellise kujundliku näitega seda selgitada? Trosbyl lained endast kujutavad laineid Me tunneme oma nahal sõna otseses mõttes iga päev. Kui kaks hospil ainet nendest läbi lähevad, siis tekivad keerised nii nagu atmosfääri tsüklonid ja antitsüklonid. Atmosfääri tsüklon, antitsüklon, tsükled süsteemi võibki vaadelda Rospida enda süsteemina. Nii lihtne see ongi. Minu uurimistöö oli seotud küll oskalejatega meres. Seal on üsna samasugune struktuur, meri ei koosne golfi, hobusetaolistest, luga, hoovustest. Mõni koosneb suurtest tsükloni antitsüklonite taolistest keerisringidest. Töö, millega mina tegelesin omal ajal ja palju aastaid oli püüda aru saada, kuidas taoline keerukas süsteem areneb. Selle tähtsus maailmale saab väga selgeks, kui vaadata, kui palju energiat on Rosby lainetes. Rusby lained kannavad endas 80 protsenti maailma ookeanilaine-energiast kõigi ülejäänud laine tasside peale, kaasa arvatud tormilained, kus mu energiat saame. Ja tõusu-mõõnalained jääb napp 20 protsenti, et ühe nii-öelda avastusena või läbimurdena tolles vallas. Me tegime kindlaks, et Rospireerinud üks haruldane süsteem, mis on suuteline genereerima hobuseid, kui lihtsalt tekitada laineid noh, piisavalt suur. Siis mõne aja pärast hakkavad tekkima avaookeanis ida-lääne suunalised hoovused ja Läänemere ja Soome lähedastes basseinides hobused, mis on suunatud piki merepõhja samasügavusjoone ja tavalisi hobuseid. Nüüd mõni aasta tagasi meie Soome, Rootsi ja Venemaa kolleegid nägid oma kohuste numbrites simuleerimisest, et siin Soome lahes teatavates veekihtides sügavustes umbes kahest kaheksa meetrini on väga selgepiiriline voolamine Soome lahe teljest natuke põhja poole paljuaastase keskmisena voolab nagu suur pinnaalune jõgi Soome lahe idaosast lääne poole. On alust arvata seda jõge, just nimelt toetab aspirante süsteem Rusmi lainet siin Soome lahes on väga raske mõõta, need komponendid on, on valmis nõrgad maskeeritud teiste tugevamate hobuste poolt. Aga nende sumaalset mõjume näeme ja teatavas mõttes ootamatu ajas ajas tehes olev resultaat nendest omaaegsest uuringutest seisnes selles, et kui meres on vesi mitmekihiline, need üleval näiteks soojena magedam ja all soolasem külmem. Et siis taolised tekkinud hoovused võivad väga tugevasti võnkuma hakata põhja ja lõuna suunas. Ja et see on selle lainesüsteemi nagu sisseehitatud sisse programmeeritud omadus, see peabki nõnda olema selle nähtuse täieliku mõistmiseni ja ärakasutamiseni kahjuks ei olnud jõudu, et edasi minna. Seda nähtust me näeme elus nimetatud blokeeringu nähtuse kaudu. Ja siis läks üheks omaduseks on ka viimane talv olnud et kui tekib atmosfäärist tugev põhja-lõunasuunaline voolamise komponent, seda tsüklon, antitsüklon, throt, seis, muidu nad tuleksid kogu aeg siia meile lääne poole või ühesõnaga, liiguksid mingis suunas. Mingite situatsioonis jäävad nad seisma. Ja taolist seismajäämise mehhanismi või selle seismajäämise esinemist on võimalik aasta või kaks ette ennustada. Ütleme nõnda, et selle ennustamiseni ei ole veel jõutud, aga need tööd umbes 20 aastat tagasi näitasid võtme, kuidas võiks sinna jõuda. Aga kuna taolisi situatsioone kui meie praegune talv on, tekib kord mõnekümne aasta jooksul samuti ka neid väga hullusid kuumalaineid, kus sellesuvine kõrgrõhuala jääb meie kohale pikalt seisma, tekib samuti võrdlemisi harva, siis on sellel tööl ütleme kaheldav praktiline väärtus. Te nimetasite ennustamist teie meedia tuntus tuli ka seoses ühe ennustusega Pärnu 2005. aasta tormi ennustamisega või õieti nende andmete kokkukorjamisega, mis andsid alust väita, et selline üleujutus tuleb. Kuidas te ise nüüd suhtute, viis aastat hiljem sellesse? Eks see oli huvitav aeg, see oli aeg, kus Eesti oli alles mõned aastad olnud pidevas kontaktis Läänemere operatiivokeanograafiasüsteemiga. Ja veel veel omal ajal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi raames olles merefüüsika osakonna juhataja Jüri Elkeni vedamisel sinna sisse eesti merefüüsikud ennast sättisid, kontakte võtsid ja nii-öelda nüüdseks oleme saanud selle süsteemi pärisosaks. Aga see oli esimene katsumus, meil oli juba enam-vähem selge kontakt inimlikul tasemel, juhtivad, et mereuuringute keskusega ja samuti ka mereprognoosikeskustega Taanis, Rootsis, Saksamaal, Soomes noh, nii-öelda need on need maad, kus Läänbründalt prognoose tehakse. Ja tol ajal ei laekuma meile informatsiooni pideva voona, nagu praegu siis selliste suuremate sündmuste eel saatsid kolleegid lihtsalt meili, et meil on meie masin näitab mingeid anomaaliaid või näitab tugevat tormi, et, et noh, et järsku on see huvitav, et järsku on teil tarvis valmis olla mingi õnnetuse jaoks. Neid meile tuli siis, kui oli torm tulemas, enam jagu ei olnud see situatsioon, kuivõrd ohtlik. Aga jah, see 2000 lisanduv tormis paistis, et asi läheb nii-öelda käest ära, tuleb torm milletaolist vähemasti meie tollase arusaamisega praeguse arusaamise järgi ei ole Läänemerel meie ajastule ma mõtlen siis praegu uusajal kirjutatud andmestikku ajastul siiani esinenud ja sellest nagu see koht, kus väga sageli võrreldakse teadlast, prohveti, ka see võrdlus ei ole päris vale, et teadlase jaoks on ka see tundmatus Horisont just kõige kutsuvam asi. Kobras taha vaadata, kus tahaks üle vaadata, kuidas teada saada ja kui sealt on muidugi teada saadud sisu on, on see, see teadlane esimene või koos oma õpilastega esimesed, kes seda asja mõistavad või teavad, lihtsalt prohveti teabeallikas on teine prohvet, usub, et tema nüüd teab. Ja suurim vahe on nüüd selles, et prohveti usk ei pruugi saada kunagi kinnitustega. Teadlase teadmine saab üsna varsti üldrahvaliku Somanduks. Kasutaksin sõnade tabligdomeeniendavate kuulub kõigile ja tolle tormi puhul oli siis nii, et väike seltskond teadlasi said aru sellest ähvardavat ohust. Põhimõtteliselt ju oli selle tormiomadused ju teada Eestis väga mitmetele struktuuridele. Jaga empsi andis teatava ajaline toimetulekut täiesti adekvaatse informatsiooni, aga selleks ajaks olid emotsioonid juba üleval. Et lihtsalt juhtus nõnda, et teadlased said sellest tormist kõige varem teada, panid kokku selle mosaiikpildi, et nüüd tuleb siis nii-öelda uus aja kirjutatud ajaloo kõige hullem torm ja andsid selle sõnumi edasimeediale. Edasi hakkas juba see sõnum elama oma elu, et muidu nagu ei juhtunudki, et adekvaatne informatsioon laekus läbi isiklike kontaktide, siin pandi mosaiigitükikestest pilt kokku. Püüdes edastada siis struktuuridele, kes olid vastutavad selle informatsiooni käsitluse eest ja tõeline kommunikatsiooni ime oli selles, et see sõnum õnnestuski edastada seda peama imeks. Selle jaoks oli tarvis langeksid kokku väga mitmed soodsad asjaolud. Tavalise Hiiobi sõnumitooja roll on väga raske leida ajakirjanikku, kes selle kirja paneks. See on niivõrd uskumatu, kui selleks ajaks oli lainetus, on kõigi aegade rekord Läänemerel 7,7 meetrit mõõdetud. Ja prognoos ütleb, et nüüd tuleb 10, üks mõistlik inimene ju ei taha seda lihtsalt uskuda. Ja selle taga, et seal kommunikatsiooni nime õnnestus, oli ju mereteadlaste pikaajaline koostöö, mitmete ajakirjanikega vastastikune harimine, vastastikune tundmaõppimine ja sellest arusaamine, et see seltskond teadlasi kui nad rääkima tulevad, räägivad nad asjast. Nad võivad vahest rääkida lihtsaid asju ja vastavad rääkida asju, millest ajakirjanik aru ei saa. Aga kui nad räägivad, räägivad õigust, üks neist ajakirjanikest, Televist, Küllike Rooväli, Küllike rooväli, jah, oli võtmefiguur selles kommunikatsiooniimes ja ennekõike selles mitte niivõrd julgusesse kirja panna, kuivõrd väga professionaalselt sõnum esitada. Esimene sõnum ajakirjanduses ei öelnud, et nüüd tuleb torm eesti mehe bee alla. See sõnum oli, et meil on prognoos. Meil on prognoos, mis on uskumatu. Aga selle nii-öelda tõeks saamise tõenäosus on, on ka väga suur ja nagu taolistel juhtudel ikka, kui ühed ütlevad, tuleb hädades, ütlevad, et ei tule siis targemad valmistuda selleks, et häda tuleb. Te tegelikult puudutasite ühte väga tundlikku teemat teaduse populariseerimine, kuigi antud juhul küsimus ei olla populariseerimises, vaid tõesti olulise hoiatuse andmises. Te olete ju 2002 saanud riikliku preemia Saaremaa süvasadamauuringute eest kollektiivi liikmena aga niisukese tõelise tuntuse tõi teie puhul just juhtum. Kuidas te hindate praegu ühiskonnas teaduse teadvustamist ja arusaamist sellest, millega teadlased tegelevad, kas sa alati vajab mingisugust ekstreemset olukorda? Inimesed pöörduksid teadlaste poole üsna palju ju Eestis räägitakse arengustsenaariumidest, et on vaja leida uusi ideid Nokiaid ja muid kuivõrd teadlastega enne nõu peetakse, kui see laine juba 10 meetri kõrguseks. Tõuseb selle küsimusele on väga keerukas vastata. Eesti ühiskond on noor, Eesti ühiskond on napilt puberteedi east väljas, meie noor Eesti vabariik. Ja sellele vastavalt on ka riigi ja ühiskonna funktsioneerimine teatavas mõttes ehk napilt jõudnud puberteedi east välja teaduse kommunikeerimine. Teadussõnumi edastamine ühiskonda on alati probleemne sest see sõnum on keerukas. Kui küsitakse kolleegidega näiteks jää paksust Soome lahel. Peaaegu võimatu vastata, Tallinna juures pole jääd ja Soome juures on päevade seas kinni. Naljaga pooleks võib öelda, et ei ole olemas ühekülgset teadlast. Teadlane ütleb, et ühest küljest on nõnda haned, teisest küljest on teisiti. Et see on teadmise probleem, et ei ole olemas üheseid lahendusi. Vahest on olemas ainult halvad lahendused, millest tuleb parim valida. Vastialisid olemas häid ja halbu, aga Eesti ühiskond on praegu jah, sellises osalt ka võib öelda hilispuberteedis. Ja see avaldub väga markantsemalt, et ühiskonna suhtumisest teadusesse ja võib-olla ka selles, et kuidas ühiskond püüab teadust juhtima asuda. Umbes kolm aastat tagasi oli samuti põhjust mõlgutada mõtteid sama tüüpi küsimuste üle. Ja siis nii-öelda jõudsime konsensusele mitmete kolleegidega järgmises küsimuses, et teaduse edendamiseks on tarvis Praha vahendid. Nende saamiseks on põhimõtteliselt kaks teed. Kas olla kvaliteetse teadvuse tegi jah, tippteadlane mitte ainult Eesti, vaid ka maailma mastaabis või ütleme siis nii tippteadlane, Eesti aktsepteeritud maailma mastaabis, nii võiks võib-olla õige olla või siis olla hea lobitöö tegija. Ja umbes kolm aastat tagasi oli siis situatsioon, kus mõlema poole võimalused on enam-vähem võrdsed. Mingis mõttes on see loogiline tasakaal oli võimalik olla kas hea lobitöö tegija või hea teadlane. Praegu äkitselt viimase kahe kolme aastaga on tasakaal kaldunud kõvasti kõrvale. Kvaliteet teadlastel on šansid umbes kolm protsenti pääseda oma tööga kas ühiskonna tähelepanu keskpunkti või siis ka rahastamise juurde, mis on võrdlemisi sarnased asjad ja lobitööd tegelevatel inimestel on märksa suuremad šansid. Et see on üks Eesti hilispuberteedi probleemidest. Ühiskond ei saa aru, mis teadus on. Miks ta on, et sõnad, et teadus on ühiskonna teener või teadus on maksumaksja raha kulutaja? Need on ainult sõnad, teadus on osa ühiskonnast ja teadus, ühiskonnavahelised suhted on väga keerukad olnud läbi ajaloo. See on nii nagu peres on vahest mõned keerukad lapsed. Teadus on üks taolisi keerukaid lapsi. Keerukuse probleem on seemnest, rääkisime teadvuse mõtte on vaadata tundmatusse alasse ja sealt öelda tükke välja valgustada, neid tuntuks, teha tagasi, kommunikeerida teistele. See on nii kaugel sellest, mida üks normaalne inimene peab mõistlikuks. Et vahest tundub see mõttetu ja kui teadlased ise ei suuda ennast teha piisavalt selgeks ja arusaadavaks, miks uurimistöö on vajalik üsna pea tükib situatsioon, kus ametnikud tahavad ilmse teadust juhtima hakata ja see situatsioon olnud parasjagu Eestis kätte jõudmas. Ma loodan väga, et need praegused mullistused Eesti teaduse juhtimisel kaasa arvatud uus teadus- ja arenduskorralduse seadus ehk suudame teadlastena tagasi viia mõistlikuse sängi. Aga praeguse seisuga paistab, et, et on tulemas veel üks teadusreform teadusreform, mis praktiliselt täielikult ignoreerib teaduse kui sellise definitsiooni. Ja ega selle tulemusena teadus kuskile ei kao. Eestis tehtav teadusreform maailmatasemel ei mõjuta midagi. Lihtsalt et Eesti teadus hakkab majandust siis järjest rohkem maha ja muud ei juhtu midagi. Akadeemik Tarmo Soomere, te olete kahtlemata kodanik, sest teil on kodanikupositsioon, nagu me oleme ka tänase saate jooksul kuulnud küllaltki selgelt tõite oma positsiooni välja diskussioonis Nord Streami gaasijuhtme ümber. Te käisite samas riigikogus ja meie riigikogu toetas teid. Kahjuks me näeme, et Eestil on ikka väga vähe võimalust mõjutada nii suuri globaalseid protsesse. Miks te võtsite selle asja ette, oli see teie egotrip või? Kui eelmine Saksa suursaadik doktor Julius Bowingel oma lahkumisvastuvõtul tsiteeris kolme lauset, mida ta eesti keeles on hästi ära õppinud, siis üks nendest oli, et kas me jälle peame sellest gaasitorust rääkima. Nii et tema oli sellest väga väsinud, eks me oleme väsinud. Aga jälle kohe alguses, ma tahaksin nagu väga selgeks teha. Esinemine riigikogus oli veel läbi minu suu, aga ma ei väljendanud oma arvamust, seal taga oli Eesti parimatest ekspertidest kokku pandud töörühm keskkonnaministeeriumi initsiatiivil ja vabariigi valitsuse toetusel kelle ülesandeks oli protsessi jälgida, tutvuda kogu selle materjaliga, töötada välja nende Eesti seisukoht nendes küsimustes, mis Eestit võiksid mõjutada. Ja see on nende asjade jälle kokkusattumus, et just mina juhtusin selle selle töörühma lõppraporti üksikuid aspekte tutvustama riigikogu ees, et see ei olnud Tarmo Soomereraport, see oli seal tutvustus peamistest probleemidest lahtistest, küsimustest, mis jäid üles pärast seda, kui töörühm oli MoroParty andnudki omale mitu vooru pidanud Soome keskkonnaministeeriumi läbirääkimisi. Soome oli oma otsuse sisuliselt teinud ja selle nende lahtiste küsimuste esitlus No ma provotseerisin teid loomulikult selleks ma ei olegi kunagi arvanud, et te esineksid ainult iseenda nimel, kuid teie nimel on nii palju kaalu, et antud juhul see tõesti ka tõi kaasa selle, meie riigikogu suhtumise. Aga kuidas te teadlasena ikkagi näete, on need ohud endiselt mitte õhus, vaid vees? Nende ohud pida üks suur vahelesegamine tundliku mereala funktsioneerimise endaga kaasa toob, on ju teada üldtuntud, et kui ikkagi üks väga suur ehitus tehakse väikesele merealale nii, et seal ehituse mastaabis ulatub üle teatava teatava läve siis on põhjust olla ettevaatlik. Nii päris üldises plaanis. Teine moment on meile võrdlemisi lähedal, me ikkagi ei tea kuigi täpselt milliseid kahjulikke aineid peitub ka siin meie oma Soome lahe põhjasetetest. Ja kolmas moment, et meil ei ole täieliku informatsiooni selle kohta, mis tüüpi väga toksilisi muid kahjulikke aineid on uputatud Läänemerre eri aegadel. Selle viimase kohta on Helsingi komisjon aastaid tegelenud, püüdes välja selgitada lõplikku tõde. Aga hinnanguliselt umbes viiendiku veerandi jagu uputatud asjadest on teadmata, mis on uputatud ja kuhu nuputatud. Et sealt nagu kaine mõistus ütleks, et ei maksa torkima minna ja kui torkima minna, siis ikka noh, üheksa korda mõõta, kui lõigata, et see töö, mille eest Eesti teadlased tegid, ei olnud ju eesmärgiga nord Streami põhja lasta põhjuseta nõnda interpreteeritud. Eesti teadlaste ülesanne oli välja selgitada Eesti jaoks võimalikud kahjulikud tegurid ja küll mittetuumaline rahalist väärtust, aga siiski teha selgeks, kus on see füüsika taga. Et kui me rääkisime, ennistasin matemaatika rollist ja matemaatika võimalustest maailma kirjeldamisel siis need argumendid, mis lõpuks püsti jäid ja kus me ei saanudki nostimi ekspertidega ühele nii-öelda ühele nõule, vaid vaid ühist keelt, olid matemaatilist ja tüüpi argumendid ja seotud hüdrodünaamika. Ja see, mis meie lõpuks ütlesime, oli, oli umbes nii, et meil ei ole kuskile taganeda, et noh, et me võime kõigega leppida. Njuuton, seadused kehtivad ka Läänemeres. Et kui need enam Läänemeres ei kehti, et siis ei saa Eesti projekti vaadata tõsisena ja sealt siis parlamendi ütlus parlamendi ütlus ei olnud juhet lõpetaja projekti ära. Parlamendi ütlus oli hoiatustest ja Läänemere riikidele üleval on väga tõsised teemad, üleval on lüngad selle gaasitoru keskkonnamõju hindamises. Üleval on sellised lüngad, mille täitmata jätmine võib vähemalt Eestit, Eesti uue rahu oluliselt liiva. See oli kõik, mis öeldi rohkem, mitte midagi. Eesti ei ole ju kunagi võtnud gaasitoruvastast positsiooni otseselt. Meie jaoks on ju selge, et kui on tarvis Euroopal gaasi ja Venemaa tahab seda müüa, siis kuskilt peab see toru läbi minema. Ja Eesti nii-öelda suurim huvi on see, et Eesti huve riivatakse toru ehitamisega. Keskne küsimus selles küsimuste ringis on, et meri on lääneriikide ühisvara, lasta teda kasutada ühele erafirmale, kes siis kasu saab ja probleemid jäävad teiste riikide kanda. Et see on nagu päris aus ei ole oluline, kui võimas erafirma on või kes ta seisab, et reeglid on ühed ja kehtivad kõikidele ja see, mis teha tuleb, on adekvaatsed, need mõjud hinnata ja siis me saame otsustada, kas me lepime sellega, ei lepi standardprotseduur, praegu Nord Streami protseduuri erinevus tavapärasest on on see, et see läks rahvusvahelisel tasemel väga mitmete riikidevaheliste konsultatsioonide ja, ja vastastikuse mõistmatus tasemele. Kõike muud siin midagi imelikku ei olnud. Ilmselt siis jälle poliitika tappis teadvuse. Teatud mõttes. Kuidas te üldse hindate Läänemereuurimise taset Läänemerd ümbritsevate riikide teadlaste poolt? Eelkõige, te olete intervjuus horisondile ju viidanud ka sellele, et seda asja nähakse kuidagi väga kitsalt. Et Läänemere uurimused ongi siis see, mis on otseselt Läänemerega seotud, aga kogu see mereteadus ja, ja muu teadus, mis seondub ka nende protsessidega, mis Läänemeres toimivad. Need on nagu kõrvale jäetud. Jah, sellel veendusele olen ma endiselt, et Eesti teadus ja suur osa Eesti teadusest üldse on, on Läänemere mereteaduse väike peegel. Pisikene kõver beer, natukene ähmane kaabel ja Läänemere mereteadus on nüüd juba aastat 50 põhiliselt imetlenud iseenda naba Läänemerd. Kui me vaatame minevikku tagasi, siis umbes 100 aasta eest Läänemere mereteadus või Läänemere äärest pärinevad suurkujud vedasid maania mereteadvust uute kontseptsioonidega uute mõtetega, uute nii-öelda suuruste sisseviimisega. Olgu sisse taanlane Nuutsen oma veevahetuse analüüsiga. Ma annan oma kuulsa pinna House teooriaga või siis väisele oma sagedusesse viimisega, mis on sisel ainete puhul üks oluline parameeter, võistluse kalgustav Rospidele her vihand, nimetatud Rosby lained, et juba rohkem kui pool sajandit ei ole Läänemere äärest tulnud õieti midagi arvestatavat maailma mereteadvusesse, see on võib-olla natukene karm ja kriitiline hinnang on olnud väga palju väärtuslikku aga mitte seda, mille järgi joonduks maailma mereteadus. Ja samas on märgata selget kapseldumist, et, et Läänemere mereteaduseks peetakse ainult seda Isegi oli siin paar aastat tagasi koostati üks väga ulatuslikke, väga asjalik Läänemere meretehase bibliograafia ja sinna võeti ainult need teadusartiklit, kus oli selgelt öeldud, et tegemist on Läänemerega. Tegelikult on Läänemere ümbruse meretase suurkujud kõik sealt väljas. Võib-olla parim näide, Klaus Hašelmann, maailma esimene kliimamudelite looja, mees, kes nii-öelda tuletas polsboni võrrandi analoogi pinna Raineti jaoks. Teisisõnu, esimene korrektne Boltzmani tüüpi varane tuletus ja selle võrra alusel siiamaani rehkendavad kogu maailmateadlased laineid ja tema ei ole Läänemere mereteadlane, tema elas ja töötas suurema osa oma elust Hamburgis. Silkiiri pole, on ainult 100 kilomeetrit Läänemerest ja tema õpilased panid ka selle mudeli Läänemere jaoks käima. Läänemerekliimat on tema uurinud oma Hamburgi kliima arvutuste keskusele mõni hektar, palju aastaid oli aga tema üle Läänemereteadlane. Et selline lõikekoht on rohkem kui Ohtit jälle midagi ohtlikumat teaduse jaoks kui keskpärasuse pealetung ja keskpärasuse pealetung on väga lihtne situatsioonis, kus ketras sarnast varjata objektoodieteerituse linaga nii-öelda üldiselt, et see on meie objektse, meie, Läänemeri, meie peame seda tundma. See kõlab hästi, selle vastu ei saa nagu midagi öelda. Aga selle varjus on nii lihtne taganeda teaduse põhimõtetest ja nii-öelda minna seda, seda libedat teed. Ja kui ma vaatan eesti teadust, mul on tõsiselt kahju, et suur osa eesti teadvusta minemas sama teed mingitel põhjustel, mida on lihtne avada ja mis on tingitud meie nii-öelda kiire arenemise vaheldumisest. Jälle väikeste masu perioodidega on sisuliseks otsustajaks saanud väga palju keskpäraseid teadlasi ja on ammu tuntud väljendused. Et kui keskpärasus oma positsiooni kaitseb, siis ta võitleb oma elu eest, sest tal ei ole mujale minna. Kuidas see nõnda on juhtunud, et keskastme juhtidest eesti teadlaste vahel tegelikult on uskumatult palju? Pärasuste piiratud silmaringi on võib-olla raske mõne sõnaga lahti rääkida, aga see on situatsioon, kus me oleme ja see on nagu vähkkasvaja teadvuses. Selles mõttes on Eesti teadusLäänemereteaduse halb koopia. Õnneks on nõnda, et teadlaskonnal on siiski alles jäänud natukene isepuhastumise võimet kõvasti nõrgenenud advokaatide juristidega või mitmete muude eriala esindajatega. Ja see on tingitud sellest, et teaduses ei ole pikka aega konkurentsi olnud sõna lihtne põhjus. Aga teadvus elab ikka oma elu ja ikka jälle see keskpärasust tulevikus kunagi tõrjutakse kõrvale. Tema suurim häda on selles, et ta pidurdab väga tõsiselt kvaliteet teaduse arengut ja olemas algoritm, millega saaks keskpärasuse välja eraldada. Eriti situ situatsioonis. Kui keskpärasus tanud piisavalt palju, et see saab tõmmata valinud kaitsesse, siis ei ole seda võimalik enam murda. Siis tuleb ta lihtsalt lasta ära surra. Aga see võtab natuke aega. No teie olete Eesti Teaduse Olümposele, kui oli, võiks öelda, Teaduste Akadeemia liige, mida te Akadeemikuna saaksite ära teha või teete, et keskpärasus ei valitseks meie teaduses? Akadeemia jah, üks suuremaid rolle Eesti teaduse positsioneerimises ennekõike selle tõttu, et akadeemia on, on põhimõtteliselt sõltumatu, mindi Viies võim. Selles mõttes, et ka rahakadeemia arvesse tuleb, tuleb eelarvest, meil teen, elab siis kui maksumaksja rahast aga akadeemikud on põhimõtteliselt sõltumatud oma otsustes ja tegudes. Nendel on kindel hulk ülesandeid, Nad peavad esmase eesmärgina demonstreerima kvaliteetset, teadvustama isiklikku teaduste kaudu seni, kuni nendel vanus ja tervis seda võimaldavad, vähemalt nendel on kindel kohustus anda kriitiliste situatsioonide puhul nõu. Eesti riigi kõigile tasanditele. Aga jälle akadeemiasse kopteerite inimesi akadeemiasse ei määra president, peaminister, valitsus mitte kedagi. Akadeemiasse toimub väga tõsine valik. Valikukriteeriumid ei ole normeeritavad, see on alati valitaks akadeemias inimesi, eksperthinnangu alusel serveeritakse seda mõtet natukene lähemalt. Et lihtne on teha inimese väärtuste jaoks tabelit, noh ta on nii pikk ja nii lai, hüppab nii kaugele, jookseb nii kiiresti ja me liidame tulemused kokku saanud mingi summa, sellised tabelid või sellised hinnangu võtted hüütakse Aditiivseteks. Ja selle kasutame tähendab seda, et ühte puudust saab teisele korvata klassikaliselt ajalooliselt ja ka inimeste mõtlemises. Kui me läheme tagasi ideaalse talu või külaühiskonda kasutada teistsugust skaalat. Suli multifikatiivne inimeste omaduste väärtused, korrutati, tugeedi oli pätt, oli korrutis null, ükskõik kui hea ta oli ärimehena peale selle, mis iganes vene keeles on head sõnad. Inimesed jagunevad kaheks klassiks porjadotšnõje i neporjadotšnõje. Need variandid ei tähenda iseenesest halba, see tähendab seda, et see võib sulle lihtsalt lüüa noa selga sobival ajal ta ei pruugi seda teha ja tõenäoliselt kunagi ei tee. Aga see teadmine, et tema võib seda teha on selline, mis, mis ühe nende komponendi hinnangus tema kui inimese kohta paneb nulliks. Sama süsteem on kasutusel siiamaani katoliku kirikus ju preestrite valikule olevas preester teatav hulk omadusi ja kunst üks puudub, siis ta ei saa preester olla. Sama multiplex Tiina süsteem. Et sama loogikat kasutab Akadeemia liikmete valimisel, hinnatakse teatavat kompleksi. Kindlasti peab olema tipptasemel teadus. Kindlasti peab olema suhtlemisoskus, kommunikatsioonivõime kindlasti peab olema sotsiaalset närvi ja kindlasti peab olema ka ühiskonnas hakkamasaamise võimet, mis võimed täpselt arvesse võetakse, siis need arvud, seda viga tehke oma peas. Ja põhimõtteliselt ju toimub otsustushääletamise teel tagasi Semont moment on, et, et akadeemiasse ei saa ise kandideerida akadeemiasse, ei saa vägisi kedagi sundida vastu võtma. Ses mõttes jääb akadeemia praeguses seisus vähemasti praeguste printsiipide juurde sõltumatuks otsustuse koguks. Absoluutne enamus inimesi, kes teadvus süsteemis töötavad, on ju sõltuvad. Sõltuvus avaldub kõigil tasemetel, see avaldus ka Nord Streami tasemel. Oli tõeline küsimus teaduseetikast. Et kui Nord Streami vastu olek näiteks tähendaks lepingust ilma jäämist teaduslepingus ilma jäämist tähendaks noorte kolleegide vallandamist, et mis on siis eetiline reha labori juhatajale? Kas olla vastu, teades, et tema kolleegid jäävad tööst ilma tulemusena või minna kõrvale, ei võta leping vastu pidada suu? See on väärt küsimus. Ja see on seotud nüüd teadlase sõltuvusega finantseerimisest ja ei olemas ideaalset teadlasi maailmas ei ole olemas ideaalset süsteemi, pole olemasolevas ideaalset akadeemiat, akadeemias on inimesed koos kõigi oma vigadega veidrustega aga tagasi. Akadeemiasse on aegade jooksul koordinud teatav kompetents, sealton, teadlikult püütud välistada neid jooni, mis viitavad keskpärasusele nii-öelda püüde läbi lüüa ebaausate vahenditega ja paljud muud. Loomulikult pole akadeemikut neist vabad, aga räägime statistiliselt, siis on see nagu ikka poolläbilaskev filter mille kaudu on on siis püütud teatavate omadustega inimesi ühte nii-öelda kagusse kokku korjata. Teis kõneleb minu meelest kristlik eetika, me ei saa jätta kõrvale päriselt seda teemat, et olete ise tunnistanud, et olete kristlane ja tegelikult neile inimestele, kes on tulnud nõukogude ajast, on ju alati olnud ettekujutus, et usk ja teadus on lepitamatus vastuolus. Teie ei ole seda meelt. No raske on näha seda kohta, kus vastuolu esile tuleks nii-öelda kaasaegses maailmas. Teaduse küsimused ei ole usuv küsimused ja vastupidi. Ma ei ole palju tahtnud religiooni teemadel rääkida, seda nagu kahel põhjusel. Ma ei pea õigeks, et religioon reklaamitakse sellega, et üks või teine kõrgel positsioonil inimene on religioosne või mitte, et see on praegu väga moekas geimaailmas, et, et kes on siin minister või peaminister Key ja seetõttu on siis gei olemine hea? Ei ole, meil ei ole hea ega halb ja religioosne inimene olemine ei ole hea ega halb iseenesest võetuna religiooni ja teaduse nii-öelda vaheline võitlus. Ja sellega seonduvad seonduv retoorika on meil ju pärit minu ja, ja vanemate inimeste direktiivse, materialismi ja ajaloolise, materialismi ja muude taoliste asjade õpikutest. Seda ei ole kuigi palju maailma ajaloos olnud, et neid üksikuid juhtumeid, kus kiriku kui kui ilmaliku võimu osapoolt propageeritud maailmavaade on vastu läinud uute ideedega ja sellest on sündinud halba, mõnele uue maailmavaate edendajale. Neid asju on, on kõvasti üle võimendatud. Täpselt sama juhtub kus iganes ei pruugi olla seotud religiooniga teadusmaailmas, kui tulla välja uute innovaatiliste mõtetega. Alguses trambivad kolleegid su nii mutta, et läheb tuleb teisest maailma otsast alles välja, lõpuks nii tavaline, siis ei ole midagi imelikku, väga palju sarnasusi, pigem religioonil ja teadvusel. Et teadustöö aluseks on ju mõistlik hüpates, kui vähem püüame vaadata selle teadmatus horisondi taha, siis on meil mingisugune pilt olemas, mis seal võiks vähemalt olla. Ja siis me kontrollime, kas pilt vastab tõele või mitte. Et selles mõttes on see usu küsimus, et kas see hüpotees või see meetod või see hakkab tööle, kui me kirjutame rahastamistaotlusi, need on ju teatud mõttes religioosse eluelement. Usume, et me saame sellega hakkama. Me usume, et see asi on nii raha, et seda tõestada. Et kus on need usu ja, ja teaduse suurim lahknevus on nagu prohveti ja teadlase vahelise võrdluse puhul, et prohveti teadmist ei saa kunagi kontrollida. Teadlase teadmist saab kas tõestada või ümber lükata. Et, et see, see on see koht, kus religioon ja teadus teineteisest tugevasti lahku lähevad ja neid kokkupuutepunkte on, on kaasajal ääretult vähe. Veostusesse puutub, siis seda ma tahaksin ka üldse natuke interpreteerida võib olla ebatavalisena. Ja see on pigem küsimus inimese enda positsioneerimise siin maailmas. Maailm on täis asju, millest me midagi ei tea ja kui me räägime asjadest nagu vaakumi energia võimalus, vaakum vist välja lüüa ülikõrge energiaga osakesi. Me ei tea, mis seal on ja oleks väga naljakas ja tõeliselt ohtlik positsioneerida ennast meie maailma absoluutseks krooniks. Et see on lihtsalt naljakas, et, et selle asja nägime küll ära. Kui ma Eestist Moskvasse läksid, testis Eesti tipuks ennast kroonides, oled maailma silmis narr. No rääkimata sellest, et tõepoolest tänane teoreetiline füüsika on jõudnud selleni, et noh, maailma kui sellist pole olemas peale mingite floktoratsioonide Jah, see on see, mida, mida Lenin oma kuulsates raamatus kritiseeris mahhismi nime all. Pateeri on kadunud ja ainult võrrandid. Ernst Machine endiselt kasutame ja Machi peegeldumine on see, mida me vahest näeme, kui laevaaine tuleb teatava nurga all vastu vastu lainemurdjat. Macho on alles, aga leedel ajaloo, ajaloo prügikambris. Vestlusest ma ei rääkinud juhuslikud, sest ma tahaksin nüüd veel korra minna tagasi teie noorusesse. Olite selline kiriku diskor, kui nii võiks öelda, et see on see õige õige väljend. Avastasin jah ühest vanast National Geographicut viite selle kohta, et et Eestis unikaalse sinna maailmast diskosid kirikus religioossus meie noorusajal võtame tagasi 20 ja 30 aastat. Nendel inimestel, kes on kogu oma elu elanud uues Eesti vabariigis on võib-olla raske ette kujutada. Et siis tuli mõelda ühtmoodi videolt rääkida, riietuda, käia, tuligi mõelda ühtmoodi ja erinev teistest. Võisid olla väga vähesed inimesed, kas siis juba tipatei bürokraadid, need, kes võib-olla mäletavad seda kuulsat Vaino ühte Karl Vaino ühte intervjuud seal pärast tema lahkumist Moskvasse. Selgus, et on väga tark inimene. Ainult see ei väljendunud tema oleku ajal just nimelt just nimelt. Jooksus oli, oli üks väga väheseid legaalselt aktsepteeritud võimalusi mõelda teistmoodi ja seetõttu olidki surevad vähemal määral kas siis kiriku või või erinevate teiste usuvooludega seonduvates ringkondades. See, see kook on nii-öelda vabaks mõtlemiseks, vabaks rääkimiseks ja Ma arvan, et see on suurelt jaolt põhjuseks miks oli kirik suhteliselt tugev pärast taasiseseisvumist ja miks mitmetes riikides ka see iseseisvumise või taasiseseisvumise protsess käis suurelt jaolt läbi kiriku. See oli võimalus kanaliseerida, testtüüpi, mõtlemist ja noh, edasi nagu suhteliselt kõik ju selge. Kui on üldse ainult kaks võimalust olemas mainstream ja siis üks väike kanal, kus kus veel kohe istuma ei panda ja meinstrimis olla ei taha, siis tuleb see väike kanal valida ja kasutada neid võimalusi, mida see annab inimeste harimiseks. Inimeste harimisest ei räägi mitte juhuslikult. See, mis nõukogude liidu põhja laskis, ei olnud ju revolutsioon. See oli moonutamata informatsiooni levimine, sellest piisas, et see on asi, mida ma olen väga palju õppinud misjoniteooriast ja mida on tulnud ka väga palju kasutada Hama sõnumi kommunikeerimisel. Olgu siis ajakirjandusele või tyhikogule tuleb rääkida selles keeles, millest kuulajad aru saavad. Te olete 52 aasta sena saavutanud. Noh, ma ei taha öelda, kõik Nobeli preemia on veel puudu. Aga mida te ootate tulevikult. Mida te tahate veel saabuda? Tegelikult oleme oma teadlasetee alguses, et alles päris viimastel aastatel oleme hakanud mõnest asjast aru saama, ma ootan seda, et, et võib-olla kümmekonna aasta pärast ma hakkan seda sest veel palju paremini aru saama. See aeg, kui praegu on veel tervist ja on ka teatavat kogemust, on ka noori inimesi ümber, kes võtavad osa tööst enda kanda. Ja see on tegelikult kõige produktiivsem aeg. See, mida ma ootan endalt, on, et ehk oleks tervist see, mida ma ootan eestiviidilt, selle teadust korraldavatelt, ametnikelt, ülikoolidelt ja keskastmejuhtidelt on siiski teatav vastutustunne Eesti riigi tuleviku ees. Teadus on ühes mõttes väga sitke, ega siis teadlased lähe kuhugi, nad lähevad nurka nurka, aetakse edasi, lähevad välismaale, aga see on väga habras ja ühes väikses riigis on võimalik teha väga palju halba mõne vale sõna vale mõttepanemisega seadusesse. Pärast seadusetäitja ütleb, et see oli seadusandja tahe ja siis ei ole võimalik enam pikali midagi muuta. Et musta, ootan eestiiili arvamusliidritel juhtidelt, mõistlikkust, kodanikutunnet, vastutust, seesama, mida öeldakse olevat, on vaja teadlasele. Mingis mõttes vajab Eesti teadus küll reformi, aga ta vajaks rohkem sisulist reformi. Ta vajaks väga situatsiooni, kus inimestele tõepoolest tekiks teatav akadeemiline vabadus, akadeemiline vabadussõda sõnadega on vabadus töötada rohkem, kui ametiühing lubab. Ja saavutada ka rohkem. Täpselt kui teadus Läheb projekti teaduseks, siis on ta nagu me rääkisime, väga seotud religiooniga. Teadlane usub, ma saan sellega hakkama, ma teen selle ära. Selle jaksanud kra teadvus oma olemuselt ei saa olla projekti teadus, teadus on uute asjade teadasaamine ja nende kommunikeerimine. Alguses tehti teadlastele ja siis ühiskonnale ja me ei tea, mis on teadmatus horisondi taga. Selles mõttes peab olema suurust, esimehelikkust, teadusadministraatoritele, teaduse korraldajatel, teaduse järelvalvajatel seda aspekti säilitada seadusandlus, et see on see, mida ma ootan lähitulevikus Eesti tiidilt ja vastutavate ameti kandjatelt mida muutan Diaalset tervikuna. Ma ootan, et Läänemere mereteadus asuks oma loogilisele kohale maailma mereteaduses. Unikaalne katsebassein, mille võimalustest on väike murdosa ära kasutatud. Meil on võimalik siin jälgida sündmusi ja protsesse, mis maailma ookeanis randadel on põhimõtteliselt võimatu. Ei ole osanud teadvustada selle väärtust ja selle väärtust, mida me suudame teada saada ja öelda kommunikeerida teistele. Ma ootan Läänemere mereteadus lähema aastakümne jooksul vähemalt osa sellest asuks maailmateadust vedama. Veduriks no küllap tuleb siis ka Nobeli preemia. Ei tule Nobeli preemiat, ei saa matemaatikud. Meie saates kõlas Tarmo Soomere soovil vangeelise muusika filmile Aleksander saate toimetaja Mart Ummelas, režissöör Maristomba kuulmiseni.