Ärgaks piknikul. Tere päevast, head inimesed. Käes on respav ja alanud on saade, algaks piknikul. Minu nimi on Urmas Vaino ja mul on väga hea meel lubada, et meie tänane saade saab rääkima elust, mis on täis säravaid värve ja kirkaid, emotsioone ja kirkamat. Ja ma loodan, ei jää mitte meile endale, vaid, vaid koos mahedamata. Sellistega saavad need jagatud. Teie jaoks head kuulajad. Tänase saate külaline on Kadri Simson, tere hommikust. Või tere päevast, Kadri TuMS nädalavahetusel. Ma arvan, et kes päev on selline, selline aeg, kus ka sina oma kiire graafiku juures saad alles südapäeval vastutulevatele inimestele rahuliku südamega öelda. Tere hommikust. Kui on hea nädalavahetus, siis täpselt nii see on jah. No loodetavasti on praegu hea nädalavahetus, see belletristikasse, millega ma alustasin, on pärit sinu enda blogist, sinu enda blogi lehekülg avaneb koos sinu pildiga nii et ja lubab seal tekstiga, siis ta lubab teks seal lubab siis kirkamaid või siis vabandust, mahedamaid toone ja, ja värv, kui palju sa tegelikult seda teed, et sa talletad iseennast, oma mõtteid, oma emotsioone teadlikult ühes või teises vormis? Ma ikka olen püüdnud seda teha, et kunagi, kui ma olin päris noor minu kooliõpetajast vanaema tegi mulle selgeks, et märkmete tegemine on vajalik. Ta ise pidas päevikut ja, ja teismelisena pidasin mina ka väga põhjalikku päevikut. Siis mõned aastad tagasi saime uuesti aru, et ei ole mõtet pidada üksikuid faile arvutis või teha oma märkmeid a4 lehtede peale miskit kaduma. Et nüüd on mul tavaliselt kaasas üks selline kõvade kaantega märkmik, kuhu ma teen olulisemaid ülestähendusi, mis toimub. Ma arvan, et mõnekümne aasta pärast siis kui ma olen juba noh, niimoodi elust kokkuvõtete tegemise eas tuleb see mulle kindlasti kasuks ja aitab. Neid kirkamaid emotsioone meelde tuleta. Aga paned sa sinna sisse kirja ka selliseid asju, mis ei puuduta sellist igapäevast, vahetut ametlikku tegevust mahub, mahub sinna mõtteid ka selle kohta mismoodi näeb välja 2010. aasta suvi või milliseid mõtteid tekitab sinus see suvi või milliseid mõtteid tekitab teine või kolmas inimene, kellega sa kohtud hoopis selle kontekstiväliselt, millesse tavaliselt sellesse raamatusse. Üldiselt on mul seal kirjasidki märksõnad. Ma arvan, et sellised kolmesõnalised lühilaused aitavad tegelikult emotsioone meeles pidada, et meil ei olegi vaja võib-olla praegu kirja panna, et pole mu mälu midagi nii kehva, et. Asjad tulevad meelde. Ajaloolasena või ajalugu õppinud inimesena mõistad, et see, mida sa kirja panid, et, et see ju ei ole veel ajalugu või et see ei olegi ajalugu, sind kuidagi kurvastab või, või, või, või, või milliseid tundeid see sinus tekitab, et see tekst, mida sa, mida sa kunagi asud kirjutama nendel samadel hetkedel millest hetk tagasi rääkisid, et seda tegelikult ei võeta ju siis veel ajaloona, vaid seda vaadatakse, ahno Kadri arvas selle asja kohta ainult niimoodi. Loomulikult on see nii, aga olles ise püüdnud taastada seda, mis toimus aastal 1991, kui Eesti taasiseseisvus ja sellest ajast pole neid ametlikke dokumente üldse nii palju järgi jäänud siis ma kogesin seda, et kui seal oli viis või homme asjas osalenud, kes tegid märkmeid ja on nõus neid märkmeid täna jagama siis tulebki päris terviklik pilt. Sellest samast raamatust me jõuame veel rääkida ka ja kõikidest ajaloolistest aspektidest, selles mõttes ootab head kuulajad, tänas sellise mõnusa piknikuperioodi jooksul ees, ma usun, nii mõnigi huvitav seik ilmselt eriti nende jaoks, kes peavad midagi ajaloost. See kaust, see märkmik on sul ainus enam päevikut, sa ei pea blogi ja see kaust, need on asjad kuus ennast tallata. Jah, põhimõtteliselt küll, et selliste igaõhtust, päeviku pidamist, oma sisekaemuse kirja panemist käsikirjaliselt, seda ma ei jõua teha. Õhtuti mõnikord on lihtsalt selline väsimus peal, et tahaks lihtsalt rahulikult istuda, vaadata nii-öelda seinapragu ja olla iseendaga. Tead sa neid inimesi, kes teevad sellist asja. Ma usun, et neid inimesi on palju, aga ma usun ka, et inimesed peavad päevikut iseenda jaoks ja ei reklaami seda nii palju välja. Tõsi, mõnel inimesel on ka blogi väga isiklik ja, ja eks ma olen seal blogima laevas ringi liikunud ja aeg-ajalt on päris ahetanud, et kui selliseid isiklikke detaile endast ja oma perest mõned inimesed jagavad et mina nii isiklikuks minna ei taha, aga, aga samas jälle selliseid hea tuju sisse ega mul ka, et mõni väga hea kultuurielamus mõni väga õnnestunud seenelkäik. Need on need seigad, mida tahaks teistega jagada. Noh, seenekäigu ämbrit, ma olen sinu blogis näinud täidetud ämbrit ja mulle meeldib ka kultuurivaldkonnas. Meenub üks videoklipp Kihnu virvega. Kas see on nagu kogu gamma, mida sa sinna sisse kannad? Sa ei ole nagu? Et ajalugu vaadanud, et ei, et mul on seal mõned head kontserdikäigud ja, ja mitte igast teatritükist, aga sellised, mis kui sa tuled teatrist ära ja kripeldab edasi, et siis päev-kaks hiljem olen, ma olen ma teinud sissekanded ja öelnud inimestele, et kui te ei ole veel jõudnud etendust vaatama, kindlasti minge. Need nädalavahetuse päevad lõpetavad nädalat, kus Tallinna lauluväljakul esines. Ka Miika olid kontserdil kohal. Ei, ei olnud, mul oli tegelikult tagantjärgi isegi kahju, et ma seda vaatama ei läinud, aga miga ei kuulu minu lemmikute hulka, nii et ma lasin selle kuidagi endast mööda, et selline kontsert tulemas. Sinu jaoks ei ole kohustuslikud kõik need kontserdid, mida siis nii-öelda suure suure suve varjus reklaamitakse kui, kui, kui selle suveelamus, et sa suhtud sellistesse asjadesse ikkagi oma mingis sellektsiooniga, ma tean väga paljusid inimesi, kes käivad kõikidel kontsert, Iltalehti ka naist ei pea, kui on vähegi võimalik rahaliselt, siis nad ikkagi lähevad. Sest Eestis ei ole lihtsalt sündmusi, mis nii palju, mis, mis, mis jaksaks pakkuda. Ma ei võta seda jah kohustusena, et kindlasti peab käima kõigil kontserditel lauluväljakul toimuvad, aga, aga sageli on nii, et et mõne artisti puhul, kes Eestisse tuleb, isegi kui või ei ole, nagu see eelnev niisugune heakskiit nii suur olnud, aga paljud artistid annavad lava peal ikkagi väga palju ehedama elamuse kui eales saabumisest, muusikaklipist või plaadi loost. Nii et kontserdid, arumiks, kontserte peetakse ja miks nad staaride populaarsust tõstavad. Staaride populaarsust me jõuame ka kindlasti tänases saates veel rääkida, nii et nagu te aru saate, need teemad nii nagu piknikul ikka on seinast seina hea meel, et Kadri, sa oled kaasa võtnud ka oma plaadid, mille, mille läbi tuulutamist me selle vestluse sisse siia oleme planeerinud. Ja seda saadab alati mõni minu selline imestunud küsimus, mis esimese plaadi puhul on eriti siiras. Ma ei oleks küll osanud arvata, et sa võtad kaasa 2006. aasta defräädu plaadi, miks, miks see sinu jaoks nii palju oluline on, et sa selle mulle esimesena. Ega ma väga palju Eesti plaate kaasa ei võtnudki endaga aga, aga selle loo puhul on. Kuningas ei eksi, on selle pealkiri. Jah, selle loo puhul on selline tunne, et ta räägib sellest, mis, mis Eestis toimub, et kuigi meil ei ole kuningriiki ja kuigi Meie kuningriiklaste tegemisega sa oled ikkagi kursis. Südamest kaasa elanud, aga kahjuks neid enam meie parlamendis ei ole. Aga, aga aeg-ajalt, kui ma istun Riigikogus ja mul on Riigikogus ka hea pinginaaber Jüri Ratas, oleme me üksteisele otsa vaadanud ja küsinud, et aga aga miks üks või teine arvab, et tal on tõe monopol ja igaüks, kes julgeb ühte või teist tegu küsimuse alla panna nii-öelda nagu kuningavastane mässuõhutaja. See laul on ka sellest, et see, kes valitseb, on tõemonopoli, ainumoodi, omaja. Tõve monopolide seadus oli sellel nädalal nädalal Riigikogus arutlusele vastuvõtmisel. Nii et ma arvan, hea lugu Ma arvan, et 21. sajand enesestmõistetavad homme, tänased meelest läinud orjapidamine ja ühismajandi ame milist leppima tööle Arctic Cat, vaja teda galaktikate sõja sobida, tükke ainult praktika, majade elementaarne, nagu teinud kontakt sinu maja on see, et me oleme oma ajapojad. Igal ajal. Nemad on need olnud. Nagu päeva kordan, oma, Kui olin veel Ei? Põhjala. Kuningad. Kui ma teiega sin, polemiseerin liigub kusagil basseinides, kedagi arreteerinud, kohtunik otsustab kriminaalkaristus, vääri saatust, juhib ametnikes paberit, määrib presidendi kõnet, paberit maha vööri ja igasugu lambi kaadrit. Ordeniga Peeveerib enne veel kui olukord, aga vaata, milline on sinu positsioon mängulaual. Märgatakse väina raba, Raivo heina ja Raivo ei muutu maailma viidiga ujuna. Pagana löödud tugevamale laadi õlgu. Kuninganna. Kuningas kuningas on tugev, aga klient on. Kuningas kuningas, kuningas. Oliveri. Oliveri. Oliveri. Jaburad. Defräädu ja tšai, nagu see oli siis 2006. aasta plaadi pealt kuningas ei eksi see lugu ja ma annan ausalt öeldes väikses plindris. Praegu planeerisin tänase piklikku külalise Kadri Simsoniga jätkata juttu natukene teistel teemadel, aga mulle tundub, et, et see, see lugu oli sedavõrd provokatiivne, ma pean ikkagi Peaksime alustama poliitikaplokist või rääkima nüüd natukene poliitikast. Aga, aga jäägu see, jäägu see natuke hilisema aja jaoks. Ma pean tunnistama ühte asja igal aastal, mis nüüd piknik on olnud, kolmel korral olen ma ühe saate planeerinud või ühe kohtumise planeerinud inimesega sinu kolleegiga mõne poliitikuga. Ja kaks esimest aastat pärast kohtumist. Nad on olnud erakordselt rasked kohtumised, sellepärast et siit piklikku tekilt püsti tõustes olen ma tundnud, et ma olen. Ma olen kohtunud enamus või ütleme sellise mitte väga õnneliku inimesega. Ma ei taha öelda, et õnnetute inimestega, vaid väga õnneliku inimesena, sest et kuidas sa ka ei otsiks või kuidas sa ka ei läheneks. Siis ühel hetkel jõuab ikkagi jutuajamine välja Eesti praeguse seisu juurde. Nad mõlemad, nii nagu ka sina on olnud nad opoli opositsioonilised valitseva partei või valitsuse suhtes. Alati jõuab jutuajamine sinna välja ja kõige selle foonil on mulle jäänud mulje, et mitte ainult nende vestluste mulje foonil, et inimesed, kes on teatud aja olnud poliitikas, siis neil kaob ära mingi selline teine plaan või, või teine, teine mingi tasand, mis on nende enda isiklik tasand vanad iga päev selles esimeses maailmas niikuinii meediakanalites figureerivad siis need vestlused jäävad selliseks tühjaks selliseks kõlaliseks või natukene tühjaks. Seekord seda vestlust sinuga planeerides tundus mulle, et, et. Me võiksime rääkida ka mingitest teistest asjadest, kui ainult poliitika, miks on nii, et eesti poliitikud paistavad niimoodi, vähemalt puurides uurides ikkagi väga konkreetse kivikõva seina taga olevat tüübid? Kadri. Ma armun Urmas, et loomulikult me võime rääkida millestki muust kui poliitika, sellepärast et laupäevad ongi need päevad, kus peaks rääkima nii-öelda vabast ajast ja, ja võib-olla hobidest. Aga samal ajal seda alati tahtnud, teiste puhul ka. Aga ma ei saa kuidagi sinuga nõus olla, et need inimesed, kes üldse kuidagi ei suhestu sellesse, mis täna Eestis toimub, on õnnelikumad. Et Ma arvan, et räägi ise arsti või politseinikuga ka tema jõuab ju pika vestluse käigus kuidagipidi oma professionaalse tegevuse juurde, et mul on väga hea sõber, kes on arst ja aeg-ajalt tunnen ma talle kaasa, sest kus iganes me käime, alati jõuavad inimesed oma terviseprobleemidega temani. Nii et neid elukutseid, kus, kus räägitakse tööst vabal ajal on kindlasti rohkem kui ainult poliitikud. Tavaliselt nendele arstidele on ikkagi üks või teine kursuseõde või vend samast ülikooliajast, kellest ta rääkides saab aru, et nad enam päris ühte rada ei astu, aga nende poliitikutega vesteldes ka lased nii-öelda helistada sõbrale või kõige paremale tuttavale või kellegile, kes võiks anda sinust mingit teist pilti, siis me ikkagi helistame poliitikule ikkagi helistame riigikogu pinginaabrile ja nii edasi ja nii edasi, et jääb lihtsalt selline mulje, mille juures uuesti tagasi, et see on, et see on justkui selline. Erinevad loomad küll, aga lõppude lõpuks ikkagi loomaaed üks seesama nii-öelda puurisüsteem, mille vahel siis pileti lunastanud võivad käia, patseerida ja lihtsalt eemalt vaadata, et kuidas on tegeliku elu sisse minemata. Ma arvan, et võib-olla on selles, et paljud isiklikud sõbrad pelgavad avalikkuse tähelepanu, et mina oma ühe lähema sõbrannaga tähistasin kahtekümmend viit tutvumiskahekümne, viiendat tutvumise aastapäev. Aga see ei tähenda, et ta tahaks tulla minuga mõnda telesaatesse nii-öelda õlekõrre, eks. Et meil on vägagi südamlik läbisaamine, väga tihe läbisaamine. Ja see kohtumine toimub alati piklikku vormis, sellepärast et metsas on lootus, et keegi ei näe kohvikusse restorani välja minna. Loomulikult, me käime väljas. Ma ei ole sellise suurusjärguga inimene, et mulle kohvikus järgi vaatama jäädakse, et seda hirmu ei ole. Eestlased vaatavad lihtsalt Kadrini salaja, sa ei ole seda lihtsalt tähele pannud, aga nad on. Ma olen täiesti veendunud, vaatavad. Ma arvan, et inimesed, kes natukene poliitikast peavad, vaatavad, võib-olla tunnevad ka mõned ära, aga eestlased on väga selliseid Uiedad, et mingeid mujale tükkivust see endaga kaasa ei too. Ma olen sellega absoluutselt nõus, eestlased on absoluutselt Uiedab täpselt nii kaua, kuni nad satuvad arvuti ette, mis on püsiühendusega ühendatud internetti ja peale seda ujedus mõne hetke pärast, nagu avaneb see aken, kus on natukene suurem kast, kuhu saab kirjutada teksti ja kus on kaks väikest riba, kuhu saab kirjutada nime ja kõrvale e-posti aadressi. Sisuvedus kohe kaob. Jah, ma arvan, et anonüümsed kommentaarid nende kvaliteet muutuks väga palju paremaks küll sinna kõrvale kommenteerija postitaks ka oma foto. Et see on päris õudne, mida inimesed on valmis tegema, arvavad, et nad jäävad anonüümseks. Ainult et siin tasub meeles pidada, et internet ei tagav anonüümsust ja alati võib juhtuda see, et sinu inetu kommentaari kõrvale lõpuks tuleb sinu nägu. Et ma arvan, et ka internetti haridus kõnnib pikki samme ja varsti saadakse sellest aru. Ja aga see võtab lihtsalt ilmselt natukene aega. Mismoodi sa, mismoodi sa ikkagi nendel nendel hetkedel, sest ma oletan, et on mingil hetkel tekivad, kus sa tahaksid natukene välja natukene kõrvale, mida sa siis tavaliselt teed, et, et vältida seda tähelepanu hetkeks või vältida seda, mis igapäevakohustusi tusena meelde tuletab, et Kadri tuleks teha, teine tuleks teha või kolmas tuleks teha selleks, et partei käsi ja elu kulgeks, panemine. Kui ma tahan ennast tõeliselt hästi tunda ja mitte liiga palju inimesi tähele panna, et siis ma võtan tavaliselt prillid eest ära, et ma olen tähele pannud, et kui ma lähen jala tööle ja mul on prillid ees, näen ma 10 kuni 20 tuttavat prille ees ei ole, siis millegipärast ei tule ühtegi tuttavat ette, sest et ilmselt ma neid ei märka. Nad räägivad pärast seda lõunalauas. Kadri on läinud uhkeks ja näed nüüd enam ei ütled, räägi. Jah, aga noh, ma puhkan oma silmi ja, ja mulle meeldib pika sammuga tööle kõndida, siis see võtab umbes 35 minutit aega ja päris hea on hommikuks oma mõtteid niimoodi ritta seada ja päevaplaane teha. Aga mis need ära käimise punktid on, kus kuhu sa saad minna, et vältida sedasama töölemineku teekonda? Lihtsalt? Ma ei pea silmas, et sa peaksid mingeid luusi tegema, eks ju, aga, aga põhimõtteliselt sellel hetkel kus on lubatud, kus, kus võib kuhu sa ära lähed? Lubatud on absoluutselt igale poole minna, aga praegu me just siseneme sinna hooaega, mis on üks mu lemmik aastaaegu, et seenehooaeg et nädalavahetuseti, kui ei ole metsas tuleohtu ja, ja kui mul tõesti ei ole teisi kohustusi, siis ma hea meelega võtan kaasa värvi ja noa ja sõidan seenemetsa, et ma ei vaja selle jaoks üldse seltskonda. Mul on isegi tähele pannud, et et mulle meeldib metsas kauem olla, kui vastu peab minu vanemate koer. Et kui ma võtan nende ema ja isa koera kaasa, siis teisel tunnil hakkab koer käituma. Vana karjakoer ajab karja kokku ja üritab mind autoni rammida. Aga, aga see on väga mõnus kõndimine, millegi otsimine ja täielik vaikus ja rahu. Sinu töö ilmselt nõuab ka inimestega kohtumist selles mõttes väga palju, et sa, et sa sõidad ringi lakkamatult vestled. Need enamasti vist on küll sellised kohtumised, mis on, mis on inimestega, kellel on rohelise ristikheinapildiga parteitunnistus taskus nendega vestlused enamuses. Ei kindlasti mitte, et midagi ei ole teha, et poliitikud On väga intensiivset suhtlemist hõlmav aga enamus inimesi, kellega ma Ma suhtlen, kindlasti ei kuulu keskerakonda tuleb silmas pidada, et meid on üle miljoni ja keskerakonnas on ainult 12000 inimest. Ja. Ja võib-olla selle suhtlemise puhul nagu kõige raskem on see, et et see inimestepoolne initsiatiiv mind üles otsida ja, ja kontakti otsida tuleb tavaliselt siis, kui on mingi mure. Nii et jagatud mure teadupärast on pool muret, aga kui sa võtad väga palju nagu selliseid raskeid lugusid enda kanda, siis, siis kuidagi tuleb oma patareid ka laadida. Loomulikult parim laadi on see, kui, kui sinu võimuses on mure ära, lahendab. Ma ma ei tea, kui palju, võib-olla Eestis küllap ikkagi vähemalt teatriansamblit, võib-olla vähem, aga teatriinimesed on rääkinud, et ühes või teises kohas on ühte või teistmoodi publik ja seda tunneb ära peaaegu esimestest esimestest hetkedest. Et kui näitleja ei ole muidu aru saanud, mis linna on sõit publiku järgi saab aru, kas on Lõuna-Eesti või, või on Põhja-Eesti või on saared või, või kusagil Kesk-Eesti. Oled sina aru saanud, millises piirkonnas on ja need inimesed, kellega on kõige lihtsam jutule või, või, või mõttevahetusele pääseda. Igal pool on inimesi, kellega on hea jutule pääseda, et noh, Endal on väga hea klapp Pärnumaal ja kui sa enne mainisid, et mul on blogis üks tore nagu jupp Kihnu virvega, siis selle suve kindlasti kõige südamlikumad kohtumised Kihnus olnud, et need on eriti avatud ja soojad inimesed, kes seal saarel elavad. Aga mulle tundub, et maainimesed on nagu sellised avatumad ja eelarvamuste vabamad. Selliseid selliseid väga tigedaid kommentaare võib saada just nimelt selliseid noh suurest autost välja astuvalt inimeselt, kes kes läheb parasjagu poodi ostma nelja koti täiteid ja mida nii, et midagi paremini inimesel nagu majanduslikult elu läheb, seda upsakamaks nipsakamaks kipub ta inimsuhetes minema, on minu, minu kogemus mis on, mis on iseenesest kurb, et kui sul elus hästi läheb, et ära siis ole nii pettunud, et. No lihtsalt järgmine laiali jagada, kui sa oled, kui sa oled saanud sama kaugele, kui kui ütleme siis noh, Adamson, siis sa tahad järgmisena saada sama heaks kui, kui, kui Petersoni, et, et see on lihtsalt paratamatu. Jah, ja võib-olla võib-olla jõuavadki siis nagu paremale haljale oksale sellised rohkem trügijad. Et aga jälle noh, eks siin on inimeses kinni ja mitte, ma ei, tahaksin kedagi sahte sahtlisse panna või. Modi rühmitada. Aga millest see tuleb, et Eesti inimene üldiselt iseenda asjade eest iseenda õiguste eest iseenda võimaluste eest ei seisa? Noh, sina oled kindlasti olnud kursis või on olnud mitte kursis vaid, vaid vaid seotud mitmete miitingut korraldamisega, sa oled olnud opositsiooni nii-öelda juhtiverakonna juhtiv poliitik? Selline demonstratsioon kuulub normaalses demokraatlikus ühiskonnas asjaajamise ja, ja, ja, ja arvamuse avaldamiste asjade juurde. Eestis tuleb ikkagi inimesed bussiga kohale tuua selle jaoks, et miiting aset leiaks. Miks, miks see nii on? Ma arvan, et see natuke kinni meie ajaloos ja võib-olla nüüd ma teen nagu sellise ebaviisaka paralleeli, aga paar aastat tagasi käisin Vietnamis, siis me tuvastasime seal ringi käies seda, et vietnami koerad ei haugu nad lihtsalt ei haugu. Tuli välja, et see on selline loodusliku valiku printsiip, et sellel ajal, kui Vietnamis oli sõda, see oli mõnikümmend aastat tagasi, siis kui külas koerad haukusid, siis nii-öelda vastase tegijad panid koerad lihtsalt nahka. Järelikult ellu jäid need koerad, kes olid vait ja tulles eestlaste juurde, et liigne nagu sõnakus ja rusikaga viibutamine tõi sulle okupatsiooni ajal jama kaela. Et pigem nagu eirati riiki sellega, et aga mina oma väikeses peres oma sõpruskonnast saan hakkama ka ilma selle riigita. Ja mida raskemaks läheb, seda rohkem inimesed kapselduvad hoiavad oma peret aga mõtlevad selle peale, et mis me sellest riigist ikka tahan, et saan ise hakkama, ma ei tea, saadan abikaasa Soome tööle ja kuidagi me elame selle aja üle. Ja see tegelikult see suhtumine on praegu täpselt samasugune. Ta on vägagi sedamoodi, et, et mis väljatulek muudab täiesti huvitav, 20 aastat tagasi olid kõik poliitikud, kõik tulid kokku laulvat revolutsiooni või balti keti tegema, aga see nii kiiresti üle läinud. Mul on väga kahju, väga tore selles mõttes, et me saame mängida ainult muusikat, mis mulle tundub, vähemalt viib hoopis teise maailma ehki, ma ei tea sellest laulust midagi ja sina saad teha Tiidžaid, rääkida, kes laulma hakkab. See on plaat, mis on toodud Liibanonist ja võib-olla see meeshääl on meile tuttav, et ma mäletan, et kui mina veel koolilaps olin, siis oli selline popp rootsi taustaga laulja nagu doktor Alban. Nüüd tuleb välja, et ta on araabia popmuusikasse sukeldunud ja oli siis sellise aasta parima kogumikplaadi üks esindaja. Ärgaks piknikul tänase järgaks piknikukülaline on Kadri Simson on Keskerakonna aseesimees ja ja Keskerakonna fraktsiooni juht riigikogus. Partei Kadri moonutab või klaarib maailmanägemist. Kuidas sulle tundub, kui sa vaatad oma oma oma ümberringi inimesi, kas siis sinu enda parteis, sinu enda erakonnas või, või, või, või, või mõnes teises erakonnas sa oled näinud kümneid kui mitte sadu, kui mitte lausa tuhandeid inimesi astumas ja saamaks partei liikmeks. Ma arvan, et inimeste suhtlusringkond kujundab tema arusaamist sündmustest ja nägemust, et kuhu peaks edasi minema. Ja kui sinu ümber on inimesed, kes mõtlevad sinuga sarnaselt, siis loomulikult tekib selline tunne, et neid inimesi peaks olema rohkem. Aga siiski, siin tuleb silmas pidada seda, et igaüks on oma erakonna valikkusi vaba ja on mindud sinna see nende inimeste juurde, kellega on ühisosa. Tavaliselt väga sageli, ma arvan, see ühisosa on lihtsalt viimane pidu või see ühisosa on erakordselt toreda programmivalikuga suvepäev või see ühisosa on lihtsalt väga vahva mees naabri, kes aitas mul lihtsalt kruvid seina keelata ja kui ta tõi mulle avalduse, siis loomulikult ma olen nõus. Kui on seal nii tore mees olemas, nagu see Märt, kes aitas mul kruvid seina keerata, et et ma kardan, et sageli seal maailmavaatega ei pruugi nii vahetult üks ühel tegemist ollagi. Aga ma arvan, et kui on väga vahva naabrimees Märt ja tema veab seal vallas seda asja, siis kahekesi koos aetakse sama asja Ongi erakonna poliitika selles vallas. Nii et huvitav on see, et kõik arvavad, et kuskil on midagi kirja pandud ja selle järgi nagu piibli järgi toimub järgimine 1000 aastat. Erakonna tegevus? Tegelikult ju erakondade erakondade eesmärgid on pidevalt sellises väikeses muutumises ja seda kujundavad need inimesed, kes kes selle lipu all sel hetkel on. No see korraga on nagu tore, et sa tood selle piibli võrdlusega korraga, on see ka sellesama süsteemi nagu oht, sellepärast et kui lõppude lõpuks on olemas piibel ja sinust saab sinust saab selle fraktsiooni, selle partei liige, siis sa võid olla kindel selle peale, et see kõik, mis on kirjas, kestab võib-olla tõesti väikeste tõlgendustega, väikeste seletustega, eks ju, aga järgmised 500 aastat on seesama dokument ja sa tead, millega sa liitud, kui sa võtad endale partei põhikirja ja mis veel õudsam valimisplatvormi, eks ju, et mida on meie nagu lubaduste tühisust nuhelnud isegi rahvusvahelised organisatsioonid sinu sõnade järgi ka märkamatakse seal tõsisemaid probleeme taga, millega on, on lihtne nõustuda siis no ütleme, et suuna muutmine on lihtsam, kui pautimine Tallinna lahel mõne regati ajal. Nojah, ma tahtsin sulle öelda seda, et erakondade põhidokumendid ei ole piibleid, et nad ei ole muutumatud, aga samas, kui teha kristlikku paralleeli, siis eestlaste puhul väga paljud võivad öelda, et ma ei ole ristitud, aga samas me elame kristlikus kultuuris, et me oleme võtnud need põhiväärtused ja neid edasi arendanud, mis on meile kõigile väga vastuvõetav. Homoviha on täpselt sama suur kui mõnes väga religioosses riigis. Nad on lihtsalt sõnakamad, et ma tean ka väga palju inimesi, kes kes ei kanna mingeid viha ja, ja leiavad, et iga inimene oma eraelus Ma ei taha muidugi, et see on lihtsalt täpselt samasugune, et see meie kultuuriruum on sama, oleme me siis ristitud või ei ole ja kas see meeldib meile, et meid peetakse kristlasteks või ei meeldi ja iga indiviidi eraldi, eks ju, aga. Ma toon on meil kindlasti olemas, et kogu meie kirjandus palju meie nagu rahvuslikest lauludest meloodiates on tulnud täpselt sellest samast kultuuriruumist ja, ja seetõttu ma ei noh, me vaatame Pihl piiblit kui mingid kivistunud dokumenti, aga samas me oleme ise seda sama põhimõtet edasi arendanud ja endale vastuvõetavaks kujundanud ja oleme selle kultuuriruumi ja kindlasti rahul ja selle üle uhked. Aga ma tulen selle küsimuse juurde tagasi. Oled sa näinud seda, et parteisse astumine muudab inimest? Ma paljusid inimesi, kes on erakonda astunud, ei ole ju ennem tundnud aga, aga vaadates seda kasvõi oma lähemaid kolleege riigikogus, siis ega me ju ei moodusta sõpruskonda, et igaühel on omad sõbrad. Vabal ajal suhtlevad nad hoopis inimestele, keda mina ei pruugi tundagi. Selliseid Meie 28 nüüd lähme ja koos. Ei tea, peame jaanipäeva või, või pikniku või istume jõuluõhtul koos, sellist asja ei ole. Et kolleegid on kolleegid ja sõbrad on igalühel oma eraelust. Aga idealism, näedsa, veel usku tõelisesse väärtustesse, näed sa nende väärtuste jälitamist ja nendest kinnihoidmist. Või on see ainult üks, mida, mida, mida me lihtsalt kujutame ette, et see võiks poliitiku ja poliitikaelu juurde käia. Näen küll ja, ja eelkõige näen ma seda nagu selle läbi, et ma arvan, et enamus meist töötab selle nimel, et Eesti demokraatia parlamentaarne demokraatia jääks kestma. Et kui neid väärtusi ei ole ja oleks selline päevaliblika tunne, siis me võiksime ju viia Eesti riigi sinnamaani, kus varsti öeldakse, et aga vaikiv ajastu oli täiesti okei, et anname ühele mehele nagu õigeid otsuseid teha nimetamegi ta valgustatud monarhiks. Et lõppkokkuvõttes nagu Eesti riigi kestma jäämiseks on oluline, et meil oleks laiem otsustusringe parlamendis kindlasti annab. Julged sa laiendada sellesama kõikide teiste parteide peale ka, kellest kahtlemata saab ju ühest küljest näed neid lähedalt toimimas vähemalt riigikogu kaudu, aga, aga siis ka tunned inimesi selle sees. No ma olen täiesti veendunud, et igas erakonnas on nagu enamus inimesi tõsimeeli seisma selle eest, et, et Eesti riik kaks demokraatliku riigina loomulikult on alati mõnes erakonnas ka tegelasi, kelle silmad lähevad särama, kui nad saavad mingi erilise susserduse või mingi erilise intriigi üles paisata, aga selge vähemus noh, ma ütleks pigem pigem erand ja. Tahtsin öelda kamis parteides neid kõige rohkem on. Kellel sussardise peale silmad särama lähevad? No ma arvan, et neid inimesi tegelikult teatakse, et neil on selline küünik küljes ja ja kes mängivad vajadustega, nagu oleks see mäng, mitte ei mõjutaks kõiki inimesi peale seaduse vastuvõtmist. Et noh, see teeb mõnikord murelikuks, sellepärast et kui liiga küüniliselt seadusloomesse suhtutakse, siis inimesed varsti mõtlevad, et poolest, et äkki oleks parem ilma selle koguta, kes selliseid kaheti mõistetavaid ja mõnikord kahjulikke otsuseid teevad. Kas needsamad inimesed just, kellesse siis nii-öelda vihjamisi praegu räägid on ka need, kelle mille seetõttu on, on poliitika ja poliitika tegemise maine Eestis üsna üsna madal madalam kui, kui, kui ta võiks olla, kui vaadata näiteks ma ei tea Soomet, Rootsit, Norrat. No tegelikult ega poliitikute maine sõltub väga väikestest asjadest, et me võiksime kaks aastat tagasi öeldi, et Soome poliitikute maine oli väga kõrge aga siis tuli Soomes see suur korruptsiooniskandaal ja erakondade rahastamise üle ja tänasel päeval ei ole nende maine mitte põrmugi kõrgem kui Eesti poliitikute maine. Ja samas pikema ajaloolise mäluga kolleegid ütlevad, et ega Eestis on poliitikuid sõimatud juba pikalt, et võib-olla laulva revolutsiooni ajal neid ülistada neid julgeid mehi ja naisi, kes kes seisid võõrvõimu ehk nõukogude valitsuse vastu. Aga kohe, kui me saime iseseisvuse, siis tuli leida neid, keda kiruda, ikka omade seas. Aga ma arvan, et positiivne asi on see, et vaatamata kõigele sellele kirumisele valimiste päeval enamus inimesi leiab ikka selle ühe inimese, kes on väärt oma häält. Järelikult nagu üks, üks korralik ja aus inimene on igal inimesel võtta ja, ja siin tuleb lihtsalt meeles pidada, et ega ta peale seda, kui ta on saanud nagu häälte näol selle usalduse ja selle ameti ega temaga ei juhtu ju mitte midagi, ta jääb selleks samaks inimeseks. Kadri aastaid tagasi, siis kui Keskerakond pidas läbirääkimisi valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, ütlesid sina, et et sa ei taha mitte mingil juhul ministriks saada ja sinu sinu tegevus võiks olla pigem selle nimel, et Keskerakond saaks parema valimistulemuse. See on ühest küljest ilus plaan ka pikas perspektiivis, aga, aga samas noh, ilu jääbki nagu lihtsalt seal iluks, sellepärast et vilja ju tulla ei saa. Mu oled sa juba mõistnud seda, et Keskerakonna hääled, need, mis on saadaval, need ongi kõik juba ära saadud ja ja pinguta ja näe vaeva, mismoodi sa tahad. Lihtsalt see, mismoodi ühiskonnas inimesed jagunevad, ei võimalda lihtsalt Keskerakonnal rohkem hääli saada. Ma ei ole kindlasti nõus sinuga sellepärast et minu kogemus inimestega on selline, et enamus neist ei ole üldse kivistunud oma arusaamises, et neil on kindlad ootused, mida nad tahavad ja, ja kui sa niimoodi üks-ühele saad inimesega jutu peale, siis ma arvan, et eelmistel valimistel sain ma küllaga toetust inimestelt, kes ennem olid andnud oma hääle näiteks Isamaaliidule. Et meil ei ole sugugi nii kivistunud nüüd aru saama. See kestab nii kaua, kuni on see tagune kotiriie, eks ju, mis tuleb kõrvale lükata, kabiini seal üksinda minna. Peale seda, kui seal ei ole Kadri Simsoni nime, vaid vaid on mingid teised tundmatud nimed, siis võtad ta jälle sellesama Isamaaliidu uuesti, sest seal on tuttavad, keda ta on aastakümneid. Ma arvan küll, et päris paljud vaatavad just nimelt inimest ja, ja kes neile meeldib. Aga mis puutub sellesse, et mul ei olnud kiire nagu ministriks saamisega, et ega mul ei olegi kiiret. Et sa oled 30 kolmeks. Et iga asi tuleb omal ajal ja ja ma arvan, et 20 aastaselt või kahekümnendates ei peagi inimene veel ministriks saama, mis teda siis nagu? Edasi ootab midagi, mida me näeme seal 40 aastat, absoluutselt. Mis ministrikoht sind huvitab, kultuuriminister? Tõenäoliselt mitte, lub arvata haridusminister ka sellepärast, et haridusminister on lihtsalt see juhul, kui ta ei ole Tõnis Lukas, kes, kes pidevalt nagu märklauaks noh ja tulistamisobjektiks on Tõnis Lukase nii-öelda läbisaamist või oskust õpetajate ees kuidagi lakkamatult ikkagi meeldivalt mõjuda seal ilmselt asi, mida peaksid uurima eriuurimisega teadlased, eks anomaalsete nähtuste uurimisega teadlased, mis ministri amet sind võiks huvitada, välisminister kaitseminister. Ma isegi praegu ei hakkaks ühtegi ministri kohta välja pakkuma, sellepärast et mul on nendest samadest koalitsioonile. Me räägime sellest üks huvitav kogemus, et kõigepealt lepitakse kokku põhimõtted erinevate erakondade vahel. Ja viimasel päeval, kui kõik on kokku lepitud, läheb ministrikohtade jagamiseks. Mis ta on kõige tulisem vaidlus ja mõnikord, kui mõni selline tore vastaselt erakonnapoliitika on välja kuulutanud, et tema tahaks täpselt just seda kohta siis talle seda mitte mingil juhul ei anta. Ja, ja miks siis laskmata karu nahka trummipõrinal saatel juba endale nõuda. Ma arvan, et see juhtuski õnnetu Mart Laariga viimastel koalitsiooniläbirääkimistel, kui ta nii hirmsasti oleks tahtnud valitsusse saada, aga näed tegi, tegi eelreklaami liiga kõlavalt. Ei ole mõtet sellest üldse nii palju rääkida, et kui sa oled õige inimene sellele kohale, siis siis ilmselt tajuvad seda teised ka õigel ajal. No sinu kogemused, NATO-ga seotud kogemused, eks ju, ja sinu kogemused Brüsselis need lihtsalt neid kahte ministri kohta nagu pakuvad ma, ma ei oska lihtsalt teisi teisi arvata. Vaevalt võimalikud tulevased koalitsioonipartnerid Reformierakonnast ka nüüd väga imestunud on nende asjade peale, kui sa ütleksid, et jah, välisministri või, või kaitseministeeriumi töö oleks see, mis sinus nagu kire sütitaks. Ahaa, sa panid konksu kohe välja, et tulevased koalitsioonipartnerid Reformierakond No euro järel nemad oma hääled ja saavad kokku. No näis selles mõttes, et paljud inimesed teevad oma valiku sellise üldmulje põhjal ja loomulikult kollane on imeline, päikesekarva värv ja orav on selline rõõmus positiivse kuvandiga loomake. Et kui nagu konkreetselt ei mindagi selle pea sel sellele sellesse sisusse, et mida, mida kollane värve loomake, kellel on kohev saba, sulle toovad, siis, siis võib minna hääletama küll. Need on kõik selle jaoks, et et inimesed mõtleksid ka sügavamale sisule, et see on natukene naljakas, et meile sellisel erakonnal nii suur toetus. Naljakas, ja see on Noorte inimeste seas suur toetus, et Euroopas on kombeks öelda, et kui sa oled noor inimene, sa pole sots või sa ei mõtle sotsiaalselt, siis sa oled südametud. Sa oled vana ja kogunud juba endale mammonat. Et ja sa ei ole konservatiivid. Mitte ainult mammonat, vaid ka, vaid ka elukogemust, kus sa oled näinud elus, mismoodi asjad käivad. Ütleme, vanemas keskeas ja eakena läänes Nad on selleks ajaks kogunud natuke mammonat, et kui konservatiivsele diselt rumal. Aga meil on midagi teistmoodi, meil on noored inimesed on sellised kurdavad küll, et kõrgharidus on kättesaamatu, ka lähevad ja annavad oma hääle erakonnale, kes selle kättesaamatu muudab. Ja ma arvan, et me tibusammudega aeglaselt liigume ikkagi Euroopa suunas kus noortel inimestel on ka süda õige koha peal. Jah, ja loodetavasti neid noori lihtsalt siis tuleb, ma elan, sinu valimistulemus on ikkagi kaasa, et, et hääli tuleks. Me oleme rääkinud nüüd nii poliitikasse, et kui me kohe ei lõpeta, siis peetakse seda poliitikasaateks, aga ei, me räägime ju tegelikult ikkagi ikkagi Kadri sinust aga, aga muusika aitab selles selles osas meid kohe hädast välja. Järgmine lugu läheb ainult läheb ainult eksootilisemana, kui sa ütleksid. Ja siin on üks üsna napis rõivais lebav aasia. Türgi lauljatar ja see plaat on minu elust selles perioodis, kui ma olin Brüsselis ja üks minu südamliku maid, sõpru oli noor our türklanna ja ja, ja mul on kogu sellest ajast päris palju türgi muusikat. Ma arvan, et eestlase sellise vaos hoituse laseb valla- või, või kaotab ära just nimelt lõunamaalastest südamlikus ja kõike hoomav. Ornament ja seda paati ma aeg-ajalt ikka kuulen, just nimelt selliste heade südamlike sõprade meenutuseks. Jah, teie kuulake seda lugu ka nüüd, seal on teine lugu selle plaadi pealt. Ma ei oska seda, oskad seda türgi keelt nii palju, et sa oskad seda ilusat hääldada ka? Vaata, kui sa seda sitalt loed, sa saad. Seda ei oska, aga igaüks, kes seda laulu kuuleb, tunneb selle laulu ära, et see on lauljatar, kes võitis ühel aastal Eurovisiooni lauluvõistluse sama lauluga, mis praegu siin on türgi versioon. Isegi kui te saate seda kuulata, siis teie saate nii kaua head kuulajad mõelda, kas ma järgmise küsimusena peale seda laulu küsin, et kas Türgi peaks kuuluma Euroopa liitu või mitte? Nemad kalasid Türgi meloodiad tänasesse ärgaks piklikku saates. Loodetavasti te tunnete ennast hästi, meie saate külaline täna või piknikukülaline on Kadri Simson, Keskerakonna aseesimees, 25.-st augustist 2007 ak. Sellised olulised muudatused. Oma elus ma julgen arvata, et ühe erakonna ja Eesti ilmselt ikkagi ühe suurema erakonna aseesimeheks, peasekretäriks saamine ja need on suured muudatused, kellega sa tavaliselt läbi räägid. Kes on need inimesed, kellel, kellel sa lased nendes olukordades rääkida? No tegelikult peasekretäriks tulemine oli mulle väga õigel ajal tehtud pakkumine, et ma olin. Ma olin ära, ma olin olnud ära magistrantuuris Londoni ülikoolis ja peale seda läksin tööle Brüsselisse. Oleksid jäänudki lihtsalt muidu muidu ära. Ma oleksin pikendanud oma lepingut kindlasti, et ilma sellise põneva pakkumiseta ei oleks ma nii ruttu tagasi tulnud ja vaadates oma sõpru, kes on jäänud välismaale kauemaks, et peale teist aastat on veel see otsustamise koht, kas ma tulen tagasi või ei peale kolmandat aastat tegelikult enam tagasi ei kiputa tulema. Tekivad lihtsalt juured, tekivad lihtsalt asjad, inimesed, mälestused, mis hoiavad seal kinni. On hoopis teine suhtlusringkond, hoopis teine nägemus. Suvel käiakse küll Eestis veel puhkamas, aga öeldakse, et kuidagi juba tagasi ja pingevabam tööõhkkond ja suuremad väljakutsed, et et selles mõttes mulle see pakkumine tuli. Aga ikkagi, kellega sa räägid, kes on need inimesed, kelle, kellega sa istud maha, kohvitassi kõrvale või teetassi kõrvale ja arutad oma isiklikus elus selliseid suuremaid asju või nomi isiklikus elus noh, karjääris töös asjadest, mis, mis puudutavad sind, aga ei ole igapäevased. Ma ei tea, parteipoliitilised otsused lasta see piirkonna juht lahti või mitte, noh need, ma saan aru, kellega sa arutada ka, aga sellised asjad, mis sind ennast sinu otsuseid puudutavad No minu enda otsuseid, esimene nõuandja, mu abikaasa et ilma tema temaga läbi rääkimata selliseid positsioonivahetusi ei tee, et kui ma peaksin otsustama, et ma näiteks järgmistel riigikogu valimistel ei kandideeri, siis ma kindlasti olen, olen ennem temaga rääkinud. Ja varasemal ajal olid kindlasti parimateks nõuandjateks isa ja ema. Et nad on mõlemad mulle suured autoriteedid. See kõlab kuidagi niimoodi, nagu sa ei oleks tegelikult hea nõuküsija. Ma üldiselt küsin siiski nõu mingites mingites asjades, aga aga see sageli langeb kokku mu enda sisetundega. Et mõnikord on, mõnikord on küll selline valik, et üks ütleb ühte ja teine ütleb teist ja siis siis vali endale sobivam nõuanne, kas tasub riski võtta või ei tasu. Aga. Mõned väga lähedased inimesed siiski siiski teavad minu minu otsuseid. On selliseid olukordi olnud sinu jaoks, kus tõesti saadud nõu ja mida sa oled otsustanud nagu ka noh, nii-öelda ellu viia või, või see on sinu enda sisetunde ka olnud kooskõlas, kuidagi on läinud tegelikult noh, on olnud halb valik või, või ei ole olnud nagu nagu 10-sse. Ma arvan, et see juhtub kõigi inimestega, kui on valik kahe hea vahel. Et kui sa tead, et üks variant, meeldime, teine meeldib ka neist ühe, valid sa alati jääb kripeldama, et aga võib-olla teine oleks veel parem olnud. Süüdistasid sellises olukorras ennast või seda teist inimest. No mõnikord saab ikka niimoodi paar päeva olla kehva tujuga, eks ole, ja siis kuna minul tuju teised kannatavad, sellepärast et kehva tujuline kaaslane on alati karistuseks seltskonnale. Aga mul ei ole olnud selliseid noh, pika ja valusad tagajärge, toovaid valeotsuseid. Nii et. Elunimeline lotomäng on sul nagu õnnestunud, ma saan aru kõikide nende nende nii-öelda praegu mõeldud ja, ja, ja võib-olla väikese sellise takerdusega öeldud näide. Jah, selles mõttes, et kõik need sellised kurvastused on olnud ikkagi sellised lühiajalised, millest mõnepäevase põdemisega saab välja ja eks nad ole kogemus. Kuulge, lotovõitjad, lõppude lõpuks oleme me kõik, kes seda keelt räägime. Ehk need eestlased, keda on täpselt üks miljon eestlasena sellesse ilma sündida ei ole sugugi paha paha tulemus. See on ikka päris hea tulemus. Meie aga, meie esimene tund selles vestluses siin, mille külaline tänasel R2 pikniku olengul on Kadri Simson hakkab vaikselt otsa saama, meil on mängida viimane lugu ja seda ma ei lase sulle öelda, seal neli fortaado, sest selle ma tunnen ise kohe eksimatult ära plaadi ümbrise järgi. Ja kuulajate jaoks saame lubada ainult seda, et juba mõne hetke pärast loetud minutite pärast peale uudiseid R2 piknikul jätma Härdaks piknikul mõnusat nädalavahetuse jätku kõigile raadiokuulajatele, raadio kaheprogrammis on suvine maasikalõhnaline ja lillelaululine saade ärgaks piknikul, minu nimi on Urmas Vaino, erakordselt hea meel on võõrustada täna siin piknikutekil Kadri Simsonit. Kui te alustasite praegu, siis olete tunni aja võrra jäänud hiljaks. Julgen küll kinnitada teile, aga teisest küljest. Et olla ka optimist, siis pool on ju alles, kõik veel ees. Kadri, me rääkisime hetk tagasi sellest, mismoodi kolm aastat on see murdepunkt, mis võib inimese rebida lahti sellest kohast, kust ta pärit on. Kui sageli sa oled tegelikult ise mõelnud, et sinu oskused, sinu teadmised, sinu võimed võiksid olla aluseks töötada kusagil hoopis suuremates struktuurides hoopis enam emotsionaalselt, võib-olla pakkuvates paikades kui, kui, kui olla Eesti poliitikas, ehkki jah, tõsi, siin ka ju tipus ja, ja selles mõttes absoluutselt otsustajate hulgas. Mul on päris mitu head eesti sõpra, kes on läinud tööle suurtesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja neil on päris põnev elu. Ja loomulikult teeb kõigile inimestele valiku raskeks see, et kellega nad on seotud, et alati peab mõtlema oma partneri võimalikele väljavaadetele. Ma kindlasti ei ole maha matnud seda mõtet, et et ma ei pruugi kogu oma elu ainult Tallinnas tööd teha. Et on Eestis väga palju teisi toredamaid kohti ise elada. Et olgem ausad, et Tallinn ei ole nagu elukeskkonna mõttes kõige mõnusam linn, et. Ma ei saa aru, millest sa räägid praegu, ma, ma ei saa selles mõttes aru, millest sa räägid, aga jätka, palun. Et ma olen valmis valmis nagu mõttemängu mängima hoopis väiksemates kohtades elamiseks või siis hoopis suuremates, nii et mul ei ole praegu käsil mingit kolimist. Pigem ostsin ma endale koju just uue suure raamatu kappi, mis muudab mind ilmselt selles korteris sunnismaiseks. Raamatukapp oli nii raske, et oma seljas ma seda enam ära ei koli. Aga, aga mõttemänguna? Ma arvan, et see võimalus on mul olemas. Ja see ei ole ju mitte ainult lihtsalt Europarlamendi selline ahvatlev võimalus riiulil eksponeeritud ja korraga ka neli aastat korralikult puhatut saada, sellepärast et Eesti Europarlamendisaadikutega, see on just see, mida, mida, mida, mida nimetatakse mee lahkumiseks. Ühest küljest sinust väga palju ei sõltu, teisest küljest, kui sa vähegi liigutad, siis on sul võimalik oma mingeid teatud selliseid ambitsioone rahuldada. On võimalik kinnitada kusagile pronks naas saada tähelepanu, võib-olla on mõned ajakirjanikud kohal ja on võimalik sõna võtta seda sellepärast, et enamus aegadel, siis kui on sõnavõtu aeg, on saal tühi ja keegi nagunii ei kuula. Jah, europarlamendi saadikud on ära saadetud lausa viieks aastaks või viieks hea et ei, mitte eelkõige Euroopa parlament, et kuigi seal ei ole ainult nii-öelda poliitilised, elevantide surnuaed et seal on väga palju endiseid peaministreid, ministreid, tipp-poliitikuid, kes on Euroopa Parlamendis, aga on ka noori ja teravaid, kes lähevad, saavad rahvusvahelise kogemuse, tulevad tagasi oma riiki, et parim näide on meil põhjanaabrite välisminister Alexander Stubb, kes sealt sai selle kogemuse, mille tõttu ta täna on ka Euroopa kolleegide seas ikkagi selline superstaarikandidaat. No see on tõsi, aga Soome on natukene suurem riik ka neil ma ei tea, kui palju neil kohti on, ega see üle paarikümne ka vist ei ole väga palju, eks ju, aga, aga, aga noh, see kuus on see kuus on ikkagi tähelepanuväärselt võimas panus Euroopa demokraatia edendamiseks, mis Eestil olemas on. Mis ametid on, mida sa oled kaalunud või mida sa võiksid teha, mida sa oma oma noh, nii-öelda mis marssalikepid on, mis, mis sinu unistustega võiksid seotud olla sellise jõulise huvitava töö tegemisele, sest tegelikult oleme ausad, sellest oleks Eestil või noh, Eestil ongi puudus nendest inimestest, kes töötaks struktuurides ja oleksid seal siis ikkagi seotud kuidagi Eestiga, armastaksid seda paika ja, ja, ja seda rahvast ja, ja teaksid selle rahva ajalugu. Tegelikult võiks neid inimesi meie, meie rahva jaoks olla oluliselt rohkem ja elu läheks paremini libedamalt paljudes asjades. No olgem ausad, et mul on täna väga huvitav töö, et kui ma peaksin nagu huvitavuse pärast tööd vahetama, siis väljakutseid pole just väga palju, et mitte ükski euroametniku elukutse ei saa olla huvitavam kui Eesti parlamendisaadik. Töö, sest et sa oled põhimõtteliselt vaba tegema seda, mis, mis on sulle väljakutseks. Et loomulikult on Eesti Parlamendis võimalik teha ka mitte midagi, aga seda varianti pole ma kaalunud. Ütleme nii, et olles selle rahva esindaja, kelle emakeeleks ei ole inglise keel pean ma alati nagu arvestama, et ameeriklaste brittidega võisteldes ei saa ma kunagi nagu eelist. No aga Tartu Ülikoolis ja Tartu 10. keskkooli inglise keel on kindlasti nii palju hea ja hilisem praktika ka, et tegelikult hakkama ikkagi saaksid. Loomulikult hakkama saaks ka tänu oma Londoni õpingutele, aga, aga hakkama saamine ei ole nagu kõrge. No see on nüüd see teise poole, vaata selles mõttes, et kõrget lendu sarvad ikkagi, et ei saa just ainult keele probleemideta. Ma arvan, et väikese riigi esindajal jälle on võimalik saada kõrget lendu, seetõttu Tõnni paljudeski kohtades tahetakse eksootikat mitmeid riike kaasata palju lippe, noh, olgem ausad, et Afganistanis on täna 45 riigilipud just sellepärast, et tahetakse näidata laia koalitsiooni ja nii on ka paljudes organisatsioonides, kus selline oma eestlane on teretulnud. Nii et jah, ma ei ole täna ühtegi organisatsiooni välja vaadanud ja ma arvan, ma lähiajal ei vaata ka seda, et pigem ma vaatan Aga sellest, sa oled sellega, sa oled nõus, et Eestis tegelikult või eesti rahval on puudus nendest inimestest, kes seal, kes seal koridorides, noh, kasutame siis sõna nüüd selles või teises tähenduses, aga hakkama saaks ja meie meie jaoks töötaks. Neid ei ole just ülearu palju, sest et meid üldse ei ole ülearu palju, samas jälle neid noori inimesi, kes on saanud läänes hariduse ja pole tagasi tulnud, on kohutavalt palju. Et minu jaoks on nagu imelik see, et vaatame grusiinide valitsusse, Gruusia valitsust, mis koosneb noortest välismaal hariduse saanud grusiinidest tagasi läinud koju oma riigi teenistusse Eestis kõik need noored inimesed, kes minuga koos välismaal Lääne ülikoolides olid ei kipu tagasi tulema. Et ma loodan, et nad kuskil seal emigratsioonis töötavad meie riigi heaks. Aga koju pole nad tulnud, järelikult neid peab olema päris palju, kas Londoni citys või, või Brüsselis tööd leidnud. Või Soomes, Rootsis, Norras ja eks nad südames ikka eestlaseks jäävad ja Eesti eest Kosovos. Kas sul on mingi põhjendus olemas, miks nad ei tule tagasi? Ma arvan, et päris paljudele on see põhjendus, et nad on läinud omal käel õppima, nad on võtnud endale suured, õppelaenud ja Siinsed rahad lihtsalt ei vea välja. Just siia tagasi tulles ei maksa maa laene tagasi, et sa pead jääma lääne palga peal, et see kulutus tasa teenida. Eesti riik peaks panema rohkem raha selle jaoks maksma ise noorte õpinguid kinni, et nad tuleksid siis nii-öelda suunamise korras tagasi Raplamaavalitsust juhtima näiteks. Näiteks soomlased teevad seda, et Soome riik toetab oma tudengite õpinguid, olgu see Eestis või Londonis või kus iganes. Ja need soomlased, kellega koos mina oma magistrantuuri tegin, on tänaseks kõik soome tagasi läinud. Meil on vägagi tugev selline patriootlik tunne oma riigi suhtes just tänu sellele, et riik hoolis neist, kui nad haridusteed läbisid. Aga kas ikkagi lähevad tagasi, see on ikkagi seesama asi, et selle riigi see riik olgu riik, eks ju minu sõbrad, minu pere, need on mul südames ja lihtsalt selle riigi jaoks ma väga suurt vaeva ei näe ja, ja väga ei muretse tema pärast. Rääkisin just nimelt. Noored arvavad, et riik ei puutu minusse, ma saan ise hakkama, et ma võtan need õppelaenud ja sealt edasi, ma ei taha riigile makse maksta, sest et ma olen kulutanud oma õpingute jaoks sealt tulebki see selline võõrandumine. Samas jälle, kui riik on aidanud noored, vaatamata nende rahakotile nagu suurepärase hariduse hariduseni siis ma arvan, et see tunne oma riigi patriotism on ka väga palju tugevam. Olen muideks mõelnud, see on provokatsioon ja kindlasti väga paljud võivad selle arvamuse peale solvuda, aga, aga antagu mulle andeks, et et, et seal laulev revolutsioon oli ka mõnes mõttes nagu sarnane asi ja mõnes mõttes võib-olla ja oleks Eestil olnud vaja midagi, mingit muud stsenaariumi, sellepärast et kui eemalt ja kaugelt kusagilt vaadata kas või aastakümnete kauguselt ja distantsilt eemalt, siis siis tundub, et õieti ju midagi nagu ei toimunud, et vaadatagi nagu ära, mismoodi asjad asjad lähevad ja, ja, ja, ja siis lihtsalt konstant monteeriti, et ah, me nüüd selle saime ja õnneks toimusid vahepeal ühed laulupeod, et toimus laulev revolutsioon ja me justkui lauluga tapsime selle kurjuse impeeriumi. Et tegelikult midagi sellist vaadata juba kasvõi gruusia, grusiinide poolt või Gruusiast näiteks siis midagi sellist ei olegi olnud. Jah, et võib-olla me ei oska hinnata seda, mis tuli veretult kätte, aga samas jälle maailma ajaloos või kasvõi Euroopa ajaloos oleme me ju silmapaistev erand, kellest võiks kõik õppida, et kuidas on võimalik saavutada oma iseseisvusilma vereohvrit, et et siin me lähme ühte kasti Islandiga ja ma arvan, et Islandi demokraatia on meil igal juhul nagu eeskujuks seal uhke, uhke saavutus. Et on võimalik konflikt, et ära hoida, saavutada samm-sammult rahumeelselt oma eesmärk. Samm-sammult rahumeelselt läks iseseisvus muidugi kunagi ära, ohvrid tulid alles hiljem ja, ja, ja, ja, ja need küll, ehkki arvestatakse sinna iseseisvuse kaotamise hulka, aga tegelikult ilma pauguta ja samm-sammult laulva revolutsiooniga. Haigus anti kas iseseisvuse ära? Ma arvan, et see iseseisvus poleks saanud ära minna, kui oleks toona või Eesti vabariigis olnud tugev opositsioon. Aga kuna opositsioon oli kadunud, siis said võimulolijaid teha oma otsuseid ilma sellise põhjendamise vajaduseta. Et Soomes oli ka 30.-te lõpus parlament, sea lei mindud vaikse allaandmise teed. Nii et see on minu meelest tänases Eestis üks olulisemaid argumente, miks on vaja tugevat opositsiooni tasakaalustamatus otsuseid ja julgemaks küsida, et kas need otsused, mida tehakse, on alati õiged ja ja ei vaja teistsugust lähedal. Ma olen alati mõelnud muideks ka seda, et selle kõige selle opositsiooni tugevuse positsiooni käitumise juures on lihtsalt väga toredad mõned sellised nüansid, mis hoiavadki teravalt teravalt tähelepanu asja juures mõtlen kasvõi sinu enda parteikaaslaste, noh, mingid sellised, mida Eesti ajakirjanduses puhutakse suureks, ma ei tea, mis selle taga tegelikult on ja, ja, ja, ja aga need on lihtsalt huvitav jälgida, et kuidas on mingid käigud Moskvasse, puhkus kiire Moskvas ja nii edasi, et tegelikult see kõik, mis kolmekümnendatel oli, on väga õpetlik tänasesse päeva, ka see, see toimub kuidagi mingil teisel, teisel kujul või teisel tasandil. Aga aga on midagi, millest, millest on kamina valgel pikal sügisõhtul huvitav mõelda. No see on jälle meie ajaloost tulenev, sellepärast et paljud tihedamad käigud Ameerikasse Washington Nonii mida Eesti poliitikud teevad vähemalt kord kuus, ei pälvi üldse sellist tähelepanu, iganädalased käigud Brüsselisse, mis palju rohkem meenutavad seda aega, kui Moskvas pidi käima ei pälvi mitte mingit tähelepanu. Sest see tundub hirmus, ajaloolises perspektiivis. Noh, ajaloolises perspektiivis on seal jälle väga tugevaid paralleele, mida võiks tähele panna, et ma arvan, et hästi sageli on asi emotsioonides kinni, kui otsuseid tehakse juba emotsioonidest kantuna, siis kõik teavad, et mõistus lülitatakse välja. Ja eestlastel on jälle kombeks selliseid emotsionaalseid temperamentsed kiirotsuseid jälle mitte väga sageli teha. Ma olen. Pigem veendunud, et selline rahumeelne aeglane kaalumine, vaagimine oma peaaegu otsese tegemine mitte ajalehest lugemine on ikkagi kõigil meil tugevalt sees. Jah, ja see on ja see on ka ilmselt see, mis ka väikest sellist umbusku riigi suhtes juurde arvestades hoiab seda rahvast õnneks sedasama Läänemere kalda peal elus. Just nimelt, et 10 liiga hüsteeriliselt iga kampaania peale tormaksime jälle. Ma ei tea mingeid hulle tegusid tegema, et kauaks meid siis enam oleks. Sa oled näinud valimisi üsna üsna mitmel mitmel korral mitte küll iga kord ise võib-olla kandideerida saab aeg-ajalt lihtsalt parteitööd korraldades, kui palju on inimesed muutunud, ma ei mõtle ainult valijaid, vaid ma mõtlen ka neid, kes kes võib-olla aitavad siis aitavad hääli kokku saada ja nii edasi, mis suunasse muutumine, eesti inimeste muutumine sinu jaoks viimase kümneaastases, võib-olla, kus, kus, kus sa julged? Ma loodan uskuda, et, et noh, nii-öelda jälgimist, et sa suudad jälgida või et sa suudad talletada. Mis suunas see muutus toimunud on. Minu jaoks on tegelikult viimase aja arengud Eestis sellised õudust tekitavad, et Eesti muutub Ameerikaks. Selles mõttes, et kõik halb, mida me Ameerikast teame, tuleb siia ka. Esimene asi on see, et väikesed poed kaovad ära ja tulevad need hiiglaslikud kastid linna äärde. Teine asi on see, et ma mäletan, 20 aastat tagasi räägiti naljajutte, et Ameerikas pole võimalik jala käia. Et kui sa kõnnid, siis autod peatuvad kinni, küsivad, et kas sul juhtus õnnetus, aga meil on ka varsti elu maal võimatu ilma isikliku autota. Siis kolmas on see poliitilised valikud. Islandil on ka elu maal praktiliselt võimatu, ilma isikliku autota ja mõnes mõttes ma kahjuks küll teistel põhjustel oleme nagu Islandil. Jah, et väike asustamata maa ja, aga me ei ole mitte alati niimoodi olnud ja, ja euroopalik komme on ikka see, et on võimalik ühistranspordiga liikuda punktist punkti saab. On kas see buss vaid sinna käia, aga kui sealt tuleb täpselt üks inimene sinna buss istub bussijuhi kõrvale ja räägime juttu, siis pigem on võib-olla lihtsam talle tõesti osta see väikeauto ja maksta kuidagi kinni ja mida ka muidugi ei tehta täna. Aga põhimõtteliselt küsimus ei ole ju bussis, vaid küsimus on seal, et seal maal ei ole ju midagi teha. Paraku andke, antagu mulle väljend andeks, praegu siiski. Meil ei ole väga palju neid külasid, kus on üks üks memm elama jäänud, et meie külades on inimesi rohkem ja kui seda transport ei ole, siis nad ei hakka liikuma, et kui päevas tuleb üks buss hommikul ja tagasi enam ei tule, see tõepoolest oled sunnismaine, ei lähe selle bussiga maakonnakeskusse, sest et järgmine päev sakslast tagasi et sageli ei kasutata ühistranspordi sellepärast, et ta lihtsalt Eba normaalsetel ebanormaalsetel aegadel sõitev. Aga, aga poliitika mõttes on nagu see, et tõsi, USA-s on erinevad osariigid ja aga nagu neist suurim on California, kus kandidaatide mitte mingil juhul tööd valijalt valijale, sest neid valijaid liiga palju, et kõik otsustavad ära telereklaamid. Ja mulle tundub, et Eestis on ka selline olukord tekkimas, et seal lihtsalt puht füüsiliselt ei jõua nii paljude inimestega suhelda, kui palju kujundab inimeste arvamustele. Ja, ja see on nagu vales suunas minek. See on muidugi on ilmselt ka jälle mitte ainult Eesti probleem, eks, et see, see, see ju on haaranud rohkemal või vähemal määral, aga tegelikult terve Euroopa. Et see stiil lihtsalt on kandunud koos kommunikatsiooniga telekommunikatsiooniga lihtsalt edasi. Ja, ja see otsekontakti saamine ei olegi kerge, et kui sa oled päevas suhelnud 10 inimesega, kellel kõigil on nagu mured on nagu päris raske tööpäev olnud, kui sa nende iga iga igaühele 45 minutit pühendatud. Samas jälle käies korra foorumi saates on siin näinud 10000 inimest. Ei lahenda küll kellelegi muret, eks ju, aga hääli tuleb robinal. Arusaadav, kuuleb, kui palju on sul hiljem tulnud ümber mõelda või kahetseda neid hetki, kus sa, kus sa koolis olles õpetajaga vaidlesid ja tulist mingit õigust nõudsid, aga hiljem võib-olla aastaid-aastaid vahele lastes aru saad, et, et sul ei pruukinud olla õigus või teisel inimesel vanemal sealsamas klassi ees. Täiskasvanumaal oli, olid mingid asjad paremini paigas, kui sinul. Eks ikka olnud ole, sellepärast et Ma ei teinud teismelisena mingeid muid suuri hullus jagavad õpetajad aga meeldis mulle hirmsasti vaielda ja sellist autoriteeti kahtluse alla panna, nii et nii mõnelegi õpetajale ma ilmselt olen liiga teinud ja see võib olla minu hingele isegi mõne õpetaja koolist lahkumine, mõne noore õpetaja koolist lahkumine, kes ei pidanud vastu, aga, aga teisest küljest jälle vaidlemise oskust ei tohiks nagu alla suruda, et mul olid väga mõistvad õpetajad koolis, kes mingeid repressioone sellise vaidlushimu pärast ei rakendanud Tänud. Nii et ma arvan, et Mul kooliga vedas ja ja selles mõttes on natukene nagu naljakas täna, nagu vaadata sedasama kooli peale, et varsti mul enam seal gümnaasiumi ei olegi, kuhu kooli kokkutulekule minna, sest et see sinu poolt kiidetud haridusminister hakkab minu koolis tegema põhikooli ja gümnaasiumi osas ta hakkab tegema riigigümnaasiumi, nii et edaspidi hakkan ma kooli kokkutulekul käima põhikooli kokkutulekul. Nii et näed, kuidas ka linnakool ära kaotavad. No kui see oleks kõige suurem probleem, siis, siis ma arvan, et jääks reform ära, tõenäoliselt ikkagi jälitavad kogu seda Eesti koolisüsteemi natukene suuremad probleemid, keerulisemad probleemid kui vilistlaste koht, kuhu minna. Loomulikult seal lihtsalt väike emotsionaalne nagu seik minu jaoks, kui ma, kui ma nüüd nagu meenutan oma kooliajast No aga see võtab kohustuse siis nende või ka võimaluse ühest küljest, teisest küljest võib-olla mingi väikese emotsionaalse kohustuse siis õpetajatega vestelda sellest keerulisest ajast, kus siis Kadri Must vaidlus, nii et maa oli mustklassid koolitunni ajal. No ma loodan, et toonased õpetajad tulevad ka põhikooli kokkutulekule, mis on teise maiguga, aga pole hullu midagi. Noh, selles mõttes ma arvan, et vaidlushimu ei ole kuidagi nagu negatiivse märgiga. Ja ma tegelikult eeldan, et õpetajatel ei ole minuga seoses nagu selliseid musti mälest Või et neil on just mustad mälestused, aga teises mõttes. Kui palju sa oled üldse ise tundnud või oled sa oled sa selles mõttes selline, vabandust, paluja tüüpjuhul, kui sa tunned, et sa oled eksinud milleski millestki võib olla ka lihtsalt vähese info tõttu käitunud valesti. On sul lihtne minna ja, ja, ja konstanteerida seda, et. Kuule, palun vabandust, mul ei olnud õigus. Väike palun vabandust, see nagu võtab maha edasised pinged nagu selle inimesega suhtlemisel. Et Ma arvan, et vabandust paluda on 10 korda kergem kui palumata jätta. Eriti kui sa oled teinud mingi vea. Ja noh, mida aastaid edasi, seda rohkem üritan lugeda 10-ni ennem kui ma nii-öelda retooriliste tuumapommidega tulistama lähen, et aeg-ajalt on kõige targem lollus tegemata jätta, mis aeg-ajalt alati olnud. Kas need retooriliselt tuumapommid sünnivad enamasti koha peal või on mõned sellised ka ikkagi, mis, mis on varem valmis mõeldud kuhugi kirja pandud sinnasamasse sellesse kaustikusse, millest me rääkisime kaante vahele kolme sõnaga üles märgitud, et siis õigel hetkel nad lahata. Need, mille pärast hiljem kahju on ja tuleb loomulikult need on puhas temperamendiküsimused, ei ole suutnud jälle seda eestlaslikku rahumeelsust endast säilitada. Et noh, sellised kõvad argumendid, mis ei pruugi poliitilistele vastastele meeldida, on sageli ka valmis mõeldud, aga nende pärast ei ole vaja vabandama minna, sest see, millesse usud, ei pruugi teistele tunduda võib-olla alati vastuvõetav, aga inimesel on õigus oma arvamusele. Oled sa uurinud ka, et kuskohast või, või tead sa, et kus kohas temperament pärit on, mis, mis tuuma pommina aeg-ajalt plahvatada võib ja, ja, ja kõik kas siis ratsionaalse või irratsionaalse temperamendiga puhtaks pühib? No kes seda teab, kusse temperament tuleb, et mu isa on küll väga kõva arhiivinduse professor Jaan, meie suguvõsa pikalt ette ära uurinud, aga eestlaste puhul on alati nii, et sa ei tea. Ja. Mis, mis veretsin läbi käinud on, mingi väike kõhklus on, et kui paarsada aastat tagasi eestlastele perekonnanimesid pandi ja minu esiisadel otsustasid panna Musk otsustati panna perekonnanimeks siis 19. sajandi alguses must, et ju seal siis midagi sellist tumedamat, tumedamat verd kuidagi silma pidi paistma. Paberi peal seda, seda seda kinnitust ei ole. Paberi peal seda kinnitust ei ole, kui Portugalist ostetud trumm on seal olles trumm on täiesti alles, väga hea kõlaga on kapis kusagil või on riiuli peal, ma ei ole käinud. Ta on mul riiuli peal ja ootab, ootab nagu väljakutseid. Praegu on ta tehtud puutüvest hirmus raske, nii et ma, ma ostsin ta selles vaimustuses, kui Londonis toimusid Iraagi sõja vastased meeleavaldused ja mõtlesin, et küll oleks hea, mine Marsile oma trummiga. Aga ma kahtlustan, et ta on nagu läheneb kaalu poolest 10-le kilole. Ja need Londoni marsid olid ikka kilomeetreid pikad, nii et ta jäi mul seal sisse õnnistamata. Kuule, kui sa räägid Londoni marssidest praegu möödunud suvel oli mul õnn ja rõõm näha seda, mismoodi kataloonlased nõudsid endale Hispaania juures või Hispaaniast vabadust sinu protestimeel ja selline maailma õigluse eest võitleja meel. Sa oleksid astunud selle miljoni inimese sekka ja nõudnud seal vabadust või oleksid jäänud kohvikus vaikselt oma pärastlõunast kapotšinot jooma. Ma ilmselt oleksin ikkagi läinud suurest uudishimust vaatama, et mis seal see marsi nagu niimoodi lõppeesmärk. Ma olen päris paljudes riikides sattunud suurte meeleavalduste peale ja ega selle jaoks ei pea väga nagu lõunamaine riik olema, et meeleavaldused mõjusad oleks, et võtame kas või sellesama Euroopa südame, kus bell belglased, flaamid ja valloonid olid vahepeal tõsiselt tülis ja marsid käisid selle nimel, et säilitada üks riik ja mitte minna kaheks rahvuse põhjal. Aga ikkagi Kataloonias selle, nende oma riiki Barcelona pealinnaga võiks võiks anda või peaks andma? Mul on üks päris hea kataloolasest sõber, kes käib päris sageli Sid Eestis õppimas kogemust, kuidas saaks nagu öelda, kuidas tahaks nagu rahumeelselt rahvusvaheliselt iseseisvaks, et et mine, mine tea, võib-olla saavutavadki iseseisvuse, kuigi ma ei kujuta ette, mis Hispaania rahvus jalgpallimeeskonnale tähendaks. No see tähendab seda võitma kogu aeg aga tuleme siia trummi juurde tagasi, selle peal mängida mingid rütmid, asjad mängid ära või, või, või, või pigem siis, kui keegi ei kuule. Ma ei ole tegelikult väga intensiivselt trummiõpingutele pühendunud, et ma kardan, et mu naabrid ei ütleks selle eest mulle aitäh. Ühesõnaga, kümnendas Tartu kümnendas keskkoolis laulukooris liige olid. Ja ma olen alates mudilaskoorist ja lõpetades segakooriga kõik kõik koorid ja kõik laulupeod läbi käinud, et meil oli muusikaäriklass. Aga klaveriõpingutega jõudnud ma väga kaugele, sellepärast et mul ei olnud kodus klaverit, aga mul oli vanavanaisa tehtud kodus tehtud orel. Ja tead, selle oreli puhul tuli kogu aeg jalaga õhku juurde pumbata, et, et pill häälde pannakse, ei edendanud klaverit. See oleks nõudnud ka spordiklass, oleks olnud nagu kõrval lihtsalt selle juures. Selge ühesõnagatänane muusika on valitud kõik inimese poolt, kes on muusikaga kursis, kuna ta on ikkagi kogu gümnaasiumi jooksul või keskkooli aja jooksul sellel ajal hoogsalt muusika teadmist omandanud, mis loome järgmiseks, võtame. Me võtame nüüd tagasivaate Eesti muusikale. Mahavok. Tartu muusikapäevad jäid vist niimoodi, et hakkasid enam-vähem lõppema sellel hetkel, kui sina said küpseks nende külastama. No viimastel muusikapäevadel paaril aastal ma ikka käisin, et see oligi minu esimene suur selline kontserdijaamas. Siis, kui pidin veel välja hiilima aknas või siis juba nii-öelda selles mõttes aknast, et vanemad ei saaks teada, et sa oleksid mingi löö kontserdile või või, või see oli nendega koos. Oi ei, minu vanemad olid väga vabameelsed, mul oli täielik usaldus ja mingit hiilimist ei olnud, et seal ei täie Teie loaga käidud, aga mahavoki puhul on huvitav see, et mõnikord, kui on väga kõva muusikaelamus, siis ma tunnen, et nagu mööda selgroogu jookseksid külmajudinaid. Möödunud aastal maha vappi. Maha voki. Nii taas kogunemine oli siis see kontsert oli väga kõva. Täiesti maa suviste nurmede aasade kohal raadio kahe vahendusel koos ansambliga Mahavok häljub saade märgaks piknikul ja tänase piknikukülaline on Kadri Simson, kui me hetk tagasi mahavoki sisse juhatades rääkisime sellest, et too pakkus sulle suurema elamuse kunagi Tartu muusikapäevadel ja, ja see oli üks ägedamaid kontserte nüüd viimasest ajast, ma saan aru siis pigem hoo või Malcolm Lincoln. Ma arvan, et need on mõlemad sama head. Et miks sa sunnid mind sellise sellises vasikas osalema molest küsin su käest. Pigem puu sellepärast et kui ma vaatasin oma kodus plaadiriiulit millegipärast helistan naishääli, et kuulamise mõttes meeldivad nad mulle paremini. Tõsi, jah, diad raadiotes on mingi, ma ei tea nüüd kui palju praegu, aga, aga, aga ühel hetkel ma tean, täiesti. Kindlasti oli, oli reegel, et et, et Rüts kas vist oli, ütleme, kolm üks vist või naiste meeste meeste meeste kasuks ja muidu muidu ei kuulata programm. Nii et sa oled pannud ohu alla meie praeguse pikliku kuulajate. No ma üritan parandada, need, kes pidasid poolteist tundi vastu, saavad ka meeshääl. Väga tore, aga ma usun, et ka meie jutuajamine siin ise võib-olla varjutusse, muusikavalikut. Ja kui on nagu meeshäält eelista, siis sa Urmas, vanad head nagu niimoodi. Mõju, et räägid rohkem. Kolm, üks kehtib ka siin. Mida sa praegu loed või, või meeldib sulle vastata rohkem küsimusele, keda sa praegu loed? No see on keeruline küsimus, et ma praegu loen mida, et mul oli eelmine kuu võimalus käia USA-s ja ma ei saa kunagi nagu USA-s tulemata eelima raamatupoode modi rüüstamata, et ma tõin sealt seekord kõigest neli raamatut, aga aga hetkel ma loen ühte. Ühte. Mingit autori nime ma ei teagi, aga raamatu pealkiri on see, et kuidas kõnelda nagu Obama niuksed, head lihtsad Obama sõnavõtud välja võetud ja analüüsitud, et kuidas retooriline kõrgpilotaaž peab välja nägema. Nüüd järgmine kord foorumis me näeme juba siis Kadri Simsonit esinemas. Kadri Simson ja ei tea, ega see ei tule ju ainult nagu raamatutarkusest, aga tundub, et ameeriklastel on elementaarne see, et räägitakse lihtlausetega, mis on mul nõrk külg, et mul on komme liiga pikki lauseid. Kuule on kuskil kuskil Amazonase metsades on suguharu, kellel ongi ainult lihtlauset, nende kõnes ei eksisteerigi ühtegi kõrvallauset. No tundub, et nad elavad minust liiga kaugel. No või siis on nendel käes võti, millega pääseda presidendiks. Sellel rahval. Et mõte jõuab paremini kohale, kui sa räägid, lihtlausetega ega intervjuud andes on kasulikum mitte teha neid laiendusi, sest et lõpuks on toimetajaga käes käärid ja ma just äsja vaatasin, kui mu lausest lõigati välja kaks sõna ja mõtet, seda ma nüüd küll ei ütelnud. Piknikul seda probleemi ei ole, siin saab rahulikult laiutada nii palju, kui sa tahad ja kõrvale põigata. Kui sa raamatut loed, on sul on sul selliseid raamatuid ka, kuhu sa oled sisse teinud märkmeid, sõna otseses mõttes allajoonitud või kriipsutatud või on see ikkagi ainult vanemate meeste ja naiste nii-öelda komme oma oma raamatut ära tähistada? Ei, ma ikka jooni, need on minu raamatus ja, ja hiljem, kui sa otsid mingit kohta või mingi hea mõte jäi meelde täpselt ei tea kust leida, siis need sellised märkmed aitavad vägagi palju edasi. Mis raamat on, see, mille sa oled kõige rohkem ära sodinud, mida enam praktiliselt niisama esimese raamatuna lugeda võimalik ei ole, iga kord vaatad, miks Kadri-Ann sellele joone alla tõmmanud ja keskenduda hoopis mingitele muudele mõtetele. Neid raamatuid on mitmeid, ma arvan, käisin raamatutest niimoodi, eriti jõuliselt üle siis kui ma kirjutasin oma magistritööd. Jah, tõsi, raamatukogu raamatud jäid minust maha hariliku pliiatsijoontega, aga need, mis ma endale ostsin, need on kõik moodi. Väga-väga kerge oleks neist teha tsitaatide kogumik, sellepärast et lõppkokkuvõttes sul on oma teooria, aga sul on vaja ka rohkelt viiteid ja, ja siis, kui sa raamatut loed, ei tea ju täpselt, mida sul vaja läheb. Nii et igasugused erinevad raamatud iseseisvumisprotsessidest Eestis ja Leedus ja mujal Euroopas on põhjalikult läbi. No see oli lihtsalt sinu töö, töö sisu. Eesti ja Leedu seal selleteemaline võrdlus sa ise viitasid ka seda, selle viitasid sellele, et et kodust ära käies täitsa raamatupoes väga meeldivalt väljendusite nimetasite rüüstamiseks, ma loodan, et sa maksad siiski nende raamatute eest. Aga ma pean rääkima või tunnistama seda, et, et ta haarab alati teatud määral selline õudus olles, olles piiritagustes raamatupoodides sellepärast, et kõige selle muu paberi seas on nii kohutavalt palju neid raamatuid, mida eestikeelsed täna olemas ei ole ja tõenäoliselt mitte kunagi olema ei saa. Ja see tundub alati ühel hetkel sellise väikese Mõõdukad genotsiidi selle selle väikese rahva suhtes. Mismoodi, kas, kas see, On kuidagi lahendatav probleem sinu jaoks, näed, sa näed sa noh, kui on sinu kujutlusi olemas, mingi mingi olukord või mingit mingit tee, kuidas seda, seda küsimust likvideerida, kuidas, kuidas me võiksime saada osa kõigest sellest, millest peaks saama? No ma arvan, et noh, kui ma käin välismaa või inglise keeles, keelsetes raamatupoodi ja siis tõepoolest ma maksan raamatute eest, aga ma maksan nii vähe, et inglise raamatud on nii odavad, sest et eesti keelde tõlkimine on pisikesed garaažilugu tõlkija peab saama oma kulud tagasi ja raamatu väljaandja peab ka saama niivõrd palju väiksema tiraaži eest, et siin pole midagi teha, et eestikeelset raamatut kipuvad, kipuvad olema kaks korda kallimad ja kipuvad eesti keeles ilmuma tükk aega peale seda, kui nad on olnud võõrkeeles. Aga ma arvan, et vastus on nagu see, et, et eestlased, õnneks on ikka veel raamat usku igal korralikul inimesel on laual kapitaalne raamaturiiul elutoas või kabinetis ja, ja me ostame palju raamatuid. Aga, aga noh, kui ma Eestis käin raamatupoes, ma tulin sealt ära ühe raamatuga ja mida ma olen läinud ostma ja valdavalt on need ikka eesti autorite raamatud. Tõlkeraamatuid ei ole mõtet osta sellepärast et neid saab nii palju kiiremini kätte. Originaalkeeles, eriti kui autol on olnud inglisekeelne inimene. Kui palju või kui sageli sa oled sattunud sellistesse situatsioonidesse, kus kus ühel või teisel tasandil inimene, ma ei mõtle ainult võib-olla poliitikas vaid, vaid vaid vaid vaid mõnes muustki situatsioonis. Eestis, sa räägid temaga ja sa saad aru, et ta ei ole lugenud mõnda väga olulist teost, sellepärast et ta räägib, räägib asjadest selles keeles, milles tegelikult enam ei tohiks rääkida või mis, mis, mis peaks peale nende raamatute lugemist olema, olema möödanik. Oh, seda olukord on küll, aga, aga mitte ainult raamatute puhul, vaid noh, see, et inimene sattub piinlikus olukorda, kui ta ei tea, mis toimub kultuuriruumis on ju väga levinud. Sa ennem küsis, et kumb meeldib rohkem, et kas suu või klinkal siis uu laulu üle depressiivsed Eesti väikelinnad on ju Riigikogus saanud küll, aga nalja või keegi tsiteerib laulusõnu ja teine solvub ja ütleb, et miks sa, miks sa ütle halvasti selle linnakese kohta, kust mina valitud olen? Lihtsalt erinev kultuuritaust ja erinev teadmine eesti popmuusikast on viinud sellise totra Arusaamatu seni. Aga, aga eks maailma ajakirjanduses on ju ka sellist asja, et, et alati on ühtepidi argumentide teistpidi ja igaüks valib endale sobivamad autoriteedid, et et ütleme nii, et majanduspoliitikas minu lemmik on täna Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugmani. Aga aga väga paljudele ei meeldi ta kohe mitte, sest et ta räägib seda juttu, mida Eestis millekski ei peeta. Nii et noh, lihtsalt teadmine sellest, mis on uuem kirjandus aitab mõnikord jalgratta leiutamist hoidudes, kuskil on see jalgratas. Et no minu küsimuse mõte oli jälle kuidagi kombata nagu sinu suhtumist sellisesse tänapäeva Eesti Eesti ühiskonda või, või, või maailma, eks, et kui palju siin tegelikult, kui palju me räägime asjadest, mis, mis, mis on tegelikult just seesama jalgratas leiutatud või mille juures enam ei oleks vaja nii pikalt peatuda, sellepärast et need, need asjad on kusagil suuremates mõtlemiskeskustes tihedama seotusega, mõtlemisringide sammu läbi mõeldud. Me teeme seal päris palju ja päris sageli tundub, et Eesti on maailma naba aga piisab natukene eemal olla ja me saame aru, et me tegelikult oleme isegi Euroopa ääreala, et siin ei sünni väga palju selliseid epohhiloovaid asju ja ja võib-olla viimane suur suursündmus, mille puhul me olime kogu maailma tähelepanu all, oligi laulev revolutsioon. Loomulikult, ega ma ei tahagi, et alati oleks kriis ja me iga aasta peame oleme siiani põhiuudistes, sest et see tavaliselt tähendab jama ja muret ja ja suuri ohte. Aga, aga seda enam ei tasu arvata, et kui me siin midagi välja nuputada, ütleme, et see on. Mingi põhitõde, et suuresti on kõikidele meie probleemidele kuskil juba lahendus välja mõeldud ja ei olegi vaja siin nuputada oma marjamaal, vaid vaadata. See on toiminud teiste väikeste riikide puhul võiks toimida ka meie puhul. Sa oled, oled öelnud, et sa saadojasoo lavastustest suure elamuse uus Eesti liikmeks olevat vastanud. Ei ma isegi arvasin seal etenduses, et kui nad oleksid kutsunud inimesed lava ette, et tulge ja astuge, siis neid inimesi poleks väga palju olnud. Publikut vaadates istusid ikka enamus käed rinnal risti ja vaatasid väga pelglikult neid. Kööre või värvatud plaksutajaid olid natukene hirmunud näoga, et mis ei tähenda, et see ei olnud suurepärane projekt, et ma arvan, et sellel aastal keegi midagi nii suurt ja võimast sellise kajastusega projekti üle lüüa ei suuda. Mis tundeid see sinus tekitas, peale selle, et see oli väga suur või et paremat nüüd see aasta ei tule? Eks igaüks leiab oma iva, mina leidsin etenduse lõpus täieliku nõustamise Tiit Ojasooga, et miks eestlased küll alati usuvad, et uus on parem ja panevad kogu oma lootuse nii mingi uue tekkinud moodustise sisse siis pettuvad. Ja, ja on veel masendunud ja veel kriitilisemad. Et see on mulle täiesti arusaamatu, et kui sul on ära proovitud ja vana ja uus ja täiesti tundmatu tavaliselt kiputakse nagu uue usku langema. Aga noh, ega see pole ainult meie patt, et vaadates sedasama suurepärast retoorika suurmeistrit Barack Obamat, et ka kõik noored ameeriklased panid oma lootused demokraatide presidendikandidaadi peale, kes võimsalt tõusis ja nüüd on paganama pettunud. Nii et noh, võib olla inimesele üdini iseloomulik, aga see Ühtse Eesti üldkogu kindlasti panin vähemalt kohalolijaid mõtlema, et kas tasub alati uue peale hurraaga tormata. Kui me rääkisime seda, et sellises poliitilises ühiskondlikus mõtlemises on on palju sellist, mis on vana, kui palju, kui palju sa näed uut eesti loomingut või, või kunsti või kui palju, kui palju sa näed seal sellist uut, mida, mida häbenemata võib pakkuda sellele samale Kataloonia sõbrale, kui sa tuleb iseseisvuse asjus nõu saama? Jah, noh, eks meie kultuur ole nii keelepõhine, et seda nagu rahvusvaheliselt päris keeruline teisest, teisest keelest tulevale inimesele edasi anda. Ma tean, et kõiki külalisi on, on vaimustanud nagu selliseid suurvormid Eesti puhul. Ja ja siis nagu see olme, et nad peavad millegipärast Eestit väga selliseks südamlikuks soojaks ja uduseks kohaks? Ei muidugi ma arvan, selles mõttes, et pole paremat kohta kui eesti ühele eestlasele elamiseks. Aga, aga järelikult me sellega paistame silma, kui nad oskavad seda niimoodi välja tuua. Ja, ja on ka uuemat eesti muusikat, mis on nagu väga-väga meeldinud, et siin tuleb testida, et meil toodetakse nii palju seda muusikat, et. Mõnikord ma mõtlen, et kui helilooja läks vussi, et miks seda üldse vaja raadioeetrisse, saated iste maha ja proovi uuesti. Aga nüüd testides nagu erinevaid Eesti artiste ja autoreid. Mulle tundub, et kõige löögi jõulisem on olnud Laura oma plaatidega, et ta tõesti nagu meeldib, alates lastest ja lõpetades inglase kohta. Et see on see plaat, mida mina olen oma sõpradele saatnud. Valge valge lõbusa kõrval liikus ilmselt tämber ja see helilooming siis nagu on sellise rahvusvahelisele kõrvale Eesti nägu. Väga tore, Me praegu Laurat ei kuula küll aga ühtelugu ennem selle saate lõpulugu saame praegu kuulata küll. Sa andsid mulle sihukeste karvaste olemistega meeste plaadi. Lubasin meeshääl ja Rolling Stones ja laulu nimi on see, et aega on küll või et aeg on minu poolt. Sa ennem küsisid, et kuhu meil kiiret on, ma arvan, et ei olegi kuhugi kiiret. Rolling Stones, Kadri Simson on tänase pikniku külaline ja meil on veel mõned viimased minutid jäänud vestelda Kadri. Unustades hetkeks selle, mida sa täna või neil päevil nendel aegadel igapäevaselt teed, kui oleks võimalus õppida veel midagi. Mis Aziz oleks, mille poole, mille poole süda tõmbab, sa õppisid ajalugu, oled teinud väga palju asju looga seoses. Tõenäoliselt oled võtnud mingeid kursusi, mis võiksid jääda kusagile sinna, nagu juurab ääremaadele asjadele, eks ju. Kõik see, mis tegelikult on veel see, mis sind. Täiesti täiesti ausalt, täiesti puhtalt, kuidagi puhta lehena tuleviku peale vaadates võiks huvitada. Huvitav, et sa seal küsida, sest ma eile öösel just sattusin Facebookis on võimalik seal suhelda oma sõpradega. Sattusin rääkima ühe oma kunagise itaallasest õpingukaaslasega, ma ei olnud temaga suhelnud peale Londonist ära tulekut 2003. aastal seitse aastat vahet ja selgus, et tema on vahepeal saanud doktorikraadi ja siis hakkas endale südames kripeldama, et kui ma, kui ma magistrikraadiga sain, ei oleks ma eales arvanud, et ma ei lähegi doktorantuuri. Nii et see mõte on mul ikka veel endiselt tallel, et sellega ei peaks õpingud lõppema. Ma arvan, et ma läheks seen ikkagi tagasi ajaloo juurde ja ajaloo doktorantuuri. Et kuigi magistrikraadi sain ma kätte poliitikateadustes, et pole midagi teha, et ajaloo puhul on neid hinnanguid vähem ja sellised noh, sündinud faktid ei vaja ennustamist, et ma tean päris mitmeid oma sõpru, kes praegu kaitsevad erinevaid kraade ja ja mõni neist näiteks kirjutab tänasest Eestist ja tal on põrgulikult kiire, sest kõik muutub nii kiiresti, et tuleb ära kaitsta sügisel, sest et kevadel on juba teine olukord ja sotsiaalteadustes kipub see nii olema. No sinu need noh, see raamat, mis kunagi ilmus, rääkis siis nendest päevadest, mis, mis 90.-te alguses otsustasid Eesti edenemise, see, see kuidagi täna nüüd ja sellest on vist peaaegu 10 aastat tagasi, eks raamat ilmus kui palju, kui palju on neid asju, mida sa seal tahaksid teha teistmoodi või, või nende kas või lähenemiste, ma saan aru, et võib-olla teksti osas nii palju ei muudaks, sest et tugines mingile veendumusele või mingitele faktidele, eks ju, mis sa kirja panid, aga, aga, aga nii-öelda suures plaanis põhimõtteliselt. Selle pidi tegema 10 aastat tagasi, sest et minu jaoks oli üllatus see, et 91. aastal tuli kokku Eesti vabariigi ülemnõukogu. Toona oli parlamendi nimi ülemnõukogu ja kaks päeva arutas seda, et mil viisil kuulutada Eesti iseseisvaks ja sellest ei jäänud eriti mitte mingit paberijälge. Isegi stenogrammid olid mingil hetkel olid mikrit välja lülitatud ja seda stenografeeritud. Ja, ja siis ma sain toona osalenud inimestelt nende enda käsikirjalise materjale, mida tänasel päeval võib-olla ei pruugiks enam alles olla. Rääkis veel mõni mees, et kuna ei olnud teada, mis järgmine hommik toimub, et siis mingid ettepanekud põletati tuhatoosis ära, et keegi ei satuks halba valgusesse, kui see putsi õnnestub, sest silmastele pidada, et Nõukogude liidus kaks putši olid õnnestunud ja keegi ei saanud teada, et aastal 91 täparduvad ja mida juurde saaks juurde saaks ilmselt lugeda teiste autorite raamatuid, et üks mees hindab olukorda nii ja teine naamoodi juurde on tulnud memuaare, inimesed kirjutavad, mida nemad neil päevadel tundsid. Aga seda, et mustvalgel paberil neil päevadel kirja pandud, arvan ma, leidsin suuresti kõik üles, mis leida oli. Kõik see kriitika sind, mida, mida võib-olla tegid inimesed, kes maailmale vaatavad teistsuguse pilguga see sind ei, ei, ei, ei, kõiguta ei ole mõjutanud, ei, ei paneksite nende päevade peale teistmoodi vaatama. No seal on nagu see küsimus, et paljud ütlevad, et ei olnudki selle väljakuulutamisega mingit kiiret, et mina arvan, et oli küll, et keegi ei tea, et see esimene raisatud päev, see 19 august. Sel hetkel ei saanud teada, et see ei pruugi olla viimane päev ja minna niimoodi vaidlustega koju tagasi laiali arvata, et homme jätkame. Sellistes olukordades oli see väga suure riski peale minek. Nii et. See oli põnev uurimine, et kuidas ühe või kahe inimese tegevus tegelikult määrab kogu riigi olemasolu. Aga teisest küljest jälle muidugi, eks mitmeid aastaid oldi erinevate seadustega juba ette valmistatud, seda oli toimunud referendum. Eesti inimesed olid öelnud, et me soovime saada iseseisvaks ja oli toimunud juba riigi nime muutmine ja rahvuslipp oli kasutusele võetud ja need pisikesed sammud kokku tegid nii suure asja, et me saime iseseisvaks ja ilma igasuguse sõjategevuseta. Super. Mis aastal võiks olla sulle doktorikraadiga? Alla nelja-aastasena mitte mingil juhul teha ei saa ja no vaatame, et, Aastal 2015 saame kuulajatega tulla sulle õnne soovida. Vaatame, kui Mart Laar esimest korda opositsioonis oli, tegi ta magistrikraadi ja teinekord tegi doktorikraadi. Ma, mul on nüüd selja taga see esimene kord olemistega magistrikraad on mul olemas. Kadri, ma hoian sulle pöialt, suur aitäh tänase vestluse eest selleni saade ärgaks piknikul. Sellel nädalavahetusel uus vestlus juba nädala aja pärast, aga saadet jääb lõpetama, viimane lugu, mille sa, mille sa oled oma oma kaasa võetud plaatide hulgast välja valinud. Jah, ma kunagi mäletan, et ta oli selline tore sari nagu hällimegbiilisel ei, tunnusmeloodia ja see laul Aerosmith laul võiks olla minu tunnusmeloodias. Täpselt sellisena ta siis kõlama jääb. Suur aitäh teile kuulamast. Ja veel kord, suur aitäh sulle selle vestluse eest.