Tere õhtust, kell sai kuus, uudiste toimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 10.-st augustist. Mina olen Mall Mälberg. Väike-Maarja kirik ei tarvitse sugugi ainsaks, mille tornikiivri tormituul minema viib. Tades paljude kirikute restaureerimisega tegelenud arhitekt Anu Parmaks on. Tema sõnul pole pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal maakirikuid sugugi hooldatud. Kindlustusfirmade varakahjude hulk pärast ruumi mitmekordistus, kuid erilist pleemi firmad selles ei näe. Torm on üks selge kindlustusrisk, iseasi on see, kas inimene on tormiriski oma lepingusse valinud, ütles Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. BREM kinnisvarahooldustasu, see Eesti energiale poole oma elektri pärast ja ülejäänu tasumiseks sõlmis maksegraafiku Eesti Energia taastuvelektrivarustuse juba välja lülitatud hoonetes hiljemalt homme kella kaheks päeval. Merko Ehituse väitel on Eestis ehitusturul süvenemas ebameeldiv tendents, kus osa ehitusettevõtteid lihtsalt loobuvad oma lepingutest sest ei suuda neid täita. Eesti ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Pertelsoniga. Petersoni hinnangul on tegemist olelusvõitlusega, kus ettevõtted üritavad teha võimalikult odavaid pakkumisi, kuid tegelikult nii odavalt ehitada ei suuda. Rahvusring hääling avas täna ingliskeelse uudisteportaali, mille eesmärk on anda huvilistele mujal maailmas Eestist olulisemaid uudiseid. Võluga eelne oma leht sai 10 aastaseks. Prantsusmaa lükkas tagasi Euroopa komisjoni eelarvevoliniku Jaanus Lewandowski soovitused otsese Euroopa maksu kohta. Seda ettepanekut pole toetanud ka Saksamaa ja Suurbritannia maailmades. Terviseorganisatsioon kuulutas seagripi pandeemia lõppenuks. Homme on kergelt pilves ilm, kohati võib sadada hoovihma. Sooja tuleb 20 kuni 25 kraadi. Väike-Maarja kirik ei tarvitse sugugi jääda ainsaks, mille tornikiivri tormituul minema viib, tõdes paljude kirikute restaureerimisega tegelenud arhitekt Tõnu Parmakson. Oma mõju on pool sajandit kestnud okupatsiooni, mille ajal maakirikuid ei hooldatud. Ilmselt ka eesti rahva teismil. Kirikute jaoks ei jätku raha ega tahtmist nende eest hoolitseda. Tõnu Parmaksoniga rääkis Ago Gaškov. Väike-Maarja kiriku torn lendas pühapäeva õhtul tormiga minema restauraator ja arhitekt Tõnu Parmaks on 12 aastat tagasi kais tornikiiver uue Sindi kat. Selle töö tekite täie. Miks torn vastu ei pidanud? Praegu just konstruktoriga lõpetasime selle alla kukkunud tornikiivriülevaatuse tornikiivrid konstruktsiooni osa, tehniline seisukord oli tugevalt üle keskmise, võib öelda ja ta tuli terves tükis lendas all ja praegu on alt ka näha, et kõik alusraami otsad, omad on terved, ainult et tal oli üks konstruktiivne puudujääk, mis 19. sajandil oli võrdlemisi tüüpiline, et ta ei olnud ankurdatud torni kiviosa, küll. Aga miks seda siis möödunud sajandi lõpus ei tehtud, 12 aastat tagasi, miks ei ankurdatud seda kiivrit? Tolleaegsed tööd olid nagu tuletõrjetööd, kuidas saab võtta selliseid järgmise etapi töid ette, kui samas kõrval kirikutel katused jooksevad sisse, tornikatted lekivad. Me jõuame nende probleemide lõpliku lahendamiseni. Ma ei tea, kas 10 või 25 aasta pärast selliseid torni kiivreid, mis on Angurdamata, neid esineb Eestis palju ja Euroopas samamoodi, nii et siin sai ikkagi määravaks põhjuseks tuule kiirus. 36 meetrit sekundis on 130 kilomeetrit tunnis. Kujutage ette, kui treileri peal on kiriku tornikiiver, mis on 27 meetrit kõrge. Treiler kihutab mööda maanteed 130 kilomeetrit tunnis. Absoluutselt kindel, et ta läheb ümber. Tundub, et sellised tormid ei ole Eestis sugugi väga haruldased, Eestis on olnud ka tugevamaid torme. Järelikult võib meil tulla selliseid üllatusi veel, et mõne kiriku tornikiiver tugevama tuulega ära lendab. Pooled Eesti kiriku tornikiivrite on võimelised sellise tuule kiirusega ära lendama, on ka seniseid torni kiivreid, mille ära lendamiseks piisab 25-st ja 30-st meetrist sekundis. Need on näiteks Lihula, mille tornikiiver läheb ilmselt sellise tuule kiirusega pooleks ja teine on Jõelähtme kirikutorn, mis terves tükis maha lendab. Seal ei ole tegemist mitte varjatud kahjustustega, vaid seal on nähtavad kahjustused, mis on äärmiselt mured. Me ei ole piisavalt palju tegelenud oma kirikutega, kuna see teema on alarahastatud. Kui me toome sellise võrdluse, näiteks kotan pääl on aastas 120 miljonit Rootsi krooni, neil on kõigest 100 kirikut. Aga Eestis on 350 kirikut ja meil on eraldatud aastaks kaheksa miljonit. Lisame siia Väike-Maarja vallavalitsuse hinnangul tekitas nädalavahetuse torm valla hoonetele Suurus majadele kahju umbes poolteise miljoni krooni eest. Kui palju said tugevates tuultes kahju, metsaomanikud, pole veel teada. Samuti pole selle poolteise miljoni hulgas Väike-Maarja kirikule tekitatud kahju. Päästjatel tuleb aga veel tänagi tegeleda tormikahjustuste kõrvaldamisega mitmes Eesti paigas, kõige rohkem sai kannatada ida- ja Lõuna-Eesti piirkonnad. Külm tõi kiired ja pikad tööpäevad ka kindlustusfirmadele võrreldes tavalise päevaga. Avalduste arv hüppeliselt kasvanud ja Riina Eentalu jätkab. If Kindlustuse juhatuse liikme Mihkel Uibopuu sõnul võrreldes tavapärase päevaga pärast tormi varakahjude hulk mitmekordistus Võrreldes tavapärase päevaga kahjujuhtumite üldarv kolmekordistus, kuid sealhulgas vara kahjudega ehk et hoonete ja koduse varaga ja ettevõtete võraga toimunud kahjude hulk sisuliselt kümnekordistus viimastel andmetel otseselt tormiga seotud varakahjusid on nüüd hetkel umbes 160, väga ilus. Tormikaart on tegelikult avaldatud tänases Eesti Päevalehes ja kui me vaatame endaga juhtumeid, siis korreleerub täiesti sellega Salva kindlustusele oli täna õhtuks laekunud 41 avaldust ja peaaegu kõigi juurde on firma kahjukäsitlejad kahe päeva jooksul juba ka jõudnud, ütles kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Suuremad kahjud on just Virumaa poole peal lennanud katused ehk sellised suuremad tööstushoonete katused, kus neid ruutmeetreid on sadu kui mõnel puhul ka mitte tuhandeid. Et täna hetkel teadaolevalt hinnanguliselt kõige suurem üksikkahju on meie puhul kuskil 600 700000 kandis. Ma saan aru, et tänavu on olukord pisut teisem kui siis, kui, kui Pärnus üleujutus oli, et siis oli väga palju suurt segadust, et mis see loodusõnnetus ikka on ja kes selle kahjud kannab, et kuidas nüüd selle asjaga Nüüd on selle asjaga nagu selles mõttes, et selge on, et need tormituul on läbi aegade väga ühtemoodi defineeritud, et Pärnu puhul tekitas segadust see, et nagu mis siis toimus, et kas oli tegemist tormiga, oli tegemist merest tulnud üleujutus, aga et see oli seal definitsioonide segadus, julgeks arvata, et tegelikult see Tormi juhtum andis kindlustusturule nagu väga selge sõnumi, et midagi on selgitustöö tegemata jäänud. Ja ma täiesti kindlalt julgen väita, et kindlusseltsi tänaseks on oma tingimustele hoopis teistsuguse pilguga otsa vaadanud ja ka just sellise müügiprotsessis selgitustöö tegemisel väga palju rohkem nagu rõhku pööranud selle peale, et et selgitada, et mida see kindlustuspoliis tegelikult nagu katab. Et selles suhtes on torm selline kõige, kuidas nüüd öelda ilusam ja puhtam kindlustusrisk, mis kui ta toimub, seda on toimunud ja siin ei ole mitte midagi öelda. Küsimus on see, et kas tormirisk on need valitud sellesse lepingusse või mitte. Aga, ja ütleme just eraisikute poole pealt on üsna levinuks läinud koguriskikindlustuse valimine selle valiku teinud kliendid, et neil ei ole nagu põhjust muretsemiseks. BREM kinnisvara hooldus saavutas Eesti Energiaga võla tasumise kokkulepe. Kliendid, kellel elekter välja lülitati, saavad selle tagasi veel kord. BREM kinnisvara hooldustasust täna poole oma elektrivõlast ja sõlmis ülejäänud võlasumma tasumiseks maksegraafiku, kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink. Mul on hea meel, et see saaga, mis siin viimastel nädalatel kulges, on, on tänaseks leidnud lahenduse. Bremm tasus meile tänaseks päevaks poole oma elektrivõlast ja teise poole peale filmisime me täna maksegraafiku, nii et meie jaoks on teema lahenenud ja sellest lähtuvalt. Me tühistame kõik need väljalülitamise hoiatused, mis, mida me selleks nädalaks teinud oleme. Ja homme kella kaheksa andestatakse ka kõik need objektid, mis eilse päeva jooksul väljund lülitati ehk neli objekti Tallinnasse. Pool summast, kui suurkogu see summa on võlasumma. Kogusumma miljonites kroonides täpsemalt ma seda summat kommenteerida ei saa ja pool sellest summast on ka miljonites kroonides. Mõistagi võib elektri väljalülitamine tõusta päevakorda siis, kui teine pool maksegraafikut ei täidab. Kui klient ei pea maksegraafikumaksetest kinni ja samamoodi tasu oma jooksva elektri tarbimise eest, et sellisel juhul on taas kord meil päevakorral see halb stsenaarium, kus me alustame samamoodi välja lülitamist me väga loodame, et seda ei juhtu enam. Aga kui ikkagi võlga ära ei kasuta, siis alustame väljalülitamist. Et kui pika aja peale see graafik sõlmiti? Selle graafiku tingimusi ma kommenteerida ei saa. Konfidentsiaalne. Teile on usku pärast tänast kohtumist, et asjad laabuvad. No näed neid viimastel päevadel toimunud nüüd arenguid, et noh, et tõesti, eile hommikul oli meil kokkusaamine ja, ja eilse päeva jooksul ja täna nüüd uuesti, et me ja teistpidi nähes ka seda, et tõesti siin värbab endale uut juhatuse liiget ja üritab olukorda lahendada, siis me loodame, et see oli pööre paremuse poole. Kahjuks ei õnnestunud meil BREM kinnisvara hoolduse esindajalt kommentaari saada. Ja edasi välisuudiseid Janek Salme. ÜRO teatel keskendub Pakistani tulvale ohvritele antav abi esialgu kuue miljoni inimese ellujäämiseks vajalikule. ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo teatel sisaldab Pakistani esitatud kannatanute arv 14 miljonit viimase 80 aasta rängimates tulvades. Loodan, et inimesi kui neid, kes on jäänud ilma viljasaagist või elatusallikast. ÜRO humanitaarasjade asepeasekretär John Hololei esitab homme New Yorgis koos Pakistani ametiisikutega üleskutse päästetöid rahaliselt toetada. Kui suurt abivajajate arvu selles mainitakse, pole ÜRO teatel veel otsustatud. Aitäh, sõltumata sellest hädaliste arvu mõttes. Tegu ühe kõigi aegade suurema ÜRO abioperatsiooniga. Maailma terviseorganisatsiooni peadirektor Margaret John kuulutas seagripi pandeemia lõppenuks. John ütles, et maailm ei ole enam pandeemiaohu kuuendas faasis. Maailma terviseorganisatsiooni kuueastmelise skaala 600 ehk kõrgeim aste tähendab haiguse ülemaailmset levikut ehk pandeemiat. Pandeemia kuulutati välja eelmise aasta juunis. Prantsusmaa lükkas tagasi Euroopa komisjoni eelarvevoliniku Lewandowski soovitatud otsese Euroopa maksu idee. Prantsusmaa Euroopa asjade abiminister Pier Luž ütles, et ükski täiendav maks ei ole praegu soovitav. Tema sõnul tuleks Euroopa riikidel ja institutsioonidele selle asemel rohkem kokkuhoiule mõelda. Suurbritannia ja Saksamaa pole sellise maksu kehtestamist toetanud. Euroopa komisjon on põhjendanud uue maksu ideed Euroopa Liidu eelarverahastamise vajadusega. Türgi välisminister Ahmet tagud. Ta ütles, et Iisrael peab võtma omaks üheksa aktivisti tapmisega osasse teel olnud abilaeval. Iisraeli kaitseminister Ehud Barak teatas varem Iisraeli uurimiskomisjoni ees, et kõik muud võimalused enne eriüksuse rünnakut olid ammendunud. Iisraeli teatel avasid eriüksuslased tule, kui laeval olnud aktivistid neid nugade ja kaigastega ründasid. Türgi kutsus pärast 31. mail toimunud rünnakut tagasi oma Iisraeli suursaadiku ja loobus ühistest sõjaväeõppustest. Türgi soovib Iisrael vabandaks Pakuks hukkunute perekondadele hüvitist. Eesti ehitusturg on endiselt madalseisus Merko Ehituse juhi Tiit Rubeni sõnul on see kaasa toonud ühe väga ebameeldiva tendentsi ehitusturul. Indrek Kiisler arendab teemat. Tiit Rubeni sõnul tehakse objektidele alapakkumisi eesmärgiga need igal juhul endale saada. Hiljem aga ikkagi selgub, et nii odavalt ehitada ei ole võimalik. Kõige lihtsam on siis ehitaja jaoks lepingust loobuda või nõutakse ka lisaraha ning tellija on sageli sundseisus. Nendel objektidel on peal nagu eurorahad, enamus objektidel, eks, ja nüüd on, tellijal on nagu selles mõttes väga raske seis, ehk noh, see ongi see sundvise üks võimalus teljel on see, et ta hakkab selle ehitusettevõtjaga vaidlema. Käib kolm aastat kohut ja lõpuks on eurorahade eest ka ilma teine võimalus, selles on tal siis kokku leppida. Kas lõpetamisest, mida me siin oleme näinud, eks, või siis teine asi on leida mingeid lisarahasid. Üks ettevõte, kelle vaidlused on ka ajakirjanduse veergudele jõudnud, on Nordecon. Eelmisel nädalal lõpetasid Tartu ülikool ja Nordecon Narva kolledži uue hoone ehituslepingu. Palusin kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Jaano pingilt. Nordecon ei ole loobunud Narva kolledži ehitusest, vaid peale üsna pikki ja põhjalikke arutelusid tellijaga Tartu ülikooliga, siis jõuti veendumusele, et projektis olnud nii-öelda küsimärgid nii ehitaja kui tellija poolt. Ja nende lahendamine pikaajaliste vaidluste tulemusel ei oleks parim lahendus selle selle hoone valmimisele ja kõige lihtsam ja kiirem viis on poolte kokkuleppel leping lõpetada ja minna rahumeelselt ja viisakalt laiali. Üldises plaanis julgeksin lihtsalt öelda seda, täna on ehitusturg tervikuna on, on väga komplitseeritud ja, ja olukord, kus pikka aega hinnad langesid, konkurents on üliterav ja, ja nüüd on pööranud paljud sisendhinnad tõusule, siis ma arvan, et vähem või rohkem nii sisemisi välimisi probleeme on kõigil ehitusettevõtjatel. Tiit Ruben ennustab, et probleemid aina süvenevad. Mina ootaks siit nagunii-öelda seadusandja ehk riigi nagu jõulistkumist, mina võrdleks seda purjus peaga sõitmisega, et noh, niikaua kui purjus peaga sõitmise jagatakse trahviks kas 100 krooni või hoiatusi igavese purjus peaga sõitmine ära ei kao, eks. Et ainukene võimalus on karmistada seadusteks, määrata suuremad trahvid, siis saab selle asja kontrolli alla. Eesti ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütles, et põhjusi tekkinud olukorras tuleb otsida karmist konkurentsist. Tegelikult, eks olelusvõitlus ikkagi ikkagi sunnib siin kasutama maksimaalselt võimalusi ära ja noh, eks selge on see, et, et kellel on tagavara pisut suurem, see pea nii suuri riske täna enam võtma ja noh, mis seal salata, eks, eks ajakirjandusest on küll ikkagi jooksnud viimasel ajal läbi ühed ja samad nimed, et kellelegi tõsiselt seda siis rohkem kellelgil vähem. Täna hommikul postkastidesse jõudnud võrukeelne Uma leht tähistab kümmet ilmumisaastat. Igor Taro lugu. 10 aasta eest on esimese võrukeelse ajalehe ilmumist hinnatud kui suure asja väikest algust. Tänaseks on väljaande tiraaž üle 10000 eksemplari ning viimase küsitluse järgi on igal lehenumbril umbes 32000 tänuliku lugejat üle Eesti, kellest enamik elab kunagise vana Võromaa ja setomaapiirkonnas. Nii nagu iga asjaga ei läinud. Hooga päris ludinal meenutab peatoimetaja Ülle Harju kriminaccini kate 1000. aastal oma lehte välja andma, siis põlva Olehegoitmann siis alguse inemisega, aidsi päris hulga nime mõista lukked, ole eluaeg võro kiilt kõnelen, võtta lehe ette suvise arva, aga tuua siia maaga muutuna tuberest. Me saame aru, et, et ütskõik mälest kiilt pead opa nii lugema kui kiratama kujudo märkopitu, siis Inemise lugeva päris ludinal Egitujat kahe kui hästi, ma mõistan nüüd väga hästi, et uut juttu ma ole ei, mitmeid pikki aastaid kuulnud mõista oma leht vahenda purukest tegemisi muhedalt värvikalt, samas kajastab ajaleht ka ühiskonna valupunkte. Ajalehe tuntumaks repliigiks on võpsusele avakirjaniku Olavi Ruitlane kolumn, mille teemad ulatuvad seinast seina. Ruitlane, kes avaldas oma romaani naine küll keskmisele eestlasele harjumuspärases keeles, ütleb, et mõnikord ei saa kohaliku keeleta siiski kuidagi läbi. Mul ei ole vahet, mis keeran Kirota. Aga mõne asja nagu tuleva võro keel on niimoodi välja nagu kõigi muude välja tulla ei saa. Rahvusringhääling sai endale täna uue toimetuse lähemalt räägib Indrek Kiisler. Kui te tooksite interneti otsingumootorisse sõna Estonia siis avaneb küll palju Eestiga seotud vasteid, kuid mitte internetiväravat, kus saaks inglise keeles põhjalikke eesti uudiseid. Tänasest on see võimalus olemas. ERE toimetus vahendab Eesti-teemalisi uudiseid välismaistele lugejatele. Rahvusringhäälingu juhatuse liige Tiina Kaalep. Rahvusringhääling luges oma kohuseks seda teha ja meile tundus ka, et, et kõik see, mis Eestist kõneldakse, eriti just võib-olla Venemaalt lähtuvatest, infokanalitest vajab vastamist ja korrektset informatsiooni. Ja iga päev päev on piisavalt palju eesti sündmustest kõnelevaid inglisekeelseid uudiseid, mis siis näitavad seda, mis siin tegelikult toimub. Eesti asju kajastavad neli toimetajat. Portaali juhib Eesti taustaga rikkaliku rahvusvahelise töökogemusega ameeriklane Scottiil, kellelt küsisin, kui palju kattuvad inglisekeelsed uudised ERR-i portaali eesti ja venekeelsete uudistega. Mina pakuks värje vähemalt teisi alguses võib-olla 75 protsent 80 protsenti uudisest üleb eestikeelse ja venekeelse portaalidest. Loomulikult meie ei, ei hakka, kiritame liiklusavariidest. Aga võib-olla suuremates kontekstides võib olla ongi siis lugu, kui noh, näiteks suvel nii palju inimesed on ära surnud või mis, mis on mingi kommentaar ühiskonnast, siis see võiks võiks olla. Uudistevärava raskeim ülesanne on ilmselt ennast internetiavarustes teadvustada siis näiteks Eestist kirjutavad ajakirjanikud on lihtsalt harjunud saama infot mujalt. Loomulikult me proovime seda nii palju, nagu oskame reklaamide edu kaudu ja nautiste aia kirja andekate kaudu, aga kui seisvana läbi see on see kõige tähtsam asi, et kui see asi võiks kõva Aivo et meie eesmärk on nii paIju kvaliteetse taas seal pakkuda, et siis, kui midagi keegi loeb midagi, siis ta tahab seda edastada. Toimetuses asub tööle ka Ameerikas sündinud ja õppinud ott Tammik. Mis on, minu jaoks on suurepärane, sellepärast siis ma saan eesti keeles suhelda, inglise keeles kirjutada. Jumal oli suve alguses plaanis paariks kuuks tulla Eestisse, siis nagu nüüd selgus, et seal ma ei tea, võib-olla paariks aastaks, vähemalt. Ma ei tea, ma tunnen, et meil on nagu väga äge meeskond, siin. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla udu. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 13 kuni 18 kraadi. Homme päeval on ka vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja võib sadada kohati hoovihma. Puhub läänekaare tuul Lääne-Eesti saartel õhtupoolikul lõuna ja kagutuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 20 kuni 25 kraadi. Kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17999, seega homme läheb eetrisse Päevakaja number 18000. Mina olen Mall Mälberg, kuulmiseni.