Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned 10. augusti sündmused veel kord lühidalt kokku. Olen Janek Salme. Väike-Maarja kirik ei tarvitse sugugi jääda ainsaks, mille tornikiivri tormituul minema viib, tõdes paljude kirikute restaureerimisega tegelenud arhitekt Tõnu Parmakson. Kirikute jaoks ei jätku ei raha ega tahtmist nende eest hoolitseda. BREM kinnisvara hooldustasus Eesti energiale poole oma elektrivõlast ja laenu tasumiseks sõlmis maksegraafiku. Eesti Energia taastuvelektrivarustuse juba lülitad välja lülitatud hoonetes hiljemalt homme kella kaheks päeval. Kõige suurema kinnisvara omanikustaatusest vabaneda sooviv Eesti Post on sel aastal müünud juba 15 kinnistut üle Eesti. Värskeim tehing tehti osaühinguga nõuakros, kellele müüdi Pärnu kesklinnas asuv endine postimaja võru keel. Maaleht sai kümneaastaseks kergelt pilves ilm, kohati võib sadada hoovihma. Sooja tuleb 20 kuni 25 kraadi. Väike-Maarja kirik ei tarvitse sugugi jääda ainsaks, mille tornikiivri tormituul minema viib, tõdes paljude kirikute restaureerimisega tegelenud arhitekt Tõnu Parmakson. Kirikute jaoks ei jätku ei raha ega tahtmist nende eest hoolitseda. Tõnu farmaksoniga rääkis Ago Gaškov. Väike-Maarja kiriku torn lendas pühapäeva õhtul tormiga minema restauraator ja arhitekt Tõnu Parmaks on 12 aastat tagasi kais tornikiiver uue sildi kat. Selle töö tekita täie. Miks torn vastu ei pidanud? Praegu just konstruktoriga lõpetasime selle alla kukkunud tornikiivriülevaatuse tornikiivrid konstruktsiooni osa, tehniline seisukord oli tugevalt üle keskmise, võib öelda hea, ta tuli terves tükis, lendas all ja praegu on alt ka näha, et kõik alusraami otsad, avad on terved, ainult et tal oli üks konstruktiivne puudujääk, mis 19. sajandil oli võrdlemisi tüüpiline. Ta ei olnud ankurdatud torni kiviosa, küll. Aga miks seda siis möödunud sajandi lõpus ei tehtud, 12 aastat tagasi, miks ei ankurdatud seda kiivrit? Tolleaegsed tööd olid nagu tuletõrjetööd, kuidas saab võtta selliseid järgmise etapi töid ette, kui samas kõrval kirikutel katused jooksevad sisse, tornikatted lekivad? Me jõuame nende probleemide lõpliku lahendamiseni. Ma ei tea, kas 10 või 25 aasta pärast selliseid torni kiivreid, mis on Angurdamata, neid esineb Eestis palju ja Euroopas samamoodi, nii et siin sai ikkagi määravaks põhjuseks tuule kiirus. 36 meetrit sekundis on 130 kilomeetrit tunnis. Kujutage ette, kui treileri peal on kiriku tornikiiver, mis on 27 meetrit kõrge ja treiler kihutab mööda maanteed 130 kilomeetrit tunnis. Absoluutselt kindel, et ta läheb ümber. Tundub, et sellised tormid ei ole Eestis sugugi väga haruldased, Eestis on olnud ka tugevamaid torme. Järelikult võib meil tulla selliseid üllatusi veel, et mõne kiriku tornikiiver tugevama tuulega ära lendab. Pooled Eesti kiriku tornikiivrite on võimelised sellise tuule kiirusega ära lendama, on ka seniseid torni kiivreid, mille ära lendamiseks piisab 25-st ja 30-st meetrist sekundis. Need on näiteks Lihula, mille tornikiiver läheb ilmselt sellise tuule kiirusega pooleks ja teine on Jõelähtme kirikutornis terves tükis maha lendab, seal ei ole tegemist mitte varjatud kahjustustega, vaid seal on nähtavad kahjustused, mis on äärmiselt suured. Me ei ole piisavalt palju tegelenud oma kirikutega, kuna see teema on rahastatud. Kui me toome sellise võrdluse, näiteks kotan võttepäev on aastas 120 miljonit Rootsi krooni, neil on kõigest 100 kirikut. Aga Eestis on 350 kirikut ja meil on eraldatud aastaks kaheksa miljonit. BREM kinnisvara hooldus saavutas Eesti Energiaga võla tasumise kokkulepe. Kliendid, kellel elekter välja lülitati, saavad selle tagasi, jätkab Riina Eentalu. BREM kinnisvara hooldustasust täna poole oma elektrivõlast ja sõlmis ülejäänud võlasumma tasumiseks maksegraafiku, kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink. Mul on hea meel, et see saaga, mis siin viimastel nädalatel kulges, on, on tänaseks leidnud lahenduse. Bremm tasus meile tänaseks päevaks poole oma elektrivõla ja teise poole peale sõlmisime me täna maksegraafiku, nii et meie jaoks on teema lahenenud ja sellest lähtuvalt me tühistame kõik need väljalülitamise hoiatused, mis, mida me selleks nädalaks teinud oleme ja homme kella kaheksani. Kindlasti ollakse ka kõik need objektid, mis eilse päeva jooksul väljund lülitati ehk neli objekti Tallinnasse. Pool summast, kui suurkogu see summa on võlasumma. Kogusumma miljonites kroonides täpsemalt ma seda summat kommenteerida ei saa ja pool sellest summast on ka miljonites kroonides. Mõistagi võib elektri väljalülitamine tõusta päevakorda siis, kui teine pool maksegraafikut ei täida. Kui klient ei pea maksegraafikumaksetest kinni ja samamoodi tasu oma jooksva elektri tarbimise eest, noh sellisel juhul on taas kord meil päeva korraldaja halb stsenaarium, kus me alustame samamoodi välja lülitamist, me väga loodame, et seda ei juhtu enam. Aga kui ikkagi võlga ära ei kasuta, siis alustame väljalülitamist. Kui pika aja peale see graafik sõlmiti? Selle graafiku tingimusi ma kommenteerida ei saa. Konfidentsiaalne. Teile on usku pärast tänast kohtumist, et asjad laabuvad. No nähes neid viimastel päevadel toimunud nüüd arenguid, et noh, et tõesti eile hommikul oli meil kokkusaamine ja, ja eilse päeva jooksul ja täna nüüd uuesti, et me ja teistpidi nähes ka seda, et tõesti siin värbab endale uut juhatuse liiget ja, ja üritab olukorda lahendada, siis me loodame, et see oli pööre paremuse poole. Kahjuks ei õnnestunud meil BREM kinnisvara hoolduse esindajalt kommentaari saada. Riigi ühe suurema kinnisvara omanikustaatusest vabaneda sooviv Eesti Post on sel aastal müünud juba 15 kinnistut üle Eesti. Värskeim tehing tehti osaühinguga nõuakros, kellele müüdi Pärnu kesklinnas asuv endine postimaja, jätkab Toomas šalda. Riigile kuuluv Eesti Posti helistab Kinnisvara omamisele rendipindadel tegutsemist. Soov on keskenduda nimest tulenevale põhitegevusele ja mitte kanda kinnisvara omamisega kaasnevaid kulusid. Kui aasta alguses on Eesti postil umbes 90 kinnistud, siis nüüd vaid 75 Eesti posti. Kinnisvara võõrandamise komisjoni esimees Kalle Kasekamp. Põhimõte on ikkagi selles, et me saaks oma põhitegevusega tegeleda, mitte kinnisvara haldamise, aga paraku on välja kujunenud nii, et Eesti Post on tegelikult üks Eesti suurimaid kinnisvaraettevõtteid. Prioriteedid on teised ja, ja me oleme nagu jõudsalt edasi liikunud. Aasta alguses oli teil ümmarguselt 90 oma kinnistatud, palju siis praegu see number kahanenud on? Praegu on kinnistute arv seal 75 kandis 15 kinnistut, oleme siis Mart kirka ära löönud, need on sellised kinnistut valmis sellised tähtsamad, mis, nagu on meelega palju kulunud ja mis kindlasti all uue omaniku käes, nagu paremini hallatavad. Aasta alguses võõranas Eesti Post osaühingule Prometheus Tallinnas Narva maantee üks kinnistu ja sai selle eest 128 miljonit krooni vast müüdud kahe ja poole 1000 ruutmeetrise Pärnu postimaja kinnistu eest Akadeemia tänaval saadi Kasekampi kinnitusel mitme suurusjärgu võrra. Summa jäävad seitsme, kaheksa miljoni kanti ehk eelmisel aastal välja kuulutatud enampakkumisel alghinnaks 11,9 miljonit krooni. Siiski võib riigiettevõtte tehinguga rahul olla. Meil on olnud seal väga palju huvilisi ja erinevatel põhjustel see pärlhoone on jäänud siiani müümata, et praeguse ostuhuvilise alustasime ka läbirääkimisi juba kevadel ja läbirääkimiste protsess oli pikk, aga noh, lõpuks sai sellest asja ja kindlasti oleme hästi rahul sellega, sest meil enda poolt teatavasti on maja tühjaks jäänud, Eesti Post on välja kolinud sealt nii ande poolega siis lao tänavale kui ka siis jaepoolega nüüd Port Arturisse kindlasti võib rahule jääda, ega, aga kindlasti on ta noh, ta ei ole väga universaalse kasutusviisiga, et seal kindlasti tuleb palju vaeva näha ja, ja see, kes ostab see sinna ka kindlasti suuremaid investeeringuid tegema, et et sellest asjast asja saab. Pärnu postimajast Nomakros osaühingust pool kuulub Vjatšeslav Leedo-le ja pool Rootsi päritolu, ettevõttel on oma staari invest Osaühing. Kasekampi sõnul võõrandas sama seltskond siiskil Promentideni nime all ka Tallinna-Narva maantee kinnistu. Võrukeelne Uma Leht tähistas täna kümnendat sünnipäevauna lehte loeb umbes 32000 inimest üle Eesti. Lähemalt Igor Taro. Oma leht vahendab võrukeste elu ja tegemisi muhedalt värvikalt, jätmata vahele ka ühiskonna valupunkte. Ajakirjanik Sulev Valner, kes oli lehe sünnipäevaks spetsiaalselt kõik 211 numbrit läbi lugenud, leiab, et Uma Lehefunktsioon on aastatega tublisti laienenud. Kui vaadata, millest kasvõi kirjutajate esimestel kordadel ja kogu selle kogu selle võru oma asjaajamisega on praeguseks jõutud oma pidada ja ja siltideni Vana-Võromaa tähistamiseks kihelkondade tähistamiseks, et see kõik see meelsus noh, nii palju kui ma siin ise olen ka aasta jooksul Võrumaal aru saanud, on nii palju muutunud milles oma leht on nagu otsustajatele hästi palju, ütleme siis leebed survet avaldanud. Et ma julgeks tema rolli veel võrrelda. Võib-olla Carl Robert Jakobsoni ja Johann Voldemar Janseni aegsete Perno Postimehe või Sakala ka mida, ilma milleta me võime ainult oletada, kas Eestis üldse sellist rahvusena ärkamist oleks saanud toimuda? Ajalehe tiraaž on veidi üle 10000 eksemplari ning levipiirkonnaks peamiselt ajalooline Võromaa ja setomaa, kuid tellijaid on üle Eesti, kõneleb peatoimetaja Ülle Harju. Jah, võro käisime igal pool ja nagu maale Eesti postis teede saanu, siis neid oma lehe tellida on ka üle Eesti, et Edal maakonna on kõge hine muidugi Tallinna Tarton, kus võrokesi on kõige rohkem ja siis võrukese lugeva uma lehtedega meelega internetist, meil on leht interneti kõvelan www humalast poee pääl. Et võrukese omma kõva lugeja. Oma lehele logo välja mõelnud räpina laulik Aapo Ilves leiab, et just oma erilise joone hoidmine aitab võrokeelsel väljaandel ka edaspidi kandepinda leida ning majandusraskuste kiuste edasi kesta. Oleks kumma asja. Nimudu kõgeniku juure lahkumpolt, laid asju aia tuu pärast humala tõsiskijat tega uro kiilum, nii võimas asi, et progi hoidki seotud lehtega viibal. Jäänud on veel ilmateade. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võib olla udu. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis, sooja on 13 kuni 18 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub läänekaare tuul Lääne-Eesti saartel õhtupoolikul lõuna ja kagutuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 20 kuni 25 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja kena õhtut.