Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti sai üleliigse suhkruvaru arvutamiseks likvideerimiseks Euroopa Liidult pikendust, kuid väga raske on pääseda rohkem kui kaheksa miljoni krooni suurusest trahvist. Endised põllumajandusministrid peavad Eesti Üleliigse laovaru maksu süüdlaseks Juhan Partsi valitsust. Riigikogu pikendas Eesti missiooni Iraagis poole aasta võrra. Eesti töötajad ei taha imepärast tingitud kuulmiskahjustustega arsti poole pöörduda, sest kardavad kaotada tööd. Eesti raudtee avas tappa lühendatud vaguni ja veduri depo. Töötajate arv võib peatselt kasvada ja tee võib toimuma hakata koguni kolmes vahetuses. Eestis on võimalus energiaallikaid rohelisemaks muuta. Riik pole säästva energia arendamist veel prioriteetseks pidanud, tõdeti konverentsil keskkonnasäästlikum. Eesti. Tallinnas algas rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2005, see tõi Tallinna 30 koori kaheksast riigist ja välismaalt. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi teatas, et astub tagasi, aga samade koalitsioonipartneritega kokkulepe uue valitsuse moodustamiseks. Paavst Benedictus 16. peab oma esimeseks ülesandeks taasühendada kristlased ning ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool lund ja lörtsi. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Euroopa komisjon pikendas täna ülemäärase laovaru arvutamise ja varu likvideerimise tähtaega. Eestil on aega suhkruvaru likvideerida 30. novembrini. Muidu võib tulla trahv, mis ulatub üle 800 miljoni krooni, jätkab Hanno Tomberg. Euroopa Liidu viiel uuel liikmesriigil on ülemäärase laovaru likvideerimiseks aega kuni 30. novembrini 31.-ks märtsiks 2006 tuleb tõendada, et nimetatud varu on likvideeritud. Euroopa Komisjoni pressiesindaja François ess level. Käib suhkruvarust, mida on kogunenud märkimisväärselt mõnes liikmesriigis, mille suhtes komisjon otsustas pikendada aega laovarude määratlemiseks, jaga hävitamiseks need suhkruvarud, mis tekkisid enne ühinemist tänu suhkru hinnaerinevusele euroliidus tulevastes liikmesriikides, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja. Hävitamata varu eest, mida pole detsembriks likvideeritud, tuleb tasuda Euroopa liidule maksu, mis Eesti puhul küünib kuni 823 ja poole miljoni kroonini. Põllumajandusministeerium püüab jätkuvalt tõestada, et osa sellest kogusest ehk 43000 tonni on tarbijate käes. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Põllumajandusministeerium on endiselt seisukohal, et eratarbimiseks ostetud suhkrut ei käsitleta üleliigse laovaruna ja seda me endiselt teavitame Euroopa komisjonile. Samas ei osanud tuiksoo kindlalt väita, kas Euroopa Komisjon Eesti põhjendusi arvestab. Sest ei ole, siis ma ei saa ju midagi kinnitada, aga loomulikult oleme selgitanud seda. Üleliigse suhkruvaru likvideerimiseks tuleb see hävitada. Samuti on lubatud suhkrut eksportida, ilma toetuseta kolmandatesse riikidesse töödelda loomasöödaks või biokütuseks. Kõik see tähendab aga ligi sama suurt rahalist kaotust. Täna põllumajandusministeeriumis esinenud endised põllumajandusministrid kinnitasid, et ainuke pääsetee olnuks kehtestada eelmise aasta alguses suhkru impordile aktsiisimaks. See jäi aga tegemata. Tiit Tammsaar. Süsimaks kahtlemata oleks võimalik kehtestada ja see jutt, et siis oleks loomulikult hakanud ärimehed varem varuma suhkrut ei ole pädev. Segadusi suhtlemisel Euroopa komisjoniga on tekitanud ka põllumajandusministeeriumi vastukäivad andmed spekulatiivsete eesmärkidel kokku ostetud suhkru kohta. Eelmisel nädalal oli Põllumäe haridusminister Ester Tuiksoo sunnitud Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule saadetud kirjas tunnistama, et Eesti ettevõtete suhkruvaru on varasemast 20000 tonni suurem. Viimast kritiseerida riigikogu ees ka peaminister Andrus Ansip. Loomulikult on kahetsusväärne, et Brüsselisse, Eestist esitati ettevõtete käesoleva suhkrunumbreid kaks korda ja need olid teineteisest väga erinevad. Kindlasti see kahandas Eesti usaldusväärsust. Kui Eestil ei õnnestu tõestada üleliigse suhkruvaru hävitamist tuleb osa laovarumaksust sisse nõuda ettevõtjatelt. Viimasesse aga endised põllumajandusministrid eriti ei usu. Riigikogu pikendas Iraagi missiooni poole aasta võrra, arutelu käiku vahendab Uku Toom. Riigikogu tänane otsus oli kompromiss koalitsiooni kahe suuna vahel. Reformierakond oli endises valitsuskoalitsioonis pooldanud eelnõu, milles on missiooni pikendamine aasta võrra. Tagant soovis aga missiooni lõpetamist juba käesoleva aasta juunis. Nüüd käis vaidlus selle paranduse ülemis, kehtestas aasta asemel pool aastat. Pooldajad ütlesid, et ÜRO missioon lõpeb ka siis ja kui ÜRO seda pikendab, võime pikendada. Aga meie endise versiooni pooldajad tõestasid, et kui teised riigid varem aastaväed välja toovad, ei jää ka meie loomulikult Iraaki. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõdes. Tegelikult ei muutu siin mitte midagi. Tuleb punktiga kaks, mis selles muudatusettepanekus muutub tegelikult meie missiooni Iraagis vangisviibimine võib-olla veelgi pikemaks kui eelnõus 609 originaaltekstis vabariigi valitsuse poolt ette antud kujul. Sellepärast kui ÜRO Julgeolekunõukogu uue resolutsiooni vastu võtab ja sellel on uus number siis lihtsalt punkt kaks alusel, me oleme juba selle asja teiega peaaegu et ette ära otsustanud. Vaidlus kandus missiooni mitmetele eri aspektidele ja võttis ka seal üsna terava vormi. Tiit Matsulevitš Res Publicast. Eesti kaitseväelaste osalemine missioonil Iraagis on lisanud olnud üliolulise panuse kogemuste näol. Eesti sõjalised asjatundjad väidavad koguni, et selle napilt kahe aastaga mis Eesti üksused on olnud missioonil Iraagis on meie kaitse jõud teinud oma arengus sellise hüppe, milleks oleks tavaoludes läinud vähemalt 10 aastat. Janno Reiljan Rahvaliidust, demokraatia ja sõda on raskesti ühendatavad asjad. Kuulates eelkõnelejat, tekkis tegelikult hirmutunne. Tuli välja, et meie kaitsevägi on võõral maal sõda pidades omandanud väärtuslikke kogemusi, tohutu hüppe teinud ja on kohutavalt kahju, ta ei saa jätkata seda sõda pidamisse. Selline mõtteviis ise enesest juba on midagi nii võigast, mida ei tahaks tegelikult üldse ette kujutada. Missiooni lühendamist detsembrikuuni pooldas 48 riigikogu liiget, vastu oli 37 lõpphääletus enam nii pingeline polnud. 56 häälega viie vastu oli missioon pikendatud. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Kai Vare. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi teatas parlamendile, et astub ametist tagasi ja on valmis samade koalitsioonipartneritega kohe uue valitsuse moodustama. Berlusconi kinnitas, et tahab peaminister olla oma viieaastase ametiaja lõpuni. Valimised on järgmise aasta kevadel Skoonili sunnitud tagasi astuma seetõttu, et kaks koalitsioonipartnerit ähvardasid valitsusliidust lahkuda, kui valitsuses põhjalikke ümberkorraldusi ei tule. Ühe koalitsioonipartneri hinnangul soosib praegune poliitika liialtki Itaalia jõukamat. Põhjaosavalitsuse suunamuutust hakati nõudma pärast valitsusparteide hävitavat lüüasaamist kohalikel valimistel. Itaalia põhiseadus näeb aga ette, et suurte muudatuste korral valitsuses on peaminister sunnitud tagasi astuma. Berlusconi rõhutas parlamendi ülemkoja ees esinedes, et tal on kokkulepe koalitsioonipartneritega olemas, et nad toetavad teda ja kutsus üles end homseks planeeritud hääletusel toetama. USA välisminister Condoleezza Rice kritiseeris taas demokraatia vähesust Venemaal. Rais, kes on oma esimesel visiidil Moskvas, andis raadiojaamale ehho Moskvõ intervjuu, milles andis oskuslikult diplomaatilist keelt kasutades mõista, et USA hinnangul on Venemaa presidendil Vladimir Putinil liiga suur isiklik võim. Ta ütles, et presidendi kätte ei tohiks rohkem võimu koonduda. Et Venemaal peaks olema sõltumatu ajakirjandus, nii et Venemaa elanikud saaksid koos arutada ja vaielda demokraatia tuleviku üle Venemaal. Rice ütles ka, et Washington jälgib tähelepanelikult naftamagnaat Mihhail Hodorkovski kohtuprotsessi kulgu, kuna see annab märku seaduste järgimisest Venemaal. Agentuur Reuters märgib, et Rice'i väljaütlemised seejuures tema märkus, et Venemaal ei ole sõltumatut telekanalit ei jõua ilmselt enamiku venelasteni, sest juhtivad telekanaleid rassikõnet ei erastanud. Rice'i visiiti kajastatakse üldse napilt ja ettevaatlikult. Uus paavst Benedictus 16. viis läbi esimese missa. Ta lubas tegutseda selle nimel, et kõiki kristlasi ühendada ning lisas, et ta tahab alustada siirast dialoogiga teiste religioonidega. Saksa päritolu kardinal Joseph Ratzinger valiti paavstiks eile. Ta teatas, et teeb oma esimese välisvisiidi oma sünnimaale Saksamaale, kus kavatseb osaleda augustis noortekonverentsil. Ratzingeri ametisse pühitsemise tseremoonia toimub pühapäeval. Uuest Eestist Eesti raudtee avas Tapa lühendatud vagun ja veduri depo ja seal käis Ago Gaškov. Eesti raudtee on investeerinud umbes 65 miljonit krooni Tapa depo moderniseerimiseks vagunina veduri depo on ühendatud seeläbi optimeeritud tehnoloogia jäädvustatud ettevõtte konkurentsivõimet. Kanadalaste ametiühingu esimees Julamsust Soff, kuidas ametiühing hindab seda mängud, mis tapale on tehtud aasta või paar tagasi märatsema. Ohustatud Tapa depoo suletakse, Eesti raudtee erastamist peale oleme me. Ma olen seda meelt, et Tapa veduridepoo vagunite töö tegevus jätkuks, et tööandja investeeriks, et alles konkurentsivõimeline 340-st inimesest, kes siin tuultes kahest poos on nüüd ülejäänud 170. Aga kuidas te hindate seda, mis tehtud kümmekond aastat tagasi alustasin tööd raudtee peal just sellest samast depoost, sellest samast tšehhist lukksepana ja ütlen, et loomulikult töötingimused, olmetingimused on oluliselt parem. Nad on täna kaasaegsed. Teppo on välja ehitatud keskkonnana kõrgete nõudmiste ja standardite kohaselt ja see on tore. Aga meie mure on loomulik, kui ametlikult selles, et see ei jääks pelgalt kinnisvaraprojektiks, kuhu on pandud miljoneid, kümneid miljoneid kroone sisse. Järve kliendid ei tule siia, me loodame, et Need on meil paindlikud hinnapoliitika väljatöötamise osas ja ettevõttes töötajatele jätkub tööd. Tellimusi. Takkatippu ongi valmis pakkuma oma teenuseid peale Eesti raudteega teistele vedajatele. Eesti raudtee nõukogu esimees Edward Burghardt. Me oleme valmis teenindama kõiki vaguni veduriomanikke ning meil on juba praegu olemas lepingud Vene raudteefirmadega, aga mõtlesime kliente juurde, sest meie teenus on väga konkurentsivõimeline, kinnitas veelkord. Eesti raudtee arendusdirektor Raivo Vare ütles, et töökohtade arv Tapa depoos võib peatselt suureneda. Nende juhtkonnal on kavas lähiaegadel ka teine vahetusel tööle panna ja tegelikult peksis kolmes vahetuses töötama ka tänane mõned masinad on veel puudu ja ühtegi tõstsin tehnoloogias ka ja turg peaks veel natukene juurde tulema, siis siis võetakse kolmas vahetus. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on tunnistanud mürast põhjustatud kuulmiskaotuse kõige levinumaks pöördumatuks kutsehaiguseks. Eestis on vaegkuulmine kutsehaiguste hulgas alles kolmandal kohal, jätkab Vallo kelmsaar. Tööga seotud müra valmistab kogu maailmas suuremat muret, sest see mõjutab inimesi mitte ainult rasketööstuses, vaid ka teenindusharidus- ja meelelahutusasutustes. Maailmas on vaegkuulmine kõige laiemalt levinud kutsehaigus. Eestis on viimase nelja aasta jooksul diagnoositud vaid 106 juhtumit ja spetsialistide hinnangul võib neid tegelikult olla kuni 10 korda rohkem. Diagnooside väikese arvu põhjusi on mitu, kuid üks neist on töötajate hirm, leiavad Põhja-Eesti regionaalhaiglaarst Maie Vahisalu ja sotsiaalministeeriumi osakonna juhataja Tiit kadu. See on küsimus meie arengustaadiumis kas või, sest ei haige ega ka tööandja kumbki ei ole huvitatud, et see asi diagnoositakse haige puhul inimene kardab, et see võib saada põhjuseks, et ta töölt vabastada. Kõige hullem jõhvis, mina olen kokku puutunud, kus inimene ütles, et kui tema selle ära võtate, siis ma teen enesetapu. Aga ma ei saa seda enda peale küll võtta. Olukorda võiks aidata parandada kutsehaiguskindlustus, siis ehk tekiks motivatsioon, kuid rohkem kui 10 aastat kestnud vaidluste lahendamiseks on vaja poliitilist otsust. Arvatiid kadu. Paljud siinolijad on õige mitme versiooni tööandja juures olnud eelnõu variandis isegi mõnikord on asi juba nii selge olnud, et täiesti kindel, et võetakse vastu, aga ikka on tulnud viimasel hetkel mingisugune takistus. Nii et küsimus on just nimelt poliitilises otsuses, aga noh, mis mõnevõrra nüüd optimismi tõstab, on see, et uues koalitsioonilepingus on just tööõnnetus-kutsehaiguskindlustus küsimus sees. Nii nagu ta kahjuks on ka varem olnud alati selle taha on jäänud asi kinni. Tööandjad on leidnud, et kindlustusmakseid kujuneks niivõrd suureks ja nüüd otsitakse uut mudelit, aga põhiline tegija on nüüd kuueversioonis on siis mitte sotsiaalministeerium, vaid jälle taas rahandusministeerium. Et mürarohkus töökohtadel veidigi vähendada, on taas välja kuulutatud üleeuroopaline konkurss. Eesti ettevõtted ja asutused saavad kuni 15. juunini esitada oma lahendusi nii tehnilisi kui organisatoorseid. Kuidas nad müra on vähendanud. Varem on taolised konkursid Eestis läbi kukkunud kuid ometigi oleksid Eesti ettevõtted Euroopas konkurentsivõimelised, on tiit kadu veendunud. Ja milline on see niisugune tase ja seal ei ole mitte midagi erakordset, milleni me Eesti inimene ei küünid, milleni me ei ole juba küündinud, aga, aga me oleks võinud natuke testi liiga tagasihoidlikud ja ei taheta nagu sellise asjaga tegeleda, ehkki kõigele muule lisaks selle ettevõtte maine mõttes mõju ja peab mõjuma soovitavas suunas. Täna peeti rahvusraamatukogus konverentsi, kus arutati taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja säästva energiaprobleeme. Intervjuu palus Meelis Kompus. Eestil on võimalusi oma energiaallikaid palju rohelisemaks muuta, ainult et me ei taha sellest endale aru anda. Valdur Lahtvee, säästva Eesti instituudist tõdes, et kasutamata võimalusi on meil tõepoolest rohkesti. Meil on biomassi metsajäätmeid Koidurvas kui põllumajandusjäätmeid, kasvõi see põhk, mis põldude peal mädaneb või kasvõi see söötis põllumaa, mida saaks siis kas energiakultuuride alla panna võisid näiteks sõnnik. Lahtvee sõnul ei ole küsimus mitte niivõrd energia hinnas kui pigem riigi seatavates eesmärkides. Ta toonitas. Tarbijal tuleks puhtama keskkonna nimel olla valmis elektri eest ka suuremat hinda maksma. Täna me selgelt oleme elektritootmise välisid, kulusid eiramas. Kui me võrdleme oma naabreid siin piirkonnas või Euroopas, siis Eesti Energia hinnad on madalamad. Elektri hinda on peetud eelkõige sotsiaalpoliitika eesmärkide realiseerimiseks. Üritaks, aga see on vale ja tagajärg on see, et meie sisemajanduse koguprodukti tootmise energiamahukus on suurimaid siin piirkonnas. Keskkonnasäästlikumad energiaallikate laialdasem kasutuselevõtmine on ka üks Euroopa Liidu seatud eesmärke. Aastaks 2010 võiks nende osakaal suureneda Eestis neli korda. Valdur Lahtvee toonitab, et sinnani jõudmine on kinnivaid suhtumise muutmises ja kättevõtmise asi. Täna on meie taastuvatest allikatest elektri tootmise osakaal 0,4 protsenti. Riik on aastaks 2010 püstitanud eesmärgi 5,1 protsenti. See on väga reaalne, ma pigem ütleksin, et selle 5,1 protsendi me saame kätte siin kahe-kolme aasta jooksul. Mina ise arvan, et Eestis võiks taastuvate allikate osakaal olla 20 protsendi ringis. Tuleb ainult natukene riigi poolt tugevdada neid toetusmehhanisme, mis muudaksid selles tootes atraktiivsemaks täna selgelt, kui me näeme, kuhu investeeritakse siis vahendustegevusse kas või naftatransiiti, kus kasumlikkus. Taastuvenergia tasuvusnäitajad on siin üks või kaks protsent. Kuni pühapäevani toimub rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2005, osalemas on 30 koori kaheksast riigist. Täpsemalt räägib Vallo kelmsaar. Tallinna koorifestivale on peetud alates aastast 1972, seekordse konkursi omapäraks on ajastu kategooriad. Need on kolm renessanss ja barokkmuusika 19. sajandi romantism ning kaasaegne muusikakategooriate paremat pääsevad võistlema konkursi Grand Prix le, rääkis festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Me oleme paiskunud nendesse ajaloolistes muusikastiili kategooriatesse erinevat kooris, et lastekoor meeskonnas ükstaspuha, mis soostse koor on, mida peab mõtlema muusika ajastust ja see vist eraldabki kõige rohkem seda eelmistest konkurssidest. Esituskunstis peab tihtipeale niisuguseid väikseid mängija reegleid muutma. Et juhid, koorijuhid muutuksid veidikese erksamaks ja rohkem repertuaari. Hakkaksid vaatama, et väljuksid oma rutiinist. Eesti kooriühingu juhatuse esimehe Aarne Saluveeri hinnangul kuulub Tallinna festival kindlasti maailma tugevamate hulka. Kuigi koorimuusikas ei jagata asju nii väga selgelt, võib-olla nagu filmis, mis on oluliselt väärtuslikum saabee C-kategooriafestivali siis valdkonnas seesolijad, täna me saame seda kinnitatud Tallinna festivali puhul kõikide nende tingimustega, nii žürii osavõtjatega me, me oleme kindlasti nagu A-klassi konkurss. Festivali konkursi osas võistlevad vaid amatöörkoorid, kuid tänasel ava ja laupäevasel lõppkontserdil saab kuulata maailma koorimuusika tõelist tippu. Läti riikliku segakoori Latvija on Tõnu Kaljuste uhke. Igasugust partituuri, mis heliloojad on kirja pannud, tihtipeale suured masskoorid ei suuda laulda puht tehniliselt sisuliselt. Aga täna, kui kuulata Richard Straussi maaklerit, Rudolf Tobias, siis saate aru, mis on suur romantiline segakoor. Ja kuivõrd hästi võim inimhääl üldse kõlada ja me mõtleme küll, et oh, et läti koorda meil hästi tihedalt siin käinud väga saare külaline, Me kontserdielus, aga tegemist on tegelikult ikka maailma parima koorimaailma parim koor raamistab meie festivali. Rapla korvpalliklubi juhatus otsustas protestida Eesti korvpalli meistriliiga juhi Gerd Kiili otsuse, mille järgi karistatakse pühapäevase Tartu rocki järel bla mängu intsidendi eest kummagi meeskonna üht mängijat ja lisaks peavad mõlemad meeskonnad tasuma 10000 krooni trahvi. Rapla protesti täpsustavatena juristid ja see antakse üle homme. Sisuliselt tähendaks mängust eemaldatud mängijate kõrvalejäämist reedest kohtumisest ja Tartul ei oleks uue mängu alustamiseks üles antud vajalikku viit mängijat saax Rapla tabelisse 20 null loobumisvõidu ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja lörtsi. Puhub loode ja läänetuul kaks kuni seitse, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Rannikualadel hakkab tuul õhtupoolikul puhuma põhjast ja tugevneb nelja kuni üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.