Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 21.-st aprillist. Toimetaja Mall Mälberg. Eesti raudtee ähvardab Eesti riigikohtuga, kui raudteeinspektsioon alandab struktuuritasu. Eesti raudtee enamusomaniku hinnangul kaotab firma hinnanguliselt kuni 800 miljonit krooni aastas ja keeldub investeeringute tegemisest raudteesse. Rahva kaitsetahe ja usaldus meie kaitseväe vastu püsib endiselt kõrge. Samas ei osata veel samastada Eestit Janatot. Tallinna linnavolikogu esimeheks sai Toomas Vitsut. Aker Finnjard laevatehasest Soomes pandi täna kiil Tallinki uuele reisilaevale, mis tuleb Tallinn-Helsingi liinile tuleva aasta kevadel. Laev läheb maksma 2,6 miljardit krooni. Keelte võrdsus Euroopa liidus sunnib Eestit arendama keeletehnoloogiat, sealhulgas masintõlget, kinnitas Wiedemanni keeleauhinna laureaat Haldur Õim. Täna Väike-Maarjas peetud keelepäevalt välisministrite mitteametlikul kohtumisel otsustati alustada läbirääkimisi aina vastuvõtmise ettevalmistuste üle. Kutset liitumiseks Ukraina veel ei saanud. Eesti välisminister pidas kohtumist kasulikuks. UEFA kongressil Tallinnas. Otsustati, et Euroopa jalgpalliklubides hakatakse senisest enam võimalusi pakkuma kohalikele mängijatele. UEFA kongressi raames on Tallinnas ka üks maailma kuulsamaid jalgpallureid Ants Beckem power. Pärnu Endla teatri küünis esietendub täna Šoti autori David Craigi müstiline lugu igaveseks orbiidile ringlema unustatud kahest kosmonaudist. Venemaa valmis allkirjastama 10. mail piirileppe Lätiga, teatas Vene presidendi abi. Samas manitseb Moskva Eesti ja Leedu riigipead pidustustest kõrvalejäämise eest. Hollandis lavastati riigi esimene hullu lehma tõve juhtum inimesel. Võimude teatel on Hollandis valminud lihatooted siiski turvalised. Homme on pilves ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, sooja tuleb üks kuni kuus kraadi. Eesti raudtee lubab külmutada investeeringud raudteeinfrastruktuuri ja pöörduda kohtusse, kui riik kehtestab senisest madalamad raudtee kasutamise tasud. Raudteeinspektsiooni kavandatavate uute hindade kohaselt langeks infrastruktuuritasu kuni seitse EEK iga raudteed läbiva kaubatonni kohta. Hanno Tomberg räägib lähemalt. Eesti raudtee nõukogu esimees Eduard vöökad teatas täna, et lubab kaevata riigiraudteeinfrastruktuuritasu alandamise korral kohtusse ja lõpetab kõik investeeringud raudteeinfrastruktuuri. Tema hinnangul jääb Eesti raudteel aastas saamata kuni 800 miljonit krooni. Top inspektsiooni otsus õigust eraomandi kaitsele, mis on sätestatud ka Eesti põhiseaduses. Ta kinnitas, et kui raudteeinspektsioon oma arvamust ei muuda, kaebab ta otsuse peale nii Eesti kui Euroopa liidu kohtutesse esitab nõude. Eesti riigi vastu selgitas, et tegemist on eelkõige raudteeturuväärtusega, mille suuruseks hindab ta täna neli miljardit krooni. Selle hinnaga oleksite nõus raudtee infrastruktuuriga riigile tagasi müüma. Kui riik on valmis maksma raudteeinfrastruktuuri eest vastavalt selle praegusele turuväärtusele on ta valmis kaaluma infrastruktuuri müüki riigile. BRS ostis Eesti raudtee neli aastat tagasi kõigest ühe miljardi krooni eest. Võttis endale ka kohustuse investeerida igal aastal raudteeinfrastruktuuri 400 kuni 500 miljonit krooni. Tänavu on ettevõte Eesti raudtee arendusdirektori Kaido Zimmermann sõnul investeerinud 120 miljonit krooni ja see jääb ka praktiliselt kogusummaks. Äkki ma pidin peatama, kõik investeerinud, kuna juba praeguseks on 120 miljonit investeeritud. Loomulikult jäävad ära kõik teised investeeringud, mis on planeeritud hiljemaks. Raudteeinspektsioon pakkus vedajatele välja uued tasud alates 29.-st maist, mis näevad ette kaubaveo püsikulu 31,2 krooni tonni kohta ja reisijateveol 25,7 krooni tonni kohta. Eesti raudtee sooviks saada seitse krooni kõrgemat tasu, millest viis krooni võiks tulla reisijateveotasu arvelt. Eesti raudtee arendusjuht Raivo Vare. Viis krooni on reisijateveo hinn tonni hinnale taandatud. Ehk meie osa sellest nii-öelda, mis on otseselt seotud kaubaveol infrastruktuuri kindlustamisega, jätkusuutlikuse kindlustamisega, on kahekroonise, uuris ülejäänu, on tegelikult reisijale. Küsimust. Raudteeinspektsiooni peadirektori Jüri-Karl Seimi hinnangul on Eesti raudteekäitumine liiga emotsionaalne, kuna infrastruktuuritasu osas pole veel otsust langetatud. Ka inspektsiooni poolt välja pakutud hinnad ei jää oluliselt alla praegusele kaubatasule infrastruktuuri kasutamise eest. Käte vastused operaatoritelt ja Eesti raudteelt kui infrastruktuuri omanik kult kommentaare sellele kasutustasu ettepanekule, mida meie komisjon esitas, ja nüüd me vaatame seda läbi ja siis vastavalt nendele vastustele, siis me teeme oma otsuse täpseta päeva ma ei oska ütelda, aga saab lähipäevadel olema. Uurimiskeskusele Faktum on valminud järjekordne uuring teemal avalik arvamus ja riigikaitsetulemustest annab ülevaate Uku Toom. Analoogiline uuring viidi läbi juba kuueteistkümnendat korda, nii et trendid muutuvad üha üle vaatlikumateks. Põhiteemadeks riigikaitsega seotud institutsioonide usaldusväärsus, suhtumine NATO-ga, liitumise kaitsetahe, informeeritus riigikaitsest, sotsioloog Juhan Kivirähk. Kõik need institutsioonid, millel tegelikult tugineb selline riigi igapäevane toimimine, meie turvatunne, Kaitsevägi, piirivalve, politsei, õiguskantsler, riigikontroll, president kõik sellised institutsioonid on tegelikult väga tugevalt nii-öelda plusspoolel. Tasub lisada, et ka Eesti televisiooni ja Eesti raadiot usaldab rahvas endiselt. Samal ajal kui trükiajakirjandus on selgelt miinuspoolel ja samas alla usalduse piiri, on ka riigikogu valitsus ja peaminister Juhan Kivirähki. See on kahtlemata väga-väga tõsine probleem, sest et riik võib hästi toimida ja tema toimimist võib usaldada, aga kindlasti on vajalik ka see, et usaldatakse poliitikat, taandatakse seda sfäärid, kus töötatakse välja nii-öelda eesmärgid ja strateegia nendeni jõudmiseks. Kaitseväe usaldusväärsus on viimase kahe ja poole aasta jooksul püsinud eestlaste hulgas 80 protsendi ümber, olles praegu tipus 85 protsenti. Mitte-eestlaste hulgas on arvamused umbes pooleks. Kaitseliidu usaldus on samuti püsib eestlaste hulgas 65 mitte-eestlastel 35 protsendi ümber. Kõrge püsib rahva kaitsetahe. Kuulumine NATOsse on jätkuvalt populaarne, eestlaste hulgas koguni pea 90 protsenti. Eesti osalemist rahvusvahelistes missioonides toetab üle poolte küsitletutest. Samas oli ka üle poole arvamusel, et Riigikogu ei peaks pikendama Iraagi missiooni. Nii et siin on teatud vastuolu. Kaitseminister Jaak Jõerüüt nägi uuringu tulemusi des mitmeidki nii-öelda mõtlemise kohti. Üks näide. NATO ja meie oma kaitsevõime ma vist ei eksi, kui ma ütleksin niimoodi, et seal on mingi pisikene vastuolu, et nato popule reaalsus ja usk sellesse, et NATO suurendab meie riigikaitse head seisundit on ju väga kõrge ja samal ajal on tunduvalt madalam või üksjagu madalama see arvamus, et Eesti peaks oma kaitseväega rahadele sisse panema või üldse väga palju tegelema. Ühesõnaga lootus NATO peale on hästi kõrge. Ja vastuolu näen ma selles, et ilmsetega väga, et veel ei mõelda selle tuntud asja peale, et meie ise olemegi NATO kontekstis tähendab see seda, et meie oma kaitsevõime tugevdamine, ühe NATO riigi kaitsevõime tugevdamine selles nišis, kus Eesti parajasti tegutseda, ongi nafta tugevdamine. Need asjad on omavahel seotud. Aga küllap aastate jooksul see arusaamine süveneb. Tallinna linnavolikogu valis Edgar Savisaare asemel volikogu uueks esimeheks senise keskerakondlasest abilinnapea Toomas Vitsut. Vitsuti poolt hääletas 43 linnavolikogu liiget, vastu oli kuus. Volikogu määras Vitsuti palgaks 34000 krooni kuus. 23. märtsil linnavolikogu esimeheks valitud Edgar Savisaar asus majandus ja kommunikatsiooniministri kohale. Res Publica Erakonna koalitsioonileppe järgi kuulub volikogu esimehe koht keskerakonnale. Edasi rahvusvaheliste teemade juurde Vilniuses paari tunni eest NATO riikide välisministrite mitteametlik kohtumine. Esimest korda toimub selline kohtumine balti riigis. Palusime Eesti välisministri Urmas Paetil kohtumistinata. Kindlasti võib ära märkida mitut aspekti, üks on kindlasti NATO välisministrite mitteametliku kohtumise toimumiskoht ehk tõepoolest see toimus seekord Balti riikides ehk siis Leedus. Teine aspekt on seesama mitteformaalse mitteametliku kohtumise võimalused, kus on tegelikult võimalus ministritel omavahel rääkida tavameelsemalti rohkematest asjadest kui ametlikel kohtumistel. Kindlasti võib selle kohtumise raamidest esile tuua NATO-Ukraina komitee kohtumist, kus otsustati anda NATOga liitumisel Ukrainale siis uus etapp ehk siis niinimetatud intensiivistatud dialoog, mis siis on taas kord samm lähemale sellele, et kunagi võiks ka Ukrainas saada NATO liikmesmaad. Samas on selge, et selleni jõudmiseks on Ukrainal veel terve rida küsimusi, mis tuleb lahendada alates sisemistest reformidest kui ka lõpetades näiteks sellega, et Ukrainas täna veel mõtte Ukraina NATO-ga liitumisest ei ole liiga populaarne ehk siis umbes pool elanikkonnast viimaste küsitluste järgi on on veel NATO-ga liitumise vastu. Eraldi toimus ka kohtumine NATO välisministritega välisministri Lavroviga, kus oli ka jutuks teemat siis, mis nii NATO liikmesmaid kui ka Venemaad puudutavad, noh näiteks narkokaubanduse olukord Afganistanis ja, ja sealt lähtuv Ovoog siis paljudesse teistesse riikidesse ja ka kriisiolukorrad Lähis-Idas ja olukord Kosovos ja ega teistes paikades need kindlasti sellise seisukohtade ja info vahetamise paigana on selline mitteametlik kui välisministrite kohtumine. Väga oluline. Kas Ameerika Ühendriikide välisminister Condoleezza Rice esines ka Vilniuses ja millise hinnangu NATO välisministrid on tema esinemistele seni andnud? Jah, Condoleezza Rice osales ka nendel kohtumistel siin Vilniuses ja selles kontekstis on kindlasti oluline, et valitses üksmeel selles, et tuleb tihendada NATO suhtlemist ja kontakte Euroopa Liiduga. Sisuliste kontaktide sisulise suhtlemise tihendamine on on väga oluline ja selles kontekstis loomulikult on ka Ameerika ühendriikidel oma selge roll. Jätkame veel välisteemadega uudiste kokkuvõtte teeb Tõnu Karjatse. Venemaa on valmis 10. mail allkirjastama piirdeid Lätiga, teatab Venemaa presidendi abi Euroopa Liidu küsimustes Sergei Šemski. Tema sõnul on dokument valmis kinnitamisel ametkondade vahel. Jastrošempski sõnul saab piirileppe allkirjad Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga külaskäigul Moskva võidupüha pidustustele. Läti riigipea on seni kinnitanud, et ei kavatse lepet Moskva pidustuste raames alla kirjutada. Eelnevalt tegi Vene presidendi abi taas avalduse, milles rõhutas, et Moskvasse tulekust keeldunud Eesti ja Leedu riigipead lasid käest ajaloolise võimaluse. Hollandis avastati esimene hullu lehma tõve juhtum inimesel, teatas Hollandi valitsus. Kreutzwald Jakobsoni tõbi, mis on hullu lehma tõve inimestel esinev vorm, diagnoositi drifti haigla patsiendil. Hollandi siseministeeriumit teavitas haigestumisjuhtumist ka teisi Euroopa riike. Samas rõhutab Hollandati riigis valminud lihatooted on söögikõlbulikud. Eelnevalt on Kreutzwald Jakobsoni tõbe tuvastatud ka Suurbritannias, Prantsusmaal, iiris, Itaalias, Jaapanis, Kanadas ja USAs. Euroopa Liidu transpordiministrid jõudsid kokkuleppele teemaksude laiendamises Euroopa teedel sõitvatele veoautodele. Leppe kohaselt peavad tee tolle maksma transpordimasinad, mille veose kaal ületab kolme ja poolt tonni. Seni kehtis vaid üle 12 tunnistel veoautodele. Lepe peab jõustumiseks saama veel Euroopa Parlamendi heakskiidu. Liikmesriigid saavad leppe kohaselt õiguse tõsta maksjaga muudel teedel kui kiirteed. Samuti saavad riigid tõsta makse omal äranägemisel. Nii näiteks võivad riigid kõrgemat maksu nõuda vastavalt veoki suurusele või lasti keskkonna ohtlikkusele. Iraagis tehti atentaat peaminister ja tallavile, mees pääses ise vigastusteta, hukkus aga üks ja sai vigastada neli politseinik. Vastutuse plahvatuse korraldamise eest võttis terroriorganisatsioon Al-Qaeda. Bagdadi lähedal sai raketitabamuse kaheksa tsiviilisikuid vedanud helikopter. Kõik üheksa kopteris olnud lõhkusid. Iraagi uue valitsuse koosseis täna veel ei selgunud. Läbirääkimised käivad ka sunni-araablaste kaasamiseks valitsusse. Iraagi president Jonal Talebani soovib näha võimalikult laiapõhjalist valitsust, milles oleks esindatud ka need jõud, mis ei saanud kohta parlamendis. Täna pandi Soomes Aker Finnjard laevatehases kiil Tallinki uuele reisilaevale 165 miljonit eurot ehk 2,6 miljardit krooni maksev alus tuleb Tallinna Helsingi liinile järgmise aasta kevadel. Sellest saab Läänemere üks suurem reisilaev, mis mahutab 2800 reisijat. Sisekujunduses keskendutakse tipptehnoloogilistele lahendustele, tähelepanu pööratakse eelkõige reisimugavustele, teatas Tallink. Uuel laeval saab tööd ligi 500 inimest ja alus mahutab 1130 liinimeetrit sõidu ja kaubaautosid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja üldkoosolekul valiti kaubanduskoja juhatuse esimeheks tagasi Toomas Luman. Lumanile oli see kuues kord juhatuse esimeheks valituks osutuda. Väike-Maarjas peeti täna traditsioonilist Wiedemanni keelepäeva. Juba seitsmeteistkümnendat korda on selles alevis istutatud tamm kehtestamaks eesti kehastamaks eesti keele kestvust. Kuigi keeleauhind antakse nüüd kätte vabariigi aastapäeval, tulevad laureaadid kevadel ikka Väike-Maarjas pidada ettekandeid ja istutada keeli. Järjekordne puu. Ago Gaškov. Mäletatavasti sai tänavu keeleauhinna Tartu Ülikooli professor Haldur Õim, kes on tuntud kui keeletehnoloog ehk inimene, kes õpetab arvutit inimkeeles rääkima. Professor hõimu sõnul sunnib just Euroopa Liidu liikmeks saamine arendama eesti keele arvuti sünteesi ja masintõlge, et Eesti ja teiste Euroopa keelte vahel Te olete olnud üks esimesi keeletehnoloogia või tehisintellekti väljatöötajaid Nõukogude liidus. Praegu te olete üks nendest, kes tegeleb eesti keele rahvatamisega arvutile kaugel see töö on praegu kaugel on Tartu Ülikooli eesti keele instituudi ja tehnikaülikooli küberneetika instituudi. Teksti koostanud kõigepealt jah, ma tahan öelda just nimelt seda, et see on koostöö, mitte konkurents. Konkurentsi on ka, aga see on koostöö ja ta ei ole sugugi pahal järjel, sest muidu meil ei oleks võimalik Kolnud osaleda riiklikus programmis. Eesti keel ja rahvuslik mälu, kus on keeletehnoloogia alljaotus olemas ja on tulemas eesti keeletehnoloogia riiklik programm, ühesõnaga eesti keel muutub varsti, arvuti oleks saanud eestikeelseid tekste tõlkida arvuti abil teistesse keeltesse teistest keeltest eesti keelde, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Jah, seda näeb see programm, aitäh ja kaasa arvatud Eesti keele arendamise strateegia näeb ette, et aastaks 2010 on mingisugusel tasemel olemas. Masintõlke on olemas, kõnesüntees on praegu juba, tähendab, et ma võin arvutisse toksida mingisuguse teksti, arvuti loeb selle ette või räägib ka aastasse 2010, peab olema ka selline programm, mina räägin mikrofoni ja arvutist tuleb sellest tekst ja seda teksti võib tõlkida siis ükskõik mis. No mis keelte parasjagu, mis keeltesse praegu olemas on peale inglise keeles ta on olemas saksa keele jaoks näiteks kindlasti üsna heal tasemel inglise keele jaoks prantsuse keele jaoks, aga täiesti arvestatavalt toon minuks näiteks olemas näiteks Norras või isegi Soomes vene keele suhtes ma ei ole nii kindlalt, tähendab seal on vahepeal olnud mingisugune auk selles mõttes, et spetsialistid, kellega ma omalajal koostada tegin väga paljud neist on olnud või on praegugi veel välismaal, nii et aastal 2100, me räägime ikka veel eesti keeles mitte-eesti-inglise või mingisuguses kummalises eurokeeles, jah, no praegu ma olen selles küll kindel. Me tahame olla aastal 2100, täpselt sama head, kui on teised Euroopa Liidu maad. Saku Suurhallis toimus täna Euroopa jalgpalliliidu 29. korraline kongress. Tegemist oli viimaste aastate ühe olulisema rahvusvahelise spordi suurüritusega vähemalt räägib Tiit Karuks. UEFA presidendi Lennart Johanssoni eesistumisel toimunud kongressi vahest kõige sisulisem otsus oli kehtestada hooajast 2006 kuni 2007 kõigis UEFA egiidi all toimuvates sarjades klubidele kohustus kasutada vähemalt nelja kohaliku klubi või rahvusliku jalgpalliliidu egiidi all kasvatatud mängijat. Nõndanimetatud kaks pluss kaks, iga järgmise hooajaga arv suurenema. Ja põhjus on lihtne on ju jalgpalliklubidel tähtis sotsiaalne ja üldhariduslik roll kohalikus elus, regiooniti riigiti. Kas programm hakkab igapäevases elus ka toimima? UEFA president Lennart Johanson. Me tegime seda heas usus, niisiis me usume sellesse ja kui me millessegi usume, siis me ka üritame. Ja kui keegi tahab seda näiteks kohtus vastustada, oleme ka sellega arvestanud. Algatust on arutatud ka Euroopa liiduorganitega, kuigi mõned suured näiteks Inglismaa ja Hispaania meistriliiga olid algul selle vastu, suudetakse algatuse vajalikkust ilmselt neilegi tõestada. Kongressil kiideti heaks ka UEFAs strateegia järgmiseks kümnendiks. Samuti anti ülevaade UEFA trikki programmist millest on osa saanud ja saamas ka eesti jalgpall. Meenutagem UEFA panustaja lilleküla staadionikompleksi neljakümmet üle Eesti rajatavat miniväljakut. UEFA kongressi raames külastas Eestit ka üks maailma kuulsamaid jalgpallureid, kahekordne maailmameister transBecken power. Täna pärast kohtumist Tallinna Saksa gümnaasiumis vastas Mäkinen power ka Eesti Raadio küsimustele. Hanno Tomberg. 59 aastane Franspeken power on üks maailma kuulsamaid jalgpallureid Pele Maradona JCB kõrval. Becembouri rohkem kui 20 aasta pikkuse jalgpalluri karjääri väljapaistvamad saavutused on Euroopa ja maailmameistritiitel Saksamaa koondise kaptenina ning koduklubi Müncheni Bayerni kolm järjestikust Euroopa meistrite karikavõitu. 1990. aastal viis Bekke Bauer treenerina Saksamaa koondise maailmameistriks. Nüüd pürib jalgpallurina keisri hüüdnime pälvinud tekken power UEFA juhiks. Tema suur rivaal. Com prantsuse jalgpallitäht Michel Platini. Anjoomisel pead tyhi on stabiilseks Essablo iial lennati Johanson-i näitest. Meie vahel pole mingit rivaliteeti, kinnitab Saksamaa kuulsus. Platini soovib saada praeguse presidendi järglaseks. Mina teatasin oma kandideerimisest alles paar nädalat tagasi. Ka mind huvitab see ametikoht, kuid valimised tulevad alles kahe aasta pärast, rääkis Becken power. Tallinnas peetud UEFA kongressiga jalgpallilegend rahule. Võsuv järvelikult Andres. Lehtsoo err, tahtsime kongressil kõik küsimused lahendada, lausus Bekke paus. Seetõttu võib rääkida õnnestunud üritusest. Euroopa jalgpalliliit on praegu väga heas finantsseisus. Tulevased programmid jalgpalli arenguks. On suurepärased Beckerbour kinnitas, et soovib Eestisse tagasi tulla, kuna UEFA kongressi ajal ei jäänud tal aega Tallinnaga tutvumiseks. Eilses saabumispäeva on mul kogu aeg olnud kohtumised ja mul pole õnnestunud Tallinnat näha. Teie vanalinn peaks olema ilus, kuid kahjuks pole mul selle jaoks aega, kuna lahkun homme hommikul, sõnas Franspeken power. Pärnu teatris Endla on täna hooaja viimane esietendus, teatris käis ülalik. Selleks, et saada teada, mis seos on omavahel taustaks kõlaval looliagosmonautikal tuleks ette võtta reis suvepealinna ning vaadata ära Endla teatri küüni saalist. Tunni aja pärast esietendub pika pealkirjaga lugu David kreegi kosmonaudi teade naisele, keda ta endises Nõukogude liidus kunagi armastas. Sümboleid kandva helide rea ja videopildi saatel kulgev, mõneti müstiline ning samas üsnagi lõbustav näidend jälgib mitme maa elanikku meelseid saatusi, mille jada algab ja lõpeb kahe kosmonaudiga, keda endise nõukogude liidu raketibaas on unustanud igaveseks orbiidile ringlema. Pealkirja mõtestas lahti külalislavastaja Viljandi Ugalas. Andres Noormets. Erinevad lood, erinevate inimeste eluteed sõlmuvad täiesti ootamatutel moodidel ja samamoodi nendega 1001 üks kosmonautide ekipaaž, kes on orbiidil juba mingisugune tosin aastat. Me kuuleme ka selle kosmoselaeva kapteni viimast teadet naisele, keda ta endises Nõukogude liidus kunagi armastas. Vahepeal on see nõukogude liit juba kadunud lagunenud ja tal ei tule enam see naise nimegi täielikult meelde ja ta ei, ta ei suuda tegelikult ka seda Teadet formuleerida ja see on näitemäng, tähendab nendest ütleme sõnadest, mis, mida me ei suuda võib-olla formuleerida või mida me ei suuda üksteisele öelda, kui keeruline on tegelikult kõige lihtsamal viisil inimeste vahel kommunikeerida just nende vahel, kes on võib-olla kõige lähedasemad, kes iga päev ühes kohas, mida koduks nimetavad, kõrvuti elavad ja, ja kui, kui tihti nad on üksteisest kaugel, kui üks inimene kuskil maal üksiku järve ääres, teine kosmoses unustatud kosmoselaeval. Näidendi autor David Kreeka on kaasaja silmapaistvaim, šoti draama, Turkile näidendeid iseloomustab omapärane tegelaste ja tegevuspaikade valik samas avata nende ootamatu vaatenurga ja mitme kihilisuse kaudu väga üldinimlikke probleeme. Sel hooajal on uuslavastust võimalik näha veel 28. aprillil ja viiendal mail Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse, saartel kuus kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nulli ja miinus viie vahel. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja homme päeval on meil sooja üks kuni kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16062. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.