Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 22.-st aprillist. Stuudios on Vallo kelm. Ma arvan. Euroopa Nõukogu peasekretär Javier Solana loodab, et Eesti ja Venemaa piirileping allkirjastatakse 10. mail Moskvas Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise raames. Kommenteerides Venemaa süüdistusi balti riikide aadressil, soovitas Solana meeles pidada, et teine maailmasõda lõppes juba aastal 1945. Euroliidu suhkrukomitee nõustus võimalikku suhkrut või maksmise mitme aasta peale hajutama, kui te toetanud Eesti ettepanekut muuta trahvisumma arvutamise metoodikat. Eesti riigi hariduspoliitika ei lähtu mitte rahvuslikest ja riiklikest huvidest vaid on mõne ülikooli käepikendus, väidab humanitaarinstituudi rektor Tõnu Viik. Täna väitlesid Eesti kõrgkooli poliitika üle ülikoolide esindajad ja poliitikud. Õpetajat algatusel valminud veebipõhine tegevuskava lugeda on mõnus, sai Euroopa lugemisühingute auhinna ka vene õppekeelega koole ja kuulmispuudega lapsi haarav ettevõtmine ei saa riigilt mingit toetust. Tallinna linnajuhid loodavad pealinna suveniirikaubandus suunata Parima suveniiri konkursi üüripindade eraldamisega kodumaist kunstitoodangut pakkuvatele kaupmeestele. Eestis võiks rohkem usaldada oma sisearhitekte, leiab sisearhitektide liidu esimees Priit Põldmäe. Tarantino käte sisearhitektuuri aastaauhinnad. Eilse bingo loto loosimise tulemust tunnistati kehtetuks, sest loosimis masinas oli vähem palle kui vajab. Eesti loto 30 nelja-aastase ajaloo vältel pole niisugust asja varem juhtunud. Välismaalt Jaapani peaminister uniseeruboisumi vabandas jaapani poolte sõja ajal naaberriikidele tekitatud kahju eest. Läti president Vaira Vike-Freiberga kordas taas, et ei kavatse eelseisva Moskva-visiidi käigus allkirjastada Läti-Vene piirilepingut. Ilmast. Öösel on Eestis kuni kuus kraadi külma, kohati võib sadada veidi lund. Homme päeval on kolm kuni kaheksa kraadi sooja. Pärastlõunal võib sadada lörtsi või vihma. Tallinnas oli täna lühivisiidil Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Javier Solana, kes kohtus president Arnold Rüütli ja välisminister Urmas Paetiga. Kohtumisel president rüütliga olid muuhulgas kõne all Eesti ja Venemaa suhted ning ajalugu. President Rüütel. Ta ütles, et Eesti soovib jääda iseendaks ning rääkida minevikust ja olevikust tõeselt demokraatlikku ühiskonda pole võimalik üles ehitada valele pettusele julmusele. Seepärast on oluline, et Venemaaga ise teadvustaks ja tunnistaks neid ajaloolisi põhjuseid, mis varjutavad tänaseid võimalusi heanaaberlike suhet arendamiseks. Meie soov on, et kogu maailm mõistaks keerulist ajaloolist tausta balti riikide ja Venemaa suhetes ning aitaks Venemaal sellisest minevikupärandist vabaneda, ütles Eesti riigipea Kahavier. Solana pidas oluliseks heade suhete loomist Euroopa Liidu naabrit, et ega, ning rõhutas, et ühelt põlvkonnalt teisele tuleb edasi anda sõnumit lepitusest. Pärastlõunal andsid havi järje Solana ja välisminister Urmas Paeti ühise pressikonverentsi ja seal käis kohal Mall Mälberg. Havierr Solana kõnelustele Eestis olid peateemad Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika olulisemad arengud roonidel Gruusia võimalik politsei emissioon, Palestiinas Euroopa Liidu naabruspoliitika ja suhted Venemaaga ning mõistagi selles kontekstis ka 10. mai pidustused Moskvas. Solana sõnum Eestile oli see, et me võime olla uhked oma esimese aasta üle Euroopa liidus. Rohkem nii kaaluvad. Te võite tõepoolest uhked olla selle üle, mis on tehtud, me võime kõik selle üle uhked olla, mida me saavutanud oleme. Aga ma arvan, et eesseisvad aastad on ka väga tähtsad. Harjerzolana rõhutas vastuseks küsimusele Venemaa kriitika kohta balti riikide suhtes, et siin tehakse ajalugu tagantjärele ümber. Et Euroopas on üks väga kaunis märksõna leppimine. Vanus. Me ei kasuta leppimist mitte ainult teoreetilise väljendina, vaid ka praktikas. Euroopa on kontinent, kus seda on tehtud ja me tahame leppimis protsessi jätkata. Teine maailmasõda lõppes 1900 145 12 aastat hiljem pandi alus Euroopa liidule. Prantsusmaa ja Saksamaa on olnud vaenlased sajandeid, nüüd mitte. Mõeldamatu oleks praegu, et Euroopas tuleks sõda, tuleb osata leppida ja tuleb osata analüüsida ajalugu kui oleviku. Solana ütles, et ta on oma loomult optimist ja usub leppimisse. Välisminister Urmas Paet pidas süüdistusi ümbertegemise kohta kahetsusväärseteks. Muidugi, sellised süüdistused ei ole ka ju objektiivselt tegelikkust kajastavad ja, ja täpsed. Paraku on see ikka eesmärgiga külvata mingisugust hüsteeriat ja kui selle taust on ebatäpne informatsioon, siis see on lihtsalt kurb, et see niimoodi olla. Mis puutub Eesti-Vene piirileppesse, siis Solana sõnul näeks ta hea meelega, et sellele kirjutatakse alla 10. mail, kui ta ise Moskvas kohalad. Tänastest välissõnumitest annab ülevaate Kai Vare. Läti president Vaira Vike-Freiberga ei kavatse 10. mail Moskvas piirilepet allkirjastada. Presidendi pressisekretäri teatel on Vaira Vike-Freiberga endiselt seisukohal, et piirilepingu sõlmimine kuulub täitevvõimu tegevus valda. President suundub Moskvasse mälestusüritusele ja leiab, et piirileppe peab allkirjastama valitsuse esindaja, rõhutas pressisekretär. Venemaa teatas eile, et on valmis 10. mail Lätiga piirileppe allkirjastama. Venemaa riigiduuma kiitis täna heaks uue valimisseaduse, mis välistab väikeste parteide ja sõltumatute kandidaatide pääsu parlamenti. Vaatlejad märgivad, et see on kooskõlas president Vladimir Putini poliitiliste reformidega. Pärast Teslani pantvangikriisi ütles Putin, et poliitiline süsteem tuleb tsentraliseerida, et paremini vastu astuda terrorismile. Uue seaduse järgi ei saa parlamenti kandideerida üksikkandidaadid ja parteid ei tohi moodustada valimisliite. Tsetseenia tapetud president Aslan saadav Vene võimuesindajate käsul salahauda Lõuna-Venemaa aseprokurör kinnitas Interfaxile, et Machado antud ning tema haua asukohta ei avalikustata. Föderaalse julgeoleku büroo eriüksuslased tapsid mas Haadovi märtsis. Võimud keeldusid tema surnukeha perekonnale ootamast. Jaapani peaminister uni Chiroquisumi vabandas Aasia Aafrika tippkohtumisel Jaapani agressiooni pärast Aasias ning teatas, et kohtub Hiina presidendi Hu tsentaagaid püüda kahe maa suhteid parandada. Hiina teatel pole aga kohtumine kindel, läbirääkimised alles käivad. Pani ja Hiina suhted on praegu viimaste aastakümnete kõige pingelisemad. Hiinas on kolmel nädalavahetusel toimunud jaapanivastased meeleavaldused, kuna jaapani uued ajalooõpikud ei kajasta hiinlaste hinnangul õigesti jaapanlaste poolt sõjas toime pandud metsikusi. Vaatlejate sõnul valab õli tulle Jaapani parlamendiliikmete tänahommikune käik Tokio ja šokooni templisse. Pühakoda on püstitatud ligi 1000, hukkunuid pani sõduri auks, kes on aga kuulutatud sõjakurjategijaks. Hispaanias astus kohtu ette kolm meest, keda süüdistatakse 11. septembri terrorirünnakute kavandamises, nende seas Al-Qaeda Hispaanias tegutseva rakukese arvatav liider. Süüdistaja tahab, et meestele määratakse karistuseks iga rünnakust hukkunu eest 25 aastat vangistust. Hukkunuid oli üle 2000 ja kokku kestaks karistus üle 60000 aasta. Itaalia valitsusallika teatel teeb president tagasi astunud peaministrile Silvio Berlusconi-le ettepaneku uus valitsus moodustada president Trumpi lõppedes läbirääkimised poliitiliste liidritega ja teatas, et riik peab nüüd ootama tema otsust. Ta lubas selle teha võimalikult kiiresti. Ametlikku teadet, et Berlusconi uuesti valitsust moodustama hakkab, pole esialgu tulnud. Euroopa Komisjoni suhkrukomitee D nõustus Eesti ettepanekuga hajutada võimaliku miljardi kroonise suhkrutrahvi maksmine mitme aasta peale. Lisaks nõustus suhkrukomitee pikendama üleliigsete laovarude likvideerimiseks ette nähtud perioodi 30. novembrini ja lükkas edasi tõendite edastamise lõppkuupäeva varude likvideerimise kohta. Eesti kolmas ettepanek puudutas liikmesriikide poolt euroliidu eelarvesse makstava trahvisumma arvutamise metoodikat kuid üleliigsete suhkruvarude likvideerimist ei suudeta tõestada. Seda ettepanekut komisjon ja liikmesriigid ei toetanud. Eestit ähvardab ülemäärase suhkru eest ligi miljardi krooni suurune makse, mis on viimaste valitsuste ministrite seas esile kutsunud aktiivse üksteise süüdistamise. Toompea lossi valges saalis olid täna Eesti hariduspoliitika üle väitlemas ülikoolide ja üliõpilaste esindajad ning poliitikud lähemalt kuulata sellest Riina Eentalu. Mulle tundub, et me hakkame tasapisi jõudma sel sellele arusaamale, et 15 aastat pärast iseseisvuse taaskehtestamist Eestis meil ikkagi ei ole veel kõrghariduspoliitikat. Meil ei ole olnud neid poliitilisi jõudusid ja meil ei ole olnud niisugust haridus- ja teadusministeeriumit, mis suudaks otsustada vastavaid küsimusi riigi rahvuse huvidest lähtudes, selle asemel et lihtsalt ühe või teise ülikooli käepikendusega tegutsenud. Ja ikka ja jälle on need reformi eesmärgid sõnastatud nii, et nad on rohkem või vähem kasulik, et seal ühele või teisele ülikoolile ühele või teisele ülikoolide sektorile. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna hindas teatava küpsuse saavutamiseks seda, et uus haridus ja teadusminister Mailis Reps ei pea vajalikuks revideerida haridusstrateegia lähtealuseid, mis eelmise valitsuse ajal kokku kutsutud asjatundjate komisjon välja töötas. Tõnu Viik aga peab komisjoni tööd suures osas kosmeetiliseks kahendamiseks. Nad teevad kosmeetilisi taandusi sellesse segadusse, mis meil praegu toimub, mõned asjad lähevad paremaks, aga põhimõttelised asjad seal minu arvates otsustatud ei ole, näiteks ei ole otsustatud isegi see, mis mõtlesime ülikooli üldse. Majame. Ainus kontekst, milles meil ülikooli vajadustest räägitakse, on selline, et me vajame tööjõudu oma majandussüsteem Meie jaoks. Aga ülikoolifunktsioon on ometigi laiem, ülikool ei eksisteeri tööturu tarbeks. Riigikogu liige Mihhail Lotman püstitas küsimuse, mis on ülikooli eesmärk. Mihhail Lotmani sõnul on peaeesmärk kasvatada teadlasi, kõik muu on kõrvaleesmärgid ja mis on siin ministeeriumi eesmärk, et korrastada Eesti ülikooli maastiku, kus Lotmani sõnul on rida suli, ülikoole. Mitte sulgeda ülimu ministeeriumi ütlema, et need, need, need koolid kinni Hei sealsele õpetajale suurepärane, meil on kõigil hea meel ja see sõna ainuke kriteerium ja ma arvan, et Eestis peaks alati olema kõrgem. Minister Mailis Reps toonitas täna oma kõnes, millest tuleb Eestis eelkõige kokku leppida. Valitsuse poolt vaadatuna ministeeriumi poolt vaadatuna on meil siiski kõigepealt vaja leida Eesti konkurentsivõime tugevdamise võimalused ning kindlasti tagada eesti keele kultuuri arendamise jätkusuutlikkus ja selle kvaliteedi kindlustamine. Me peame kõigepealt täna leppima kokku kvaliteedireegleid. Tallinna linnavõimud loodavad suunata suveniirikaubandust vanalinnas Tõnu Karjatse. Läinud nädalal korraldas pealinna uus võimuliitajakirjanikega ringkäigu vanalinna suveniirikauplustes. Täna korraldasid linnavõimud kaupmeestele ja tootjatele ümarlaua. Ümarlaual esitleti kesi algseid tegevusplaane suveniirikaubanduse suunamiseks. Abilinnapea Toivo prom. Aga esimene tegevus võiks olla valida välja Tallinna parim suveniir aasta 2005, mis võiks siis edaspidi jätkata igal aastal läbi selle konkursi Me näiteks hakkame tunnustama Tallinna linna poolt atesteeritud suveniire mis sobivad siis Tallinna linna vanalinna konteksti ja, ja reklaamivad parimal viisil Eesti riik ja Tallinna linna. Tänasel kohtumisel tuli välja mitmed reaalsed võimalused, kus Tallinna linnavalitsus saab ettevõttele abiks olla. Et kui me tahame siiski minna nagu seda teed, et me toetame ettevõtlust, aga me toetame sellist ettevõtlust, mis sobib Tallinna linna, mis sobib Eesti riiki. Vanalinnas oma toodangut müüv ettevõtja, keraamik Georg Bogatkin suhtub aga uute linnavõimude plaani kahtlevalt. See on jällegi nagu ära unustatud vana asi, need linnavalitsused vahetuvad liiga kiiresti selleks, et süüvida asjasse ja suuta midagi korda saata, sellepärast et leemid aktsiaid juba 92.-st aastast ja kahjuks see olukord niipalju kui ka sellest ei räägita. Kui kutsuta laudu ikka see olukord läheb nagu praod momendil veel allamäge, mida tuleks teha hiiglama lihtne lahendus on, tähendab esiteks ma leian, et liiga palju on ära müüdud vanalinna. Et vähemalt nende pindade pealt, mis veel linnale on jäänud, võiks täitsa vabalt linn teha lepinguid käsid töölistega kunstnikega, et see kesk aegne või niisugune, ütleme see hõng, mis meie linnal on, et, et turistid tuleksid, näeksid, kuidas inimesed siin teevad seda tööd, müüvad neid töid, et see oleks nagu elus linn, aga mitte niiviisi, et meil on sisse toodud mujalt kaubad ja öeldakse, et eestlane ei suudagi oma kaupu teha ja toota ja ja müüa. Tänane koosolek jätnud mulle head muljet. Kesklinna linnaosa vanem Kalev Kallo tegi täna ettepaneku anda linna käsutuses olevat müügi pidanud rendile null või soodushinnaga neile kaupmeestele, kes müüvad seal kodumaist kaupa. Nende vastu, kes erastatud pindadel müüvad suveniire. Muinasjutulist käivetega saabki linnavalitsus astuda vaid konkurentsi soodustamistega. Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis anti kätte sisearhitektuuri aastapreemiad, jagati auhinna konkursi parimate tööde näitus, jätkab Riina Eentalu. Sisearhitektuuri aastapreemiakonkursile esitati üle 40 töö ja 22 paremat tööd on tänasest Tallinnas arhitektuuri- ja disainigaleriis vaadata. Ehk siis näha on meie sisearhitektuuritase eelmise aasta tööde põhjal aga aastaauhinna pälvisid villa Miidurannas autorid Katrin Vaikla, Argo Vaikla ja Tiina Deng. Ühiskondliku interjööri auhinna sai Spaahotell Georg Ots Kuressaares, autorid Liisi Murula ja Raili Palling. Loolise interjööri auhinna pälvis Tartu mänguasjamuuseum autorit ja Tammelan Krista Lepland ja Malle Jürgenson. Vormipreemia sai tooli Jon eest Toivo Raidmets ja maile Grünbergi tegevus. Arhitektuuri ja disainigalerii asutamisel ja tees hoidmisel pälvis ka preemia, mis tegi need objektid preemia vääriliseks. Sisearhitektide liidu esimees Priit Põldmäe. Et nad olid tehtud ülimalt professionaalselt ta nii detailides kui ka ühiskondlikku kandepinda pinnalt ja teemat Kuidas aga hinnata eesti tellijat? Hindan tellijat tegelikult päris hästi, et ega samamoodi kui alaarenenud, nagu projekteerijad on, on nii-öelda kasvanud tellija, ta oskab oma lähteülesannete oluliselt paremini formuleerida kui võib-olla siin viis 10 aastat tagasi, mis on sisearhitekti põnevikku soov Eestis, et nagu rohkem hinnataks Eesti projekteerijat ja usaldatakse. Loomulikult on objekte, mida, mille projekteerimisel eesti projekteerijatel puudub kogemus tänu meie erinevale minevikule võrreldes võib-olla arenentsin disainimaadega et objekte, mida meil ei ole kunagi tehtud, et mis see tähendab varasemate teeksid seda nagu halvemini ja ma usun, et, et see on koht, kus võib-olla peaks eesti projekteerijat rohkem usaldama ja ideaalne variant on see, kui kui Sisearhitekt ta liitub juba töötoa selle maja projekteerimise faasis ja meil on see nii ja naa, et on nagu kõike tuleb ette. Tänavu esimest korda lisandub auhinnale ka rahaline tunnustus. See sai võimalikuks tänu reale missioonitundega firmadele, mis auhinnafondile aluse panid. 100000 krooni jagatakse viie auhinna saaja vahel. Euroopa lugemisühingud valisid aasta kõige uuendusmeelsemaks ettevõtmiseks Eesti õpetajate algatusel loodud veebipõhise tegevuskava lugeda mõnus, Tõnu Karjatse. Eestit esindav projekt tunnistati parimaks 32 Euroopa riigi lugemisühingute hulgast. Viienda kuni üheksanda klassi õpilasi haarab projekt on Eestis käinud juba viis aastat ja praegu osaleb selles 13 kooli üle Eesti. Milles projekt seisneb? Hele Kriisa Tallinna Nõmme Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja. Põhitegevus toimub interneti jututoas ja siin foorumis saab meil üles riputatud raamatud. Kusjuures igal sügisel me kõigepealt siin õpilaste ja, ja õpetajatega arutame, mida sellel õppeaastal lugeda ja liputame need sinna foorumisse üles. Õpetajate juhendajad, mõtlevad küsimused, suunavad küsimused, Sa oled, millele siis lapsed hakkavad vastama ja nii neid raamatuid siis analüüsitaksegi Roku gümnaasiumist. Kuidas oled siiamaani nende kavadega rahul olnud? Nendel on alati väga huvitavad küsimused alati selliseid seal raamatutel saanud, et hästi laiad, et nende tähendab vastata, et siis saab vaadata, mis teised lapsed õpilased saavad, ütles targad ja võtteid lajatada sellest kavast, mida sa esile tooksid näiteks huvitavatest raamatutest, mida siiamaani on arutatud ja mida sinu arust võiks veel sinna panna. Kõik Harry Potteri osad on seal sees tahtvat õige, huvitavate populaarsem nädal. Internetipõhine suhtluskeskkond, kus loetu üle mõtteid vahetatakse, tekitab ja tugevdab sidemeid tavakoolide, õpilaste ja ka puuetega laste vahel. Liivi Lubi, Tartu, Riia kooliõpetaja. Meie lapsed on väga huvitatud teiste koolidega kohtumisest ja võrdlemisest, kuidas siis areneb meil lugemine, kuidas raamatuid läbi töötatakse, küsimustele vastame ja internetis on kindlasti lapsed meil julgemad ka, kuna nad muide suhtlevad viiplemise abil sageli, et siin saavad nüüd väljendada ennast võib-olla julgemalt. Projekti eestvedajad kinnitavad, et kogu projekt töötab vaid õpetajate endi pühendumusel. Mingit eraldi tasunud lisatöö eest ei saa. Riiklike abirahade taotluse kirjutasid lugemisprojekti korraldajad küll esimestel aastatel, bürokraatia on nad aga sellest eemale peletanud. Praegu toetavad lugemisprojekti kirjastused ja plaadifirmad, õpetajatele jäävad aga tasuks laste vaimustanud pilgud. Esmakordselt Eesti loto 30 nelja-aastase ajaloo jooksul tuli loosimist tulemust tühistada, sest lotomasinas ei olnud nõutud arv loosimist balle. Eilne bingo loto loosimine tekitas mängijates suurt hämmeldust. Pärast nurkade mängu ja diagno diagonaalid mängu Meist polnud lotot ronist välja tulnud veel ühtegi O tähega palli ja polnud ka ühtegi võitjat. Tavaliselt on lotomängu sellel etapil aga selgunud juba tuhandeid võitjaid. Loosimise järelkontrolli käigus selgus, et loosi, mis komisjoni liikme lohakuse tõttu sisestati lotomasinasse 75 asemel vaid 60 palli seega 15 palli vähem kui vaja. Eesti loto otsustas eilse bingo loto loosimise tulemused tühistada, kuid jätta siiski jõusse täismängu võidu pälvinud mängija tulemuse ja tema saab oma võiduraha kätte. Ülejäänud lotomängijate eilseks ostetud piletid jäävad kehtima ja Eesti loto korraldab 28. aprillil nende jaoks uue loosimise. Juhtunu üksikasjad peab selgitama eelseisev uurimine, kuid siseministeeriumi ametnikust loosimis komisjoni esimees ega siseministeeriumi allasutuses töötav komisjoni liige ei saa tulevikus enam lotot loosimise üle järelevalvet teha. Ja ilmast. Öösel on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab vähest lund, saju tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub põhjakaartetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Päeval on samuti vahelduva pilvisusega ilm, pärastlõunal võib paiguti veidi lörtsi või vihma sadada. Puhub põhjakaarte tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja päeval on kolm kuni kaheksa kraadi sooja. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16063 kuulmiseni.