Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Vatikanis toimus täna paavst Benedictus 16. ametisse vannutamise tseremoonia, milles osales ka president Arnold Rüütel koos abikaasa Ingrid Rüütliga. Uus paavst lubas jätkata oma eelkäija poliitikat. Sotsiaaldemokraatide sügiseste kohalike valimiste lubadused keskenduvad tööhõivele, tervishoiule ja hariduskorraldusele. Need kinnitas täna Tallinnas koos olnud erakonna volikogu. Moskvas Eesti suursaatkonna ees protestis umbes 50 inimest, nende sõnul balti riikides tärkava neonatsismi vastu. Süüria ühines ÜRO terrorismivastase võitluse leppega USA nimetada tanud Damaskust üheks suuremaks terroristide toetajaks maailmas. Venemaa lükkas tagasi eilse süüdistuse, nagu oleks eile Vene sõjalennuk tunginud Eesti õhuruumi. Täna lõppeb Pärnus 11. koolitantsu festivalil. Võitjad selguvad kell pool kaheksa õhtul. Hiiumaa lemmastes tähistas Eesti ainuke Põhikooli puhkpilliorkester oma kümnendat tegutsemisaastat piduliku kontserdiga. Ilmumine oleval ööl ja homme päeval sajuta ning läheb tasapisi soojemaks. Öösel on õhutemperatuur pluss üks kuni miinus neli kraadi. Homme päeval tuleb sooja viis kuni 10 kraadi. Vatikanis vannutati täna ametisse uus rooma paavst Benedictus 16. ametisse pühitsemist vaatas pealt kuni 300000 inimest, kelle hulgas oli üle 150 riigijuhi. Paavst kinnitas, et katoliku kirik on veel noor. Ta lubas, et kirikupoliitika põhijooned jäävad tema valitsemise ajal muutumatuks. Eestit esindas Vatikanis president Arnold Rüütel koos abikaasa Ingrid Rüütliga. Kohal oli ka välisminister Urmas Paet. Et kui vaadata rahva arvukust, kes olid kokku tulnud Rooma kesklinna Püha Peetruse väljakule ja seda ümbritsevatele väljakutele tänavatele, siis tegemist oli sadade tuhandete inimestega, nii et noh, nii suurel ja rahvarohkel tseremoonial olema küll varem olnud ja hoolimata sellest, et kohal oli sadu tuhandeid inimesi, oli meeleolu, selline pühalik ja, ja positiivne Kas see, et meie poolt olid seal esindatud nii president kui ka välisminister, kas see näitab midagi või oli tegemist puhtalt protokollilise üritusega? No kindlasti on paavsti roll koguma maailmas, sealhulgas maailma poliitikas väga suur on ju maailmas miljard katoliiklasest Euroopas umbes 200 miljonit või isegi rohkem katoliiklaste. Nii et selles kontekstis kindlasti paavsti ja uue paavsti sõnumid ja, ja tegevus mõjutab nii rahvusvahelist poliitikat ja sealhulgas ka ka Eestit. Et kui vaadata ka tänast päeva, siis uue paavsti ametisse pühitsemise tseremoonial olid 150 riigi esindajad. Ja, ja väga paljud riigid olidki esindatud kõrgemal tasandil ehk siis kas presidentide peaministrite või kuningatega. Uus paavst on väidetavalt veelgi konservatiivsem, kui oli Johannes Paulus teine. Kas see võib mõjutada kuidagi Türgi vastuvõtmist Euroopa liitu? Ta on varem teinud avaldusi, et Türgi ei peaks kuuluma Euroopa liitu. No ma arvan, et siin kindlasti ei ole mõtet praegu spekuleerida ega teha mingeid ennatlikke väljaütlemisi. Et see sõnum, mida ka Benedictus 16. täna välja ütles, on see, et ta soovib jätkata Johannes Paulus teise suunda ja jutud sellest, et võib-olla on tegemist veelgi konservatiivsema paavstiga. Ma arvan, et kindlasti ei ole siin võimalik mingeid hinnanguid anda enne tema nii-öelda tegeliku ametisse asumist ja enne tema tegelikke samme. Nüüd Eestisse sotsiaaldemokraatliku erakonna tänane volikogu kiitis heaks partei põhiseisukohad sügisesteks kohalikeks valimisteks. Volikogu külastas Mall Mälberg. Sotsiaaldemokraadid keskendusid oma volikogul täna kõige enam inimesele inimressursile, esile tõsteti kolme valdkonda tervis, haridus ja töö. Praeguse valitsuse programmist on sotsiaaldemokraatide juhtpoliitiku Marju Lauristini sõnul tööpoliitika päris välja jäänud. Kui Eesti probleem praegu on see, et meil on kvalifitseeritud tööjõudu juba vähe, eks ole, meie tootlikkus madal innovatiivsus on madal, siis seda kõike ei paranda ilmaga tähelepanuta inimesele, inimese enesetundele, tema heaolule, tema võimalusele ennast täiendada, oma lapsi kasvatada ja nii edasi. Ma tahaksin ka väga selgest ütlevad, et sotsiaaldemokraatlik erakond ei ole sotsiaalne abierakond vaid ta on ikkagi särakondmis vaatab tõepoolest inimest kui ühiskonnas seda tähendavat keskselt edasiviivat jõudu. Marju Lauristin rõhutas ka kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöö tähtsust. Ilmselt on asju, kus selgesti ütlema, et kohalikul omavalitsusel on võimalik neid asju teha siis, kui riik mõned asjad võtab ka selgesti rohkem enda kanda. Võtame näiteks kas või tervishoiusiin, on küsimus ju sellest, et kuskilt tuleb see kata, mis praegu terves rahastamises on ja me tahaksime teha seda sellisel viisil, et ka omavalitsus tunneks, et noh, tema elu läheb kergemaks. Et tõepoolest tema elanike tervisliku olukord paraneb näiteks perearstide finantseerimise toetusega riigi poolt räägime haridusest, siis me keskendume sellele haridus, tahan teile, mis on omavalitsuses kõige tähtsam, see on lasteaed või alusharidus, laste ettevalmistamine ja teiseks põhikool, põhikooli püsimine, omavalitsuse seal koroona tegelikult, et mis seal vahepeal kahtluse alla nagu läinud. Ma arvan, et see on väga oluline. Poliitilist olukorda kaaludes arvati volikogus taas, et parim väljapääs eelmisest valitsuskriisist oleks olnud ilmselt uute valimiste korraldamine. Erakonna aseesimees Eiki Nestor. Kuidagi väga erksügiseste valimiste suhtes on see valitsus seetõttu väga varmas väga paljusid asju lubama. Aga nagu pikemat mõtlemist me ei ole siin taga kuskil näinud ja see teeb meid natuke murelikuks ja kurvaks. Siit ka nagu meie meelest kõige rahvamassid ala. Et nüüd ma räägin selle suhkrutrahvist, mis ületab kõik kõikide erinevate onude nii-öelda raha raiskamisena ja vot siin nagu paneb imestama, et nagu päris hästi saad aru, et mis tegelikult nagu Eesti riigile maksab, ükskõik mismoodi me oleme ka seda vaadanud ja hinnanud seda olukorda, siis andke mulle andeks ikka eelmine valitsus jättis oma töö tegemata. Peaministril peaks olema nii palju julgust, et ta ütleb, et olge nüüd riigimehed, langetame võib-olla ka ebapopulaarseid otsuseid ja neid on vaja langetada, neid otsuseid jäid tegemata, nii et ütleme, see tegevusetus, mis nüüd tuleb kinni maksta, kas siis sellel valitsusel või sellel ja veel järgmistel, et see on lõppkokkuvõttes siiski väga suur summa, kusjuures kurb on, et me ei osanud nagu spekulant nendega võidelda. Ja samal ajal nüüd veel selgub, et me oleme mingid niuksed valesid numbreid ka veel sinna Brüsselisse viinud, et see on hoopis inetu. Ning veel suhkrutrahvi teemal seda teemat puudutas hommikul vikerraadio jutusaates külas olnud peaminister Andrus Ansip. Et see on muidugi täiesti loomulik, praegu toimub, et otsitakse süüdlast, kes on süüdi selles, et Eestit ähvardab nüüd miljardi kroonine suhkrutrahv, tõsi küll, ei kõnelda mitte ainult suhkrutrahvist, vaid trahv on seotud ka piimapulbri, sealiha ja, või kogustega ja et see on päris loomulik, et ajakirjandus seda süüdlast otsib, kuid peaministrina ei saa mina kindlasti olla süüdlase otsija siit riigist seest. Me praegune valitsus peab tegema kõik mis temast sõltub selleks, et see trahv ei tuleks üldse või kui ta tuleb, et siis ta oleks võimalikult väike. Kui meie, ütleme, et keegi Eesti riigis on süüdi selles, et meil olid ülemäärased laovarud, siis me ütleme sellega seda, et Eesti riik on süüdi ja on valmis seda trahvi ära maksma. Ma ei tahaks küll praegu seda kinnitama hakata, sest et mina leian kõikidele liitujatele varasematele liitujatele on taolised probleemid olnud. Vene relvajõudude lennuk AN 26 rikkus teatavasti eile kella 13 49 ajal Soome lahes Vaindloo saare lähedal Eesti õhupiiri. Piiririkkumise registreeris Eesti õhusuveräänsuskeskus Ämaris. Venemaa Föderatsiooni lennuk ei asunud Tallinna lennujuhtimiskeskusega raadiosidesse, vene õhujõudude kindralstaap tegi täna hommikul avalduse, Vene sõjalennuk ei rikkunud. Eesti õhupiiri. Selles piirkonnas lendas laupäeval kaks on 26 tüüpi lennukit, kuid mõlemad järgisid rangelt oma ettenähtud marsruuti, ütles Venemaa õhujõudude esindaja. Moskvas kogunes Eesti saatkonna juurde täna pärastlõunal meeleavaldusele umbes 50 inimest, kes protestisid enda sõnul neonatsismi väidet taassünni vastu Balti riikides. Eesti Moskva suursaatkonna kolmas sekretär Ülle Soosalu ütles, et saatkonna ees oli ka 10 kuni 12 miilitsat, kes ei lasknud inimesi päris saatkonnahoonet. Aktsioon algas Eesti aja järgi kell 14 ning kestis umbes pool tundi. Protestijad sidusid saatkonna läheduses asuvate aedade külge värvilisi linte, millega mälestati Baltimaades hukkunud punaarmee lasi. Täna sõitis Indoneesiasse Eesti päästemeeskonna kolmeliikmeline logistikarühm. Päästeameti peadirektoriga Mati Raidmaga rääkis Mall Mälberg. Mati Raidma, mis on Eesti logistikud TÖÖ Indoneesias? Nende töö on on seekord allagi selline uudne peale neid suuri katastroofe selles regioonis on toimunud. Sel aastal on väga palju erinevaid humanitaarorganisatsioone abis likvideeri, maks, katastroofi tagajärgi ning taastamaks sellist elamiskõlbulikku keskkonda ja töö koordineerimiseks on üles ehitatud Sumatra saarel neli välilaagrit, kus toimub selliste tööde korraldamine, juhtimine ning samuti kus, kus siis elavad rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad. Ühed keskuse logistiline hoidmine saab olema Eesti meeskonna ülesandeks. See tähendab elektrit, kütust, Taar, tehnilised tingimused, toitlustus ja nii edasi ja nii edasi. Taoline võib öelda, teenus baseerub Euroopas uue riigi loodud vastavale süsteemile. Ja Eesti on sellega liitumas. Kas see on Eestile esimene taoline kogemus? Jah, sonistele esimene taoline kogemus ja kindlasti tähelepanu väärt on, on see, et et on olemas, on usaldus meie vastu. Sellise rahvusvaheliste operatsioonide toetust pakuvad tänaseni sellised riigid nagu Rootsi, Soome, Taani, Norra, Suurbritannia, Holland ja nüüdsest on liituma siis Belgia ja Eesti, et see on päris soliidne grupp, kuhu meie taganetud ja meid usaldatakse. Pool tundi tagasi lõpetasid Pärnus oma viimased etteasted sel aastasel koolitantsu festivalil osalejad Pärnust jätkab Annely Erm. Koolitantsu festivali alustati 1995. aastal Tallinnas Mustpeade majas 500 osavõtjaga kordsel 11 10. koolitantsul oli osalejaid 6450. Žüriil tuli kokku üle vaadata 826 tantsu 431 trupi esituses. Lõppkontserdile ehk finaali. Pärnus pääses 61 trupi kokku 834 noort tantsijat ehk taas kord rekordarv. Koolitantsu peakorraldaja Kristjan Kurm, see festival on iga aastaga järjest kasvanud, osalejaid on rohkem, vaatajaid on rohkem, kuhu veel võiks edasi areneda. No ma arvan, et tegelikult, kui ta siiamaani on kasvanud just osavõtjate arvu poolest, siis siin meil tuleb varsti lihtsalt paratamatus, et nii nagu meil ei ole enam lapsi, kes läheb esimesse klassi. Nii ole meil ka enam neid lapsi, kes festivalil tulevad. Et kindlasti ma arvan, et lähiaastatel ootab festivali ees pigem võib-olla osalejate alanemine. Aga iseenesest selle aasta festival on siis tegelikult kasvanud pigem siis oma nagu festivalil päevade suhtes. Et kui me varem piirdusime ainult seitsme piirkondliku festivaliga, millele järgnes siis kahepäevane finaal siis seekord me tegime juurde selle nii-öelda esimese etapi maakondlikud tantsupäevad ja neid meil siis tegime aasta tervenisti 21. Tantsukooli Karina ühe juhendaja Merle Kaare sõnul on koolitants aasta tippsündmus, mis nõuab spetsiaalset tööd ja ettevalmistust, kui on soov parimate hulka pääseda. Lapsed tulevad festivalile siiski peamiselt tantsurõõmust, mitte niivõrd üksteiselt mõõtu võtma. Võitma ei tulegi kirjalikult, et pigem on Yasse osalemise rõõm siin, et kõik tantsu noored saavad jälle kokku Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Härm. Ning lisame siia juurde, et võitjad peaksid selguma kella kaheksa paiku. Hiiumaal Emmastes on Eestis ainulaadne orkester, millel täitus ümmargune tähtpäev. Hiiumaalt jätkab Endel Saar. Nimelt Emmaste põhikooli puhkpilliorkester tähistas oma kümnendat aastapäeva ja andes sel puhul kooli saalis kahetunnise kontserdi. Esiletõstmist väärib see sündmus ka selle külje pealt, et Emmaste on suhteliselt väike põhikool, kus õpib vaid 190 õpilast. Oma bändi kollektiivane. Paljudes koolides, kus noored muusikat harrastavad. Kui temast on Eestis ainuke põhikool, kus tegutseb oma puhkpilliorkester 995. aastal oli käes koht, mil senisest orkestrist jäid järele vaid koolipoisid. Siis võttiski asjaajamise enda peale sihikindel pillimees Toomas Paap, kes ise koolipõlvest peale puhunud ja töötab nüüd kooli majandusjuhatajana alustati puhkpillianud ansambliga, kus oli kuus pillipoissi ja millest nüüd on kasvanud 14 liikmeline puhkpilliorkester ja seda pealegi põhikooli tingimustes, kus käiakse üheksanda klassi lõpetamiseni ja siis minnakse kodust ära ja mujale õppima. Pärast jälgib Toomas Paap koos kooli muusikaõpetajatega juba algklassidest peale lasknud muusikalisi andeid, et saada orkestrile pidavat järelkasvu. Toomas Paap õpetaja poistel ainult pillipuhumist ja rütmi, vaid ka noodikirjutamist ja lugemist, sest kohapeal puudub ju muusikakool algteadmiste omandamiseks repertuaari kohta, ütleb Toomas. Praegu mängivad nad valsist rokini, svindist rääkimata. Sellest orkestrist on mitugi noort muusikut välja kasvanud. Küljest on Eestist tuntum nimi sulud inse Eesti raadiol Hiiumaalt, Endel Saar. Ning ilmast eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni miinus neli kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta Ta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul samuti üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja tuleb viis kuni 10 kraadi. Selline oli pühapäev, 24. aprill päevakajas. Kena õhtu jätku.