Ilusat keskhommikut ja tere kõikidele rahvateenrite kuulajatele. On niisugune ilus lauset, ei saa me läbi Lätita, võib-olla räägime täna ka Lätist, aga see ei ole päris kindel, aga päris kindel on see, et vikerraadio ei saa hakkama ilma Eesti televisiooni ta. Ehk siis Anu Välba lõpetas ja Peeter Kaldre, Urmet kooki, Aarne Rannamäe jätkavad. Nüüd siis see on rahvateenrite saate nime all. Räägi midagi head, meil on kahe maja vahel kena sünergia ja, ja tore on, et see, et see toimib. Erakordne, nii hakkab lõppema ja loomulikult, kui üks kordne, siis, siis peab tal olema ka erakordne punkt. Ja see punkt siis pandi möödunud pühapäeval juba tänaseks kuus päeva tagasi. Ja tõenäoliselt praegustel üldiselt sellisel uudistevaesel ajal ka tormist ja tormikahjudest ja nende hüvitamisest ja ja tormid järgedest räägime kindlasti pikemalt, aga enne ma tahaksin teiega kolleegilt küsida, et kasvõi natuke nende tormijuttudega üldse meie praeguses meedias ajakirjanduses, onlain meedias ja igal pool eetris ei, ei paku nagu üle, et et kui me võrdleme nagu maailma vastavate analoogidega, siis vabandust väga, aga 25 kuni 35 meetrit sekundis puhuv. No vaevalt, et eriti nagu tormikünnist ületab ja, ja, ja kui seda enam, et twitavaid fuiga ka inimohvreid, eks ole, ei, ei olnud ja ja mõned langenud puud lendavad, katused ei ole, ei ole päris see, millest nüüd nii pikalt pasundada, ometi me seda ka teeme, meie ka siin kaasa arvatud. Enne kui viimasest tormist rääkimata, siis võib-olla saatejuhile paar sellist märkust või täpsustuste. Esiteks suvi ei hakka veel läbi saama, ma arvan, suvi kestab veel pikalt vähemalt septembri lõpuni. Ja teiseks, selle tormiga ma arvan, et ei pandud ka punkti, sellepärast et millegipärast kõhutunne ütleb, et need torme. Meil on olemas. Kuigi nüüd selleks nädalavahetuseks ennustatud torm ilmselt jääb ära, nagu meie sünoptikud teatama. Ma võin sulle kohe muidugi vastata, et kahe nädala pärast algab rahvusringhäälingus uus hooaeg täie täie auruga. Järelikult suvi on läbi. Nojah, aga ega rahvusringhääling suve mõõda No mis puudutab seda tormi kajastamist, siis noh, eks kõik ole suhteline, et et muidugi kõige muu maailma selliste suurtega Erika nende raudadega võrrelda, siis loomulikult see on tühiasi, mis meil siin toimus, aga aga Eesti mõttes olid ikkagi tegu ikkagi üsnagi üsnagi suure nagu asjaga. Et noh, eks omama avaldab see, et veel on veel, on ikkagi suvi käimas ja, ja ja näiteks poliitikaelu on, on sisuliselt välja surnud. Aga, aga ma usun, et et ega siin väga palju neid vint üle keeratud ei ole, sellest rääkides, sest sest inimesed on kannatanud reaalset kahju, et, et kui kui sul oled olnud elektrita, neli, viis päeva külmkapi töötaja, su kõik toidutagavarad on halvaks läinud. Sul on õue peal elektriliin, samas sa ei tea, millal see sealt püsti pannakse, nõnda edasi, et noh, see on, see on inimeste tegelik elu ja sellest rääkida, ma arvan, see on seega ma olen isegi täiesti nõus, et kui ise oled väike, siis ka kõik muu, mis ümberringi toimub, on mõtlesin mõõtkava, kuhu see paigutub, on, on ka vastavalt väiksem kui, kui, kui maailma vastab, aga, aga inimese tasandil ja ja kindlasti ka riigi tasandil väga-väga oluline. Me teame, et kui need suured orkaanide tormide maavärinad mujal maailmas on, siis eestlased õhkavad, et noh, jumal tänatud, et me meil geopoliitiliselt on küll väga kehv asukohta ka looduslikus mõttes on väga hea, et see meil ei toimu. Ja teineteiselt on sellised asjad nagu, nagu hea, et me räägime tihti sellistest suurtest nagu märksa nagu ma ei tea, energiajulgeolek, Eleringi ühtne energiasüsteem, mis iganes ja, ja siis tuleb yks ootamatult üks torm ja ja kogu Eesti on põlvilised. Aga räägime siis sellest, mille pärast on Eesti võimeline. Kõigepealt isiklik, niisugune tähelepanek, et kõik meedia näitas ja kajastas selle selle tormi tagajärgede suhtes, oli, oli see, et oleks ikka kõiki nagu korralikult ehitatud. Ma ei räägi puudest, oleks need katused korralikult ehitatud, oleksid majad korralikult ehitatud, poleks nende pealt kokku hoitud. Ja mis iganes siia võib veel otsa lisada, siis need tormikahjud oleks tegelikult olnud tunduvalt väiksemad. Mere käinud Väike-Maarja kiriku tornist, mis oli, oli kinnitamata ehk ankurdamataja ja oligi ette nähtud, et ta minema lendab ja, ja nagu ütles aktuaalses kaameras restauraator, et kohe hakkavad lendama nad veel ja mujal Eestis ka tuleks ainult sellist sellist uut 30 meetrit sekundis ja piisav kirikutornid enda sappa võtta ja minema viia. Nojah, kiriku tornikiivritega oli see asi, et nad ei ole valdavalt, kõik on ehitatud üle-eelmisel sajandil ja toona, nagu ei näinud keegi ette, et sellised tormid hakkavad toimuma. Ankurdatud kiisi oli nagu, nagu põhimõte aga see, et uue paneelmaja katus ja mitte ainult ühe maja katus, vaid mitme maja katus minema lendab, see näitab ikka seda, et kõik need buumi ajal ehitatud majad isegi kergelt pääsesime. Ma kujutan ette, et kui see torm oleks tabanud siin Tallinna ümbrust ja neid kübrok Selliste väljas vrakist kuubikuid, et mis siis oleks veel toimunud. Aga siis on, ongi tegelikult ikka niimoodi, et et nagu ütlevad spetsialistid ehitusmehed, et, et ongi kehv, kehv ehituskvaliteet, mis, mis meil tehakse k-ga minut ja, ja noh, mis ta kehva mitte seepärast on kestnud, inimesed ei tea või, või, või ei oska ehitada, vaid, vaid vaid põhjuseid, mitu kõigepealt hoitakse kokku materjalide pealt materjalid kõigepealt kõigepealt siis materjalide hulga pealt noh, on palju räägitud sellest, et plekk-katused on kinnitatud, eks ole, mitte mitte iga kruviga, mis, kus see peab olema vaid iga kolmanda kruviga ja on siis on täiesti asjade loomulik jätk, et nad lendama hakkavad varem või hiljem ja peale sellega katused, kaasaegsed, mina olen, individuaalmajadel, jäädakse lihtsalt ankurdamata ja ja ongi tore, kui ta, kui ta võtab nagu nagu purjestaatuse ja, ja lendab minema. Tegelikult ilmselt üks, üks tore väike vorm peaks olema iga vastvalminud maja juures niisugune nagu, nagu nagu ohtlik, et seeme tormi ootame, kas peab vastu ja siis siis võtame alles maja vastu ja ütleme, et, et see on hästi ehitatud maja. Jah, nii nagu autosid testitakse, et selleks läheb toru sisse, eks ole, ja vaadatakse, mis nendega. Absoluutselt auto uksi pekstakse kinni lahti 100000 korda autotehases, et vaadata, kas ta siis töötab kui 101. 1000-l kordule. Ja, ja nüüd nüüd me siis vaatame neid, neid nagu pungadest ehitatud katused, eks ole, mis, mis, mis, mis lendavad mõnuga mööda Eestimaad ringi, Lif, Nif, Nuclophien, aknad. Kõik me teame seda muinasjuttu. Sooviga tunne. Nonii oh, aga, aga tegelikult elekter on, läheb ikka aeg-ajalt ära ja me tunneme seda ka siis, kui märksa väiksema tuulega on tegu ja eriti maapiirkondades. Ja noh, siin mingis lehes kirjutas üks ajakirjanikele, ma ei suuda praegu meenutada, aga põhimõtteliselt iga sellise suurema tuule või tormiga eesti kolkastub ja see on, see on täiesti omaette probleem, et, et kui sul ikka elad just nagu, nagu toredasti omavahel ja sul on kõik nagu olemas ja ja stressivaba elukeskkond ja, ja elekter ja kõik muud sellist elu mugavused. Ühtäkki tuletorn, kõik läheb minema ja, ja sa oled kõigest ilma, eks ole. Et siin on palju kurioosset lugu selle asja kohta, noh, kasvõi see sigade lugu, eks ole, kus, kus mitusada neli 100 siga vist oli seal kes said surma tänu sellele, et Eesti energia vool läks ära ja Eesti energia ei suutnud seda taastada kohe. Ja, ja, ja nüüd ongi see, seda arutluse küsimus, et et mis siis nagu nagu edasi teha, et kellel tasub süüa ja mida peaks edasi ette võtma, et, et need asjad ei korduks? No minul oli ühe mu sõbraga selline kogemus, et tal täis sellel samal pühapäeval väga võimas tormihoog õue pealt läbima maakodus ja ja elektriks elektriliin kukkus tal huvi peale. Ta üritas saada selle Eesti energiaga esmaspäeval korduvalt ühendust telefoninumbrid, mis ei õnnestunud ja siis ta helistas mulle, et kas ma saaksin näiteks neti teel. Eesti Energia koduleheküljel on rikkis teatamine ja, ja ma täitsin selle, täitsin selle avalduse seal ära ja, ja, ja kui tal ei olnud endiselt nagu nagu helistatud tagasi siis ta saatis ise ka veel sellele numbrile SMSi, mis on toodud veel kolmanda võimalusena. Ja kui ikka ju tehtud, siis ta endiselt proovis ja lõpuks saigi kätte. Aga mis oli nagu huvitav oli see, et see inimene, kelle ta sealt kätte sai, teatas, et et ahah, et et saatsite ja saatsite selle neti teel ja SMSi taga. Nojah, et ega, ega need süsteemid ei toimi tegelikult, et neli päeva ilma elektrita, et noh, mis siis, ma ei saa nagu aru, et miks siis nüüd süsteeme on vaja nagu, nagu inimestele teatama teatame, miseks teha, välja panna, kui, kui nad tegelikult ei toimi. Et ilmselt, et et ei reageeritud kiiresti, ei saanud saadud nagu abi välja kutsuda, oli nagu peamine põhjus, mille pärast inimesed on ikkagi üsnagi baasid Eesti energia peale. No ma vaatasin just Eesti Energia koduleheküljel täna hommikul ja kella umbes kümnese seisuga oli seal kirjas, et Eestis on praegu veel 858 ehkki või majapidamist, kus tormist põhjustatud rike on, on kõrvaldamata, ehk siis nendes majapidamistes ei ole, ei ole, siiamaani, ei ole siiamaani elektrit, noh, täna on siis tormist möödas, õhtuks saab kuus päeva, et on see siis normaalne või, või on see või on see nagu tavaline asjade käik. No see on vist alati nende elektrikatkestus teda niimoodi olnud, et see likvideerimine võtabki aega kuskil nädal, nädal, kaks, mitte mitte varem ei suudeta, isegi väiksemate tormide ja väiksemate elektrilanguste puhul on see normaalne. Ma arvan, et ei ole normaalne. See ei ole normaalne, aga mis on selle põhjus, seda ei oska ju meie siin öelda, praegu. No ütleme, siin Eesti Energia jaotusvõrgu juhataja on, on Eesti energia blogis öelnud, et et see torm oli võrreldav 95. aasta jaanuaritormiga ja 2008. aasta novembri tormiga. Ainult et majapidamisi oli seekord tunduvalt vähem. Kas see teema elektrita, et, et kui siin mõlemal esimesel nimetatud juhul jäi jäi ilma elektrita 1000 Eesti energia klienti, siis nüüd oli, oli Eesti või oli elekter ära 40-l 1000-l majapidamisel, nii et noh, võrreldavate mingil määral on, aga, aga tegelikult nagu nagu poole vähem oli neid majapidamisi ja ometigi Eesti energia ei suuda ei suuda nii-öelda noh Trigger likvideerida normaalse aja jooksul ja mis on normaalne, kas kolm päeva normaalne kolm päeva peaks olema normaalne? Jah, seal likvideerimisel aeg, mille järel Eesti energia on lubanud, kui sealt üle läheb hakata inimeste järgmise kuu elektriarveid vähendama, aga mis summas seda, seda ei ole kuskilt välja öeldud. Võib-olla võrdlusena oleks nagu oluline öeldakse seda, et kui palju Eestis on üldse majapidamisi praegusel hetkel, et minu teada peaks neid olema kuskil 460000 ehk just 460000-le minapidamisele, näiteks ostetakse need uued eurokalkulaator patareid. Et ligemale kümnendik Eesti elanikest jäi elektrita, kuidas need eurokalkulaatorid ja need on omavahel seotud ja ma lihtsalt tõin võrdluse, arvavad, Vaid nalja, kui palju on majapidamisest. Aga tegelikult selle tormiga seal on ikkagi veel üks selline igavene küsimus, et punkt üks, räägime sellest, et, et mis oleks nagu andnud või mis oleks ära hoidnud, kui meie ilmakeskus emps oleks täpselt prognoosinud, et nüüd tuleb sellise ulatusega on ma arvan, et ega eriti palju vist ei oleks, et noh, vaevalt, et keegi oleks roninud niimoodi kribinal-krabinal kiriku torni ja, ja ankurtanud ära tornikiivri, eks ole, või kinnitanud ära katuse aga, aga ikkagi no tegelikult ei, ei selgunud ikkagi ilmateatest, et selline sellise ulatusega torm on tulemas. Tormihoiatus küll. Anti jah. Ma kuulsin ise Eesti raadio ilmateadet vahetult enne seda öeldi, et torm tuleb ja öelda, et see torm tuleb nii suur ja paneme sinna kõrvale peale selle kurikuulsa Pärnu üleujutuse, mida ju ka tegelikult ilmakeskus ei suutnud prognoosida, küll aga seda tegi hoopis meie meie üks ennustaja, eks ole, Tarmo Soomere et, et kas siin nagu ei, ei peaks nagu, nagu ilmajaam ka enda sisse vaatama, et mida võiks teha paremini selleks, et selliseid asju nagu täpsemini ennustada minu meelest. Ent siis lähevad asjad hoopis vastupidises suunas, seal koondatakse inimesi. Ja nüüd nädala vastavalt üks, üks sünoptik, eks ole, kes peab siis jälgima ilma ja saatma laiali ka teate? No see on nüüd natukene vist meelevaldne nagu lähenemine, sest et kogu aeg oli neid rohkem, nüüd koondamine toimub alles nüüd. Aga ega ega sai need ennustamise või prognoosimise ja ega prognoosimise täpsus ei ole, ei ole nüüd nagu sellest nagu oluliselt muutunud veel ei ole muutunud. Kuigi Emmchi direktor arutleb, et täpsemat ilmateadet kui Emmchi oma ei ole olemas, et tema täpsus on 90 kuni 92 protsenti. Minu sellised kogemused harrastus ilma vaatlejana küll räägivad juba aastaid teist keelt, no juba ammu vaatan kõrvale ka hoopis muid ilmateated, mis täpsemad. Nad ise. Siis peavad mingit statistilist analüüsi seal ja, ja aga samavõrra meie oleme nii-öelda ning seltsi harrastusmõjude panetlejad torkavad alati nagu rohkem silma, et reeglina kui, kui ennustatakse täpselt, ega sa siis ju sa võtad selle nii-öelda vaikimise omaksid ei hakka siis selle üle rõõmustama ega, ega meelt meelepaha väljendama. Nagu läheb mööda see ennustus siis torkab kuidagi eriti silma, loomulikult. Ei ole nagu päris tormi tormi küsimus, aga see on nüüd just selle ilmateate täpsuse küsimus, et mind on ammu häirinud see, kui ma kuulan hommikul ilmateadet ja mulle öeldakse, et Eestis tuleb sooja 12 kuni 27 kraadi. Et mida tulles siis ütlen mina, kes ma elan, noh, ma tea ühes Eestimaa nurgas, et kas mul tuleb siis 12 või tuleb mul 27, et see võiks olla kuidagi täpsem. No ja tagasi tulles selle selle tormi juurde, Ma tean, Peeter, sa oled teine kui vihmavaatluse friik, aga noh, jah isegi mul on, mul on olnud täiesti negatiivseid kogemusi, kui, kui ma omal ajal tihedamalt lugesin Aktuaalse kaamera uudised ja ja kohati tõesti piinlik lugeda neid ilmateadet sellepärast, et, et noh, väga tihti läks mööda ja siis inimesed helistasid ja kirjutasid ja mis asjad on umbes nii, nagu mina mõtleksin ilmateateid välja. Aga noh, see selleks tähendab ka suures, kas see, see müüja seal kassa juures saab alati kõige suurema litaka, kuigi kuigi süüdi on hoopis firma omanik, nii et ma võtan palga sisse, et kui ma lugesin seda, et siis ma võtan selle omaks. Nii on ka praegu meie nii-öelda harrastamissinopsikutega, kes on väga toredad inimesed, aga kes ise nagu innovaatlustega nende analüüsimisega ei tegele, aga mis see täpne prognoos oleks siis olnud Peeter kui samal ajal, kui, kui minu suvekodus ei olnud absoluutselt mingit tormi isegi duubleid tõusnud taevaseks korra rohkem pilve ja samas 20 kilomeetri kaugusel möllas selline selline maru, et, et anna olla. Et noh, ei, ei, ei ole vist üldse võimalik ennustada sellist, kui ma võtan nüüd blokaadi rolli uuesti enda peale, et, et ei ole vist võimalik ennustada nii täpselt üleüldse. No täpselt pole muidugi võimalik ennustada, aga noh, selles mõttes ennustada seda, et kuhu see tormi kese jõuab, seda ma arvan, et peaks nagu suutma, et vähemalt inimesed suudaksid hoiduda sellest, et puu neile pähe kukub või ajaksid autot ma tea, puude alt eemale ja mida pärast, et ma nagu alguses ütlesin, et sa ei roni ju katus kindlustama ja nii edasi. Aga sellist baarsed ohutusnõuded saaks kasutusele võtta. Kehvalt ehitatud katused lendaks ju niikuinii, et tegelikult see, see ei ole mingisugune suurem õnnetus, et see katuse tegelikult lendab, juhul kui ta on kehvasti ehitatud, inimesed saidki teada, et on kehvasti ehitatud ja ehitame paremini paneme sinna rohkem natuke raha, sest see on, see on eluliselt oluline, et see katuseni ei lendaks. Et järgmine kord ei, ei juhtuks needsamad asjad, noh, mõtlen puude puude kukkumise vastu ei saa midagi, aga aga siin mõned mõned asjad saaks ka ära hoida, kui te, ma eile tulin täitsa juhuslikult läbi palamuse, mis ta on oleviku küla või mis iganes, ühesõnaga Tootsi maid ja, ja huvitav on see, et täna õhtus õhtuses aktuaalses kaameras, loodetavasti see pilt ka jõuab televaatajani, aga aga lihtsalt meie kuulajatele teadmiseks, et seda suuna, kus Toots ta massari rauda proovisin ja akna ära lõhkus, seda praktiliselt enam ei ole. Et kirikukivid on, on pilbasteks väga-väga suures osas ja kirik oli ümbritsetud katusekivide kildudega, nii et see oli päris päris hull vaatepilt, aga mingil põhjusel ei ole see meie meediasse veel jõudnud. Aga nagu öeldud, siis tänaõhtuses aktuaalses kaameras on, on võimalik seda seda näha. Aga üks probleeme tekkis veel seoses selle tormi ja piksega, mida määrnasin paar päeva tagasi ka toimetuses arutasime, et väga mitu maja ju läks pikselöögist põlema. Et kuidas on Eestis lood? Seal oli ju väga, väga selge hoiak, et igal pool peavad olema piksevardaks, mis oli lausa kohustuslik piksekaitsmed. Aga tänapäeval sa vist isegi uurisid netist, et kas sa leiad mõne firma, kes valmistab piksevardaid, aga. Ja ma leidsin paarikümne minuti jooksul, mis mul aega oli selle asjaga tegelemiseks. See, see tööde maht ja hinnaskaala oli niivõrd kõikuv, nagu sa ütlesid, 12 kuni 30 kraadi praktiliselt sama sama hinnaskaala, et et leia üks poolpurjus, elektrik ja ta teeb sulle pooliku eest ära, kuni kuni noh, lugedes foorumeid, eks ole, kuni kuni siis kümnetesse tuhandetesse ulatuvate firma arvetega, nii et et ega sealt jah, võib-olla, kui väga otsida, siis leiab ka ärgu need silma, vabandage, et me sellist juttu räägime, aga aga Eestis on tõesti praegu selline hoiak, et ega eriti nagu ei, ei räägita ja eriti ei peeta vajalikuks seda selle asja nagu ära ära tegemist ja piksevarda panemist. Sellest normist. Teilegi mõtet muidu siin laua taga lahterdada, kui ikka selles mõttes, et mis nagu järgmise tormi puhul võiks nagu õppetund olla. Et just see piksekaitsme küsimus, see on punkt üks punkt kaks, mis oluline kindlustamine ja ta kindlustamine või ka siis loomade kindlustamine, siin tekkis vahepeal segadus, nagu, nagu loomi saaks kindlustada, tegelikult saab kindlustada ka loomi, ka neid sigu, mis ilmas IF kindlustuses ja ja selle taga on isegi loomade kindlustamise tagan isegi riiklik ja PRIA PRIA osaline toetus tegelikult. Millega ma olen jahule öeldud, noh, ma olin sellega, et riigi, et see on see, mida inimene ise saab teha, et, et ta, et ta kindlustada ja paneb piksekaitse ja võtab endale firma, kes teeb korraliku katuse nõnda edasi, aga, aga ikkagi, küsimus on natukene riigi poole peale, et näiteks seesama vasakul põlema süttinud maja, et et kogu see, meie teavitussüsteem oli selle tormi tõttu ka nagu maas ja, ja umbes ja see inimene, kus see maja, mis põlema läks, sai alles 30 30 minutit. Ta pidi ootama, et kuidas teatada alles sellest, et maja on päike äikesest nagu põlema läinud. See ei ole minu meelest normaalne. Noh, meil on veel hullemaid kurioosumeid, võtame kasvõi Nõmme turuhoone, mis põles otse tuletõrjedepoo kõrval ja põles põles maani maha, nii et on, on igasuguseid asju juhtunud. Aga tegelikult, kui sa oled nagu seakasvataja ja, ja sul on seal sadu, võib olla tuhandeid sigu, kelle jõu ripub ühe juhtme otsas siis need sul, selle juhtme omanikuga on leping lepingus siiski ainult paber ja paber, nende sigade elu ei päästa, et ma mõtlesin just selle juhtumi puhul, kus noh, tõesti need vaatepildid olid võikad, mis nendest sellest igavest oli, oli pärast võetud need fotod ja videokaadrid. Et et, et see sõltub selle sellest, et ühel hetkel lihtsalt seda, seda, seda voorukest sealt ei tule, eks ole, need elektronid ei lippa sõnade juhati edasi-tagasi. Et siis sa ei võta, et, et sul on kõik kindlustamata ega see kindlustamine Kaido sigu tagasi. Nad on ikkagi ka nagu öeldakse, jumalaloomad, et sadade kaupa neid ju kärmas seal, et see oli tõesti võigas. Et ma võtan siis midagi ette, pane siis generaator või, või, või pane mingisugune valve, kui tuleb nagu tormihoiatust teadet, et palavate ilmade palavat ööd on. Et kui see ventilatsioon seal lakkab töötamast, et siis need, need vaesed loomakesed seal tõesti surevad maha ja pärast hakata käima nagu riigiga kohut või nõudma riigi käest midagi. Roland Lessing saavad Eesti Energia käest midagi, aga, aga tõenäolisemalt mitte. Aga aga neid sadu surnud sigu ja midagi tagasi ei too. Nõuete, et kindlustus on kallis ja väga palju jäetakse üldse kindlustamata tänapäeval ju sellepärast, et kindlustusmaksed on, on suured ja nad on kõik kallid ja ja me kirume ise vahel autokindlustust, mis meil on kohustuslikuna pähe pähe määritud tänu sellele, et auto on liisitud ja nii edasi. Aga samas kui midagi juhtub, siis on, siis on vähemalt see, kelle poole vaadata. Nagu sa oled vaikimine. Või nii, aga siis See tegelikult nagu tulles tagasi selle saate alguse juurde, siis see, mis meie siin ka piiri taga möllas nädalate kaupa, see, see oli ikka kordades hullem ja kahjud ei ole üldse võrreldavad sellega, mida meie, meie siin Eestis pidime üle elama jälgisime seda nagu ma ei tea, mis asja kohati nagu nagu action-filmi, mis toimus Venemaal nende metsapõlengutega ja kohati, aga öelge filmi, kui, kui Venemaa peaminister isiklikult asus lennukeid suurima, et, et veest või järvest jõest järvest võtta, võtta vette, visata see tulekahju kohale, mille tekkepõhjus on, on see senimaani teadmata. No see on ikka neist Venemaal, selle põlengutega seoses toimus see on ikka kui vene enda sõnu kasutades ikka täielik bardakk tegelikult. Et kui ikka põlevad sajad ja sajad hektarid maad ja, ja sul ei ole neid inimesi, kes, kes tulekahjusid kustutaks, ei ole neid inimesi, kes vastutaks selle eest. Et need tulekahjud puhkeks, kõik ju algas sellest reformist, kus kaotati ära need Metsavahikohad, eks ole, see tuletab meelde, et ka meil on metsavahikohad vist kadunud, kui ma ei eksi. Et, et see nagu algab kõik ikkagi sellest ja, ja kui, kui kordade ministeeriumil, kes peab tegelema selliste asjadega, on vaid kaks lennukit, millega need tulekahjusid kustutada. Ja siis võetakse sõjaväe lennukeid appi. No see ei ole ju normaalne, eks ole. Aga, aga muidugi president või vabandust, peaminister Putini muidugi leidis jälle jälle võimaluse lõigata lõigata loorbereid õnnetuste puhul, nii nagu ta lõikas loorbereid kunagi ka nendest Moskva elumajade plahvatustest mis juba vandenõuteoreetikud Südamega Peterburgi pandi. Sa ütlesid, et see ei ole normaalne, et sõjavägi tuleb happe, et ma lihtsalt on nagu näitab, et meie selle aasta lähiminevikust, et et kuidas saadi lõpuks kätte Ülemiste järvelt lennuk, mis sinna hädamaandumise tegi ja kuidas lahendati see probleem, kui see oli vist Jõgevamaale, kui see gaasiauto sõitis kraavi? Ei, see on loomulik. Seal oli see probleem, et meie päästeametil ei olnud enam reaalset võimekust neid olukorda likvideerida ja tuligi pöörduda kaitse poole. Ei, no see oli ekstreemne asi, et noh, lennukid kukuvad võib-olla üks kord 100 aasta jooksul kuskile merre. Muidu ma tahan öelda, et mis ajal, ja kindel, et ega meilgi see võimekus on olemas 100 protsenti näiteks olemas. No meil on metsatulekahjud olnud ja meil on sellega päris hästi hakkama saada, muidugi on vabatahtlik alati appi kutsutud ja. Ei ole ju võrreldavad, kus ikka sadade tuhandete hektarite kaupa põleb mets maha ja tossu ulatub tuhandete kilomeetrite kaupa. Aga riik ei saa ka võrrelda. Kärbes ja elevant, eks ole? Ei nojah, aga ütleme, kui me räägime ka noh et mitte mitte nii-öelda taaskord Sofoobias ei süüdistataks meie oma päästevõimekus on spordipandud ju kahtluse alla needsamad juhtumid, mida siin hulgat meenutas, kus kus tõesti mingit metsatukas toodi, tuvastati, et lennuk läbi jää hakkaks vajuma ja nii edasi. Et noh, ma, ma ei näe nagu mingisugust pattu, kui, kui kui sõjavägi tuuakse appi, et mis nad muidu kasarmudes istuvad, just, et kui neil on see tehnika olemas. Ma olen kuulnud ka rääkides sõjaväelastega, et nendel ei ole ka midagi selle vastu, pigem on seadusandja selle vastu, kui, kui nad on sellised seadused teinud, et iga juhtum nagu alati eraldi lahendamist ja kokkuleppimist, et see, need asjad peaksid tegelikult olema viidud nagu automatismini. Jäime hoopis muu teema juurde praegu. Ehk siis Venemaa peaministri, Putini kangelaslikkuse ja, ja Venemaa sellise metsatulekahjude ulatuse ja leviku väga-väga ülalt üllatavalt kiire niukse kasvuga. Putini tegevus on, peaks nagu lahutame kaks asja, et üks on selline noh, nagu kogu asja selline kriitiline poole, et et ja teine asi on see tegelikult üsnagi suur looduskatastroof, mis Venemaal praegusel hetkel nagu käimas on, need, mille puhul on tegelikult lõppema, hakkab mõneks hakkab ja mille puhul on igasugune nagu noh kõik saavad ju aru, et see on suur suur probleem ja sellele noh, tuleb nagu siiralt nagu kaasa aidata, et seda nagu lahendada ja, ja minu meelest see, et Eesti andis abi, on väga normaalne ja ja see on iseenesest väga hea pretsedent, et Venemaa selle nagu vastu võttis See on eriti oluline pretsedent. Kuigi täna oli tuli, tuli see uudis, et vististi mingid priitahtlikud pritsimehed pakkuda, aga abi, aga Venemaa seda enam vastu ei võtnud, noh, tuues põhjuseks selle, et asi nagu läbi, aga see oli naljakas saada tegelikult sellest märksa vabatahtlik brigaad kes pakkus saatkonnale Venemaa saatkond Tallinnas, aga sealt ei olnud kippu ega kõppu, säält ei peetud vajalikuks. Jah, aga, aga noh, selles mõttes see on täiesti normaalne, reaalne kahe riigi vaheline suhtlus ja, ja minu meelest on see väga positiivne, et sel korral venelasele abi vastu võttis, varasematel kordadel pole ju pole ju selliseid pakkumisi vastu võetud, on, on kiivalt nagu enda enda kanda jäetud ja sellest tulenevalt on ka need kahjud suuremad olnud. Aga teine asi on seesama, see poliitiline tasand on ja et mis on hoopis teine, onju, et minu jaoks on seesama see Putinise lendama sõitmine ja kustutamine on umbes samas kategoorias absurdsed asjad, mida vene meedia kanaleid nagu näitavad, on see, kui, kui Putin-Medvedjev kutsuvad, ütleme, need mingid ametnikud või ministrid enda juurde vestlusele ja siis need istub ja on kogeleb ja higiseks higistab mees seal vastas ja siis annab justkui aru, et see on nii vastikud asjad nagu niuksed, sõudo, meediasündmused ja, ja täpselt sedasama lennuk lennuki juhtimisel langevad täpselt samaks, Need on sotsiaalselt nii-öelda viis minutit kaamerale just et avalikkus saaks seda vaibale kutsumist näha ja mis tegelikult pärast toimub, see ja see on hoopis iseasi. No mulle tuleb millegipärast meelde ka juhtum meie enda ajaloost see kurikuulus võiladude lahtimurdmine, et ka meil on üritatud sellist meedia meediakampaaniat teha, aga, aga see selleks, et kui sa rääkisid, oluline on see, et Venemaa seal abi vastu võttis, siis alles hiljuti möödus 10 aastat Kurski katastroofist, kus siis allveelaev. Avariis sai surma 118 meremeest ja siis ei võtnud ju Venemaa abi pakkumist vastu? Kohe mitte. Noh, siin on nagu natukene teine asi on võib-olla veel julgeolekuasjad ja sõjaväesaladused ja nõnda edasi ikkagi tuumaallveelaevaga, seda küll, kas ei oleks abi ilmselt vastu võetud, võib-olla oleks, võib-olla oleks õnnestunud mere mett päästa? Aga ega siin ei ole ka ju Venemaa selles mõttes mingisugune harukordne või erandlik nähtus, et me peame teda kottima. Meenutame seda, et kui toimus Mehhiko lahe naftakatastroof siis pakkus Holland oma naftatõrjele raevu ameeriklastele, et neil on suured kogemused. Noh, et see nafta seal ära koristada sealt lahedalt ja ameeriklased keeldusid abist. Selle asemel kühveldasid ise, eks kahmadega, seda, seda, seda naftat sealt kuskile tünnides ja põhjus oli lihtne. Ameerika ametiühingud ei olnud nõus hollandlaste tulekuga, sest hollandlased oleks nende töökohad ära võtnud. On ka ju tegelikult konkurentidega British Petroleum Teinandatšel, nii et seal on, tagajärjeks oli masendav reostunud ja tegelikult meenutame siit kevadest on ja et kas, kas see oli vist Pakistanis ole jälle siin oli oli yks mingi keskkonnakatastroof, kus Eesti päästemeeskond oli sisuliselt valmis, et meie AK korrespondent Siiri Ottender oli valmis kaasa minema ja, ja kõik millal minnakse Rootsi lennukile lennukiga Rootsi ja sealt edasi koha peale ja ja siis viimasel hetkel teatate, et ei mingit rahvusvahelist abi ei võeta vastu. Näiteks sellist asjale mujalegi. Nojah, eks ole, poliitilisi, eks ole ka tegelikult sisulisi ja logistilisi põhjendusi, et et on suur riik ja ta, see territoorium on niivõrd hiiglaslik, et võib-olla ainult suured saavad aidata ja noh, mis iganes, et see meie tegelikult ei tahtnud päästemeeskonda, saatavaid, ainult saatsimegi, poolikud ja muud varustus sinna takkaotsa, et, et see, see ei ole nüüd niisugune. Väga põhimõtteline küsimus, aga see, et voolikud vastu võeti noh nii-öelda häbitult, et voolikud vastu võeti, noh et see abi üldse vastu võeti seal muidugi pretsedent ja see on, see on väga-väga tore, et võeti. See on selge, et kui meie välisminister Urmas Paet ütleb, et tegemist ei ole mingisuguse poliitilise asjaga, et meie abi pakuti ja nii edasi, aga osades Eesti-Vene suhete sellist aastatepikkust ajalugu, neid pingeid, mis seal valitsevad siis see asjaolu, et Venemaa nõustus vastu võtma tõepoolest tegelikult tühise abi et see ei ole mitte nagu selline pragmaatiline või materiaalne otsus, et noh hea küll, et me saame mingit varustust 30 kilomeetri voolikute ja ma arvan, et see on ikkagi poliitiline märk ja mis. Aga teine poliitiline märk on muidugi see, et nii Putini kui Medvedjevi noh, tegelikult neid vaadeldakse paaris rakendina. Muuseas on hakanud järsult kukkuma ja loomulikult eks need metsatulekahjude taustal iseenda näitamine ja nende ametnike vaibale kutsumine ole ka märk, et et noh, niisugune vehklemine toimub. No ega seal on nii väga järsult võib-olla kukkunud nagu ühe toetus on natukene üle 62. üle 50 neljaselt ju päris kõrge. Noh, see on meie mõistes ja lääne mõistes väga kõrge, aga kui sa tuletad meelde puht Putini populaarsus selle 90 protsendi isegi pluss 90 protsendi peal, siis on, on see kukkumine. Ma ei taha olla paranoiline ja, ja loodan, et see konstruktsioon ei vasta kunagi, et tavaliselt kui kui hakkab sellistes sellistes riikides, kus väga selge nagu noh autoritaarne võim toetusest nagu kukkuma, et siis tavaliselt järgneb sellele mingi sündmus, mis, mis juhid nagu siis peaks ühtima siseriiklikelt hädadelt ja probleemidelt tähelepanu kõrvale. Et annaks jumal, et midagi sellist nüüd leida. Siin on jah, sest ka augustikuud on veel, mis on nii-öelda saatuslik kuu Venemaal olnud olgu siis kas negatiivses või positiivses võtmes, aga august on olnud selline selline mullistuste kuu, et seda kuud on jäänud veel natuke järele, et jumal teab mis jah, aga eks see, eks see lennuki teise piloodi kohale ronimine oli samasugune nii-öelda näitamine. Muidugi alati võib öelda, et vaene rahvas keda keda selliste tumedate poliitiliste või poliitiliste ja populistlike võtetega annab mõjutada. Aga aga noh, ma olen suur ja, ja seda harimatud mass on ikka ikka palju, et tõesti kuigi Meie ajakirjandus ise siis kui ainult trükiajakirjandus, mitte mitte raadio ega, ega tele-eeter ütlevad, et peaministril on nagu teised ülesanded, mitte mitte lennuki tüüri juures olla, vaid vaid panna ametkonnad tööle. Aga, aga Mulle tundub, et vastuseis on, on suhteliselt murdmatu, mingisuguse enda pukki pandud, ministri võitsin punasel vaibal läbi sõimata, aga vaatame kas või neid kaadreid, kui, kui Moskva linnapea Juri lus kohv oli Putini juures ja võttis, võttis sest nagu peapesu vastu, siis tegelikult peapesu ei olnud. Tähendab, kõikide kõikide nende seltsimeeste vastu, nagu peale hammas ei hakka. Et üks kriitikale kaudne, et keegi Taimla jah, administratsioonist ütles, et kreml ei ole rahul sellega, et linnapea ei katkestanud puhkus, kui Moskva oblast põlema. Kas aga otse-eetris? Me nägime seda, kuidas Putin ütles niimoodi olla väga õige otsus, et sa tulid. Praegu jah, tore, et said läbi astuda. Me kiidame sind selle eest ja teen kõik selleks, et, et need saad ära kustutada. No minu arust üks vene lehti isegi algatas või tõstatas küsimuse, et kas Putini suhtes ei peaks algatama kriminaalasja sest eraisik ei tohi ronida lennuki rooli niimoodi. Seal kõrvalmärkusena. Jah, sulle tulid sellega seoses meelde või laua taga, mulle tuleb meelde hoopis üks Tartu bussistreik, kus omanik, tuntud reformierakondlane ja Eesti olümpiakomitee asepresident hüppas ise bussi rooli ja hakkas rahvast vedama tol korral siinsamas saates ja siis me rääkisime ka, et tegelikult meie teada tal Load puuduvad, et, et see oli ka ebaseaduslik aga, aga suured, suured võivad kõike ja nendesse asja suhtutakse lihtsalt lihtsalt teistmoodi. Räägiks hoopis teise pöörde siin seoses Putini ja Medvedjeviga, olgu Allah mulle armuline, et, et ma seda enam ei kordaks, aga, aga kas te olete tähele pannud, et ka meie president on kuidagi väga aktiivselt võimlema hakanud ennast näitama igas asendis? No see meie president aktiivselt õmblema hakanud, see on juba aastatetagune asi ja sellest tuleb kilogramm. Aga aga ma olen tähele pannud, et ta võimleb ka ülekantud tähenduses et näitab ennast profisportlastega sõudebaasis ja, ja käib mööda festivale ja, ja ühesõnaga, president ei ole hetkekski kadunud meie vaateväljast. Tähendab siis need valimiste valimiskampaania algust või, või mis on teie arvates? Ma ei oska seda ausalt öeldes öelda, teades presidendi suurt huvi igasuguste suveürituste ja üldse selliste kunstiürituste vastu. Ta on seal käinud aastaid ja igal suvel. See, kas sel suvel on see tihedam olnud või mitte, ma ei oska seda päriselt hinnata, ausalt öeldes. Ja ma tea, Urmattakeseda. Raske öelda, ma võib-olla meenutan minu arust ühte teist asja, et väga populaarsed on need presidentide maakonnavisiidid, et kus see nagu omal ajal nagu tekkis et see tekkis sellest, et see oli Lennart Mere esimese ametiaja suhteliselt lõpupoole kui presidendi kantseleis töötasid sellised inimesed nagu Urmas Reinsalu. Vist oli ka Ken-Marti Vaher seal mingi hetk. Rain Rosimannus, Indrek Raudne ja nemad rehkendasid välja, et presidendivalimised järgmised presidendivalimised riigikogus Lennart merel ei ole võimalik saavutada vajalikku enamust. Ja presidendivalimised lähevad tõenäoliselt valijameeste kokku või nagu Eesti poliitilises slängis nimetatakse põllule. Ja olen oluliselt väga tähtis roll selles, et kuidas kohalike vallajuhtidega siis volikogu esimehed või vallavanemad võiksid siis nagu toetada. Ja, ja see seltskond, kes toona Lennart Mere juures Need, noored noored toona poliitikasse pürgivad mehed olid mõtlesidki välja sellise asja nagu presidendi maakonnavisiidid mille eesmärk oligi siis just nagu nende kohalike rukkililledega jagamine. Seda hiljem tuli teise ametiajal minu meelest kohalike meestega kohtuda kätt suruda, vennastuda ja, ja see kassas mingil hetkel üle hoopis mingiks muuks asjaks, aga algne põhjus oli tegelikult ikkagi see. Et kindlustada Lennart Merile ühele valijameeste kogus ka kohalike vallajuhtide toetus, reeglina vallad, saadavad volikogu esimehed sinna valimiste kokku. No ma ei oska öelda, kas need praegused sagenenud visiidid no vot sedasama eesmärki või mitte, et et mina isiklikult ei ole presidendiga sel teemal nagu rääkinud, aga, aga, aga sellel nädalal avaleht oma juhtkirjas kirjutas, et, et see annab nagu ühemõtteliselt viited, et Toomas Hendrik Ilves on teinud otsuse kandideerida. Ma ei tea, kui Toomas Hendrik Ilves Viljandi folgil käib, et kas see siis nagu minu meelest iga aasta käinud valijameeste hääled Mõtlesin ka, et, et tegelikult ju, kui president käib Oll ja silitab laste päid ja räägib kohalike omavalitsuste juhtidega, siis on see nii-öelda pätsi panemine, kes tegi seda ja täiesti noh, nii-öelda kohustuslikus korras ja kogu aeg ja oli loomulik, et kui su sinu riigi president lapse pead silitab ja siis isa ja ema valivad ka teda. Aga isa ema ju Eestis ei saa valida nii-öelda, et isa, ema ju ei saa valida, et kuidas nagu meie tippsportlastega ühte sõudepaati või siis ma ei räägi folgil, president armastab pulki ja ta käib seal kontserdiga ta mingi inkubaatori loom ei ole, kes, kes peab käima seal, kus on ainult ettenähtud, et talle meeldib see muusika, talle meeldib teistsugune muusika, tegelik rokk-kontsert, las käib, see on normaalne. Aga, aga ma arvan, et, et proua iluuisud ja, ja sõudepaati ronimine koos tippsportlastega ei ole nüüd see, mis nii-öelda rahvast ehk siis endise nüüd võib juba vist öelda endisi Relianiste selle mehe poolt paneb nagu, nagu pigem vastupidi. Äkki jah, et äkki seal noh, see on natuke niisugune läänelik ja noh, tal ei ole ka reaktiivlennukitega ega selliseid kustutuslennukeid, kuhu pardale ronida, mida, mida tüürida jumal tänatud, et ei ole. Minu arvates on nagu Kuusalus presidendivalimiste kontekstis, kusjuures nagu praegu Sultsi midagi spekuleerida saab olema. Huvitav see, et kuidas käitub Isamaa ja Res Publica Liit, et noh, on selge, et sotsid ja reformierakond toetaksid Ilvese jätkamist on sellega välja öelnud ja, ja Keskerakond ja, ja rahvaliit kui rahvaliit järgmise riigikogus üldse on, et nemad seda ilmselt ei tee. Ja Isamaa Res Publica liit on selles mõttes huvitav, et tegelikult kui vaadata ja selle erakonna käitumist presidendivalimistel siis oli ju Lennart Meri ju Isamaa ju presidendikandidaat. Aga kui teist korda presidenti valima hakati, siis oli mere peamine toetaja Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit ei toona välja hoopis Tunne Kelami. Edaspidi on toonud Isamaa ja Res Publica Liit välja Peeter Tulviste ja, ja ongi huvitav, et kuidas järgmistel presidendivalimistel IRL käitub, et sõltub valimistulemusest? Sõltub valimistulemust, aga kohalikust volikogud on, tegelikult ei valitud. Nojah, oletame ikkagi president saab äravalitud Toom pidi, oletame vähemalt senini. IRL siiski, kas oma erakonna sisehuvidest tuleb algselt oma kandidaadiga välja ja ma ei imesta, et kui see kandidaat on praegune riigikogu esimees, Ene Ergma? Jah, ei see kõik, kõik on võimalik jah, ainult, et tegelikult niisugune, kuigi on kuule, suvine hauavaikus Eestis, et tegelikult on vaikne valimiskampaania juba alanud ja, ja ma kuigi kuigi minister Lukas ise tõrjus oma oma sellist üles astuva valitsuse pressikonverentsil ma ei näe siin siiski muud võimalust, kui, et, et see oli nii-öelda vähemalt temapoolne selline valimiste ava avapauk kui ka haridusminister ütleb, et tema nagu vana maailma väljasuremise strateegiaid Eesti ühiskonnas nagu üle võtma ei hakka. Ma ei hakka siis tegelikult siis, siis on see selge märk, et et noh, praegune see olukord, kus siis samasooliste või mis iganes selle selle seaduse nimi oli, selle võid kohe järele vaadata, partnerlus, partnerlussuhte seadus, jah, mis siis justiitsminister võttis nagu päevakorrast maha, see on tekitanud sellise võimsa tormi veeklaasis, et et ta annab, annab. Ma arvan, see nii mõnelgi erakonnal ja ministril ja üldse poliitikul seljas ratsutada veel veel tükk aega, sest et. On on väikesearvuline, kuid vägev, kuid väga-väga sõnakas, nii et siin me veel alles neid vahulaineid näeme. Jah, aga praegu ei ole päevakorras ja mitte presidendivalimised, mis on ju alles üle järgmised valimised, vaid madin läheb lahti ikka noh, tegelikult on lahti läinud juba, aga, aga jumalik madin, Ma kujutan ette, läheb lahti juba septembrist ja tegemist on ikkagi riigikogu valimistega kus on ikkagi nagu öeldakse, elu ja surma küsimus, mitte presidendivalimised ei ole need. Jah, ja kui siin noh, tulles tagasi seal Lucas ütlemise juurde, siis võrdlus kuna siin saate alguses rääkisime palavusest, siis võrdles sellega no pool aega, et me ei hakka tegema selliseid õpikuid või taaselustama selliseid, selliseid sellist ilukirjandust, kus Arno pool aega käiks nagu seelega poole murega. Siis see oli ju päris vaimukas ja tegelikult selliseid asju raekoja pressikonverentsil välja ei mõtle. Ma kardan ka seal mõne mõni aeg varem välja, aga igal juhul läks hästi peale ja ajakirjandus kenasti teisele ka välja. Noh, vaevalt vaevalt, et see küsimus kuju kujuneb, riigikogu valimiste keskseks küsimus. Ei, kindlasti mitte, aga selle ümber võib ju tolmu tolmu keerutada veel ja sealt võib ju välja tulla veel igasuguseid massikaklusi. Kas sellised nagu aprilliöödel olid, aga, aga mida midagi ikka. Aga tahate rääkida? Ei, ma ei taha sel teemal rääkida. Sellest räägime siis, kui saade läbi on. Edasi. Selge, aga majandusnumbrid näitavad veel praegu täiesti nagu positiivseid tendentse. Majanduskasv kolm, pool protsenti esmakordselt kahe aasta jooksul, tööpuuduse langemine on ju, on ju puhas rõõmusõnum? Jah, aga no mis selle kõige juures nende numbrite juures üks asi, mis, mis on nagu ikkagi nagu üsnagi, nagu kurb, et ja mis on tegelikult kogu maailmas, paljudes riikides on juhtunud, on see, et see majanduskriisist ettevõted väljuvad selles mõttes teistmoodi oma töökorralduse ümber teinud vähem inimesi, teeb sama töö, tootlikkus on kasvanud, millest me oleme ammu rääkinud mis tegelikult tähendab seda, et, et majandus hakkab meil kasvama ettevõtetel paremini minema. Aga tööpuudus jääb tõenäoliselt üsnagi kõrgeks päris pikaks ajaks. Ja ka see 128000 töötut, mis on 9000 vähem kui kvartal varem, on ju tegelikult ikkagi ka väga suur number endiselt. Et see kõrge tööpuudus jäätmeid kummitama tükiks ajaks ja selle kõrge tööpuuduse juures on ju oluline just see, et et väga palju on, räägitakse kuni pooled neist 128-st 1000-st on tegelikult need inimesed, kes on heitunud ehk kes on kaotanud lootuse üldse kunagi tööd leida, et see number on väga kõrge ja see number on tegelikult minu meelest. Tekitav numbritest rääkides, siis oli ka minu jaoks tegelikult üllatus, meil oli aktuaalses kaameras eile sellest ka lugu, et mina näiteks ei teadnud, et esimese poole aastaga on Eestis loodud 7000 uut firmat. Ja ennustatakse, et aasta lõpuks luuakse ka kuni 30000 uut töökohta. Mis on, noh, kui me räägime, et oluline ei ole mitte see, et kas tööpuudus natukene vähenevad mitte vaid see, et luuakse uusi töökohti või mitte, siis 30000 on tegelikult päris hea arv. Aga me ei tea muidugi, mis firmadega on tegu, kas luuakse ja pannakse riiulisse ootama paremaid aegu, ühemehefirmad ja nii edasi, et noh, tegelikult see statistika nagu lahti rääkida, see küll jah, aga kodutöökoht jah, lootus 1000-le töökohale on iseenesest, on iseenesest väga-väga tore ja muidugi see, mis ümberringi toimub, Saksamaa näitab, eks ole, rekordilist majanduskasvu ja noh, kuna meie eksporti suuresti sinnapoole ja lisaks põhja Põhja-Euroopa Rootsi, Soome meie jaoks Rootsi, Soome, et, et aga, aga see, see kõik annab nii-öelda noh, nii-öelda taustsüsteemina lootust, et ajad ja asjad lähevad paremaks. See on huvitav, ma jällegi pean tsiteerima, ma ei saa üle ega ümber aktuaalses kaamerast eilset, et meil oli kõrvuti üks lugu, Neeme raudtee, Ki Ameerika ühendriikidest loo ja, ja siis oli ka kommentaare Saksamaa majanduskasvust. Siis veel kuskil paar aastat tagasi räägiti meile, et mis ameeriklastel viga, et nende majandus kindlasti läheb varsti ülesmäge. Et eurotsooni majandus, et see on noh, kokkukukkumiseni ääre peal kogu see euro on kokkukukkumise ääre peal, siis eile tuli välja, et ameeriklased on täiesti lootuse kaotanud, et nende majandust kuidagi nagu jalad alla saaks ja töökoht ei hakkaks tulema. Seevastu Saksamaa, eks ole, Euroopa ja ka eurojuhtivmootor on teinud ootamatu ja, ja päris suure tõusu suurima tõusu pärast Saksamaa taasühinemist. Vaade spetsialisti pilguga ja kõik see, kogu see, kogu see masu jutt, aga, aga tegelikult ma kardan olla väga-väga ebapopulaarne, aga ütleme nii-öelda juurteni ega see masu ei jõudnud ja ega meil nagu väga ju linnapildis ja, ja poodide pildis ja meie teenindussfääris ega see masu väga-väga nii-öelda nähtav nähtavaks ei jõudnudki saada. Laenatud ühest küljest, teisest küljest, kui siin majandusteadlased rääkisid, et, et masu korrastab masu teeb ümberstruktuur Te, ei pea kõik need nii-öelda ka palju head kõige selle halva juures, sest noh, tööpuuduses ei ole midagi head iseenesest või noh, ütleme teatud piirini siis siis ega, ega väga palju nagu ei ei korrastanud ja kui mõne inimese tasandil vaatame siis kasvõi meie teenides sfääriat, toitlustusettevõtted ja kõik see noh, ega veel meie, meie teenindajad, toitlustajad, restorani, pubi ja kohvikupidajad kliendi nimel ikka pükstest ei, ei, ei hüpanud ja kahjuks paraku on, see on see ka tegelikult iga päev näha. Aga võib-olla see on Tallinna fenomen, aga see ei ole Tallinna fenomen, vastupidi, ma arvan, olles selle sel suvel hästi palju mööda Eestit ringi käinud ja lisaks ka võrrelnud seda Läti ja Leedu olukorraga, kus samuti mitu korda käidud. Et tegelikult Tallinna on kõige paremas seisus vastupidi, Valgas. Halvustavalt kolkaks nimetatakse ehk perifeeria on on hullemas olukorras, et, et seal, kus olukord oli hull, on ka kõige vähem nagu ette võetud selleks. Et olukord paremaks läheks. Urmet, kas sina rääkisid, kui palju Narva kesklinnas plaat? Jah, veel kolleeg Indrek Kiisler ja ma helistasin talle lihtsalt eelmisel pühapäeval rääkisime, et Indrek oli tol hetkel Narvas Narva tänaval ta parajasti perega sööma, küsis mu käest, kas ma tean, et kas ma tean, kui palju Narva peatänaval maksab korralikus söögikohas praod mis Peter teatsendamissarne pakud, tavaline praad ja kui sa nii küsid, siis ta peab maksma üle 100 krooni 20 krooni maksis 20 krooni 20 on ja, ja mittealkohoolne jook seal kõrval oli vist kolm krooni morssonis Mahlenditel pakuti, et, et ja hinnahindadeks hinnad on, hinnad on niuksed nagu suhtelised asjad, aga, aga samas selle selle suve halvim teenindus toitlustuskohas minu jaoks oli, oli konkurentsitult Haapsalu. Ja ma olen kuulnud mitmeid tuttavaid, kes ütlevad, et Haapsalus on, ongi tegelikult olukord näiteks rull, aga Haapsalu toidukohtadega ja toidukohtadega teenindus on Haapsalus olnud aastaid väga kehva ja nadi, seda ma võin sulle öelda sealt läinud inimesena pärit olles tean juba ütlesin ammugi, pigem on viimaste aastate tendents on tegelikult neid natukene paremaks, et noh, ma ei hakka sinuga seotud mani meie saade saates vaja nii-öelda olmekriitikat teha ja sellepärast ei ole vaja nimetada konkreetseid kohti, aga aga paaris toitlustuskohas oli, oli üks üleliigne asi selle klient, et kõik ülejäänud nagu, nagu pidi olema, et kokad ja ja pudelite ja, ja õllekraanid ja kõik olid nagu olemas, ainult Clintoni absoluutselt üleliigne, nii et et jumala abiga võiksid need kohad ammu olla pankrotis, aga noh, ju siis see masu nii sügav olnud, et need kohatehase minema pankrotti, et peaks veel paar aastat ja veel paar vinti peale keerama, et ainult nii-öelda tugevad ellu jääksid ja need, kes tahavad oma oma tööd teha. No ei ole vaja pingutada, turistid käivad ja niikuinii suvetuuride korraldajad meelitavad endiselt publikut kokku. Pole mõtet tõmmelda, kui niikuinii jookseb see kliendimassile. See oli ja see ei ole üldse mingisuguse üksikul nii-öelda noh, bobi oma omaniku või pubi seltskonna probleem vaadates kasvõi nii-öelda linna tasandil seesama haapsalu, no kas kas Haapsalusse ainult sissetulev sõiduk ei saa ükskord korda, kas kuurortlinn ei võiks oleks korras olla, kas, kas Haapsalu ja ka Pärnu näiteks rannapromenaadi ei oleks võinud saada valmis mai alguseks, aga, aga mitte juuni lõpuks Haapsalu puhul lausa, oli juuni lõpuks või juuli keskkooli Haapsalus oli, oleks võinud see promenaad korda, saad juba eelmise aasta Zojakuks. Näiteks positiivne kogemus, palju räägitud Läti kontsertidest, mis, mis nüüd saavad võimsa finaali Tallinna lauluväljakul. Näiteks sellega, et ma Haapsalu linnast, ma loodan, et kuule, kujutavad ette, millest ma räägin haapsalu linnast sõitsin välja siis ordulinnusest kuni Haapsalu linna piiril üks tund ja 10 minutit. Lihtsalt sellepärast, et teeremonti ja 30 kilomeetrit tunnis on seal mingisugune 10 kilomeetri vältel ja see, see auto mass ei suutnud linnast välja minna üks tund ja 10 minutit. See ei ole normaalne. Et niisuguste asjade peale võiks, võiks mõelda ja need teemasinad seal ei peaks laupäeval ja pühapäeval seisma ja kell viis või kell kuus õhtul, kui, kui kell kukub ja ei pea seisma panema, vaid ja me ikkagi edasi kapitalismis, aga, aga mitte sotsialismi viljastavates tingimustes. Niisugune isiklik kogemus sellest suvest on see, et eestlane on üks, üks üks ärimees, kelle, kelle omandus sõna võidab ees, aga, ja, ja ei ole tegelikult väga palju sellest masust õppinud. Mida, mida iganes ka majandusteadlased ja poliitikud ei räägiks. Paraku. Ma hakkasin mõtlema selle peale, et vist ainult mõni erakond on meie saates nii palju kottida saanud, kui neid Haapsalu linn. Aga võrdsust. On ei ole, ei ole midagi teha, Salomon imearmas väike linnake, mis ilmselt sureb välja, kui, kui see suvi otsa saab. Ja ta sumbub koomaseisundis järgmise suveni, aga aga, aga suvetuurid ja kõik kõik kontserdid toovad sinna elu ja siis võiks olla ka vastav vastavalt nagu teenindamist. Paraku paraku ei ole nad suutnud sellega nagu, nagu hakkama saada ja eks nad siis saadlema saidki oma kere keretäie kätte. Nii sellised olid siis meie meie suvenupud, mis võtan protesti vastu, mis ei hakka veel lõppema. Meil on suvejutte veel ja siin augustis üks kaks saadet veel rahva teenrid. Aga täna siis rahvateenrite stuudios Peeter Kaldre, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe. Mind hoiatati varakult, et täna meil saate kordust ei ole. Nii et jääb üle soovida ainult ilusat nädalavahetust ja ilusaid laule. Tänahommikune kogemus näitas, et merevesi on väga soojaks. Jälle tore aitäh kuulamast.