Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned 12. augusti sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Just ekspordile toetavat majanduskasvu valitsust tahtiski sisetarbimise alusel ei saa majandusse üles ehitada rõhutas rahandusminister Jürgen Ligi kommenteerida, et kommenteerida statistikaameti andmeid teise kvartali majandustulemuste kohta. Demokraadid arutasid täna Pärnus ettevalmistusi riigikogu valimisteks. Üheks Eesti peamiseks probleemiks nimetati seda, et meil elab üle 40000 lapse vaesuses. Tallinna kunstihoone galeriis on tänasest avatud Enn Põldroosimaalide näitus mina ja Fredi. Täna ja homme öösel saab taevas näha tähesadu kergelt pilves ilm, pärastlõunal sajab kohati vihma sadada. Sooja tuleb 24 kuni 30 kraadi. Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris täna statistikaameti esialgseid andmeid teise kvartali majandustulemuste kohta ja ütles, et sellist majanduskasvu me tahtsimegi. Vallo kelmsaar vahendab. Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu teises kvartalis kolm ja pool protsenti ja võrdles esimese kvartaliga kaks protsenti. Kasv tuli eeskätt ekspordi toel ning siseneda, tarbimine on endiselt väike. Tegemist oli aga esimese kasvu kvartaliga pärast rohkem kui kaks aastat kestnud langust. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et majanduse kosumine on jätkunud ka kolmandas kvartalis, sisenõudluse taastumiseks kulub aga veel aega. Loodame seda aasta lõpus. Rahandusminister kommenteeris ka sõnavõtte, milles on juhitud tähelepanu asjaolule. Töötute hulk on Eestis endiselt väga suur. Piga institutsioon siin pakub oma numbreid, et isegi haigekassa ju on leidnud võimaluse tööpuudust prognoosida aga registreeritud veetud numbrit tuleb võtta väga tõsiselt. Inimene, kes tööd saada tahab, püsib reeglina selles nimestikus, sest et selle eest pakutakse ka boonust, haigekassakaarti ja abiraha. Kui kui inimesi see ei huvita ja saamisega hakkama ei saa, siis on ka vähe lootust, et tegemist on väga tahtejõulise tööjõuga, kes ootab su ametisse üksteise võidu seatakse seda numbrites kahtluse alla, see on kindlasti tähtsam number kui tuumaks reaalne, mis siin ulatus 19 protsendiga nimis, kus lihtsalt inimese käest küsitakse, et kas te arvate, et te olete töötu piltlikult öeldes. Just ekspordil põhinev majanduskasv oligi eesmärk, kinnitas rahandusminister. Sellist majanduskasvu tahtsimegi, dise nõudlus oli ebamõistlikult kõrge, mõnda aega, inimesed tarbisid üle jõu, ka riik elas üle jõu, ka ettevõtted elasin üle jõu, nii et see ümberorienteerumine ekspordile on igal juhul see, mida me tahtsime. Kuigi mõned analüütikud on avaldanud arvamust, et nii USA-s kui ka Euroopas võib lähiajal tulla uus langus, arvab rahandusminister, et meil on alust olla optimistlikum. Me ei liigu päris samas rütmis, mis Euroopa, see on väga tähtis, et ettevõtted on leidnud turu väljaspool ja jutu peale, et seda ei saa üle tähtsustada, neid numbreid, et midagi ei saa üle tähtsustada, aga ka seal on ikkagi suur vahe, kas on lootus või on hirm, kas saamise võimalused paranevad või halvenevad. Kas on karta, et palku võetakse veel vähemaks või on nad stabiliseerunud. Ja riigieelarve seisukohalt on see ka väga suur psühholoogiline vahe, kas sa pead ministritele saatma uued kärpenumbrid või kinnitama ja kontrollnumbrid on üldjoontes adekvaatselt kevadel välja saadetud? Rahandusministeeriumi uue majandusprognoosi avalikustamist on oodata lähinädalatele. Pärnu debateerisin täna sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtfiguurid muu hulgas selle üle, kuidas ja milliste eesmärkidega minnakse vastu kevadel toimuvatele riigikogu valimistele. Toomas šalda lugu. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl kutsus pärnakate ette endaga debateerima erakonna esimeheks kandideerimise valmisolekut väljendanud Riigikogu liikmed Sven Mikseri ja Indrek Saare ning endise rahvastikuministri Urve Palo ja endise Euroopa Parlamendi liikme Marianne Mikko. Erakonna juht Jüri Pihl ei saagi eelseisvaid riigikogu valimisi silmas pidades lati madalale seada. Me peame oma kuvandit laiendama, et need valdkonnad, kus me oleme tugevad haridus- ja sotsiaalpoliitika, saab juurde energeetika, majanduse eksperdid, rahanduskindlasti olema oma seisukoht ja kuvand põllumajanduses transiidis, võib-olla ka välispoliitika naabrite hulgas. Kevadel me läheme kindlasti valimistele sellise sünergia kätte või parima tulemuse kunagi olemas. Marianne Mikko oli sotside viimaste tegemiste suhtes kriitiline. Raiskasime oma erakonnas päris pikka aega sellele, et aru saada, kuidas me hakkame kohe võtma üle rahvaliitu, ma ei usu kahjuks, et me muutume selleks kolmandaks tugevaks jõuks. Meie protsendid praegu meie toetusprotsendid ei ole ulatunud kordagi 20 protsendini, miskeid takistame, jõuks kujunemas, aga olgem realistid, tänane augus valimised on märtsis, alguses oleks suur pettus ja vale öelda väljapoole, et me oleme kolmas jõud. Indrek Saar soovitas erakonnal jääda enne riigikogu valimisi oma liistude juurde. Meil on kõikidel viimastel valimistel ainult sotsid on küüni pakkuda oma majanduspoliitikat, kuidas me oleme efekt võimalikult kuluefektiivselt majanduses, kuidas räägime, kuidas me hoiame kulusid kokku, uus tehnoloogia, siis vähendame inimeste töökohti kaasa arvatud riigisektoris, mis oli üks Jüri lahendusi, aga tegelikkuses ei ole usutav. See on paremerakond, alus, maa, peame tegelema nende meile omaselt. Meile omased on demokraatia inimene. Urve Palo selgitas kohal viibinud üle, miks on erakonna valimistulemused ja reitingud andnud põhjust rahulolematusega. Meie turundus on olnud nende professionaalne ja, ja meie tagasihoidliku seisukoht aitab poliitikasse, ei kõlba, nii et aga leidub väga lihtsalt parandada. Teadupärast tegi või tekitatakse kõikide valimiste eel niinimetatud põhiküsimus, millele vastamine saab otsustavaks. Sven Mikser loodab, et seekord suudavad just sotsid selle põhiküsimuse püstitada. Me kindlasti peame võtma endale selle nii valju häälega esitamisele põhiküsimuse ise selle ümber, äkki debatt? See on mitmekesine. Mitte see, et me ootame ettevõttel tekib nakkusele. Sven Mikser ise pidas Eesti peamiseks probleemiks, et meil kasvab üle 40000 lapse vaesuses riigi, ei püüagi neile tagada vähegi võrdseid võimalusi rikkamates peredes sirgujatega. Tänane debatt on üks osa sotsiaaldemokraatliku erakonna 20. aastapäeva ürituste sarjast. Põlvelinnas kestab tänasest pühapäevani omanäoline kultuurifestival, mis peaks korraldajate hinnangul tähendama linlaste jaoks uut ajastut. Näiteks saab põlva endale mõneks päevaks kunstigalerii. Igor Taro käis Põlvas. Mõne tunni eest avatud maalinäitus on festivali armastuse sageduskorraldaja Lehari järgi kinnitusel Põlva jaoks midagi enneolematut, kuna päris kunstigaleriid linnas polegi. Ka pole Põlvas kunagi varem nii laiaulatuslikult alternatiivkunsti viljeletud. Festivali toimumiskohadki on valitud niisugused, kus rahvas pole juba aastaid erilist sagimist täheldanud. Näiteks üks ammuunustatud hoone otse südalinnas. Ta on kunagi olnud alkoholipoodidest Rootsis kunagi kaugel, kauges minevikus, mina ei mäleta, oli siin restoran, seda mäletavad vanemad Põlvakad. Aga nüüd viimased 10 aastat on ta küll seisnud tühjana ja viimased pool aastat on teda remonditud ja praegu on jälle remont pooleli. Aga meil õnnestus teha selle maja haldajaga kokkulepe, et me avame siin ajutiselt kunstigalerii, siis festivali ajaks. Põlva ajutine kunstigalerii on seest küllalt robustse välimusega, kuid festivali korraldavaid noori see ei morjenda. Vaadata saab Põlva, aga ka Tartu ja Tallinna noorte kunstnike loomingut ka täna õhtust filmiprogrammi esitletakse muga kinosaali asemel hoopiski seinal, mille taga asus nõukogude ajal kino võit. Festival langeb kokku Põlva linna sünnipäevaga ning linnakodanike nii peaks jõudma mitmel erineval moel. Mis on märgatav, kindlasti ma usun, see maastikuarhitektide tegevus, nad on plaaninud Põlva linna siis näiteks puude vahel üles riputada, võrkkiikesid, et need on sellised punast värvi, et need peaksid küll silma jääma. Ja noh, plakatid on juba ammu väljas ja loomulikult see põlvaparki tuleb. Lavas on ka enne olemad kontserdid, kindlasti on väga head ja paar nime, eriti uhkusega võib muidugi mainida Saliis ja röövel, ööbikute ja Margus Vaher, indigolapsed sellised, aga meil on väga palju muid häid esinejaid ka. Kõik festivali raames toimuvad kontserdid ja näitused on tasuta. Korraldajate sõnutsi on see õnnestunud tänu Põlva linna suursponsorid aktsiaseltsi tere Eesti Kultuurkapitali ja veel mitmete toetajate abile. Festivali lõpetab, pühapäev on pühendatud luulele. Põlva pargi laval astuvad üles tuntud Põlvamaa sulesepad. Tallinna kunstihoone galeriis on tänasest avatud Enn Põldroosimaalide näitus mina ja Fredi kunstnikuga vestles Vallo kelmsaar. Enn Põldroos on mees, kes Eesti kunstielus tegutsenud enam kui pool sajandit tänavatud näituse kangelane Fredi elab kunstniku sõnul ka temas eneses. Ta on parajalt edukas, natukene äpu, aga samal ajal piisavalt imega Jay kusagil ei saa, eks teistsugust igasühes sees natukene ja noh, siin ta oma oma pisivaludega pisimuredega ja seda ma püüdsin nagu leida mingite anekdooti täna ja näpuga näitamisega Kaksessisseziaalsemas, vaid püüdimasemas pinnas nagu mingi määral, võib-olla rohkem sihukese filosoofilise kandi pealt. Enn Põldroosi on ikka peetud traditsioonilise maalikoolkonna esindajaks, selline kuulsus hakkas tüütama. Naerata nüüd. Muidugi kuused on, et kui tasuda tekkinud, ega siis enam sellest lahti ei saa. Ometigi ma sellesse läks hulk aega tagasi, kui ma tundsin, et see on meie jaoks nagu ammendanud pole sinna enam mitte midagi lisada jõusele puhtale maalieele ja tulemus oligi see, et ma mitu aastat see võtab, mis siis, et ma ei saanud enam. Üks asi oli läbi, ma kirjutasin raamatut, kirjutasin vahepeal Nende raamatute kirjutamise ajal, järsku hakkasin uuesti nagu mõtlema maali peale. Rasvatuumatalus on lihtsalt uuesti leida, müüdud otsa, mingit uut võimalust uuesti alustada tühja koha pealt. Väga paelub jutustav element, pildis võiks tegeleda selle vana traditsioonilise malliga läheb ju täiesti vastu. Püüan mingeid olulisi probleeme, mis on inimeses endas, mitte ainult kaasajahetkeprobleemid või ka neid peadmised seoses mingi inimese olemuslikke momentidega. Fredi, kes vihistuganiga olemuslik moment. Rahvaliit on mõjutanud saia, maa, keskkond, kus ta praegu elab. Ta on rahunenud, tähendab keskkonna, kus midagi ise ka ma võin täis olla oma mõtetega ja mõtterdamatud lõpuni välja. Aga neid pilte vaadates jääb mulje, et siiski linnakeskkonda Jurbanistlik inimene on määravam või sadamale ja sünni poolest, eks ole. Noh, ega minu vanuses enam väga ei salli, aga ja ma ei tahagi tonni. Võib-olla mul maa keskkool vajalik selleks, et vaadata kogu oma elu ja oma senist kogemust distantsist, muudab Birdid värvilise maksa, võtab ärvele. Teate nii seda kui teist. See nagu ei ole minu jaoks probleem. Värv, hall värv, värv on see, mis inimesele mõjub teataval viisil inimese tundemaailmale, need võivad olla väga õrnad, toonid võivad mõjuda väga tugevasti ja samal ajal mingisugune täielik värvile kauasima ju üldse. Täna ja homme on perseiidide tähesaju tippaeg näol nüüd ikkagi vaid selge ilmaga, räägib Tõnu Viik Tartu observatooriumist. See on nüüd selline iga-aastane etendus ja korraldajaks on tegelikult üks hästi vana taevakeha, mis tiirleb päikese ümber, teeb tiiru iga 130 aastaga ja siis ta on nii kaua juba tiirelnud, et ta kipub ära kuluma, tähendab, iga kord, kui ta päikesele läheneb, siis ta kuumeneb ja hakkab aurat, kaotama osakesi ja need osakesed nüüd on sellel orbiidil paiknenud nii sel komeedi ees kui ka komeedi taga ja siis iga aasta augustis maakera. Osakeste pilve, uhke oleks ta siis, kui, kui tunnis oleks seal ütleme tõepoolest 100 200, võib-olla isegi rohkem langevat tähte, nagu öeldakse, tegelikult neil muidugi tähed ei ole, need on üsna väikesed mõne grammised osakesed, mis siis atmosfääri sattudes lihtsalt ära põlevad, kuna nende kiirus on nii suur. Kui me täna õhtul umbes 11 paiku hakkame vaatama, siis on juba taevas päris pime, siis tuleks vaadata kirdesse peaaegu täpselt ja see tähtkuju, noh, ütleme keskpaik ka on umbes 30 kraadi kõrgusel horisondist ja peaks olema tingimata linnast välja, sest linnatuled kipuvad ja ära summutama seda, seda vaatemängu. Ma usun, et see käib ikkagi terve öö ja järgmise ka veel parem vaadata lihtsalt palja silmaga. Eeloleval ööl on meil valdavalt vähese pilvisusega kuiv ilm, paiguti võib udu olla. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Ilm on öösel 14 kuni 19 kraadi. Homme päeval on ka vähese pilvisusega ilm, pärastlõunat võib kohati hoovihma sadada. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 24 kuni 30 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg kena õhtut.