Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 13. augusti Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. 2010. aasta teises kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128000 ja töötuse määr 18,6 protsenti, teatab statistikaamet. Registreeritud töötute arv töötukassa andmetel on nüüd 74711 ehk 11,5 protsenti. Ühiskonna jaoks pole kõige suurem probleem mitte niivõrd üldine töötut värv, vaid pikaajaliste töötute suur arv, ütleb majandusekspert Andres Arrak. Neile ei tohiks noorte hulgast lisa tulla, rõhutab majandusteadlane Urmas Varblane. Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann arvab, et lähema kahe aasta jooksul me sellist tööhõivet nagu oli aastatel 2007 2008. Kaks kolmandikku ameeriklastest usub, et majandusvallas on halvimad ajad alles ees. Kõige valusamaks probleemiks on jätkuvalt tööpuudus, mis sunnib töötuid nüüd juba ka tänavatele tulema. Sakslane aga üllatas ülivõimsa majanduskasvuga. Eesti saab sellest kasu lõigata aga juhul, kui suudame oma kaupa Saksamaale müüa. Räpina sadama arendusprojekt sai rahastamise otsuse. Tuleva aasta aprillist lähevad seal lahti ehitust, nüüd esimeses järjekorras ehitatakse välja kala ja huvisadam. Tallinna keskraamatukogu projektis suvi. Raamatuga 2010 osales tänavu rekordarv lapsi ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool hoovihma ja võib olla äikest. Puhub idakaare tuul ja sooja on 27 kuni 33 kraadi. Selle aasta teises kvartalis vähenes töötus esimest korda pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu, teatas statistikaamet. Töötute hinnanguline arv oli 128000 ja töötuse määr 18,6 protsenti. Töötukassa tänastel andmetel on registreeritud töötuid pisut üle 74 tuha seitsme 74700 ja see teeb registreeritud töötuse protsendiks 11 ja pool. Mall Mälberg rääkis majandusteadlaste Andres Arraku Urmas Varblasele. Et statistikaameti ja töötukassa töötuse numbrid nii erinevad, on una Andres Arraku sõnul üsna tavaline. Esimene saab oma tulemuse küsitlemisest, teine arvele võtmisest. No küsimus ongi selles, et töötukassast saavad töötu abiraha siiski teatud väga konkreetsetele tingimustele vastavad inimesed, esiteks nad saavad seda teatud ajaperioodi jooksul. Teiseks, nad peavad pidevalt käima ennast nagu arvele võtmas ja nii-öelda pidevalt nagu tõestama seda, et nad on huvitatud ikkagi töökoha saamisest ja selles mõttes kõikides riikides on see vahe nii suur. Urmas Varblase hinnangul on tegelik töötuse number kuskil vahepeal. Ta on osa inimesi, kes ei taha öelda, et neil on olemas mingisugune igaks juhuks selle varimajanduse küsimus, et kui palju on neid inimesi, kes tegelikult töötavad sellises sektoris, mis meil päris ametlikult kirjas ei ole ja neid on tegelikult Eestis päris palju ja mida kaugemale Tallinnast, seda rohkem neid inimesi tegelikult Jon. Kui meil tänavu teises kvartalis oli töötuid 128000, siis aasta eest oli 92000, kõik on suhteline, ütleme Andres Arrak. Siin tuleb vaadata seda suuremat taustsüsteemi, Eestis on tegelikult kuskil suurusjärgus 700000 inimest, kes võiksid ja peaksid nagu tööd tegema ja kui nüüd siis tegelik töötegijate arv on 560000 ja siis 140000 on töötuid, siis tegelikult et on ikka proportsioonid ühiskonnas vägagi nagu paigast ära. Aga noh, üks paratamatus on ka muidugi see, et eks see majanduse ümberstruktureerimine ja nagu uute proportsioonide tekkimine majanduslanguste käigus käibki, siis tööpuuduse küllaltki suure kõikumisega kaasas ja selles mõttes minu jaoks ei ole nagu isegi probleem, mitte hetkeline, see suur tööpuuduse number, kuivõrd see pikaajalise tööpuuduse väga suur number, sellepärast et meil on ligi 50 protsenti nendest juhtudest on pikaajaline töödude. Tööpuudus muutub tegelikult probleemiks siis, kui hakkab kasvama see pikaajalise töötuse number ja heitunute arv ja vot ühiskonna jaoks ongi see põhiprobleem ongi, et mis nendega teha. Urmas Varblane, see on nüüd üks asi, mida ei saagi nagu üleöö üldsegi muuta, need pikaajalised töötud on suures osas ka sellised, kes ei olegi nagu ise praegu otsinud ega tahtnudki enam mingisugust uut ümberõpet ja, ja noh, see on meil nagu suhteliselt selline sotsiaalne probleem, et veelgi hullem, et noh, kaob tööharjumus ära inimeste ja nende uuesti tööturule saamine on päris raske ja kallis, väga pikaajaline tegevus ja isegi siis ei pruugi see alati edukas olla. Need minu arust katsuma nüüd nii teha, et neid noortest uusi enam juurde ei tule. Tööpuudus on probleem eelkõige meeste hulgas, kaks aastat tagasi oli töötuse määr meeste ja naiste hulgas enam-vähem võrdne. Nüüd on töötuid mehi naistest oluliselt enam. Andres Arrak näeb teatud süüd haridussüsteemis. Midagi seal valesti on, et mehed ei püsiharidussüsteemis, kukuvad välja ja osutuvad esimestena üle jääjateks, siis kui majandus on raske olukord. Eesti pank on tööhõivet kommenteerides seisukohal, et see küll taastab end aeglaselt. Seda seetõttu, et majanduskasv saavutati olemasolevate töötajate koormuse suurendamisega ja polnud eriti vaja uusi töötajaid palgata. Mall Mälberg intervjuu Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanniga. Mõni perioodi jooksul me näeme, nähtus juples, recovery ehk majandus taas kuid esialgu veel ilma sama suure hõive taastumist sedda reserv on, on võimalik kasutada sama inimesi, mis on juba hõivatud ilma uusi inimesi palkamata ja kahjuks see annab kindlus väita. Vähemalt kahe kvartali viitaeg säilib, et majandus juba taastub, aga hõive, fil taastu taastumine ei tule nii kiiresti kui langus hõivatute arvu osa. Selle protsessi nimetatakse hüsterees, eks mis tähendab seda, et sügav langus ja sellele järgnevas vaevaline järk-järguline tõus et isegi kui majandus taastub samale tasemele, lihtsalt kõrgema tootlikkusega parama resursside ära kasvatamisega saavutatakse seda hõive taastumine ei tule nii kiire. Julgen väita, et lähema kahe aasta jooksul sama hõivatute arvu me ei näe. Kui me räägime 2000 seitsmendal-kaheksandal aastal, milline on teie prognoos palkade kohta? Palkade kohta on prognoos natuke keerulisem sest suur hulk inimesi, kes on praegu töötu ja tahavad tööd leida, annab lootust, et palk ei kasva nii kiiresti. Kuid samas nendele inimestele, kes on juba tööl ja hakkavad töötama suurema koormusega, on loogiline eeldada, et nende palk vastavalt koormusele ka tõusma hakkab, kasvõi mingi viitajaga. Ehk kokkuvõttes me võime näha sellest arengud, kus keskmine palk hakkab kasvama nende inimeste juures, kes tööl on koos koormusega, aga vot uute inimeste palkamise mõni oroviibit Kuidas on aga lood Ameerikas? Kaks kolmandikku ameeriklastest usub, et majandusvallas on halvimad ajad alles ees. Kõige valusamaks probleemiks on jätkuvalt tööpuudus, mis sunnib töötuid nüüd juba ka tänavatele tulema. Neeme raud vahendab. Kus on töökohad, kus on töökohad, skandeerisid kümned Wall Streeti börsiette kogunenud töötud New Yorklastel. Oleme Wall Streetil, kus pangad räägivad rekordtuludest, mida teenitakse pärast maksumaksja rahadest asutud päästeprogramme, rääkis mulle üksmeeleavaldusel osalenu. Melinda nägu ta end tutvustas. Tundub, et rahva meeleolu Ameerikas on muutumas üha mõrumaks. Märgin Omalt poolt. Nii see on, vastas Melinda. Inimesed saavad üha enam aru, et kõik teenib majanduses vaid ühte eesmärki, et rikkad veelgi rikkamaks saatsid. Reakodanik on unustatud. Olen töötu olnud üle kahe aasta, räägi mulle tumedanahaline Havier, nagu paljudel siin on ka mul töötu abiraha saamise aeg läbi ja nagu paljud ei suuda ma enam oma peret toita. Raha söögi ostmiseks lihtsalt ei ole. Paljud siin on vaid sammu kaugusel kodutusest. Küsin ka Sawyer. Kodutu peaaegu vastab ta. Meeleavaldusel osalenud nõudsid, et valitsus pikendaks töötu abiraha maksmise tähtaegu ja looks kiiresti uusi riiklikke tööhõiveprogramme. Tööpuudus Ameerikas on praegu 9,5 protsenti ja esmakordselt töötu abiraha taotlevate ameeriklaste arv on juba mitmendat nädalat tõusnud. Seega koondamised USA ettevõtetes ei ole läbi. Arvamusküsitlused näitavad, et ameeriklaste toetus valitsuse majanduspoliitikale on oluliselt langenud. Üle poole rahvast Obama kurssi ei poolda. Kaks kolmandikku usub, et majandusvallas on halvimad ajad alles ees. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Tõeliselt heade majandusnäitajatega üllatas täna maailmaga Saksamaa teise kvartali majanduskasv küündis seal tugeva ekspordi toel 2,2 protsendini, mis on parim näitaja saksamaade taasühinemisest saadik. Kiiresti väheneb ka tööpuudus. Kas võiks Saksamaa tõmmata kriisist välja ka ülejäänud Euroopa, küsis Krister Paris, SEB Panga analüütikud Hardo Pajula Alt. Kui vaadata Saksamaa näitajaid, mis öeldakse, On koguni taasühinemisjärgse Saksamaa üldse parimad, siis tundub nagu oleks tegemist mingi hoopis muu planeediga, et kas on lootust, et osa sellest Saksamaa majandusvõimsusest kiir, aga meile see sõltub sellest, palju me Saksamaale võivad. Kui Saksamaal on suur kaubandusülejääk, eks nagu ta praegu on, siis otsib kohta, kus siis nagu maanduda, eks, ja võib-olla teistele riikidele mõju kahetine, et ei pruugi tingimata olla positiivne. Et selles mõttes niimoodi aru saada, et Saksamaa kaubad tahavad maanduda Eestisse ja meile meie enda tootjatele ja selle võrra, vaata et kui kusagil on väga suured kaubandusülejäägid, siis kusagil peavad tekkima jällegi noh, vastukaaluks suured puudujäägid, kuidas Saksamaa sellest suurest kasvust kasu lõigata, nüüd teise kvartali numbrites oli vähemasti see, et, et import seda riski eest, eks, et noh, selge see, et kui on mingi sihuke hea vigurtoode, mida sakslaste täiesti meeldib, eks, et siis selline ettevõte võiks, selle võiks juba praegu päris hästi minna. Mis oli õppetunnid, mida Saksamaa tegi, kuidas oma ikkagi ka ühest ajaloo suurimast langusest vähemalt sõjajärgse ajaloo suurimast langusest nii tugevate numbriteni jõudis, Saksamaa tegi tegelikult sellise nii-öelda sisedevalveerimisega rajanema kohanemise läbi pärast ühinemist, eks, kus ühinemise järgsetel aastatel oli kasv ikka pikalt väga nigel ja palgad kasvasid aeglaseks, eks see praegune hüppe või põrge on suuresti sellise pikemaajalise trendi pinnalt tekkinud. Tühjalt kohalt ei ole kahanemise viljakat aega mitukümmend aastat. Suures riigis jah, kümmekond aastat vähemalt, et meil võib seal toimuda kiirement, võib-olla üks järeldus on see, see poleerimise tee on suhteliselt pikk ja vaevarikas täna, et ega Eestis töötuse numbrid näitasid mõningat vähenemist, kuigi võib-olla vähem kui oodati. Samas Saksamaal öeldakse, töötus ikkagi väheneb. Vaatad võrdeliselt majanduskasvuga komitee rohkem, et mis on õppetunni Saksamaalt? Üks pilt, mis mul nagu Saksamaast tundub, et on oluline see, et see kutseharidus on seal ikkagi kuidagi väga hästi sisse töötanud. Üheksa see pikas perspektiivis ka nende töötuse numbrid majutada. Välisministeeriumi kantsler Marten kaks sõlmis Soome kolleegi Pertti Torstil aga Helsingis Eesti ja Soome välisministeeriumi vahelise koostele mille kohaselt hakkab Eesti diplomaat alates järgmise aasta jaanuarist stažeerima Soome saatkonnas Luzakas Sambias. Marten Koka sõnul annab vahetust diplomaadi saatmine Eestile hea võimaluse saada Aafrika suhtlemise tavade ja eripärade kogemusi. Samuti on see oluline edaspidist Aafrika riikide suunaliste diplomaatiliste tegevuste kujundamisel, ütles kokk. Ta avaldas lootust, et sellest võiks kujuneda hea näide edasiseks koostööks ka teistes maailma piirkondades. Räpina sadama arendusprojekt sai Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogult heakskiitva rahastamisotsuse. Tuleva aasta lõpuks peaks seal valmima sadama arenduse esimene etapp, mille käigus rajatakse moolid. Jaga osa kaist, jätkab pereteerin, press. Kui hiilgeaegadel randus Räpina sadamas ligi 60 paati, siis täna seisab neid seal paarikümne ringis. Põhjuseks tõsiasi, et võõrastele paatidele on sadamasse sissesõit märgistamata. Madala veeseisu ajal on aga sadamasse sissesõit üleüldse keeruline, rääkis Räpina vallavanem Teet Helm. On vaja ehitada lainemurdjat, kui veeseisud madalamad on, siis on meil sadamasse pääs suhteliselt problemaatiline, sest uhub selle sadamasuudme, täissadam on, kuna ta on niimoodi, et ta täielikku kasutust ei ja siis on mõeldamatu, on keegi külalispaatides oskaks siia sisse sõita, siis tuleb teha selliseid hiina vigureid siksak-iga sõita. Aga siin on neid vanu vundamenti kohti ees, et ka ega külalispaadid saksa andud on loomulikult vaja korralik navigatsioonimärgistus sadamasse sissesõiduks üles panna. Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu üldkoosolekul heaks kiidetud sadama arendusprojekti rahastamiseks on ette nähtud kolm miljonit krooni. Selle eest on kavas teha valmis kalanduse huvi sadam. Esimese tööna seisab kees laine murdjate rajamine, mis muudaks kogu sadama ilmastikukindlaks. Kokku on sadama arendustööd jagatud kolme etappi, mille kogumaksumus on 20 miljonit krooni. Kõigepealt kalasadam huvi sadam, siis koht, kus saab veespordi harrastajatele on korralik siis hästi palju, sina harrastatakse purilauasõitu ja siis kindlasti laial tasemele rahvale huvi, siin oli juba üks pühapäev, oli 60 sõiduautot, rannased, tavaline puhkerand siis ka korralikult veel ära puhastada ja valvatavamaks muuta. Üldkogul kinnitatud rahastamise otsuse peab veel üle vaatama ka PRIA, kuid Helmi sõnul ei tohiks kõigi eelduste kohaselt midagi muuta. Nii võib loota, et tuleva aasta aprillis hakkavad Räpina sadamas muuli ehitustööd peale. Helmi usk Räpina sadama kasutamata võimaluste avamisse on suur, sest ümbruskonnas kaunis loodus meelitaks kohale vee turistega kaugemalt kui Eestist. Siin on lootused Peipsi järv avaneb ka kunagi Soome lahe purjekatele ja, ja mootorijahtidele, et kui see toimuma saab, siis siin ta lõunatipus on väga huvitav loodus ja hästi mitmekesine rannajoon ja see pakub kindlasti väljastpoolt tulijatele huvi, seda ma julgen täna kohe täie kindlusega väita. Sadama esimese etapi ehitustööd peaks valmima tuleva aasta lõpuks. Pireteeremreis Tartu stuudio. Tallinna keskraamatukogu tunnustas täna lapsi, kes on veetnud selle suveraamatute seltsis. Sel aastal tõi suvi raamatuga programm kaasa rekordarv lapsi. Krister Paris käis kohal. Hirmul elada ei ole kuigi tore mõttes ära lind, parem olla siis juba keegi kesise teistele hirmu nahka ajab näiteks rebane oma sabasule sirgu ja tegi rebase häält. Jänes põgenes ära, linnu eest kohe üle kaela minema. Kuuldu tsitaat pärineb käesoleva lugemisaasta populaarseima teosest Piret Raua härra linnuloost. Täna kogunesid Kirjanike Majja need, kes keskraamatukogu programmi lugemisaastal 2010 raames vähemalt 10 raamatut läbi lugesid, nende kohta pilte joonistasid. Lasteraamatute maailm võib olla ülipõneval täiskasvanulik ja mitmepalgeline ei mingeid nii-öelda nullutamist, kui kuulata laste muljeid oma lemmikutest. A la Isobel greibaine meeldis seal see seal olid igasugu teemanide muud elukad vallutasid Londonit, mulle meeldis, kõige rohkem jääb pahad poisid, seal juhtus, et seal oli nii, et ehitasid endale kahe kolmekorruselise onni, need Jaan ja Silver. Siis oli seal Rain vanglas ja siis oli mingi seal täitsa põnevad asjad. Minu lemmikraamat oli suur pidu. Seal olid ühest mehest talliks lugu, kes tahtis süste, pildistamisvõistlust võita, aga tal oli vilets fotoaparaat, ta pildistas omasele fotoaparaadiga, nägi tulnukaid metsas ja siis sellest kõigest. Tallinna keskraamatukogu avalike suhete juht Annely kingsepp räägib, et loomulikult on jäänud parimatest parimad teose maailma tippu. Tänagi. No eks ikka need lemmikud on just need klassikaosas on ikka needsamad raamatute klinkrena nigga vaieldamatult lemmik. Aga meie oma selles lugemisprogrammis tahame alati just toonitada seda, et kogu aeg ja tegelikult tuleb midagi uut ja huvitavat kirjandust peale. Ja sellesse lugemisprogrammi on valitud kas viimase aasta või kahe aasta uuemad raamatut, mida laps võib-olla ei ole veel kätte saanud. Lapsevanema kaisa kirjelduse pole lapsi põrmugi raske saada raamatute taha ka arvuti ja televiisor ajastul. Alguses vaatavad pilte ja, ja siis hakkavad ise huvi tundma, et, et mis seal pildi juurde käib. Nii et laps ei pea sundima raamatuid kätte võtma. Ei no tänapäevaraamatud on täitsa nonii, imelised ette. Et pildid juba ainuüksi kutsuvad lugema. Lugemisaasta programmis oli tänavu kaasa rekordarv ligi 230 last, 138 neist on nüüd vähemalt 10 läbi loetud raamatu võrra rikkamad ning said täna koju kaasa keskraamatukogu meeneid. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis kohati hoovihma ja võib olla äikest. Puhub ida- ja kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 17 kuni 23 kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool hoovihma ja on äikest, puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on homme 27 kuni 33, rannikul paiguti 25 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.